PAIK-projekt annab juba esimesi vilju

02.03.2021

PAIK-projekti mõjuhinnangu esmaste tulemuste põhjal saab väita, et projektis osalenud vajasid juba teenuse esimese aasta vältel oluliselt vähem erakorralist meditsiiniabi ning plaanilist eriarstiabi.

PAIK projektist kirjutavad Liis Puis, PAIK-projektis osalev arst, Kadri Oras, Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja ja Mart Kull, Viljandi haigla erakorralise meditsiini ja sisehaiguste kliiniku juht.

PAIK projekt (PAIKkondlik tervisetoetuse teenus järjepideva ravi ning parima sotsiaalse toetuse tagamiseks Viljandi maakonnas) on Viljandi Haigla ja sotsiaalministeeriumi algatatud ning Eesti Haigekassa poolt rahastatud integreeritud teenuse pilootprojekt, eesmärgiga ühendada inimeste heaks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna osapooled: perearsti, -õe, koduõe, eriarsti, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, kogukonna ja perekonna.

Projekti alguseks võib pidada 19.10.2016, kui sotsiaalministeeriumi poolt algatatud hanke võitja Civitta Eesti ning kaaspakkujad Velvet DP ja Leego Hansson alustasid koos Viljandi Haiglaga PAIK mudeli ja teenust toetava IT-lahenduse väljatöötamist. Teenuse pakkumine patsientidele algas 2018, ent süsteemsem töö 2019. aastal sügisel, mil tööd alustasid tervisejuhid - kaks sotsiaaltöötajat ja kaks õde.

Patsiendi teekond teenusele algab tema MÄRKAMISEST haigla EMOs, osakondades või perearsti vastuvõttudel. Riskigruppi kuuluvat abivajajat märganu hindab kriteeriumilehel meditsiinilisi ning sotsiaalseid tegureid, mis tõstavad erakorralise arstiabi tarbimise riski. Kogutud info liigub PAIK teenuse meeskonnale.

Patsiendi teekond teenusele algab tema MÄRKAMISEST haigla EMOs, osakondades või perearsti vastuvõttudel. Riskigruppi kuuluvat abivajajat märganu hindab kriteeriumilehel meditsiinilisi ning sotsiaalseid tegureid, mis tõstavad erakorralise arstiabi tarbimise riski. Kogutud info liigub PAIK teenuse meeskonnale.

Inimese tervikliku probleemistiku MÕISTMISEKS teevad tervisejuhid abivajajaga läbi struktureeritud hindamistegevused, kus on rõhk ka patsiendi isiklikel soovidel ja eesmärkidel. Edasine tegevuskava PLANEERITAKSE juba koos patsiendi ja tema tugivõrgustikuga. Vajadusel teostatakse võrgustikukohtumisi, millest võtavad osa patsiendi abistamiseks olulised osapooled - patsient ise, pereliikmed, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötaja. Kokkulepete põhjal moodustuva tegevuskava kaudu AIDATAKSE krooniliste haigustega patsiendil oma tervisega edukamalt toime tulla. Võrgustiku tööd aitab hallata osapooltel (haigla, esmatasand, kohalik omavalitsus) ühiselt kasutusele võetud spetsiaalne IT-lahendus Teleskoop.

Osapooled on kaasa tulnud
2020. aasta lõpuks oli Viljandis teenusel 115 patsienti, võrgustikuliikmetena tegid koostööd kõik maakonna perearstid, -õed ja omavalitsused.

Hetkel viiakse läbi PAIK projekti mõjuhinnangut. Esmaste tulemuse põhjal aga saame juba väita, et PAIK projektis osalenud patsiendid vajasid juba teenuse esimese aasta vältel oluliselt vähem erakorralist meditsiiniabi ning plaanilist eriarstiabi. Patsientide tagasiside põhjal hindavad nad positiivselt nii teenuse mõju oma tervisele, teadlikkusele ning enamik soovitaks ka teistele sama teenust.

PAIK pilootprojekt on ametlikult küll läbi, ent teenuse ja põhimõttena jätkub tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostöö arendamine Viljandis samadel alustel – otsime riskigruppi kuuluvaid abivajajaid, püüame leida koostöös neile parimaid lahendeid ja toetame patsiente oma enda ravi juhtimises.

Väljatöötamist vajab veel teenusele suunamine kiirabi ja KOV sotsiaaltöötajate poolt. Kuna teenus ja ideoloogia on Eestis uus, oleme võtnud edasisteks prioriteetideks maailma heade praktikatega tutvumise ja oma teenusesse integreerimise. Üheskoos Eesti Haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga tuleks aga kokku leppida jätkusuutlike rahastusmudelite kasutuselevõtt, et sarnased teenused võiksid jõuda Eestis katseprojektide faasist kaugemale.

