Viljandi haiglal on Eesti esimene COVID-19 vaktsineerimisbuss

15.07.2021

Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Viljandi haigla koostöös alustab täna (15.07) mööda Eestit ringi sõitmist ja eelregistreerimata COVID-19 vastu kaitsesüstimist pakkuv vaktsineerimisbuss.
 
15. ja 16. juulil saavad kõik soovijad vaktsineerida Sillamäel, Kalevi spordihoone ujula kõrval. 17. juulil peatub buss Maardu linnapäeval ning end vaktsineerida saab ka näiteks Viljandi Folgil.

Mobiilse vaktsineerimiskabinetina kasutatakse Viljandi haigla radioloogiabussi, milles on tagatud pidev elektriga varustatus. Vaktsineerimismeeskonda kuulub kaks Viljandi haigla vaktsineerimisõde ja autojuht.
 
SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere sõnul läheb vaktsiinibussi idee kokku Viljandi haigla üldise strateegiaga minna haiglast välja inimesele lähemale. „Mobiilseid üksusi on meil veel (mammograafia, töötervishoid, röntgen) ja vaktsineerimine on vaid üks neist teenustest. Kavatseme tulevikus laiendada seda võimalust paljude Viljandi haigla teenuste puhul“, ütles Tampere.
 
COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul hakkab buss sõitma peamiselt nendes piirkondades, kus vaktsineeritute hõlmatus on keskmisest väiksem, ent väisab ka üritusi ja laatasid, kus on koos palju inimesi. Praegu on bussi graafik paigas paariks järgmiseks nädalaks, ent see täieneb jooksvalt vastavalt sellele, kuidas seda võimalust vastu võetakse. „Kes veel vaktsineerima pole jõudnud, siis praegu on selleks parim aeg ja jõuab enne sügist vaktsineerimiskuuri lõpetada. See on kõige lihtsam ja tõhusam viis kaitsta ennast ja oma lähedasi kolmanda koroonalaine eest ning hoida Eesti avatuna,“ lisas Seer.

Buss alustab kõikides asukohtades hommikul kel 10 ning seisab seal kindlasti kella 18-ni. Kui vaktsiini soovijaid on rohkem, siis tehakse kaitsesüste kasvõi kuni kella kümneni õhtul. Bussis saab end vaktsineerida peamiselt kahedoosilise Pfizeri vaktsiiniga (2 doosi, 6 nädala pärast tuleb teha teine doos), mis sobib alates vanusest 12 eluaastat. Väiksemates kohtades, kuhu bussil on korduvvaktsineerimiseks keerulisem tagasi minna, vaktsineeritakse ühedoosilise Jansseniga (alates 18 eluaastast).
 
Vaktsineerima tulles tuleb kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument.  Kui tunned end haigena või oled lähikontaktsuse tõttu isolatsioonis, siis tuleb vaktsineerimine edasi lükata. Neid, kes on COVID-19 haigust põdenud, oodatakse vaktsineerima 6 kuud pärast tervenemist ja teha tuleb üks kaitsesüst.

Uuringud näitavad, et kõik Eestis pakutavad vaktsiinid aitavad tõhusalt ka uue ja agressiivsema delta viirusetüve vastu, kuid vaid siis, kui vaktsineerimiskuur on lõpetatud.

Vaktsineerimiskuuri toime kestab vähemalt aasta. Samuti kehtib vähemalt ühe aasta ELi vaktsineerimise digitõend, mis võimaldab lihtsamalt reisida ja ilma testimata ka Eestis paljude ürituste külastamist.
 

Lisainfot COVID-19 vaktsineerimise kohta leiab veebilehelt www.vaktsineeri.ee.
Vaktsineerimisbussi graafik (täieneb, sest kokkulepped on veel sõlmimisel)
 
15.juuli    Sillamäe -  Kalevi spordikeskuse ujula kõrval (Kesk 28)
16.juuli    Sillamäe - Kalevi spordikeskuse ujula kõrval (Kesk 28)
17.juuli    Maardu - Maardu linnapäeva üritusel Maardu Kellamäe pargis
18.juuli    Muuga  - Muuga kohvikute- ja kogukonna päeval Muuga lasteaia parklas, Ploomipuu pst 52/54
19.juuli    Loksa  -  Loksa lasteaia parklas, Lasteaia 3
20.juuli    Viljandi -  Viljandi Vabaduse platsil
21.juuli    Võhma -  Võhma Konsumi juures, Tallinna 26, Võhma
22.juuli    Viljandi FOLK -  Viljandi Vabaduse platsil
23.juuli    Viljandi FOLK -  Viljandi Vabaduse platsil
24.juuli    Viljandi FOLK -  Viljandi Vabaduse platsil
31.juuli    Jäneda Talupäevad - Jäneda Mõisas, Musta Täku Talli juures
01.aug    Jäneda Talupäevad - Jäneda Mõisas, Musta Täku Talli juures

 
Kontakt:

 Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
5301 6518
ene.veiksaar[at]vmh.ee
 
 Gea Otsa
Sotsiaalministeeriumi COVID-19 vaktsineerimise töörühma kommunikatsiooninõunik
gea.otsa[at]sm.ee

Mida peaks teadma raseduseaegsest vaktsineerimisest?

12.07.2021

Eesti Ämmaemandate Ühingu seisukoht Covid-19 vastase vaktsineerimise kohta raseduse ja imetamise ajal.

Kooskõlastatud Eesti Naistearstide Seltsi ja Eesti Perinatoloogia Seltsi juhatustega

Rasedusaegne vaktsineerimine COVID-19 vastu tekitab küsimusi, sest rasedad arvati
esialgsetest vaktsiiniuuringutest välja ning ainus teave pärines loomkatsete tulemustest.
Praegu on ülemaailmselt käimas kliinilised uuringud, et hinnata COVID-19 vaktsineerimise
mõju rasedatele. Seni kogunenud andmete analüüsil, mis tugineb üle 200 000 raseda
andmetel, ei kaasne vaktsineerimisega olulisi lisariske raseduse kulule ja loote arengule.
Vaktsineerimisest tulenev kasu raske haigestumise ära hoidmiseks kaalub üle võimalikud
vaktsineerimisest tulenevad riskid. Raseduse ja imetamise ajal on COVID-19 vastane
vaktsineerimine lubatud.

Raseduse ajal on soovitav enne igasuguse ravimi tarvitamist nõu pidada oma ämmaemanda
või arstiga. Sama soovitus kehtib ka vaktsineerimise kohta. Otsuse rasedusaegse
vaktsineerimise kohta saab teha ainult naine ise ja see peab olema tehtud teadlikult.
Ämmaemandad austavad naise otsust end raseduse ajal vaktsineerida või sellest loobuda.
Vaktsineerimisest keeldumise korral jagatakse naistele soovitusi nakatumisest hoidumiseks
teistel viisidel.

Miks kaaluda rasedusaegset vaktsineerimist?
COVID-19 infektsiooni põdemine võib raseduse ajal kulgeda raskelt. Uuringutulemused
kinnitavad, et nakatunud rasedad vajavad võrreldes mitterasedatega sagedamini intensiivravi,
eriti juhul, kui haigestutakse raseduse III trimestril. COVID-19 põdemine suurendab
enneaegse sünnituse ja teiste rasedustüsistuste esinemise riski. Seetõttu on oluline nakatumist
vältida. Vaktsineerimine on efektiivne viis COVID-19 haigestumise vältimiseks. Vaktsiin ei
sisalda elus koroonaviirust ega lisaaineid, mis kahjustaksid rasedat naist või loodet. mRNA
vaktsiinid ei muuda DNA-d ega põhjusta geneetilisi muutusi.

Kuidas toimub rasedate vaktsineerimine?
COVID-19 vastane vaktsineerimine toimub rasedate ja mitterasedate puhul samadel alustel:
vaktsineerimisotsuse ja vaktsiini valiku kriteeriumiteks on naise vanus ja terviseriskid.
Soovitav on vaktsineerida COVID-19 vastu kõiki rasedaid, aga eriti neid, kellel on suurem
risk nakatuda või kelle haiguse kulg võib olla raskem kaasnevate seisundite tõttu (nt ülekaal,
diabeet, südame-veresoonkonna haigus). Vaktsiini dooside vaheline aeg on rasedusaegsel
vaktsineerimisel sama kui teiste inimeste puhul. Covid-19 vaktsiini ja teiste vaktsiinide
manustamise vaheline ajavahemik peaks olema vähemalt 14 päeva.

Millist vaktsiini eelistada?
Kõige rohkem on hetkel andmeid mRNA vaktsiinide kohta, mistõttu soovitatakse neid
eelistada rasedate vaktsineerimisel. Ameerika Ühendriikides on mRNA vaktsiinidega (Pfizer
BioNTech, Moderna) COVID-19 vastu vaktsineeritud üle 100 000 raseda ning ei ole leitud, et
need ohustaksid ema või loote tervist.

Kõrvalmõjude esinemine
Vaktsineerimise kõrvalmõjusid esineb nii rasedatel kui mitterasedatel, levinumateks on
süstekoha valulikkus, väsimus, peavalu, lihas- ja liigesvalu, külmavärinad, palavik. Rasedatel
on lubatud valu leevendamiseks ja palaviku alandamiseks kasutada paratsetamooli.

Vaktsineerimine raseduse planeerimise ja imetamise ajal
Rasedust planeerides võib vaktsineerida COVID-19 vastu. Enne vaktsineerimist ei ole vaja
teha rasedustesti, sest puudub tõendusmaterjal, et COVID-19 vastased vaktsiinid mõjutaksid
viljakust. Vaktsineerimise järgselt ei ole vaja rasestumist edasi lükata.
Tuginedes teadmistele, kuidas vaktsiinid organismis toimivad, ei ohusta COVID-19 vaktsiinid
imetava ema ja tema lapse tervist. Rinnaga toitmise ajal on COVID-19 vastane
vaktsineerimine lubatud. Vaktsineerimise järel leidub ema rinnapiimas antikehi, mis võivad
anda lapsele kaitse nakatumise eest.

Koostamisel on aluseks võetud järgmiste organisatsioonide soovitused ja seisukohad:
International Federation of Gynecology and Obstetrics (FIGO)
Royal College of Obstetricians and Gynaecologists (RCOG)
Royal College of Midwives (RCM)
The American College of Obstetricians and Gynecologists (ACOG)
World Health Organization (WHO)

Avasime lisaajad vaktsineerimisele 12. ja 13. juuliks

07.07.2021

Avasime lisaajad vaktsineerimiseks Jansseni vaktsiiniga 12. juuliks ja Pfizeri vaktsiini esimese doosiga 13. juuliks Viljandi haiglas.

Janssen COVID-19 vaktsiini kasutatakse 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel. Kaitse saamiseks piisab ühest doosist.

Registreerida saab üleriigilises digiregistratuuris (digilugu.ee) või telefonil 434 3001.

Enne vaktsineerima tulekut palume tutvuda vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta käiva infoga: https://vaktsineeri.ee/
 

Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument!

Pühapäeval pakume Jansseni vaktsiini

02.07.2021

Pühapäevaks, 4. juuliks on pakkuda aegu vaktsineerimiseks Jansseni vaktsiiniga Viljandi haiglas.
Janssen COVID-19 vaktsiini kasutatakse 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel. Kaitse saamiseks piisab ühest doosist.

Registreerida saab üleriigilises digiregistratuuris (digilugu.ee) või telefonil 434 3001. Võib ka lihtsalt kohale tulla.
Enne vaktsineerima tulekut palume tutvuda vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta käiva infoga: https://vaktsineeri.ee/
Vaktsineerimine toimub haigla peahoone fuajees asuvas analüüside kabinetis 4. juulil alates 10.00.

Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument!

Viljandi haigla rinnakabinet ootab naisi rinnakontrolli

25.06.2021

Viljandi haigla rinnakabinetti on oodatud igas vanuses naised, kes soovivad kontrollida rindu või kellel on rindadega seotud kaebused.

„Pöörduma peaks kindlasti juhul, kui rinnas on tunda tükke, sõlmi, mügarikke või teisi muutusi. Vajadusel suunatakse patsient edasi lisauuringutele rindade ultrahelisse või mammograafiabussi,“ ütles rinnakabineti ämmaemand Anne-Liis Pärna.

Juulikuus on mammobuss Viljandis kuupäevadel: 1.-2.07; 12.-22.07.

Rinnavähi tasuta sõeluuringutele on oodatud ka kõik ravikindlustamata naised, kes kuuluvad käesoleva aasta sihtrühma. 2021. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971. Seega, kui olete sündinud just nimetatud aastail, siis võite julgesti uuringule tulla ka kutset ootamata, kutse on mõeldud meeldetuletuseks uuringus osalemiseks.

Kes sel aastal sõeluuringu gruppi ei kuulu, saab vajadusel saatekirja mammograafiaks Viljandi haigla rinnakabinetist. Rinnakabinetis saab abi ja õpetust ka iseseisvaks rindade kontrolliks.

Rinnakabineti ämmaemanda iseseisva vastuvõtule tulemiseks saatekirja vaja ei ole. Rinnakabinetti saab aega kinni panna haigla üldregistratuuri numbril 434 3001. Visiiditasu on 5 eurot.

Rinnakabineti ja mammobussi koostöö annab Viljandimaa ning kogu Eesti naistele kindlustunde ning võimaldab avastada rinnavähki varajases staadiumis. Varakult avastatud rinnavähk on tervistatavalt ravitav.
 

Ämmaemand Anne-Liis Pärna

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Pühapäevaks on aegu Jansseni vaktsiini saamiseks

25.06.2021

Selleks ja järgmiseks pühapäevaks (27.06 ja 04.07) on pakkuda aegu vaktsineerimiseks Jansseni vaktsiiniga Viljandi haiglas.

Janssen COVID-19 vaktsiini kasutatakse 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel. Kaitse saamiseks piisab ühest doosist.

Registreerida saab üleriigilises digiregistratuuris (digilugu.ee) või telefonil 434 3001.
Enne vaktsineerima tulekut palume tutvuda vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta käiva infoga: https://vaktsineeri.ee/

Vaktsineerimine toimub haigla peahoone fuajees asuvas analüüside kabinetis 27. juunil  ja 4. juulil alates 10.00.
Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument!

 

Haiglas lõppes külastuskeeld

14.06.2021

Tänasest, 14. juunist on taas lubatud haiglaravil viibivate patsientide külastamine.
Patsienti külastada soovija peab olema viirusnakkuse tunnusteta  ja Covid-19 vastu vaktsineeritud või läbi põdenud viimase 6 kuu jooksul (kaasas ka vastav tõend). Palume patsienti külastama ühte inimest korraga, külastuse aeg on keskmiselt 15 minutit.

Osakonniti on külastamise tingimused erinevad:

•    Sünnitusabi- ja günekoloogia osakonnas ei ole külastamine jätkuvalt lubatud (lubatud vaid erandjuhul, raviarstiga kokkuleppel).

•    Statsionaarse taastusravi ja õendusabi osakonnas toimub külastamine eelneval kokkuleppel osakonna juhatajaga, tel 5300 9789. Külastamine palume kokku leppida tööpäevadel - esmaspäevast reedeni kell 8.00-16.00. Külastamise aeg  on maksimaalselt 15-20 minutit.

•    Kirurgia- ja siseosakondades on külastusaeg iga päev kell 14-16.
 
•    Sundravi osakonna patsiente on võimalik külastada tööpäevadel kella 12:00 - 19:00 vahel. Nädalavahetusel 10:00 - 19:00. Külastamine toimub eelneval kokkuleppel - 435 4244 (Pargi tee 22) ja 435 4267 (Pargi tee 16).

•    Tuberkuloosiravi osakonna patsiente on võimalik külastada E-P kella 10.00-20.00 vahel.
 
•    Akuut ja pikaravi osakonna patsiente on võimalik külastada tööpäevadel kella 16:00 - 19:00 vahel. Nädalavahetusel 10:00 - 19:00. Külastamine toimub eelneval kokkuleppel - 435 4260 (akuutravi õepost) või 435 4266 (pikaravi õepost).
 
•    Laste- ja noorukite psühhiaatria osakonna külastusaeg on tööpäevadel 16:00-18:00 ning puhkepäevadel 10:00-19:00. Osakonnas külastuse aeg kuni 15 min. Seejärel võimalus minna jalutama psühhiaatriakliiniku territooriumil. Külastamine toimub eelneval kokkuleppel - 435 2183 (osakonna õepost).
 
•    Üldpsühhiaatria osakonna patsiente on võimalik külastada tööpäevadel kella 16:00 - 19:00 vahel. Nädalavahetusel 14-16. Külastamine toimub eelneval kokkuleppel - 435 2163 (osakonna õepost).

•    Hooldusosakonna patsientide külastamine toimub etteregistreerimisel (434 2227 või 5865 0879). Korraga võib külastada kuni kaks inimest. Külastuse pikkus on 30 minutit.

•    Erihoolekandeteenusel olevate patsientide külastused toimuvad etteregistreerimisel (iga maja vanemtegevusjuhendaja telefonil, kontaktid SIIN). Külastamine toimub kuni 30 minutit.

Vastavalt olukorrale võib ette tulla muudatusi ja selle kohta lisame info haigla kodulehele.
 

Lisandusid Jansseni vaktsiiniga vaktsineerimise ajad

14.06.2021

Viljandi haigla avas täna 1000 uut aega Jansseni vaktsiiniga vaktsineerimiseks 19. ja 27. juunil. Jannsen COVID-19 vaktsiini kasutatakse 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel. Kaitse saamiseks piisab ühest doosist.
 

Registreerida saab üleriigilises digiregistratuuris (digilugu.ee)  või telefonil 434 3001.
 

Enne vaktsineerima tulekut palume tutvuda vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta käiva infoga: https://vaktsineeri.ee/

Vaktsineerimine toimub peahoone fuajees asuvas analüüside kabinetis laupäeval, 19. juunil ja pühapäeval 27. juunil agusega kell 10.00. Kaasa võtta isikut tõendav dokument!

Millist psühholoogilist abi pakutakse Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus?

03.06.2021

Psühhoteraapial on oluline osa psüühikahäirete ravis. Psühhoteraapia on koostöösuhe, mille käigus aitab psühhoterapeut patsiendil parandada toimetulekut tema psüühikahäire sümptomitega ning lahti mõtestada oma elu probleemsed olukorrad. Eduka teraapia eelduseks on patsiendi aktiivne roll teraapias ning seansside vahelisel ajal iseseisva töö tegemine.

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus osutatakse lisaks individuaalsele psühhoteraapiale (sh nt väljaelamisvestlus, nõustamine) tõenduspõhistest psühhoteraapiatest kognitiivkäitumisteraapiat ning süsteemset pereteraapiat.

Enne psühhoteraapiasse pöördumist tasub mõelda järgnevatele küsimustele:

• Milles seisnevad minu raskused?
• Millist muutust soovin ellu viia (oma mõtetes, tunnetes, käitumises, suhetes)?
• Mis motiveerib mind muutust ellu viima?
• Millised on tagajärjed, kui ma muutust ei tee?
• Mida olen selleks muutuseks valmis ise tegema ja millist abi ootan terapeudilt?
• Kas olen valmis osalema aktiivselt psühhoteraapias 2-4 korda kuus järgmise 3-6 kuu jooksul?

Psühholoogilise murega on Viljandi Haiglas võimalus pöörduda ka vaimse tervise õe vastuvõtule, kus on võimalik saada tuge ja nõu rasketel eluperioodidel. Vaimse tervise õde saab anda ka esmase hinnangu terviseseisundile ning vajadusel abistada ja juhendada täiendavate uuringute või ravikäsitluse planeerimisel.

Sobiva teenuse osas aitab valikut teha ning annab lisainformatsiooni psühhiaater.

Mida enda heaolu jaoks ise ära teha:

Enesetoetamine ja eneseabi tähendab, et inimene muudab teadlikult oma tervisekäitumist (nt kasutab eneseabivõtted stressi leevendamiseks ja lõõgastumiseks), kuni selleni, millise otsuse ta oma ravi suhtes teeb. Esmane, mida iga inimene saab oma vaimse tervise jaoks kohe teha, on pöörata teadlikult tähelepanu oma eluviiside valikutele, sh nt:

• jälgida oma unegraafikut ning magada vähemalt 7-8 tundi ööund
• liikuda piisavalt igapäevaselt
• toituda tervislikult ja tasakaalustatult
• planeerida igapäevaellu meeldivaid tegevusi
• hoida suhteid lähedastega 

Vaimse tervise käsitlemisel on vajalik, et inimesed oskaksid iseenda ja oma lähedaste käitumisele (sealhulgas tunnetele ja mõtetele) tähelepanu pöörata, seda analüüsida ja mõista.

LOE lähemalt erinevatest psühholoogilise abi võimalustest Viljandi haiglas SIIT.

Ülevaate koostasid:

kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Mirjam Ool
kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Thea Marran
 

Leevendasime piiranguid sünnitusosakonnas

01.06.2021

Tänasest, 1.juunist  on lubatud ühisest leibkonnast pärit tugiisikutel olla nii sünnituse juures kui jääda perepalatisse ema-lapse haiglast lahkumiseni.
Tugiisik, kes on covid-19 vastu vaktsineeritud kahe doosiga või covidi läbipõdemisest on möödas alla 8 kuu, testi tegema ei pea. Küll aga peab kaasas olema kas vaktsineerimisteatis või kinnitus läbipõdemisest (PCR testi vastus). Kui neid kaasas ei ole, siis tuleb teha tasuline antigeeni test, mis maksab 35 eur.
Haiglas viibides tuleb kanda maski ja desinfitseerida käsi. Haiglast lahkudes enam osakonda tagasi ei lubata.
 

Viljandi haigla AASTA TEGU on Tervikumi projekt

28.05.2021

Kolmapäeval, 26. mail kuulutas Viljandi haigla välja oma Aasta teod ja Aasta kaastöötajad.

Aasta tegu 2020 nominendid: opioid-sõltlaste asendusravi teenuse avamine Narvas, Covid-osakonna loomine, registratuuri ja verevõtutoa kolimine peahoone esimesele korrusele, TERVIKUMi projekt, Koduhaigla loomine, akuut- ja pikaravi osakonna ühinemine, Covid- 19 testimisvõimaluse loomine, erihoolekande majade avamine, Jämejala kompleksi laiendamine/ehitamine, Jämejala pargi hooldus, koroonakriisiga hakkamasaamine, mammograafia teenuse käivitamine, pakiautomaadi kasutuselevõtt, sundravi remont, terviseedendus, uus siseveeb, HIV-positiivsete ravi alustamine ja infektsioonhaiguste eriala loa saamine, insuldiprojekti käivitamine, jõulupreemia, kliiniliste assistentide ametikoha loomine, lastehoiuteenuse ellu kutsumine kriisi ajal, lõunasöögi tellimine Jämejalga, maksa-elastograafiauuringutega alustamine, PAIK-projekt, panustamine koroona ajal, patsientide nõukoja loomine, sõidukompensatsioon pangaarvele, sünnitusosakonna maalingud, vaktsineerimine, valikaine "Aken tervishoidu" Viljandi gümnaasiumis, visiiri meisterdamine, ämmaemanda sünnitusjärgne koduvisiit.

Aasta tegu 2020 on - TERVIKUMI projekt! Tervikumi meeskonna endised ja praegused liikmed on: Erki Maasing, Krista Valdvee, Triinu Russki, Rein Telling, Andres Anier, Kersti Rekor, Toivo Tago, Mart Kull, Priit Tampere, Andrus Aavik. Selle aastatepikkuse projekti juures on abiks olnud kõikide kliinikute ja keskuste inimesed, kes uude majja kolivad. Suur tänu kõigile selle panuse eest!

Aasta teo eripreemiad neile tegudele, mis iseloomustavad meie väärtusi kõige rohkem:

Hoolimine on meie olemise viis. Hoolimise eripreemia - lastehoiuteenuse ellu kutsumine kevadise koroonakriisi ajal.
Koostöö – igaühe panus on oluline. Koostöö eripreemia - Covid osakonna loomine.

Kolmas Viljandi haigla väärtus on areng – oleme uuele avatud ja väljakutseteks valmis. Arengu eripreemia - mammograafiateenuse käivitamine.

Aasta kaastöötaja 2020 laureaadid:

Ambulatoorse ravi kliinik - kliiniku juht dr Kadri Kõivumägi.

Diagnostika kliinik - bioanalüütik Airi Kukk.

EMSIK - kliiniku õendusjuht Ulvi Skirta, õde Terje Tuul.

Hoolekandekeskus - õde Elvi Link, perenaine Pille Anijärv.

Tugiteenistused - koostööteenuste juht Krista Valdvee, vanemspetsialist Anders Kivitar, kliiniline assistent Eelika Kuusk.

