Rehabilitatsiooniteenused – kellele ja milleks?

15.01.2021

Viljandi haigla patsientide nõukoda arutles 10. detsembril rehabilitatsiooni teemadel, püüdes selgust saada, kuidas toimib taastusravisüsteem. Selgitusi olid palutud andma töötukassa, sotsiaalkindlustusameti, haigla ja rehabilitatsiooniteenuse pakkujad.

Patsientide nõukoja juhi Malle Vahtra sõnul on kaks vaatepunkti, üks teenuse osutaja ja teine tavainimese oma. Tema sõnul seisneb peamine probleem selles, et inimesed ei tea, millised võimalused ja valikud neil selles valdkonnas on. Selgitame siinkohal veidi.

1.    On kolme sorti rahakotte:
-    haigekassa (ravikindlustatud isikutele),
-    töötukassa (tööealistele või osalise töövõimega isikutele),
-    sotsiaalkindlustusamet (lastele, tööealistele, vanaduspensionäridele).

Teine pool süsteemist on kohalik omavalitsus (KOV), millel on hindamiskohustus ja otsustavus abi andmise kohta.

2.    Tööalalisele rehabilitatsioonile saab läbi töötukassa, sotsiaalsele rehabilitatsioonile sotsiaalkindlustusameti ja lastekaitsesse KOV kaudu.

3.    Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Tööalase rehabilitatsiooni aluseks on töövõime hindamine personaalselt, selleks on 5 sammu: arstivisiit, taotluse esitamine (e-töötukassa kaudu või töötukassas kohapeal või telefoni teel), eksperdi arvamuse koostamine, ulatuse määramine, toetuse maksmine. Toetus osalise töövõime kaotuse korral on 254,62 eurot, täieliku töövõimetuse korral 446,70 eurot. Võimalused ja tingimused leiab töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee

4.    Tööalane rehabilitatsioon võib sisaldada järgmisi tegevusi:
•    füsioteraapia
•    tegevusteraapia ja -nõustamine
•    loovteraapia
•    logopeediline abi
•    eripedagoogiline abi
•    kogemusnõustamine
•    psühholoogiline nõustamine
•    õendusalane nõustamine
•    sotsiaalnõustamine
•    arsti (sh psühhiaatri) nõustamine.

5.    Töötukassal on koostöölepingud 92 teenusepakkujaga üle Eesti. Viljandis on kolm pakkujat – SA Viljandi Haigla,  J&L Rehabilitatsiooniteenused OÜ, Rehabikeskus OÜ. Rehabilitatsiooniteenused on eri- või perearsti saatekirjaga patsiendile tasuta. Pakutakse ka tasulisi teenuseid, kuhu saab inimene omal valikul ise tulla.

6.    Kõigile puuduva töövõimega (sh töötavatele, õppivatele ja töötuna registreeritutele) inimestele osutatakse vaid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mida saab taotleda Sotsiaalkindlustusametist.

7.    Kuni 16 aastased saavad abi sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu. Alates 16.eluaastast pensionieani pakub tube töötukassa.

8.    Sotsiaalse rehabilitatsiooni sihtrühmaks on puuetega inimesed.
Võtke julgesti ühendust oma perearsti ja tööandjaga, et neid teenuseid kasutada!
 

Rohkem infot loe SIIT.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

TERVIKUMI ehituse riigihange on avatud

08.01.2021

Viljandi haigla ja tervisekeskus TERVIKUM otsib ehituspartnerit

Avatud on Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehituse riigihange, mille eesmärk on Viljandi kesklinna rajada 23 000 m² suuruse netopinnaga uus ja innovaatiline tervishoiukompleks 2023. aastaks. Riigihanke viib läbi Riigi Kinnisvara.
Riigihange hõlmab Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustöid, millele on kehtestatud kõrgendatud nõuded ja meditsiinitehnoloogiast tulenevad piirangud.

SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere: „Tegemist on meile üliolulise hoonega ja me loodame leida vastutustundliku ehituspartneri, kes selle hoone meile valmis ehitab. Selle ettevalmistamise protsess on kestnud enam kui kümme aastat. On õige hetk tänada kogukonda selle eest, et nad on meid toetanud ja teiselt poolt poliitikuid, kes on selle projekti toetamisel, ka Viljandi arengu seisukohalt, olnud ühel meelel. Ma tahan ma tänada kõiki neid inimesi, kes sellesse eri aegadel on panustanud, eriti meie projektimeeskonda ja perearste. Loodan, et selles keerulises ehitusprojektis osalejate arv on võimalikult lai ka rahvusvaheliselt. Sellist nullist ehitatud haiglat ei ole Eesti Vabariigi ajal veel olnud ja see on suur väljakutse ning kogemus ka ehitajaile, mis avab neile kindlasti uusi võimalusi“.

Riigi Kinnisvara projektidirektor Tarmo Mändmets usub, et hankel osalevad mitmed Eesti keskmised ja suuremad ehitusettevõtted, kellest valitakse uuele maakonna haiglale ja tervisekeskusele usaldusväärne ehituspartner. “Projekt on suur ja muljetavaldav, aga Eestis on mitmeid ehitusettevõtteid, kes suudavad selle hästi valmis ehitada,” lisas Mändmets.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka SA Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks. Riigi Kinnisvara AS ning SA Viljandi Haigla on sõlminud koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara.
Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle.

„Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitamine“ riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 19.02.2021. Hankedokumendid on leitavavad riigihangete registrist viitenumbriga 231509 ja järgnevalt lingilt: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2759452/general-info

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme.

TERVIKUMI VIDEO.
 

Mariliis Sepper                                       
RKAS kommunikatsioonijuht
5650 0623

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
5301 6518

 

Laps saatjaga haiglaravile

05.01.2021

Lastele kuni 10 aastat (kaasa arvatud), COVIDi teste ei tehta.  

Kui laps (kuni 10.a kaasa arvatud) tuleb haiglaravile pikemaks ajaks kui üks päev ja temaga tuleb kaasa ka lapsevanem (või ametlik hooldaja), siis peab lapsevanem haiglasse tulles tegema COVID antigeeni-testi. Testimine on lapsevanemale tasuta ja selle korraldab raviarst.

Laste-ja noorukitepsühhiaatria osakonnas võetakse lapsevanema (või hooldaja) COVID-analüüs Jämejalas kohapeal.

Kui laps on vanem kui 11. eluaastat ja lapsevanem soovib jääda lapse juurde haiglasse siis tasub nii oma COVID testi kui ka voodipäeva eest lapsevanem ise. Antigeeni testi hind on 35 eurot.

Kui lapse ja lapsevanema test osutub positiivseks, siis tuleb ravi edasi lükata ja laps ja/või lapsevanem koju suunata ning paluda ühendust võtta perearstiga.

 Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Koduhaigla projekt sai konkursil haigekassa toetuse

05.01.2021

Eesti Haigekassa kaugteenuste näidisprojektide konkursil hinnati kokku 33 projekti ning konkurents oli väga tihe. Haigekassa juhatus otsustas anda toetust kümnele paremale projektile. Viljandi Haigla koduhaigla projekt pääses valikusse 4.-na!

Konkursi projektid keskenduvad tervisesüsteemi suurimatele arendusvajadustele. Näiteks oli hindamiskomisjoni laual perearstikeskusega kiiresti kontakti saamine, krooniliste haiguste järjepidev jälgimine, vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamine ning kodulähedase terviseabi tagamine.

Viljandi haigla koduhaigla projekt on Eestis ainulaadne ja keskendub sellele, et haiglateenus läheb patsiendi juurde koju. Krooniliste haigustega inimesed, kes vajavad hospitaliseerimist, aga erinevatel põhjustel ei saa või ei taha haiglas viibida, on kodustes tingimustes koduõe järelevalve all. Koduõde külastab patsienti üks-kaks korda nädalas ja on omakorda üle telesilla ühenduses arstiga, kes teda ja patsienti konsulteerib.

Edasijõudnud kümnel meeskonnal on aega projekti kallal töötada kuni teise vooru taotluse esitamiseni, mille tähtaeg on 1. aprillil. Näidisprojekte rahastatakse haigekassa innovatsioonifondist ja konkursi eelarve on orienteeruvalt üks miljon eurot. Näidisprojektid viiakse ellu aastatel 2021-2022.

