Tervikumi ehitus läheb 10 miljonit kallimaks

07.04.2021

PRESSITEADE
Riigi Kinnisvara AS
SA Viljandi Haigla
07.04.2021

Tervikumi ehitushankele laekus viis pakkumust

Viljandi uue maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikum ehitushankele esitati viis pakkumust. Riigi Kinnisvara on alustanud pakkumuste kontrollimist, pakkujate kvalifitseerimist ning muude hankeprotseduuride läbiviimist.

Tervikumi ehitushankele esitatud hinnapakkumised  on vahemikus 47,1–53,8 miljonit eurot (hinnad sisaldavad käibemaksu). Saadud pakkumused on oluliselt kõrgemad projekti oodatud maksumusest.

„Koroonaviirusest tingitud mõju kinnisvaraarendusele on toonud kaasa ehitusmaterjalide märkimisväärse hinnatõusu ning samuti materjalide tarnete tõrked,” selgitas Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger. „See on oluliselt mõjutamas arendusprojektide eelarveid ning projektide kogumaksumusi,” täiendas Mäger.

Tervikumi ehitushanke eelarvestus koostati parimate teadmiste ja mahuarvutuse põhjal eelmise aasta viimases kvartalis. 2021. aasta esimestel kuudel toimus maailmaturul märkimisväärne ehitusmaterjalide hinnatõus ning tänase seisuga on Eestis kallinemine metalltoodete osas olnud umbes 40%, puit-, soojustus- ning plastikmaterjalide puhul umbes 25%. Ehitushindade tõus on seotud koroonaviiruse jätkuva levikuga ning sellest tingitud piirangutega maailmas, mille mõju peegeldub nii ehitusmaterjalide tootmises, logistikas kui ka transpordis.  

Pakkujad on hinnanud riske 25-kuulise ehitusperioodi jooksul kõrgemaks, kui eelmisel aastal koostatud eelarve puhul osati arvestada. Riskidena on toodud peamiselt objekti ehitustehnoloogiline keerukus, võimalik turusituatsiooni muutus, sellega seotud piirangud ning ehitusmaterjalide jätkuv kallinemine.

Tervikumi projekti kogumaksumus on 58,3 miljonit eurot (koos käibemaksuga), millest tänaste rahastusotsustega on kaetud 31,5 miljonit Euroopa Liidu vahenditega, 4,5 miljonit riigieelarvelise toetusega ning 11,4 miljonit eurot SA Viljandi Haigla eelarvest ning laenust. Senist parimat ehitushanke pakkumust arvestades jääb projekti kogumaksumusest katta veel 10,9 miljonit eurot.
Ehitusprojekti edasiminekuks on mitmeid valikud, sealhulgas uue ehitushanke korraldamine, projekti optimeerimine ning lisaraha leidmine.

Uue riigihanke korraldamine tähendaks suuremat riski eelarvele, tänases muutuvas majandusolukorras võivad ehitushinnad veelgi kallineda ja pakkujad hindavad riskide realiseerumise tõenäosust veelgi suuremaks.

Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere sõnul on lisaraha leidmine praegu pea ainuvõimalik tee. „Teised variandid võiksid teoreetiliselt olla projekti optimeerimine, kuid seda oleme me juba projekteerimise käigus teinud. Kui peaksime veel optimeerima, siis kaotaks hoone oma tervikliku funktsionaalsuse,” kommenteeris Tampere ühte võimalustest. „Võimalus oleks teha ka kordushange, kuid selleks napib meil aega, sest kaasatud Euroopa Liidu vahenditel on väga kindlalt fikseeritud tähtaeg, et hoone peab olema kasutuses 2023. aasta suve lõpuks. Vastasel juhul peame kogu raha tagasi maksma, kuna tulemused jäävad tähtaegselt toetuse tingimuste järgi saavutamata,” sõnas ta.  

