SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: kirurgiakliiniku õde Karina Toming

29.09.2023

Täna tutvustab meile oma hobi Viljandi haigla kirurgiakliiniku õde Karina Toming. Karina on olnud umbes 15 aastat suur spordisõber ning tegeleb tänaseks pühendumisega murdmaasuusatamise ja triatloniga. 

Huvi spordi vastu tekkis Karinal juba lapsena. „Lapsena veetsin kõik koolivaheajad Otepääl, mis on tuntud meelispaik sportlastele treenimiseks. Olles talvelaps, siis on talv mulle alati südamelähedane olnud. Mäletan hästi, kui televiisori vahendusel sai just talialadele kaasa elatud. Sel ajal tekkis mõte, et tahaks sarnaselt sõita nagu nt endine tippsuusataja Šmigun-Vähi. Kuni põhikoolini mängisin ma aga võrkpalli, kuid juba sel ajal oli mu suur unistus minna suusatrenni ja jätkata võistlemist individuaalselt. Põhikoolis see võimalus tekkiski. 2019. aastal nägin aga Otepääl esimest korda triatloni ning sealt jäi mulle ka see pisik külge,“ rääkis Karina.

Sport on Karina jaoks osa tema elustiilist, mis ergutab nii keha kui vaimu. „Mulle meeldib erinavate spordialade mitmekülgsus, mis ei tekita kunagi rutiini ning pakub erinevaid valikuvõimalusi. Edasipürgimine ja järjepidevus viivad enesearenguni ja heade tulemusteni ning see omakorda annab motivatsiooni edaspidiseks. Treenimine ja võistlemine pakub aga ka tohutult emotsioone ja elamusi ning paneb proovile kohanemisvõime ja loob ka ilusaid mälestusi,“ selgitas ta.

Karinale on antud eluks järgnev soovitus: Tee seda, mida hing ihaldab, ükskõik, mida teised arvavad!. „Olen iseloomult seiklushimuline ning kange kuju, kui miski pöörane või äge idee mõttes mõlgub, pingutan kuni eesmärgini, kellegi teise arvamus mind üldjuhul ei takista,“ ütles Karina.

Algas kogu nädala kestev Jämejala festival

25.09.2023

Täna, 25. septembril sai alguse terve nädala vältav Jämejala festival. Sündmus on suunatud kohaliku kogukonna ehk vaimse tervise külas elavate või viibivate patsientide ja klientide ning töötajate ühendamisele.

Festival avati ühise lipuparaadiga Jämejala pargis. Nimelt tehti paraadkõnd osakondade poolt ettevalmistatud lippudega ning peeti avakõned. Esimene festivali päev toob veel võistkondliku orienteerumismängu.

Nädala jooksul toimuvad aga mitmesugused erinevad tegevused ja sündmused. Näiteks Eesti mängu telesaatest inspireeritud mälumäng Jämejala mäng, kinoõhtu, võileivatordi konkurss, liikumispäeva võistlused ja kõndimisvõistlus Jämejala pargis, rongisõit ning stiilne tantsuõhtu koos peaesineja Ivo Linnaga. Lisaks on Jämejala kultuurimaja 2. korrusel avatud näitus „Trükitud sündmused: Jämejala mälu“ ning avatud on ka Elise kohvik.

Jämejala festival on taaselustatud kohalik traditsioon, mis on suunatud kohaliku kogukonna ühendamisele. Festivali eesmärk on luua ühtsustunnet ning edendada koostööd kogukonnaliikmete vahel. Jämejala festival on oluline sündmus meie patsientidele, kes viibivad pikka aega haiglaravil erinevate psüühikahäirete tõttu. Festivali tegevused soodustavad kogukonnasisest sotsiaalset suhtlemist, aitavad leevendada üksildust ning pakuvad inimestele isetegemise rõõmu ja kuulumistunnet. 

Konverents "Kaasteelised mäluteekonnal"

22.09.2023

 Teisipäeval, 5. detsembril kell 9-16 toimub Viljandis Sakala keskuses konverents "Kaasteelised mäluteekonnal", mis käsitleb teemasid mäluhaiguste märkamisest ja diagnostikast igakülgse toetusvõrgustiku loomiseni. 

Sündmusest on oodatud osa võtma Viljandimaa perearstid, pereõed, sotsiaalosakondade töötajad, politseinikud, päästeametnikud, hooldekodude juhid, hooldajad ning Viljandi haigla arstid, eriõed ja hooldajad. 