Sünnituse juurde saab vaid testitud tugiisik

31.12.2020

Alates sellest nädalast tehakse Viljandi haiglas kõigile plaanilisele operatsioonile või haiglaravile tulijatele Covid-test. Nii ka sünnitajatele ja nende tugiisikutele. Sünnitajaga võib kaasas olla üks haigustunnusteta tugiisik, kes peab enne osakonda sisenemist täitma tervisedeklaratsiooni ning tegema Covid-testi. Testi tegemine on tugiisikule tasuline ja see maksab 21.69 eurot (alates 4. jaanuarist 35 eurot). Tugiisik lubatakse koos sünnitajaga sünnitustuppa, kui analüüsi vastus on negatiivne. Kui tugiisiku analüüs osutub positiivseks, siis tugiisikut haiglasse ei lubata. Kogu haiglas viibimise ajal kannab tugiisik kirurgilist maski. Tugiisik peab haiglast lahkuma hiljemalt 2 tundi pärast sünnitust.


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
 

Kuidas rääkida oma lastega pühade tähistamisest COVID-19 pandeemia ajal?

23.12.2020

Paljudes kodudes on sel aastal raske pühadeplaane teha. On mõistetav, et meil on soov jõulupühasid traditsioonilisel viisil lähedaste seltsis veeta. Ühtlasi oleks see ka hea võimalus jagada läbielatud raskusi. Lastel võib olla raske mõista, et kõikide lähedaste ringis pühade veetmine pole sel aastal turvaline. Järgnevalt toodud mõned soovitused, kuidas lastega sel aastal pühadest rääkida.

•    Tehke plaan. Lastele meeldib rutiin. Nad soovivad teada, mis ees ootamas on. See aasta on aga kulgenud erinevalt. Alustuseks on vanematena  vajalik proovida ise olukorraga leppida ning seejärel mõelda välja uus plaan. Kõik pere täiskasvanud võiks ühiselt läbi mõelda, mis võib sel aastal jääda samaks ning mis peab toimuma teisiti. Kuna lapsed tunnetavad oma vanemate kogetavaid emotsioone hästi, aitab selge plaani olemasolu ennetada liigset stressi lastel ja täiskasvanutel.

•    Mõelge välja loovad (kuid lihtsad) ideed. Plaanida võiks turvaliselt rakendatavaid ideid ja tegevusi: näiteks pühadeteemalised pidžaamad, päkapikusokid, piduroad vms. Kui otsustate kogu perega kanda jõululaupäeval naljakaid kampsuneid või pidžaamasid, siis kaasake sellesse ka nt Zoomi kõne kaudu osalevad vanavanemad. Kui planeerite erinevaid variante ühistegevuseks, võimaldab see suurema lisastressita ka pühadeplaanides käigupealt muudatusi teha. Samuti võivad ka lapsed tulla lagedale põnevate lisaideedega, kui neile täiskasvanute poolt välja mõeldud plaanidega suund kätte anda. Lapsed naudivad pühadeeelset ootusärevust väga, seega tasub perekonna poolt tehtavate ohverduste liigse rõhutamise asemel anda neile hoopis midagi uut, mida põnevusega oodata.

•    Arutage eesootavaid muutusi pereringis. Varu aega ning vali moment mil rääkida sellest, kuidas sel aastal pühasid tähistate. Kutsuge kokku perekonnakoosolek ning uurige esmalt, mida lapsed olukorrast juba teavad ning mis nad arvavad, et edasi saama hakata võiks. Arutlege, mis tundeid see kõik neis tekitab ning looge turvatunnet kinnitades, et jõulud tulevad ka see aasta, kuid pisut teisel moel. Vanavanemad armastavad meid ikka täpselt sama palju, isegi kui veedame nendega pühad interneti vahendusel.