„Uue hoone rahastamiseks oleme taotlenud Euroopa Liidu vahendeid tervisekeskuste meetmetest 31,5 miljonit, millest ca 2 miljonit on projektiga seotud tegevusteks juba kulutatud. Viljandi haigla oli enne projekti kallinemist omavahenditest planeerinud 10 miljonit, sealhulgas pikaajaline laen, lisanduvat laenuraha on võimalik saada veel maksimaalselt 1,4 miljonit,” nentis Priit Tampere, „rohkem haiglal võimekust ei ole. Puudujääva osa leidmiseks käivad läbirääkimised sotsiaalministeeriumi ja poliitikutega,” lisas ta.

„Sotsiaalministeerium toetab Viljandi haigla ehitamist praegu kokkulepitud mahus, sest sellest saab esimene maakondlik tervise- ja heaolukeskus, kus on võimalik arendada ja rakendada inimkeskseid ja integreeritud teenuseid. Seni on haiglale eraldatud raha põhinenud mitmekordsel eelarvestamise tulemustel, kuid olukord ehitusturul on pingestunud ning tekitanud vajaduse suurendada ehituse eelarvet,“ kommenteeris sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja ja Viljandi haigla nõukogu esimees Agris Koppel. „Arvestades riigieelarve pingelist seisu, on lisaraha leidmine väga keeruline, kuid haigla valmisehitamine on vältimatu kogu Eesti tervisesüsteemi edasisele arengule,“ avaldas ta siiski lootust.

“Praegu püsime ajagraafikus ning otsime lahendust lisaraha kaasamiseks aprillikuu jooksul. Intensiivsed läbirääkimised käivad, osapooled on lubanud leida positiivse lahenduse, et saaksime ehitushanke tulemused kinnitada ning ehitustöödega algust teha,” kommenteeris Priit Tampere asjade edasist käiku. “Oleme kaalunud ka võimalust Viljandi haigla toetusfondi loomiseks, mille tuludest osa võiks minna uue hoone ehituse või aparatuuri soetamiseks ning osa meie inimeste arendamiseks,” lisas ta.  

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehituse riigihanke eesmärk on Viljandi kesklinna rajada 23 000 m² suuruse netopinnaga uus ja innovaatiline tervishoiukompleks 2023. aastaks. Riigihanke viis läbi Riigi Kinnisvara.

Riigi Kinnisvara eesmärk on heaperemehelikult arendada ja hoida riigi kinnisvara, kasvatades selle väärtust. Meie kui kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegeleva ettevõtte missiooniks on toetada riigi arengut, tagades kodanike heaolu nimel töötavatele inimestele kvaliteetne tegevus- ja töökeskkond. Ettevõte kuulub 100% Eesti Vabariigile. 2021. aasta on Riigi Kinnisvara jaoks juubeliaasta: tähistame 20. tegevusaastat.

TERVIKUMI VIDEO


Mariliis Sepper                                       
RKAS kommunikatsioonijuht
5650 0623

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
5349 5332

 

Viljandi haigla kutsub laupäeval taas vaktsineerima

07.04.2021

Viljandi haigla kutsub sel laupäeval, 10. aprillil vaktsineerima 1956 ja varem sündinud inimesed ning 1961 ja varem sündinud riskirühma diagnoosidega patsiendid. Vaktsiin on AstraZeneca. Vaktsineerime 200 inimest, kell 10-15.00. Registreerima saab hakata kohe täna nii digiregistratuuris kui haigla registratuuris 434 3001.

Inimesed peavad tundma ennast hästi, olema viirustunnusteta ja haiglasse sisenedes läbima kontrollpunkti, kus kraaditakse ja täidetakse tervisedeklaratsioon. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Vaktsineerimine toimub Viljandi haigla peahoone fuajees.
 
 

Laupäeval vaktsineerima! - KOHAD TÄIS!

30.03.2021

ANNAME TEADA, KUI UUT VAKTSIINI SAAME.