Sündmus on tasuta ning sellele tuleb eelnevalt registreerida: REGISTREERIMISVORM (lisame lähipäevil)

Sündmuse kava: 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: ambulatoorse taastusravi osakonna koordinaator Siret Tamm

22.09.2023

Täna räägib meile oma hobist ambulatoorse taastusravi osakonna koordinaator Siret Tamm. Siret on koos oma perega juba 12 aastat Muhuklubi liige.

Muhuklubi on klubi, mis ühendab masina ZAZ 965 ehk maanteemuhkude omanikke ja fänne. Koos korraldatakse mitmeid toredaid sündmuseid nagu näiteks kevadralli, suvepäevad ja hooaja lõpetamine Haapsalu Nostalgiapäevadel.

Sireti huvi muhkude vastu tekkis tänu autole, mille vanaisa talle pärandas. „2011. aastal sai see 1964. aasta auto korda tehtud. Me ei rõhunud originaali taastamise peale, sest ma tahtsin lihtsalt väikest punast autot. Hiljem lisandus sellele ka mulgi muster. Kui auto oli korras, siis otsustasime ka klubiga liituda, et põnevatest sündmustest osa saada. Muhuklubi on justkui üks sõpruskond. Ei ole vahet, kust oled pärit või mis ametit pead. Käiakse ka perekondlikult läbi ning üritustel on kaasas lapsed või lapselapsed,“ rääkis Siret, miks teda Muhuklubis osalemine paelub.

Tema sõnul on muhk tõeline pereauto ning klubi tegemised head perega koos olemise võimalused. „Näiteks suvepäevad on hea võimalus perega koos mööda Eestit kruiisida ja uusi põnevaid paiku avastada. Suvepäevade lahutamatuks osaks on autoorienteerumine, mis on lõbus kaardi järgi kulgemine ja kontrollpunktide leidmine või ülesannete lahendamine. Autoorienteerumise võitja korraldab traditsiooniliselt järgmised suvepäevad. Tuleval aastal kuulub korraldamise au meie perele ning seetõttu vurab järgmise aasta juuli algul Viljandimaa teedel veidi rohkem muhkusid,“ ütles Siret.

Ta lisas ka, et oma muhuga sõidavad nad ringi päris palju. Seda nii vanasõidukite ringreisidel ja näitustel aga ka lihtsalt perekondlikel lõbusõitudel. „Terve meie pere mahub ilusti auto peale ning kohvrid ja muu vajalik katusele. Muhk on uskumatult töökindel auto ja kohe kindlasti on see ka hea tuju auto, mis igal vastutulijal naeratuse näole toob,“ ütles ta.

Siret jagas ka parimat nõuannet, mis talle elus on antud: „Küllap see, et ühtki suppi ei sööda nii kuumalt kui see keedetakse. Vahel on väga kasulik see eht-eestlaslik aeglus. Igas situatsioonis ei pea kohe leegina lahvatama, vaid enne ikka mõned korrad sisse-välja hingata ja kainelt mõelda.“

Viljandi haigla esindus külastas Hiiumaa haiglat

19.09.2023

Täna, 19. septembril külastasid Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, naistekliiniku juht Diana Vanaveski, diagnostikakliiniku juht Andrus Aavik ja mobiilsete teenuste koordinaator Kristel Sirelpuu Hiiumaa haiglat.

Külaskäigul räägiti erinevatest mobiilsetest teenustest ning võimalikust koostööst. Samuti vaadati renoveerimisjärgus haiglaruume. Nimelt on Hiiumaa haiglas käimas suured rekonstrueerimistööd ning meie inimestel oli võimalus näha, mis on juba valmis ning milliseid võimalused teenuste pakkumisega jätkamiseks ehitusperioodiks loodud on. 

Paikkondlikku ravijuhtimise teenuse mõju testiv uuring jõuab kogukonnani

18.09.2023

Kolmes Eesti maakonnas, sealhulgas Viljandimaal, on alanud kahe aasta pikkune kroonilise haigusega inimestele suunatud paikkondlikku, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöös toimivat ravijuhtimise teenust ehk PAIK teenust testiv kliiniline uuring. Kui seni on uuringus osalema kutsutud vaid haiglasse sattunud viljandlasi, siis uuringu teises faasis saadab Viljandi haigla välja kutsed sihtrühma kuuluvatele inimestele koju.  