•    Aktsepteerige laste pettumust. Lapsevanemana pole alati võimalik kõiki probleeme lahendada, kuid lapsi saab sellest hoolimata ära kuulata, toetada ning nende kurbustunde mõistmisest neile märku anda. Antud soovitus kehtib nii väikelaste kui ka teismeliste osas. Väikelapsed naudivad võimalust veeta rohkem aega vanematega, kuid teismelistel on vaja ka eakaaslastega kontaktis olla. Sellest lähtuvalt võiks lubada noorukitele ka rohkem ekraaniaega, et neil oleks võimalik sõpradega piisavalt virtuaalselt aega veeta.

•    Ärge korvake muutustest tingitud ebamugavust rohkemate kingitustega. Rõõmu nägemine kingitusi avavate laste nägudel on südantsoojendav, kuid sel aastal puudu jääva asendamine rohkemate kingitustega ei oma lastele siiski positiivset mõju. Tänulikkus on üks vaimse vastupidavuse alustalasid, seega oleks hea aeg panna suuremat rõhku tänutundele. Pidage meeles ka neid, kel nii hästi ei lähe. Näiteks kui vanemaealine naaber on sel pühadeperioodil üksi, siis mõelge mida saaksite oma pere poolt talle pakkuda.

Viljandi haigla

psühholoogiateenistuse nimel,

Maarja Mõttus

Viljandi haigla hakkab testima kõiki plaanilisele ravile või operatsioonile tulevaid patsiente

22.12.2020

Alates esmaspäevast, 28. detsembrist tehakse Covid-19 antigeenitest kõigile Viljandi haiglasse plaanilisele operatsioonile või haiglaravile suunatud patsientidele. See puudutab eeskätt statsionaarsele ravile või päevaravile (sh. päevakirurgia) tulevaid patsiente, samuti osasid aerosoole genereerivatele uuringutele tulevaid patsiente.

Tegemist on samasuguse ninaneelu prooviga kui kõigile tuntud ja siiani tehtav RNA-proov (ehk Covid-19 test). Testimise tõttu tuleb haiglasse tulla pool tundi enne määratud aega.

Patsientidega võtab haigla ise ühendust, et täpsustada haiglasse saabumise aeg. Täiendavaid kulusid patsiendile sellega ei kaasne.


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht

Haiglasse saab nüüd lähedastele pakke tuua pakiautomaati kasutades

08.12.2020

Esimese haiglana Eestis võtab Viljandi haigla kasutusele pakiautomaadi. Alates 08.12.2020 saab lähedastele haiglasse pakke tuua kontaktivabalt. Haiglasse sisenemata ning ööpäevaringselt  saab pakke jätta haigla välisukse kõrval asuvasse pakiautomaati. Viljandi Haigla on esimene haigla Eestis ning ülejäänud maailmas, kes endale taolise lahenduse saab.

”Meil on hea meel pakiautomaati kasutusele võtta, sest nii saame lahendada mure, mis on aktiivravi ja õendusabi patsientide lähedaste ette kerkinud seoses külastuspiirangutega koroona-ajal,” ütles SA Viljandi Haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee. ”Patsientide külastamine ei ole haiglas lubatud ning pakke saab tuua tööpäeviti ja töö ajal, sest muul ajal ei ole haigla peahoone avatud. Paljud lähedased elavad aga kaugemal ning tööpäeval on neil pigem keeruline Viljandisse tulla. Nüüd on neil võimalus oma lähedastele vajalikke esemeid tuua või erisoove täita igal ajal. Vajalik on vaid nutitelefoni olemasolu, kasutada saab haigla wifi võrku“.

Haigla palub pakkide toomisel olla mõõdutundelised, sest patsiendid on haiglas toidetud ja riietatud. Pigem tuleks kasutada võimalust juhul, kui patsiendil on vaja isiklikke hügieenitarbeid, midagi lugemiseks või mõni muu erisoov.

„Paki peale on vaja kindlasti panna kirja patsiendi nimi ja osakond, viimast on vaja teada ka paki saatmisel! Palun täpsustage oma lähedaselt või personalilt lisaks osakonna nimele ka korrus, näiteks kas õendusabi patsient on ravil 5. või 6. korrusel,“ selgitas Krista Valdvee. „Meil on eriti hea meel, et saame seda võimalust pakkuda koostöös oma kodukoha ettevõttega, kellega loodame ka edaspidi kasutusele võtta patsientide, lähedaste ja töötajate elu mugavamaks muutvaid lahendusi“.