Sihtgrupiks on 1956 ja varem sündinud inimesed ning 1961 ja varem sündinud riskirühma diagnoosidega patsiendid. Vaktsiin on AstraZeneca. Vaktsineerime 200 inimest, kell 10-15.00. Registreerima saab hakata kolmapäeva, 31.märtsi hommikust, nii digiregistratuuris kui haigla registratuuris 434 3001. Inimesed peavad tundma ennast hästi, olema viirustunnusteta ja haiglasse sisenedes läbima kontrollpunkti, kus kraaditakse ja täidetakse tervisedeklaratsioon. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Vaktsineerimine toimub Viljandi haigla peahoone fuajees.

Viljandi haigla hoolekandekeskuse sotsiaalhoolekande osakond sai dementsusesõbraliku asutuse märgise

25.03.2021

22. märtsil sai Viljandi haigla hoolekandekeskuse sotsiaalhoolekande osakond dementsusesõbraliku asutuse märgise. Jämejalas asuv ringmaja on sellest aastast kohandatud just dementsussündroomiga klientidele. Osakonna juht Elena Erm rõhutas, kui tähtis on kogu personali austav suhtumine eakatesse inimestesse. Oluliseks peetakse ka meeskonnatööd, et hooldekande osakonnas elavatel inimestel oleks seal hea olla.

Palju tehakse koostööd lähedastega – olgu selleks või helistamine, et lihtsalt teada anda, et nende armsa memme või taadiga on kõik korras. Koroonaajal toimuvad kohtumised lähedastega tahvelarvuti kaudu. Ringmaja võimaldab igapäevast liikumist nii palju kui vaja on. Samuti saab käia sisehoovis, kus on võimalik ka näpud mulda panna või lihtsalt jalutada ja istuda.

Elanikud saavad teha igapäevaseid tegevusi, mida koduski tehakse – olgu see lume lükkamine, tee- või kohvi keetmine, puutööga nokitsemine. Kohalik kogukond käib tähtpäevadel esinemas ja kontserte andmas, hingehoiutööd teeb kohalik kirikuõpetaja.

Osakonnas töötab kaks õde ja kuna hoolekande osakond kuulub Viljandi haigla juurde, on ka eriarstiabi vajadusel hästi kättesaadav.

Üldhooldusteenust pakkuvate asutuste dementsusesõbralikuks olemist tunnustava märgise saamiseks hinnatakse nelja valdkonda: asutuse väärtused, füüsiline ja sotsiaalne keskkond, tegevused ja üritused asutuses ning personali pädevus ja professionaalsus.

Esimese dementsusesõbraliku hoolekandeasutuse märgise said eelmisel aastal Benita Kodu, Koeru Hooldekeskus ja Häädemeeste Eakate Kodu. Viljandi haigla sotsiaalhoolekande osakond on neljas märgise saanud asutus.
 

Katre Pall

Dementsuse Kompetentsikeskus

Vaata lähemalt SIIT.

Viljandi haigla alustas rinnavähi sõeluuringutega ja avab rinnakabineti

23.03.2021

Eesti Vähiliit ja Viljandi haigla alustasid sel nädalal koostöös Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassaga sõeluuringut rinnavähi varajaseks avastamiseks. Sõeluuringut hakatakse teostama vähiliidu mammograafiabussiga paljudes väikelinnades üle Eesti. Kuni 3. aprillini ootab mammobuss naisi Viljandi kesklinnas asuval turuplatsil.

Rinnavähi tasuta sõeluuringutele on oodatud ka kõik ravikindlustamata naised, kes kuuluvad käesoleva aasta sihtrühma. 2021. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971. Seega, kui olete sündinud just nimetatud aastail, siis võite julgesti uuringule tulla ka kutset ootamata, kutse on mõeldud meeldetuletuseks uuringus osalemiseks.

Mammograafia-uuringule saab registreerida telefonil 6003155. Oodatud on nii sõeluuringule tulijad kui ka perearsti, naistearsti või ämmaemanda saatekirjaga naised. Esimesed kaks kuud sõidab mammobuss Viljandimaal, Saaremaal ja Pärnumaal.