PAIK teenus on mõeldud keskmisest kõrgema tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vajadusega inimeste jaoks. See tähendab, et sihtrühmaks on kroonilise haigusega inimesed, kes vajavad ka sotsiaalset tuge, et elu kodus oleks pikem ja kvaliteetsem. Teenuse osutamise põhiroll on õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuhil, kes koostöös patsiendi enda, perearsti ja vajadusel ka teiste spetsialistidega koostab patsiendile personaalse terviseplaani ning kaardistab tema tervise- ja sotsiaalse toe vajadused. Vajadusel aitab ta teenuseid koordineerida ja jälgib tervise halvenemist ning teeb tihedat koostööd patsiendi pereõe ja perearstiga.   

PAIK uuringu põhiuurija ja Viljandi haigla ravijuhi dr Mart Kulli sõnul on läbiviidava kliinilise uuringu eemärk selgitada välja sellise teenuse pikemaajaline mõju ning ka teostatavus erinevates maakondlikes kontekstides. „Uuringu lõppedes loodame teada saada, milline mõju on sellisel tervishoiu ja sotsiaalteenuse koostööl patsientide tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule,” selgitas dr Kull, “Uuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele saadame individuaalse kutse sellesse terviseteenuse uuringusse panustamiseks. Uuringus osalemine on täielikult vabatahtlik.”

Uuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kes on vähemalt 45-aastased ja kellel on diagnoositud mõni krooniline haigus, mis tõstab haiglasse ravile sattumise riski ja kaasuvalt esinevad sotsiaalsed tervisetegureid.  

Esimesed patsiendid Viljandi haigla poolt juhitavas uuringus alustasid käesoleva aasta 7. juulil ning tänaseks osaleb uuringus patsiente juba kolmest maakonnast (Viljandi, Valga ja Saare). “Patsientide esmase tagasiside järgi oli mõnel alguses hirm nii teenuse sisu kui ka uuringus osalemise ees, kuid uuringumeeskonnaga suheldes asendus see hirm kiiresti sooviga teenust saada ning uuringus osalusega, et anda panus uute teadmiste loomisesse Eesti tervishoius. Seetõttu julgustame kutse saanud inimesi meiega kindlasti ühendust võtma kontaktidel, mille leiab kutselt. Saame vastata teie küsimustele ning uuringu ja teenuse kohta täpsemalt selgitusi jagada. Uuringu visiidid leiavad aset üldjuhul haiglas, kuid vajadusel saab tervisejuht tulla ka teile koju,” selgitas projekti kliinilise meeskonna juht Kadri Oras. 

Viljandi perearsti dr Margit Kivaste sõnul on PAIK projekt abiks nii kroonilisele haigele endale, kui ka meditsiinisüsteemile. “Küllaltki tihti on kroonilisel haigel mitmeid kaebusi, mida ta ise ei oska sõnastada ega ka lahendusi otsida.  Krooniline haige tarvitab sageli ka palju ravimeid, mille võtmine jääb, kas pooleli mõne kaebuse lisandudes või võetakse kogemata liiga palju.  Tihti käivad nad mitme arsti juures ning inimene ise jääb selle suure infotulva ees nõutuks.  Suurte nimistute tõttu ei suuda ka perearst igat kroonilist haiget hallata sellisel määral, kui seda sooviksime ja peaksime. Siin tulebki appi PAIK projekt, mis aitab inimese ja meditsiinisüsteemi kokku viia ja selles orienteeruda. Arvan, et kasu saavad sellest kõik osapooled,” ütles ta. 

Uuringul on kaks gruppi 

Kõik uuringus osalevad inimesed jagunevad juhuslikkuse printsiibil kahte võrdse suurusega gruppi: sekkumis- ja kontrollgruppi. 

Sekkumisgruppi kuuluvad patsiendid hakkavad saama integreeritud teenuseid. See tähendab, et nad koostavad koos tervisejuhiga oma isikliku terviseplaani, kus hinnatakse nende sotsiaalseid ja tervisevajadusi, tervisega seotud eesmärke ning antakse nõu tervisekäitumise osas. Samuti õpetatakse neid ja nende lähedasi varakult kroonilise haiguse ägenemist ära tundma ja tagatakse 24h ligipääs tervisenõuannetele.  

Kontrollgruppi sattuvad patsiendid saavad nii tervisehoiu kui sotsiaalteenuseid tavapärastel põhimõtetel. See tähendab, et ei aidata koostada personaalset terviseplaani, ega kasutata sotsiaal- ja terviseteenuse ühendamist. 