Kirurgiakliinik - dr Maret Metsmaa, ämmaemand Marge Varik.

Taastusravikliinik - hooldaja Eve Vainurm, hooldaja Anne-Ly Kaljula.

Psühhiaatriakliinik - õde Thea Tobro, sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm, vanemõde Kristina Muri, koordinaator Raili Aavik, õde Marge Arus, hooldaja Arno Rull.

Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus - koordinaator Natalja Muravljova, psühholoog Raine Schvarts.

Tegude tegu 2020 - koroonakriisiga hakkamasaamine. Sel puhul saavad kõik töötajad haigla kujundusega šokolaadi „Aitäh!“

Ene Veiksaar

SA Viljnadi Haigla

kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla avab taastusraviteenuse Covid-19 põdenud patsientidele

27.05.2021

Esimesena Eestis hakkab Viljandi haigla pakkuma kompleksset inter- ja multidistsiplinaarset taastusraviteenust Covid-19 läbi põdenud patsientidele. Ravimeeskonda on kaasatud erinevate erialade arstid ja spetsialistid. Teenust võib vajada hinnanguliselt iga 5.-10. läbipõdenu.

 
„Post covid-19 sündroomi puhul on tegemist haigustunnuste ja sümptomitega, mis on kujunenud seoses Covid-19 infektsiooni põdemisega ja jäänud püsima 12 nädalaks või kauemaks (nn long post-COVID sündroom). Samas ei ole sümptomaatika seletatav mõne teise haigusega,“ ütles Viljandi haigla taastusravikliiniku juht dr Krista Lääne.

See teenus on mõeldud neile patsientidele, kes on läbi põdenud Covid-19 infektsiooni kas raskemal või kergemal kujul. „Haigus võib olla kulgenud ka täiesti kergete sümptomitega kodustes tingimustes, võib-olla tegu haistmis- või maitsemeele muutustega või lihasvaluga, liigesvaluga, peavaluga, kuidas kellelgi,“ selgitas dr Lääne. Tema sõnul on uuringud näidanud, et alates 4.-5. nädalast pärast diagnoosi saamist ja veel 12 nädalat hiljemgi kestavad covidist tingitud vaevused, millele võib lisanduda ka uusi kaebusi. „Väga levinud on näiteks mäluhäired ja keskendumisraskused, pearinglus, uimasus, üldine väsimus, köha, õhupuudus, südame rütmihäired,“ loetleb taastusarst.

Oluline on eristada, kas tegemist on Covid-19 järgsete sümptomitega või on välja löönud mõni varasem krooniline haigus või tekkinud hoopis uus haigus. „Me ei tohi ajada segamini Covidi-järgseid sümptomeid näiteks mõne kroonilise haiguse ägenemisega,“ selgitas dr Lääne. „Seepärast on meeskonnas lisaks taastusarstile ka teiste erialade arstid (sisearst, infektsioonihaiguste arst, reumatoloog, psühhiaater) ja erinevate erialade spetsialistid (füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog)“. Oluline roll meeskonnas on õe, sealhulgas vaimse tervise õe iseseisval vastuvõtul.

Taastusarsti vastuvõtule pääseb perearsti/eriarsti saatekirjaga. „Me oleme isekeskis nimetanud dr Lääne long covidi arstiks,“ naerab Krista Lääne ja lisab, et teenuse kiireks käivitamiseks on läbi tema eriala logistikat kõige lihtsam korraldada, sest taastusravis on selline multidistsiplinaarne meeskonnatöö igapäevane. „Arst võtab patsiendi vastu, suunab vastavatesse teraapiatesse ning vajadusel teiste eriarstide konsultatsioonidele. Taastusarst saab patsiendi edasi suunata ka kliinilise psühholoogi vastuvõtule. Vaimse tervise muresid on päris palju“.

Viljandi haigla on juhiseid ja materjale hankinud Suurbritanniast, kus sellist teenust paljudes kliinikutes pakutakse. Eestis on see teenus esmakordne.

Teenus käivitub 28.mail ja seda võib vajada iga 5.-10. Covid-19 läbipõdenu. Viljandi haiglasse võib Covidi läbipõdenu tulla kõikjalt üle Eesti.  

„Juba praegu on perearstid meile sellise profiiliga patsiente suunanud, nii et see teenus on juba ise meile tulnud,“ ütleb dr Lääne. „Meie omakorda oleme teinud tavapärast taastusravitööd, näiteks hinnanud patsientide funktsionaalset võimekust, koormustaluvust ning suunanud patsiente teraapiatesse ja vajadusel täiendavateks uuringuteks eriarstide juurde“.

Long-covidi teenus on taastusravi-keskne eelkõige seetõttu, et kõik protseduurid on hallatavad taastusravimeeskonna poolt, kaasates vajadusel konsultante muudelt erialadelt. „Nii see taastusravitöö meil ju igapäevaselt toimibki, erinevus on nüüd selles, et sellel teenusel on patsientideks kindel kontingent,“ selgitas kliinikujuht.

Info uuest teenusest on suunatud ühelt poolt perearstidele, et nad teaksid vastuvõtule suunata ja teiselt poolt patsientidele, et nad teaksid perearstiga tekkinud terviseprobleemide ja edasiste ravivõimaluste osas nõu pidada.

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
 

Viljandis saab allkirjad uue haigla ja tervisekeskuse ehitusleping

25.05.2021

PRESSITEADE

SA Viljandi Haigla

Viljandis saab allkirjad uue haigla ja tervisekeskuse ehitusleping

Täna, 25. mail kirjutatavad Viljandis pidulikult Tervikumi ehituslepingule alla SA Viljandi Haigla, Riigi Kinnisvara AS ning OÜ Fund Ehitus.

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehituse riigihankele tuli viis pakkumust, parima pakkumuse tegi ja hanke võitis Fund Ehitus OÜ. Eesmärk on Viljandi kesklinna rajada 23 000 m² suuruse netopinnaga uus ja innovaatiline tervishoiukompleks aastaks 2023. Ehitustöödega loodetakse algust teha käesoleva aasta juunikuus. Tervikumi ehituseks vajaminev summa on 47,2 miljonit eurot, projekti kogumaksumus on 58,3 miljonit eurot (koos käibemaksuga).

SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere:“Tervikum on märgiline hoone mitmes mõttes. Esiteks on see esimene nullist ehitatud haiglahoone taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Teiseks annab see märku, et Viljandi haigla jääb ja areneb ning on kogukonna jaoks olemas, muutes arstiabi maakonna elanikele kättesaadavamaks kui varem. Kolmandaks on see oluline teetähis kontseptsioonina, mille kohaselt säilib kohalik tervishoid tugevana läbi koostöö perearstide, eriarstide, haigla ja sotsiaalteenuste vahel - see ongi Tervikum“.

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul saab Viljandi haigla ja tervisekeskusest Eesti tervishoiusüsteemi üks kaasaegsemaid ja innovaatilisemaid hooneid. „Täna allkirjastame lepingu Viljandi maakonda teenindava tervisekeskuse ehituseks, mille planeering, arhitektuur ning tehniline lahendus toetavad keskuse eesmärki koondada kasutajamugavalt ja kaasaegselt kõik vajalikud ravi- ja sotsiaalteenused. Oleme hoone rajamisel valmis lahendama ehituslikult väga nõudlikud ülesanded - alates tervishoiuvaldkonna hoonele seatud eritingimustest, hoone kasutajamugavuse ja ligipääsetavuse tagamisest kuni tehnosüsteemide ja hoone energiatõhususeni,“ lausus Kati Kusmin.

Tervikumi ehituslepingu pidulik allkirjastamine toimub uue Viljandi haigla ja tervisekeskuse krundil kesklinnas turuplatsi kõrval, Jakobsoni tänava poolses küljes, 25. mail kell 13.00.

Tervikumi VIDEO

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
5301 6518
ene.veiksaar[at]vmh.ee

Algab registreerimine Jannsen COVID-19 vaktsiini saamiseks

21.05.2021

Alates laupäevast, 22. maist on võimalik end kirja panna Jannsen COVID-19 vaktsiiniga vaktsineerimisele, mis toimub 7. juunil.

Jannsen COVID-19 vaktsiini kasutatakse 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel. Kaitse saamiseks piisab ühest doosist.

Oluline info:
-Jansseni ja AstraZeneca vaktsiini kasutamisel on esinenud üliharva kõrvaltoimena tromboosi ja trombotsütopeenia sündroomi (TTS). Olemasolevate andmete põhjal on Jansseni vaktsiini puhul selle üliharva esineva kõrvaltoime teadaolev risk veidi madalam, kui AstraZeneca vaktsiini kasutamisel
-Nii AstraZeneca kui Jansseni vaktsiiniga vaktsineerimise järgselt kehtib soovitus: jälgi end 3 nädala jooksul verejooksu ja tromboosi sümptomite suhtes ning pöördu vajadusel kohe arstile. Tromboosile ning verejooksule viitavad sümptomid võivad olla hingeldus, valu rinnus, jalgade turse, püsiv kõhuvalu, tugev peavalu, ähmane nägemine, täppverevalumid mujal kui süstekohas. Loe kõrvaltoimete kohta täpsemalt vaktsiini infolehest (AstraZeneca ja Janssen).

Kui kaua kaitse püsib?

COVID-19 haiguse läbipõdemise tulemusena saadav kaitse kestab erinevate uuringute andmeil vähemalt kuus kuud ning korduv haigestumine on harv. Seega ei ole läbipõdenutel vaja end vaktsineerida enne kuue kuu möödumist ning ka siis piisab immuunsuse tõhustamiseks ühest doosist.

Kuidas registreeruda?

Nädalavahetusel on võimalik registreeruda ainult digiregistratuuris, tööpäevadel kl 8-16 haigla registratuuris 43 43 001).
Jansseni vaktsiiniga vaktsineerimine toimub 7. juunil fuajees asuvas analüüside kabinetis.
Registreerimiseks on avatud uued ajad ka Jansseni vaktsiini saamiseks 14. juunil.

AstraZenecaga vaktsineerimiseks on avatud ajad 25. mail ja 3. juunil. Vaktsineerimine toimub peahoone 3. korruse saalis. AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria kasutatakse 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel.
 

Enne vaktsineerima tulekut palume tutvuda vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta käiva infoga kodulehel https://vaktsineeri.ee/

Meil on aegu veel Astra Zenecaga vaktsineerimiseks 3. juunil.

 

Ene Veiksaar

Viljandi haigla

kommunikatsioonijuht

20. mai – rahvusvaheline insuldipäev – insuldiõe iseseisvad vastuvõtud Viljandi haiglas

20.05.2021

Tänasel rahvusvahelisel insuldipäeval on hea meelde tuletada, et Viljandi haiglas on avatud insuldiõe iseseisev vastuvõtt. Vastuvõtule saatmise kriteeriumiks on läbi põetud insult.

Patsiendil ja lähedastel on võimalus saada vastuseid oma küsimustele, mida ei teki haiglas olles. Seisundi hindamine ja nõustamine 90 päeva peale insulti aitab ennetada uue insuldi tekkimist.

Vastuvõtu eesmärk on:
-patsiendi probleemidega tutvumine ja seisundi hindamine,
-ravimite kasutamise järgimise kontroll ning nõustamine,
-hoolduspõetusprobleemide ennetamine ja lahenduste leidmine,
-neelamisfunktsiooni talitluse selgitamine patsiendile, omastele ning lähtuvalt kahjustuse ulatusest dieedi valiku ja söömise õpetamine,
-põiehäirete ja sooletegevushäirete määratlemine ning lahenduste leidmine,
-sooletegevuse ja -häirete põhjuste selgitamine patsiendile ning omastele,
-patsiendi omaste nõustamine koduhoolduse toetamisel,
-ravimite manustamise õpetamine.

Õe vastuvõtule registreerimiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Registreerimine ja info vastuvõtuaegade kohta registratuuri telefonil 434 3001 (E-R 8-16.00). Kui patsiendi seisund ei võimalda vastuvõtule tulla, saab nõu küsima tulla ka tema lähedane või hooldaja. Insuldiõdedena teevad vastuvõtte Ulvi Skirta ja Relika Kobin.

2019. aasta kevadel algas Haigekassa poolt insuldipatsiendi raviteekonna probleemide kaardistamine. 2020 aastal kaasati nn Tartu projekti ka Viljandi haigla. Paralleelselt Haigekassa projektiga kaardistas Viljandi haigla oma insuldi raviteekonna ja tegi ettevalmistused õe iseseisvaks vastuvõtuks, millega meie haigla alustas 1. märtsil 2021.

Relika Kobin
SA Viljandi Haigla
Taastusravikliinik
stats.taastusravi ja õendusabi osakonna juhataja

 

Tänasest saab COVID-19 vaktsineerimiseks aega broneerida riigiinfo telefonil 1247

18.05.2021

Tänasest, 18. maist alates kell 8.00 saab riigiinfo telefoni 1247 kaudu broneerida aega COVID-19 vaktsineerimiseks.

Telefoni teel saab aegu broneerida kõikidesse vaktsineerimiskohtadesse üle Eesti. Samal numbril saab vajadusel vastuseid COVID-19 vaktsineerimise kohta tekkivatele küsimustele. Kõnekeskus töötab seitse päeva nädalas kell 8.00.-20.00.

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi asetäitja Arkadi Popovi sõnul aitab kõnekeskus vähendada koormust digiregistratuurile ja parandab vaktsineerimise kättesaadavust. Samuti on paljude inimeste jaoks mugavam aega kinni panna telefonitsi.

„Kui helistamise hetkel on ajad vaktsineerimiseks otsas, ei saa neid broneerida ka telefoni teel,“ ütles Popov. „Hetkel oleme olukorras, kus inimeste huvi on suur, aga vaktsiine veel kõigi soovijate jaoks ei ole. Küll aga tuleb vaktsiine igal nädalal juurde ning mai- ja juunikuu jooksul saavad kõik soovijad esimese doosi kätte.“ Suure tõenäosusega tekivad ka kõnekeskusesse ootejärjekorrad. „Palume kannatlikkust ja mõistmist,“ lisas Popov.

“Võimalikult kiire vaktsineerimine on kriitilise tähtsusega, et Eesti elu saaks kiiremini normaliseeruda. Häirekeskus on otsustanud abiks olla. Telefonitsi vaktsineerimisele registreerimine on alternatiiv juhuks, kui seda ei ole võimalik teha läbi digiregistratuuri,” sõnas Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.

Lisaks kõnekeskusele saab COVID-19 vaktsineerimiseks aja broneerida digiregistratuuris www.digilugu.ee. Lähima vaktsineerimiskoha ja registreerimise info leiab kaardirakenduselt https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/. Vaktsineerimise koht ei ole seotud inimese ametliku elukohaga – kõik võivad broneerida aja endale sobivasse piirkonda üle Eesti. Alaealistele peab aja broneerima tema seaduslik esindaja.

Eile õhtul kell 19.00 avanes vaktsineerimise võimalus kõigile alates vanusest 16 eluaastat, lisandus ca 25 000 uut aega, suurem osa neist juunikuusse. Edaspidi lisatakse aegu lisatakse edaspidi jooksvalt vastavalt vaktsiinide saabumisele.

Eilse seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 401 317 inimest, mis on 37,4 protsenti täisealisest elanikkonnast.


Gea Otsa
Sotsiaalministeeriumi COVID-19 vaktsineerimise töörühma nõunik
 

Viljandi haigla läheb üle uuele haigla infosüsteemile

17.05.2021

PRESSITEADE
17.05.2021

Viljandi haigla läheb käesoleva aasta lõpus üle uuele haigla infosüsteemile eHL, mis lihtsustab oluliselt arstide igapäevatööd ja parandab info liikumist Lõuna-Eesti regiooni haiglate vahel, eesmärgiga pakkuda patsientidele veelgi paremat ravi.

Süsteem on loodud rahvusvahelise tarkvara ja ärikonsultatsioonide ettevõtte Nortali poolt ning see on kasutusel ligi 30 haiglas üle Euroopa. Eestis kasutavad teiste hulgas seda nii Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglad kui ka Ida-Tallinna Keskhaigla.
 

eHL on keskne haigla süsteem, mis toetab arsti nii efektiivse töö tegemisel kui ka kliiniliste otsuste vastuvõtmisel, et arst saaks keskenduda ravile ja patsiendile. eHLis on erinevate haigla osakondade ja labori töö jaoks vajalikud moodulid, arveldamine Haigekassaga, liidestused ja andmevahetus riiklike süsteemidega nagu Digilugu, Digiregistratuur, Digiretsept, Haigekassa ja Nakkusregister.
 

Üleminek uuele haigla infosüsteemile toob kaasa mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks e-konsultatsioonid patsientidega ja teleradioloogia eriarstide vahel, samuti kõnetuvastus radioloogias, ravimite koostoimete kontroll ning sajad patsiendi seisundi hindamist võimaldavad küsimustikud ja skaalad, nagu Apgar hinne. Samuti on ühise haigusloo infosüsteemi kaudu Viljandi haigla tervishoiutöötajatel edaspidi võimalik näha oma patsientide ravi ajalugu Tartu Ülikooli Kliinikumis, mis tagab parema info liikumise haiglate vahel.
 

SA Viljandi Haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul soovib haigla võtta kasutusele uue tarkvara, mille standardfunktsionaalsus vastab haigla tänastele vajadusetele ja mida arendatakse edasi vastavalt üleriigiliste nõuete muutumisele kui ka patsientide tuleviku vajadusi silmas pidades. Oluline on ka Tampere sõnul, et haigla saab tellida tulevikus hõlpsasti juurde täiendavaid funktsionaalsusi uute innovaatiliste lahenduste loomiseks.

„Meie jaoks on oluline ka selle süsteemi abil soodustada erinevate teenuseosutajate infovahetust ja koostööd. Seda just veelgi paremaks patsiendi probleemide lahendamiseks. Uue infosüsteemi kasutuselevõtt toetab ka haigla ühe olulise strateegilise eesmärgi  - patsientide, perearstide ja sotsiaalteenuste integreerimise – saavutamist,” ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere.
 

Nortali e-tervise lahenduste arendusüksuse juhi Kalle Kuusiku sõnul on eHL keskse haigla infosüsteemina justkui haigla IT-süda, mis on ehitatud patsiendi vajadustest lähtuvalt ning koondab kokku või seob endaga kõik olulised teenused nii patsientide kui ka arstide jaoks. „eHL-i teeb turul eriliseks, et kõik arstile vajalik on koondatud ühte süsteemi ning mitmed protsesside osad on automatiseeritud, muutes arsti töö lihtsamaks,“ lisas Kuusik.
 

Tartu Ülikooli Kliinikumis on olnud elektroonilise haigusloo infosüsteem eHL kasutusel alates 2006. aastast ning tänaseks on sellega liitunud ka teised Tartu Ülikooli Kliinikumi kontserni haiglad. „Meil on olnud hea meel olla juhtivaks partneriks Nortalile, et elektrooniline haiguslugu vastaks tervishoiutöötajate ootustele ja riigi vajadustele. Ühise infosüsteemi kasutamine aitab oluliselt kaasa patsiendikesksele lähenemisele ning tagab ühtlase kvaliteediga tervishoiuteenuse korraldamise ja dokumenteerimise,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi infotehnoloogiajuht Kati Korm.

Uuele süsteemile ülemineku ettevalmistustööde peale kulub Viljandi haiglas kogu suvi. Praeguse plaani kohaselt on Viljandi haigla töötajate koolitused kavas oktoobris ja seejärel võetakse uus infosüsteem täielikult kasutusse.
 

Lisainfo:
Priit Tampere
SA Viljandi Haigla juhatuse esimees
Priit.tampere[at]vmh.ee

Kristiina Pauskar-Tamla
Nortali turundus-ja kommunikatsioonijuht
Kristiina.pauskar[at]nortal.com

Helen Kaju
Tartu Ülikooli Kliinikumi kommunikatsioonijuht
Helen.kaju[at]kliinikum.ee


 

Vaktsineerima Viljandi haiglasse!

17.05.2021

AJAD ON TÄIS! Viljandi haigla pakub võimalust vaktsineerida Pfizer vaktsiiniga teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti kell 16-19 haigla peahoone I korruse fuajees asuvas analüüside kabinetis.

Digiregistratuuris ja registratuuri telefonil 43 43 001 saavad end registreerida kõik inimesed, kes on 16-aastased ja vanemad.
 

Teisipäeval, 25. mail kella 10.00st pakume ka võimalust vaktsineerida Astra Zeneca vaktsiiniga Vaxzevria. Vaktsineerimine leiab aset haigla C-korpuse III korruse saalis. Registreerimine läbi digiregistratuuri ning regiatratuuri tel 434 3001. NB! Vaktsineerimine ainult inimestele vanuses 50+.

Kui on soovi saada vaktsiini teistel aegadel, siis on võimalus pöörduda Tartu vaktsineerimiskeskusesse.

Kui teil on küsimusi vaktsiini ja meditsiiniliste teemade kohta (enda tervis, kõrvalmõjud, enesetunne), siis palume nõu pidada perearstiga. Samuti olete oodatud helistama perearstide nõuandeliinile telefonil 1220.

Kaasa palume võtta isikut tõendav dokument.

NB! Suuure koormuse tõttu võib esineda tõrkeid digiregistratuuri töös.

AJAD TÄIS! Vaktsineerima 18.-20.mail!

11.05.2021

Järgmised ajad avame esmaspäeval, sest siis on digiregistratuuris ligipääs kõigile. Seni palume pöörduda kogu Lõuna-Eestit teenindavasse Tartu vaktsineerimiskeskusesse.

Viljandi haigla pakub võimalust vaktsineerida Pfizer vaktsiiniga järmisel nädalal: teisipäeval, 18.05, kolmapäeval, 19.05 ja neljapäeval, 20.05 kell 16-19 haigla peahoone I korruse fuajees asuvas analüüside kabinetis.

Registratuuri telefonil 43 43 001 saavad end registreerida kõik inimesed, kes on 16-aastased ja vanemad. Digiregistratuuris saavad praegu registreerida inimesed vanuses 50+, alates 13. maist kõik inimesed alates 40+ ja alates 17. maist kõik inimesed vanuses 16+.
Kolmel päeval tehakse kokku 420 doosi. Samas rütmis plaanime jätkata lähinädalatel.

Kui on soovi saada vaktsiini teistel aegadel, siis on võimalus pöörduda Tartu vaktsineerimiskeskusesse.

Kui teil on küsimusi vaktsiini ja meditsiiniliste teemade kohta (enda tervis, kõrvalmõjud, enesetunne), siis palume nõu pidada perearstiga. Samuti olete oodatud helistama perearstide nõuandeliinile telefonil 1220.

Silmaarst dr Aleks Kree vastuvõtt taas avatud

10.05.2021

Meil on väga hea meel, et taas on Viljandi haiglas võimalik broneerida vastuvõtuaegu dr Aleks Kree juurde, kes on spetsialiseerunud glaukoomi (rahvakeeli rohelise kae) ja silmaläätse haiguste nii konservatiivsele kui ka kirurgilise ravile. Dr Kree põhitöökoht on Tartu Ülikooli Kliinikumis, kuhu vajadusel saab patsiendid lõikusele suunata ja opereerida. Lähemad vastuvõtud Viljandi haiglas on 13.05, 27.05, 10.06, 17.06.

NB! AJAD ON TÄIS! Elanikkonna vaktsineerimine haiglas

06.05.2021

Teisipäeval, 11. mail ja neljapäeval, 13. mail kella 16-18.30 leiab Viljandi haigla peahoone fuajees aset elanikkonna vaktsineerimine Comirnaty (Pfizer/BioNtech) COVID-19 vaktsiiniga.

Vaktsineerima on oodatud 50-aastased ja vanemad (sh need, kes käesoleval aastal saavad 50-aastaseks), sõltumata riskirühma kuulumisest (aja broneerimine üleriigilises digiregistratuuris või telefonil 434 3001) ja riskirühma kuuluvad inimesed, sõltumata vanusest (aja broneerimine üleriigilises digiregistratuuris). Kokku 200 vaktsiinidoosi.

Vaktsineerima palume tulla viirusnähtudeta ja võtta kaasa isikut tõendav dokument.
 

Elanikkonna vaktsineerimine 6. mail (kõik ajad broneeritud)

03.05.2021

Täiendatud: kõik ajad on broneeritud.

Neljapäeval, 6. mail kella 16-20.30 leiab Viljandi haigla peahoone fuajees aset elanikkonna vaktsineerimine Comirnaty (Pfizer/BioNtech) COVID-19 vaktsiiniga.

Vaktsineerima on oodatud 50-aastased ja vanemad (sh need, kes käesoleval aastal saavad 50-aastaseks), sõltumata riskirühma kuulumisest (aja broneerimine üleriigilises digiregistratuuris  või telefonil 434 3001) ja riskirühma kuuluvad inimesed, sõltumata vanusest (aja broneerimine üleriigilises digiregistratuuris). Kokku 200 vaktsiinidoosi.

