SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: infotöötaja Monika Murumets

24.11.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla infotöötaja Monika Murumets, kes tegeleb seltskonnatantsuga.

Huvi muusika ja tantsu vastu on Monikal olnud lapsest saati. „Lasteaias ja hiljem koolis pandi mind laulma ja tantsima. Käisin ka muusikakoolis, kus õppisin klaverimängu ja akordionit. Tõsisem huvi seltskonnatantsu vastu tekkis mul aga kolmekümnendates eluaastates. Käisime mehega väga palju tantsupidudel ja nägime, kui hästi mõned paarid tantsivad. Nii otsustasimegi asja tõsisemalt ette võtta ja minna tantsukursusele,“ kirjeldas Monika, kuidas ta selle hobini jõudis.

Seltskonnatantsu tantsimist alustas ta Viljandis, trennid olid kaks korda nädalas ning tantsutunde andis sel ajal Helle Paldra. „Peale pooleaastast algkursuse lõpetamist võeti meid tantsuklubi Promenaad liikmeks ja saadeti juba võistlustele. Nii minu tantsuteekond hakkaski, nädalas kaks korda trennis ja nädalavahetustel pidudel,“ rääkis Monika.

Monika on proovinud aga ka teisi tantsustiile. „Mehega koos saime seltskonnatantsuga tegeleda 25 aastat, siis viis kuri haigus ta siit ilmast ära. Kuna mul ei olnud kohe uut tantsupartnerit, siis hakkasin tegelema hoopis laintantsuga. Sellega tegelesin umbes 10 aastat aga samal ajal leidsin endale ka uue tantsupartneri ja sain ka seltskonnatantsuga edasi tegeleda. Käisin paralleelselt kahes erinevas tantsutrennis. Proovisin tegelikult ka flamenkotantsu, kuid aega ei jagunud kõige jaoks, pidin valiku tegema ja kõige hingelähedasem oli ikkagi seltskonnatants,“ kirjeldas ta.

Tänaseks päevaks on Monika selle hobiga tegelenud üle kolmekümne aasta. „Tantsin seni, kuni tervis lubab. Käin kord nädalas trennis ja peaaegu igal nädalavahetusel peol, kus aga midagi korraldatakse,“ ütles ta ning lisas, et kui tantsupisik juba kord küljes on, siis sellest enam lahti ei saa.

„Kui rääkida sellest, mida see mulle annab, siis esiteks, see on väga hea füüsiline trenn, teiseks, see on suur positiivne emotsionaalne energialaeng. Hea muusika ja selle saatel liikumine, samas ka kaasa laulmine, mis saab veel rohkem energiat anda? Tänu sellele hobile olen ma üle saanud paljudest elus ette tulevatest raskustest,“ lausus Monika ning ta soovitas ka kõigil teistel, kellel on muusikalist kuulmist ja tahe muusika saatel liikuda, minna tantsima.

Lisaks tantsimisele meeldib Monikale aga veel ka õmmelda ja endale ise riideid disainid. Samuti meeldivad talle väga lilled ja üldse aiandus.

Monika jagas ka soovitust: „Kallid inimesed, olge positiivsed ja teineteise suhtes mõistvad, armastage oma lähedasi ja kuulake neid, võtke pere ja tuttavate jaoks aega! Ma näen oma töö juures väga palju negatiivseid ja kurje inimesi, andke neile nende kurjus andeks ja olge ise rõõmsameelsed edasi!“

Gümnasistide maalinäitus peahoone 2. korrusel A-korpuses

24.11.2023

Ambulatoorse ravi osakonna koridori seinu kaunistab alates sellest nädalast Viljandi Gümnaasiumi kunstisuunaga õpilaste näitus.

Tööd valmisid suvise maalilaagri raames.

Näitus on üleval detsembri lõpuni.

Terviseportaal vahetab välja senise patsiendiportaali

24.11.2023

PRESSITEADE
Tervisekassa

Järgmisel nädalal suletakse senine patsiendiportaal www.digilugu.ee, mille asendab täiesti uus terviseportaal veebiaadressil www.terviseportaal.ee.

Digilugu suletakse paralleelselt terviseportaali käivitamisega. Kui inimene läheb vanast harjumusest aadressile www.digilugu.ee, suunatakse teda automaatselt terviseportaali lehele. Siinkohal kutsume üles ka kõiki tervishoiutöötajad olema inimestele abiks ning teavitama oma patsiente uue terviseportaali olemasolust ja kasutama patsiendiportaali või digiloo asemel terviseportaali nimetust.

Kuna patsiendiportaal on tänaseks üle 15 aasta vana ning tekkinud on mõningane tehnoloogiline võlg, on uue portaali loomine vajalik, sest ligipääs terviseandmetele peab käima ajaga kaasas. Esialgu on muudetud portaali disaini, parandatud kasutusmugavust ja uuendatud tehnilist platvormi, mis on eelduseks tulevikus lisanduvate uute teenuste jaoks.

Esimeses etapis pakutakse Tervisekassa ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) koostöös valminud terviseportaali kaudu inimestele tervishoiuga seotud teenuseid, mis olid saadaval ka vanas patsiendiportaalis. Tänu uuele portaalile paraneb kasutajamugavus ehk inimene pääseb terviseinfole ligi mugavamal viisil ning erinevad teemad on kategoriseeritud loogilisemalt.

Enne terviseportaali sisselogimist on inimestele kuvatud tervisedendusliku sisuga esileht, mis hakkab sisaldama erinevat tõenduspõhist tervisealast teavet. Samuti võimaldab portaal täiendada lisaks tervisedeklaratsioonile ning tahteavaldustele enda ja lähedaste terviseandmeid ning täita vastuvõtule eelnevaid seisundihindamise küsimustikke.

Lähitulevikus luuakse terviseportaali järjest uusi infotehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad suurendada inimese enda osalust ja vastutust tervisega seotud otsuste tegemisel. Üheks kasutajate poolt kõige enam soovitud võimaluseks on teavituste saamine näiteks retseptide, vaktsineerimiste ja arstivisiitide kohta. Teenus lisatakse terviseportaali 2024. aasta jooksul ning seejärel saavad inimesed teavitusi tellida SMS-i või e-posti kaudu.

Lisaks eeltoodule saab alates uuest aastast terviseportaali osaks ka digiregistratuur, mis pole enam tulevikus eraldi keskkond. Tänu sellele muutub broneeringute tegemine või vastuvõtuaegade muutmine ja tühistamine patsiendile lihtsamaks.

EST: Terviseportaal https://www.terviseportaal.ee/

ENG: Health Portal https://www.terviseportaal.ee/en/

RUS: Портал здоровья https://www.terviseportaal.ee/ru/

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: koolitusjuht Signe Susi

17.11.2023

Täna räägib meile oma põnevast hobist koolitusjuht Signe Susi. Signe tegeleb käsitööga, peamiselt heegeldamise ja tikkimisega.

Käsitööst sai ta hobi umbes 20 aastat tagasi. „Huvi tekkis mul koos väikeste lastega, sest huvitaval kombel õnnestus mul Tartu 7. Keskkooli muusikaklass läbida ilma, et oleks kordagi midagi kudunud või õmmelnud,“ rääkis Signe, „Käsitööga tegelemine hakkas lastele mütside, sokkide ja kampsunite tegemisega, nagu ikka. Internet oli toona juba leiutatud ja infot oli küllaga ka raamatutes. Aga 2006. aastal kuulutas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö liit välja rahvusliku mänguasja aasta ja nii sattusin traditsioonilise käsitöö juurde. Huvi süvendas veel liitumine TÜ Viljandi kultuuriakadeemia toonase rahvusliku käsitöö osakonnaga projekti- ja täienduskoolituse spetsialistina ja edasine on juba ajalugu.“

Signe tegeleb käsitööga vastavalt võimalustele ja impulsile. „Nii nagu ma ei suuda vahel paeluvat raamatut käest panna, on ka heegeldamist või tikkimist raske kõrvale panna, sest nii tahaks näha, mis lõpuks välja tuleb. Aastatega tuleb teatavat sorti vilumus ja tegemistesse teatud kulgemine, aga aja peale tähtajaks millegi tegemine on see, mida ma parema meelega väldiksin,“ ütles ta.

„Enda tutvustamiseks ütlen alati, et mina väikseid asju teha ei oska, kui, siis väga mikroskoopilisi, enamasti on aga minu käsitöö suur,“ kirjeldas Signe lisades, et ilmselt on tema kõige tuntumad tööd erksavärvilised heegeldatud tekid, mida ta on teinud nii beebisuuruses kui ka mõõtudes 2,5×2,5m. „2021. aastal sain valmis ka heegeldatud jõulukuuse, mis on samuti üle 2 meetri kõrge ja mille valgustus muudab juba advendi ajal pühadeloojaks. Selline hea kuusk – ei aja okkaid ja tuledega saab igal aastal talle uue iseloomu anda. Puhas taaskasutus,“ rääkis ta.

Lisaks heegeldamisele on Signe ka hoolega tikkinud. Kõige eksootilisem tehnika on kuldtikand, mida ta on jõudumööda käinud meistrite juures õppimas, näiteks Jeruusalemma Issanda Taevaminemise kloostris Õlimäel, Riias ja Tallinnas. „Tegemist on eksklusiivse ja küllalt hinnalise tikandiga, mille vilumus tekib aastatega iga päev tikkides, kui silmanägemine kannatab. Seetõttu ma ennast eriliseks oskajaks ei pea, liiga vähe on aega olnud tikkida,“ kirjeldas ta. „Korra aastas võtan mõne töö ette ja tikin kullaga.“

Signele meeldib aga ka Eesti traditsiooniline tikand nii Muhu tikandi kui arhailisema mulgi tikandina. „Muhu moodi tikin peamiselt tekkidel-patjadel siis kui tuju ja tahtmine tuleb. Arhailist mulgi tikandit aga harjutan juba kolmandat aastat Viljandimaa rahvarõivakoolis, kus valmib kõige vanemat tüüpi Paistu kihelkonna abielunaise rahvarõivakomplekt, umbes-täpselt 18. sajandist,“ sõnas ta ning lisas, et viimane on talle õpetanud ka palju uusi oskusi: „Kõige rohkem on vist meeldinud kangakudumine ja pilutamine. Aga neid teadmisi ja oskusi, mis ühel talunaisel olema pidi oma rõivakomplekti valmistamise juures, oli rohkemgi kui kümmekond – alates vöökudumisest kuni pitside niplamiseni. Neid oskusi ja Eesti Rahva Muuseumi kogusid ei väsi ma imetlemast.“

Oma tikkimisoskusi on Signe saanud näidata ka presidendile vabariigi aastapäeva vastuvõtuks Mulgi rahvarõivate loomisel.

Põhjus, miks Signe just käsitööga tegeleb on rõõm loomisest ja mõtlemisest. „Käsitööd tehes mõtlen hoopis teistmoodi kui igapäevatööd tehes ja see aitab aktiivselt puhata. Omaette mõnus on muigutamine ehk plaanimine mida ja kuidas järgmisena teha.“

„Viimastel aastatel olen olnud lisaks esemete valmistamisele ka #parandusentusiast. Seda selleks, et lisaks prügisorteerimisele veel midagi enda ümber muuta. Minu jaoks on oluline vähem tarbida ja juba olemasolevate esemete-rõivaste lõpuni kasutamine. Nii sellepärast, et säilitada nostalgilist väärtust – vanaema kootud sokid on minuga ka siis kui vanaema enam ei ole, aga sokid ei peaks lihtsalt kapis seisma vaid ikka minuga kaasas käima – kui ka lihtsalt oskamise pärast,“ rääkis Signe. Sel aastal vedas ta sõpradega ka Viljandi parandusfestivalil Sokatoni – suurt sokkide ühisparandamist. „See sai ootamatult suure meedia tähelepanu, kohal olid nii vilunud sokiparandajaid kui ka noored, kes õppisid sokki parandama ja said käe valgeks,“ kirjeldas ta sellesügisest kogemust.

Parim soovitus, mis Signele antud on, on „Tark ei torma.“ „See ei lähe küll üldse kokku viimasel ajal levinud angloameerikaliku eesmärgikultuse ja agiilse toimetamisega, aga ma tõesti arvan, et enne tuleb mõelda ja kaaluda, kui minema hakkad ja teekonda tuleb nautida. Minu Muhu tikandi õpetaja Anu Kabur ütles kunagi minu toimetamist jälgides, et Susi teeb käsitööd nii nagu aega polekski. Mul on üks Kihnu nukk, mis ootab juba 15 aastat lõpuni tegemist,“ selgitas ta.

Foto: Kris Süld

Foto: Sandra Urvak

Mäluhaiguste varajasel avastamisel on oluline roll kaasteelistel

15.11.2023

5. detsembril toimub Sakala keskuses konverents „Kaasteelised mäluteekonnal“, mis käsitleb mäluhaiguste märkamist, meditsiinilise abi võimalusi ja tutvustab, mis teenused on olemas mäluhaigustega patsientide ja nende lähedaste toetamiseks Viljandimaal.

Konverentsi eesmärk on suurendada teadlikkust mäluhaigustest, et osata neid paremini ära tunda ja aidata sel teekonnal õiges suunas edasi liikuda.

Foto (Maarja Evert/Viljandi haigla): Mälukliiniku juht Eleri Luhamets.

Viljandi haigla mälukliiniku juhi ja konverentsi korraldaja Eleri Luhametsa sõnul on mäluhaiguste varajane märkamine väga oluline ning seetõttu on tähtis, et inimesed oskaksid sümptomeid ära tunda. „Alzheimeri tõbe, mis on kõige sagedasem mäluhaigus, ei ole küll seniste meditsiiniteadmiste järgi võimalik tervistavalt ravida, kuid haiguse varases staadiumis on võimalik selle süvenemist erinevate sekkumistega aeglustada. See on oluline selleks, et toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja suurema abi vajadust edasi lükata,“ selgitas ta. “Mäluhaigused kuuluvad 10 sagedasema haiguse hulka eakatel ja nende haigete hulk on kiires kasvutrendis. Seega puutub enamus meist varem või hiljem kas tööalaselt või eraelus kokku inimestega, kellel esineb mõni mäluhaigus.”

Luhametsa sõnul on mäluhaiguste märkamisel võtmeroll just lähedastel, aga ka erinevate ametkondade töötajatel. „Mäluhaiguse üks tunnus on madal haigusteadlikkus. See tähendab, et mäluhaige ise ei pruugi oma sümptomitest aru saada. Lähedased aga märkavad tihti, et inimene ei tule mäluhäirete tõttu oma igapäevaelu korraldamise ja probleemide lahendamisega enam hästi toime. Mõnikord võib aga mäluhaigus esmaselt avalduda probleemidena autojuhtimisel, koduse tuleõnnetuse või äraeksimisega, mille puhul esimene märkaja võib olla hoopis politseinik või päästetöötaja,” selgitas Luhamets.

„Tihtipeale arvatakse, et mälu halvenemine on normaalne vananemise tunnus, kuid tegelikult see nii ei ole. Haiguslikuks ei peeta seda, kui inimene mõnikord kaotab midagi, kuid suudab selle taas üles leida. Samuti seda, kui mõnikord ei tule vestluses mõni sõna meelde. Kui aga asjade kaotamine on pidev ja tavalise vestluse pidamine muutub keeruliseks, siis võib tegu olla haigusliku muutusega,“ kirjeldas Luhamets, “Tüüpiliselt ei suudeta meenutada hiljutisi sündmusi ja tekivad raskused uue info omandamisel, kaasneda võivad meeleoluhäired ja teinekord lähedane lihtsalt ütleb, et ta ei ole enam see, kes ta oli varem.” Kui esinevad sellised sümptomid, tuleb mälukliinku juhi sõnul pöörduda perearstile.

„Perearst saab välistada muud, ka tagasipööratavad mäluhäire põhjused. Kui uuringute käigus jääb kahtlus ajas süvenevale mäluhaigusele, siis saab ta suunata patsiendi eriarsti vastuvõtule. Viljandi haiglas on olemas mälukliinik, kuhu pöördumiseks saab perearst teha e-konsultatsiooni Viljandi haigla sisearst-geriaatrile või neuroloogile. Meie mälukliinik tegelebki mäluhaigele meditsiinilise abi andmisega, lisaks nõustame patsiendi lähedasi, et nad oskaksid oma pereliikme haigusega paremini toime tulla. Vajadusel aitame suunata patsiente ja tema lähedasi toetavatele teenustele, tehes koostööd kohalike omavalitsuste ja Dementsuse Kompetentsikeskusega,“ sõnas Luhamets.

Teadlikkuse tõstmiseks tuleb konverentsil juttu mäluteekonnast ning inimestest ja asutustest, kes selle teekonna juurde kuuluvad. Viljandi haigla mälukliiniku sisearst-geriaater ja neuroloog räägivad mäluhaiguste esinemisest nii vanemas kui ka nooremas eas ja juttu tuleb erinevatest sekkumisvõimalustest. Paneeldiskussioonides arutatakse sõidukijuhtimise ja mäluhaiguste problemaatikat ning seda, kuidas toetada mäluhaigusega inimese lähedasi, et teha õigel ajal õiged valikud nii patsiendi enda kui ka pere toimetulekut arvestades.

Konverents on tasuta. Rohkem infot ja registreerimisvormi leiab: https://vmh.ee/konverents

Viljandi kirurgialegend Benno Abram sai 100 aastaseks

15.11.2023

Täna, 15. novembril tähistab oma 100. sünnipäeva Viljandi haiglas pikaaegselt kirurgina töötanud Benno Abram.

Foto (erakogu): dr Benno Abram operatsioonil.

Benno Abram on Viljandis sündinud, elanud ja kasvanud mees. 1952. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ning asus siis tööle Viljandi haiglasse, kus ta töötas kogu oma elu.

„See oli II maailmasõja aeg, keegi ei teadnud, kuhu ta jääb ja mis temast saab ning suurim probleem oli see, kuidas II maailmasõjast eluga välja tulla. Siis ma otsustasin, et lähen arstiteaduskonda, sellega oldi nõus ja mind lubati Tartu Ülikooli õppima. Ka ülikool võttis mind hästi vastu,“ kirjeldas Abram täna, kuidas temast toona arst sai.

Benno Abrami esimene töökoht pärast arstiteaduskonna lõpetamist oli ordinaatorina Viljandi haigla kirurgia osakonnas. „Mäletan hästi seda, kui mind Viljandi haiglasse 1952. aastal tööle võeti. Olin siis just abiellunud ja minu abikaasa Linda, kes oli günekoloog, tuli samuti Viljandi haiglasse tööle,“ meenutas Abram.

Viljandi haiglas oli ta erinevatel ametikohtadel üle kuuekümne aasta. Täna rääkis Benno Abram, et selle pikaaegse karjääri jooksul oli õnnestumisi küllalt, kuid oli ka raskeid hetki. „Töötamise aja alguses ei lubatud tegelikult teha üldse luulisi operatsioone. Hiljem olid need lubatud, kuid reieluukaela murru puhul oli operatsioon väga keerukas. Konservatiivselt ravisin ma kõiki neid patsiente ja tegelikult üldse mitte halbade tagajärgedega,“ rääkis Abram tagasihoidlikult.

Tema sõnul hoidis kirurgi ameti puhul meeled positiivsena see, et kirurgidel oli tavaks rääkida operatsiooni ajal anekdoote. „Anekdoodi rääkimine pakkus puhkust ja andis kirurgi mõttele vabaduse. Tegelik mõte, eriti raskete operatsioonide juures, oli ikka operatsiooni käigu juures, aga anekdoot kergendas seda tööd. Anekdoot oli alati teretulnud,“ rääkis ta ajale tagasi vaadates.

Üle poole sajandi pikkuse karjääri kõige suuremaks töövõiduks peab Benno Abram aga tänase Viljandi haigla hoone ehitamise algatamist. „Mina ja minu abikaasa taotlesime uue haiglahoone ehitamist, tema tegi projekti ja viis selle mõtte valitsusorganitesse. MEKi ja KEKi näol olid ehitusvõimsused suured, nii saime valitsuselt loa ehitama hakata. See on kõige suurem võit,“ ütles Abram.

Täna käib aga uue Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitus, mille valguses soovitab ta projekti eestvedajatel praegune hoone töösse jätta. „Minu arvates oli ajalooliselt toonase uue haigla saamine Viljandi maakonnale suur kingitus. Seda lihtsalt ära anda ja selles töötamist lõpetada ei maksa. Uus haigla ei suuda praegust sellises mahus asendada,“ avaldas Abram arvamust.

Benno Abram põdes kaks aastat tagasi läbi koroonaviiruse, mis tema tervist nõrgendas. Seetõttu elab ta nüüd Harjumaal kõikide mugavustega maakodus, oma pojale Jaan Abramile lähemal. Poeg käib teda iga päev külastamas ning Benno tunneb end hästi. „Kõik vead, mis on mulle külge tulnud, püsivad endist viisi, kuid uusi haigusi ei ole juurde tulnud,“ kirjeldab ta oma tervist.

Oma kõrge vanuse taga näeb Benno Abram aga pärilikkust. „Ma ei tea, kas vanuse põhjusel mingit saladust tegelikult üldse on. Ma usun, et minu puhul on tegemist pärilikkusega. Üks minu ema õdedest on samuti elanud üle 100 aasta vanuseks,“ rääkis ta lisades, et õnneliku ja terve elu elamiseks soovitab ta tänastel noortel hoiduda meelemürkidest. „Palun hoiduge narkootikumidest ja alkoholist, kui see vähegi võimalik on. Usun, et see õnnestub kõigil, kes seda soovivad. Alkohol on minu arvates Eesti rahva suurim vaenlane,“ ütles Abram.