Rinnakabinetti saab saatekirjata

Et Viljandimaa naistele veelgi lähemal olla ja ka väljaspool sõeluuringu sihtgruppi oleks naistel mugav võimalus rinnatervise eest seista, avavad ämmaemandad neljapäevast, 25.märtsist Viljandi haiglas ka rinnakabineti, kuhu on rinnaprobleemide korral oodatud pöörduma kõik naised, sõltumata nende vanusest. Rinnakabinetti pöördumiseks ei ole vaja saatekirja. Rinnakabinetti saab aega kinni panna haigla üldregistratuuri numbril 4343001. Visiiditasu on 5 eurot.

Viljandi haigla loodab, et mammobussi ja rinnakabineti koostöö annab Viljandimaa ning kogu Eesti naistele kindlustunde ning võimaldab avastada rinnavähki varajases staadiumis. Varakult avastatud rinnavähk on tervistatavalt ravitav.

Algatus „Kust sa tead?“ aitab leida usaldusväärset vaktsineerimisinfot

17.03.2021

Infokülluse ja eriti pandeemia ajal on raske eristada, millist teavet uskuda. „Siin tulevad teadlased appi, aidates uudiste virrvarris selgust leida, et inimesed teeksid oma otsuseid lähtuvalt faktidest,“ selgitas Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik. Täna, 17. märtsil algav kampaania "Kust sa tead?" aitab teadlaste abil orienteeruda koroonaviiruse ja vaktsineerimisega seotud infotulvas ja pakub usaldusväärseid vastuseid segadust tekitavatele küsimustele.

“Kust sa tead?” keskendub kaheksa nädala jooksul erinevatele teemale, mis tekitavad inimestes kõige enam küsimusi koroonaviiruse vaktsineerimise puhul, näiteks karjaimmuunsuse teke ja antikehade kestvus. Teadus põhineb küsimuste küsimisel ja faktide kontrollimisel, mistõttu on küsimused ja vastused “Kust sa tead?” algatuses kesksel kohal. Algatuse kodulehel saab esitada nii eesti kui vene keeles küsimusi, millele leitakse ekspertide abiga vastused. Seitsme Eesti tippteadlase abiga valminud lühivideod vastavad levinumatele vaktsiiniküsimustele, mille abil saavad õpetajad, arstid ja muud huvilised vaktsineerimist lihtsalt ja arusaadavalt seletada. Igal nädalal tutvustavad teadlased erinevaid teemasid ka Eesti teadusportaalides, televisioonis ja sotsiaalmeedias.
 
Kampaanias osaleb ligi 40 partnerit, nende seas Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teadusajakirjanike selts ja Eesti Rahvusringhääling. ““Kust sa tead?” pakub partneritele platvormi, mille kaudu levitada teadmisi ja pakkuda ühiskonnale tõenduspõhist tuge. Nii toetame usaldusväärse infoga laiaulatuslikku vaktsineerimist ja seeläbi toimetulekut COVID-19 tervisekriisiga,“ rääkis Annely Allik. 
Algatuse patroon, õiguskantsler Ülle Madise rõhutas samuti asjatundjate olulisust: „Lihtne on rääkida seda, mis kuulajale meeldib. Mõistlik, faktidel ja loogikal rajanev erapooletu jutt nõuab aga julgust. Just seda juttu tasub tõsiselt võtta. Oma valikud teeb igaüks ise. Õigusteadlasena kuulan oma arsti ja olen otsustanud vaktsineerida. See on minu vaba valik,“ ütles ta.

Annely Allik kinnitas, et „Kust sa tead?“ ei jää üksnes vaktsiinikeskseks. „Hoiame ka edaspidi silma peal teemadel, kus valeväidetega võidelda tuleb. Näiteks loodame järgmistelt valimistelt argumenteeritud ja faktipõhist debatti,“ rääkis ta. „Igas arutelus – olgu see poliitikute, ettevõtjate või õpilaste seas – tasub küsida “Kust sa tead?”
 