Pakiautomaadi kasutamine on lihtne. Vaja on alla laadida CollectNet-i mobiilirakendus ning registreeruda kasutajaks. Haigla juurde saabudes tuleb rakendus avada, skaneerida pakiautomaadil olev QR-kood ning valida patsiendi osakond ja pakikoha suurus. Seejärel avaneb automaatselt pakiautomaadi uks. Külastaja asetab paki automaati, sulgeb ukse ning lahkub.

Viljandi Haigla pakiautomaadi näol on tegu Cleveroni väikeettevõtetele loodud 12-ukselise pakikapiga, mis töötati välja kevadiste liikumispiirangute ajal. Kompaktset pakiautomaati on lihtne paigaldada, hallata ja kasutada, mis muudab selle kasutuselevõtu igale ettevõttele jõukohaseks.

Pakiautomaadi kasutusjuhendi leiab ka SIIT.

Kui te kohe kuidagi ei saa tööpäeval haiglasse ise pakki tooma tulla ja äpiga toimetada ei ole võimalik, siis helistage 5349 53 32 (Krista Valdvee) või kirjutage krista.valdvee@vmh.ee

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Eesti Õdede Liidu, Eesti Ämmaemandate Ühingu ja Eesti Naistearstide Seltsi ühispöördumine

07.12.2020

Patsientide eest!

Eesti Õdede Liidu, Eesti Ämmaemandate Ühingu ja Eesti Naistearstide seltsi ühispöördumine Eesti Vabariigi valitsuse ja Riigikogu poole

Eesti Õdede Liit, Eesti Ämmaemandate Ühing ja Eesti Naistearstide Selts taunivad Eesti Vabariigi valitsuse toetust abordivastasele liikumisele. 

ÜRO inimõiguste deklaratsioon sätestab, et igal inimesel on õigus tervisele, tervishoiuteenusele ning autonoomiale iseenda tervist, sealhulgas seksuaal- ning reproduktiivtervist puudutavate otsuste tegemisel. Toetades riigieelarvest abordivastast liikumist, tegutsete nii ÜRO inimõiguste deklaratsiooni kui ka Eesti Põhiseaduse vastu.

Igal inimesel peab olema tagatud ligipääs reproduktiivtervise teenustele, sh turvalisele ja seaduslikule võimalusele katkestada rasedust. Austame igaühe õigust otsustada ja teha reproduktiivseid valikuid.

Oleme veendunud, et abortide keelustamine ja seaduslikule teenusele ligipääsu takistamine on otsene terviseoht Eesti naistele. Käimasolev diskussioon ja riiklik toetus abortide keelustamise nõudmiseks teeb ämmaemandatele, naistearstidele ja õdedele suurt muret. Rahvusvaheline kogemus näitab, et kui naiste reproduktiivõigusi, sh abortide kättesaadavust piiratakse, käivitub aborditurism ning tõuseb naise tervist ja elu ohustavate ebaseaduslike abortide arv.

Eestis on väga palju ära tehtud, et iga rasedus oleks oodatud ja iga abort põhjalikult läbimõeldud. See kajastub ka statistikas: 1992. aastal oli Eesti abortiivsuskordaja (aborte 1000 fertiilses eas naise kohta) 69,6.  Aastaks 2017 oli see näitaja 14,0.

Abordivastase liikumise toetamine riigieelarvest viitab hoolimatusele meie riigi inimeste tervise suhtes ja näitab usaldamatust nii selles valdkonnas töötavate spetsialistide kui ka meie riigi inimeste kaalutletud valikute suhtes.

Palume Eesti Vabariigi valitsuselt ja Riigikogu liikmetelt, et inimeste terviseotsuseid ei politiseeritaks ja ühe meditsiiniliselt vajaliku protseduuri keelamiseks loodud ühingut Eesti riigi rahaga ei toetataks.

Marge Mahla                                       Anneli Kannus                        Ivo Saarma

Eesti Ämmaemandate Ühing         Eesti Õdede Liit                      Eesti Naistearstide Selts

President                                             President                                 President

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

07.12.2020