Samuti soovitab ta noortel õppida endale kindel amet, see mis ikka meeldib ja kus tahaks töötada. Neile, kes valivad aga meditsiinitöötaja ameti, paneb ta südamele täiendkoolituste olulisust. „See, mis on varem õpitud, kulub kindlasti ära, aga täiendõpe annab uusi vajalikke teadmisi, see on väga oluline. Täiendada saab end näiteks teaduslikke ajakirju lugedes või käies kuskil suuremas haiglas konsultatsioonil,“ jagas kunagine kirurg soovitusi.

Benno Abram ise tunneb täna kõige suuremat rõõmu aga selle üle, et Eesti on vabariik ja Viljandil on oma haigla. „Loodan, et mõlemad jäävad igavesti püsima,“ sõnas ta.

Foto (erakogu): Benno Abram 2018. aastal lapselapselapsega lossimägedes.

Viljandi kirurgialegend Benno Abram 100

"Ma tänan saatust, et ta lubas mind töötada minu armastatud erialal." Nii kirjutas 15. novembril 100 aastaseks saav legendaarne kirurg oma 90. sünnipäeval.

Benno Abram sündis 15. novembril 1923. aastal Viljandis. Keskkool lõpuni koolitee kodulinnas. Arstiks õppimine ja spetsialiseerumine Tartu Riiklikus Ülikoolis. Juba esimene töökoht arstina taas kodulinna kirurgia osakonnas. Tema mitmekülgsust ja töötahet kinnitavad töö vereülekande osakonnas, kiirabis, spordiarstina, õppejõuna meditsiiniõdede koolitamisel jne. Aastatel 1968-1976 töötas ta kirurgia osakonna juhatajana.

Tegeledes erinevate arstitöö valdkondadega süvenes aga eriline kiindumus ja pühendumus kirurgiale. "Peagi taipasin et kirurgiamet mulle sobib ja operatsioonituba muutus mulle pühamuks.Tundsin ennast seal kui kala vees ja imestusega avastasin, et opereerimine ei väsita ja operatsioonitoast tulles tundsin end alati kuidagi väga hästi ja puhanuna," on Abram rääkinud. Täna võime tõdeda, et sellise andumuse tulemuseks olid tuhanded hästi paranenud patsiendid.

Kirurgi amet on teatavas mõttes eneseohverdus. Benno Abram on meenutades öelnud: „Noore kirurgina kummardusin operatsioonilaua kohale ja kui pea ülestõstsin oli elu möödas. Nii raskelt süvenesin kirurgiasse. See ongi kirurgia.“

Abielust dr. Linda Abramiga kasvas peres üles kaks poega, kes on olnud elus edukad. Teisel erialal, mitte arstina. Isana ta armastas oma eriala aga poegade tulevikku nägi ta teistsugusena sest: "kirurgina su eraelu jääb elamata ja öösel ei saa sa kunagi korralikult magada. Terve elu-see on hirmus. Kirurgiamet on ainult kinos ilus vaadata."

Oma harvaesinevalt head kirurgi opereerimisoskust on ta õpetanud mitmetele hilisematele ülikooli professoritele nende hulgas Endel Tünder, Kaljo Põder, Jaan Eha. Tema vormis heaks kirurgiks ka Peep Kortspärna, kes on juhtinud kirurgiat nii Viljandi kui ka Pärnu Haiglates.

Dr. Abram on taas öelnud: "Peale öövalvet tuli järgmisel päeval jätkata tööd palatis ja vajadusel teha operatsioonid. Ei arvestatud, et kirurgid ka väsivad." Ta ei väsinud abivajajate jaoks üle kuuekümne aasta. Veelgi enam - esimesel võimalusel oli ta koos sõpradega jahiradadele. Osavõtlikus ja õlatugi oli ta ka poegade sportimisele, millega suudeti tõusta Eestimaa parimate hulka.

Benno Abrami pühendumust kirurgitöösse on Viljandis kõrgelt hinnatud: 2003 aastal omistati talle Viljandi linna teenetemärk osutatud panuse eest arstina ja kanti linna auraamatusse.

Soovime juubilarile õnne 100. sünnipäevaks! Head tervist ja visadust edaspidiseks!

Viljandi haigla kirurgiakliiniku kolleegide nimel Andres Tiit

Imetluse ja austusega õpilaste nimel uroloog Tõnu Juul

Tervisekassa ja Viljandi haigla koostöö tõi olulise silmakirurgia teenuse inimestele lähemale

14.11.2023

Viljandi haigla pakub alates käesolevast aastast silmakirurgia teenust, sealhulgas katarakti ehk hallkae eemaldamise lõikust. Haigla küsis operatsioonil käinud patsientidelt teenusega rahulolu ja soovitusindeksit ning selgus, et võimalusega kodulähedaselt nimetatud teenust saada ollakse äärmiselt rahul.

Hallkae eemaldamise lõikust teeb Viljandi haiglas pikaaegse kogemusega silmakirurg dr Aleks Kree, kelle sõnul on Viljandi haiglas olemas kõik vajalik, sealhulgas ka kaasaegne aparatuur tänapäevaste silmalõikuste tegemiseks.

Kolleegi, silmaarsti dr Anne-Liis Matsoni sõnul saadetakse patsient hallkae operatsioonile üldiselt siis, kui prillid enam oluliselt nägemist ei paranda. „Selle põhjuseks on tuhmunud silmalääts ehk hallkae, mis ei lase inimesel enam näha sama teravalt kui enne. Kui silma implanteeritakse tuhmunud silmaläätse asemele selge kunstlääts, siis läheb nägemine teravamaks ja selgemaks ning patsient näeb taas hästi,“ selgitas ta.

Selle uue ja olulise teenuse juurutamise osaks oli ka teenuse kogemuse ja patsientide rahulolu hindamine, et teenuse kvaliteeti saaks vajadusel parendada. Teenusega rahulolu küsis Viljandi haigla ajavahemikul 6. aprillist kuni 5. septembrini katarakti lõikusel käinud patsientidelt. Patsiente käis teenusel sel perioodil 79 ning telefoniküsitlusele vastas neist 52.

Üldist rahulolu teenusele pidasid küsitlusele vastajad väga heaks. Nimelt vastas 81% küsitletud patsientidest, et on teenusega väga rahul ehk andsid 11 punktilisel skaalal teenusele hindeks 9 ja 10 palli. Vaid 2 vastajat andis teenusega rahulolule vähem kui 6 punkti ehk hindasid teenust alla keskmise. Mõlemal patsiendil oli probleem tagasipöördumise aja broneerimisega, sest nagu ka mujal Eestis on Viljandi haiglas silmaarsti vastuvõtule saamise järjekorrad pikad.

100% küsitletust olid rahul personali suhtumisega lõikuse ajal ja suunistega, mis anti edaspidise toimimise ja koduse ravi osas. „Tänan südamest personali, nad kõik on imelised! Sain ka väga head juhised, kuidas toimida pärast operatsiooni, kõik seletati mulle kohapeal ära ja räägiti läbi ning anti kaasa ka paberid, kus kogu info kirjas oli,“ kirjeldas üks küsitlusele vastaja. Teine küsitletu lisas: „Tahan eriti tänada õdesid, kes arsti juures toimetasid ja lahkelt selgitusi jagasid.“

Keskmiselt tuli Viljandi haiglas oodata operatsiooni aega 3 nädalat. Vastajad väljendasid heameelt selle üle, et võimalus operatsiooni tegemiseks on nüüd Viljandis kohapeal. Samuti toodi välja, et võimalus operatsioonil käia muutis nende elukvaliteeti paremaks. „Silmaarst soovitas mul minna hallkae operatsioonile, eriti vasaku silmaga. Ma ise ei saanud arugi, et operatsiooni vajaksin. Kui vasaku silmaga operatsioon ära tehti ja nägema hakkasin, siis sain alles aru, kui suur vahe on ühe ja teise silmaga nägemisel ja värvidel,“ kirjeldas olukorda üks vastajatest. „Silmanägemine oli mul enne lõikust ühel silmal 5%, peale lõikust paranes silmanägemine 85%, elukvaliteet on hoopis teine,“ lisas teine küsitletu.

Leiti üles aga ka murekohti – ühena tõid patsiendid välja selle, et pärast operatsiooni on raske saada aega silmaarstile järelkontrolliks. „Patsiendi operatsioonijärgse kontrolli aeg võiks olla ligi 2 nädala jooksul peale operatsiooni. Samas, oluline on ka see, mida patsient ise operatsioonijärgselt tunnetab ja sageli ei juhtugi midagi, kui ka operatsioonijärgse kontrolli aeg jääb kaugemale kui kaks nädalat. Juhul, kui silm ei ole punane, ei valuta, ei karda valgust ja nägemine ei ole operatsioonijärgselt halvenenud, siis võib järelkontroll toimuda ka hiljem kui kaks nädalat,“ rääkis dr Matson.

Sellele murekohale on meeskond leidnud lahenduse. Nimelt antakse patsiendile juba operatsiooni toimumise järgselt järelkontrolli aeg. Lisaks sellele helistab silmaõde operatsioonijärgse päeva õhtul patsientidele, et uurida nende seisundi kohta ning nõustada kohe pärast operatsiooni tekkinud kaebuste osas. Sellise lahendusega on senise kogemuse põhjal patsiendid väga rahul.

Samuti mainisid mõnel juhul patsiendid, et prillidest nad siiski vabaks ei saanud, seega olid nende ootused lõikusele suuremad. „Kae operatsiooni eesmärk ei ole inimest teha prillivabaks. Üldiselt see Tervisekassa poolt kompenseeritava kae operatsiooni puhul, kus silma implanteeritakse tuhmunud silmaläätse eemaldamise järgselt ühevaateline kunstlääts, võimalik ei olegi. Suurema prillivabaduse saavutamiseks on võimalik patsiendil valida tasuline operatsioon, mille korral kirurg implanteerib silma hallkae eemaldamise järgselt mitmevaatelise kunstläätse. See operatsioon aga ei sobi kõigile, sest operatsiooni eelduseks on kaasuvate haigusteta silm,“ selgitas dr Matson lisades, et oluline on senisest veelgi täpsemini selgitada patsiendile, et kae operatsioon, mille eest maksab Tervisekassa prillideks vabaks ei tee.

„Täname kõiki patsiente, kes tagasisidet teenuse osas jagasid ning haiglat endale teenust osutama usaldasid. Kuigi katarakti ravi viiakse läbi lisaks suurematele riigihaiglatele ka mitmetes väiksemates erakliinikutes üle Eesti, siis Viljandis pole aastaid seda teenust osutatud. Pean tänama haigla meeskonna poolt ka kõiki partnereid üle Eesti, kelle nõu ja jõu toel Viljandi inimestele teenus jälle kodulähedaselt kättesaadav on. Teenuse kodulähedane osutamine viljandlastele ei oleks saanud võimalikuks Tervisekassa usalduse ja toetuseta. Täname!“ ütles Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull.

Tänaseks on Viljandi haigla teinud nägemist parandava operatsiooni kokku 249-le inimesele.

Konverents "Kaasteelised mäluteekonnal"

14.11.2023

Teisipäeval, 5. detsembril kell 9-16 toimub Viljandis Sakala keskuses konverents "Kaasteelised mäluteekonnal", mis käsitleb teemasid mäluhaiguste märkamisest ja diagnostikast igakülgse toetusvõrgustiku loomiseni.

Sündmusele on oodatud kõik teemast huvitatud.

Eriti ootame erinevate ametkondade töötajaid, kelle igapäevatöös on mäluhaiguse esmasel märkamisel suur roll: Viljandimaa perearstid, pereõed, sotsiaalosakondade töötajad, politseinikud, päästeametnikud, hooldekodude juhid, hooldajad ning Viljandi haigla arstid, eriõed ja hooldajad.

Sündmus on tasuta ning sellele tuleb eelnevalt registreerida: REGISTREERIMISVORM

Registreerumine konverentsile kestab kuni 1. detsembrini!

Kontakt küsimuste korral: eleri dot luhamets at vmh dot ee

Sündmuse kava:

Optometrist annab nõu: Kuidas pimedal ajal oma silmade tervist hoida?

10.11.2023

Käes on sügis ning päevad lähevad järjest lühemaks, mis tähendab, et pimedat aega on päevas üha rohkem. Pimedas peab aga paratamatult ka silmi rohkem pingutama, seetõttu võivad need väsida ning muutuda kuivaks ja kipitavaks. Viljandi haigla optometrist Ave Viires annab nõu, kuidas oma silmi ise hoida ning milliste muredega peaks pöörduma spetsialisti poole.

Viirese sõnul võiks silmadele tähelepanu pöörata enne, kui tekivad kaebused. „Igaüks saab iseseisvalt teha regulaarselt silmadele lõõgastusharjutusi, näiteks lähitööd tehes võtta aega-ajalt pause ja vaadata kaugemal ning kui võimalik, siis minna ka välja värske õhu kätte. Pimedal ajal on eriti oluline tagada ka hea valgustus ning õige ergonoomika lähitööks,“ soovitas ta, „Kui aga inimene juba tunneb, et silmad on kuivad või kipitavad, siis tuleks pöörduda optometristi poole, kes saab teha esmase kontrolli ning anda hinnangu, kas tegemist on võimaliku silmaärrituse või -haigusega ning vastavalt vajadusele, kas soovitada spetsiaalseid niisutustilkasid või suunata silmahaiguse raviks silmaarsti vastuvõtule.“

Olulised on regulaarsed nägemiskontrollid

Peamine viis oma silmi hoida on optometristi sõnul regulaarsed nägemiskontrollid. „Silmade regulaarne kontroll on oluline kõigile, olenemata nende vanusest selleks, et varakult avastada ja korrigeerida nägemisprobleeme. Silmade tervise kontrollimiseks ja nägemisega seotud probleemide lahendamiseks tuleks pöörduda optometristi poole,“ ütles Viires.

Optometrist on tervishoiuala spetsialist, kelle ülesandeks on nägemistaju uurimine, prillide määramine, silmade tervise teemaline nõustamine ning kõigeks selleks vajalike uuringute teostamine. Erinevalt silmaarstist, kes tegeleb spetsiifilisemalt silmahaigustega, tegutseb optometrist eksperdina, kelle juurde tasub pöörduda, kui on vaja prilliretsepti, uusi prille või kontaktläätsesid. Optometristidel on oluline roll just silmade tervise jälgimisel, nägemise parandamisel ja silmahaiguste varases avastamises.

Viires lausus, et optometristi vastuvõtul võiks täiskasvanud oma silmi kontrollida umbes 2-3 aasta tagant. „Kontrolli võiks tulla isegi siis, kui inimene ei tunne, et tal oleks kaebusi. Kui aga inimene juba tunneb, et tal esineb nägemisprobleeme, näiteks hägusust, udust nägemist, topeltnägemist, silmade kuivust või sagedast peavalu, peaks esimesel võimalusel spetsialisti poole pöörduma,“ selgitas ta.

Silmade hoidmine ja kontrollimine on eriti oluline noortel

Viires rõhutas, et eriti olulised on regulaarsed nägemiskontrollid just koolieelikutele ja -noortele, et tagada, et nad näevad koolitöös edukalt. „Noortel võib kaasaegses keskkonnas tekkida mitmel põhjusel lihtsasti lühinägevus ehk müoopia. Üks olulisemaid põhjuseid on lähitöö ehk pikaajaline tegevus, kus silmad on suunatud lähedal asuvatele objektidele, näiteks aeg arvuti, nutitelefoni ja raamatute ees. Pikaajaline lähitöö võib aga sundida silmi liigselt pingutama ja kohanduma, mis võibki põhjustada müoopiat,“ rääkis ta lisades, et lapsed peaksid esmakordselt silmaarsti juures kontrollis käima umbes 3.-4. eluaastal, varem siis, kui lapsevanemale tundub, et laps ei näe hästi või esineb mõni muu silmadega seotud kaebus.

Optometrist Ave Viires teostab ka koolieelseid nägemiskontrolle ja kui selgub, et nägemisega on probleeme suunab ta lapsed edasi silmaarsti vastuvõtule. Viirese tasulised vastuvõtud toimuvad igal neljapäeval ja reedel. Vastuvõtu hind on 35 eurot.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: füsioterapeut Ingrit Ernits

09.11.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla taastusravikliiniku füsioterapeut Ingrit Ernits. Ingrit tegeleb jooksmisega ja on seda eesmärgipäraselt teinud juba 14 aastat.

Ingritil tekkis huvi spordi vastu juba kooli ajal. „Tegelesin siis kergejõustiku aladega, jooksud, kaugushüpe, 7-võistlus. Käisin maakoolis ning seetõttu sain ka igasugustel võistlustel käia. Talviti ka suusatasin. Ülikooli ajal pühendusin aga rohkem jalgrattaspordile, hobi korras tegelen sellega tegelikult praegugi. Võib öelda, et olen spordiga tegelenud kogu teadliku aja elust,“ rääkis Ingrit.

2019. aastal hakkas ta aga end eesmärgipäraselt pühendama jooksmisele. „Alustasin siis pikamaajooksuga, mis tähendab 5km-100km jooksmist. Esimese maratoni jooksin aastal 2012 olles 46-aastane. Nüüdseks olen jooksnud 20 maratoni. Lisaks sellele tegelen ka sprindialadega (60m, 100m, 200m, 400m) ja ka keskmaajooksudega (800m- 3000m),“ kirjeldas Ingrit lisades, et tegelikult on ta mõned aastad tagasi leidnud tee ka kauguse hüppamise juurde tagasi.

Ingrit treenib oma plaani järgi keskmisel viis korda nädalas. „Minu plaan sõltub võistlushooajast, seatud eesmärkidest ja tervislikust seisundist, kuid üldiselt teen nädalas kaks korda jõu- ja jooksu(tehnika) treeninguid, ühe korra lõigutreeningut ja kaks korda jooksutreeningut, mis hõlmab nii tempojooksu kui ka pikamaajooksu. Treenin tööpäevadel õhtuti ja nädalavahetustel hommikuti ning sageli käin ka võistlustel,“ ütles ta.

Ingritile meeldib jooksmisega tegeleda ning seda seetõttu, et see annab positiivset energiat, võimaldab iseennast proovile panna, innustab paremaid tulemusi saavutama, tasakaalustab vaimseid pingeid ning hoiab tervise korras. „Vaatamata vanusele olen igal aastal püstitanud isiklikke rekordeid. See motiveerib sellega edasi tegelema. Samuti huvitab mind erialaselt see, kui kaugele on võimalik minna ja millal tuleb ette piir, kui enam arengut ei toimu. Ma teen justkui enda peal katseid ja võistlen iseendaga,“ selgitas ta.

Ingrit jagas ka mõtteid, mida ta endaga elus kaasas kannab: „Läbi raskuste tähtede poole. Unistada tuleb suurelt. Lootus sureb viimasena. Kunagi pole hilja alustada. Vanus on vaid number.“

8. november on rahvusvaheline radioloogiapäev!

08.11.2023

Ilma inimese sisse nägemata võib ravimine olla väga keeruline. Õnneks tuli appi radioloogia! 8. november 1895 oli päev, mil Wilhelm Conrad Röntgen avastas röntgenikiired, millega sai esimest korda näha inimese sisse nii, et teda katki lõikama ei pidanud.

Rahvusvahelist radioloogiapäeva tähistatakse alates aastast 2012 ja selle eesmärgiks on suurendada teadlikkust radioloogia vallas, et tagada patsiendi ohutus radioloogilistel uuringutel ning tähtsustada radioloogi rolli tervishoius.

Selle aasta teema on „Patsiendi ohutuse tähistamine“, mis tõstab esile tervishoiutöötajate olulist rolli tervishoiusüsteemide tõhususe tagamisel ning patsientide tervise ja ohutuse kaitsmisel.

Täname radioloogia imelist maailma, mis on tänapäeval kvaliteetse patsiendikäsiltuse lahutamatuks osaks.

Soovime Viljandi haigla radioloogia osakonnale ja ka kõikidele teistele radioloogia valdkonna töötajatele nii Eestis kui ka kaugemal ilusat rahvusvahelist radioloogiapäeva!

Esmaspäevast saab Viljandi haigla suures majas viibivaid patsiente külastada vaid kokkuleppel raviarstiga

03.11.2023

Seoses ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõusuga saab alates esmaspäevast, 6. novembrist Viljandi haigla suures majas patsiente külastada vaid olulise vajaduse korral ning kokkuleppel raviarstiga, iseseisva statsionaarse õendusabi puhul õe-teenuse koordinaatoriga.

Muudatus puudutab haigla suures majas asuvate sisehaiguste, kirurgia, statsionaarse taastusravi, iseseiseva statsionaarse õendusabi ja günekoloogia osakonnas viibivate patsientide külastamist. Olulise vajaduse korral tuleb külastamine kokku leppida patsiendi raviarstiga, iseseisva statsionaarse õendusabi puhul õe-teenuse koordinaatoriga telefonil 5300 9789.

Külastama on lubatud üks, maksimaalselt kaks inimest ühe patsiendi juurde korraga. Samuti palub haigla külastusele lapsi mitte kaasa võtta.