Lisainfot leiab “Kust sa tead?” veebilehelt ja Facebooki lehelt.

Lisainfo:
 
Mare Vahtre
koordinaator
Eesti Teadusagentuur
Tel. 730 0335
mare.vahtre@etag.ee
 

Viljandi haigla kutsub sel laupäeval vaktsineerima 65-69-aastasi

11.03.2021

Laupäeval, 13. märtsil kell 10-14.00 korraldab Viljandi haigla peahoone fuajees vaktsineerimise AstraZeneca vaktsiiniga 65-69 aastastele inimestele. Vajalik on eelnev registreerimine Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343001 (reedel kella 16-ni) või digiregistratuuris (avatud kogu aeg).  

“Tegemist on Haigekassa poolt algatatud ettevõtmisega vaktsineerimistempo kiirendamiseks. See on hea võimalus tulla ise ning teavitada oma sõpru, sugulasi, tuttavaid ja naabreid,“ ütles Viljandi haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee.  „Kutsuksin üles kiirustama, sest need 140 vaktsiinidoosi leiavad ilmselt kiiresti omaniku”.

Inimesed peavad tundma ennast hästi, olema viirustunnusteta ja haiglasse sisenedes läbima kontrollpunkti, kus kraaditakse ja täidetakse tervisedeklaratsioon. Kõige olulisem näidustus on vanus 65-69 eluaastat.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Taastusarstid alustasid vastuvõtte haigla B korpuse 1. korrusel

10.03.2021

Alates märtsikuust võtavad taastusarstid vastu haigla peahoone B korpuse 1. korrusel ambulatoorse taastusravi osakonnas. Kui varem toimusid vastuvõtud haigla polikliiniku pinnal A korpuses, siis nüüdsest toimub taastusarsti vastuvõtt taastusravi kliiniku pinnal.
 
Haiglasse sisenedes tuleb läbida fuajees olev kontrollpunkt, käia läbi üldregistratuurist, maksta visiiditasu ja minna B korpuse 1. korrusel asuvasse ambulatoorse taastusravi osakonda.

Viljandi haiglas töötab kolm taastusarsti – kliiniku juht dr Krista Lääne, dr Mare Koort ja dr Made Vunk. Arsti vastuvõtule pääseb saatekirjaga, mille on teinud kas perearst või eriarst. Vastuvõtud toimuvad igal tööpäeval, eelregisteerimisega üldregistratuuri numbril 434 3001.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht
 

 

Perekool kutsub osalema!

10.03.2021

Loengutsükkel koosneb neljast loengust, mis leiavad aset teisipäeviti kell 16-18 Zoomis. Loenguid võib kuulata ühekaupa, valides omale sobiva teema:

-Rasedusaegne eluviis (6.04)
-Ettevalmistus sünnituseks ja sünnitusvalu leevendamine (13.04)
-Sünnitusjärgne periood ja vastsündinu hooldus (16.03; 20.04)
-Imetamine (23.03; 27.04)

Koolitajad on Viljandi haigla sünnitusabi- ja günekoloogia osakonna ämmaemandad Esta Jüris, Tiia Helve, Liisa Mettus ja Merit Luik.

Perekooli külastaja peab olema varustatud internetiga arvutiga, millel on kaamera ja soovitavalt ka mikrofon võimalusel küsimuste esitamiseks. Osalejatele saadetakse eraldi veebilink enne koolitust tingimusel, et loengu(te) eest on tasutud.

Registreerida saab eelmise päeva pärastlõunani (kuni 15.00) ja tasuda toimumispäeva hommikuni (kuni 10.00). Hind on 5 eurot inimese kohta ühe loengu eest, kogu loengusarja hind on 15 eurot inimese kohta.

Koolituse koha broneerib ambulatoorse ravi registratuur kohapeal, telefoni (434 3001) ja e-posti teel (registratuur@vmh.ee).

