Perekool | Vesivõimlemine rasedatele | Raseduskriisi nõustamine | Gestatsioonidiabeedi nõustamine | Perepalat

Sünnitusabi ja günekoloogia osakond

Sünnitusabi ja günekoloogia osakond asub A-korpuse 3. korrusel. Osakonna koosseisu kuulub ka B-korpuse II korrusel asuv naistenõuandla (registreerimine tel 43 43 001).

Osakonnas on kaks kaasaegsete vahenditega sünnitustuba, võimalik on ka vettesünnitus.
Ööpäevaringselt on olemas valvearst, millest tulenevalt võimaldatakse kohene operatiivne abi tüsistunud sünnituste puhul.

Sünnitusi on Viljandi haiglas aastas ligikaudu 400.
400 sünnituse kõrval on meil sama palju päevaravi protseduure ja üle 200 operatsiooni aastas. Viljandi haiglas osutatakse operatiivset abi nii laparoskoopilisel meetodi,  kui ka teostatakse avatud kõhukoopa operatsioone. Lisaks on palju protseduure, mida teostatakse päevaravi tingimustes. Nende hulka kuuluvad ka abordid, milledest tüsistuste ja komplikatsioonide vähendamiseks teostatakse viimasel ajal suur hulk medikamentoosselt. 

Sünnitama on oodatud kõik naised olenemata elukohast.


Vastuvõtt sünnitusosakonda toimub ööpäevaringselt A-korpuse otsauksest (bussipeatuse taga),
tel 435 2113.

NIPTIFY - täpseim loote kromosoomiuuring

NIPTIFY on kõige täpsem loote kromosoomhaiguste sõeluuring, mis määrab Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri sündroomi esinemise riski ja lisaks ka loote soo. Haigekassa kompenseerib NIPTIFY testi rasedatele, kellel on OSCAR testiga leitud kõrgenenud loote kromosoomhaiguse risk. Tänu sellele ei pea 90% kõrge OSCAR riskiga patsientidest läbima invasiivset lootevee uuringut. NIPTIFY on ohutu ja kiire, sest analüüsiks võetakse emalt vereproov ja testi tulemused saabuvad arstile 4-8 tööpäeva jooksul.

Olenemata OSCAR testi ajastusest ja tulemusest, on NIPTIFY test kättesaadav kõigile lapseootel peredele juba alates 10. rasedusnädalast. Test tuvastab loote võimaliku kromosoomhaiguse peaaegu 100% täpsusega ja määrab loote soo eksimatult. Lisaks võib NIPTIFY tuvastada ka teisi kromosomaalseid kõrvalekaldeid ehk juhuleide, mis võivad mõjutada loote tervist ja raseduse kulgu. NIPTIFY on välja töötatud Eesti teadlaste ja arstide koostöös, analüüsid tehakse Tartus ning teie geeniandmeid ei saadeta riigist välja.
 

Rohkem infot NIPTIFY.ee

Perekool

Tulevasi emasid sünnituseks ning beebi eest hoolitsemiseks ettevalmistavad perekooli loengud toimuvad kord nädalas, teisipäeviti kell 16 üle telesilla. Üks loeng kestab orienteeruvalt 2 tundi.

Loengutsükkel koosneb neljast loengust: 

1. RASEDUSAEGNE ELUVIIS
Muutused naise kehas, toitumine, liikumine.

2. ETTEVALMISTUS SÜNNITUSEKS JA SÜNNITUSVALU LEEVENDAMINE
Sünnituse algus (millal haiglasse minna ja mida kaasa võtta), sünnituse kulg, haigla protseduurid, sünnitusplaan. Toimetulek sünnitusvaluga, erinevad keha-ja sünnitusasendid, massaaž, füüsiline tugi ja tugiisiku roll sünnitusel.

3. SÜNNITUSJÄRGNE PERIOOD JA VASTSÜNDINU HOOLDUS
Muutused naise kehas, rasedusest hoidumine, imiku hooldus.

4. IMETAMINE
Õpetus rinnaga toitmisest, imetamisvõtted, võimalikud tekkivad probleemid ja küsimused. 

Koolitajad on sünnitusabi ja günekoloogia osakonna ämmaemandad. 

Perekooli loeng toimub Zoomi keskkonnas, selle kasutamise eelduseks on arvuti kaamera, kõlari ja mikrofoniga ning internetiühendus. Kasutajale saadab loengu lingi ning juhised keskkonnas topimetamiseks haigla koolituskeskus, kes on vajadusel ühenduse loomisel ka toeks.

Ühe loengu hind on 5 eurot, nelja loengu hind on 15 eurot osaleja kohta.

Registreerimine loengutele ja tasumine toimub Viljandi haigla registratuuris telefonil 434 3001 ja e-posti aadressil registratuur at vmh dot ee
Koolitusele saab registreerida koolitusele eelneva päeva kl 15ni. Koolituse eest peab makse olema laekunud Viljandi haigla arvele koolituspäeva hommikul kl 10ks. 