Vaktsineerima palume tulla viirusnähtudeta ja võtta kaasa isikut tõendav dokument.

Vakstineerima teisipäeval, 27.aprillil!

23.04.2021

Teisipäeval, 27. aprillil oodatakse Viljandi haiglasse COVID-19 vastu vaktsineerima kõiki riskirühma kuuluvaid inimesi vanusest sõltumata ning kõiki neid, kes on vanemad kui 65aastased või kes sel aastal veel 65aastaseks saavad, seda sõltumata riskirühma kuulumisest.
 
Vaktsineerimisele võib registreeruda ka läbi telefoniregistratuuri (434 3001), kuid alla 60-aastastel inimestel palume valida kanaliks digiregistratuur (digilugu.ee), et olla kindel kuuluvuses sihtgruppi.
Kui inimene ei oska digiregistratuuri kasutada, aitavad teda vabatahtlikud. Abi küsimiseks tuleks inimesel helistada telefonil 6003 033, kõnesid võetakse vastu iga päev kell 10-14.
 
Haigekassa prognoosib, et tervetele täiskasvanutele avatakse võimalus vaktsineerima tulla lähinädalatel järk-järgult vastavalt sellele, kuidas vaktsiini riiki saabub.
 
Vaktsineerimine toimub haigla peahoone C-korpuse III korruse saalis kell 9-14.30. Kasutatakse Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini Comirnaty. Kokku saab vaktsiini 198 inimest.
Palume tulla viirusnähtudeta ja võtta kaasa isikut tõendav dokument.
 

Lastepsühhiaatrias valmis mänguteraapia tuba

21.04.2021

Selveri kampaania „Koos on kergem“ raames kogutud toetuse näol sai Viljandi haigla lastepsühhiaatria osakond endale mänguteraapia toa. Selveri toetussumma oli 2600 eurot, millele Viljandi haigla lisas pea sama summa ulatuses omafinantseeringu.

Mänguteraapiast
Mänguteraapia on nõustamise ja psühhoteraapia vorm, mis kasutab mängu kui suhtlusvahendit. See aitab lapsel ennetada ja lahendada psühhosotsiaalseid väljakutseid ning toetab lapse psühhoemotsionaalset toimetulekut. Mängu kaudu on võimalik arendada eneseväljendust, -teadvust, -teostust ja -tõhusust, leevendada stressi ning tekitada positiivseid tundmusi, stimuleerides loomingulist mõtlemist ja avastamist. Mänguteraapia on teraapia suund, kus lapsel on võimalus talle kõige omasema tegevuse ehk mängu kaudu uurida tema elu mõjutavaid mineviku- ja olevikuprobleeme. Mänguteraapias valib laps talle sobiva tempo oma probleemidega tegelemiseks, mistõttu on teraapia pidev protsess, kus puuduvad kiired lahendused. Mänguteraapia mõju sõltub lapse vanusest ja taustast.

Kellele ja millal?
Mänguteraapia sobib lastele vanuses 3 – 13 eluaastat ja on abiks erinevate murede puhul nagu näiteks kolimisest tingitud stress, õnnetusjuhtumid, kroonilise või raske haigusega toimetulek, füüsilise puudega kohanemine, pereprobleemid, väärkohtlemine, koolikiusamine, hülgamine, kohanemisraskused, madal enesehinnang, rivaalitsemine õdede-vendade vahel jne. Hetkel viib mänguteraapiat praktika korras läbi Aneth Tuurmaa, kes on läbimas mänguteraapia jätkukoolitust.

Teraapiatoast
Toa loomise töögruppi kuulusid esindajad laste ja noorukite psühhiaatria osakonnast, töögrupi eestvedajaks oli dr Marja-Liisa Samoldin. Mänguteraapia toa visiooni koostamisel võeti arvesse, et toas oleks võimalik lõõgastuda ning selleks oleks hangitud vastavad vahendid. Näiteks on toas kott-toolid, kuhu istudes on võimalik võtta sülle raskusloomad ja vaadelda lakke projektseeritud kujundeid või toa nurgas asetsevat mullitoru ja fiiberkiudusid. Teisalt on ruumis võimalik läbi viia nii individuaal- kui ka grupiteraapiat lisaks mänguteraapiale, olemas on liiva- ja saviteraapia vahendid, võimalus kasutada metafoorkaarte või tegeleda erinevate vahendite kaudu emotsioonide ning tunnete õppimise või nende väljendamisega.

 

Aneth Tuurmaa
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik
Ravi toetavate teenuste juht
 

Aita tunnustada tublisid ämmaemandaid!

13.04.2021

Igal aastal tunnustab Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatus tublisid ämmaemandaid, kes on silma paistnud oma tegevusega.
Palume Teie abi tunnustamist vääriva ämmaemanda valimiseks. Palume teil leida mõni minut, et osaleda just teie hinnangul tunnustamist vääriva ämmaemanda valimisel.

Oma arvamusi saate esitada kuni 15.aprillini SIIN.

Tulemused tehakse teatavaks Eesti Ämmaemandate Ühingu veebikonverentsil 5.mail ja perekool.ee platvormil konverentsi järgselt.
Aita tunnustada tunnustamist väärivat ämmaemandat!

Tänades
EÄÜ juhatus
 

TEEME PAI-kampaania toetab õdesid ja hooldajaid. Aita sinagi!

12.04.2021

PAI on kodanikualgatus – reaalne, silmale nähtav ja käega katsutav tänuavaldus õdedele ja hooldustöötatajatele, kes hoolitsevad meie tervise eest ja võitlevad pandeemias meie elude eest, tehes oma tööd peamiselt nähtamatult.

Sõltumata sellest, millises linnas, vallas, haiglas või hooldekodus õed ja hooldustöötajad täna igapäevaselt tegutsevad, tahame me kinkida neile oma tänu koos reaalse emotsiooniga. Kui paljudeni me oma ettevõtmisega jõuame, sõltub Sinu ja meie kõigi panusest.

Eestis on õdesid ja hooldustöötajaid ligi 17 000 ja neid on ikka liiga vähe!

Õed ja hooldustöötajad on otse patsientide kõrval. Samas on neid kõige enam puudu. Nendest enam on pereinimesed, kes on viimase aasta jooksul oma lähedasi vähe näinud. Paljud pole saanud piisavalt puhkust, sest töötatakse suure koormuse ja sageli mitme tööandja juures. Tahame just neile kinkida võimaluse koos oma kallitega võtta ette midagi toredat, et pandeemia vähemalt korraks unustada.

Ühtlasi juhime kodanikualgatusega avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu vajadusele meie õdede ja hooldustöötajate töötingimusi parandada, tööd väärtustada ja sissetulekuid tõsta. See kriis on äratuskell, mis näitab väga teravalt  õdede ja hooldustöötajate puuduse suurust Eesti tervishoiusüsteemis. Meie teeme õdedele ja hooldustöötajatele pai, tunnustades neid selle üliinimliku pingutuse eest COVID-19 kriisis. Pai ei asenda aga väärilist palka ja õdesid tuleb Eesti tervishoidu juurde koolitada.

Algatusega loome ja võtame kasutusele PAI kaardid, mida õed ja hooldustöötajad saavad kasutada PAI algatusega liitunud turismi-, kultuuri- ja meelelahutusettevõtetes üle Eesti käesoleva aasta lõpuni, võttes aja maha tööst ja muredest pisikeseks puhkuseks. Ühtlasi juhime avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu vajadusele meie õdede ja hooldustöötajate töötingimuste parandamiseks, töö väärtustamiseks ja sissetulekute suurendamiseks. See kriis on äratuskell, mis näitab väga teravalt juba aastaid kestnud õdede ja hooldustöötajate puuduse suurust Eesti tervishoiusüsteemis.

Meie algatus saab teoks vaid sadade tublide inimeste ja ettevõtete toel ning koostöös.

Igaüks saab annetada

Algatuse partneriks on Sihtasutus Kuressaare Haigla Toetusfond, mis konverteerib annetuse ilma teenustasu võtmata edasi PAI kaartideks. Fond on seisuga 01.04.2021 Maksu- ja Tolliameti tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas, seega on annetused maksuvabad ja märgitavad teie 2021. aasta tuludeklaratsioonis.

Meie partneri juures Coop Pangas on avatud Sihtasutus Kuressaare Haigla Toetusfond eraldi arveldusarve EE824204278618211200, kuhu annetust tehes lisa märksõna ”PAI”. Lisaks koostöös Teliaga on avatud annetustelefonid 9000105 (annetus 5.- €) ja 9000110 (annetus 10.- €)

Kui soovid annetuse tegemisel jääda anonüümseks, märgi see info kindlasti maksekorraldusel. PAI annetusi ootame kuni 1. juunini 2021. aastal. PAI kaartide jagamine on planeeritud mais ja juunis ning nende kasutamise periood on 1. juunist kuni 31. detsembrini 2021.a.



PAI algatajad on:

Katri Link, kodanikualgatuse 500Kleiti korraldaja

Siiri Rannama, SA Kuressaare Haigla Toetusfondi juhataja

Meelis Kubits, Kultuuripartnerluse SA juhataja

teemepai[at]gmail.com

Tervikumi ehitus läheb 10 miljonit kallimaks

07.04.2021

PRESSITEADE
Riigi Kinnisvara AS
SA Viljandi Haigla
07.04.2021

Tervikumi ehitushankele laekus viis pakkumust

Viljandi uue maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikum ehitushankele esitati viis pakkumust. Riigi Kinnisvara on alustanud pakkumuste kontrollimist, pakkujate kvalifitseerimist ning muude hankeprotseduuride läbiviimist.

Tervikumi ehitushankele esitatud hinnapakkumised  on vahemikus 47,1–53,8 miljonit eurot (hinnad sisaldavad käibemaksu). Saadud pakkumused on oluliselt kõrgemad projekti oodatud maksumusest.

„Koroonaviirusest tingitud mõju kinnisvaraarendusele on toonud kaasa ehitusmaterjalide märkimisväärse hinnatõusu ning samuti materjalide tarnete tõrked,” selgitas Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger. „See on oluliselt mõjutamas arendusprojektide eelarveid ning projektide kogumaksumusi,” täiendas Mäger.

Tervikumi ehitushanke eelarvestus koostati parimate teadmiste ja mahuarvutuse põhjal eelmise aasta viimases kvartalis. 2021. aasta esimestel kuudel toimus maailmaturul märkimisväärne ehitusmaterjalide hinnatõus ning tänase seisuga on Eestis kallinemine metalltoodete osas olnud umbes 40%, puit-, soojustus- ning plastikmaterjalide puhul umbes 25%. Ehitushindade tõus on seotud koroonaviiruse jätkuva levikuga ning sellest tingitud piirangutega maailmas, mille mõju peegeldub nii ehitusmaterjalide tootmises, logistikas kui ka transpordis.  

Pakkujad on hinnanud riske 25-kuulise ehitusperioodi jooksul kõrgemaks, kui eelmisel aastal koostatud eelarve puhul osati arvestada. Riskidena on toodud peamiselt objekti ehitustehnoloogiline keerukus, võimalik turusituatsiooni muutus, sellega seotud piirangud ning ehitusmaterjalide jätkuv kallinemine.

Tervikumi projekti kogumaksumus on 58,3 miljonit eurot (koos käibemaksuga), millest tänaste rahastusotsustega on kaetud 31,5 miljonit Euroopa Liidu vahenditega, 4,5 miljonit riigieelarvelise toetusega ning 11,4 miljonit eurot SA Viljandi Haigla eelarvest ning laenust. Senist parimat ehitushanke pakkumust arvestades jääb projekti kogumaksumusest katta veel 10,9 miljonit eurot.
Ehitusprojekti edasiminekuks on mitmeid valikud, sealhulgas uue ehitushanke korraldamine, projekti optimeerimine ning lisaraha leidmine.

Uue riigihanke korraldamine tähendaks suuremat riski eelarvele, tänases muutuvas majandusolukorras võivad ehitushinnad veelgi kallineda ja pakkujad hindavad riskide realiseerumise tõenäosust veelgi suuremaks.

Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere sõnul on lisaraha leidmine praegu pea ainuvõimalik tee. „Teised variandid võiksid teoreetiliselt olla projekti optimeerimine, kuid seda oleme me juba projekteerimise käigus teinud. Kui peaksime veel optimeerima, siis kaotaks hoone oma tervikliku funktsionaalsuse,” kommenteeris Tampere ühte võimalustest. „Võimalus oleks teha ka kordushange, kuid selleks napib meil aega, sest kaasatud Euroopa Liidu vahenditel on väga kindlalt fikseeritud tähtaeg, et hoone peab olema kasutuses 2023. aasta suve lõpuks. Vastasel juhul peame kogu raha tagasi maksma, kuna tulemused jäävad tähtaegselt toetuse tingimuste järgi saavutamata,” sõnas ta.  

„Uue hoone rahastamiseks oleme taotlenud Euroopa Liidu vahendeid tervisekeskuste meetmetest 31,5 miljonit, millest ca 2 miljonit on projektiga seotud tegevusteks juba kulutatud. Viljandi haigla oli enne projekti kallinemist omavahenditest planeerinud 10 miljonit, sealhulgas pikaajaline laen, lisanduvat laenuraha on võimalik saada veel maksimaalselt 1,4 miljonit,” nentis Priit Tampere, „rohkem haiglal võimekust ei ole. Puudujääva osa leidmiseks käivad läbirääkimised sotsiaalministeeriumi ja poliitikutega,” lisas ta.

„Sotsiaalministeerium toetab Viljandi haigla ehitamist praegu kokkulepitud mahus, sest sellest saab esimene maakondlik tervise- ja heaolukeskus, kus on võimalik arendada ja rakendada inimkeskseid ja integreeritud teenuseid. Seni on haiglale eraldatud raha põhinenud mitmekordsel eelarvestamise tulemustel, kuid olukord ehitusturul on pingestunud ning tekitanud vajaduse suurendada ehituse eelarvet,“ kommenteeris sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja ja Viljandi haigla nõukogu esimees Agris Koppel. „Arvestades riigieelarve pingelist seisu, on lisaraha leidmine väga keeruline, kuid haigla valmisehitamine on vältimatu kogu Eesti tervisesüsteemi edasisele arengule,“ avaldas ta siiski lootust.

“Praegu püsime ajagraafikus ning otsime lahendust lisaraha kaasamiseks aprillikuu jooksul. Intensiivsed läbirääkimised käivad, osapooled on lubanud leida positiivse lahenduse, et saaksime ehitushanke tulemused kinnitada ning ehitustöödega algust teha,” kommenteeris Priit Tampere asjade edasist käiku. “Oleme kaalunud ka võimalust Viljandi haigla toetusfondi loomiseks, mille tuludest osa võiks minna uue hoone ehituse või aparatuuri soetamiseks ning osa meie inimeste arendamiseks,” lisas ta.  

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehituse riigihanke eesmärk on Viljandi kesklinna rajada 23 000 m² suuruse netopinnaga uus ja innovaatiline tervishoiukompleks 2023. aastaks. Riigihanke viis läbi Riigi Kinnisvara.

Riigi Kinnisvara eesmärk on heaperemehelikult arendada ja hoida riigi kinnisvara, kasvatades selle väärtust. Meie kui kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegeleva ettevõtte missiooniks on toetada riigi arengut, tagades kodanike heaolu nimel töötavatele inimestele kvaliteetne tegevus- ja töökeskkond. Ettevõte kuulub 100% Eesti Vabariigile. 2021. aasta on Riigi Kinnisvara jaoks juubeliaasta: tähistame 20. tegevusaastat.

TERVIKUMI VIDEO

Mariliis Sepper                                       
RKAS kommunikatsioonijuht
5650 0623

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
5349 5332

 

Viljandi haigla kutsub laupäeval taas vaktsineerima

07.04.2021

Viljandi haigla kutsub sel laupäeval, 10. aprillil vaktsineerima 1956 ja varem sündinud inimesed ning 1961 ja varem sündinud riskirühma diagnoosidega patsiendid. Vaktsiin on AstraZeneca. Vaktsineerime 200 inimest, kell 10-15.00. Registreerima saab hakata kohe täna nii digiregistratuuris kui haigla registratuuris 434 3001.

Inimesed peavad tundma ennast hästi, olema viirustunnusteta ja haiglasse sisenedes läbima kontrollpunkti, kus kraaditakse ja täidetakse tervisedeklaratsioon. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Vaktsineerimine toimub Viljandi haigla peahoone fuajees.
 
 

Laupäeval vaktsineerima! - KOHAD TÄIS!

30.03.2021

ANNAME TEADA, KUI UUT VAKTSIINI SAAME.

Sihtgrupiks on 1956 ja varem sündinud inimesed ning 1961 ja varem sündinud riskirühma diagnoosidega patsiendid. Vaktsiin on AstraZeneca. Vaktsineerime 200 inimest, kell 10-15.00. Registreerima saab hakata kolmapäeva, 31.märtsi hommikust, nii digiregistratuuris kui haigla registratuuris 434 3001. Inimesed peavad tundma ennast hästi, olema viirustunnusteta ja haiglasse sisenedes läbima kontrollpunkti, kus kraaditakse ja täidetakse tervisedeklaratsioon. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Vaktsineerimine toimub Viljandi haigla peahoone fuajees.

Viljandi haigla hoolekandekeskuse sotsiaalhoolekande osakond sai dementsusesõbraliku asutuse märgise

25.03.2021

22. märtsil sai Viljandi haigla hoolekandekeskuse sotsiaalhoolekande osakond dementsusesõbraliku asutuse märgise. Jämejalas asuv ringmaja on sellest aastast kohandatud just dementsussündroomiga klientidele. Osakonna juht Elena Erm rõhutas, kui tähtis on kogu personali austav suhtumine eakatesse inimestesse. Oluliseks peetakse ka meeskonnatööd, et hooldekande osakonnas elavatel inimestel oleks seal hea olla.

Palju tehakse koostööd lähedastega – olgu selleks või helistamine, et lihtsalt teada anda, et nende armsa memme või taadiga on kõik korras. Koroonaajal toimuvad kohtumised lähedastega tahvelarvuti kaudu. Ringmaja võimaldab igapäevast liikumist nii palju kui vaja on. Samuti saab käia sisehoovis, kus on võimalik ka näpud mulda panna või lihtsalt jalutada ja istuda.

Elanikud saavad teha igapäevaseid tegevusi, mida koduski tehakse – olgu see lume lükkamine, tee- või kohvi keetmine, puutööga nokitsemine. Kohalik kogukond käib tähtpäevadel esinemas ja kontserte andmas, hingehoiutööd teeb kohalik kirikuõpetaja.

Osakonnas töötab kaks õde ja kuna hoolekande osakond kuulub Viljandi haigla juurde, on ka eriarstiabi vajadusel hästi kättesaadav.

Üldhooldusteenust pakkuvate asutuste dementsusesõbralikuks olemist tunnustava märgise saamiseks hinnatakse nelja valdkonda: asutuse väärtused, füüsiline ja sotsiaalne keskkond, tegevused ja üritused asutuses ning personali pädevus ja professionaalsus.

Esimese dementsusesõbraliku hoolekandeasutuse märgise said eelmisel aastal Benita Kodu, Koeru Hooldekeskus ja Häädemeeste Eakate Kodu. Viljandi haigla sotsiaalhoolekande osakond on neljas märgise saanud asutus.
 

Katre Pall

Dementsuse Kompetentsikeskus

Vaata lähemalt SIIT.

Viljandi haigla alustas rinnavähi sõeluuringutega ja avab rinnakabineti

23.03.2021

Eesti Vähiliit ja Viljandi haigla alustasid sel nädalal koostöös Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassaga sõeluuringut rinnavähi varajaseks avastamiseks. Sõeluuringut hakatakse teostama vähiliidu mammograafiabussiga paljudes väikelinnades üle Eesti. Kuni 3. aprillini ootab mammobuss naisi Viljandi kesklinnas asuval turuplatsil.

Rinnavähi tasuta sõeluuringutele on oodatud ka kõik ravikindlustamata naised, kes kuuluvad käesoleva aasta sihtrühma. 2021. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971. Seega, kui olete sündinud just nimetatud aastail, siis võite julgesti uuringule tulla ka kutset ootamata, kutse on mõeldud meeldetuletuseks uuringus osalemiseks.

Mammograafia-uuringule saab registreerida telefonil 6003155. Oodatud on nii sõeluuringule tulijad kui ka perearsti, naistearsti või ämmaemanda saatekirjaga naised. Esimesed kaks kuud sõidab mammobuss Viljandimaal, Saaremaal ja Pärnumaal.

Rinnakabinetti saab saatekirjata

Et Viljandimaa naistele veelgi lähemal olla ja ka väljaspool sõeluuringu sihtgruppi oleks naistel mugav võimalus rinnatervise eest seista, avavad ämmaemandad neljapäevast, 25.märtsist Viljandi haiglas ka rinnakabineti, kuhu on rinnaprobleemide korral oodatud pöörduma kõik naised, sõltumata nende vanusest. Rinnakabinetti pöördumiseks ei ole vaja saatekirja. Rinnakabinetti saab aega kinni panna haigla üldregistratuuri numbril 4343001. Visiiditasu on 5 eurot.

Viljandi haigla loodab, et mammobussi ja rinnakabineti koostöö annab Viljandimaa ning kogu Eesti naistele kindlustunde ning võimaldab avastada rinnavähki varajases staadiumis. Varakult avastatud rinnavähk on tervistatavalt ravitav.

Algatus „Kust sa tead?“ aitab leida usaldusväärset vaktsineerimisinfot

17.03.2021

Infokülluse ja eriti pandeemia ajal on raske eristada, millist teavet uskuda. „Siin tulevad teadlased appi, aidates uudiste virrvarris selgust leida, et inimesed teeksid oma otsuseid lähtuvalt faktidest,“ selgitas Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik. Täna, 17. märtsil algav kampaania "Kust sa tead?" aitab teadlaste abil orienteeruda koroonaviiruse ja vaktsineerimisega seotud infotulvas ja pakub usaldusväärseid vastuseid segadust tekitavatele küsimustele.

“Kust sa tead?” keskendub kaheksa nädala jooksul erinevatele teemale, mis tekitavad inimestes kõige enam küsimusi koroonaviiruse vaktsineerimise puhul, näiteks karjaimmuunsuse teke ja antikehade kestvus. Teadus põhineb küsimuste küsimisel ja faktide kontrollimisel, mistõttu on küsimused ja vastused “Kust sa tead?” algatuses kesksel kohal. Algatuse kodulehel saab esitada nii eesti kui vene keeles küsimusi, millele leitakse ekspertide abiga vastused. Seitsme Eesti tippteadlase abiga valminud lühivideod vastavad levinumatele vaktsiiniküsimustele, mille abil saavad õpetajad, arstid ja muud huvilised vaktsineerimist lihtsalt ja arusaadavalt seletada. Igal nädalal tutvustavad teadlased erinevaid teemasid ka Eesti teadusportaalides, televisioonis ja sotsiaalmeedias.
 
Kampaanias osaleb ligi 40 partnerit, nende seas Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teadusajakirjanike selts ja Eesti Rahvusringhääling. ““Kust sa tead?” pakub partneritele platvormi, mille kaudu levitada teadmisi ja pakkuda ühiskonnale tõenduspõhist tuge. Nii toetame usaldusväärse infoga laiaulatuslikku vaktsineerimist ja seeläbi toimetulekut COVID-19 tervisekriisiga,“ rääkis Annely Allik. 
Algatuse patroon, õiguskantsler Ülle Madise rõhutas samuti asjatundjate olulisust: „Lihtne on rääkida seda, mis kuulajale meeldib. Mõistlik, faktidel ja loogikal rajanev erapooletu jutt nõuab aga julgust. Just seda juttu tasub tõsiselt võtta. Oma valikud teeb igaüks ise. Õigusteadlasena kuulan oma arsti ja olen otsustanud vaktsineerida. See on minu vaba valik,“ ütles ta.

Annely Allik kinnitas, et „Kust sa tead?“ ei jää üksnes vaktsiinikeskseks. „Hoiame ka edaspidi silma peal teemadel, kus valeväidetega võidelda tuleb. Näiteks loodame järgmistelt valimistelt argumenteeritud ja faktipõhist debatti,“ rääkis ta. „Igas arutelus – olgu see poliitikute, ettevõtjate või õpilaste seas – tasub küsida “Kust sa tead?”
 
Lisainfot leiab “Kust sa tead?” veebilehelt ja Facebooki lehelt.