Kui kokkulepe raviarstiga on olemas, siis saab patsienti külastada külastusaegadel. Haigla suure maja külastusaeg on esmaspäevast reedeni kell 15-18 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16.

Psühhiaatriakliinikus ja hooldekandekeskuses viibavate patsientide külastuse osas muudatusi ei ole. Seda saab endiselt teha külastusaegadel.

Psühhiaatriakliinik

Külastusaeg reeglina esmaspäevast reedeni kell 16-19, laupäeval ja pühapäeval kell 10-16. Vajalik on etteregistreerimine:

Akuutpsühhiaatria osakond (Pargi tee 14, I korrus), õeposti tel 435 4260
Üldpsühhiaatria osakond (Pargi tee 16, I korrus, B-korpus), õeposti tel 435 2163
Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond (Pargi tee 8, I korrus), õeposti tel 435 2183
Tuberkuloosiravi osakond (Pargi tee 14, II korrus), õeposti tel 435 4257
Sundravi osakond (Pargi tee 22), I korruse õeposti tel 435 4244, II korruse õeposti tel 435 4241, Pargi tee 16, I korrus, A-korpus, õeposti tel 435 4267

Hoolekandekeskuse

Hoolekandekeskuse hooldusosakonna külastusaeg on iga päev kell 13-15, vajalik on etteregistreerimine. Registreeruda saab helistades esmaspäevast reedeni kell 8-15 telefonil 5336 4847 või kirjutades e-posti aadressile gerda dot kiin at vmh dot ee.

Hoolekandekeskuse erihooldusosakonnas toimuvad külastused tavapäraselt eelneval kokkuleppel. Erihooldusosakonnas 8B on selleks eralidi külalistetuba, Jämejala vaimse tervise külas (A-maja, B-maja ja C-maja) toimuvad külastused reeglina õues.

Kõikidel Viljandi haiglas viibivate patsientide külastajatel on kohustuslik kirurgilise maski kandmine, samuti käte desinfitseerimine (nii haiglasse, osakonda kui palatisse sisenemisel ning palatist väljumisel). Külastusel tuleb järgida personali poolt antud juhiseid isikukaitsevahendite kasutamise osas.

Külastama võib tulla vaid tervena. Ka kergete haigussümptomite (kurguvalu, kerge nohu) korral palume külastusele mitte tulla, sest osakonnas on palju haigustele vastuvõtlikke patsiente, kellel ka kerge viirushaigus võib kulgeda väga raskelt.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: füsioterapeut Marju Veevo

03.11.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla füsioterapeut Marju Veevo, kes on umbes 10 aastat tegelenud joogaga.

Püsiv huvi jooga vastu tekkis Marjul Viljandisse elama asudes, kui sattus Ly Tolbergi juhendatud joogatundi. „Mõistsin kohe, et see on minu jaoks ja siiani on püsinud jooga loogilise ning kindla osana mu elus,“ ütles ta, „Kooliajal osalesin meelsasti kergejõustikutreeningutel, hiljem olen mänginud harrastajatega võrkpalli ja saalihokit. Mulle on alati meeldinud sportimine, oma kehaliste oskuste ja võimekuse arendamine. Seega polnud ime, et jooga keerulisemad asanad ehk poosid mulle mõnusat pinget pakkusid.“

Need põnevad väljakutsed polnud aga ainus asi jooga juures, mis temas suurema huvi äratas. „Näiteks nautisin ka seda, kuidas ka pealtnäha igavamates poosides püsides saab töötada nii mitmete detailidega ja kuidas pisikeste keha korrigeerimistega on võimalik asendites saavutada teine tunnetus. Samuti seda, kuidas areneb mu lõdvestusoskus ning milline hea tunne on kehal ja meelel pärast joogapraktikat,“ rääkis Marju, lisades, et see kõik paelub teda joogapraktika puhul siiani.

Kehaline treening on tema sõnul aga vaid üks jooga osa. „Tasahaaval hakkas lisanduma teadmisi teistest osadest ning täiustuma arusaam jooga tähendusest ja eesmärgist üldiselt. Sellest põhjalikumalt rääkimiseks olen kindlasti veel võhik,“ sõnas Marju.

Marju on aja jooksul parktiseerinud joogat erineva regulaarsusega. „Esialgu osalesin joogatundides 1-2 korral nädalas ning kõrvale tegin teisi treeninguid. Mõni aeg hiljem pakkus mu õpetaja, et võiksin õppida joogatunde ka ise juhendama, seega lisandusid individuaalne ja iseseisev õpe. Kuna eratundideks oli õpetajaga ühiselt sobivat aega leida keerulisem, on olnud perioode, mil alustasime praktikaid hommikuti enne tööpäeva kl 6 või õhtuti pärast kl 20. Praegusel ajal teen füüsilist treeningut ehk asanaid enamasti iseseisvalt ja 3-6 korral nädalas,“ kirjeldas Marju.

Marju jagas ka ühte soovitust eluks, mis tal viimasel ajal, eriti lastega keerulisematel hetkedel, palju kasutust leiab: „Kui pole hädaolukord, on okei võtta hetk enne reageerimist.“

Viljandi haigla nõukogu liikmeks nimetati Maarjo Mändmaa

02.11.2023

Vastavalt terviseministri Riina Sikkuti otsusele muutusid käesoleva aasta 1. novembrist SA Viljandi Haigla nõukogu liikmed.

Senised nõukogu liikmed Agris Koppel ja Kersti Esnar kutsuti tagasi ning alates 1. novembrist kuulub neljaks aastaks SA Viljandi Haigla nõukogusse sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.

Agris Koppel kuulus haigla nõukogusse 1. novembrist 2016, mil ta vahetas välja nõukogu liikme Liis Roovälja. Kersti Esnar oli nõukogu liige alates 21. märtsist 2023 ning vahetas toona välja nõukogu liikme Helve Kansi.

Vaktsineerimine Covid-19 vastu novembris

01.11.2023

Viljandi haigla peahoones toimub Covid-19 vastu vaktsineerimine novembris etteregistreerimisega telefonil 434 3001.

Vaktsiin: Pfizer

Vaata ka: https://vmh.ee/korduma-kippuvad-kusimused-covid-19-teemal/

Viljandi haigla hoonete vahel analüüse transportinud robotkuller Timmu lõpetas tegevuse

01.11.2023

Viljandi haigla suure maja ja Jämejala vaimse tervise küla vahel analüüse transportinud mehitamata kaugjuhitava robotkulleri Timmu 8 kuud kestnud pilootprojekt on tänaseks lõppenud.

Timmu on Clevonis arendatud robotkuller ning tema ülesanne oli transportida proove Jämejala osakondadest haigla laborisse. Tegemist oli käesoleva aasta veebruari lõpus alustanud pilootprojektiga, mis 31. oktoobril lõppes.

„Kahjuks tõesti tänasest enam Timmu meie juures ei tööta. See oli väga mugav, keskkonnasäästlik ning personali aega ja ressurssi säästev lahendus, mis pakkus inimestele palju elevust ning oli kindlasti ka üks parimaid innovatiivseid näiteid sellest, mida ja kuidas saab Eesti tervishoiuasutuses rakendada,“ ütles Viljandi haigla haldusteenistuse juht Andrus Plees, „Täname Clevonit selle suurepärase koostöö eest! Kui võimalus tekib, siis kindlasti oleme avatud sellele, et ka tulevikus analoogset lahendust analüüside transportimisel kasutada.“

Pleesi sõnul toimub tänasest vere- ja muude proovimaterjalide transportimine Jämejala osakondadest haigla laborisse nii nagu enne Timmu tulekut. „Nüüd toimetab analüüsid osakondadest laborisse auto koos juhiga kindlatel kellaaegadel 3 korda päevas. Kindlasti vajab uus süsteem veidi harjumist, kuid see on paljudele töötajatele juba tuttav ning ma usun, et saame selle kiiresti toimima,“ selgitas haldusteenistuse juht.

Lisainfo: haldusteenistuse juht Andrus Plees, telefon 5087 959, e-post andrus dot plees at vmh dot ee

Foto (Kristjan Kivistik): Timmu alustas Viljandi haigla suure maja ja Jämejala vaimse tervise küla vahel analüüside transportimist käesoleva aasta veebruaris.

Sügis Jämejalas: tujukas ilm ja vaimne tervis

31.10.2023

Liis Peedosk, ravi toetavate teenuste koordinaator
Meelike Poplavski, tegevusterapeut

Sügis...oktoober...vihmapilved...pori...kohati läbilõikavalt puhuv tuul...jalutuskäiku tegema ei kutsu miski

...imeline ilm täna – päike piilub korraks...värvilised lehed sahisevad jalge all...viimased õunad puul on nii magusad...karge õhk ninasõõrmetes...võrratu jalutuskäik...

... nii narritab meid oktoober oma tujukate ilmadega, mõjutades meie enesetunnet.

Oktoober on lisaks pori- ja sügiskuule ka rahvusvaheline vaimse tervise kuu. Ka Eestis tähistatakse juba alates 2014. aastast oktoobrit kui vaimse tervise kuud, mille eesmärk on vähendada stigmatiseeritust, edendada vaimset tervist toetavaid oskusi ja tõsta teadlikkust vaimse tervise abi võimalustest.

Sel vaimse tervise kuul oli fookuses kogukondade olulisus ning uute sidemete loomine ja olemasolevate tugevdamine. Kuu moto oli: „OLEN SULLE OLEMAS”.

Jämejala vaimse tervise küla kogukonna selle aasta tähtsaim ettevõtmine oli septembrikuu viimasel nädalal toimunud Jämejala festival – viis päeva ühiseid tegevusi, mis paitasid nii vaimu kui füüsilist vormi ning juhatasid sisse vaimse tervise kuu.

Peale sissejuhatavat sündmusterohket nädalat jätkati osakondades oktoobrikuus erinevate vaimu tervendavate tegevustega, mis tõid vaheldust igapäeva rutiini ja toetasid enesearengut.

10. oktoobril külastasid sundravi osakonda Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia 1. kursuse tudengid. Tudengid said Jämejala vaimse tervise külas veedetud päeva jooksul ülevaate Jämejalast, ravi toetavatest teenustest ning kohapeal pakutavatest tegevustest, milles patsiendid osaleda saavad. Tegevusterapeut Meelike Poplavski tutvustas tudengitele tegevusterapeudi rolli sundravi osakonnas ning viis läbi ka praktilisi ülesandeid, mida seejärel ühiselt analüüsiti.

11. oktoobril algas taaskord ühine Töötukassa karjäärinõustamise töögrupp. Karjäärinõustamise eesmärk on aidata haiglaravilt või teenuselt kas koju või toetavale teenusele suunduvatel patsientidel end paremini tööeluks ettevalmistada. Töögrupp pakub võimalust karjäärinõustamise abil kasvatada osalejate motivatsiooni töö leidmiseks läbi kogemuste jagamise ja töövaldkonna teemadel info jagamise.

19. - 20. oktoobril toimusid sundravi osakonna patsientidele kahel päeval vaimse tervise töötoad. Sissejuhatuseks arutleti, mida vaimne tervis üldse tähendab ning kuidas enda vaimset tervist hoida. Räägiti samuti liikumise tähtsusest ehk motost: “kui keha liigub, siis aju puhkab”. Arutleti teemal, miks mõni inimene on andekas muusikas või kunstis, teisele on aga ülilihtne lahendada matemaatikaülesandeid ja meeldib koostada plaane, nimekirju, ning millist „rolli mängivad” vasak ja parem ajupoolkera.

Seejärel panid sundravi patsiendid end proovile, kuidas lihtsate harjutustega on võimalik anda oma ajule „tööd”, parendada keskendumisvõimet ja tähelepanuoskust. Näiteks prooviti häälega lugeda erinevate värvidega kirjutatud sõnu, kus sõna tähendusele ei pöörata tähelepanu, vaid „loeti” värvi, loeti sõnu tagurpidi jms. Patsientide peenmotoooriline võimekus pandi proovile erinevate sõrmeharjutuste/-märkide sooritamisel vaheldumisi mõlema käega, joonistati mõlema käega sünkroonis erinevaid kujundeid ja kirjutati mittedominantse käega. Töötubasid viis läbi tegevusterapeut Meelike Poplavski.

24. oktoobril algas erihoolduse klientidel Mulgi Savikojas savi töötuba, kus vooliti Viljandi haiglale taaskord erilisi vaagnaid ja kausse. Savi töötuba on mitmekülgne ja terapeutiline viis, kuidas toetada vaimset tervist, pakkudes osalejatele võimalust end loovalt väljendada, edendades emotsionaalset heaolu ja eneseavastamist. Protsessi keskendumine ja käelise tegevuse rakendamine aitavad vähendada stressi. Grupikeskkonnas toimuv savi töötuba tugevdab sotsiaalseid sidemeid ja loob toetava keskkonna, aidates vähendada üksildust. Kokkuvõttes loob savi töötuba positiivse kogemuse, mis ühendab keha ja vaimu ning toetab üldist heaolu.

Samal päeval viisid erihoolduse B-maja orienteerujad läbi retke Jämejalal, kus käidi pargis aastaajale sobivale sõnale tähti otsimas. Osalejad said nautida sügisevõlusid pargis ning läbi lehtede sahistades otsiti üles lahendussõna.

Oktoober on olnud täis kogukondlikke algatusi ja tegevusi, mis on toetanud vaimse tervise heaolu ning tugevdanud ühtsustunnet. Vaimse tervise kuu on Jämejalas toonud kaasa õppimise, enesearengu ja vastastikuse toetuse, luues aluse positiivsele muutusele vaimse tervise küla kogukonnas.

Viljandi haiglas patsiente külastades tuleb kanda maski

30.10.2023

Alates 30. oktoobrist kehtib Viljandi haiglas patsiente külastades kohustus kanda kirurgilist maski.

Maski kandmine Viljandi haiglasse ambulatoorsele vastuvõtule tulles on soovituslik ning statsionaarsele ravile tulijatele vabatahlik.

Endiselt on nii patsientidel kui ka külastajatel ja saatjatel kohustuslik haiglasse tulles desinfitseerida käed.

29. oktoober on rahvusvaheline insuldipäev

27.10.2023

29. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist insuldipäeva, millega tuletatakse kõikjal maailmas meelde nii insuldi ennetamise kui ka selle sümptomite äratundmise olulisust.

Insult on maailmas südamehaiguste järel sageduselt teine surma põhjustaja ning suurim invaliidsuse tekitaja. Eestis haigestub insulti igal aastal üle 4500 inimese ning umbes 25% kõikidest insultidest tekib alla 50-aastastel inimestel. Eestis esineb tööealistel insulti palju sagedamini, kui teistes Euroopa riikides.

MIS ON INSULT?

Insult on järsult algav osaline aju verevarustuse häire, mis võib tekkida aju veresoone sulgumise või lõhkemise tõttu. Kõige tähtsam on insuldi korral kiiresti reageerida, et tagada võimalikult hea taastumine.

Insuldi korral tuleb tegutseda K.O.H.E!

Kõnehäire Inimene tunneb raskusi õigete sõnade väljaütlemisel ja kõnest arusaamisel.
Osaline näohalvatus Inimene tunneb, et pool nägu ei „kuula sõna“ ja üks suunurk on viltu.
Halvatud käsi Inimene tunneb, et ühes kehapooles on „surinad“ või tundub nahk „võõras“.
Elupäästev 112

Kui nende sümptomite testimisel jääb kahtlus, et midagi on valesti, siis helistage K.O.H.E. 112!

Lisaks eelpool toodud sümptomitele võib esineda veel:

nägemishäire Inimesel on raskusi asjade fokusseerimisel.
tasakaaluhäire ja kohmakus (inimene tunneb äkilist peapööritust ja raskust tasakaalu leidmisel).
väga tugev ja äkki tekkiv peavalu.

RISKITEGURID

Kõrge vererõhk
Suhkurtõbi
Südame rütmihäired
Suur vere kolesteroolisisaldus
Suur kehakaal
Alkoholi liigtarbimine
Suitsetamine
Meelemürgid

ENNETAMINE

Regulaarne füüsiline aktiivsus alandab vererõhku, tasakaalustab vere rasvasisaldust ja parandab insuliini ainevahetust. Valige omale meelepärane tegevus. Selleks võib olla kõndimine, tantsimine, ujumine või mis tahes muu füüsiline tegevus, mille käigus tunnete, et saate sooja ning tekib kerge hingeldus. 30 minutit mõõdukat füüsilist koormust 5 korda nädalas aitab vähendada insuldi tekke riski!

Määratud ravimite regulaarne tarvitamine.

TAASTUMINE

Insuldist taastumisel on suur roll taastusravil. Viljandi Haiglas on võimalik saada ambulatoorset, statsionaarset ja kodus osutatavat taastusravi. Varajane taastusravi aitab patsiendil saavutada parema funktsionaalse toimetuleku igapäevaelus ja vähendab haiglas viibimise kestust ning suremust. Taastusravi pärast insulti on pikaajaline, vajab palju tahtejõudu ja püsivust haigestunud inimeselt, tema lähedastelt ning taastusravi meeskonnalt. Suur osa taastusravis on ka inimese perel, kes oma toe ja kohalolekuga panevad inimese tundma, et ta pole elust välja lükatud ning ta on vajalik ja oluline ka sellisena, nagu ta on.

Insuldi läbi põdenud inimene on insuldi teekonnas ja oodatud 3 kuud peale insulti insuldiõe vastuvõtule. Insuldiõele saab aega broneerida tel. 43 43 001 või digiregistratuuri kaudu. Viljandi haiglas töötavad pikaajalise kogemusega insuldiõed Relika Kobin ja Ulvi Skirta.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: meditsiini- ja infotehnoloogiateenistuse töötaja Mari-Ly Vaher

27.10.2023

Käesoleva nädala lõpetuseks jagab meile oma töövälisi tegemisi Viljandi haigla meditsiini- ja infotehnoloogiateenistuse töötaja Mari-Ly Vaher. Nimelt on Mari-Ly tegelenud juba kuus aastat jäähokiga.

Tee jäähokini leidis ta tänu sõbrale, kes seda talle tutvustas. „Ta andis mulle hokikepi kätte ja hakkasime vaikselt parklas, asfaltil söötu harjutama. Tuli välja, et minust võiks sellel alal asja saada. Umbes pool aastat hiljem nägin aga kuulutust, kus otsiti naisi iluhokisse. Nii ma siis liitusin iluuiskudega hokisse. Sel ajal polnud meil veel kaitsmeidki ning käisime õhtuti lihtsalt jäähallis oma lõbuks mängimas, mõned naised, lapsed ja mehed. Varsti leidsime aga veel naisi juurde ning siis said meist Fuuriad, nüüdseks oleme Viljandi Hokiklubi,“ selgitas Mari-Ly.

Ta ütles, et rohkem aega leiab ta jäähoki jaoks talvel, kuid ka suvel ei jää hobi unarusse. „Kui Viljandis jäähall avatud on, siis treenin ma 3-5 korda nädalas ning nädalavahetustel mängin naistega Eesti meistrivõistlustel, Balti Liigas või koos meestega Pärnu või Tartu liigas. Lisaks jäähallile käime aga uisutamas ja mängimas ka looduslikul jääl, mõnel tiigil, järvel või Soomaal. Perioodil, kui Viljandi jäähall suletud on käime Viljandi meestega korra nädalas Tartus litrit taga ajamas,“ rääkis Mari-Ly.

Mari-Ly sõnul paelub jäähoki puhul teda hea seltskond ja eemalolek igapäevastest muredest. „Jääle minnes saab alati pea muudest mõtetest tühjaks, mis on väga mõnus. Mängud on ka alati adrenaliinirohked ja põnevad!“ ütles ta ning lisas, et uued liikmed on meeskonda alati teretulnud.

Mari-Ly huvi jääspordi vastu ei piirdu aga ainult jäähokiga. Nimelt tegeleb ta ka jääpalliga. „Jääpall on jalgpalli ja jäähoki segu. Seda mängitakse sarnase kepiga nagu hokit, kuid palliga ja jalgpalliväljaku suuresel jääväljakul. Kahjuks Eestis nii suuri väljakuid ei ole, kus seda harrastada saaks. Koos koondisega käisime aga eelmisel aastal Soomes mängimas ning harjutamas Rootsis toimunud jääpalli maailmameistrivõistlusteks, kus saavutasime oma alagrupis kolmanda koha,“ ütles Mari-Ly.

Lisaks jääle meeldib Mari-Lyle käia ka koos kaameraga looduses, erinevate loomade ja lindudega kohtumas, ning neid pildistamas. „Mõnikord näen neid enne isegi unes, ning hiljem kohtun juba metsas. Sellised olukorrad panevad ikka mõtlema, kas see oli nüüd unes või ilmsi,“ naljatles ta.

Mari-Ly jagab ka ühte parimat soovitust, mis talle elus on antud:
„Elu on täis hetki, mis võivad tunduda väiksed, kuid võivad tegelikult olla väga väärtuslikud ja rõõmutoovad. Tunne rõõmu ka väikestest asjadest.“

Konverents "Kaasteelised mäluteekonnal"

23.10.2023

Sündmusele on oodatud kõik teemast huvitatud.

Sündmus on tasuta ning sellele tuleb eelnevalt registreerida: REGISTREERIMISVORM

Registreerumine konverentsile kestab kuni 1. detsembrini.