Kui enne koolitust selgub, et inimene ei saa mingil põhjusel koolitusel osaleda, siis on ta kohustatud sellest koolitusele eelneval päeval  (telefonitsi kl 16ks, e-postiga 24-ks)  registratuurile teada andma ning sel juhul saab ta võimaluse osaleda samal koolitusel järgmises tsüklis, so kuu aja pärast. 
Ette makstud raha haigla ei tagasta. 

 

Sünnitõendi väljastamine kodusünnituse korral

Eestis reguleerib meditsiinilise sünnitõendi väljastamise ja isikukoodide moodustamise põhimõtteid Siseministri määrus nr 1. „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ §5.
Reeglina saab tervishoiuteenuse osutaja väljastada Eestis sündinud lapsele meditsiinilise sünnitõendi juhul, kui ta on andnud emale sünnitusabi.

Kui naise sünnitegevus on nii kiire, et ta ei jõua haiglasse ja laps sünnib kodus/autos, tuleb pöörduda võimalikult kiiresti lähimasse haiglasse või kutsuda kiirabi, kes naise ja lapse haiglasse toimetab. Sellisel juhul on tervishoiuasutusel võimalik nii naine kui laps üle vaadata, teha vajalikud protseduurid ning seejärel ka lapsele isikukood anda.

Kui naine otsustab kodus sünnitada, tuleb lähtuda juhendist „Planeeritud kodusünnitusabi Eestis“. Juhendist tulenevalt võib kodusünnitusabi osutada ainult Terviseameti tegevusloaga ämmaemand, kes väljastab lapsele sünnitõendi (ilma isikukoodita).
Ämmaemanda sünnitõendi alusel väljastab isikukoodi perekonnaseisuamet või kohalik omavalitsus lapsele nime panemisel (sünni registreerimisel).

Kui on tegemist assisteerimata kodusünnitusega, kuhu naine ei soovi tegevusloaga tervishoiutöötajat ega ka enda ja lapse hilisemat haiglas läbivaatamist, peab naine emadust ja lapse põlvnemist tõestama kohtus. Sellisel juhul ei saa haigla meditsiinilist sünnitõendit väljastada ja kinnitada toimingut, millega nad ei ole olnud seotud.

Kui naine sünnitab kodus, kuid ta on rasedusega olnud tervishoiuteenuse osutaja juures jälgimisel, tema raseduse kulg on günekoloogile/ämmaemandale täpselt teada, siis saab tervishoiuteenuse osutaja väljastada sünnitõendi, kui naine pöördub pärast sünnitust esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24h jooksul haiglasse, et arst saaks nii ema kui lapse üle vaadata ja vajalikud protseduurid teha.  Sellisel juhul tuleb arvestada, et haiglas tuleb viibida minimaalselt 6 tundi, kuid vajadusel ka kauem.

„Kuna kodusünnitusega kaasnevad kõrgemad riskid, sh tõstab kodusünnitus oluliselt nii ema kui ka vastsündinu sünnitusjärgse suremuse riski, siis soovitab Viljandi haigla sünnitada haiglas,“ ütles lastearst dr Gerli Mirka. „Varasemalt diagnoosimata ohtlikud terviserikked, nagu näiteks südamehaigused, ainevahetushäired aga ka hingamispuudulikkus avalduvad vastsündinul esimese 24h jooksul. Seetõttu on oluline, et nii vastsündinu kui ka ema oleksid spetsialistide vaateväljas juhuks kui neile on vaja osutada kiirelt vajalikku arstiabi“.
 

Gestatsioonidiabeedi nõustamine

Gestatsioonidiabeedi (GDM) ehk rasedusdiabeedi nõustamine 
 
GDM ehk rasedusaegne suhkruhaigus on raseduse ajal tekkinud süsivesikute ainevahetuse erineva raskusega häire, mis on esimest korda tekkinud või diganoositud raseduse ajal. 
Raseduse ajal toodab platsenta hormoone, mis põhjastavad insuliiniresistentsust, seepärast tõuseb raseda veresuhkrutase. Kahjuks ei ole sellel haigusel väliseid nähtavaid sümptomeid ja naine ise ei tunneta oma veresuhkrutaset. 
Seetõttu on diagnoosi täpsustamiseks vaja teha glükoositaluvuse ehk- tolerantsuse test (GTT). 
 
Suure riskiga rühma kuuluvatele rasedatele tehakse test raseduse I trimestril. Keskmise riskiga naisi testitakse raseduse 24.-28. nädalal. 
 
GTT testile suunab rasedust jälgiv ämmamend või naistearst, vajadusel ka mitu korda (nt juhul, kui 1. test oli normis).  
 
Kui GTT väärtused on normist kõrgemad suunatakse naine rasedusdiabeedi nõustamisele. 
 
Gestatsioonidiabeet taandub pärast sünnitust ja kontrolliks tuleb pöörduda perearstile vähemalt 1 kord aastas. 