Lisainfo:
 
Mare Vahtre
koordinaator
Eesti Teadusagentuur
Tel. 730 0335
mare.vahtre[at]etag.ee
 

Viljandi haigla kutsub sel laupäeval vaktsineerima 65-69-aastasi

11.03.2021

Laupäeval, 13. märtsil kell 10-14.00 korraldab Viljandi haigla peahoone fuajees vaktsineerimise AstraZeneca vaktsiiniga 65-69 aastastele inimestele. Vajalik on eelnev registreerimine Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343001 (reedel kella 16-ni) või digiregistratuuris (avatud kogu aeg).  

“Tegemist on Haigekassa poolt algatatud ettevõtmisega vaktsineerimistempo kiirendamiseks. See on hea võimalus tulla ise ning teavitada oma sõpru, sugulasi, tuttavaid ja naabreid,“ ütles Viljandi haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee.  „Kutsuksin üles kiirustama, sest need 140 vaktsiinidoosi leiavad ilmselt kiiresti omaniku”.

Inimesed peavad tundma ennast hästi, olema viirustunnusteta ja haiglasse sisenedes läbima kontrollpunkti, kus kraaditakse ja täidetakse tervisedeklaratsioon. Kõige olulisem näidustus on vanus 65-69 eluaastat.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Taastusarstid alustasid vastuvõtte haigla B korpuse 1. korrusel

10.03.2021

Alates märtsikuust võtavad taastusarstid vastu haigla peahoone B korpuse 1. korrusel ambulatoorse taastusravi osakonnas. Kui varem toimusid vastuvõtud haigla polikliiniku pinnal A korpuses, siis nüüdsest toimub taastusarsti vastuvõtt taastusravi kliiniku pinnal.
 
Haiglasse sisenedes tuleb läbida fuajees olev kontrollpunkt, käia läbi üldregistratuurist, maksta visiiditasu ja minna B korpuse 1. korrusel asuvasse ambulatoorse taastusravi osakonda.

Viljandi haiglas töötab kolm taastusarsti – kliiniku juht dr Krista Lääne, dr Mare Koort ja dr Made Vunk. Arsti vastuvõtule pääseb saatekirjaga, mille on teinud kas perearst või eriarst. Vastuvõtud toimuvad igal tööpäeval, eelregisteerimisega üldregistratuuri numbril 434 3001.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht
 

 

Perekool kutsub osalema!

10.03.2021

Loengutsükkel koosneb neljast loengust, mis leiavad aset teisipäeviti kell 16-18 Zoomis. Loenguid võib kuulata ühekaupa, valides omale sobiva teema:

-Rasedusaegne eluviis (6.04)
-Ettevalmistus sünnituseks ja sünnitusvalu leevendamine (13.04)
-Sünnitusjärgne periood ja vastsündinu hooldus (16.03; 20.04)
-Imetamine (23.03; 27.04)

Koolitajad on Viljandi haigla sünnitusabi- ja günekoloogia osakonna ämmaemandad Esta Jüris, Tiia Helve, Liisa Mettus ja Merit Luik.

Perekooli külastaja peab olema varustatud internetiga arvutiga, millel on kaamera ja soovitavalt ka mikrofon võimalusel küsimuste esitamiseks. Osalejatele saadetakse eraldi veebilink enne koolitust tingimusel, et loengu(te) eest on tasutud.

Koolituse koha broneerib ambulatoorse ravi registratuur kohapeal, telefoni (434 3001) ja e-posti teel (registratuur[at]vmh.ee).

„Perekoolis osaleja ei pruugi olla arvel Viljandi haiglas, osaleda saavad kõik huvilised, info on leitav haigla kodulehelt. Igal kuul algab uus loengusari. 2-tunnise loengu lõpust jääb pool tundi küsimusteks-vastusteks,“ ütles vanemämmaemand Esta Jüris.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Haigla sai koroonakolde kontrolli alla

02.03.2021

Mõni nädal tagasi sai Viljandi haiglas alguse koroonakolle, mis hõlmas kõiki osakondi, välja arvatud günekoloogia. Haigla kinnitusel sai puhang alguse haiglasse tulnud patsiendist, kuid on nüüdseks saadud kontrolli alla.

Viljandi haigla ambulatoorse kliiniku juht ja infektsioonikontrolli arst dr Kadri Kõivumägi selgitas, et haiglasse tulevaid patsiente testitakse hospitaliseerimisel, aga see, kui inimene on testimisel negatiivne, ei tähenda veel seda, et ta teisel, kolmandal või neljandal päeval ei võiks muutuda positiivseks. “Kahjuks ei saa tagada kõigi patsientide paigutamist üksikpalatitesse, seega paraku on võimalik, et palatikaaslane osutub ühel hetkel positiivseks ja haigestub – niimoodi see puhang alguse sai,” sõnas Kõivumägi.

Kuna esmase patsiendi palatikaaslased olid diagnoosi selgumise hetkeks enda ravivajaduse tõttu liikunud haigla teistesse osakonadadesse, siis niimoodi leviski nakkus haigla mitmesse osakonda.  “Nakatusid ka mõned töötajad, kes olid selleks hetkeks veel vaktsineerimata,” nentis infektsionist. “Kahe doosiga vaktsineeritud töötajatest keegi ei haigestunud.  Ühe doosiga vaktsineeritud töötajatest haigestus kaks.”
Praeguseks on koroonaviirus haiglas kontrolli all, kõiki statsionaarsesse ravisse sissetulevaid patsiente testitakse ning  10 päeva jooksul piirarakse nende kontakti teiste patsientidega.
Kõivumägi ütles, et ta mõistab inimeste muret, kes peaksid haiglasse tulles olema mitmekohalises palatis, sest ühel hetkel võib ju keegi palatikaaslastest anda positiivse proovi. “Teeme kõik endast oleneva, et esimesel hetkel need inimesed üles leida, isoleerida ja sellega palatikaaslaste riski vähendada” sõnas ta. „

Haigla sai suuremast puhangust üle tänu personali ühistele jõupingutustele. Kõik töötajad andsid endast maksimumi, et takistada viiruse levikut.
Kuigi haigus sattus puhangu alguses kirurgiasse, siseosakonda, erihooldusesse, õendus-hooldusesse ja puutumata jäi vaid günekoloogia osakond, siis tõsine olukord tekkis vaid erihoolduses ja õendus-hoolduses nende osakondade profiili tõttu.
 “Kui inimene satub kirurgiasse või siseosakonda, siis seal sellist masspuhangut patsientide vahel ei teki, üksikud leiud isoleeritakse koheselt ja olukorda on võimalik ühiste pingutustega kontrolli all hoida,” selgitas Kõivumägi. “Praeguses epidemioloogilises olukorras riski 100% välistada muidugi ei saa, kuid praegu tõesti ei pea kartma kirurgia või siseosakonda sattumist.”   

Viljandi haiglas lahvatas koroonakolle haigla andmetel 27. jaanuaril. Sellega olid seotud 43 patsienti ja 22 töötajat Viljandi haigla 900st töötajast.
Terviseameti kinnitusel oli kokku koroonakoldega seotud 81 inimest.
Kadri Kõivumägi sõnul on aktiivseid covid-patsiente praegu haiglas 14, aga need ei ole puhanguga seotud. Puhanguga seotud töötajad on tööl tagasi.

Kadri Allikmäe
Sakala
27.02.2021

Artikkel kopeeritud: 
https://sakala.postimees.ee/7189675/haigla-sai-koroonakolde-kontrolli-alla

PAIK-projekt annab juba esimesi vilju

02.03.2021

PAIK-projekti mõjuhinnangu esmaste tulemuste põhjal saab väita, et projektis osalenud vajasid juba teenuse esimese aasta vältel oluliselt vähem erakorralist meditsiiniabi ning plaanilist eriarstiabi.

PAIK projektist kirjutavad Liis Puis, PAIK-projektis osalev arst, Kadri Oras, Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja ja Mart Kull, Viljandi haigla erakorralise meditsiini ja sisehaiguste kliiniku juht.

PAIK projekt (PAIKkondlik tervisetoetuse teenus järjepideva ravi ning parima sotsiaalse toetuse tagamiseks Viljandi maakonnas) on Viljandi Haigla ja sotsiaalministeeriumi algatatud ning Eesti Haigekassa poolt rahastatud integreeritud teenuse pilootprojekt, eesmärgiga ühendada inimeste heaks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna osapooled: perearsti, -õe, koduõe, eriarsti, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, kogukonna ja perekonna.

Projekti alguseks võib pidada 19.10.2016, kui sotsiaalministeeriumi poolt algatatud hanke võitja Civitta Eesti ning kaaspakkujad Velvet DP ja Leego Hansson alustasid koos Viljandi Haiglaga PAIK mudeli ja teenust toetava IT-lahenduse väljatöötamist. Teenuse pakkumine patsientidele algas 2018, ent süsteemsem töö 2019. aastal sügisel, mil tööd alustasid tervisejuhid - kaks sotsiaaltöötajat ja kaks õde.

Patsiendi teekond teenusele algab tema MÄRKAMISEST haigla EMOs, osakondades või perearsti vastuvõttudel. Riskigruppi kuuluvat abivajajat märganu hindab kriteeriumilehel meditsiinilisi ning sotsiaalseid tegureid, mis tõstavad erakorralise arstiabi tarbimise riski. Kogutud info liigub PAIK teenuse meeskonnale.

Patsiendi teekond teenusele algab tema MÄRKAMISEST haigla EMOs, osakondades või perearsti vastuvõttudel. Riskigruppi kuuluvat abivajajat märganu hindab kriteeriumilehel meditsiinilisi ning sotsiaalseid tegureid, mis tõstavad erakorralise arstiabi tarbimise riski. Kogutud info liigub PAIK teenuse meeskonnale.

Inimese tervikliku probleemistiku MÕISTMISEKS teevad tervisejuhid abivajajaga läbi struktureeritud hindamistegevused, kus on rõhk ka patsiendi isiklikel soovidel ja eesmärkidel. Edasine tegevuskava PLANEERITAKSE juba koos patsiendi ja tema tugivõrgustikuga. Vajadusel teostatakse võrgustikukohtumisi, millest võtavad osa patsiendi abistamiseks olulised osapooled - patsient ise, pereliikmed, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötaja. Kokkulepete põhjal moodustuva tegevuskava kaudu AIDATAKSE krooniliste haigustega patsiendil oma tervisega edukamalt toime tulla. Võrgustiku tööd aitab hallata osapooltel (haigla, esmatasand, kohalik omavalitsus) ühiselt kasutusele võetud spetsiaalne IT-lahendus Teleskoop.

Osapooled on kaasa tulnud
2020. aasta lõpuks oli Viljandis teenusel 115 patsienti, võrgustikuliikmetena tegid koostööd kõik maakonna perearstid, -õed ja omavalitsused.

Hetkel viiakse läbi PAIK projekti mõjuhinnangut. Esmaste tulemuse põhjal aga saame juba väita, et PAIK projektis osalenud patsiendid vajasid juba teenuse esimese aasta vältel oluliselt vähem erakorralist meditsiiniabi ning plaanilist eriarstiabi. Patsientide tagasiside põhjal hindavad nad positiivselt nii teenuse mõju oma tervisele, teadlikkusele ning enamik soovitaks ka teistele sama teenust.

PAIK pilootprojekt on ametlikult küll läbi, ent teenuse ja põhimõttena jätkub tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostöö arendamine Viljandis samadel alustel – otsime riskigruppi kuuluvaid abivajajaid, püüame leida koostöös neile parimaid lahendeid ja toetame patsiente oma enda ravi juhtimises.

Väljatöötamist vajab veel teenusele suunamine kiirabi ja KOV sotsiaaltöötajate poolt. Kuna teenus ja ideoloogia on Eestis uus, oleme võtnud edasisteks prioriteetideks maailma heade praktikatega tutvumise ja oma teenusesse integreerimise. Üheskoos Eesti Haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga tuleks aga kokku leppida jätkusuutlike rahastusmudelite kasutuselevõtt, et sarnased teenused võiksid jõuda Eestis katseprojektide faasist kaugemale.

Kommentaarid

Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere:
Meie põhimõte oli minna patsiendile lähemale. Minu kogemus näitab, et PAIK ongi täpselt see – me suudame krooniliste haigustega patsientidele pakkuda pidevat toetust. Nad võivad olla oma kodus, kuid vajada meditsiinilist abi, mida Viljandi haigla suudab neile igapäevaselt pakkuda.

Viljandi linna sotsiaaltöö juht Livia Kask:
Juba PAIK- projekti planeerimise alguses olid meie maakonna sotsiaalvaldkonna inimestel sellele suured lootused. Oleme aastaid oodanud meditsiinisüsteemiga paremat koostööd. Koostöö küll toimis, kuid seda sageli just kahe valdkonna töötajate heade suhete tõttu, mitte süsteemselt.

PAIK-projekt on andnud vähemalt Viljandi maakonna sotsiaalvaldkonna inimestele rohkem kui see, mis projektis kirjas ja mis sellest oodata võis. See on parandanud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahelist koostööd, kuid samas tõstnud ka inimeste abistamise kvaliteeti. Selline koostöö aitab vähendada tegevuste dubleerimist, hoiab kokku mõlema valdkonna töötajate tööaega ja hõlbustab infovahetust, vähendades riski, et abivajaja võiks kahe süsteemi vahele ära kaduda.

Isiklikult võin öelda, et varasemad head suhted konkreetsete meditsiinivaldkonna inimestega on läinud veel paremaks ja sisukamaks ning väga palju on juurde tulnud uusi häid suhteid, mille puhul võib heas mõttes süüdlaseks pidada just PAIK-projekti. Kui küsida, et kas kogu selle projekti positiivsuse valguses on ka mingeid kitsaskohti, siis aus vastus on, et ei oska öelda. Sotsiaalvaldkonna poole pealt pole neist kuulda olnud.

Viljandi pereõde Ingrid Madisson:
Projekti alul olid mul hirmud, et nüüd hakkab tööd juurde tulema. Aga kui hakkasin Teleskoobiga tööle ja töö läks tiimina käima, siis hirmud vähenesid. Nüüd juba asi toimib- vahest teen Teleskoopi sissekandeid, kontrollin raviskeemi. Projektipatsiendid suurt enam perearsti ei tülita. PAIK on nad üle löönud! Ei ole enam selliseid kõnesid, et patsient tahab vestelda, kurta oma sotsiaal probleeme, sest need on ära lahendatud. PAIK on need ära korraldanud.
Mida veel võiks PAIKast soovida? Rohkem patsiente PAIKa! Kriteeriumid võiksid laieneda, kaasata rohkem vaimse tervise poolt

Patsiendilugu
80-aastast Almal on diagnoositud peaajuinfarkti jääknähud, südamekahjustusega kõrgvererõhktõbi, seljavalu, stenokardia ja läbipõetud südameinfarkt. Teda kimbutavad sageli ninaverejooksud, mitõttu tekib äge kehvveresus. Alma elab puuküttega majas, kus vett on vaja kaevust tuua. Puid suudab naine mõne halu kaupa Ise tuppa tuua, vahel abistavad teda ka naaber ja eemal elav tütar.

Alma on PAIK-projekti suunatud kirurgia osakonnast. Tervisejuhi hinnangul on ta PAIK-projekti sobiv, kuna vajab nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemi abi, et vältida taashospitaliseerimist ning sotsiaalse toimetuleku halvenemist.
Võrgustiku kohtumisel leiti, et Alma vajab koduõendusteenust, sest jätab ravimid tihti võtmata ning vajab ka eluliste näitajate ja verejooksu jälgimist, aktiveerivate harjutuste sooritamist ning igakülgset nõustamist. Samuti vajab ta sotsiaalteenust, et puud ja vesi saaksid tuppa ning vajadusel ravimid ja toiduained koju toodud. Alma on abiga igati nõus.

Koduõde hakkab käima. Koostöös perearstiga teeb ta vereproovid hindamaks aneemiat, et vajadusel saada kiiresti vereülekandele.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja organiseerib sotsiaalse abi.

Kui varasemalt sattus Alma verejooksuga EMO-sse või haiglasse keskmiselt kaks korda kuus, siis edaspidi verejookse tekkinud ei ole, ta tarvitab regulaarselt ravimeid ja teenused jätkuvad. Plaanis on tegevuskava ülevaatamine edasiste tegevuste või nende osutamise sageduste osas.

Artikkel ilmus Meditsiiniuudistes 26.02.2021
 

Viljandi haigla sai mammograafiabussi

04.02.2021

Viljandi haigla ja Eesti Vähiliit sõlmisid täna koostööleppe, mille kohaselt hakkab Viljandi haigla teostama vähiliidu mammograafiabussiga rinnavähi sõeluuringuid Eestimaa väikelinnades.

„Viljandi haigla üks strateegilistest valikutest on olnud minna haiglast välja, patsiendi juurde. Nii nagu eelnevalt meie Koduhaigla ja PAIK projekt on ka koostöö vähiliiduga üks samm  patsiendikesksema tervishoiu poole,“ ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere.

10 aasta jooksul on vähiliidu mammobussis käinud uuringutel üle 70 000 naise. Nendest 298 on avastatud rinnavähk. 85-l % on avastatud vähk varajases staadiumis. „Vähiliit seisab paljude eesti naiste eest, kelle elusid saaksime päästa, sest varakult avastatud rinnavähk on ravitav. See tähendab reaalselt päästetud elusid, reaalselt võidetud aega lähedastega,“ ütles Eesti Vähiliidu juhatuse esimees Maie Egipt.

Uus aasta toob rinnavähi sõeluuringus kaasa olulise muudatuse, nimelt on uuringutele oodatud ka kõik ravikindlustamata naised, kes kuuluvad 2021. aasta sihtrühma. 2021. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi (sh ravikindlustamata) sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971.
 „Praegu toimub  mammograafiabussi renoveerimine ja uue 3 D mammograafi seadistamine. Me oleme saanud omale väga kvalifitseeritud personali nii radioloogiatehnikute kui radioloogide näol. Selleks hetkeks, kui buss märtsis välja sõidab, on Viljandi haiglas kaheksa spetsiaalselt koolitatud radioloogiatehnikut,“ ütles Viljandi haigla radioloogiaüksuse juht Andrus Aavik.

Viljandi haigla ja vähiliidu ühine soov on, et naised osaleksid rinnavähi sõeluuringutel.
 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Günekoloogilisse ultrahelisse kaaslasega ei lubata

29.01.2021

Sünnitusabi ja günekoloogia osakond palub praeguses keerulises nakkusolukorras mitte võtta kaasa tugiisikuid günekoloogilisele ultraheliuuringule. Seega, kui inimesed soovivad tulla perekonniti, palume pereliikmetel jääda ootama haigla peahoone fuajeesse. Haigla palub mõistvat suhtumist.

 

Infoks seoses Covid-19 nakatumistega haiglas

28.01.2021

Viljandi haigla aktiivravi osakondades tuvastati eile, 27. jaanuaril profülaktilise testimise käigus mõned asümptomaatilised Covid-19 positiivsed patsiendid. Praeguseks on koroonaviiruses patsiendid isolatsioonis ning töö jätkub.
 
Viljandi haigla juhatuse liige, somaatilise valdkonna ravijuht Mart Kull: „Haigla toimepidevus on tagatud,  vältimatu abi, sünnitusabi, uuringud ja ambulatoorsed teenused toimivad jätkuvalt täismahus. Kuna Covid positiivsete patsientide lisandumine tõi kaasa koormuse suurenemise, siis oleme ajutiselt peatanud patsientide vastuvõtu plaanilisele kirurgilisele ravile - nii statsionaarsele kui päevaravile. Meie töötajad võtavad patsientidega ühendust.“
 
Viljandi haigla vaimse tervise valdkonna ravijuht Katrin Kaarma kinnitab, et psühhiaatriline ravi toimub tavapäraselt: „Meie teenused asuvad suuresti aktiivravikorpusest eemal ning võimalikku kokkupuudet olla ei saanud.“
 
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere ütles, et haigla personali Covid-19 vaktsineeritus on kõrge: “Esimese doosiga on vaktsineeritud 72 protsenti haigla töötajatest, valdav osa neist saab ka teise vaktsiinidoosi juba järgmise nädalal lõpuks. See annab meile lootust, et personal püsib rivis.“ Samuti julgustab ta kogukonda: „Kuna toimunu puudutas ainult mõningaid statsionaarseid osakondi, siis julgustan meie inimesi jätkuvalt Viljandi haigla teenustele pöörduma. Vältimatu abi, sünnitusabi, uuringud ja ambulatoorsed teenused toimivad jätkuvalt täismahus.“
 

Krista Valdvee

SA Viljandi Haigla

Koostooteenuste juht

Viljandi haigla aasta sportlane on diagnostikaõde Ariš Thea Puu

20.01.2021

Haigla spordiklubi kuulutas välja aasta sportlase, kelleks on diagnostikakliiniku õde Ariš Thea Puu. Rääkisime tema eesmärkidest, saavutustest ja sellest, kuidas tal on õnnestunud spordipisikuga nakatada ka mitmed kolleegid. „Mulle tundub, et meil on siin majas vähemalt kümmekond sportlikumat inimest kui mina, aga nad lihtsalt ei pannud oma kogutud tervisekilomeetreid kirja,“ ütleb aasta sportlane 2020 tagasihoidlikult.

Ariš Thea: Ma otsustasin oma tervist parandada ja hakkasin eriti palju kõndima – 14 km iga päev ning iga ilmaga. Ainult kaks päeva jätsin aasta jooksul kiilasjää tõttu vahele. Igaõhtune ring oli 14 km, seejärel tund aega võimlemist või muud tegevust nagu näiteks velotrenažöör – 50 minutit korraga, mis teeb u 48 km. Mu lapsed on suureks saanud, väljas möllab koroona, külla minna ei saa – sport oli hea väljapääs.

Kuidas see sulle mõjus?

See mõjus mulle hästi, kaotasin 33,5 kilo! Kui ma haiglariietes ei ole, ega mind siis eriti ära ei tunta. Algus oli muidugi raske – oma 107,5 kilo juures olin ma kahe kilomeetri järel „peaaegu surnud,“ aga praegu ei hingelda ma isegi trepist ronides. Jõudsin oma eesmärgini kaks kuud enne seatud tähtaega ja katsun seda nüüd säilitada.

On sul ka mõni lemmikrada?

Väga ei ole, ma teen Viljandile tiiru peale ikka üht- või teistpidi. Mu 16-aastane poeg on jooksumees ja tema tõukas mind pidevalt tagant öeldes, et „sa saad hakkama“. Tema jookseb ja mina kõnnin, kui ta oma jooksuringi lõpetab, lippab mulle vastu – niimoodi me koos uhame. Jalanõutaldade arvu järgi võiks arvata, et ma olen Rademari poe peasponsor – kolm paari spordijalanõusid on läbi kulunud ja retuuse olen pidanuid ostma, sest algul oli mu number 48, nüüd on 38 (naerab Ariš, sest auhinnaks saadud Rademari kinkekaardid läksid juhtumisi täiesti õigesse kohta).

Mis on sporditegemise juures kõige meeldivam?

Mulle isiklikult on kõige rohkem meeldinud see, et viimase aasta jooksul tuli selline entusiasm sisse! Ja ma suutsin mõnes inimeses tekitada kadedust, pahameelt ja viha. Lõpuks olen siin vähemalt kolm inimest suutnud kaasa haarata, kes nüüd ka mõtlevad, mis „ma suhu panen ja palju ma kõnnin“. See on meelelahutus ja hea ajakulutamine olukorras, kus muud polegi teha. Suusatada ma ei saa, olen oma sabakondi katki kukkunud ja uisutades jalaluu murdnud. Kõndimine ja kodused võimlemisharjutused on mulle sobivamad. Kahjuks ei saa vesivõimlemisse minna ja tantsimisest tunnen ka hirmsasti puudust. On selline teistmoodi aasta. Aga mu lemmiklause on endiselt: teekond ongi teelise tasu!

Palju õnne, aasta sportlane Ariš Thea Puu!

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

 

Rehabilitatsiooniteenused – kellele ja milleks?

15.01.2021

Viljandi haigla patsientide nõukoda arutles 10. detsembril rehabilitatsiooni teemadel, püüdes selgust saada, kuidas toimib taastusravisüsteem. Selgitusi olid palutud andma töötukassa, sotsiaalkindlustusameti, haigla ja rehabilitatsiooniteenuse pakkujad.

Patsientide nõukoja juhi Malle Vahtra sõnul on kaks vaatepunkti, üks teenuse osutaja ja teine tavainimese oma. Tema sõnul seisneb peamine probleem selles, et inimesed ei tea, millised võimalused ja valikud neil selles valdkonnas on. Selgitame siinkohal veidi.

1.    On kolme sorti rahakotte:
-    haigekassa (ravikindlustatud isikutele),
-    töötukassa (tööealistele või osalise töövõimega isikutele),
-    sotsiaalkindlustusamet (lastele, tööealistele, vanaduspensionäridele).