Kontakt küsimuste korral: eleri dot luhamets at vmh dot ee

Sündmuse kava:

Korduma kippuvad küsimused Covid-19 ja vaktsineerimise teemal

19.10.2023

1. Kus saan teha Covid-testi?
Covid-19 testimine toimub etteregistreerimisel (tel 5886 3313, E-R 08.00-16.00). Testi andmine toimub haiglahoone Paalalinna-poolses otsas 0. korrusel (siseneda alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse juures asuvast trepist alla).
Perearsti või eriarsti saatekirjaga on testimine tasuta. Omal soovil testimiseks pakume kahte tasulist võimalust, millest saab lähemalt lugeda järgmise teema (nr 2) alt.

2. Kas Viljandi haiglas on võimalik teha tasulist Covid-19 testi ja saada sertifikaati?
Covid-19 tasuliseks testimiseks pakub Viljandi haigla pakub kahte võimalust:

Covid-19 RNA määramine real-time PCR meetodil ning Covid-19 antigeeni määramine kiirmeetodiga.
Mõlema puhul saab inimene soovi korral ka ingliskeelse sertifikaadi välisriiki reisimiseks.

Testi liigi valimise puhul on väga oluline, millised on selle riigi nõudmised, kuhu reisida plaanitakse, sest osa riikidest tunnistab ainult PCR-teste, osa aktsepteerib ka antigeeniteste. Hea ja ajakohase info selle kohta leiab näiteks välisministeeriumi poolt hallataval leheküljel https://reisitargalt.vm.ee/

Covid-19 RNA määramine real-time PCR meetodil hind on 45 eurot, Covid-19 antigeeni määramine kiirmeetodiga 35 eurot. Mõlemaga kaasneb soovi korral sertifikaat, sellel eraldi hinda ei ole.

Kui test tehakse tööpäeval enne kella 11, saab vastuse kella 15ks digilukku ning sertifikaadi 15.30ks kas e-posti aadressile või paberil haigla infolauast. Antigeenitesti puhul on võimalikud vajadusel ka erikokkulepped.

Lisaks pakume võimalust Covid-19 antikehade määramiseks elektrokemoluminestsents meetodil, kui on soov teada saada Covid-19 antikehade olemasolu ja hulga kohta. Selle teenuse hind on 20 eurot.

Registreerimine Covid-19 testimisele E-R 8-16 tel 5886 3313.

3. Kas Covid-positiivsena saab anda vereproovi, teha röntgenit?
Viirusinfektsiooni nähtude korral on vajalik eelregistreerimine telefonil 5886 3313 (E-R 08.00 – 16.00). Antakse juhtnöörid edsiseks käitumiseks.

4. Kus ja millal saab Covid-19 vastu vaktsineerida?
Viljandi haigla peahoones toimub etteregistreerimisega (tel 434 3001) Covid-19 vastu vaktsineerimine.

Vaktsiin Pfizer.

Vaktsineerida on võimalik nii esimese, teise kui tõhustusdoosiga vanuses alates 12. eluaastast.

Lähem info vaktsineerimise, toimete, vanuselise sobivuse, dooside jms kohta: https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/

Kas vaktsineerimine nõuab ravikindlustust?
Vaktsineerimiseks ei ole vaja Eesti ravikindlustust, vaktsineerimine on tasuta. Vajalik on isikut tõendav dokument.

Millal jõuab info minu vaktsineerimise kohta digilukku?
24 tunni jooksul

Kuhu annan teada, kui info ei ole nädala jooksul digilukku ilmunud või selles on mingeid küsitavusi?
Saatke palun e-kiri Viljandi haiglasse aadressil vaktsineerimine[at]vmh.ee. Teie mure edastatakse meeskonnale lahendamiseks ning Teiega võetakse ühendust.

Kellega peaksin konsulteerima, kui kahtlen, kas minu terviseseisund võimaldab vaktsineerimist?
Teie perearst on Teie tervise teemadel kindlasti kõige parem nõuandja.

5. Kuidas saab infot haiglasse toodud patsiendi kohta?
Telefonil 435 2046 (kui teie lähedane on toodud kiirabiga ja te ei tea veel, mis temast on saanud st kuhu osakonda ta on liikunud või kas üldse viibib meie juures).
Vastava osakonna valveõelt (osakondade numbrid on leitavad kodulehelt: Üldinfo→Kontaktid)

6. Kuidas saan kontakti oma erialaarstiga või registreeruda eriarsti vastuvõtule?
Võtke ühendust üldregistratuuri numbril 434 3001. Vastuvõtule saate ennast registreerida ka läbi digiregistratuuri.

7. Kas isa/tugiisik saab viibida lapse sünni juures?
Sünnitajaga on lubatud kaasa üks tugiisik, kes peab olema terve. Tugiisikul on õigus viibida nii sünnituse juures kui perepalatis. Sünnitaja tugiisikul palume perepalatisse jäämisel arvestada sellega, et tuleb viibida haiglas ning hoonest vahepeal väljas käia ei saa.

8. Kas haiglasse pakke saab saata?
Pakke saab tuua tööpäevadel 07.00-19.00. Töövälisel ajal saab pakid jätta haigla peaukse ees olevasse pakiautomaati. Palume kindlasti pakile märkida saaja nimi ja osakond.

Sel reedel, 20. oktoobril kell 14.30-15.30 toimub suures majas evakuatsiooni õppus

17.10.2023

Oluline teada!

Sel reedel, 20. oktoobril kell 14.30-15.30 toimub Pärna tee 3 hoones evakuatsiooni õppus.Õppuse ajal kõlavad hoones häirekellad. Palume säilitada rahu!

Vabandame ebamugavuste pärast!

Evakuatsiooni- ehk tulekahjuõppus viiakse asutuses läbi vähemalt üks kord aastas ning selle eesmärk on tagada personalile teadmised ja oskused käitumiseks evakuatsiooni ja tulekahju korral.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: optometrist Ave Viires

13.10.2023

Täna tutvustab meile oma töövälist tegevust optometrist Ave Viires. Nimelt mängib Ave discgolfi ehk kettagolfi. See on segu traditsioonilisest golfist ja frisbee viskamisest ning pakub suurepärast võimalust veeta aega värskes õhus ja nautida sportlikku tegevust.

Ave avastas discgolfi enda jaoks käesoleva aasta varakevadel. „Sõbrad kutsusid mind kaasa ühele discgolfi rajale. Esialgu olin ma skeptiline ja mõtlesin, et see võib olla lihtne ja igav. Mingi lihtne ketta pildumine veidratest asenditest. Kuid sain üsna kiirelt aru, kui eksinud ma olin. Discgolf oli hoopis midagi enamat kui lihtsalt ketaste viskamine korvi. Minu esimesed mängud olid üsna kehvade tulemustega, kuid see ei heidutanud mind. Mulle meeldis väljakutse ja püüdsin igal võimalusel parandada oma oskusi. Ühesõnaga, jäin haakuma,“ selgitas ta, „Endalegi märkamata hakkasin õige pea ostma mängimiseks vajalikku varustust – seljakott, kus kettaid hoida ning erinevaid discgolfi kettaid. Poleks uskunudki, kui palju on erinevaid kettaid ja need kõik on ka vajalikud!“

Ave lisas, et discgolfis on olulisel kohal tehnika ja järjepidevus, sest ilma selleta tulemusi ei püüa. „Parim soovitus, mis mulle siiani antud on, et ära mõtle üle ja ära anna alla, siis tulevad ka tulemused. Nüüd mängin iganädalaselt ja nii tihti, kui ilm lubab. Üldjuhul jõuan rajale mitu korda nädalas,“ ütles ta.

Avele meeldib discgolfi juures eriti see, kuidas see ühendab aja veetmise looduses, füüsilise aktiivsuse ja kvaliteetaja sõpradega. „Iga mängu käigus saan ma nautida kaunist loodust, seltskonnas olemist, visketehnikate harjutamist ja strateegiaid, et saada võimalikult vähe viskeid. Discgolf on üks neist spordialadest, kus võisteldakse enda ja teiste vastu, kuid samas on oluline ka sportliku vaimu hoidmine,“ rääkis ta lisades, et discgolf on muutunud tema jaoks elustiili osaks.

„Mulle meeldib see, kuidas see paneb mind rohkem aega veetma värskes õhus ja olema aktiivne. Soovitan seda kõigile, kes otsivad uusi viise, kuidas lõbusalt aega veeta ja samal ajal oma keha treenida. Kas olete kunagi proovinud discgolfi? Kui ei, siis võiksite kindlasti anda sellele võimaluse ja vaadata, kuidas see võib muuta teie suhtumist aktiivsesse elustiili ja vaba aja veetmisse!“ julgustas Ave.

Viljandi haiglas sündis septembris rekordarv uusi ilmakodanikke

13.10.2023

Viljandi haiglas nägi septembris ilmavalgust 32 beebit, nende hulgas ka kaks paari kaksikuid.

Viljandi haigla naistekliiniku vastutava ämmaemanda Anne-Liis Pärna sõnul said sünnitusosakonna töötajad öelda septembris tere tulemast 17 tüdrukule ja 15 poisile.

„Iga lapse sünd on ime! Meil on suur rõõm, et saime septembrikuus kaasa aidata lausa 32 beebi ilmale tulekule ning olla nende vanematele oluliste hetkete juures. Soovime õnne ja ilusat kooskasvamist kõikidele peredele!“ lausus Pärna.

Keskmiselt sünnib Viljandi haiglas kuus umbes 20-25 väikest ilmakodanikku. Eelmisel aastal sündis lapsi kokku veidi alla 300.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: statsionaarse taastusravi ja õendusabi osakonna koordinaator Relika Kobin ja somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse statsionaarse ravi õendusjuht Janne Klusova

13.10.2023

Täna räägivad meile oma ühisest hobist statsionaarse taastusravi ja õendusabi osakonna koordinaator Relika Kobin ja somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse statsionaarse ravi õendusjuht Janne Klusova, kes on pea 8 aastat koos järjepidavalt matkamas käinud. Nimelt käivad nad sügisel ja talvel 1-2 korda kuus 15-20 km pikkustel retkedel ning suvel teevad 4-6 kõnnimaratoni, millest vähemalt 4 on kindlasti 42km pikkused täismaratonid. Kord kuus pühapäeviti avastavad nad Eesti loodust, et näha aastaaegade muutumist ning nautida toredat seltskonda uutes põnevates kohtades.

Samuti naudivad nad koos päikesetõuse ja -loojanguid. „Meie jaoks ei ole raske kell 3 autole hääled sisse ajada ja varahommikuses karges rabas teed juua, linnulaulu kuulata, veidi külmast võbiseda ning lõputult ja väsimatult hingematvalt ilusat vaadet nautida ja pildistada,“ ütles Janne.

Janne on juba lapsest saadik väga looduses liikumist ja selle avastamist armastanud. „Suured tänusõnad selle eest pean ütlema oma vanaemale, kes selle nimel hoolega pingutas, et minu suvevaheajad maal nalja ja naeru, põnevust ja avastamist täis oleksid,“ ütles ta.

Relika avastas aga matkamise läbi sündmuse, kus pakuti räätsadel matkamist talvises looduses koos matkajuhiga. „Janne seda sündmust mulle näitas. Nii siis võtsime veel paar kaaslast kaasa ja otsustasime minna. Janne ise küll esimesele matkale ei jõudnud, aga meil teistel oli positiivne elamus ning kuna korraldajad pakkusid matkaradu kogu kalendriaastaks erinevates Eesti kohtades, siis oligi otsustatud,“ selgitas ta.

Mõlema sõnul paelub neid matkamise juures vaheldus töö- ja pereellu. „See on väga rahustav, annab hea enesetunde, laeb patareisid ja aitab unustada muresid. Maratonidega on võimalus end ka proovile oanna ja piire katsetada,“ ütles Relika. „Matkamine tõstab tuju, pakub avastamisrõõmu ja silmailu, leevendab stressi ja pingeid, aitab unustada, paneb füüsiliselt proovile ja parandab treeningvormi, loob uusi tutvusi,“ lisas Janne.

Relika ja Janne jagavad ka parimaid soovitusi, mis neile elus antud on:
„Lähtun väga sageli nii tööl, kui kodus kahest vanarahva tarkusest: „tark ei torma” ja „agarus on ogarus“,“ rääkis Relika.

„Mul on ka 2 mõtet, millest ma püüan elus lähtuda. Need on, et „kõik juhtub põhjusega” ja „iga halva asja juures on midagi head, selle mõistmine tuleb sageli lihtsalt viivitusega“,“ ütles Janne.

Nad soovitavad kõigil leida enda jaoks tegevus, mis pakuks vaheldust, et mitte kuluda ühelt poolt nagu hambahari. Seega nad soovitavad mitte vastata erinevatele pakkumistele kohe „ei“-ga ning läbi selle elada nii, et vanemas eas oleks midagi vahvat meenutada – nii tehtud rumalusi, kui ka vallatuid seiklusi ja ületatud väljakutseid.

Viljandi haigla esindus Tartu Tervishoiu Kõrgkooli karjäärimessil

12.10.2023

10. oktoobril toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis karjäärimess, kuhu olid oodatud kõik kõrgkooli õppurid ja gümnasistid, kellele tervishoid huvi pakub.

Kui seni oli karjäärimess suunatud kõrgkooli enda õppuritele, siis sel aastal avati uksed ka oma elukuste valikuid tegevatele gümnaasiumi õpilastele, et võimalike karjäärivalikutega tervishoiu maastikul tutvuda. Osalemas oli rekordarv organisatsioone – ligi 30.
„On teada, et tervikuna on puudu töötajaid tervishoiuasutustes üle Eesti. Kõrgkooli karjäärimess on ainulaadne, kuna viime läbi vahetu suhtluse omavahel kokku tööandjad ja potentsiaalsed töötajad,“
selgitas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator Silva-Sille Silgu.

Viljandi haigla osales karjäärimessil eesmärgiga tutvustada haiglat kui mitmekülgsete võimalustega praktikabaasi ja tööandjat. Huvi meie haiglas erinevate erialade praktika- ja töötamisvõimaluste vastu oli märgatav – konkreetsed küsimused puudutasid töötamisvõimalusi juba õpingute ajal, aga ka õpingute järgselt.

Meie suurepärased valdkondade asjatundjad ja inspireerivad kolleegid jagasid hea meelega huvilistele infot – kui õppur tuligi pisut ujedalt meie haigla messilaua juurde, siis peale põgusat arutelu meie entusiastlike kolleegidega väljendasid ka nemad konkreetset huvi Viljandi haigla vastu.

Tore oli näha, et jagati oma ja küsiti kontakte, et tulla tutvuma haiglaga kohapeale või juba konkreetsete soovidega asuda tööle abi-bianalüütuku, abi-õe, abi-ämmaemanda, abi-füsioterapeudi või hoopis abi-radioloogiatehnikuna või hooldajana. Huvi tundsid ka tervisekaitse õppekava üliõpilased. Ja muidugi oli meil kõigil rõõm kohtuda põgusalt ka oma valdkonna kolleegidega teistest haiglatest ja koostööasutustest.

Psühhiaatriakliinik korraldab koostöös Töötukassaga patsientidele ja klientidele karjäärinõustamist

12.10.2023

Viljandi haigla psühhiaatriakliinik pakub sel sügisel teist korda koostöös Töötukassaga kliiniku patsientidele ja klientidele karjäärinõustamist.

Karjäärinõustamise eesmärk on aidata haiglaravilt või teenuselt kas koju või toetavale teenusele suunduvatel patsientidel end paremini tööeluks ettevalmistada. „Pakume seda teenust neile, kellel on olemas soov ja valmidus tööle asuda. Loodame karjäärinõustamise abil kasvatada osalejate motivatsiooni töö leidmiseks läbi kogemuste jagamise ja töövaldkonna teemadel info jagamise. See on võimalus koos õppida, üksteist toetada ja inspireerida karjääriteel edasi liikuma,“ selgitas psühhiaatriakliiniku ravi toetavate teenuste koordinaator Liis Peedosk.

Karjäärinõustamine toimub grupikohtumiste vormis veebi vahendusel. Kokku on planeeritud kolm sellist kohtumist. Esimene neist leidis aset eile, 11. oktoobril ning selle kohtumise fookuses oli motivatsioon, isiklikud oskused nind valmisolek tööle asumiseks.

Töögruppi juhivad Viljandi Töötukassa karjääriinfo spetsialistid Tiina Leitmaa ja Sandra Grossthal.

Tervikumi ehituselt eemaldatakse kraana

11.10.2023

Täna, 11. oktoobril alustati Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitusplatsilt tornkraana kokku panemist ja äraviimist.

Tornkraana eemaldamine Tervikumi ehituselt tähendab seda, et kraanatööd on valmis saanud ning vajadust suurteks tõstetöödeks enam ei ole.

Tänaseks on Tervikumi hoone välisseinad koos. Ehitusplatsil on aga käimas mitmed eriliiki tööd – paigaldatakse torustikke ja kaableid, samuti on käimas siseseinte ehitus ja akende paigaldus.

Tervikum kerkib Viljandi kesklinna 2025. aasta juuniks. 23 000 m² suuruses hoones on koos perearstiteenus, erinevate uuringute võimalus, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi.

Projekti kogumaksumus on 104 miljonit eurot koos käibemaksuga. Hoone on projekteerinud arhitektid DAGOpen OÜ, PLANHO consultores S.L.P, BAKPAK Architects S.L.P, sisearhitekt Pink OÜ ning ehitavad Rand ja Tuulberg AS ning Ehitustrust AS. Omanikujärelevalvet teostab inseneribüroo Telora OÜ. Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.

Telia ulatusliku rikke tõttu ei tööta hetkel Viljandi haigla lauatelefonid!

11.10.2023

Täna, 11. oktoobril ei tööta Viljandi haigla lauatelefonid, seal hulgas ka registratuuri telefon, Telia kõnekeskuse süsteemi rikke tõttu.

Palume infovahetuseks kasutada e-posti ja patsientidel vastuvõtuaegade broneerimiseks digiregistratuuri.

Eeldatavasti on Telia rikke parandanud ja telefoniside taastunud täna kell 15.00ks

Vabandame ebamugavuste pärast!

Viljandi gümnaasiumis algab Viljandi haigla loengukursus „Aken tervishoidu“

11.10.2023

Sel sügisel alustab Viljandi gümnaasiumis juba viiendat korda Viljandi haigla loengukursus „Aken tervishoidu“. Tegemist on valikainega, mis annab gümnasistidele võimaluse end tervishoiuteemadega kurssi viia ning saada praktilisi nõuandeid igapäevaeluks.

Kursuse kavas on 13 loengut, avaloeng toimub juba sel neljapäeval, 12. oktoobril. Loenguid viivad läbi Viljandi haigla erinevate valdkondade spetsialistid. Kursuse jooksul tutvustatakse osalistele tervishoiukorralduse ning -info eripärasid, õdede ja ämmaemandate tööd, kroonilisi haigusi, aga jagatakse ka praktilisi näpunäiteid igapäevasest esmaabist, pereplaneerimisest, vaimse tervise teemadest, sellest, kuidas elada tervena ning võimalikust koostööst erinevate osapoolte vahel. Kursus lõpeb kohvik-kohtumisega Viljandi haiglas, kus gümnasistid saavad kohtuda erialaspetsialistidega.

Valikaine koordinaator, Viljandi haigla koolitusjuht Signe Susi ütles, et selle kursuse eesmärk on äratada ja hoida õpilaste huvi tervishoiu vastu. „Tahame anda gümnasistidele teadmise sellest, kuidas tervishoiusüsteem üldse toimib ning kuidas selles orienteeruda. Samuti jagada praktilisi näpunäiteid, kuidas enda tervist hoida ja ennast aidata, aga kuidas olla vajadusel ka teistele toeks ja abiks,“ lausus ta, „Meil on rõõm, et oleme varasematel aastatel eesmärgi täitnud. Nii mitmete kursuse läbinud õpilastega oleme ka Viljandi haiglas uuesti kohtunud. Seda tänu sellele, et nad on suundunud edasi õppima tervishoiu- ja sellega seotud erialadele.“

Viljandi gümnaasiumi õppenõustaja Raili Toikka-Tamm sõnas, et see valikaine toetab gümnasistide terviseteadlike valikute tegemist. „Viljandi gümnaasium on väga tänulik Viljandi haiglale suurepärase koostöö eest. Kursus"Aken tervishoidu" annab meie õpilastele parima võimaluse saada otse haigla erineva eriala tippspetsialistidelt teavet, kuidas tänapäevane meditsiin toimib, mis on selle rõõmud ja mured. Aastate jooksul on muutunud kursus järjest praktilisemaks, sellelgi aastal on rohkem loenguid ja kohtumisi haigla ruumides. Kursus pakub meditsiinist huvitatud õpilastele lisainfot oma karjäärivalikute tegemisel ja aitab lõppotsuse tegemisel,“ ütles ta.

Sel aastal on kursusele registreerunud 14 õpilast.

Foto (Triinu Rõigas): Eelmise aasta loeng, kus Viljandi haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee tutvustas gümnasistidele tervishoiualase info eripära.

Vaimse tervise päeval külastasid psühhiaatrikliinikut tegevusterapeutide eriala esimese kursuse tudengid

10.10.2023

Täna, 10. oktoobril tähistatakse ülemaailmset vaimse tervise päev. Selle eesmärk on suurendada teadlikkust vaimse tervise olulisusest ja julgustada inimesi otsima abi ja tuge vaimse tervise probleemide korral.