See, kumba gruppi uuringus osaleja satub, selgub juhusliku valiku alusel. Selleks on koostöös Tartu Ülikooli kliiniliste uuringute keskusega kasutusele võetud spetsiaalne arvutiprogramm RedCap, mis tagab valiku sõltumatuse ja õige suurusega grupid. Uuringu õnnestumiseks on aga sama oluline roll mõlema grupi patsientidel. Ka kontrollgruppi sattuvad patsiendid käivad uuringu vältel kolm korda oma terviseseisundi hindamistel ning täidavad samu küsimustikke, mis võimaldab hinnata, kas PAIK teenusel on olulist mõju meie kõigi tervisetulemile.  

PAIK teenuse kliiniline mõju-uuring on Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada sarnaste teenuste mõju mitme üheaegse kroonilise haigusega patsiendi tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule ja teenuse rakendatavus erinevates piirkondades ja tervishoiusüsteemi kontekstides. 

PAIK teenusest saab rohkem lugeda siit: https://paik.vmh.ee/  

Foto (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): PAIK teenuse osutamise põhiroll on õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuhil. Fotol vasakult tervisejuht Maarja-Enid Pärna, PAIK projekti kliinilise meeskonna juht Kadri Oras ning tervisejuhid Eneli Tulp, Elvi Link, Merit Tekko ja Anu Välis. 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: sundravi osakonna tegevusjuhendaja Ingrid Lembavere

15.09.2023

Täna tutvume Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna tegevusjuhendaja Ingrid Lembaverega. Ingridile meeldib töövälisel ajal veeta aega jõusaalis treenides.

„Huvi jõusaalis käimise vastu tekkis mul juba põhikoolis, kaheksandas klassis. Käisin seal koos sõbrannaga peale kooli, nädalas 2-3 korda kuni põhikooli lõpuni. Siis tuli sisse väike paus, aga 24-aastasena, kui Soomes töötasin, otsustasin taas, et võtan end kätte ja ostsin kuukaardi treeningsaali, kus olid ka juhendajad. Ka see lõppes mõne aja möödudes, kuid selle aasta alguses, olles 34-aastane, tuli tõsisem soov muuta enda eluviise. Alates märtsikuust olengi tervislikult toitunud ja järjepidevalt jõusaalis käinud,“ kirjeldas Ingrid huvi tekkimist treenimise ja tervislike eluviiside vastu.

Tõuke elustiili muutmiseks andis aga nüüd Ingridile sugulane. „Nägin internetis, et ta oli end väga heasse vormi saanud ja sealt tekkis ka endal tahtmine muutuda. Otsustasin aga, et ma vajan sellel teekonnal utsitamist ja seetõttu valisin eratreeneri, kellega treenime korra nädalas. Ülejäänud ajast käin õhtuti jalutamas ja toitun toitumiskava järgi, mille treener mulle koostas,“ selgitas ta, lisades, et on jõusaalis treenimise näol leidnud toimiva ja sobiva treeningu. „Ma tunnen, et see sobib mulle. Tulemused on näha kiirelt ja võhm kasvab. Asjad, mis ennem tundusid rasked tunduvad nüüd kergemad, näiteks 20 kilose lapse kolmandale korrusele viimine.“

Ingridi sõnul paelubki teda jõusaalis treenimise juures see, et see hoiab füüsilist tervist korras ja mõjub ka vaimselt hästi. „Ma lausa säran ja seda öeldakse mulle tihti!“

Ingrid on treenimisega siiani kaotanud juba 11 kg ning jätkab motiveeritult. „Inimesed mõtlevad tihti, et võiks hakata trenni tegema, aga lükkavad seda edasi. Raske on alustada, aga kui oled juba alustanud ja näed tulemusi, siis kasvab ka motivatsioon!“ julgustas Ingrid ka teisi tervisliku elustiili kasuks valima.

Parim soovitus eluks, mis kunagi antud on, on järgmine: Tee seda, mis sulle endale meeldib ja ära kuula teisi. Asju tuleb teha südamega!

Eesti haiglad tähistavad ülemaailmset Patsiendiohutuse päeva

15.09.2023

Ülemaailmne Patsiendiohutuse päeva tähistamine sai alguse 2019.aastal. Päeva eesmärk on rahvusvaheliselt tõsta nii poliitikute, tervishoiujuhtide ja -töötajate kui üleüldiselt ühiskonna teadlikkust patsiendiohutusest.