Teine pool süsteemist on kohalik omavalitsus (KOV), millel on hindamiskohustus ja otsustavus abi andmise kohta.

2.    Tööalalisele rehabilitatsioonile saab läbi töötukassa, sotsiaalsele rehabilitatsioonile sotsiaalkindlustusameti ja lastekaitsesse KOV kaudu.

3.    Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Tööalase rehabilitatsiooni aluseks on töövõime hindamine personaalselt, selleks on 5 sammu: arstivisiit, taotluse esitamine (e-töötukassa kaudu või töötukassas kohapeal või telefoni teel), eksperdi arvamuse koostamine, ulatuse määramine, toetuse maksmine. Toetus osalise töövõime kaotuse korral on 254,62 eurot, täieliku töövõimetuse korral 446,70 eurot. Võimalused ja tingimused leiab töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee

4.    Tööalane rehabilitatsioon võib sisaldada järgmisi tegevusi:
•    füsioteraapia
•    tegevusteraapia ja -nõustamine
•    loovteraapia
•    logopeediline abi
•    eripedagoogiline abi
•    kogemusnõustamine
•    psühholoogiline nõustamine
•    õendusalane nõustamine
•    sotsiaalnõustamine
•    arsti (sh psühhiaatri) nõustamine.

5.    Töötukassal on koostöölepingud 92 teenusepakkujaga üle Eesti. Viljandis on kolm pakkujat – SA Viljandi Haigla,  J&L Rehabilitatsiooniteenused OÜ, Rehabikeskus OÜ. Rehabilitatsiooniteenused on eri- või perearsti saatekirjaga patsiendile tasuta. Pakutakse ka tasulisi teenuseid, kuhu saab inimene omal valikul ise tulla.

6.    Kõigile puuduva töövõimega (sh töötavatele, õppivatele ja töötuna registreeritutele) inimestele osutatakse vaid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mida saab taotleda Sotsiaalkindlustusametist.

7.    Kuni 16 aastased saavad abi sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu. Alates 16.eluaastast pensionieani pakub tube töötukassa.

8.    Sotsiaalse rehabilitatsiooni sihtrühmaks on puuetega inimesed.
Võtke julgesti ühendust oma perearsti ja tööandjaga, et neid teenuseid kasutada!
 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

TERVIKUMI ehituse riigihange on avatud

08.01.2021

Viljandi haigla ja tervisekeskus TERVIKUM otsib ehituspartnerit

Avatud on Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehituse riigihange, mille eesmärk on Viljandi kesklinna rajada 23 000 m² suuruse netopinnaga uus ja innovaatiline tervishoiukompleks 2023. aastaks. Riigihanke viib läbi Riigi Kinnisvara.
Riigihange hõlmab Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustöid, millele on kehtestatud kõrgendatud nõuded ja meditsiinitehnoloogiast tulenevad piirangud.

SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere: „Tegemist on meile üliolulise hoonega ja me loodame leida vastutustundliku ehituspartneri, kes selle hoone meile valmis ehitab. Selle ettevalmistamise protsess on kestnud enam kui kümme aastat. On õige hetk tänada kogukonda selle eest, et nad on meid toetanud ja teiselt poolt poliitikuid, kes on selle projekti toetamisel, ka Viljandi arengu seisukohalt, olnud ühel meelel. Ma tahan ma tänada kõiki neid inimesi, kes sellesse eri aegadel on panustanud, eriti meie projektimeeskonda ja perearste. Loodan, et selles keerulises ehitusprojektis osalejate arv on võimalikult lai ka rahvusvaheliselt. Sellist nullist ehitatud haiglat ei ole Eesti Vabariigi ajal veel olnud ja see on suur väljakutse ning kogemus ka ehitajaile, mis avab neile kindlasti uusi võimalusi“.

Riigi Kinnisvara projektidirektor Tarmo Mändmets usub, et hankel osalevad mitmed Eesti keskmised ja suuremad ehitusettevõtted, kellest valitakse uuele maakonna haiglale ja tervisekeskusele usaldusväärne ehituspartner. “Projekt on suur ja muljetavaldav, aga Eestis on mitmeid ehitusettevõtteid, kes suudavad selle hästi valmis ehitada,” lisas Mändmets.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka SA Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks. Riigi Kinnisvara AS ning SA Viljandi Haigla on sõlminud koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara.
Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle.

„Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitamine“ riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 19.02.2021. Hankedokumendid on leitavavad riigihangete registrist viitenumbriga 231509 ja järgnevalt lingilt: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2759452/general-info

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme.

TERVIKUMI VIDEO.

Mariliis Sepper                                       
RKAS kommunikatsioonijuht
5650 0623

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
5301 6518

 

Laps saatjaga haiglaravile

05.01.2021

Lastele kuni 10 aastat (kaasa arvatud), COVIDi teste ei tehta.  

Kui laps (kuni 10.a kaasa arvatud) tuleb haiglaravile pikemaks ajaks kui üks päev ja temaga tuleb kaasa ka lapsevanem (või ametlik hooldaja), siis peab lapsevanem haiglasse tulles tegema COVID antigeeni-testi. Testimine on lapsevanemale tasuta ja selle korraldab raviarst.

Laste-ja noorukitepsühhiaatria osakonnas võetakse lapsevanema (või hooldaja) COVID-analüüs Jämejalas kohapeal.

Kui laps on vanem kui 11. eluaastat ja lapsevanem soovib jääda lapse juurde haiglasse siis tasub nii oma COVID testi kui ka voodipäeva eest lapsevanem ise. Antigeeni testi hind on 35 eurot.

Kui lapse ja lapsevanema test osutub positiivseks, siis tuleb ravi edasi lükata ja laps ja/või lapsevanem koju suunata ning paluda ühendust võtta perearstiga.

 Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Koduhaigla projekt sai konkursil haigekassa toetuse

05.01.2021

Eesti Haigekassa kaugteenuste näidisprojektide konkursil hinnati kokku 33 projekti ning konkurents oli väga tihe. Haigekassa juhatus otsustas anda toetust kümnele paremale projektile. Viljandi Haigla koduhaigla projekt pääses valikusse 4.-na!

Konkursi projektid keskenduvad tervisesüsteemi suurimatele arendusvajadustele. Näiteks oli hindamiskomisjoni laual perearstikeskusega kiiresti kontakti saamine, krooniliste haiguste järjepidev jälgimine, vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamine ning kodulähedase terviseabi tagamine.

Viljandi haigla koduhaigla projekt on Eestis ainulaadne ja keskendub sellele, et haiglateenus läheb patsiendi juurde koju. Krooniliste haigustega inimesed, kes vajavad hospitaliseerimist, aga erinevatel põhjustel ei saa või ei taha haiglas viibida, on kodustes tingimustes koduõe järelevalve all. Koduõde külastab patsienti üks-kaks korda nädalas ja on omakorda üle telesilla ühenduses arstiga, kes teda ja patsienti konsulteerib.

Edasijõudnud kümnel meeskonnal on aega projekti kallal töötada kuni teise vooru taotluse esitamiseni, mille tähtaeg on 1. aprillil. Näidisprojekte rahastatakse haigekassa innovatsioonifondist ja konkursi eelarve on orienteeruvalt üks miljon eurot. Näidisprojektid viiakse ellu aastatel 2021-2022.

Sünnituse juurde saab vaid testitud tugiisik

31.12.2020

Alates sellest nädalast tehakse Viljandi haiglas kõigile plaanilisele operatsioonile või haiglaravile tulijatele Covid-test. Nii ka sünnitajatele ja nende tugiisikutele. Sünnitajaga võib kaasas olla üks haigustunnusteta tugiisik, kes peab enne osakonda sisenemist täitma tervisedeklaratsiooni ning tegema Covid-testi. Testi tegemine on tugiisikule tasuline ja see maksab 21.69 eurot (alates 4. jaanuarist 35 eurot). Tugiisik lubatakse koos sünnitajaga sünnitustuppa, kui analüüsi vastus on negatiivne. Kui tugiisiku analüüs osutub positiivseks, siis tugiisikut haiglasse ei lubata. Kogu haiglas viibimise ajal kannab tugiisik kirurgilist maski. Tugiisik peab haiglast lahkuma hiljemalt 2 tundi pärast sünnitust.


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
 

Kuidas rääkida oma lastega pühade tähistamisest COVID-19 pandeemia ajal?

23.12.2020

Paljudes kodudes on sel aastal raske pühadeplaane teha. On mõistetav, et meil on soov jõulupühasid traditsioonilisel viisil lähedaste seltsis veeta. Ühtlasi oleks see ka hea võimalus jagada läbielatud raskusi. Lastel võib olla raske mõista, et kõikide lähedaste ringis pühade veetmine pole sel aastal turvaline. Järgnevalt toodud mõned soovitused, kuidas lastega sel aastal pühadest rääkida.

•    Tehke plaan. Lastele meeldib rutiin. Nad soovivad teada, mis ees ootamas on. See aasta on aga kulgenud erinevalt. Alustuseks on vanematena  vajalik proovida ise olukorraga leppida ning seejärel mõelda välja uus plaan. Kõik pere täiskasvanud võiks ühiselt läbi mõelda, mis võib sel aastal jääda samaks ning mis peab toimuma teisiti. Kuna lapsed tunnetavad oma vanemate kogetavaid emotsioone hästi, aitab selge plaani olemasolu ennetada liigset stressi lastel ja täiskasvanutel.

•    Mõelge välja loovad (kuid lihtsad) ideed. Plaanida võiks turvaliselt rakendatavaid ideid ja tegevusi: näiteks pühadeteemalised pidžaamad, päkapikusokid, piduroad vms. Kui otsustate kogu perega kanda jõululaupäeval naljakaid kampsuneid või pidžaamasid, siis kaasake sellesse ka nt Zoomi kõne kaudu osalevad vanavanemad. Kui planeerite erinevaid variante ühistegevuseks, võimaldab see suurema lisastressita ka pühadeplaanides käigupealt muudatusi teha. Samuti võivad ka lapsed tulla lagedale põnevate lisaideedega, kui neile täiskasvanute poolt välja mõeldud plaanidega suund kätte anda. Lapsed naudivad pühadeeelset ootusärevust väga, seega tasub perekonna poolt tehtavate ohverduste liigse rõhutamise asemel anda neile hoopis midagi uut, mida põnevusega oodata.

•    Arutage eesootavaid muutusi pereringis. Varu aega ning vali moment mil rääkida sellest, kuidas sel aastal pühasid tähistate. Kutsuge kokku perekonnakoosolek ning uurige esmalt, mida lapsed olukorrast juba teavad ning mis nad arvavad, et edasi saama hakata võiks. Arutlege, mis tundeid see kõik neis tekitab ning looge turvatunnet kinnitades, et jõulud tulevad ka see aasta, kuid pisut teisel moel. Vanavanemad armastavad meid ikka täpselt sama palju, isegi kui veedame nendega pühad interneti vahendusel.

•    Aktsepteerige laste pettumust. Lapsevanemana pole alati võimalik kõiki probleeme lahendada, kuid lapsi saab sellest hoolimata ära kuulata, toetada ning nende kurbustunde mõistmisest neile märku anda. Antud soovitus kehtib nii väikelaste kui ka teismeliste osas. Väikelapsed naudivad võimalust veeta rohkem aega vanematega, kuid teismelistel on vaja ka eakaaslastega kontaktis olla. Sellest lähtuvalt võiks lubada noorukitele ka rohkem ekraaniaega, et neil oleks võimalik sõpradega piisavalt virtuaalselt aega veeta.

•    Ärge korvake muutustest tingitud ebamugavust rohkemate kingitustega. Rõõmu nägemine kingitusi avavate laste nägudel on südantsoojendav, kuid sel aastal puudu jääva asendamine rohkemate kingitustega ei oma lastele siiski positiivset mõju. Tänulikkus on üks vaimse vastupidavuse alustalasid, seega oleks hea aeg panna suuremat rõhku tänutundele. Pidage meeles ka neid, kel nii hästi ei lähe. Näiteks kui vanemaealine naaber on sel pühadeperioodil üksi, siis mõelge mida saaksite oma pere poolt talle pakkuda.
 

Viljandi haigla

psühholoogiateenistuse nimel,

Maarja Mõttus

Viljandi haigla hakkab testima kõiki plaanilisele ravile või operatsioonile tulevaid patsiente

22.12.2020

Alates esmaspäevast, 28. detsembrist tehakse Covid-19 antigeenitest kõigile Viljandi haiglasse plaanilisele operatsioonile või haiglaravile suunatud patsientidele. See puudutab eeskätt statsionaarsele ravile või päevaravile (sh. päevakirurgia) tulevaid patsiente, samuti osasid aerosoole genereerivatele uuringutele tulevaid patsiente.

Tegemist on samasuguse ninaneelu prooviga kui kõigile tuntud ja siiani tehtav RNA-proov (ehk Covid-19 test). Testimise tõttu tuleb haiglasse tulla pool tundi enne määratud aega.

Patsientidega võtab haigla ise ühendust, et täpsustada haiglasse saabumise aeg. Täiendavaid kulusid patsiendile sellega ei kaasne.


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht

Haiglasse saab nüüd lähedastele pakke tuua pakiautomaati kasutades

08.12.2020

Esimese haiglana Eestis võtab Viljandi haigla kasutusele pakiautomaadi. Alates 08.12.2020 saab lähedastele haiglasse pakke tuua kontaktivabalt. Haiglasse sisenemata ning ööpäevaringselt  saab pakke jätta haigla välisukse kõrval asuvasse pakiautomaati. Viljandi Haigla on esimene haigla Eestis ning ülejäänud maailmas, kes endale taolise lahenduse saab.

”Meil on hea meel pakiautomaati kasutusele võtta, sest nii saame lahendada mure, mis on aktiivravi ja õendusabi patsientide lähedaste ette kerkinud seoses külastuspiirangutega koroona-ajal,” ütles SA Viljandi Haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee. ”Patsientide külastamine ei ole haiglas lubatud ning pakke saab tuua tööpäeviti ja töö ajal, sest muul ajal ei ole haigla peahoone avatud. Paljud lähedased elavad aga kaugemal ning tööpäeval on neil pigem keeruline Viljandisse tulla. Nüüd on neil võimalus oma lähedastele vajalikke esemeid tuua või erisoove täita igal ajal. Vajalik on vaid nutitelefoni olemasolu, kasutada saab haigla wifi võrku“.

Haigla palub pakkide toomisel olla mõõdutundelised, sest patsiendid on haiglas toidetud ja riietatud. Pigem tuleks kasutada võimalust juhul, kui patsiendil on vaja isiklikke hügieenitarbeid, midagi lugemiseks või mõni muu erisoov.

„Paki peale on vaja kindlasti panna kirja patsiendi nimi ja osakond, viimast on vaja teada ka paki saatmisel! Palun täpsustage oma lähedaselt või personalilt lisaks osakonna nimele ka korrus, näiteks kas õendusabi patsient on ravil 5. või 6. korrusel,“ selgitas Krista Valdvee. „Meil on eriti hea meel, et saame seda võimalust pakkuda koostöös oma kodukoha ettevõttega, kellega loodame ka edaspidi kasutusele võtta patsientide, lähedaste ja töötajate elu mugavamaks muutvaid lahendusi“.

Pakiautomaadi kasutamine on lihtne. Vaja on alla laadida CollectNet-i mobiilirakendus ning registreeruda kasutajaks. Haigla juurde saabudes tuleb rakendus avada, skaneerida pakiautomaadil olev QR-kood ning valida patsiendi osakond ja pakikoha suurus. Seejärel avaneb automaatselt pakiautomaadi uks. Külastaja asetab paki automaati, sulgeb ukse ning lahkub.

Viljandi Haigla pakiautomaadi näol on tegu Cleveroni väikeettevõtetele loodud 12-ukselise pakikapiga, mis töötati välja kevadiste liikumispiirangute ajal. Kompaktset pakiautomaati on lihtne paigaldada, hallata ja kasutada, mis muudab selle kasutuselevõtu igale ettevõttele jõukohaseks.

Pakiautomaadi kasutusjuhendi leiab ka SIIT.

Kui te kohe kuidagi ei saa tööpäeval haiglasse ise pakki tooma tulla ja äpiga toimetada ei ole võimalik, siis helistage 5349 53 32 (Krista Valdvee) või kirjutage krista.valdvee[at]vmh.ee

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Eesti Õdede Liidu, Eesti Ämmaemandate Ühingu ja Eesti Naistearstide Seltsi ühispöördumine

07.12.2020

Patsientide eest!

Eesti Õdede Liidu, Eesti Ämmaemandate Ühingu ja Eesti Naistearstide seltsi ühispöördumine Eesti Vabariigi valitsuse ja Riigikogu poole

Eesti Õdede Liit, Eesti Ämmaemandate Ühing ja Eesti Naistearstide Selts taunivad Eesti Vabariigi valitsuse toetust abordivastasele liikumisele. 

ÜRO inimõiguste deklaratsioon sätestab, et igal inimesel on õigus tervisele, tervishoiuteenusele ning autonoomiale iseenda tervist, sealhulgas seksuaal- ning reproduktiivtervist puudutavate otsuste tegemisel. Toetades riigieelarvest abordivastast liikumist, tegutsete nii ÜRO inimõiguste deklaratsiooni kui ka Eesti Põhiseaduse vastu.

Igal inimesel peab olema tagatud ligipääs reproduktiivtervise teenustele, sh turvalisele ja seaduslikule võimalusele katkestada rasedust. Austame igaühe õigust otsustada ja teha reproduktiivseid valikuid.

Oleme veendunud, et abortide keelustamine ja seaduslikule teenusele ligipääsu takistamine on otsene terviseoht Eesti naistele. Käimasolev diskussioon ja riiklik toetus abortide keelustamise nõudmiseks teeb ämmaemandatele, naistearstidele ja õdedele suurt muret. Rahvusvaheline kogemus näitab, et kui naiste reproduktiivõigusi, sh abortide kättesaadavust piiratakse, käivitub aborditurism ning tõuseb naise tervist ja elu ohustavate ebaseaduslike abortide arv.

Eestis on väga palju ära tehtud, et iga rasedus oleks oodatud ja iga abort põhjalikult läbimõeldud. See kajastub ka statistikas: 1992. aastal oli Eesti abortiivsuskordaja (aborte 1000 fertiilses eas naise kohta) 69,6.  Aastaks 2017 oli see näitaja 14,0.

Abordivastase liikumise toetamine riigieelarvest viitab hoolimatusele meie riigi inimeste tervise suhtes ja näitab usaldamatust nii selles valdkonnas töötavate spetsialistide kui ka meie riigi inimeste kaalutletud valikute suhtes.

Palume Eesti Vabariigi valitsuselt ja Riigikogu liikmetelt, et inimeste terviseotsuseid ei politiseeritaks ja ühe meditsiiniliselt vajaliku protseduuri keelamiseks loodud ühingut Eesti riigi rahaga ei toetataks.

Marge Mahla                                       Anneli Kannus                        Ivo Saarma

Eesti Ämmaemandate Ühing         Eesti Õdede Liit                      Eesti Naistearstide Selts

President                                             President                                 President

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

07.12.2020

Psühholoogide soovitused Covid-19 olukorraga toimetulekuks

01.12.2020

Nõuanded, kuidas koroonapandeemias vaimset tervist säilitada. Loe lähemalt SIIT.

Piirangud sünnitusosakonnas alates 27. novembrist

26.11.2020

PRESSITEADE

Perekool alustab 1. detsembrist telesillas

25.11.2020

Kui varem kogunesid perekooli külastajad Viljandi haigla 2. korruse saalis, siis 1. detsembrist alustab perekool loenguid üle telesilla.

NB! Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse leviku vastased piirangud

23.11.2020

Valitsus kiitis e-istungil heaks täiendavad koroonaviiruse SARS-Cov-2 leviku vastased piirangud, et kaitsta Eesti inimeste tervist ja elu ning vältida meditsiinisüsteemi ülekoormamist. Korraldus jõustub teisipäevast, 24. novembrist. Piirangud, mis puudutavad statsionaarsete istekohtadega siseruumides toimuvaid avalikke koosolekuid, üritusi ja meelelahutustegevust, hakkavad kehtima laupäevast, 28. novembrist. Piiranguid vaadatakse üle iga kahe nädala tagant.

Peaminister Jüri Ratase sõnul püsib nakatumise tase Eestis kõrge ning koroonaviirus ohustab meid igal pool. „Ilma täiendavate piiranguteta võib tekkida tervishoiusüsteemis ülekoormus. Ohus on ka muude valdkondade normaalne toimetulek,“ nentis ta. „Piirangute eesmärk on hoida Eesti elu võimalikult avatuna. Kui kaua me seda suudame, sõltub igaühe käitumisest ehk sellest, kui tõsiselt me piiranguid täidame ning mõistame, et need on kehtestatud meie võimalikult tavapärase elu kaitseks.“ Peaminister lisas, et seetõttu ei kehtesta valitsus ühtegi absoluutset piirangut ega sulge täielikult ühtegi asutust.

Uusi piiranguid toetavad nii terviseamet kui valitsust nõustavad teadlased.
 

ÜLE EESTI KEHTIVAD PIIRANGUD

Maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides
Kehtestatakse maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades.

Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalikuks siseruumiks peetakse ka ühissõidukit.

2+2 reegel laieneb kõigile avalikele siseruumidele
Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad.

Muu hulgas kehtib see näiteks pangakontoris, muuseumis, näitustel, juuksuri- ja ilusalongides, kuid samuti veekeskustest, ujulates, saunades. Piirang ei kehti koos liikuvale perekonnale või ka siis, kui seda pole võimalik mõistlik tagada, näiteks paljude reisijate korral ühistranspordis, kus lisaks maksimaalse võimaliku distantsi hoidmisele tuleb kanda ka maski.

Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb endiselt kehtima senine 10+2 reegel. Reegel tähendab, et rühmas saab koos olla kuni 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud
Alates 28. novembrist hakkab kehtima avalikel üritustel osalejatele väiksem piirarv. Statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

Lisaks nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Üle riigi kehtestatud maskikandmise kohustusest johtuvalt tuleb ka nendes avalikes siseruumides kanda maski arvestades ülalmainitud eranditega.

Piirang hakkab kehtima teiste meetmetega võrreldes hiljem, et etendusasutused ja teised statsionaarsete istmetega kohtades ürituste korraldajad saaksid teha vajalikke ettevalmistusi korralduse rakendamiseks.

Ühistransport
Kandma tuleb hakata maski või katta nina ja suu. Võimalusel tuleb hoida teistest inimestest kahemeetrist vahemaad.

Sport sisetingimustes
Avalikes siseruumides toimuvatel spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Korraldaja peab tagama kuni 50-protsendise täituvuse ja spordi- või liikumisüritusel osalejate arvu kuni 250 inimest.

Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski. Maskikandmise kohustus ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maskikandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse või töö ja tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Tingimusi ei kohaldata alus-, põhi- ja keskhariduse õppekavajärgsele tegevusele.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvatele professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. See ei kehti lisaks täiskasvanutele ka noorte spordile ehk nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.

Spordivõistlused
Spordivõistluste korraldaja peab tagama inimeste hajutamise ja siseruumides kuni 50 protsendi täituvuse. Üritusest osavõtjate piirarv siseruumides ei tohi olla suurem kui 250 inimest ning õues mitte suurem kui 500 inimest. Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski.

 
PIIRANGUD HARJUMAAL JA IDA-VIRUMAAL

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud
Alates 28. novembrist hakkab kehtima siseruumides statsionaarsete istekohtadega saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht, samuti jumalateenistustel ning avalikel üritustel, avalikel koosolekutel ning meelelahutustegevustes 50 protsendi täituvuse piirang.

Kõikjal nimetatud kohtades tuleb üleriigilisest piirangust tulenevalt kanda maski või katta nina ja suu, sellega seoses kehtivad kõik ülalnimetatud erandid.

Osalejate piirarvud: statsionaarsete istekohtadega siseruumides 400, mujal 250; väliüritusel 500. Piiranguid ei kehtestata laste  mängutubades.

Nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides.

Üle riigi kehtestatud piirangust johtuvalt tuleb ka nendes siseruumides kanda maski arvestades ülalmainitud maskikandmise kohustuse eranditega.

Piirang hakkab kehtima teiste meetmetega võrreldes hiljem, et etendusasutused ja teised statsionaarsete istmetega kohtades ürituste korraldajad saaksid  teha vajalikke ettevalmistusi korralduse rakendamiseks.

Huviharidus- ja tegevus, täiendkoolitus ning täiendõpe siseruumides
Kehtestatakse grupipiirang 10 inimest. Läbiviija peab tagama, et omavahel ei puutu kokku erinevad grupid.