Vaimse tervise päeval olid Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus külas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusterapeutide eriala esimese kursuse tudengid.

Külaskäigu eesmärk oli tutvuda psühhiaatriakliiniku erinevate osakondade ja tegevustega. Erilist tähelepanu pöörati sundravi osakonnale, sealhulgas akuut- ja subakuutosakonnale.

Tudengid said Jämejala vaimse tervise külas veedetud päeva jooksul ülevaate ka ravi toetavatest teenustest ning kohapeal pakutavatest tegevustest, milles patsiendid osaleda saavad. Samuti tutvustas meie tegevusterapeut Meelike Poplavski tudengitele tegevusterapeudi rolli sundravi osakonnas ning viis läbi ka praktilisi ülesandeid, mida seejärel ühiselt analüüsiti.

Ravi toetavate teenuste koordinaatori Liis Peedoski sõnul oli päev edukas ja tudengitele väga vajalik. „Päeva alguses küsisime tudengitelt, milline on nende esmamulje psühhiaatriakliinikust. Tunti veidi hirmu, kuid see asendus päeva keskpaigaks positiivsema hoiakuga. Arvamus muutus aga oluliselt päeva lõpuks. Tudengid väljendasid tagasisideringis veelgi kindlamalt oma pühendumust ja veendumust valitud eriala suhtes. Mitmed tudengid tundsid huvi ka võimaluse vastu tulevikus just Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus töötada,“ ütles ta.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: jurist Ulvi Vinter

06.10.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla jurist Ulvi Vinter. Ulvi on kogu oma teadaoleva elu veetnud lemmikloomade keskel ning tegeleb nüüd, kui oma lapsed suureks on kasvanud, koeraspordiga. Ulvil on endal kodus 2 koera – Berni Alpi karjakoera, keda ta koolitab ja lisaks 3 Pärsia kassi. Lisaks sellele õpetab ta koertekoolis ka teiste lemmikuid.

Treeningud viib ta läbi nii kodus, looduses, näiteks metsas, mere ääres, kui ka koertekoolides treeningplatsidel ja hallides. Ulvi osaleb koertekool „Lemmik“ mh trikikoerte ja Koertekool Yacheeroos kuulekuse jätkugrupi töös. Samuti on ta proovinud jäljekoolitust, inimeste otsinguid, rallikuulekust ning teinud koertega eraldi näitusetrenne.

„Olen oma lapsepõlve veetnud erinevate loomade keskel ning vedasin ka koju igasuguseid tegelasi. Näiteks kasvatasin lambi all koledat paksu tõuku, millest koorus hiljem liblikas ning päästsin põldhiiri tehes neile pesa oma karvamüstsi sisse riidekappi ja kui ema selle avastas, siis ootas ees pragamine“ rääkis Ulvi põnevaid seiku sellest, kuidas loomaarmastus temani jõudis.

Oma esimese koera ostis Ulvi aga venna rahade eest. „Ta sai kutsekoolis oma esimese tasu, 30 rubla, ning selle eest ostsin tema teadmata naabertänavalt Bolonka kutsika. Raha andsin muidugi osade kaupa hiljem vennale tagasi,“ rääkis ta, „Ma olen kõigi oma koertega käinud koertekoolis, kus nad said oma esimesed kuulekuse õpetused. Tõsisem koerte koolitamine tuli aga siis, kui minu ellu tuli praegu 7-aastaseks saav Berni Alpi karjakoer Astoria. Koerte koolitamist olen õppinud iseseivalt käies koertekoolis oma lemmikutega ning lugedes raamatuid ja vaadates internetist videoid,“ ütles Ulvi.

Ulvit paelub koertega tegelemise juures vastandlikkus igapäevatööga. „Juriidika on keeruliste tihedate tekstidega ja väga mahukas ning tulemust näeb mõnikord alles aastate pärast, samuti ei tea tulemust kunagi ette. Koertega tegelemine on aga rahustav ning loom näitab sulle rõõmuga, mis on tingimusteta armastus. Koeraspordi puhul näed ka esimesi tulemusi kiiremini ja see on tunnetuslik tegevus, mida juristitöö ei ole,“ selgitas ta, „ Mõlema puhul on aga oluline kannatus, ükski saavutus ei pruugi tulla kohe ja kergelt.“

Ulvile on antud ka ilus soovitus eluks: „Ära tee kunagi teisel seda, mida ei soovi, et sulle tehakse ja ära käitu kunagi nii nagu sa ei taha, et sinuga käitutakse. Koer ei hammusta mind kunagi aga inimene küll,“ ütles ta.

Lisaks koeraspordile meeldib Ulvile ka aiandus ja vana mööbli restaureerimine, mis on samuti tema sõnul rahustavad tegevused. Samuti läheb talle alati hinge, kui mõni loom on sattunud õnnetusse olukorda, kui tal pole peremeest. „Varjupaikades ja erinevates hoiukodudes on palju loomi ning ma olen üritanud neid aidata, tehes rahalise annetuse, viises neile toitu või vajalikke asju. Minu tütar tegutseb ka oma elukohas Hispaanias vabatahtlikuna sealses varjupaigas ning me teeme koostööd koertele kodu leidmisel. Julgustan inimesi loomi aitama ja neile turvalist kodu pakkuma!“ kutsus Ulvi inimesi üles.

Septembri lõpus võõrustas psühhiaatriakliinik külalisi ning väisas konverentse

06.10.2023

Septembrikuu viimastel nädalate oli psühhiaatrikliiniku meeskond kahel välislähetustel ning võõrustas kohapeal ka olulisi külalisi.

Kogukonnateenuste ülesehitamise teemaline konverents Belgias

20. - 22. septembril osales Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku meeskond kogukonna vaimse tervise teenuste ülesehitamise teemalisel konverentsil „6th Conference on Assertive Outreach (EAOF 2023)“. Konverentsil tutvustati erinevate riikide kogukonnateenuste ülesehitamise uuenduslikke näiteid, sh koostööd meditsiini-/psühhiaatriliste ja sotsiaalteenuste vahel. Konverentsi fookuses olid ka toetava kogukonnapõhise ravisekkumise mudelid ACT ja FACT. Selle raames tutvustati uuringuid ning kliinilist ja praktilist kogemust nende mudelite rakendamisel. Seda eesmärgiga omandada teadmisi ACT/FACT mudelitest ja neid rakendavate meeskondade tööst. Nimetatud mudeleid on planeeritud hakata kohandama esmakordselt Eesti oludele Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas pilootprojektina JA ImpleMENTAL projekti raames.

Kohapeal oli meie meeskonnal võimalus tutvuda ka Belgias, Antwerpenis vaimse tervise abi süsteemidega ja külastada äsja valminud ZNA Cadix haiglat, selle psühhiaatriaosakonda ning tutvuda kohaliku mobiilse meeskonna töökorraldusega.

Lisaks kohtuti ka professor Hanne Clauseniga, kes on Norras Lørenskog ülikooli professor ning kellega koostöös planeeritakse õppevisiiti Norrasse, tutvumaks eelpool mainitud ACT ja FACT mobiilsete meeskondade töökorraldusega kohapeal.

Konverentsil osalesid psühhiaatriakliiniku ravi toetavate teenuste juht Aneth Tuurmaa, psühhiaatriakliiniku õendusjuht Ilja Tretjakov, sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm, psühholoog Margus Veem, õendusjuht Saima Hinno ja psühhiaater Piret Taal.

Konverentsi külastati projekti “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine” raames, mida toetavad Norra toetuste 2014-2021 programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, Sotsiaalministeerium ja SA Viljandi Haigla.

Fotol vasakult: ravi toetavate teenuste juht Aneth Tuurmaa, õendusjuht Saima Hinno, Lørenskog ülikooli professor Hanne Clausen, sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm, psühhiaater Piret Taal, psühhiaatriakliiniku õendusjuht Ilja Tretjakov ja psühholoog Margus Veem.

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetuste programmi juhtkomisjoni külastus psühhiaatriakliinikusse

Sama projekti raames külastas 29. septembril psühhiaatriakliinikut Euroopa Majaduspiirkonna ja Norra toetuste programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ juhtkomisjon. Kohtumise eesmärk oli tutvuda projekti meeskonnaga. See sundravi osakonna projekt “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine” on kestnud pea kolm aastat.

Külalisi oli Sotsiaalministeeriumist, Norra saatkonnast, Justiitsministeeriumist, Norra Rahvatervise Instituudist, Norra tervishoiu direktoraadist, Riigi Tugiteenuste Keskusest ja mujalt.

Kohapeal tutvustas meie meeskond Viljandi haiglat ja psühhiaatriakliinikut ning räägiti Norra projekti eesmärkidest, tegevustest ja saavutustest. Lisaks tutvustati külalistele ka uusimat vaimse tervise mobiilset teenust.

Kuna kohtumise aeg langes kokku Jämejala festivali viimase päevaga, siis oli kohtumise lõpetuseks võimalus meie külalistel osa saada ka Jämejala ajalooteemalisest ekskursioonist, sõites rongiga ümber kauni Jämejala vaimse tervise küla pargi.

Kohapeal esindasid projekti Viljandi haigla poolt sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm, jurist Ulvi Vinter, koolitusjuht Signe Susi, õendusjuht Saima Hinno ja psühhiaatriakliiniku õendusjuht Ilja Tretjakov.

JA ImpleMENTAL aastakonverents Murcias

Euroopa ühistegevuse JA ImpleMENTAL Eesti tiim osales 25. - 27.septembril Hispaanias, Murcias ühistegevuse aastakonverentsil ja tutvustas Eestis projekti raames tehtut. JA ImpleMENTAL projekt keskendub kahe parima tavapraktika ülekandmisele ja pilootrakendamisele vaimse tervise valdkonnas. Üheks neist on "Vaimse tervise reform Belgias", mille raames arendatakse Eestis vaimse tervise mobiilset teenust. Teiseks on Austria parim tavapraktika enesetappude ennetamisel "SUPRA", mille raames töötatakse välja enesetappude ennetamise tegevuskava 2024. aasta lõpuks.

Kolmeliikmelise tiimi peale tehti kokku 3 suulist ettekannet, 2 posterettekannet, 2 sõnavõttu paneelis ning viid läbi üks töötuba.

Suurt huvi tekitas Viljandi haigla mobiilne vaimse tervise kabinet (vt tutvustavat videot SIIT). Samuti pälvisid huvi meie plaanid suitsiidiennetuse arendamisel, sh Papageno auhind vastutustundlikult suitsiiditeemat kajastanud ajakirjanikule, koolitused abiliinide töötajatele jpm.

Teiste riikide ettekannetest noppis meie meeskond üles Hispaania kogemused tervishoiu ja sotsiaalsektori koostööst vaimse tervise probleemidega inimeste toetamisel ning mitme riigi head kogemused psüühikahäirega inimeste kaasamisel stigmaga võitlemisse ja patsientide toetamisse. Oma plaane vaimse tervise arendamisel tutvustasid ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Euroopa Komisjon ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).

Eestit esindasid Zrinka Laido ja Triinu Täht Sotsiaalministeeriumist ja ravi toetavate teenuste juht Aneth Tuurmaa Viljandi haigla psühhiaatriakliinikust.

Rohkem saab üritusest lugeda siit: News – JA ImpleMENTAL (ja-implemental.eu).

Fotol vasakult Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnast Triinu Täht, Viljandi haigla psühhiaatriakliinikust Aneth Tuurmaa ja Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnas Zrinka Laido.

Jämejala festivali kokkuvõte

04.10.2023

Eelmisel nädalal toimus Jämejala festival, mis oli suunatud kohaliku kogukonna ehk vaimse tervise külas elavate või viibivate patsientide ja klientide ning Viljandi haigla töötajate ühendamisele.

Festivalinädal möödus tavapärasest erineva rütmiga. Iga päev oli täis elevust ja põnevust ning pakkus nädalaks korraldajatele ka paraja koguse pinget. „Õnneks olime juba kevadel tellinud ilmataadilt terveks festivalinädalaks suvisemad ilmad, seega võib sel nädalal oodata rohkem vihma - selline oli meie kokkulepe,“ ütles naljatledes festivali peakorraldaja Liis Peedosk.

Jämejala festivali eesmärk on luua ühtsustunnet ning edendada koostööd kogukonnaliikmete vahel. Liis Peedoski sõnul on festival aga pigem sümbol kogukondliku ühistegevuse arendamiseks ja tugevdamiseks. "Kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda ühendavad näiteks ajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, ühesugused väärtused ja eluviis. Jämejala vaimse tervise küla kogukonda, meie patsiente, kliente ja töötajaid, ühendab toimetamine ühisel territooriumil, aga ka üks väga oluline märksõna, nimelt vaimne tervis. Meie ühistegevuste, sealhulga festivali korraldamise eesmärk on toetada inimeste heaolu ning jätkusuutlikult arendada kogukonda,“ selgitas ta.

Jämejala festivali nädal juhatas aga sisse ka oktoobri kui vaimsele tervise pühendatud kuu. Selle aasta vaimse tervise kuul keskendutaksegi just vaimset heaolu toetavate kogukondade loomisele. Tänavuse vaimse tervise kuu pealkiri on "OLEN SULLE OLEMAS". „See kolmesõnaline lause on oluline võti, kuidas inimesed saavad omavahel ühineda ja koos kasvatada tugevat kogukonda,“ rääkis Peedosk.

Jämejala festival kestis 25. septembrist 29. septembrini. Nädal oli täis erinevaid üritusi, töötubasid, üllatusi ja toredaid ettevõtmisi, millest oli võimalik Viljandi haigla patsientidel, klientidel ja töötajatel ühiselt osa võtta.

Esmaspäeval, 25. septembril toimus lipuparaad ja orienteerumismäng. Lipuparaadile kogunes ligi 70 osakondade esindajat, kes hoidsid oma osakonna lippu kõrgel ning võtsid vastu pidulikud avakõned. Paraadiga avasime sündmusterohke nädala. Orienteerumismäng kutsus kokku ligi 30 matkaselli, kes otsisid kaardilt Jämejala territooriumile peidetud lahendustähti. Meeskonnad pidid lahendustähe kätte saamiseks enne läbi viima ülesanded.

Teisipäeval, 26. septembril mängiti Jämejala mängu ning vaadati kinoõhtul filmi. Jämejala mäng oli ETV telesaatemängu "Eesti mängu" põhjal koostatud mälumäng. Mängunuppudeks olid eelnevalt meisterdatud hiigelsuuruses maskotid, kes esindasid mängulaual osakonda. Mälumängus osalesid 6 osakonda ning ligi 50 pealtvaatajat oli kogunenud toetama ja mängijatele kaasa elama.

Kinoõhtuks kogunes kultuurimajja ligi 100 filmisõpra, kes said enne saali sisenemist luugist konkursi võitja kujundusega kinopileti ning ühiselt vaadata ära suvise eesti filmi "Suvitajad". Patsientide ja klientide tagasiside põhjal oli see nagu päris kino!

Kolmapäeval, 27. septembril toimus võileivatordi konkurss. Kokakunstipäeva eel said etteregistreerunud meeskonnad valmis kokata võileivatordid ning enne võistlust saatsid nad need žüriile hindamiseks. Žüriil oli tarvis maitsta 15 võileivatorti ning teha rasked otsused, kes tänavu rändkarikad endale saavad. Torte hinnati eraldi töötajate ja patsientide/klientide kategoorias. Pärast autasustamist toimus piknik, kus osales ligi 70 külastajat.

Neljapäeval, 28. septembril toimusid liikumispäeva võistlused ja kõndimisvõistlus. Päeva esimeses osas oli võimalik panna ennast ja oma meeskonda proovile mitmes põnevas võistlusmängus. Võistlusmängule tulid end proovile panema ligi 40 osavõtjat, kellest 10 võistlejat saavutasid auhinnalised kohad. Kõndimisvõistlusega alustati aga uut traditsioon, kus selgitati välja 2 km (ehk kolme Jämejala pargi ringi) kiiremad kõndijad. Esimesel Jämejala pargi kõndimisvõistlusel osales 34 julget sportlast, selhulgas ka ratastooliga raja läbijad. Spordisündmusel jagati välja 11 Jämejala festivali kujundusega medalit. Järgmisel aastal ootavad korraldajad rajale veel julgeid tervisespordi harrastajaid!

Reedel, 29. septembri hommikul alustati rongiga lõbusõitu Jämejala pargis, kaasas oli ka giid. Rongisõitjad said endale ka magusa üllatuse. Enne lõunat kutsuti kokku korraldustiim tänumedaleid vastu võtma. Tähistati ühiselt eduka nädala möödumist.

Peale lõunat sätiti end osakondades stiilselt riidesse ning seati sammud kultuurimajja tantsuõhtule. Lõpukõnede voorus said julgemad kogukonnaliikmed vaba mikrofoni raames oma festivali emotsioone jagada. Pikemat aega saladuses olnud musikaalne kollektiiv Jämpsi Piigad tulid karmoška hääle saatel lavale kahe lauluga publikut üllatama. Õhtu lõpetas Ivo Linna trio oma läbi aegade parimate lugudega. Ivo Linna kontsert oli festivalinädala kirss tordil - tantsuõhtu oli justkui lõimumisprogramm, kus ei olnud vahet, kas oled patsient, klient või töötaja - kõik sai tantsule kutsutud!

Kultuurimaja saali pidulikule lõpetamisele kogunes üle 100 inimese, purustades kindlasti varasemad kultuurimaja külastatavuse rekordid!

Kogu nädala jooksul oli võimalik külastada töötajatel taaselustatud kohvikut, kus omad töötajad hoolitsesid igapäevase menüü eest ja jagati ära ka baaridaami rollid. Kohvik võeti kogukonnas soojalt vastu ning mõni päev läks nii, et menüüs olevad toidud said juba esimeste minutitega lettidelt otsa!

Täname festivali toetajaid:

SA Viljandi haigla
MTÜ Loome Sillad
Viljandi haigla spordiklubi
Nordic Milk OÜ (Tere)
Leibur AS
Salvest AS
Maag Grupp (Rannarootsi Lihatööstus)
A.Le Coq
Kuma AS
Selver AS
Viljandimaa Spordiliit

Vaktsineerimine Covid-19 vastu oktoobris

01.10.2023

Viljandi haigla peahoones toimub Covid-19 vastu vaktsineerimine oktoobris etteregistreerimisega telefonil 434 3001.

Vaktsiinid: Pfizer

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: kirurgiakliiniku õde Karina Toming

29.09.2023

Täna tutvustab meile oma hobi Viljandi haigla kirurgiakliiniku õde Karina Toming. Karina on olnud umbes 15 aastat suur spordisõber ning tegeleb tänaseks pühendumisega murdmaasuusatamise ja triatloniga.

Huvi spordi vastu tekkis Karinal juba lapsena. „Lapsena veetsin kõik koolivaheajad Otepääl, mis on tuntud meelispaik sportlastele treenimiseks. Olles talvelaps, siis on talv mulle alati südamelähedane olnud. Mäletan hästi, kui televiisori vahendusel sai just talialadele kaasa elatud. Sel ajal tekkis mõte, et tahaks sarnaselt sõita nagu nt endine tippsuusataja Šmigun-Vähi. Kuni põhikoolini mängisin ma aga võrkpalli, kuid juba sel ajal oli mu suur unistus minna suusatrenni ja jätkata võistlemist individuaalselt. Põhikoolis see võimalus tekkiski. 2019. aastal nägin aga Otepääl esimest korda triatloni ning sealt jäi mulle ka see pisik külge,“ rääkis Karina.

Sport on Karina jaoks osa tema elustiilist, mis ergutab nii keha kui vaimu. „Mulle meeldib erinavate spordialade mitmekülgsus, mis ei tekita kunagi rutiini ning pakub erinevaid valikuvõimalusi. Edasipürgimine ja järjepidevus viivad enesearenguni ja heade tulemusteni ning see omakorda annab motivatsiooni edaspidiseks. Treenimine ja võistlemine pakub aga ka tohutult emotsioone ja elamusi ning paneb proovile kohanemisvõime ja loob ka ilusaid mälestusi,“ selgitas ta.

Karinale on antud eluks järgnev soovitus: Tee seda, mida hing ihaldab, ükskõik, mida teised arvavad!. „Olen iseloomult seiklushimuline ning kange kuju, kui miski pöörane või äge idee mõttes mõlgub, pingutan kuni eesmärgini, kellegi teise arvamus mind üldjuhul ei takista,“ ütles Karina.

Algas kogu nädala kestev Jämejala festival

25.09.2023

Täna, 25. septembril sai alguse terve nädala vältav Jämejala festival. Sündmus on suunatud kohaliku kogukonna ehk vaimse tervise külas elavate või viibivate patsientide ja klientide ning töötajate ühendamisele.

Festival avati ühise lipuparaadiga Jämejala pargis. Nimelt tehti paraadkõnd osakondade poolt ettevalmistatud lippudega ning peeti avakõned. Esimene festivali päev toob veel võistkondliku orienteerumismängu.

Nädala jooksul toimuvad aga mitmesugused erinevad tegevused ja sündmused. Näiteks Eesti mängu telesaatest inspireeritud mälumäng Jämejala mäng, kinoõhtu, võileivatordi konkurss, liikumispäeva võistlused ja kõndimisvõistlus Jämejala pargis, rongisõit ning stiilne tantsuõhtu koos peaesineja Ivo Linnaga. Lisaks on Jämejala kultuurimaja 2. korrusel avatud näitus „Trükitud sündmused: Jämejala mälu“ ning avatud on ka Elise kohvik.