2023.aasta patsiendiohutuse päeva teemaks on „Patsientide kaasamine patsiendiohutuse nimel“. Eesmärgiks on võimestada patsiente kaasates neid patsiendiohutuse tagamisse. Selleks, et patsiendiohutuse taset tõsta, on vajalik kõikide – poliitikute, tervishoiujuhtide, aga ka ühiskonna terviklikult ja patsiendiorganisatsioonide – panust. Tõstes patsientide teadlikkust patsiendiohutusest, oskavad nad paremini oma ravi osas kaasa rääkida ja nii aidata vähendada välditavat kahju tervishoius. Maailma Tervisorganisatsioon kutsub üles erinevaid otsustajaid ja töörühmasid veelgi enam kaasama patsiente erinevate seaduste, juhendite, strateegiate jms väljatöötamisel.

Paljudes Eesti haiglates on patsientide häälekandjaks patsientide nõukojad. Nende liikmetel on oma lugu ja kokkupuude haiglaga, kas iseenda või lähedasega seoses ning nad annavad haiglatele head nõu inimesekesksema ja ohutuma teenuse osutamisel.

Haiglad on üheskoos loonud Facebooki ürituse „Patsiendiohutuse päev“, kuhu kutsume kuni esmaspäevani oma lugusid jagama ning haiglate tegevust patsiendiohutuse tagamisel jälgima.

Reedel, 15.09 kell 17.00 algab Pärnu Haigla Facebook-i lehel virtuaalne vestlusring, kus osalevad haiglate patsientide nõukodade esindajad. Kõik on oodatud kuulama ja vaatama! Patsiendiohutuse päeva ühisest tähistamisest võtavad osa Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Narva Haigla, Narva Medicum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Viljandi Haigla.

Koos tegutsedes suudame patsiendiohutust suurendada ja tervishoiuteenuseid parandada!

Tervikumi ehitusel näeb pilte valmis hoonest

12.09.2023

Täna, 11. septembril paigaldas Viljandi haigla Tervikumi ehitusplatsi piiretele vaated sellest, milline hakkab välja nägema maakonna haigla ja tervisekeskuse hoone.

Vaated on paigaldatud nelja külge ning igal küljel on pildid sellest, milline haigla näeb välja just sealt poolt vaadates.

Koostööteenuste juhi Krista Valdvee sõnul on vaadete loomise eesmärk sulanduda linnapilti. „Maakonna haiglast ja tervisekeskusest saab peagi oluline osa Viljandi linna ja ka maakonna inimeste igapäevases elus. Seda nii teenustega kui maamärgina liikumistrajektooris. Soovime fotode ning QR-koodis avaneva videoga tuua Tervikum juba kõigi teadvusesse, et avamisel oleks ta juba tuttavlik ning kõigile teada, millisest uksest tulla perearstile ja millisest taastusravile.“

Tervikum kerkib Viljandi kesklinna 2025. aasta juuniks. 23 000 m² suuruses hoones on koos perearstiteenus, erinevate uuringute võimalus, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi. Uued töötingimused saab kokku ligi 500 inimest. 

Projekti kogumaksumus on 104 miljonit eurot koos käibemaksuga. Hoone on projekteerinud arhitektid DAGOpen OÜ, PLANHO consultores S.L.P, BAKPAK Architects S.L.P, sisearhitekt Pink OÜ ning ehitavad Rand ja Tuulberg AS ja Ehitustrust AS. Omanikujärelevalvet teostab inseneribüroo Telora OÜ. Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.

Juhime tähelepanu ka asjaolule, et pildid on arhitektide kavandid, millel on rõhutatult kujundatud just uut Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse hoonet. Seetõttu pole kõrval asuvad hooned ja kujutised detailselt kujundatud ning ei peegelda tegelikkust.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: autojuht-tehnik Marek Nõmm

08.09.2023

Sel korral räägib meile oma hobist Viljandi haigla haldusteenistuses autojuht – tehnikuna töötav Marek Nõmm. Marek ehitas 2021. aasta sügisel oma perele tavalisest kaubikust matkabussi, millega ringi reisida. Peamiseks sihtkohaks on Mareki perel Hispaania, kuhu viis matkabuss neid esimest korda kohale eelmise aasta juunis. Bussi kasutab Mareki pere aga ringi reisimiseks igal vabal hetkel nii palju kui võimalik.