Kõikjal nimetatud tegevuste puhul tuleb arvestada ka üleriigilist piirangut maskikandmise või nina ja suu katmise kohta, mis ei laiene alla 12-aastastele lastele ning mille kohta kehtivad ka kõik ülalpool nimetatud korralduses kehtestatud erandid, sealhulgas olukorras, kus maski kandmine ei ole töö ja tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Ühiskasutatavaid esemeid tuleb desinfitseerida pärast igakordset kasutamist; teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt terviseameti juhistele.

Ükski nimetatud piirangud ei laiene täiendkoolituse ja täiendõppe läbiviimisele, mis on seotud riigi sõjalise kaitsega, tagamaks kaitseväelaste, kaitseliitlaste ning Eestis sõjalise koostöö raames viibivate välisriikide üksuste planeeritud väljaõppetsükli läbiviimine. Samuti ei laiene piirang sisejulgeolekuvaldkonna tegevustele.

Sport sisetingimustes
Grupitreeninguid tohib läbi viia 10-liikmelistes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides ja muus taolises treeningtegevuses. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvat professionaalset ja poolprofessionaalset sporti, sealhulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega.

Siseruumides spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirang ei kehti peredele või kui seda ei ole mõistlikult võimalik täita.

Üleriigilisest piirangust tulenevalt peavad pealtvaatajad kandma siseruumides maski või katma nina ja suu. Ka siinjuures kehtivad kõik maskikandmisega seotud erandid.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. Samuti noorte spordile ning nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.
 
***
 
Harjumaa ja Ida-Virumaa koolide distantsõppe regulatsiooni töötavad välja terviseamet koos haridus- ja teadusministeeriumiga.

***

Viiruse leviku tõkestamise piirangute täitmata jätmisel on riigil õigus rakendada haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot, mida võib määrata korduvalt. Sunniraha eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid nõuetekohaselt järgima.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja veebilehel kriis.ee.

Hea algatus - 500 kleiti mammograafi toetuseks

23.11.2020

Margit Maasing ja Viljandi haigla radioloogia osakonna vahvad naised toetasid üle-eestilist heategevuslikku kleidikogumise aktsiooni #500kleiti seitsme kleidiga, mis lähevad oksjonile. Oksjoni tulu läheb Eesti Vähiliidule uue 3D mammograafi ostmiseks.

Radioloogiaüksuse juht Andrus Aavik ütles, et ei pidanud selleks tööl mingit kampaaniat tegema, piisas vaid mõtte õhku viskamisest. „Mul piisas vaid osakonna koosolekul öelda, et kogutakse raha mammobussi uue 3D mammograafi jaoks, kui kohe oli kaasatulijaid. Viljandi haiglal on kavas samuti rinnavähi varajase avastamisega tegelema hakata“.

Radioloogiatehnik Margit Maasing: „Ma olen varem ka heategevuses osalenud. Aga kuna see kampaania puudutab just meie eriala, siis uskusin, et kolleegid tulevad ka kaasa ja tulidki. Meil disainerkleitidele midagi vastu panna ei olnud, aga korraldajad rahustasid, et enamus ongi tavalised kleidid“.

Kõik kleidid olid varustatud ka väikeste kaaskirjade ja heade soovidega. Nii kirjutas näiteks Mariliis: „Suured tänud Sulle, kes Sa selle kleidi väga imelisel eesmärgil omale valisid! Head kandmist!“. Gerli soov oli kirjas nii: „Kanna seda kleiti uhkusega, sa oled NAINE suure südamega!“  Ja Margiti kiri ütles järgmist: „Rõõmsal meelel annetan kleidi suure südamega inimesele, kelle jaoks on heategevus tähtsal kohal. Aitäh, et toetad vähiliitu! Su maitsemeelt arvesse võttes usun, et lisaks Su heale südamele on Sinus ka palju särtsakust ja enesekindlust. Sära oma uues kaunis kleidis!“

Kleite tuli kokku üle 600 ja need pannakse veebioksjonile 30.11-06.12, mille tulu annetatakse vähiliidule. Annetajate hulgas on tuntud lavatähti ja ka vabariigi president.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

TERVIKUMi ehitusluba on käes!

17.11.2020

Kesklinna krundile saab kerkida uus haigla ja tervisekeskus TERVIKUM. Aitäh kõigile asjaosalistele ja palju õnne meile!
Uus ja elujõuline tervishoiukompleks kesklinnas annab linnale palju, meelitades nii olemasolevaid kui uusi erialaspetsialiste, andes kindlust noortele ja potentsiaalsetele uutele elanikele kvaliteetse ning püsiva arstiabi suhtes.
Ehitustööd algavad tuleval kevadel ja TERVIKUM valmib aastal 2023.

Haigla tagab kõigile sisenejatele maskid, korduvkasutusega maskidega sisse ei pääse

16.11.2020

Haigla palub arvestada sellega, et vastuvõtule, uuringutele või analüüse andma tulles on kohustus kanda kirurgilist maski. Kuna me ei saa kontrollida korduvkasutatavate maskide kvaliteeti, siis nendega haigla hoonetesse ei pääse. Haigla tagab kõigile oma hoonetes viibimise ajaks kirurgilised maskid. Alla 12-aastastele lastele ei ole maskikandmine kohustuslik, küll aga soovituslik. Lastele on meil pakkuda lastemaske.

Viljandi haiglas analüüsitakse iga päev koroonaproove

16.11.2020

Viljandi haigla diagnostikakliiniku juht Mati Kallas ütles, et haiglas võetakse proovi ennekõike enda töötajatelt ja nakkustunnustega haigla patsientidelt. "Oleme võimaldanud ka perearstidel saata haigekassas kindlustatud patsiendid siia saatekirjaga kiiremaks testimiseks, kas juba samal või järgmisel päeval.

Proovi andmine toimub etteregistreerimise korras tööpäeviti vahemikus kell 08:00-16:00 telefonil 5886 3313. Kui proov antakse enne kl 12.00, saab vastuse samal päeval, hiljem antud proovi tulemuse saab järgmisel päeval. "Kui proov osutub positiivseks, informeerime koheselt Terviseametit ja meie infektsioonikontrolli arsti. Terviseamet võtab inimesega ühendust ning selgitab välja lähikontaktsed."

Proov võetakse haigla Paalalinna-poolses küljes prosektuuri sissepääsu juures alkokabineti all. Proovi andmiseks antakse patsiendile kindel aeg, millest tuleb täpselt kinni pidada, et vältida liigset kogunemist.
Kallas selgitas, et nii nagu Synlabis, saab Viljandi haiglas teha aeglast testi.  "See on molekulaardiagnostiline test, mis määrab viiruse RNA-d ehk viirust otse, mitte viiruse antikehi. Analüüsimine toimub mitmes etapis - kõigepealt eraldatakse viiruse RNA, siis toimub viiruse tuvastamine reaalaja-PCR meetodil."

Samuti on Viljandi haiglal olemas molekulaardiagnostilised kiirtestid – testimise aeg 45 min. Kallase sõnul on neid piiratud koguses ja neid kasutatakse erandkorras EMO-sse pöörduvate erakorraliste haigete puhul, kellel on vastav näidustus.  EMO mingeid muid covid-testimisi ei korralda.  Kui hospitaliseerimist vajav Covid-haige satub EMO-sse ja tema test on positiivne, siis saadame ta edasi Tartu Ülikooli Kliinikumi.”   

Diagnostikakliiniku juhtiv bioanalüütik Karita Kopp ütles, et kogu see analüüsimise protsess tehakse ära ühes analüüsikatsutis. Probleemiks on see, et laborid saavad neid  komplekte väga väheses limiteeritud koguses. See on ka põhjus, miks me kasutame seda ainult haiglasse sattuvate erakorraliste haigete puhul, kus oluline on patsiendi kiire isoleerimine ja raviotsuste tegemine. Neid teste tehakse üle maailma väga palju ja sellest ka defitsiit," selgitas ta.
Paar nädalat tagasi sai Viljandi haigla ka uued testid viiruse antigeeni määramiseks. "See ei ole RNA-test ning see proov muutub positiivseks alles siis, kui inimene on haigust põdenud vähemalt 5-6 päeva ja üldjuhul on haigussümptomid juba selgelt väljendunud. Seega seda varajase testina kasutada ei saa," ütles Kallas.
Haigla pakub kõikidele soovijatele võimalust teha ka tasulist testi 75 euro eest. "Seda on teinud haigekassas mittekindlustatud, sealhulgas meil viibivad välistöölised ja need, kes tahavad sõita välismaale ning vajavad sertifikaati. Neid teste tehti eelmine nädal kokku 18," ütles Kallas ja lisas, et kokku tegi Viljandi haigla eelmine nädal üle 60 testi. Tööpäevadel tehakse umbes 10–15 testi. Nädalavahetustel aeglast testi ei tehta.

Haigla töötajad näitasid Sakalale kolme erinevat ruumi, kus tehakse kiirteste, eraldatakse RNA-d ja tuvastatakse RNA-d. Kopp sõnas, et töötajate kaitsmiseks käib RNA-eraldamisruumis töö bioohutuskappide all. "Siin ei tehta ainult koroonateste, vaid analüüsitakse ka teiste viiruste ja bakterite proove," ütles ta.
 

Karita Kopp ütles, et järgmises ruumis on arvuti ühendatud analüsaatoriga, mis teeb RNA tuvastamiseks läbi pooleteisetunnise tsükli temperatuuri tõstmise ja langetamise näol. "Tulemus kantakse üle arvutisse, kus saame seda hinnata spetsiaalse programmi abil."

Praegusel ajal otsib haigla juurde ka bioanalüütikut ja õde-verevõtjat. Kopp selgitas, et kuna bioanalüütikud võtavad patsientidel verd esimesel korrusel, oleks vaja töötajaid juurde ka laboris analüütiliste protsesside juures. Nii Karita Kopi kui Mati Kallase sõnul on haiglal praegu hea võimekus proovide võtmiseks ning aeglase testi analüüsikomplekte on piisavalt. Olukord aga võib muutuda kiirelt. See võib juhtuda näiteks siis, kui tekib mõni suurem viiruskolle. "Kui Fellinis tekkis kolle, siis lisandus kohe hulgaliselt testijaid," lisas Kallas.
 

Alice Lokk
Sakala

 Artikli allikas: https://sakala.postimees.ee/7109618/viljandi-haiglas-analuusitakse-iga-paev-koroonaproove

Dr Juul räägib meeste tervisest 18. novembril kell 17 Viljandi Linnaraamatukogus

13.11.2020

"Meeste tervis - küsida võib kõike“ - kolmapäeval 18. novembril kell 17.00 võtab Viljandimaa ainus uroloog dr Tõnu Juul raamatukogu 3. korruse saalis jutuks meeste tervise. Kuulda saab ohtudest, riskidest, levinumatest haigustest, ravist ja sellest, mida iga mees teadma peaks, et terve püsida. Olete oodatud kuulama ja küsima!

November on maailmas nimetatud meestekuuks, mil on eriliselt suure tähelepanu all meeste tervis. Eesti Vähiliidu andmetel on eesnäärmevähk paljudes arenenud riikides kujunenud kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks.

Hoolekandekeskuses hakkasid taas kehtima külastuspiirangud

12.11.2020

Viljandi haigla kehtestas alates tänasest, 12. novembrist külastuspiirangud kõigis oma hoolekandekeskuse osakondades. „Arvestades Covid-19 nakatumise eskalatsiooni olen seisukohal, et hooldusosakonna külastused on suure nakkusriski allikaks,“ ütles Viljandi haigla vaimse tervise ravijuht dr Katrin Kaarma. „Külastuskeeld kehtib ajutiselt vähemalt 25. novembrini, olukorda hinnatakse järjepidevalt“. Nagu ka varasemalt on lubatud külastused erandkorras hoolekandekeskuse juhi eriloal juhul, kui külastus on hoolekandekeskuse kliendile tervisliku seisundi tõttu vajalik. Külastamise vajalikkust ja võimalikkust hinnatakse individuaalselt. „Külastuse kestvuse, toimumise aja ning koha otsustab juhataja koostöös Viljandi haigla infektsioonikontrolli teenistusega,“ ütles dr Kaarma.
 

Viljandi haiglas alustas tegevust patsientide nõukoda

08.11.2020

Esmakordselt kogunes eelmisel nädalal (5. novembril), äsja loodud Viljandi haigla patsientide nõukoda, millest saab haigla juhatusele nõu andev organ. Eestis on teadaolevalt neid veel vaid kahes haiglas – Tartus ja Kuressaares. Nõukoja töö eesmärk on edendada Viljandi haiglas inimesekeskset teenuseosutamist, kanda kogukonnas usaldusisiku rolli, vahendades patsientide küsimusi, probleeme ja ettepanekuid haigla juhatusele ning muuta paremaks patsientide ja nende perekondade informeeritust.

Nõukotta kuuluvad: Malle Vahtra (esimees), Piret Aus, Kelly Heinpõld, Siiri Sula, Mati Rohtlaan, Rivo Aren.

Esmasel kohtumisel tervitasid haiglajuhid 6-liikmelist nõukoda ja tutvustasid haigla hetkeolukorda ning tulevikuplaane. Viljandi haigla nõukogu esimees Agris Koppel sotsiaalministeeriumist ütles, et Eesti Tervishoiu Arengukava järgmise kümne aasta eesmärgiks on muutuda inimesekesksemaks ja seepärast patsientide nõukoda kokku kutsutigi. „Mul on hea meel näha, et nõukoda koosneb eri valdkondade esindajatest. Siin on esindatud kõik eagrupid, sotsiaalvaldkonnast, spordist, kogukonnast,“ ütles Agris Koppel. Juhatuse esimees Priit Tampere tutvustas haigla hetkeolukorda, tulevikuplaane, ravijuht dr Mart Kull rääkis PAIK-projektist ja andis ülevaate laiemalt raviteenuste viimastest arengutest Viljandi haiglas (taastusravi, spordimeditsiin jms).  Ülevaate epidemioloogilisest olukorrast ning Viljandi haigla tegevustest selles andis infektsioonikontrolli arst ja ambulatoorse ravi kliiniku juht dr Kadri Kõivumägi.

“Patsientide nõukoda ei ole haigla jaoks karistusorgan,” ütles nõukoja juht Malle Vahtra. “Meie missioon on olla haigla juhtidele nõuandev ja toetav kogukonna infot edastav nõukoda”.

Ravijuht Mart Kull loodab nõukojas näha kaasamõtlevat partnerit. Ta rõhutas Viljandi haigla uuemeelsust patsiendikesksema tervishoiu loomisel, mille heaks näiteks on Eestis unikaalne PAIK projekt – tervishoiu-ja sotsiaalabiteenuse samaaegne pakkumine krooniliste haigustega patsientidele. „PAIK projekt on kindlasti oluline ka laiemas tervishoiu pildis, sest vaatab patsienti üle süsteemide ja institutsioonide. Praegu on sagedane olukord, kus inimene jääb lahenduseta just nendevahelise koordinatsiooni ja koostöö puudumise tõttu,“ kinnitas ka haiglajuht Priit Tampere.

Patsientide nõukoda koguneb taas detsembris.

Viljandi haigla patsientide nõukojaga saab kontakti: malle.vahtra[at]gmail.com

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla viib läbi patsientide rahuloluküsitluse

06.11.2020

Viljandi haigla alustas ambulatoorsete patsientide rahuoluküsitluse läbiviimist. Selleks palume patsiendil pärast vastuvõttu või EMO külastust täita küsitlusleht. Küsimused puudutavad vastuvõtule registreerimist, personali tegevust, suhtumist ja suhtlemist, aga ka kaasa saadud edasisi suuniseid.

Lisaks palume sel korral patsientidel anda tagasisidet ka soovitusindeksi skaalal. Soovitusindeksiga hindab patsient, kui tõenäoliselt ta Viljandi haiglas saadud teenust oma lähedasele või kolleegile soovitaks. Soovitamise tõenäosust saab hinnata skaalal 0-10. „See hinnang annab meile konkreetse mõõdiku haigla teeninduskvaliteedi hindamiseks. Küsimuste juures on ka vabateksti väljad, kuhu saab anda sõnalist tagasisidet. Sõnaline tagasiside on meie jaoks väga väärtuslik,“ ütles Viljandi haigla kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderström.

Küsitlus viiakse läbi ambulatoorse ravi osakonnas (polikliinik), taastusravis, EMOs ja koduõenduses ning psühhiaatriakliiniku ambulatoorses, akuut ning laste- ja noorukite psühhiaatria osakondades.

Pärast küsitluslehe täitmist jätavad patsiendid küsitluslehe osakonnas selleks otstarbeks märgitud kasti. Koduõenduse patsientidelt küsitakse tagasisidet telefoni teel.

„Me uurime patsiendi rahulolu meie haigla raviteenustega. Ühelt poolt tuleb patsiendi rahulolu hindamise nõue sotsiaalministri määrusest „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“. Samas annab patsientide tagasiside infot haigla juhtkonnale ja kogu haigla meeskonnale, milliseid tegevusi tuleks arendada ja milliste teenustega ollakse või ei olda rahul,“ selgitas haigla kvaliteedispetsialist Kaarin Sarapuu.

Ambulatoorsete (polikliiniku) patsientide rahulolu uuring toimub üle aasta ja kestab kuu aega. Tulemused avaldatakse haigla kodulehel pärast uuringu läbiviimist ja analüüsimist.

Varasemate uuringute tulemusi näeb Viljandi haigla kodulehelt: http://vmh.ee/rahulolu-uuringud/

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

EMO palve!

03.11.2020

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakond palub EMOsse pöördumist tõsiselt kaaluda ja tulla kohale vaid hädavajadusel. „Juhul kui teil esinevad hingamisteede infektsiooni tunnused või teile on kehtestatud eneseisolatsioon, siis palun mitte pöörduda EMO-sse vaid helistada perearstile. Eneseisolatsioon tähendab ranget keeldu lahkuda oma elukohast,“ ütles erakorralise meditsiini osakonna vanemõde Katre Tombu.

"Kergemate vaevuste ja viirushaiguse sümptomite korral soovitame võtta ühendust oma perearstiga. Palve on ajendatud sellest, et EMO ootesaal ei oleks üle rahvastatud ja me saaksime hoida patsientidel 2-meetrist vahet ning inimesed ei peaks ootama välisukse taga,“ selgitas Katre Tombu.

Tuletame veel meelde, et perearstid saavad oma patsiente Viljandi haiglasse Covid-19 proovi andma saata igal tööpäeval, vajalik on etteregistreerimine. Perearst suunab proovi andma inimese, kellel on haigustunnused.

Patsient võib soovi korral ka otse haiglasse helistada, et leppida kokku tasulise proovi andmiseks sobiv kellaaeg. Proov maksab 75 eurot ning selle eest tuleb tasuda kaardimaksega enne proovi andmist kohapeal.

Kui proov saab antud enne keskpäeva, saabuvad vastused juba samal päeval, hiljemalt kella 17-ks. Proovi vastus on näha inimese digiloos aadressil digilugu.ee. Positiivse tulemuse korral võtab prooviandjaga ühendust terviseamet.
 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla Vaimse tervise küla avapauk Jämejalal

30.10.2020

Neljapäeval, 29. oktoobril toimus esimese erihoolekande maja avamine Jämejala pargis asuvas Vaimse tervise külas. Esimesed elanikud kolivad sisse juba novembri algul.

„Sisuliselt on see uut moodi tulevikku vaatava hoolekandekeskuse algus, kinnitatakse uuele struktuurile üleminek ja lisandub uus teenus - kohtumäärusega erihoolekande teenus,“ ütles Viljandi haigla vaimse tervise ravijuht Katrin Kaarma. „Meie eesmärgiks on erinevatest teenustest vastastikku kasu saava Vaimse tervise küla sünd, mis ühendab endas erihoolekannet, psühhiaatriat ja tegevuskeskust“.

Esimene kolmest erihoolekandemajast saab perekoduks 30-le kohtumäärusega patsiendile. SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool: „Läbi inimesekeskse lähenemise aitame kliendil õppida paremini toime tulema oma igapäevaste oskustega, et paljud neist oleks võimelised naasma võimalikult tavapärasesse ellu. Üks osa integreerimisest on inimese raskuste väljaselgitamine ning teine osa on aidata inimesel üles leida tema enda ressursid muutuste tekkeks, arvestades sealjuures inimese enda võimeid ja vajadusi tavaeluga toimetulekuks. Oluliseks seejuures on inimese enese kaasamine muutuste protsessi. Oleme loonud meeskonna, milles ühtseid põhimõtteid lähtudes toetame klientide eesmärkide saavutamist“.

Käesoleva aasta 23. jaanuaril pandi nurgakivi Viljandi haigla erihoolekande kolmele majale, millest igaüks mahutab kolmkümmend elanikku. Majad kerkisid Jämejala kultuurimaja kõrvale ja hoolekandekeskuse ringmaja taha vanade laohoonete asemele. Ehitustöid teostas OÜ KRC Ehitus ja Viljandi haigla ehituse projektijuht oli Erki Maasing.

Ülejäänud kaks maja valmivad järgmise aasta algul ja on mõeldud ebastabiilse remissiooniga patsientidele. Kolmes majas leiab kodu ligi 100 abivajajat.

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

6 insuldi riskifaktorit – märka neid!

29.10.2020

Eestis haigestub insulti üle 4500 inimese aastas. Insult on haigus, mis tekib reeglina äkki ja omab laialdasi ja kaugeleulatuvaid tagajärgi ning see võib tabada meist igaühte.  Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (ajusisene verevalandus ehk hemorraagiline insult).

Insuldi sümptomid olenevad sellest, kui suur on kahjustus, milline ajuosa on kahjustunud ja missugune on olnud inimese eelnev terviseseisund. Sagedasemad sümptomid on: ühe kehapoole nõrkus, ühe kehapoole tuimus, kõnehäire, äkki tekkinud tasakaaluhäire, äkki tekkiv väga tugev peavalu. Kiire abi päästab elu – kutsuge koheselt kiirabi!

Paljud insuldi riskifaktorid on välditavad õige elustiiliga. Näiteks:
•    Suitsetamine – kahekordistab insuldi tekkeriski, kuna soodustab veresoonte ahenemist ning suurendab trombiriski
•    Alkoholi liigtarbimine – suurendab tekkeriski, kuna tõstab vererõhku
•    Suur kehakaal 
•    Vähene füüsiline aktiivsus – 30 min mõõdukat füüsilist koormust 5x nädalas aitab vähendada tekkeriski
•    Kõrge vererõhk
•    Suhkurtõbi – suurendab tekkeriski, kuna suhkruhaigus kahjustab veresooni
•    Südame rütmihäired – tekitavad trombe, mis võivad ummistada ajuveresooni
•    Suur vere kolesteroolisisaldus – kolesterool kuhjub veresoonete seintele ja tekib kolesteroolinaast ehk lubjastus ning verevool aeglustub.

Muuda oma elustiili juba täna ja kindlustad endale tervema elu aastateks!

Viljandi insuldipatsiendi raviteekonda koordineeriv teenus ehk VIRK-teenus:

Viljandi haigla on üheks partnerhaiglaks Tartu Ülikooli Kliinikumi projektis „Insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas”. Seoses sellega alustasime kevadel Viljandi haigla insuldipatsientide teekondade kaardistamist. Septembrikuust oleme ägeda insuldiga patsientide teekondasid koordineeritult juhtinud, tagades sujuva raviteekonna, säilitamaks läbi erinevate tegevuste inimeste iseseisvat toimetulekut ja tegevusvõimet.

Soovime toetada inimest ja tema lähedasi erinevate probleemidega hakkama saamisel. Selle projekti raames oleme koolitanud oma õdesid, teenuse koordinaatoreid, taastusravi spetsialiste ja hooldajaid, kes patsiente raviteekonnal abistavad.

Meie jaoks on oluline inimesekesksus, patsiendi ja tema omaste toetamine, teenuste järjepidavus ning koostöö eri teenuseosutajate vahel.

Patsiendi insulditeekonna kaardistamine Viljandi haiglas (vasakult: Kadri Oras, Eneli Tulp, Relika Kobin, Ulvi Skirta, Erli Lond).

Uuri lisa www.insult.ee!
 

Viljandi haiglas on avatud gümnasistide maailnäitus

28.10.2020

Nüüd ei pea eriarsti kabineti ukse taga ootaja enam tühja seina ega kaaskannatajaid vaatama. Pilk puhkab kaunitel maasikumaalidel. Viljandi ja Jõgevamaa gümnaasiumide augustikuise maalilaagri tööd keskenduvad loodusele. Ka haiglaskäik võib olla nauditav😊

Tulge vaatama!