Jämejala festival on taaselustatud kohalik traditsioon, mis on suunatud kohaliku kogukonna ühendamisele. Festivali eesmärk on luua ühtsustunnet ning edendada koostööd kogukonnaliikmete vahel. Jämejala festival on oluline sündmus meie patsientidele, kes viibivad pikka aega haiglaravil erinevate psüühikahäirete tõttu. Festivali tegevused soodustavad kogukonnasisest sotsiaalset suhtlemist, aitavad leevendada üksildust ning pakuvad inimestele isetegemise rõõmu ja kuulumistunnet.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: ambulatoorse taastusravi osakonna koordinaator Siret Tamm

22.09.2023

Täna räägib meile oma hobist ambulatoorse taastusravi osakonna koordinaator Siret Tamm. Siret on koos oma perega juba 12 aastat Muhuklubi liige.

Muhuklubi on klubi, mis ühendab masina ZAZ 965 ehk maanteemuhkude omanikke ja fänne. Koos korraldatakse mitmeid toredaid sündmuseid nagu näiteks kevadralli, suvepäevad ja hooaja lõpetamine Haapsalu Nostalgiapäevadel.

Sireti huvi muhkude vastu tekkis tänu autole, mille vanaisa talle pärandas. „2011. aastal sai see 1964. aasta auto korda tehtud. Me ei rõhunud originaali taastamise peale, sest ma tahtsin lihtsalt väikest punast autot. Hiljem lisandus sellele ka mulgi muster. Kui auto oli korras, siis otsustasime ka klubiga liituda, et põnevatest sündmustest osa saada. Muhuklubi on justkui üks sõpruskond. Ei ole vahet, kust oled pärit või mis ametit pead. Käiakse ka perekondlikult läbi ning üritustel on kaasas lapsed või lapselapsed,“ rääkis Siret, miks teda Muhuklubis osalemine paelub.

Tema sõnul on muhk tõeline pereauto ning klubi tegemised head perega koos olemise võimalused. „Näiteks suvepäevad on hea võimalus perega koos mööda Eestit kruiisida ja uusi põnevaid paiku avastada. Suvepäevade lahutamatuks osaks on autoorienteerumine, mis on lõbus kaardi järgi kulgemine ja kontrollpunktide leidmine või ülesannete lahendamine. Autoorienteerumise võitja korraldab traditsiooniliselt järgmised suvepäevad. Tuleval aastal kuulub korraldamise au meie perele ning seetõttu vurab järgmise aasta juuli algul Viljandimaa teedel veidi rohkem muhkusid,“ ütles Siret.

Ta lisas ka, et oma muhuga sõidavad nad ringi päris palju. Seda nii vanasõidukite ringreisidel ja näitustel aga ka lihtsalt perekondlikel lõbusõitudel. „Terve meie pere mahub ilusti auto peale ning kohvrid ja muu vajalik katusele. Muhk on uskumatult töökindel auto ja kohe kindlasti on see ka hea tuju auto, mis igal vastutulijal naeratuse näole toob,“ ütles ta.

Siret jagas ka parimat nõuannet, mis talle elus on antud: „Küllap see, et ühtki suppi ei sööda nii kuumalt kui see keedetakse. Vahel on väga kasulik see eht-eestlaslik aeglus. Igas situatsioonis ei pea kohe leegina lahvatama, vaid enne ikka mõned korrad sisse-välja hingata ja kainelt mõelda.“

Viljandi haigla esindus külastas Hiiumaa haiglat

19.09.2023

Täna, 19. septembril külastasid Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, naistekliiniku juht Diana Vanaveski, diagnostikakliiniku juht Andrus Aavik ja mobiilsete teenuste koordinaator Kristel Sirelpuu Hiiumaa haiglat.

Külaskäigul räägiti erinevatest mobiilsetest teenustest ning võimalikust koostööst. Samuti vaadati renoveerimisjärgus haiglaruume. Nimelt on Hiiumaa haiglas käimas suured rekonstrueerimistööd ning meie inimestel oli võimalus näha, mis on juba valmis ning milliseid võimalused teenuste pakkumisega jätkamiseks ehitusperioodiks loodud on.

Paikkondlikku ravijuhtimise teenuse mõju testiv uuring jõuab kogukonnani

18.09.2023

Kolmes Eesti maakonnas, sealhulgas Viljandimaal, on alanud kahe aasta pikkune kroonilise haigusega inimestele suunatud paikkondlikku, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöös toimivat ravijuhtimise teenust ehk PAIK teenust testiv kliiniline uuring. Kui seni on uuringus osalema kutsutud vaid haiglasse sattunud viljandlasi, siis uuringu teises faasis saadab Viljandi haigla välja kutsed sihtrühma kuuluvatele inimestele koju.

PAIK teenus on mõeldud keskmisest kõrgema tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vajadusega inimeste jaoks. See tähendab, et sihtrühmaks on kroonilise haigusega inimesed, kes vajavad ka sotsiaalset tuge, et elu kodus oleks pikem ja kvaliteetsem. Teenuse osutamise põhiroll on õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuhil, kes koostöös patsiendi enda, perearsti ja vajadusel ka teiste spetsialistidega koostab patsiendile personaalse terviseplaani ning kaardistab tema tervise- ja sotsiaalse toe vajadused. Vajadusel aitab ta teenuseid koordineerida ja jälgib tervise halvenemist ning teeb tihedat koostööd patsiendi pereõe ja perearstiga.

PAIK uuringu põhiuurija ja Viljandi haigla ravijuhi dr Mart Kulli sõnul on läbiviidava kliinilise uuringu eemärk selgitada välja sellise teenuse pikemaajaline mõju ning ka teostatavus erinevates maakondlikes kontekstides. „Uuringu lõppedes loodame teada saada, milline mõju on sellisel tervishoiu ja sotsiaalteenuse koostööl patsientide tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule,” selgitas dr Kull, “Uuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele saadame individuaalse kutse sellesse terviseteenuse uuringusse panustamiseks. Uuringus osalemine on täielikult vabatahtlik.”

Uuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kes on vähemalt 45-aastased ja kellel on diagnoositud mõni krooniline haigus, mis tõstab haiglasse ravile sattumise riski ja kaasuvalt esinevad sotsiaalsed tervisetegureid.

Esimesed patsiendid Viljandi haigla poolt juhitavas uuringus alustasid käesoleva aasta 7. juulil ning tänaseks osaleb uuringus patsiente juba kolmest maakonnast (Viljandi, Valga ja Saare). “Patsientide esmase tagasiside järgi oli mõnel alguses hirm nii teenuse sisu kui ka uuringus osalemise ees, kuid uuringumeeskonnaga suheldes asendus see hirm kiiresti sooviga teenust saada ning uuringus osalusega, et anda panus uute teadmiste loomisesse Eesti tervishoius. Seetõttu julgustame kutse saanud inimesi meiega kindlasti ühendust võtma kontaktidel, mille leiab kutselt. Saame vastata teie küsimustele ning uuringu ja teenuse kohta täpsemalt selgitusi jagada. Uuringu visiidid leiavad aset üldjuhul haiglas, kuid vajadusel saab tervisejuht tulla ka teile koju,” selgitas projekti kliinilise meeskonna juht Kadri Oras.

Viljandi perearsti dr Margit Kivaste sõnul on PAIK projekt abiks nii kroonilisele haigele endale, kui ka meditsiinisüsteemile. “Küllaltki tihti on kroonilisel haigel mitmeid kaebusi, mida ta ise ei oska sõnastada ega ka lahendusi otsida. Krooniline haige tarvitab sageli ka palju ravimeid, mille võtmine jääb, kas pooleli mõne kaebuse lisandudes või võetakse kogemata liiga palju. Tihti käivad nad mitme arsti juures ning inimene ise jääb selle suure infotulva ees nõutuks. Suurte nimistute tõttu ei suuda ka perearst igat kroonilist haiget hallata sellisel määral, kui seda sooviksime ja peaksime. Siin tulebki appi PAIK projekt, mis aitab inimese ja meditsiinisüsteemi kokku viia ja selles orienteeruda. Arvan, et kasu saavad sellest kõik osapooled,” ütles ta.

Uuringul on kaks gruppi

Kõik uuringus osalevad inimesed jagunevad juhuslikkuse printsiibil kahte võrdse suurusega gruppi: sekkumis- ja kontrollgruppi.

Sekkumisgruppi kuuluvad patsiendid hakkavad saama integreeritud teenuseid. See tähendab, et nad koostavad koos tervisejuhiga oma isikliku terviseplaani, kus hinnatakse nende sotsiaalseid ja tervisevajadusi, tervisega seotud eesmärke ning antakse nõu tervisekäitumise osas. Samuti õpetatakse neid ja nende lähedasi varakult kroonilise haiguse ägenemist ära tundma ja tagatakse 24h ligipääs tervisenõuannetele.

Kontrollgruppi sattuvad patsiendid saavad nii tervisehoiu kui sotsiaalteenuseid tavapärastel põhimõtetel. See tähendab, et ei aidata koostada personaalset terviseplaani, ega kasutata sotsiaal- ja terviseteenuse ühendamist.

See, kumba gruppi uuringus osaleja satub, selgub juhusliku valiku alusel. Selleks on koostöös Tartu Ülikooli kliiniliste uuringute keskusega kasutusele võetud spetsiaalne arvutiprogramm RedCap, mis tagab valiku sõltumatuse ja õige suurusega grupid. Uuringu õnnestumiseks on aga sama oluline roll mõlema grupi patsientidel. Ka kontrollgruppi sattuvad patsiendid käivad uuringu vältel kolm korda oma terviseseisundi hindamistel ning täidavad samu küsimustikke, mis võimaldab hinnata, kas PAIK teenusel on olulist mõju meie kõigi tervisetulemile.

PAIK teenuse kliiniline mõju-uuring on Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada sarnaste teenuste mõju mitme üheaegse kroonilise haigusega patsiendi tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule ja teenuse rakendatavus erinevates piirkondades ja tervishoiusüsteemi kontekstides.

PAIK teenusest saab rohkem lugeda siit: https://paik.vmh.ee/

Foto (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): PAIK teenuse osutamise põhiroll on õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuhil. Fotol vasakult tervisejuht Maarja-Enid Pärna, PAIK projekti kliinilise meeskonna juht Kadri Oras ning tervisejuhid Eneli Tulp, Elvi Link, Merit Tekko ja Anu Välis.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: sundravi osakonna tegevusjuhendaja Ingrid Lembavere

15.09.2023

Täna tutvume Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna tegevusjuhendaja Ingrid Lembaverega. Ingridile meeldib töövälisel ajal veeta aega jõusaalis treenides.

„Huvi jõusaalis käimise vastu tekkis mul juba põhikoolis, kaheksandas klassis. Käisin seal koos sõbrannaga peale kooli, nädalas 2-3 korda kuni põhikooli lõpuni. Siis tuli sisse väike paus, aga 24-aastasena, kui Soomes töötasin, otsustasin taas, et võtan end kätte ja ostsin kuukaardi treeningsaali, kus olid ka juhendajad. Ka see lõppes mõne aja möödudes, kuid selle aasta alguses, olles 34-aastane, tuli tõsisem soov muuta enda eluviise. Alates märtsikuust olengi tervislikult toitunud ja järjepidevalt jõusaalis käinud,“ kirjeldas Ingrid huvi tekkimist treenimise ja tervislike eluviiside vastu.

Tõuke elustiili muutmiseks andis aga nüüd Ingridile sugulane. „Nägin internetis, et ta oli end väga heasse vormi saanud ja sealt tekkis ka endal tahtmine muutuda. Otsustasin aga, et ma vajan sellel teekonnal utsitamist ja seetõttu valisin eratreeneri, kellega treenime korra nädalas. Ülejäänud ajast käin õhtuti jalutamas ja toitun toitumiskava järgi, mille treener mulle koostas,“ selgitas ta, lisades, et on jõusaalis treenimise näol leidnud toimiva ja sobiva treeningu. „Ma tunnen, et see sobib mulle. Tulemused on näha kiirelt ja võhm kasvab. Asjad, mis ennem tundusid rasked tunduvad nüüd kergemad, näiteks 20 kilose lapse kolmandale korrusele viimine.“

Ingridi sõnul paelubki teda jõusaalis treenimise juures see, et see hoiab füüsilist tervist korras ja mõjub ka vaimselt hästi. „Ma lausa säran ja seda öeldakse mulle tihti!“

Ingrid on treenimisega siiani kaotanud juba 11 kg ning jätkab motiveeritult. „Inimesed mõtlevad tihti, et võiks hakata trenni tegema, aga lükkavad seda edasi. Raske on alustada, aga kui oled juba alustanud ja näed tulemusi, siis kasvab ka motivatsioon!“ julgustas Ingrid ka teisi tervisliku elustiili kasuks valima.

Parim soovitus eluks, mis kunagi antud on, on järgmine: Tee seda, mis sulle endale meeldib ja ära kuula teisi. Asju tuleb teha südamega!

Eesti haiglad tähistavad ülemaailmset Patsiendiohutuse päeva

15.09.2023

Ülemaailmne Patsiendiohutuse päeva tähistamine sai alguse 2019.aastal. Päeva eesmärk on rahvusvaheliselt tõsta nii poliitikute, tervishoiujuhtide ja -töötajate kui üleüldiselt ühiskonna teadlikkust patsiendiohutusest.

2023.aasta patsiendiohutuse päeva teemaks on „Patsientide kaasamine patsiendiohutuse nimel“. Eesmärgiks on võimestada patsiente kaasates neid patsiendiohutuse tagamisse. Selleks, et patsiendiohutuse taset tõsta, on vajalik kõikide – poliitikute, tervishoiujuhtide, aga ka ühiskonna terviklikult ja patsiendiorganisatsioonide – panust. Tõstes patsientide teadlikkust patsiendiohutusest, oskavad nad paremini oma ravi osas kaasa rääkida ja nii aidata vähendada välditavat kahju tervishoius. Maailma Tervisorganisatsioon kutsub üles erinevaid otsustajaid ja töörühmasid veelgi enam kaasama patsiente erinevate seaduste, juhendite, strateegiate jms väljatöötamisel.

Paljudes Eesti haiglates on patsientide häälekandjaks patsientide nõukojad. Nende liikmetel on oma lugu ja kokkupuude haiglaga, kas iseenda või lähedasega seoses ning nad annavad haiglatele head nõu inimesekesksema ja ohutuma teenuse osutamisel.

Haiglad on üheskoos loonud Facebooki ürituse „Patsiendiohutuse päev“, kuhu kutsume kuni esmaspäevani oma lugusid jagama ning haiglate tegevust patsiendiohutuse tagamisel jälgima.

Reedel, 15.09 kell 17.00 algab Pärnu Haigla Facebook-i lehel virtuaalne vestlusring, kus osalevad haiglate patsientide nõukodade esindajad. Kõik on oodatud kuulama ja vaatama! Patsiendiohutuse päeva ühisest tähistamisest võtavad osa Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Narva Haigla, Narva Medicum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Viljandi Haigla.

Koos tegutsedes suudame patsiendiohutust suurendada ja tervishoiuteenuseid parandada!

Tervikumi ehitusel näeb pilte valmis hoonest

12.09.2023

Täna, 11. septembril paigaldas Viljandi haigla Tervikumi ehitusplatsi piiretele vaated sellest, milline hakkab välja nägema maakonna haigla ja tervisekeskuse hoone.

Vaated on paigaldatud nelja külge ning igal küljel on pildid sellest, milline haigla näeb välja just sealt poolt vaadates.

Koostööteenuste juhi Krista Valdvee sõnul on vaadete loomise eesmärk sulanduda linnapilti. „Maakonna haiglast ja tervisekeskusest saab peagi oluline osa Viljandi linna ja ka maakonna inimeste igapäevases elus. Seda nii teenustega kui maamärgina liikumistrajektooris. Soovime fotode ning QR-koodis avaneva videoga tuua Tervikum juba kõigi teadvusesse, et avamisel oleks ta juba tuttavlik ning kõigile teada, millisest uksest tulla perearstile ja millisest taastusravile.“

Tervikum kerkib Viljandi kesklinna 2025. aasta juuniks. 23 000 m² suuruses hoones on koos perearstiteenus, erinevate uuringute võimalus, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi. Uued töötingimused saab kokku ligi 500 inimest.

Projekti kogumaksumus on 104 miljonit eurot koos käibemaksuga. Hoone on projekteerinud arhitektid DAGOpen OÜ, PLANHO consultores S.L.P, BAKPAK Architects S.L.P, sisearhitekt Pink OÜ ning ehitavad Rand ja Tuulberg AS ja Ehitustrust AS. Omanikujärelevalvet teostab inseneribüroo Telora OÜ. Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.

Juhime tähelepanu ka asjaolule, et pildid on arhitektide kavandid, millel on rõhutatult kujundatud just uut Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse hoonet. Seetõttu pole kõrval asuvad hooned ja kujutised detailselt kujundatud ning ei peegelda tegelikkust.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: autojuht-tehnik Marek Nõmm

08.09.2023

Sel korral räägib meile oma hobist Viljandi haigla haldusteenistuses autojuht – tehnikuna töötav Marek Nõmm. Marek ehitas 2021. aasta sügisel oma perele tavalisest kaubikust matkabussi, millega ringi reisida. Peamiseks sihtkohaks on Mareki perel Hispaania, kuhu viis matkabuss neid esimest korda kohale eelmise aasta juunis. Bussi kasutab Mareki pere aga ringi reisimiseks igal vabal hetkel nii palju kui võimalik.

„Mulle väga meeldib reisida, aga lemmiksihtkoht on ikkagi Hispaania, nimelt Estepona linn. Side Hispaaniaga on mul tegelikult juba aastaid, sest rattasport viis mind korduvalt sinna laagritesse. Esialgu reisisime sinna lennukiga, siis mitmeid aastaid autoga ning nüüd tekkis mõte, et miks mitte luua selline buss, kus oleks kõik vajalik olemas ja siis sellega minna,“ rääkis Marek, miks otsustas matkabussi ehitada.

Kaubikust tegi ta sellise bussi oma kätega. „Võtsin ka hinnapakkumisi, aga need olid metsikud, seetõttu tegin ise. Maksma läks see mulle umbes 200 eurot ja poest ostsin vaid laelauad. Muus osas kasutasin ära palju vanu teatri dekoratsioone,“ kirjeldas Marek, „Teha oli seda lihtne, sest tänu sellele, et oleme palju ka autoga reisinud teadsin täpselt, mida bussis vaja läheb. Nii on olemas seal nii vesi kui elekter ning muu tarvilik, kuid midagi ülearu ei ole.“

Marek julgustab ka teisi inimesi oma tehtud autoga reisima. „Miks maksta üüratuid summasid, kui saab ka odavamalt? Meie pere jaoks ongi just see mitme päevane reis ägedamgi kui võib olla sihtkoht ise. Sa näed palju rohkem ja ka seda, kuidas kliima vahetub,“ põhjendas Marek, miks bussiga reisimine teda paelub.

Ta lisas, et käivad perega Hispaanias aastas kindlasti korra bussiga. Estepona asub Viljandist umbes 4200 kilomeetri kaugusel ning sõit sinna kestab Mareki sõnul umbes viis päeva, kui sõita ainult päeval.

Marek jagas ka parimat nõuannet, mis talle elus antud on: „Asjad on lihtsalt asjad, ära hoia neist kinni. Hoia kinni kogemusest ja ajast.“

Viljandi haigla psühholoogi Margus Veemi tunnustati panuse eest vägivallaennetusse Eestis

07.09.2023

President Alar Karis ning justiitsminister Kalle Laanet tunnustasid inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse vägivallaennetusse Eestis. Tunnustuse pälvis ka Viljandi haigla psühholoog Margus Veem.

Margus Veem on psühholoog, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles ainus selle eriala spetsialist Eestis. Ta pälvis tunnustuse selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias. Oma sihipärase tegevusega on Margus Veem märkimisväärselt panustanud vägivallaennetusse Eestis.

Margus Veemi sõnul oli tema jaoks kõne tunnustuse saamisest suur uudis. „Innustav on teada, et minu panust märgatakse ja peetakse oluliseks toetada inimesi, kes on ühiskonnanorme rikkunud ja seetõttu hädas. Olen veendunud, et inimesed on väärtuslikud, seda eranditult ja tingimusteta. Kõigil aga ei tule ühiskonnas hakkamasaamine päris nii hästi välja nagu nad ise ja ka teised soovivad. Suunamine, toetus ja aktsepteerimine aitab paljudel elada elu nii, et ise rahul olla ja ka teisi toetada, veel vähem kahjustada. Sellel eesmärgi nimel olen ma valmis pingutama ja loodetavasti nügima ka süsteemi laiemalt sinna suunas, et märkamist ja abivõimalusi oleks rohkem," ütles ta.

Vägivallaennetuse auhindade väljaandmise eesmärk on tõsta esile inimesi, kes on eriliselt silma paistnud võitluses lähisuhtevägivalla, laste ja naiste vastaste kuritegude ning inimkaubanduse vastu, tegelenud vägivallaennetuse ja ohvrite abistamisega ühiskonnas laiemalt.