Kes kuuluvad riskirühma?
  • Kehamassi indeks (KMI) oli enne rasedust >30 km/m2;
  • eelmise rasedusega on olnud gestatsioonidiabeet (tõenäosus kordumiseks 50%)
  • varasemalt testitud glükoositaluvuse häire;
  • lähisugulane on diabeetik
  • lapse sünnikaal eelmis(te)e raseduse(te)ga on olnud üle 4500 g
Samuti testitakse rasedaid, kellel raseduse ajal tekivad viited võimalikule GDM-ile. Ohumärgid on glükoosi esinemine uriinis, suur kaalutõus raseduse ajal, ultraheliuuringul ilmnenud suur loode, lootevee liigsus, paastuaegse veresuhkru väärtus 5,1 mmol/l ja rohkem. 
 
GDM raviks kasutatakse dieetravi. Eduka dieetravi õnnestumise eelduseks on järjepidevus ja enesekontroll. 
Enamusele patsientidest piisab dieetravist, kuid mõnikord, vaatamata tublile toitumise jälgimisele ei piisa dieetravist. Sellisel juhul lisatakse raviskeemi tablettravi, kui ravi pole piisav, siis insuliin süsteravina. 

Gestatsioonidiabeedi nõustamisele saab end kirja panna ämmemanda visiidi käigus või helistades
Viljandi haigla registratuuri telefonil 434 3001 (E-R 8-16).
Visiiditasu ei võeta!

Nõustavad vanemämmaemand Esta Jüris ja ämmaemand Tiia Helve. 

Vastuvõtud toimuvad teisipäeviti kell 16.00-19.00 II korrusel B-korpuses, kabinetis nr 203.  
(esmane visiit kestab tund aega, korduv 30 minutit).
 
Võta kindlasti kaasa rasedakaart!

Tervislik toitumine aitab ennetada diabeeti tulevikus!

Raseduskriisi nõustamine

Elus võid vahel sattuda ka raskete valikute ette ja olukordadesse, kus tundub et häid lahendusi ei ole. Siis tasub kindlasti pöörduda raseduskriisi nõustaja poole, kelle toetusel saab leida sobivaimaid lahendusi, uusi viise ja võimalusi muutustega toimetulekuks. Püüame ühiselt leida tasakaalu väljapääsmatuna näivates olukordades. 
 
Raseduskriisi nõustaja tegevuse eesmärk on toetada perekonna, lähedaste ja fertiilses eas olevate naiste ning meeste emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu, parandades naiste ja perede toimetulekuvõimet seoses raseduse planeerimise, lapseootuse ja sünnitusjärgse perioodiga. Samuti aitab raseduskriisi nõustaja toetada ärevuse tekkimise korral, et vältida vaimse tervise häirete tekkimist.
! Raseduskriisi nõustamine ei ole suunatud ainult rasedatele. Nõustaja vastuvõtule peaksid pöörduma ka kindlasti need naised, kellel on IVF rasedus, peetunud rasedus või raseduse katkestamist planeerivad naised. Teenusele võivad pöörduda ka lähisugulased, kes on ka kriisiolukorras nt lapse kaotanud pereliikmed.
 
Pöördu kindlasti nõustaja poole, kui puutud kokku allolevate muredega:
  • raseduse katkestamine/abort;
  • raseduse katkemine/peetumine;
  • antenataalne ja intranataalne loote surm;
  • neonataalperioodis lapse surm;
  • planeerimata rasedus;
  • traumaatiline/negatiivne sünnituskogemus;
  • viljatusravi;
  • riskirasedus;
  • rasedusaegne ja/või sünnitusjärgne ärevus (sh sünnitushirm);
  • rasedusaegne ja/või sünnitusjärgne meeleolu/tahtejõu langus;
  • enneaegne sünnitus;
  • geneetilise või kromosomaalse häirega lapse sünd;
  • lähisuhte vägivald.
 
Nõustab ämmaemand Liisa Mettus, kes on läbinud aastase koolituse kriisinõustamise alal. 

Tema vastuvõtule saab registreerida telefonil 5605 7859 või e-posti teel liisa.mettus@vmh.ee või Viljandi haigla registratuuri kaudu telefonil 434 3001 (E-R 8-16).
 
Teenuseid osutatakse nii üksikisikutele kui perele. Samuti nõustab Liisa ka osakonnas olevaid patsiente. 
 
Suunamiskirja alusel on nõustamine nii mehele kui ka naisele tasuta.
Küsi saatekirja naistearstilt, ämmaemandalt, perearstilt. 
 
Sa läbid oma kriisid ise, kuid Sa ei pea seda tegema üksi!

Perepalat

Sünnitusjärgselt saab valida üld- ja perepalati vahel. 

Perepalateid on neli, üldpalateid on kolm, neist üks privaatpalat keisrilõikega sünnitanule.

Perepalatites on kasutamiseks televiisor, külmkapp ja veekeetja.



Esimene alanud ööpäev perepalatis   23,00 eurot.
Iga järgnev ööpäev perepalatis            19,00 eurot.

(30.12.2014 otsus nr 176)