„Perekoolis osaleja ei pruugi olla arvel Viljandi haiglas, osaleda saavad kõik huvilised, info on leitav haigla kodulehelt. Igal kuul algab uus loengusari. 2-tunnise loengu lõpust jääb pool tundi küsimusteks-vastusteks,“ ütles vanemämmaemand Esta Jüris.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Haigla sai koroonakolde kontrolli alla

02.03.2021

Mõni nädal tagasi sai Viljandi haiglas alguse koroonakolle, mis hõlmas kõiki osakondi, välja arvatud günekoloogia. Haigla kinnitusel sai puhang alguse haiglasse tulnud patsiendist, kuid on nüüdseks saadud kontrolli alla.

Viljandi haigla ambulatoorse kliiniku juht ja infektsioonikontrolli arst dr Kadri Kõivumägi selgitas, et haiglasse tulevaid patsiente testitakse hospitaliseerimisel, aga see, kui inimene on testimisel negatiivne, ei tähenda veel seda, et ta teisel, kolmandal või neljandal päeval ei võiks muutuda positiivseks. “Kahjuks ei saa tagada kõigi patsientide paigutamist üksikpalatitesse, seega paraku on võimalik, et palatikaaslane osutub ühel hetkel positiivseks ja haigestub – niimoodi see puhang alguse sai,” sõnas Kõivumägi.

Kuna esmase patsiendi palatikaaslased olid diagnoosi selgumise hetkeks enda ravivajaduse tõttu liikunud haigla teistesse osakonadadesse, siis niimoodi leviski nakkus haigla mitmesse osakonda.  “Nakatusid ka mõned töötajad, kes olid selleks hetkeks veel vaktsineerimata,” nentis infektsionist. “Kahe doosiga vaktsineeritud töötajatest keegi ei haigestunud.  Ühe doosiga vaktsineeritud töötajatest haigestus kaks.”
Praeguseks on koroonaviirus haiglas kontrolli all, kõiki statsionaarsesse ravisse sissetulevaid patsiente testitakse ning  10 päeva jooksul piirarakse nende kontakti teiste patsientidega.
Kõivumägi ütles, et ta mõistab inimeste muret, kes peaksid haiglasse tulles olema mitmekohalises palatis, sest ühel hetkel võib ju keegi palatikaaslastest anda positiivse proovi. “Teeme kõik endast oleneva, et esimesel hetkel need inimesed üles leida, isoleerida ja sellega palatikaaslaste riski vähendada” sõnas ta. „

Haigla sai suuremast puhangust üle tänu personali ühistele jõupingutustele. Kõik töötajad andsid endast maksimumi, et takistada viiruse levikut.
Kuigi haigus sattus puhangu alguses kirurgiasse, siseosakonda, erihooldusesse, õendus-hooldusesse ja puutumata jäi vaid günekoloogia osakond, siis tõsine olukord tekkis vaid erihoolduses ja õendus-hoolduses nende osakondade profiili tõttu.
 “Kui inimene satub kirurgiasse või siseosakonda, siis seal sellist masspuhangut patsientide vahel ei teki, üksikud leiud isoleeritakse koheselt ja olukorda on võimalik ühiste pingutustega kontrolli all hoida,” selgitas Kõivumägi. “Praeguses epidemioloogilises olukorras riski 100% välistada muidugi ei saa, kuid praegu tõesti ei pea kartma kirurgia või siseosakonda sattumist.”   

Viljandi haiglas lahvatas koroonakolle haigla andmetel 27. jaanuaril. Sellega olid seotud 43 patsienti ja 22 töötajat Viljandi haigla 900st töötajast.
Terviseameti kinnitusel oli kokku koroonakoldega seotud 81 inimest.
Kadri Kõivumägi sõnul on aktiivseid covid-patsiente praegu haiglas 14, aga need ei ole puhanguga seotud. Puhanguga seotud töötajad on tööl tagasi.

Kadri Allikmäe
Sakala
27.02.2021