Ene Veiksaar

SA Viljandi haigla kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla alustas HIV-positiivsete ravi

23.10.2020

Viljandi haigla sai infektsioonhaiguste eriala loa ning on sellest nädalast HIV-ravi osutav haigla. Ravimeid saavad oktoobris eeskätt Viljandi haigla sundravi- ja sõltuvushäiretega patsiendid, kes varem said ravimeid oma raviarstidelt Tallinnast, Tartust või Ida-Virumaalt. Alates novembrist on võimalus kõigil soovijatel HIV alaseks nõustamiseks ja raviks pöörduda Viljandi haiglasse.

Siin saavad soovi korral oma ravi jätkata ka näiteks inimesed, kes Viljandisse mõneks ajaks õppima tulevad. „Elu näitab, et erinevatel põhjustel võib olla keeruline selle haigusega oma kodukandis arsti juures käia. Julgustan neid inimesi kindlasti Viljandi haiglasse pöörduma“ ütles Viljandi haiglas Ambulatoorse ravi kliinikut juhtima asunud infektsioonihaiguste arst dr Kadri Kõivumägi.

HIV-ravi on tablettravi, mis tähendab igapäevast tablettide võtmist. „Kui varem oodati ravi alustamisega pärast diagnoosi saamist, siis nüüd alustatakse ravi koheselt. Mida kiiremini inimene ravi saama hakkab, seda parem on tema tervislik seisund edaspidi,“ selgitas arst.
 
HIV-positiivne patsient käib arstlikus kontrollis iga 3-6 kuu järel. Vastuvõtul tehakse tervisekontroll, mis hõlmab erinevaid analüüse, veresuhkru ja vererõhu mõõtmist, vaktsineerimist ning nõustamist. „Mida vähem aega on viirus saanud organismis paljuneda ja immuunsüsteem kahjustada, seda parem on hilisem elukvaliteet. Kui me saame varakult jaole, võib HIV-positiivse inimese elu olla samaväärne kui tavainimesel,“ ütles dr Kõivumägi. Eestis oli 2019. aasta seisuga umbes 6000 registreeritud HIV positiivset, kellest  ligikaudu 4200 on ravil.
 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

Erihoolekande majad avavad Jämejalal uksed

23.10.2020

Neljapäeval, 29. oktoobril toimub esimese erihoolekande maja avamine Jämejala pargis asuvas vaimse tervise külas. Esimesed elanikud kolivad sisse juba novembri algul.

„Sisuliselt on see uut moodi tulevikku vaatava hoolekandekeskuse algus, kinnitatakse uuele struktuurile üleminek - lisandub kohtumäärusega erihoolekande teenus,“ ütles Viljandi haigla vaimse tervise ravijuht Katrin Kaarma. „Tuleviku vaates on meie eesmärgiks erinevatest teenustest vastastikku kasu saava (erihoolekanne, psühhiaatria, tegevuskeskus) Vaimse Tervise Küla sünd. See on üks osa sellest.“

Esimene kolmest erihoolekandemajast saab perekoduks 30-le kohtumäärusega patsiendile. SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool: „Läbi inimesekeskse lähenemise aitame kliendil õppida paremini toime tulema oma igapäevaste oskustega, et paljud neist oleks võimelised naasma võimalikult tavapärasesse ellu. Üks osa integreerimisest on inimese raskuste väljaselgitamine ning teine osa on aidata inimesel üles leida tema enda ressursid muutuste tekkeks, arvestades sealjuures inimese enda võimeid ja vajadusi tavaeluga toimetulekuks. Oluliseks seejuures on inimese enese kaasamine muutuste protsessi. Oleme loonud meeskonna, milles ühtseid põhimõtteid lähtudes toetame klientide eesmärkide saavutamist“.

Käesoleva aasta 23. jaanuaril pandi nurgakivi Viljandi haigla erihoolekande kolmele majale, millest igaüks mahutab kolmkümmend elanikku. Majad kerkisid Jämejala kultuurimaja kõrvale ja hoolekandekeskuse ringmaja taha vanade laohoonete asemele. Esimesed patsiendid kolivad sisse novembri esimestel päevadel.

Ehitustöid teostas OÜ KRC Ehitus ja Viljandi haigla ehituse projektijuht oli Erki Maasing.

Ülejäänud kaks maja valmivad järgmise aasta algul ja on mõeldud ebastabiilse remissiooniga patsientidele. Kolmes majas leiab kodu ligi 100 abivajajat.

Uue maja tutvustav VIDEO


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

Oktoobrist kehtib uus tasuliste teenuste hinnakiri

22.10.2020

Ambulatoorsete ja statsionaarsete arstiabi teenuste, omaosalustasude ja viiteliste teenustasude hinnakiri 01.10.2020

Eriarsti esmane vastuvõtt 35 €

Eriarsti korduv (sama haigusjuht) vastuvõtt 25 €

Psühhiaatri vastuvõtt 45 €

Psühholoogi vastuvõtt 40 €

Arstlik ekspertiis joobeseisundi tuvastamiseks 35 €

Autojuhi meditsiiniline läbivaatus ja tõendi väljastamine 35 €

Visiiditasu 5 €

Voodipäevatasu (1 päev) 2,50 €

Iseseisva statsionaarse õendusabi omaosalustasu (15%) 12,68 €

Loote kromosoomhaiguste sõeluuring (Niptify) 250 €

Aborditasu kindlustatud inimesele 43.02 €

Aborditasu kindlustatud inimesele (medikamentoosne) 17,67 €

Aborditasu kindlustamata inimesele (medikamentoosne) 140 €

Aborditasu kindlustamata inimesele (narkoosis) 314,23 €

Esimene (alanud) ööpäev perepalatis 23 €

Iga järgnev ööpäev perepalatis 19 €

Funktsioone toetava taastusravi omaosalus (20%) 15,11 €

Vaktsineerimine 5 €

Viljandi haigla ja Riigi Kinniavara AS sõlmisid koostööleppe Tervikumi ehitamiseks

20.10.2020

Riigi Kinnisvara ning Viljandi Haigla SA sõlmisid koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara. Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suuruse netopinnaga innovaatiline tervishoiukompleks valmib 2023. aastal.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on koostöö Viljandi Haiglaga olnud hea. „Kuigi haigla ehitusprojekti juhtimine ei ole küll Riigi Kinnisvara tavapärane valdkond, oleme suutnud edukalt varasema kogemuse suurprojektide juhtimisel üle tuua ka Viljandisse. Usun, et leiame läbi riigihangete head koostööpartnerid, et Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse ehitus edukalt lõpuni viia,“ lisas Kusmin.

SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere: „Uue maja planeerimise protsess on tegelikult meie enda muutumise protsess. Me ei ole rääkinud ainult betoonist vaid ka sellest, kuidas me seal toimetama hakkame. RKS on olnud väga tubli partner, kes läbi valu ja vaeva ning vastastikkuse õppimise on kogu pildi endale selgeks saanud. Haiglal endal ei ole sellise suuremahulise ehituse planeerimise kompetentsi ja meil on rõõm, et oleme Eesti turul nii usaldusväärse partneri leidnud, kellega on kindel edasi minna“.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. 19. sajandi keskel loodud Viljandi haigla luuakse uueks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni teeviidaks kogu lähiregiooni haiglavõrgu arengule.

Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvaraga korraldatud Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võitis DAGOpen arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Projekteerimistöödeks planeeriti 15 kuud, kuhu mahuks neli etappi: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi-ja tööprojekt. Juunis sellel aastal sai valmis eelprojekt ning olenemata vahepeal tekkinud eriolukorrale, ollakse töödega graafikus. Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse ehituse algus on planeeritud 2021. esimesse poolde.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks.

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskusele nime leidmiseks korraldatud konkursi võitis Hanno Matto ning uueks nimeks sai Tervikum. Rohkem informatsiooni uue haigla ja tervisekeskuse kohta leiate kodulehelt https://newviljandihospital.ee.

Tegevusjuhendaja Harli Koppelmann: Olen õppinud oma elu rohkem väärtustama

08.10.2020

Mida kujutab endast tegevusjuhendaja töö?
Tegevusjuhendajad tegelevad vaimse häire ja vaimse puudega inimestega. Üks osa meie tööst on hoida kodukorda, et kõigil oleks siin võimalikult kodune, rahulik ja mõnus olla. Tihtipeale on meie kliendid tundlikumad kui tavainimesed. Teine osa on suhtlemine ja tegelemine – värvime, joonistame, käime väljas jalutamas. Kui neil on mure, siis räägime sellest ja püüame lahendada. Meie töös on oluline inimeste tundmaõppimine, et ära hoida agressiivset käitumist. Enamasti meil siin ohtlikke kliente ei ole, kuna nad on samuti inimesed, siis ongi oluline nendega tegelemine.

Suhtlemine on tavapärasest erinev. Teil on spetsiaalne väljaõpe?
Jah, meil on kohustus käia koolist läbi, et saada tegevusjuhendaja kutse. See on aastane väljaõpe, mida saab teha töö kõrvalt. Lisaks käime koolitustel, kus õpetatakse, kuidas töötada vaimselt haigete inimestega, võetakse läbi erinevad situatsioonid. Aga peamine on ikka see, et sa jälgid oma kliente ja õpid neid tundma.
Olen tähele pannud, et enamus tegevusjuhendajaid on mehed…
Jah, nii see on, meestel on rohkem rammu, aga meil töötab ka naisi. On tulnud ette juhuseid, kus mõni klient endast välja läheb, siis on rahunemisprotsessis tähtis ära tunnetada õige moment, millal see juhtuma hakkab. Igale inimesele tuleb erinevalt läheneda. Mõnele piisab rahustavast vestlusest, ärakuulamisest, mõnele üheskoos joonistamisest jne.

Kui kaua erihoolduse osakonnas viibitakse?
Osad kliendid vahelduvad - ühed tulevad, teised lähevad, liiguvad erinevate hooldekodude vahel. Aga enamus neist elab siin mitmeid aastaid.

Kui palju sinul on hoolealuseid?
Osakonnas on 30 klienti ja personalist korraga tööl 3 tegevusjuhendajat, vanemtegevusjuhendaja ja perenaine. Ööseks jääb valvesse 2 tegevusjuhendajat.

Kust tuli sinusugune tore noormees niisuguse erialavaliku peale?
Ma tulin siia tööle täpselt aasta tagasi. Enne seda elasin kaks aastat Austraalias, tegin tööd ja rändasin ringi, elasin rõõmsalt „saba rõngas“ nagu noor inimene ikka. Tagasi kodulinna tulles mõtlesin, et võiks midagi uut ja väljakutsuvat proovida. Tegevusjuhendaja töö tundus just selline, kus on väljakutset ja tegevust, kus saab ise edasi areneda ja õppida. Siin näed erinevaid inimesi erinevate lugudega, erinevate erivajadustega inimesi.

Kust sa kuulsid, et selline amet on olemas?
Mu vanaema töötas sellel alal. Ma teadsin, et on 24-tunnised vahetused ja siin juhtub vahel asju, mida tavainimeste eludes ei juhtu.

Kas see ei muserda sind?
Alguses pani mõtlema küll, aga pigem annab see isegi rohkem jõudu ning tekitab hea tunde, et mul on käed-jalad olemas ja kahe kõrva vahel mõistust ka mõnusalt. Olen õppinud oma elu rohkem väärtustama.

On sul mingi kaugem perspektiiv ka, õpid siin inimesi tundma, omandad vajalikud teadmised-oskused, kuhu edasi?
Ma astusin sel sügisel Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžisse sotsiaaltööd ja rehabilitatsioonikorraldust õppima. See töö on hästi mõnus ka selle poolest, et kui teed 24-tunnise vahetuse ära, on sul juba kolm tööpäeva kuus tehtud. Selle töö kõrvalt saad sa lubada endale ülikoolis kaugõppes käimist. Lõpetamise järel on mul võimalik valida, kas jääda Viljandi haiglasse või mujale liikuda.
Eesti hooldekodudes on kokku pandud erineva vaimse häire ja vaimupuudega kliendid, kes omavahel ei sobi. Samuti on hooldekodudes vähe kohti, samal ajal kui inimkond vananeb. Arengukohti ja mõtteid jagub.

Kuidas sa ennast tasakaalus hoiad?
Sel suvel näiteks remontisin vanaema maja, tegin selle korda - see oli üks tore väike projektike enda elus. Nüüd hakkasin uuesti jõusaalis käima, mulle meeldib ka jooksmas käia. Ülikool võtab samuti oma aja. Kui koroona taandub, lähen jälle reisima.

Kellele see töö võiks sobida?
Üliõpilastele võiks see olla sobiv võimalus näiteks nädalavahetustel lisaraha teenida. Töögraafik on hea, sest seda tööd saab muu töö kõrvalt ka teha. Õpid tundma erinevaid vaimseid haigusi ja isiksusi, õpid suhtlemist ja kannatlikkust. Need inimesed, kellega me siin töötame, panevad sind proovile ja see tuleb kasuks ka igapäevaelus, õpetab olema kannatlik mistahes olukorras.

Kuidas Viljandi haigla töökohana tundub?
Kolleegide poolest hästi äge! Meil läheb töö päris sujuvalt ja mõnusalt. Juhtkond on alati öelnud, et me võime oma muredega nende poole pöörduda. See annab hea toe ja tunde, et hoolitakse oma töötajatest.

NB! Otsime oma meeskonda tegevusjuhendajat. Vaata töökuulutust SIIT.

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

 

Viljandi haigla pakub noorsportlastele tasuta tervisekontrolli

07.10.2020

Viljandi haigla osaleb Eesti Haigekassa rahastatud ennetusprojektis “Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks”.
„Terviseuuringule on oodatud kuni 19-aastased (k.a.) lapsed-noored, kes treenivad regulaarselt (sh võistlevad) vähemalt 3 korda nädalas lisaks kehalise kasvatuse tundidele,“ ütles Viljandi haigla taastusravikliiniku juht dr Krista Lääne.
Vastuvõtule tulles peab sportlasel olema kaasas eelnevalt täidetud tervisliku seisundi küsimustik (vorm ESMF-1 on leitav haigla kodulehelt https://vmh.ee/noorsportlaste-terviseuuringud/.
Registreerimiseks palume helistada telefonil 434 3001. Veel on vabu aegu!

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

Viljandi haigla pakub Covid-19 testi tegemise võimalust

02.10.2020

Alates esmaspäevast, 5. oktoobrist saab Viljandi haiglas teha tasulist Covid-19 testi. Seni oli see võimalik vaid operatsioonile suunduvatele või haiglaravil viibivatele patsientidele ning haigla töötajatele ja perearsti saatekirjaga patsientidele.

Ilma saatekirjata on analüüsi maksumuseks 75 eurot ning selle eest tuleb tasuda enne proovi andmist. Tasuda saab kohapeal kaardiga või eelnevalt arvega. Arve jaoks on vajalik: nimi, aadress, meiliaadress, telefoni number.
Covid-19 proovi anda soovijad registreerivad end telefonil 5886 3313 (E-R 8-16). Proovile tulekuks antakse  kellaaeg ning testide võtmine toimub haigla Paalalinna poolses küljes asuva prosektuuri sissepääsu juures (alkokabineti all).
 

Kaardimakseid saab sooritada kohapeal.
Kui proov saab antud enne keskpäeva, siis saabuvad vastused samal päeval hiljemalt kella 17ks. Vastused on nähtavad digiloos (digilugu.ee).
Covid-19 testi positiivse tulemuse järel tuleb jääda perearsti jälgimisele.

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

Haigla noorte nõustamise kabinet - anonüümsem kui terviseõpetuse tund

30.09.2020

„Noorte nõustamise süsteemi loomise eesmärk oli vähendada abortide arvu ja see on ideaalselt saavutatud. Statistika järgi on abortide arvu langus just noorte seas kõige suurem olnud ja arvatakse, et see on nii just tänu noorte nõustamise süsteemile,“ ütleb dr Malle Praks, kes 1991. aastal lõi Viljandi haigla juurde esimese noorte nõustamise kabineti Eestis.

Noorte nõustamise kabinette on igas maakonnas üle Eesti. Viljandi haigla noortekabinetis nõustavad kuni 26-aastasi neide ja noormehi naistearst, ämmaemand ning naha- ja suguhaiguste arst. Tegemist on ennetusprogrammiga, mida rahastab Haigkassa. Vastuvõtule on oodatud ka ravikindlustamata noored, kellele teenus on tasuta.

„Noortekabinetis pikka ootejärjekorda ei ole. Erakorralisemate probleemide korral leiame alati aja. Meile saab helistada registratuuri numbril 4343001,“ lisab vanemämmaemand Esta Jüris. „Kõige enam pöördumisi on seotud sooviga leida sobiv rasestumisvastane vahend. Lisaks veel menstruatsioonitsükli häiretega või on niisugused patsiendid, kes juba arsti juures käinud, kuid vajavad järelravi või nõustamist“.

„Me teeme ju igasuguseid teste - suguhaigused, viljatus, põletikud jne. Teeme sünnitusjärgset nõustamist, raseduse tuvastamist, abordi eelset- ja järgset nõustamist,“ loetleb dr Praks ja lisab, et ühtegi vastuvõttu ei tehta kiirustades. „Meil ei ole ühtegi vastuvõttu alla 30 minuti, sest meil on vaja ka silma vaadata, mitte ainult kirjutada. Vahel tullakse ka paariti,“ täiendab vanemämmaemand.

Haigla noorte nõustamise kabinet on anonüümsem kui terviseõpetuse tund koolis. Arst või ämmaemand on noore inimesega kahekesi, kedagi teist (ka õde) juures ei ole. „See teenus on  konfidentsiaalne, pöördujale turvaline. Teinekord on ema kaasas, ka siis me küsime, kas see on noore inimese enda soov. Tavaliselt tullakse järgmisel korral üksinda, sest usaldus on tekkinud,“ räägib Esta Jüris.
 

Tihti juhtub ka nii, et noor tuleb vastuvõtule ühe murega, pärast aga selgub, et tal on koolis raske või suhted sassis. Siis katsutakse ühiselt algpõhjuseni jõuda, kuid sageli see ei tule esimesest vastuvõtust välja, mis tegelikult vaevab.

Info noorte nõustamise kabineti võimaluste kohta liigub peamiselt suust-suhu. Vanusegrupp on kuni 26-aastased noored (kaasa arvatud). „Meie noorte nõustamise süsteemile on mõningad tegelased heitnud ette, et see on liiga meditsiiniline. Seks, orgasm - kuidas meie seda enda peale ei võta, miks ei õpetata neid tehnikaid,“ muigab dr Praks ja kurdab, et poisse käib vähe. „Poisse võiks rohkem tulla. Naha- ja suguhaiguste arst dr Marge Tampere võtab noortekabineti raames vastu kuni 26-aastasi noormehi teisipäeviti 13-14.00, nõustab kõikvõimalikel seksuaaltervise alastel teemadel“.

Abordi teemal soovitab dr Praks alati enne otsustamist nõu pidada, kuid parem on siiski seda ennetada. „Abort ei ole hea,  kuid mõistan, et see on tüdruku või naise enese tahe, mille vastu mul ei ole õigust minna. See on teema, millest me räägime väga pikalt. Aga tegelikult saab asi alguse teadlikkusest raseduse ärahoidmise (kontratseptsioon) kohta. Mitte nii, et teeme loosungid ja oleme abordi vastu, mis see tulemus on siis? Tulemus on seesama, mida me siin näeme – tulevad lapsed, keda mitte keegi ei taha. Me oleme selles mõttes abordi vastased, et tahame, et need asjad oleksid kenasti läbi arutatud ja demokraatlikud,“ selgitab naistearst.

„Selleks see kabinet ongi, et taolisi olukordi ei tekiks. Soovime, et noored tuleksid juba kümne-üheteistaastaselt. Vastavalt eale tutvustame kõike, mida neil seksuaaltervise koha pealt on vaja teada,“ ütlevad ämmaemandad Esta Jüris ja Tiia Helve. „Kui hakkavad tekkima suhted, kuidas hoiduda soovimatust rasedusest jne. Noor inimene võib algul ju ka lihtsalt meiega tutvumas käia, et näha, kas tekib usaldus“.
Nüüdsest on lisaks tavapärastele vastuvõttudele ühel päeval nädalas noortele ka pikendatud vastuvõtt kella seitsmeni õhtul.

Pildil vasakult: ämmaemand Tiia Helve, vanemämmaemand Esta Jüris ja günekoloog dr Malle Praks
 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

 

Viljandi haigla alustab silmaoperatsioonidega

24.09.2020

Viljandi haigla on saanud endale uue silmaarsti. Dr Kadri Põder, dr Ljudmila Gorjatševa, dr Aleks Kree kõrval alustas vastuvõtte dr Anne-Liis Matson, kelle tulekuga lisandub haiglas võimekus teha silmahaiguste laserravi, klaaskehasiseseid süste kui ka laugude pisioperatsioone.

Anne-Liis peab end pooleldi tallinlaseks ja pooleldi viljandlaseks, kes pärast Inglismaal töötatud perioodi on nüüd otsustanud jääda paikseks Viljandisse, kuhu pere teda on toonud. Residentuuri läbis ta Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinikus ja töötas pärast residentuuri dr Kai Noore Silmakabinetis, kus väikese koormusega jätkab ka praegu. Vahepeal täiendas dr Matson end Suurbritannias Royal United Hospitalis. „Peamine, mille pärast ma sinna kogemusi omandama läksin, oli silmapõhja haiguste diagnostika ja ravi (laserravi, süstid), mida sain seal palju praktiseerida. Lisaks olid mul erakorralised vastuvõtud – nn silmavalved, kus sai näha palju erakorralisi silmahaigusi ja silmatraumasid, see oli samuti huvitav," ütles Anne-Liis ja lisas, et Viljandi haiglasse on äsja tulnud uus silmalaser, millega saab ravida suhkruhaigeid patsiente, samuti neid kellel on näiteks silmapõhjaveeni sulgus ja ka glaukoomiga patsiente. Lisaks sellele on Viljandi haiglas nüüd ka OCT (silmapõhja pildistamise aparaat), millega saab teha detailset pilti võrkkestast ja samuti silmanärvidest. See on hästi oluline silmapõhjahaiguste ja glaukoomi diagnostikas," ütles dr Matson.

Kui seni on suhkruhaiged ja patsiendid, kellel on silmapõhja veeni sulgus saadetud kas Tartusse, Pärnusse või Tallinnasse, siis nüüdsest saavad nad abi Viljandi haiglast. „Lisaks silmapõhja laserravile tahan ma hakata tegema ka silmasiseseid süste, mis on vajalikud samuti eelkõige suhkruhaigetele patsientidele, ealise maakuli degeneratsiooniga patsientidele ning silmapõhja veeni sulgusega patsientidele. Operatsioonide tegemise valmidus on täiesti olemas, hetkel tegeleme instrumentide tellimisega".

Lisaks silmasüstidele soovib dr Matson operatsioonitoas hakata teostama ka laugude pisioperatsioone (näiteks raheterade avamine, healoomuliste nahamoodustiste eemaldamine) ja veel meeldib Anne-Liisile tegeleda lastega ning nende silmi ravida. „Mul on endal väikesed lapsed, see on tore kontingent. Nad on nii vahva vaheldus täiskasvanutele, nendega on tore," rääkis Anne-Liis.

„See on hästi rõõmustav, et avanes võimalus siia tööle tulla. Me oleme varem palju pendeldanud Tallinna ja Viljandi vahet. Inglismaal olime küll terve perega, sest tüdrukud on alles väikesed. Nüüd oleme siia paikseks jäänud. Viljandi on lastele kasvamiseks ideaalne paik," ütles dr Anne-Liis Matson.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Haiglas tuleb taas täita tervisedeklaratsioon

22.09.2020

Alates tänasest, 22. septembrist tuleb haiglasse sisenedes taas täita tervisedeklaratsiooni lühem vorm. Jätkuvalt mõõdetakse kontrollpunktis kehatemperatuuri ja antakse mask, mida tuleb kanda kogu haigla territooriumil viibimise ajal.

Haigla osakondades kehtib jätkuvalt külastuskeeld. Lähedaste juurde pääseb kokkuleppel raviarstiga erandkorras.

Rahvusvaheline patsiendiohutuse päev julgustab märkama ja rääkima

17.09.2020

Täna, 17. septembril tähistatakse juba teist aastat ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, millega tõstetakse inimeste teadlikkust ohutuse valdkonnas ja julgustatakse tervishoiutöötajaid ning elanikkonda rohkem tähelepanu pöörama ravi käigus juhtuda võivatele kõrvalekalletele ja tekkivatele ohtlikele olukordadele, mis võivad potentsiaalselt kahjustada patsiendi või tervishoiutöötaja tervist. Teeme seda ka Viljandi haiglas, kus patsientide ohutuse tagamine on prioriteediks.