Sel aastal esitati vägivallaennetuse auhinnale kokku 17 kandidaati, kelle seast tõstis ennetusnõukogu esile 8 laureaati. Vägivallaennetuse auhinda annab välja justiitsministeerium koos presidendi kantseleiga. Sel aastal anti tunnustusi välja seitsmendat korda.

Viljandi haigla pakub nüüd optometristi teenust

06.09.2023

Viljandi haigla on avanud uue teenuse. Nimelt alustab neljapäeval, 7. septembril vastuvõttudega optometrist Ave Viires.

Foto (SA Viljandi Haigla): optometrist Ave Viires

Viljandi haigla ambulatoorse ravi kliiniku juhi dr Kadri Kõivumäe sõnul on optometristi teenuse avamise eemärk eristada silmateenuse juures silmahaiguste diagnoosimise ning nägemise ja prillide määramisega seotud teemad. „Optometristi teenuse loomine võimaldab eriarstil keskenduda vastuvõtu ajal spetsiifilisemalt silmahaigustele. Optometrist ja silmaarstid hakkavad silmateenuse pakkumisel töötama meeskonnana, et patsient saaks parima võimaliku teenuse,“ selgitas ta.

Ave Viires on Viljandimaalt pärit ning optika valdkonnas töötanud kokku üle kaheksa aasta. „Siiani olen töötanud optometristina Tallinnas, kuid mul on suur rõõm seda teenust nüüd ka oma kodukandi inimestele pakkuda,“ ütles ta.

Viirese põhiülesanne on nägemisega seotud murede esmane lahendamine. „Vastuvõtul pakun patsientidele silmanägemise kontrollimise teenust. Vaatan, kuidas kaks silma koos tööd teevad, kuidas neid tasakaalustada ja leida võimalikult parim lahendus, et inimene saaks hästi näha ja tal oleks mugav vaadata. See hõlmabki nägemisfunktsiooni uurimist ja korrigeerimist, prillide määramist ning sobivuse kontrollimist, samuti nägemisteravuse kontollimist, silmade optilise keskkonna, silmarõhu ja sarvkesta kumeruste mõõtmist,“ kirjeldas ta lisades, et ta hindab ka seda, kas mure vajab silmaarsti vastuvõttu.

Optometristi vastuvõtule on oodatud ka kooli minevad lapsed koolieelseks silmade kontrollimiseks.

Ave Viirese tasulised vastuvõtud hakkavad olema igal neljapäeval ja reedel. Vastuvõtu hind on 35 eurot. Vastuvõtule saab end registreerida helistades Viljandi haigla registratuuri telefonil 434 3001 või digiregistratuuri kaudu veebilehel www.digiregistratuur.ee.

Viljandi haiglas saab patsiente ja kliente külastada külastamisajal

04.09.2023

Viljandi haiglas on alates 20. aprillist ravil viibivate patsientide ja klientide külastamine taas lubatud. Selleks aga, et see mööduks kõigile mugavalt, tuletab Viljandi haigla meelde, millised on külastamise reeglid.

Külastamine on lubatud vastava osakonna külastusajal

Eelkõige on patsientide ja klientide külastamise juures oluline pidada kinni vastava osakonna külastusaegadest. Külastusajad algavad üldjuhul peale lõunat, sest hommikul toimuvad patsientide plaanilised uuringud, manustatakse ravimeid ning tehakse sidumisi või muid vajalikke protseduure. Seetõttu võib külastusajaväliselt lähedase vaatama tulemine segada haigla personali tööd ning häirida ka teiste patsientide ja klientide privaatsust. Ka haigla osakondade teenused ning patsiendid ja kliendid on väga erinevad. Seetõttu palume tutvuda osakonna reeglitega ning neid arvestada.

Haigla suures majas asuvate sisehaiguste, kirurgia, statsionaarse taastusravi, iseseiseva statsionaarse õendusabi ja günekoloogia osakonna külastusaeg on esmaspäevast reedeni kell 15-18 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16.

Psühhiaatriakliiniku külastusaeg on reeglina esmaspäevast reedeni kell 16-19, laupäeval ja pühapäeval kell 10-16. Vajalik on aga etteregistreerimine:

Akuutpsühhiaatria osakond (Pargi tee 14, I korrus), õeposti tel 435 4260
Üldpsühhiaatria osakond (Pargi tee 16, I korrus, B-korpus), õeposti tel 435 2163
Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond (Pargi tee 8, I korrus), õeposti tel 435 2183
Tuberkuloosiravi osakond (Pargi tee 14, II korrus), õeposti tel 435 4257
Sundravi osakond (Pargi tee 22), I korruse õeposti tel 435 4244, II korruse õeposti tel 435 4241, Pargi tee 16, I korrus, A-korpus, õeposti tel 435 4267

Hoolekandekeskuse külastusaeg on iga päev kell 13-15, vajalik on etteregistreerimine. Registreeruda saab helistades esmaspäevast reedeni kell 8-15 perenaise telefonil 5336 4847 või kirjutades e-posti aadressile pille dot anijarv at vmh dot ee.

Teised reeglid patsientide ja klientide külastamisel

Viljandi haiglas on lubatud korraga üks, maksimaalselt kaks inimest ühe patsiendi juurde. Vajadusel on võimalik teha erikokkuleppeid raviarstiga.

Külastajal ei tohi olla viirushaiguse tunnuseid. Külastusele tulles on kohustuslik kanda kirurgilist maski ning desinfitseerida käed nii haiglasse, osakonda kui palatisse sisenemisel ning palatist väljumisel.

Lähedast külastama tulles palume jätta üleriided rõivistusse.

Pakke saab patsientidele ja klientidele tuua Jämejala pargis osakondadesse ning peahoone infolauda E-R 8-19, L-P 12-16. Samuti ööpäevaringselt peahoone pakiautomaati.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere

01.09.2023

Täna räägib meile oma hobist SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere. Priit on juba umbes 25 aastat tegelenud järjepidevalt sportliku avamerepurjetamisega.

„Meri on olnud alati osa minu elust, sest lapsepõlve olen veetnud Lääne-Saaremaal ja vanaisa oli mul kalur. Seetõttu on mul juba lapsest saati olnud armastus mere vastu ning purjetamist proovisin juba ka lapseeas. Lisaks näpule kogu käe andmine sellele hobile sai aga alguse ajast, kui töö viis mind Tallinnasse ja mis ikka vabadel hetkedel teha - läksin Piritale jahisadamasse kiibitsema ning küsisin seal: „Ehk on kellelgi abikäsi tarvis?“ Olles ise valmis panustama ja palju õppima, võetakse ikka kampa. Alustasin siis võistluspurjetamisega Pirital ning ka Viljandisse kolides käisin võimalusel seal. Ma armastan elukohana Viljandit väga, ainuke mis siin puudu on, ongi meri. Praegu on meil neljaliikmeline meeskond, kellega võistlemas käime, Pärnus,“ rääkis ta.

„Meri on minu elus juba lapsest saati olnud dominant ja purjetamine on minu jaoks selle olulise osa täitmine. Purjetamisega on kord nii, et kui sa juba kai pealt otsad lahti lased, siis sa oled kohal. Merel olles on alati midagi täiustada ja õppida ning see spordiala koosneb nii paljudest muutujatest, millega pead arvestama, mistõttu pead 110 protsenti sellele keskenduma ja nii jäävadki igapäevased mured kaldale. Pikad võistlused, näiteks nädalased, on samas ka justkui toreda seltskonnaga matkamised. Meri ise aga on vabadus, sest kõik teed on lahti. Sa ei tea kunagi kuhu, mis ajaga ja kui pika teekonnaga sa jõuad ning see on minu jaoks väga põnev,“ selgitas Priit, miks nii pikki aastaid purjetamine teda paelunud on, „Teisalt peab merd austama, sest meri ei hooli - mõnest üleolekutundest tulnud valest otsusest võib tulla suur jama.Priit rõhutas, et purjetamine pole üldse nii kallis hobi nagu arvatakse. „Kui me ei räägi tipptegijatest, siis purjetamisega alustamine ja sellega tegelemine ei ole kallis. Ainuke, mis on võistlemisega alustamisel oluline on vastav riietus. Nagu ikka, palju rohkem sõltub see sellest, palju sul on endal motivatsiooni ja tahet õppida,“ ütles ta.

Kui rääkida sportlikest saavutustest siis oma parimaks peab Priit Eesti Meistrivõistluste avamerepurjetamises teist kohta. „Seega püüelda veel on“ ütles Priit.

Ta jagas ka parimat nõuannet, mis talle elus on antud: „Isa ja vanaisa Saaremaal ütlesid mul alati, kui poiss lõi haamriga vastu näppu: „Kasvab veel!“ Seda saab võtta väga mitmeti, samas annab see optimismi, arengut ja motivatsiooni mitte alla anda.“

Annetuse abil soetatud imetamistoolid jõudsid Viljandi haiglasse

01.09.2023

Colonna Heategevusfondi abil on mitmed maakonnahaiglad üle Eesti saanud omale soetada mõne olulise aparaadi. Viljandi haigla soetas toetuse abil naistekliinikusse kolm imetamistooli.

„Meil on väga hea meel, et imetamiseks mõeldud tugitoolid naistekliinikusse kohale jõudsid. Imetamistugitool pakub tuge ja mugavust nii naisele kui lapsele ning võib olla ka olulise tähtsusega rinnaga toitmise õnnestumisele. Ema lõõgastumine ja enda hästi tundmine rinnaga toitmise ajal mõjutab naise stressitaset, mis omakorda mängib rolli rinnapiima produktsioonil ja imetamisel üldse,“ ütles Viljandi haigla naistekliiniku juht Diana Vanaveski. Ta lisas, et naistekliinik plaanib tugitoole kasutada ka nahk-naha kontakti loomiseks isadega, kui ema on näiteks sünnitanud keisrilõike teel ja/või pole millegi tõttu hetkel veel suuteline ise lapsega tegelema.

Colonna Heategevusfond kogus eelmisel aastal annetusi Eesti maakonnahaiglatele erinevate elupäästavate seadmete ostmiseks, et tuua parimad abi saamise võimalused inimestele võimalikult lähedale. Tänaseks on juba 109 000 eurot annetusraha üheksa maakonna haigla vahel ära jaotatud ja vajaminevad aparaadidki valitud ja soetatud.

Jämejala augustikuu ühine spordipäev

30.08.2023

29. augustil sai Jämejala kogukond taas kokku, et tähistada liikumisaasta raames toimuvat spordipäeva. August oli matkamise kuu ning seetõttu oli eilne päev täis põnevat tegevust alates telgi kokkupanekust kuni kalapüügivõistluseni.

Meeskondlik võistlus: telgi kokkupanek

Üks päeva kõrgpunkte oli telgi kokkupanekuvõistlus, kus meeskonnad võistlesid selle nimel, kes suudab telgi kõige kiiremini püsti panna. Selgus, et spordipäeva osalejatest vaid vähesed on varem oma elus üldse telki kokku pannud. Meeskond "Pearahakütid" pani taaskord oma oskused proovile ja üllatas kõiki ajaga 1 minut ja 28 sekundiga. Töötajate moodustatud meeskond ei jäänud maha, pannes telgi kokku vaid 8 sekundit hiljem. Telgi kokkupaneku võistlus tõi esile meeskonnatöö tähtsuse ning pakkus uut ja lõbusat väljakutset.

Matkasellide takistusrada: kiirus ja vastupidavus

Matkasellide takistusrada simuleeris matkamist läbi raskuste ja takistuste. Osalejad pidid läbima raja võimalikult kiiresti ning kiireimad pälvisid ka auhinna. Parimad ajad olid muljetavaldavad - 12 sekundit meesmatkajal ja 17 sekundit naismatkajal. See ala testis osalejate kiirust, vastupidavust ja osavust ning pakkus sportlikku meelelahutust nii võistlejatele kui ka pealtvaatajatele.

Individuaalne osavusmäng: lauajäähoki

Lauajäähoki võistlus tõi kokku erinevaid osalejaid, kaasa arvatud ratastoolisportlased, kes olid valmis võtma vastu väljakutseid. Võistlusala populaarsus viis isegi pärast ametliku spordipäeva lõppu laua taha jätkuvate võistlusteni.

Lauajäähoki võistluseks on vaja vaid lauda, kahte tühja kummikinda või taskurätiku pappkarpi, väikest pallli ning raamatuid, mis tuleb asetada kahele poole laua äärde rivvi.

Mängureeglid on samuti lihtsad. Võistelda saavad omavahel kaks inimest. Võistlejad hoiavad kätt karbis, millega tuleb palli lüüa. Mängu eesmärk on lüüa pall vastase lauanurgast välja. Võitja on see, kes suudab palli vastase väravasse lüüa rohkem kordi.

Kalapüügivõistlus: kas näkkab?

Lisaks traditsioonilistele spordialadele oli spordipäeval ka lisaprogramm, mis meelitas osalejaid kalameheoskusi proovile panema. Metallist õngekonksuga tuli õngeritvaga 1 minuti jooksul püüda veekastist välja kruvisid ja seibe. Üllatavalt palju osalejaid osutusid kalameesteks ning võistlusala osutus suureks publikumagnetiks.

Spordipäev kinnitas, et liikumine ja sport on suurepärane viis ühendada kogukonda ning hoida end vormis ja rõõmsameelsena.

Järgmine Liikumisaasta raames korraldatav ühine spordipäev toimub juba septembrikuus toimuval Jämejala festivalil.

Liis Peedosk
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik
Ravi toetavate teenuste koordinaator
Tel: +372 5553 3561
E-post: liis dot peedosk at vmh dot ee

Emakaelavähi sõeluuringu sihtgruppi kuuluvad naised saavad valida, kas teha uuring kodus või kliinikus

24.08.2023

Alates 2023. aasta augustist pakutakse kõigile sel aastal emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele naistele, kes aasta esimeses pooles ei jõudnud veel sõeluuringul osaleda, võimalust valida kodutesti tegemise ja tavapärasel viisil kliinikus sõeluuringus osalemise vahel.

2024. aastal on sõeluuringu sihtrühma kuuluvatel naistel võimalik kodutesti teha terve aasta jooksul!

Julgustame naisi kodutesti kasutama, see on lihtne, mugav ja valutu. Koos kodutestiga saadetakse detailne proovivõtujuhend, mida järgides on ise proovi võtmine lihtne. Kodus ise võetud ja tervishoiutöötaja võetud proovid on HPV määramiseks sama usaldusväärsed.

Tasuta kodutestimise komplekti saab tasuta tellida veebipõhisest tellimiskeskkonnast aadressilt hpv.synlab.ee ning septembrist alates saab kodutesti Valga, Viljandi, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakonnas ka apteegist ning tasuta saata proov laborisse analüüsimisele.

Loe lähemalt Tervise Arengu Instituudi kodulehelt: https://shorturl.at/gjE15

Kui Sa ei soovi kodutesti teha ja kuulud antud aastal sõeluuringu sihtrühma, on Sul võimalus pöörduda otse raviasutusse.

Loe lähemalt Tervisekassa kodulehelt: https://soeluuring.ee/emakakaelavahk/

Difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant

24.08.2023

Difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb uuendada iga kümne aasta tagant. Millal Sa viimati uuendasid? Vaata järele vaktsineerimispassist!

Kui viimasest korrast on möödas rohkem kui 10 aastat, tule tasuta uuendama! Jah, said õigesti aru, vaktsiin on tasuta. Kõigil soovijatel on võimalik teha Viljandi haiglas mõlema haiguse eest kaitsvat liitvaktsiini.
☎️ Selleks tuleb broneerida endale aeg registratuuri telefonil 434 3001. Vaktsineerida on võimalik ka juba täna 24.08 kella 15ni ning teisipäeval, 29.08 ja neljapäeval, 31.08 kella 9-15ni.

Miks seda vaja on?
- Difteeria kahjustab peamiselt hingamisteid ja mõnikord nahka. Üldjuhul tekib hingamisteedes põletik (turse), mis põhjustab hingamisraskust ning harvadel juhtudel ka lämbumist.
- Teetanusebakterid satuvad organismi sisselõigete, kriimustuste või haavade kaudu nahas ja hakkavad seal tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele.

Pakume veel ka tasulisi vaktsiine, milleks on:
M-M-R (leetrid-mumps-punetised) 18 eurot
Boostrix (difteeria-teetanus-läkaköha) 27,00 eurot
Imovax Polio (poliomüeliit) 21,00 eurot
Nende vaktsiinide puhul samuti registreerida ennast registratuuris või telefonil 434 3001.

Täna olid Viljandi haiglas külas kolleegid Rae valla sotsiaal- ja tervishoiukomisjonist

21.08.2023

Täna olid Viljandi haiglas külas kolleegid Rae valla sotsiaal- ja tervishoiu komisjonist. Tutvustasime neile meie koduteenuseid ja rääkisime, kuidas toimib meie koostöö omavalitsuse ja tervishoiu koduteenuste vahel, meiega liitus ka Viljandi abivallavanem Irma Väre. Tegime külalistele ringkäigu meie hoolekandekeskuses, mida me omakeskis ringmajaks kutsume.

Maike Valk
kommunikatsioonispetsialist

Viljandi Tervikum saavutas maksimaalse kõrguse

11.08.2023

Riigi Kinnisvara AS
PRESSITEADE
11. august 2023

Viljandi Tervikum saavutas maksimaalse kõrguse

Viljandi uue maakonnahaigla ja tervisekeskuse Tervikumi hoone ehitustöödel saavutati maksimaalne kõrgus. See tähendab ehituse esimese etapi lõppu, mida tähistati sarikapärja alla toomisega. Tervikum valmib 2025. aastal.

Riigi Kinnisvara projektidirektor Tarmo Mändmets kiitis ehitajaid, kes on püsinud töödega graafikus. “Rand ja Tuulberg ning Ehitustrust on näidanud end väärt partneritena, kellega on olnud operatiivne infovahetus, selged kokkulepped ja meeldiv koostöö,” Mändmets lisas, et Riigi Kinnisvaral on rõõm olla osaline projektis, tänu millele saavad Viljandimaa tervishoiutöötajad tänapäevase töökeskkonna ning patsiendid mugavalt kõik teenused ühest kohast.

SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere avaldas heameelt olulise etapi läbimise üle ning tunnustas ehitajat: „Kahtlemata on meil tegemist partneritega, kes on ühed Eesti parimad. Nagu ehitusprojektide puhul ikka, tuleb meil kindlasti teha ühiselt ka keerulisi otsuseid, kuid loodan, et hea koostöövaim püsib lõpuni.“

AS Ehitustrusti juht Kaido Somelar tänas alltöövõtjaid asjaliku koostöö eest. “Sellel objektil töötab käsikäes palju erinevaid partnereid, kuid meie koostöö sujub väga töiselt ja on lahendustele suunatud. Peatöövõtjana tahan neid kõiki südamest tänada - teiega on hea koos ehitada. Kummardan kõigi meeste ja naiste ees, kes teevad siin päevast päeva ühiselt tööd selle nimel, et Viljandimaa tervishoiutöötajad saaksid hakata uues majas patsiente vastu võtma juba 2025. aasta suvel.”

Projekti kogumaksumus on 104 miljonit eurot koos käibemaksuga. Hoone on projekteerinud arhitektid DAGOpen OÜ, PLANHO consultores S.L.P, BAKPAK Architects S.L.P, sisearhitekt Pink OÜ ning ehitavad Rand ja Tuulberg AS ja Ehitustrust AS. Omanikujärelevalvet teostab inseneribüroo Telora OÜ. Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.

Allikas: Riigi Kinnisvara, fotod: Margus Pahv

Sündmuse galerii.

Rohkem infot:

Maarja Evert
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
SA Viljandi Haigla
5323 2877
maarja dot evert at vmh dot ee

Kristi Sobak
RKAS kommunikatsioonipartner
Sõnumiagentuur Akkadian
5190 6975
kristi at akkadian dot eu

Viljandi haiglas oli tulekahjuhäire

03.08.2023

Täna, 3. augustil oli Viljandi haigla peahoones tulekahjuhäire. Selle põhjustas B-korpuses asuva toidulifti mootori rike, mille tõttu sattus suits 10. korrusele, kus asuvad tehnoseadmed. See käivitas tulekahju andurid. Patsientidele, kleintidele ja töötajatele ohtu ei olnud!

Vaktsineerimine Covid-19 vastu augustis

31.07.2023

Viljandi haigla peahoones toimub augustis etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine 03.08, 04.08, 09.08, 10.08, 17.08, 18.08, 23.08, 24.08 ja 31.08 kell 9-15.

Vaktsiinid: Pfizer, Moderna ja vajadusel Verorabi

Puhkame juulis aktiivselt: Liikumisaasta 2023 ühine spordielamus

28.07.2023

Eilne, 27. juuli oli eriline päev, sest Liikumisaasta programmi raames toimus taaskord Jämejala vaimse tervise küla ühine spordipäev. Selle kuu teema oli "Puhkame aktiivselt!" ja meie Jämejala vaimse tervise küla kogukond otsustas seda teemat täiega nautida. Korraldasime ühise spordipäeva, kus saime koos lõbusalt aega veeta ja sportlikku vaimu üles näidata.

Sündmuspäeval oli kolm võistlusala, mis panid meid naerma, pingutama ja koostööd tegema.