Kommentaarid

Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere:
Meie põhimõte oli minna patsiendile lähemale. Minu kogemus näitab, et PAIK ongi täpselt see – me suudame krooniliste haigustega patsientidele pakkuda pidevat toetust. Nad võivad olla oma kodus, kuid vajada meditsiinilist abi, mida Viljandi haigla suudab neile igapäevaselt pakkuda.

Viljandi linna sotsiaaltöö juht Livia Kask:
Juba PAIK- projekti planeerimise alguses olid meie maakonna sotsiaalvaldkonna inimestel sellele suured lootused. Oleme aastaid oodanud meditsiinisüsteemiga paremat koostööd. Koostöö küll toimis, kuid seda sageli just kahe valdkonna töötajate heade suhete tõttu, mitte süsteemselt.

PAIK-projekt on andnud vähemalt Viljandi maakonna sotsiaalvaldkonna inimestele rohkem kui see, mis projektis kirjas ja mis sellest oodata võis. See on parandanud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahelist koostööd, kuid samas tõstnud ka inimeste abistamise kvaliteeti. Selline koostöö aitab vähendada tegevuste dubleerimist, hoiab kokku mõlema valdkonna töötajate tööaega ja hõlbustab infovahetust, vähendades riski, et abivajaja võiks kahe süsteemi vahele ära kaduda.

Isiklikult võin öelda, et varasemad head suhted konkreetsete meditsiinivaldkonna inimestega on läinud veel paremaks ja sisukamaks ning väga palju on juurde tulnud uusi häid suhteid, mille puhul võib heas mõttes süüdlaseks pidada just PAIK-projekti. Kui küsida, et kas kogu selle projekti positiivsuse valguses on ka mingeid kitsaskohti, siis aus vastus on, et ei oska öelda. Sotsiaalvaldkonna poole pealt pole neist kuulda olnud.

Viljandi pereõde Ingrid Madisson:
Projekti alul olid mul hirmud, et nüüd hakkab tööd juurde tulema. Aga kui hakkasin Teleskoobiga tööle ja töö läks tiimina käima, siis hirmud vähenesid. Nüüd juba asi toimib- vahest teen Teleskoopi sissekandeid, kontrollin raviskeemi. Projektipatsiendid suurt enam perearsti ei tülita. PAIK on nad üle löönud! Ei ole enam selliseid kõnesid, et patsient tahab vestelda, kurta oma sotsiaal probleeme, sest need on ära lahendatud. PAIK on need ära korraldanud.
Mida veel võiks PAIKast soovida? Rohkem patsiente PAIKa! Kriteeriumid võiksid laieneda, kaasata rohkem vaimse tervise poolt

Patsiendilugu
80-aastast Almal on diagnoositud peaajuinfarkti jääknähud, südamekahjustusega kõrgvererõhktõbi, seljavalu, stenokardia ja läbipõetud südameinfarkt. Teda kimbutavad sageli ninaverejooksud, mitõttu tekib äge kehvveresus. Alma elab puuküttega majas, kus vett on vaja kaevust tuua. Puid suudab naine mõne halu kaupa Ise tuppa tuua, vahel abistavad teda ka naaber ja eemal elav tütar.

Alma on PAIK-projekti suunatud kirurgia osakonnast. Tervisejuhi hinnangul on ta PAIK-projekti sobiv, kuna vajab nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemi abi, et vältida taashospitaliseerimist ning sotsiaalse toimetuleku halvenemist.
Võrgustiku kohtumisel leiti, et Alma vajab koduõendusteenust, sest jätab ravimid tihti võtmata ning vajab ka eluliste näitajate ja verejooksu jälgimist, aktiveerivate harjutuste sooritamist ning igakülgset nõustamist. Samuti vajab ta sotsiaalteenust, et puud ja vesi saaksid tuppa ning vajadusel ravimid ja toiduained koju toodud. Alma on abiga igati nõus.

Koduõde hakkab käima. Koostöös perearstiga teeb ta vereproovid hindamaks aneemiat, et vajadusel saada kiiresti vereülekandele.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja organiseerib sotsiaalse abi.

Kui varasemalt sattus Alma verejooksuga EMO-sse või haiglasse keskmiselt kaks korda kuus, siis edaspidi verejookse tekkinud ei ole, ta tarvitab regulaarselt ravimeid ja teenused jätkuvad. Plaanis on tegevuskava ülevaatamine edasiste tegevuste või nende osutamise sageduste osas.

Artikkel ilmus Meditsiiniuudistes 26.02.2021