Ülemaailmsest statistikast selgub, et tervishoiuasutused ei ole alati just kõige turvalisemad kohad. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul on kogu maailmas meditsiinilise tegevuste käigus tekkinud vigastuste ja surmajuhtumite ohvriks langenud kümned miljonid patsiendid. Iga kümnes haiglaravil ja iga neljas ambulatoorsel ravil viibiv patsient kogeb tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju ning keskeltläbi sajast hospitaliseeritud patsiendist seitse võivad saada haiglanakkuse. Need andmed räägivad üle maailma tervishoiusüsteemis toimuva kohta ja rõhutavad teema olulisust. Eesti statistikat on keeruline välja tuua, sest veel ei toimu üle Eesti toimivat universaalset ja süstemaatilist ohutusjuhtumite registreerimist, kuid vaatamata sellele, et meil on väga kõrgelt haritud arstid, suurepärase väljaõppe saanud õed ning järjest parema ettevalmistuse saanud hooldustöötajad, võime olla kindlad, et sarnased juhtumid leiavad aset ka Eestis.  

Kõigi aset leidvate juhtumite registreerimine, näiteks vale ravimi või ravimi doosi manustamine, vale diagnoosi määramine või diagnoosi hilinemine, patsiendi kukkumine haiglas viibimise käigus või patsiendi rünnak töötaja vastu, annab tervishoiuasutustele võimaluse toimunud sündmused läbi arutada, koostada edasine tegevuskava, muuta töökorraldust ning aruteludest õppides sarnaseid juhtumeid tulevikus vältida.
Tundub ju väga lihtne, et registreerime kõik toimunud sündmused, mis kahjustasid või oleksid võinud kahjustada patsienti või töötajat ning kui registreeritud juhtumeid ei ole, siis saame öelda, et oleme kõige turvalisem ja ohutum tervishoiuteenuse osutaja. Kahjuks tuleb siin aga arvestada organisatsioonis valitseva kultuuriga, sest kui tervishoiutöötajatel pole harjumust või julgust aset leidnud juhtumitest teada anda, kartes patsiendi ja lähedaste reaktsiooni, töökoha kaotust, kolleegide halvakspanu või pädevuse küsimärgi alla seadmist, siis jätab ta pigem selle juhtumi registreerimata lootes, et see välja ei tule ning patsiendiga läheb kõik hästi.

Siit ka küsimus - kuidas saame muuta tervishoiuasutuste kultuuri selliseks, et me julgeksime rääkida kõikidest toimunud sündmustest avameelselt ja sanktsioone kartmata? Eriti oluline on luua organisatsioonis mittesüüdistav õhkkond, kus ei keskenduta süüdlase leidmisele, vaid eksimustest õppimisele ja lahenduste leidmisele. Selleks tuleb aga aset leidnud juhtumitest avameelselt rääkida. Kindlasti on igal tervishoiutöötajal raske tunnistada toimunut, mis tingis ohtliku olukorra ja kuidagi ei lihtsusta rääkimist ka teadmine, et see pole toimunud tahtlikult, vaid paljude halbade juhuste kokkusattumisel. Seetõttu on ühised avameelsed arutelud ainuõige viis välja selgitada, miks nii juhtus ja kuidas saaks tööprotsesse muuta selliselt, et sarnane sündmus uuesti aset ei leiaks.
Kahjuks ei ole veel rakendunud pikalt planeerimises olnud patsiendikindlustuse seadus, mille vajalikkuse üle on pikalt arutletud. Patsiendikindlustuse seadus, mille üheks eesmärgiks peaks olema meditsiinitöötaja ja raviasutuse rahalise vastutuse vähendamine, aitaks samuti oluliselt liikuda avatuma töökultuuri suunas. See julgustab raviasutusi  senisest veelgi rohkem välditavate ravivigadega tegelema ja vähendab tervishoiuteenuse osutajate hirmu, et iga ravivea tunnistamine võib tähendada asutusele märkimisväärse rahalise kulu riski.

Oluline roll juhtumite ennetamisel on ka patsientidel ja nende lähedastel, kes peaksid koheselt kõike, mis arusaamatuks jäi, kindlasti arstilt või õelt üle küsima ning sekkuma alati, kui  tundub, et midagi toimub tavapärasest teisiti või ei jagata haigusseisundi kohta piisavalt infot. Samuti on oluline anda oma tervise kohta põhjalik ülevaade, sest kui abivajaja kõigist oma kaebustest ei räägi, võib jääda mõni oluline tegur tähelepanuta. Seega on ka patsiendid väga olulised meeskonnaliikmeid ohujuhtumite ennetamisel. Soovime tervishoiutöötajatena ju väga, et patsient saab haiglast abi oma terviseprobleemile, mitte seda, et põhihaigusele lisanduks veel mõni tervisekahjustus. Seetõttu jääb vaid loota, et kohandatakse tulevikus ka Eesti tervishoiu rahastussüsteemi, mis annaks suurema võimaluse tagada ravi järjepidevus ja inimesekesksem käsitlus ning patsientidel ja nende lähedastel oleks senisest rohkem võimalust kaasa rääkida oma ravi eesmärkide seadmisel ja raviplaanide koostamisel.

Teeme Viljandi haiglas kõik selleks, et meie haigla oleks turvaline nii patsientidele kui töötajatele. Selleks oleme alustanud regulaarseid juhtumite arutelukoosolekuid, mille tulemusena muudame nii töökeskkonda kui tööprotsesse turvalisemaks ja ohutumaks. Lisaks oleme veel sel aastal kasutusele võtmas  ohujuhtumite registreerimise infosüsteemi ning julgustame kõiki töötajaid olema avatumad ning üksteist toetavamad, et ei tekiks valehäbi juhtumite avalikustamisel. Samuti ootame patsientidelt tagasisidet ja ettepanekuid ning kindlasti näeme sellel teemal edaspidi suurt rolli ja koostööd äsja loodud Viljandi haigla patsientide nõukojaga. Seega - me kõik saame anda oma tegevusega panuse, et meie haigla keskkond muutuks veelgi turvalisemaks.

Tervist soovides
Signe Asi
SA Viljandi Haigla
õendusjuht

Viljandi haigla juures alustas tegevusjuhendajate õppegrupp

15.09.2020

Eile alustas Viljandi haigla juures õppetööga Sotsiaal- ja tervishoiu spetsialisti eriala Viljandi õppegrupp. Õppijad spetsialiseeruvad meile nii vajalikule tegevusjuhendaja erialale.

Tegevusjuhendaja töö on kliendi sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine, juhendamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega.

Õpe kestab üks aasta. Lisaks auditoorsele õppele tuleb läbida õppepraktika töökeskkonnas. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti õppe läbimisel on võimalik sooritada kutseeksam ning spetsialiseeruda tegevusjuhendajaks.

Õppetöö viib läbi Valgamaa Kutseõppekeskus.

Haigekassa palub tagasisidet kaugvastuvõttude parandamiseks

15.09.2020

Eriolukord tõi päevapealt Eesti tervishoidu kaugvastuvõtu, mis võimaldab tervisemuret lahendada kodust lahkumata. Haigekassa jätkab kaugvastuvõttude rahastamist eriarstiabis ka tavaolukorras, sest teenust peavad vajalikuks nii patsiendid kui tervishoiutöötajad.

Kaugvastuvõtt eriarstiabis toimub patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel distantsilt ja selle läbiviimiseks kasutatakse telefoni-, videokõnet või veebivestlust. Kaugvastuvõttude eesmärk on parandada inimese jaoks ravi kättesaadavust, järjepidavust ja ravitulemusi ning säästa tema aega ja raha.

„Eriolukorras inimestelt saadud tagasiside näitas selgelt, et kaugvastuvõtt aitab säästa aega ja inimene saab vajaliku abi kodust või kontorist lahkumata. Raviasutused saavad tänu kaugvastuvõtu võimaluse lisandumisele oma tööd paindlikumalt korraldada ja konkreetse patsiendi vajadustega paremini arvestada,“ lisas haigekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo.

Kubo sõnul peab kaugvastuvõtt olema sisu poolest võrdne kontaktvastuvõtuga ehk seda saab kasutada vaid juhul, kui teenuse kvaliteet ei kannata. Samuti peab tervishoiutöötaja sobivaima vastuvõtuviisi valikul arvestama patsiendi võimaluste ja tehniliste oskustega.

Haigekassa tasub eriarsti kaugvastuvõttude eest, mis toimuvad tagasikutsel ehk tegemist peab olema korduva mitte esmase vastuvõtuga.  Kaugvastuvõttu saab kasutada vaid juhul, kui  patsient on sellega nõus ehk inimesele jääb alati võimalus saada abi nii nagu varem.  „Juhtudel, kus patsient vajab füüsilist läbivaatust, ei ole kaugvastuvõtt sobiv viis. Kaugvastuvõtu sobivuse igal konkreetsel juhul otsustab tervishoiutöötaja,“ lisas Kubo.

Kaugvastuvõtt sobib hästi näiteks kroonilise haigusega patsiendi jälgimiseks. Kaugvastuvõtul saab patsiendi suunata uuringutele ja analüüsidele, mida kodule lähimas tervishoiu asutuses teha saab. Lisaks võimaldab kaugvastuvõtt jääda spetsialistide jälgimisele ka neil patsientidel, kes elavad kaugel, samuti lihtsustab see arstilkäiku liikumispuudega inimestele.

Palun andke meile tagasidet oma kaugvastuvõtu kogemuse kohta, et saaksime jätkata teenuse parendamist. Küsimustikule saab vastata siit.
 
Kaugvastuvõtuks ei loeta korralduslikke tegevusi, näiteks arstiaja kokkuleppimist, muutmist või tühistamist, ega ka seda, kui tervishoiutöötaja ravijuhiseid täpsustamata teavitab patsienti uuringutulemusest või kirjutab välja korduvretsepti.

Et saada ülevaade, kuidas raviasutused kaugvastuvõtte praktikas teevad, kogub haigekassa patsientide kogemuse kohta tagasisidet. Küsimustikule saab vastata siit. Partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnasse sõnul on väljatöötamisel ka lahendus, kus iga inimene, kelle kaugvastuvõtu eest haigekassale arve laekub, saab veebiküsimustikule vastamise kutse oma e-posti aadressile. „Nii saab iga inimene anda sisendit teenuse jätkuvaks parendamiseks,“ lisas Tähnas.
Teate edastas:
 
Vivika Tamra

Eesti Haigekassa

peaspetsialist
Avalike suhete ja tervise edenduse osakond

Doonoripäevad toimuvad Sakala keskuses

14.09.2020

Doonoripäevad toimuvad edaspidi Sakala keskuses (Tallinna 5). Kuupäevad: 28. september, 29. oktoober, 26. november ja 28. detsember. Kellaaeg jääb ikka samaks 9:45-13:00.

Uroloogi vastuvõtt haiglas

11.09.2020

Varem nii Viljandi Tervisekeskuses kui haiglas vastuvõtte teinud maakonna ainus uroloog Tõnu Juul teeb nüüdsest Haigekassa lepingumahuga kaetud ambulatoorseid vastuvõtte ainult Viljandi haiglas. Uroloogi vastuvõtud toimuvad neljal päeval nädalas - esmaspäevast neljapäevani. Vastuvõtule pääseb perearsti või eriarsti saatekirjaga.

Viljandi haigla laiendab sisehaiguste arsti ambulatoorseid vastuvõtte

07.09.2020

Alates 10. septembrist alustab Viljandi haiglas ambulatoorsete vastuvõttudega sisearst dr Marika Niinemets ja 16. septembrist sisearst dr Margus Põder. Viljandi haigla eesmärk on parandada haiglaravil olnud patsientide järelravi võimalusi ja kvaliteeti.

Haigla suurendab vastuvõttude arvu sisehaiguste arstide abil, kes olid varem üksnes statsionaarse ravi poolel ehk haiglas. Nüüd hakkavad nad vastuvõtte tegema ka ambulatoorselt ehk nn polikliinikus. Arsti juurde pääseb perearsti või eriarsti saatekirjaga.

„Sisearstide ambulatoorsed vastuvõtud annavad võimaluse arstile haiglaravi järgselt jälgida oma ravialuste käekäiku ja parandada vajadusel patsientide järelravi võimalusi. Inglise keeles iseloomustab seda meditsiinis kasutatav termin warm handoff (soe üleandmine), mis võimaldab tagada ravi järjepidevuse statsionaarsest ravist üleminekul perearsti vastutusele,“ ütles Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull.

Kõik perearstid on teretulnud saatma oma siseprofiiliga haigeid vajadusel sisearstide vastuvõtule ja konsultatsioonile. Sisehaiguste arstide ambulatoorsed vastuvõtud võimaldavad pääseda sisehaigustega seotud muredega kiiremini eriarsti juurde ja uuringutele.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Isad on taas lubatud perepalatisse

04.09.2020

Alates tänasest, 4. septembrist lubab Viljandi haigla taas isad perepalatisse, kuid kehtima jäävad teatud nõuded. Isad peavad olema terved ja täitma tervisedeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse. Haiglas viibimise ajal tuleb kanda maski ja viibida üksnes sünnitustoas või perepalatis. Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile.

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

Viljandi ja Kuressaare haigla juhid lõid koostööks käed

28.08.2020

Viljandi ja Kuressaare haigla juhid lõid käed ja sõlmisid koostööleppe. „Soovime võrdsetel alustel seljad kokku pannes üheskoos tugevamad olla,“ ütles Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Otsime koostöökohti, et üksteist täiendada nii kompetentsi kui tehnoloogia osas“.

Koostööleping sõlmiti eesmärgiga olla patsiendile lähemal ja pakkuda kvaliteetsemat abi kohapeal. Kavas on PAIK projekti laiendamine Saaremaa suunal ja Koduhaigla kasutuselevõtt Viljandi haigla eeskujul. Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli: „Võtmesõnaks on telemeditsiin. Vaatame, kui edukalt me saame vastastikku suhelda läbi digitaalsete kanalite.

Püüame telemeditsiinis läbimurret saavutada nii psühhiaatria kui radioloogia osas ja liikusimegi juba sammukese edasi. Usume, et maakonna elanikele on ikkagi parim variant see, kui nende tervishoiuteenuste eest hoolitseb oma maakonna eriarstiabi pakkuv haigla“. Kuna Saaremaal on ainult üks radioloog, siis on Kuressaare haigla huvitatud koostööst Viljandi haiglaga, kus radiolooge on neli.

Koostöö käivitub ka koolituste osas. Viljandi haigla koolituskeskus hakkab täienduskoolitama radiolooge ja radioloogiatehnikuid ning pakub väljaõpet ka Kuressaare kolleegidele. Juba esmaspäeval hakatakse testima IT lahendusi, et üle telesilla koostööd alustada.

NIPTIFY - täpseim loote kromosoomiuuring

27.08.2020

NIPTIFY on kõige täpsem loote kromosoomhaiguste sõeluuring, mis määrab Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri sündroomi esinemise riski ja lisaks ka loote soo. Haigekassa kompenseerib NIPTIFY testi rasedatele, kellel on OSCAR testiga leitud kõrgenenud loote kromosoomhaiguse risk. Tänu sellele ei pea 90% kõrge OSCAR riskiga patsientidest läbima invasiivset lootevee uuringut. NIPTIFY on ohutu ja kiire, sest analüüsiks võetakse emalt vereproov ja testi tulemused saabuvad arstile 4-8 tööpäeva jooksul.

Olenemata OSCAR testi ajastusest ja tulemusest, on NIPTIFY test kättesaadav kõigile lapseootel peredele juba alates 10. rasedusnädalast. Test tuvastab loote võimaliku kromosoomhaiguse peaaegu 100% täpsusega ja määrab loote soo eksimatult. Lisaks võib NIPTIFY tuvastada ka teisi kromosomaalseid kõrvalekaldeid ehk juhuleide, mis võivad mõjutada loote tervist ja raseduse kulgu. NIPTIFY on välja töötatud Eesti teadlaste ja arstide koostöös, analüüsid tehakse Tartus ning teie geeniandmeid ei saadeta riigist välja.
 

Rohkem infot NIPTIFY.ee

UUS! Viljandi haigla visioon ja väärtused

11.08.2020

Vaata, kes me oleme ja kuhu läheme. Tutvu meie haigla visiooni ja väärtustega SIIN.

EMO ei võta vastu pakke haiglas viibivatele patsientidele

07.08.2020

 Head lähedased!

Palun tooge haigla peahoones viibivatele patsientidele pakke esmaspäevast reedeni kell 8-16 haigla infolauda. Pakk peab olema varustatud patsiendi nime ja osakonnaga. 

Erakorralise meditsiini osakond (EMO) haiglas viibivate patsientide pakke vastu ei võta.

Mõistvale suhtumisele lootes

SA Viljandi Haigla

Viljandi haigla kriisistaap otsustas piirangud osaliselt taastada

31.07.2020

Seoses epidemioloogilise olukorra muutusega Tartu piirkonnas tegi Viljandi haigla kriisistaap otsuse taastada järgmised piirangud, et hoida Viljandi haigla jätkuvalt Covidi vaba haiglana. 

Analüüside andmine toimub taas peahoone 4. korrusel

31.07.2020

Alates 3. augustist toimub vere jm analüüside andmine taas haigla peahoone B-korpuse 4. korruse verevõturuumis. 

Hoolekandekeskuse juht vahetub

30.07.2020

29. juulil oli viimane tööpäev Viljandi haigla hoolekandekeskuse juhil Kaja Kogeril. Kaja Koger töötas Viljandi haiglas 2004. aastast ning juhtis hoolekandekeskust (endise nimega õendus-hoolduskeskust) suvest 2011.

Peaminister Jüri Ratase külaskäik

29.07.2020

Täna, 29. juulil külastas  peaminister Jüri Ratas oma Viljandimaa visiidi raames Viljandi haiglat.

Haigla nõukogu ja juhatuse liikmed andsid peaministrile ülevaate haigla tegevusvaldkondadest, edulugudest ning murekohtadest. Pikemalt peatuti PAIK-projekti - kroonilise haigusega patsiendi järjepideva toetuse tagamise (lähemalt SIIN) teenuse loomisel -, ainsana Eestis osutataval psühhiaatrilise sundravi teenusel ning Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse hoone rajamise tegevustel ja plaanidel. 

Päevakohase intervjuu ning galerii peaministri külaskäigu avanud tervisekontrollist leiate ajalehest Sakala (intervjuu, galerii).

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee

Kuus soovitust, kuidas saab kiiremini arstiabi

10.07.2020

Doonoripäevad toimuvad 30.juulil ja 27.augustil Paalalinna koolis

26.06.2020

Lõuna-Eesti sai insuldikoordinaatorite võrgustiku

26.06.2020

Viljandi haigla koolituskeskus viis esmakordselt läbi suuremahulise koolituse, mis oli suunatud väljapoole oma haiglat. Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiprojekt näeb ette koordinaatorite kaasamist raviprotsessi ja koolituse eesmärgiks oli tekitada Lõuna-Eestisse insuldikoordinaatorite võrgustik. Koolitus toimus Viljandi haigla koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

„Kuna Tartu Ülikooli Kliinikum hakkas tegelema insuldiprojektiga, siis pakkusime neile oma abi koordinaatorite koolitamiseks, sest meil on tänu PAIK pilootprojektile olemas integreeritud teenuste osutamise kogemus ning tööl tervisejuhid, kelle üheks ülesandeks on ka koordinatsioon,“ ütles Viljandi haigla õendusjuht Signe Asi ja lisas, et koordinaatorid peavad suutma ühendada kõik osapooled - patsiendi, tema lähedased, haigla, esmatasandi ja sotsiaalabi.

„Lõuna-Eestisse tekib koolituse järgselt võrgustik, kus mõistetakse ühtemoodi inimkesksust, võrgustikutööd ja insuldipatsiendi toetamist. Koolitusel osalenud sotsiaaltöötajad täiendasid enda teadmisi insuldi meditsiinilise poole osas ning õed said vajalikke teadmisi sotsiaaltööst. Kõik selle nimel, et insuldipatsiendid ja nende lähedased saaksid vajalikku tuge sõltumata sellest, kuhu tervishoiuasutusse nad satuvad,“ ütles Insuldiprojekti juht Liina Pääbo Tartu Ülikooli Kliinikumist.

Kuu aega kestnud e-õppes osales telesilla vahendusel 22 väga erineva taustaga inimest – sotsiaaltöötajad, õed, füsioterapeudid ja PAIK projekti tervisejuhid. Insuldikoordinaatorid hakkavad tööle Tartu Ülikooli Kliinikumis, Elva, Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Lõuna-Eesti haiglas.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla laiendab ortopeedide vastuvõtte

17.06.2020

Alates 1. juulist 2020 hakkab Viljandi haiglas lisaks dr Mati Lüdimoisile vastuvõtte tegema ka dr Marju Kelviste. Vastuvõtule võib pöörduda nii täiskasvanu kui laps, kellel on probleeme luu- ja lihaskonna haiguste, selja- ning liigesvalude korral. Ortopeedile saab registreerida tavapärases korras, helistades Viljandi haigla registratuuri numbril 434 3001 või digiregistratuuris digilugu.ee, kust saab jooksvalt infot ka vastuvõtuaegade kohta. Nii nagu kõigi teiste erialade puhul saavad registreerida ortopeedi vastuvõtule Viljandi haiglasse abivajajad üle Eesti.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht 

Viljandi haiglas avati ämmaemanda iseseisva vastuvõtu tuba

01.06.2020

Erihoolekande majad ligi sajale patsiendile jõudsid Jämejalal sarikapeoni

29.05.2020

Viljandi haigla käivitas Koduhaigla – haigla tuleb koju

21.05.2020

Koduõde Merit Tekko konsulteerimas eriarst dr Estri Kruusiga telesilla vahendusel.

Viljandi haigla tegi esimesena Eestis Koduhaigla pilootprojektiga algust 01. aprillil 2020. Eriolukord kiirendas pikalt planeeritud teenuse kasutuselevõttu. Nüüdseks on testperiood läbi ja Koduhaigla edukalt käivitunud.

Viljandi haigla juhatuse liikme dr Katrin Kaarma sõnul viidi Koduhaigla idee ellu sisuliselt kuue päevaga. „Pikalt mõttes olnud idee tekkis vajadusest ja näitas, kuidas probleemi korral ühe eesmärgi nimel end kokku võeti ning tegutsema asuti,“ kommenteeris dr Kartin Kaarma.

„Viljandi haigla koduteenuste osakonna koduõed ja eriarst tulid eriolukorras appi patsientidele, keda viirusteperioodil ei saa hoida piisavalt kaua haiglas,“ ütles Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ja lisas, et tänu innovaatilisele ja toetavale juhatusele saavad üldse sellised asjad sündida“.

Koduhaigla  teenus on aktiivravi osutamine koduõe ja eriarsti poolt patsiendi kodus seisundite puhul, mis muidu vajaksid haiglaravi. Koduhaigla teenusele saab inimese suunata EMO arst, sise- või kirurgia eriarst, kui arstlik läbivaatus ja vajalikud uuringud on tehtud.

Koduhaigla patsientideks on krooniliste haiguste ägenemise (nt südamepuudulikkus, kopsuhaigused) või keskmise raskusega põletikega (nt uroinfektsioon, roospõletik) Viljandi linna ja lähiümbruse elanikud.

Koduõde käib patsiendi juures vajadusel iga päev ja talle on toeks eriarst, kes teda konsulteerib. „Palju on ravimite võtmise kontrolli, vereanalüüside võtmist, tilkinfusiooni teostamist, veenisiseste antibiootikumide manustamist,“ selgitas Kadri Oras.

Patsiendil on võimalus võtta ühendust eriarstiga telesilla vahendusel, mille rajab koduõde oma tahvelarvutiga läbi haigla loodud turvalise suhtlusplatvormi. „Tahvelarvutid on meile väga suureks abiks. Haigla arendusjuht Andres Anier on meile rajanud turvalise suhtlusplatvormi, milles patsientide terviseandmed on kaitstud,“ ütles Oras.

Oma lähedase terviseprobleemile Koduhaiglast abi saanud Priit Põiklik: „Selline terviklik abi haigla poolt oli meile ootamatu ja meeldiv üllatus. Viljandi haiglas võeti inimese tervis tervikuna ja põhjalikult ette. Me saime sealt reaalset abi. Initsiatiiv tuli haigla poolt.“

Teineteisest sõltumatult alustas Viljandi sõpruslinn Porvoo samal ajal sarnase projektiga, aga Soomes on see teenus patsiendile tasuline. Viljandis tasub selle eest osaliselt haigekassa koduõenduse ja eriarstiabi kaugvastuvõttude teenuse läbi. Kulud, mida haigekassa hetkel ei kata, tasub haigla esialgu omavahenditest.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Infektsoonivolinikud: üldpilt Viljandimaa hooldekodudes on üllatavalt hea

20.05.2020