Eriarstide koormusele toovad leevendust tööd alustanud eriõed

18.11.2021

Ravi kiiremaks kättesaamiseks alustasid novembris Viljandi haiglas tööd eriõed, kelle vastuvõtule saavad patsiente saata nii maakonna pere- kui eriarstid.
 
Haigekassa algatusel kuus kuud kestva pilootprojekti käigus alustasid vastuvõttu diabeedi-, kopsu- ja reumaõde. Kolmapäevast lisandus juba varem käivitunud reumaõe iseseisvale vastuvõtule ka osteoporoosiõe vastuvõtt, mis tähendab, et kolmapäevast ootab reumaõde iseseisvale vastuvõtule ka osteoporoosi patsiente
Reumaõde Ülle Oder rääkis, et tema vastuvõtt osteoporoosi patsientidele algab kahest visiidist. Esimesel hinnatakse patsiendi üldisi riskifaktoreid ja sellest tingitud luumurru riski, teostatakse vajadusel täpsustavad arstiga kooskõlastatud laboratoorsed uuringud, et välistada teised haigused osteoporoosi võimaliku põhjusena ning vajadusel tehakse luutiheduse uuringule lisaks röntgenuuring seljast. Teine visiit on uuringutulemuste hindamiseks ja selgub vajadus ravi rakendamiseks. Pärast seda saab otsustada, kas patsiendi peab saatma ravi määramiseks ka reumatoloogi vastuvõtule. Ravi vajajad jäävad pärast selle määramist osteoporoosiõe jälgimisele.
 
Reuma- ja osteoporoosiõde Ülle Older
 
"Sedasi peaksid patsiendid saama kiiremini oma tervisemuredega spetsialisti juurde" lausus Viljandi Haigla õendusjuht Saima Hinno ja tähendas, et eriõe kliinilised teadmised on süvendatud valitud erialal ja tema ülesanne on ka kroonilise diagnoosiga inimeste regulaarne jälgimine ehk regulaarsed kontrollvisiidid saab asendada järk-järgult eriõe vastuvõttudega, mis arstiga kooskõlastatud..
Õendusjuht lisas, et eriõe teenus rakendati, kuna nii saab arsti ja õe vahel tegevusi jagades aega säästa. "Patsiendi nõustamist saab teha ka eriväljaõppe saanud õde, kellel on kogemus ja kes tunneb oma valdkonda hästi. Arst ja õde teevad tihedat koostööd, nad on kokku leppinud, mida üks ja teine teeb, et patsienti paremini aidata. Oluline on seegi, et arst saaks maksimaalselt värsket (äsja kogutud) infot enne, kui patsient tema vastuvõtule jõuab," ütles Hinno.
Viljandi haigla ravijuht Mart Kull rääkis, et tervishoiusüsteem on jõudnud punkti, kus demograafilistest muutustest tingitud erinevate krooniliste haiguste raviks vajalik ressurss ületab oluliselt arstide järelkasvu potentsiaali. "Peame leidma viise liikumaks kiiresti uute teenuseosutamise mudelite suunas," tõdes ta ja selgitas, et see tähendab olukorda, kus arst ei oleks enam keskne teenuse osutaja. Ta sõnas, et Viljandis näeb ta ühe lahendusena just agressiivset eriõenduse arendamist. Siiski nägi ta, et probleemiks võib kujuneda koostöö ja vastutuste kokku leppimine eri tasandite vahel. Tema sõnul on vaja ka muudatust inimeste mõtetes, milleks on ühelt poolt patsientide valmisolek võtta vastu eriarstiabi teenust eriõdedelt, aga teiseks, peab muutus toimuma ka arstide peas ja neiltki on vaja valmisolekut delegeerida paljud vastuvõtukabinetis aset leidvad tegevused oma meeskonna õdedele. "See ei juhtu kindlasti üleöö, aga mul on hea meel, et oleme Viljandis võtnud sellele suuna ning et meie partner Haigekassa seda nüüd reaalsete sammudega toetab," ütles ta.
 
Iga haigla sai valida, millised on nende tugevamad valdkonnad, kus õed on valmis tegema ka eriõe vastuvõtte. Õe iseseisvad vastuvõtud olid olemas varemgi, aga eriõe vastuvõtt eeldab pikaaegset kogemust ja eraldi ettevalmistust. Kui see projekt ennast õigustab, kaalub Haigekassa võimalust lisada eriõe vastuvõtud oma rahastatavate teenuste nimekirja. Kuue kuu jooksul küsitakse ka patsientidelt tagasisidet ja kommentaare, kuidas nemad teenusega rahule jäid.
 
Sigrid Koorep
Sakala