Vesivõrkpall - veega täidetud õhupallide lennutamine

Esimene võistlusala oli vesivõrkpall, kus lennutasime veega täidetud õhupalle suurte linadega. Võistlus oli korraldatud selliselt, et meeskonnad moodustati neljaliikmelistest gruppides ja nende eesmärk oli lennutada õhupall vastasvõistkonna piirile. Alguses konarliku alustuse järel muutusid mängud järjest põnevamaks, kui võistlejad õppisid eelnevate mängijate kogemustest ning arendasid oma strateegiaid. Vesivõrkpallivõistluse kõige edukamad meeskonnad olid need, kes näitasid üles tõeliselt tõhusat meeskonnatööd. Võistlusel lennutas endale võidupunktid meeskond nimega Pearahakütid (sundravi rehabilitatsiooniosakonnast)!

Takistusrada

Takistusrada tõi esile meie osavuse ja vastupidavuse ning andis võimaluse näidata, kui hästi suudame raskustega toime tulla. Tegemist oli individuaalalaga, kus igaüks sai end proovile panna kolmest ülesandest kombineeritud takistusrajast. Esimene ja kõige keerulisem ülesanne oli jalgpalli triblada slaalomis, teisena oli tarvis tennisepall lauatennise reketiga põrgatada järgmise võistluspunktini, viimasena pidi aiakäruga korjama puuhalud kokku ja ümber koonuse kärukäiguga puudega käima ning lõpuspurdina oli kogu kärutäie talvepuudega kiirustada finišisse tagasi. Just viimane jooks puudega täidetud aiakäruga oli publikule suurt elevust tekitav, kus kõik pidi oma jalad ja varbad eemale hoidma sprinterist. Nii mõnigi võistleja andis endast maksimumi ning võistluse lõppedes pidi hinge koguma uuesti. Kõige kiirem mees (sundravi rehabilitatsiooni osakonnast) tegi rajarekordi 27.15 sekundiga ning naistest (sundravi subakuutosakonnast) 47.23 sekundit.

Täpsusviske võistlus

Kolmas võistlusala oli täpsusviske võistlus, kus papptorudele pidi palliga visates endale punkte koguma hakkama. Võistlusala oli populaarne ratastooliga liikujatele, kuid ka leidus teisi huvilisi, kes käisid oma silma-käe osavust proovile panemas. Maksimaalne punktisumma oli võimalik 55 punkti koguda viie viskega. Kõige täpsema käega mees oli hoolekandeteenustest, kes viskas 36 punkti, naistest oli akuutosakonnast viskamas endale 27 punkti.

Spordipäev oli suurepärane võimalus liikuda aktiivselt ühiselt ja panna enda sportlik vaim proovile.

Pärast võistluste lõppu tunnustasime võitjaid väikeste auhindadega, valiti ka igast osakonnast silmapaistvaim sportlane ning kõik osalejad said näppu endale ka tänukirja osalemise eest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see spordipäev oli suurepärane võimalus näidata, kui oluline on liikumine ja tervislikud eluviisid. Liikumisaasta 2023 puhkame aktiivselt spordipäev oli meeldejääv sündmus ning julgustas meid jätkama tervisliku eluviisi edendamist ka tulevikus. Liikumisaasta 2023 programmi järgselt on augustikuu teemaks “Lähme matkama!”.

Liis Peedosk
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik
ravi toetavate teenuste koordinaator

Hoolekandekeskuse hooldusosakonnas toimus perepäev

25.07.2023

Laupäeval, 22. juulil toimus Viljandi haigla hoolekandekeskuse hooldusosakonnas perepäev.

Perepäev hooldusosakonnas on päev, mil lähedased tulevad klientidele külla ning koos veedetakse toredalt aega. Perepäevade traditsiooniga alustati hooldusosakonna juhataja Leevi Hiiesalu sõnul aastal 2021. „Seoses koroonaviiruse leviku ja erinevate piirangutega me kahjuks 2022. aastal perepäeva korraldada ei saanud. See aasta oli aga sündmus pikalt ette planeeritud ja lähedasi varakult teavitatud,“ ütles ta.

Sel aastal registreeris perepäevale 65 lähedast, kuid kohale tuli Hiiesalu sõnul ka perekondi, kes end registreerida ei jõudnud. Seega oli majas orienteeruvalt 70 külalist.

Sündmusel esines muusikalise etteastega ansambel „Ajatu“, kes lauls, nagu nimi ka ütleb, ajatuid laule, mis paljudel on peas. „Kontsert sai väga positiivse tagasiside. Rõõm oli näha, et külalised laulsid kaasa ja oli tajuda väga mõnusat sünergiat majas,“ kirjeldas Hiiesalu.

„Hooldusosakond pakkus külalistele muffineid, mille küpsetasid erihoolduse kliendid. Suur tänu neile selle eest! Lisaks olid ka lähedased ääretult lahked ja tõid kaasa erinevaid suupisteid ja kringleid. Lauad olid lookas ja maja positiivset energiat täis,“ lisas hooldusosakonna juhataja.

Lisaks on majas üleval ka näitus MTÜ Viljandi Fotoklubi poolt, mis annab mõnusa koduse tunde. Näitus jääb ülesse hetkel teadmata ajaks ja on vaadeldav kõikidele klientidele, nende lähedastele ja teistele külalistele.

Tervikumi ehituse projekt saab toetust uuest fondist

17.07.2023

Viljandi haigla sõlmis Sotsiaalministeeriumiga lepingu, mille järgi rahastatakse Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikumi projekti nüüdsest Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.

Käesoleva aasta 16. juunil muutis Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsust, millega sai võimalikuks Eesti taaste- ja vastupidavuskavasse lisada projektina „TERVIKUMi rajamine“.

Nüüd sõlmiti ka leping rahastusfondi vahetamiseks. SA Viljandi Haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul tehti seda põhjusel, et Tervikumi ehituse valmimine lükkus edasi. „Siiani saime Euroopa Liidult toetust Regionaalarengu Fondist, kuid sealt rahaliste vahendite saamise tingimus oli, et esitatud projektid valmivad käesolevaks aastaks. Kahjuks aga lükkus Tervikumi valmimine edasi, mistõttu tuli leida lahendus, kuidas ikkagi Euroopa Liidu toetusraha kasutada saaks. Selleks sobis meile meetmete ümbertõstmine ning seetõttu saame nüüdsest toetust taaste- ja vastupidavusrahastust,“ selgitas ta.

Tervikumi projekti kogumaksumus on eeldatavasti 104 miljonit eurot, millest moodustab Euroopa Liidu toetus taastekavast 72 miljonit eurot. 32 miljonit jaguneb haigla omafinantseeringu ja muude toetuste vahel.

Varemalt toetati Tervikumi ehitust Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme, uue otsusega tõsteti kogu varasem projekt üle taastekava rahastusele.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. Tervikumis saavad uued töötingimused Viljandi linna perearstid ja -õed ning haigla töötajad, suurusjärgus ca 500 inimest. Tervikumis saavad olema nii perearstid, erinevate uuringute võimalused, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi – kõik vajalik Viljandi maakonna inimesele mugavalt ühe katuse all, kus eri valdkondade spetsialistide omavaheline suhtlus oluliselt paraneb.

Viljandi haiglas alustasid tööd tudengitest abiarstid

14.07.2023

Käesoleva nädala alguses asus Viljandi haiglas abiarstina praktikat tegema viis ning tööle kolm Tartu ülikooli arstitudengit.

Viis Tartu ülikooli kuuenda kursuse üliõpilast teevad Viljandi haiglas arstiteaduse kliinilist praktikat ning seda kolmes osakonnas – sisehaiguste, kirurgia- ja erakorralise meditsiini osakonnas ehk EMO-s. Igas neist töötavad nad abiarstidena kaks kuud.

Kolm nooremate kursuste üliõpilast asusid aga Viljandi haiglasse abiarstina tööle. Neist üks õendusabi, üks taastusravi ning üks sisehaiguste osakonnas.

Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull ütles, et Viljandi haigla võtab alati abiarstid suurima hea meelega vastu, sest noored kolleegid ja nende huvi haigla vastu on iga haigla tuleviku garantiiks. „Püüame haiglas seetõttu pakkuda abiarstidele ja praktikantidele võimalusi omandada erinevaid praktilisi oskusi ja turvaliselt juhendajate toetusel teha ka iseseisvaid raviotsuseid. Samuti pakub Viljandi haigla võimalust tutvuda Eestis ainulaadsete ja Viljandi haiglale täna ainuomaste teenustega. Sellisteks teenusteks on näiteks sundravi, sõltuvushaiguste rehabilitatsiooniteenus, koduhaigla, koduhospiits ja PAIK teenus, millega nad praktika jooksul kokku võivad puutuvad. Samuti on meie eripäraks peahoones toimiv ühtne voodifond, mis tähendab, et kõiki statsionaarse ravi voodeid hallatakse keskselt ja osakonnad saavad neid vajadusepõhiselt kasutada. Ka see pole täna veel teistes haiglates tavapärane praktika,“ rääkis dr Kull, „Soovitan abiarstidel ja praktikantidel hoida alati oma meeled avatud ning sära silmis! Loodan, et teie praktika ja töö Viljandi haiglas on põnev ja väljakutsuv kogemus.“

Ravijuhi sõnul teevad abiarstid tööd vastutava arsti juhendamisel. „Meie toredate kolleegide näol on abiarstidel kindel tugi. Vastutav arst juhendab abiarsti ning on abiks patsiendi diagnoosimisel. Koos küsitletakse haiget, pannakse kirja kaebused, koostatakse raviplaan ning jälgitakse haiget,“ selgitas ta.

Sel nädalal alustanud abiarstidele lisandub aga suve jooksul ja sügisel veel mitu praktikanti ja töötajat.

Mammograafiabussi tegutsemisele Avinurmes aitas suuresti kaasa kohalik kogukond

07.07.2023

Meie mammograafiabuss käis selle nädala kolmapäeval ja neljapäeval Avinurmes rinnavähi sõeluuringuid tegemas ning tuli sealt tagasi positiivsete emotsioonidega.

Nimelt oli mammograafiabuss Avinurmes justkui eraldi projekt, millesse panustas suuresti kohalik kogukond:

👉 Info mammograafiabussi saabumisest oli kunstniku loodud plakatil.

👉 Avinurme vald saatis info meie tulemisest tööandjatele.

👉 Tööandjad omakorda kutsusid üles oma töötajaid rinnavähi sõeluuringule tulema.

Selle tulemusena osalesid 5. ja 6. juulil mammograafiabussis rinnavähi sõeluuringul pea kõik sihtgruppi kuuluvad naised!

Mammograafiabuss jõuab Avinurme kindlasti ka järgmisel aastal ning siis plaanime kaasata ka rinnakabineti.

Viljandi haigla panustab covid-19 vaktsiini mõju-uuringusse

07.07.2023

Viljandi haigla töötajad annavad oma panuse haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) uuringusse, mis hindab covid-19 vaktsiini mõju haigla töötajate seas.

2021. aasta alguses pöördus Tartu ülikoolist professor Anneli Uusküla Viljandi haigla ambulatoorse ravi kliiniku juhi dr Kadri Kõivumäe poole küsimusega, kas Viljandi haigla on vaatamata covid-19 pandeemiast tingitud keerulisele ajale valmis käivitama haigla töötajate seas ECDC vaktsiini mõju-uuringu.

„Arvan, et tegemist oli ideaalse juhuste kokkulangevusega. Mulle oli just personaliteenistusest edastatud Liis Lohuri soov Viljandi haiglas panustada ja tema elulookirjeldus, kus oli näha tema varasem teadustöö kogemus ja organiseerimisvõimekus,“ rääkis ambulatoorse ravi kliiniku juht dr Kadri Kõivumägi, „Koheselt tekkis äratundmine, et tegemist on just õige inimesega uuringu jaoks, milles osalemist Tartu ülikool meile pakkus. Pean ütlema, et see tunne oli 100 protsenti tõene.“

Nii sai Liis Lohurist kliiniliste uuringute koordinaator. Ta alustas tööd kõige keerulisemal covid-19 pandeemia ajal, kui haiglas oli patsiente väga palju ning töötajad juba pikast pandeemiast kurnatud. Vaatamata keerulisele olukorrale, suutis ta esimesena Euroopa kõikidest uuringukeskustest Viljandi haiglas uuringu käima lükata.

„Tänu sellele õppisid teised uuringukeskused meie kogemuse pealt, sest esimesena alustades leidsime üles uuringu planeerimise kitsaskohad ning keerukused. Tegime protokolli parandusettepanekuid ning aitasime küsimustikke digitaaliseerida. Meie kiirust, panust ja kogemust hinnati väga ning tänu sellele muutusime uustulnukast väärtuslikuks partneriks uuringukeskusena,“ selgitas Lohur lisades, et olulist rolli mängis uuringus osalemise juures koostöö.

„Kõik see oligi tegelikult võimalik tänu dr Kadri Kõivumäe toetusele ning suurepärasele koostööle Tartu ülikooli professori Anneli Uuskülaga peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist. Samuti genoomika instituudi vastutulelikele ja lahendustele orienteeritud töötajatele. Olulise panuse uuringu käimalükkamisele andis ka Hanna Sepp Terviseametist ja kaasa tulid ka head kolleegid Ida-Viru keskhaiglast,“ avaldas kliiniliste uuringute koordinaatot tänu koostööpartneritele.

Mõju-uuring algas 2021. aasta mais ning selles on tänaseks osalenud kokku 131 Viljandi haigla töötajat. „Nad osalesid uuringus pühendunult ja oli tõesti näha suurt soovi teadusesse panustada. Imetlen väga nende motiveeritust vabatahtlikult uuringus osaleda,“ kiitis Lohur uuringus osalenud Viljandi haigla töötajaid, „Meil on olnud võimalus arendada rahvusvahelisi suhteid uuringu läbiviijatega. Haigla töötajale oli uuringus osalemine hea võimalus oma tervisest rohkem teada saada, avastada viiruste kandlust ning seeläbi kaitsta end, oma lähedasi ja patsiente nakatumise eest.”

Uuringu raames toimusid osalejatega iganädalased kohtumised vajalike proovide võtmiseks. Üks uuringu periood kestis kuni 16 nädalat ning tänaseks on seljataga kolm sellist perioodi.

„Mitmeid nädalaid järjest koroona- ja vereproovi anda on üsna ebameeldiv protsess, aga meie töötajad said väga tublisti hakkama ning leidsid enda jaoks motivaatoreid. Näiteks soovis üks osaleja vereproovi andmise ajal tungivalt kassipilte vaadata. Teine aga oli nõus koroonaproovi ehk ninaneelukaabet andma juhul, kui pärast seda saab šokolaadi. Õnneks seda kabinetis alati leidus,“ rääkis Lohur naerdes.

Uuringus osalejad aga omalt poolt mainisid, et iganädalane visiit kliiniliste uuringute koordinaatori kabinetti oli meeldiv vaheldus pingelistele päevadele. „Liis on väga hooliv ja soe inimene. Isegi kui kalendri meeldetuletus vedas alt, siis Liis alati helistas ja andis märku, et oled väga oluline ning et ta ootab sind,“ mainis üks osaleja, „Paneb küll veidi muigama, kuid keset päeva saada telefonikõne, et keegi sind ootab ja peab väga oluliseks, on tore.“

Kliiniliste uuringute koordinaatori sõnul olid töötajad väga usinad ning viisid mõnikord ka ise enda proove Tartusse, et ükski vajalik kord vahele ei jääks. Näiteks suvepuhkuste perioodil tuli genoomika instituut Viljandi haiglale vastu ning võttis mõned proovid lahkelt otse vastu ka töötajaelt, kes elavad Tartus, et nad ei peaks proovi andmiseks oma puhkusepäevast Viljandisse sõitma.

Uuring pole aga veel läbi, kuid kogutud materjalid võimaldavad teha vahekokkuvõtteid. „Jätkuvalt tõestab ka see uuring, et vaktsineerimine on esmane ja olulisim meede raske covid-19 haiguse eest kaitsmisel,“ ütles Lohur. Ta lisas, et täpsem vahekokkuvõte uuringust avaldatakse suve lõpus haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse kodulehel.

Järgmine ja ühtlasi ka viimane uuringu osa algab Viljandi haiglas oktoobris.

Kokku on tänaseks covid-19 vaktsiini mõju-uuringus osalenud 3600 haigla töötajat 19st Euroopa riigist.

Foto (Viljandi haigla): Fotol kliiniliste uuringute koordinaator Liis Lohur.

Viljandi haigla töötajad tutvusid eile ja täna patsiendi jälgimissüsteemi terviklahendusega

06.07.2023

Nimelt tuvustasid Hiina rahvusvahelise meditsiiniseadmete tootja Mindray esindajad meie töötajatele infotehnoloogilist lahendust M-Connect, mille kaudu saab koondada kõik patsiendi jälgimiseks vajalikud andmed ühte kesksesse kohta.

Patsiendi jälgmissüsteemi kuuluvad näiteks infuusorid, pumbad, anesteesia masinad, ultrahelimasinad, ventilaatorid ja integreeritud videokaamerad. M-Connecti abil on võimalik kõigist neist meditsiinilistest seadmetest tulenevad andmed salvestada haigla infosüsteemi ja andmebaasi. See võimaldab näha kõiki andmeid ühe monitori pealt, muutes patsiendi hooldamise ja jälgimise veelgi paremaks.

Tutvustusest osavõtjad said kohapeal ka näha neid seadmeid ning küsida huvipakkuvaid küsimusi.

Täna olid Viljandi haiglas külas Soome suursaadik Vesa Vasara ja majandusnõunik Frans-Anton Flander

27.06.2023

Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, koostööteenuste juht Krista Valdvee, õendujuht Saima Hinno ja ehituse projektijuht Erki Maasing tutvustasid külalistele Viljandi haiglat ja siinseid tegemisi. Kohtumisel räägiti koduhaiglast, meie robotkullerist, Tervikumi projektist ning arutati võimalike koostöökohtade üle.

Kohtumise lõpetas ringkäik uue haigla ehitusel.

Suvel on oluline lisaks nahale kaitsta päikse eest ka oma silmi

26.06.2023

Fotol silmaarst dr Anne-Liis Matson.

Päike on mõnus ja soe ning annab organismile vajalikku D-vitamiini, kuid päiksega kaasneb ka omajagu ohte. Lisaks nahale tuleb päikse eest kaitsta ka silmi, sest liigne UV-kiirgus võib tekitada neile tõsist kahju.

Viljandi haigla silmaarsti dr Anne-Liis Matsoni sõnul võib UV-kiirgus pikemalt päikese käes viibides kahjustada nii silmaümbruse nahka, silma pindmisi kudesid kui ka silmaläätse ja silmapõhja, samuti suureneb ka silmahaiguste risk.

„Ultraviolettkiirgus aitab kaasa selliste silmahaiguste tekkele nagu hallkae, silma- ja silmaümbruse naha kasvajad ning silma pinna limaskesta paksenemine ehk tiibkile. Samuti näitavad osad uuringud, et vanemas eas esineva silmapõhja haiguse, maakuli degeneratsiooni, tekkele võib aidata kaasa elu jooksul rohkelt kaitseta päikese käes viibimine,“ kirjeldas dr Matson, „Olles pika päeva päikese käes mere peal, rannas või mägedes võib tekkida ka äge silmahaigus fotokeratiit, mille korral kahjustuvad sarvkesta pindmise kihi rakud. Inimene kaebab udust nägemist, silmavalu ja silmade tugevat vesitsust. See seisund on aga õnneks küllaltki kiiresti paranev. Niisutavate tilkade abiga paraneb sarvkesta pindmine kiht 1-3 päeva jooksul ja püsivat kahjustust ei teki.“

Silmi tuleb päikse eest tõhusalt kaitsta

Osa inimesi usub, et päiksesse vaatamine on tervisele hea, kuid dr Matson ütles, et nii see ei ole ning silmi tuleb igal juhul liigse päikse eest kaitsta. „Kunagi ei tohi otse päiksesse vaadata, ka mitte päikseprillidega ja ka mitte päiksevarjutuse ajal ilma spetsiaalse päikesevarjutuse kaitseprillita, kuna see võib tekitada pöördumatu kahjustuse silma kollatähnis ehk silmapõhja piirkonnas, mis vastutab silma täpse keskkosa nägemise eest. Otse päiksesse vaatamine kasvõi mõni sekund võib inimesele tekitada laigu või pimeala keskosa nägemise piirkonda, mis ei pruugi täielikult ära kaduda, kuna kollatähni piirkonna rakkude kahjustus on pöördumatu,“ rääkis ta.

Silmaarsti sõnul on peamine silmade kaitsmise viis kasutada kvaliteetseid päikseprille. „Endale päikseprille valides on oluline jälgida, et neil oleks 100% UV kaitse ehk, et oleks olemas kaitse nii ühtlase intensiivsusega UV-A kui ka UV-B kiirguse eest, mis on ohtlikum ning intensiivsem just kevadest sügiseni. UV-kaitse olemasolu päikeseprillidel ei tähenda alati, et prillid oleks väga kallid ja teistpidi ei ole teinekord kallitel firmaprillidel korralikku UV-kaitset. Soovituslik on päikeseprillid soetada optikapoest ja küsida huvi pakkuva prillipaari kohta eraldi üle, kas 100% UV-kaitse on olemas,“ selgitas dr Matson lisades, et lisaks UV-kaitsele on päikeseprillide puhul oluline, et need kataksid nii silma kui silmaümbruse. Seejuures on soovitav eelistada suuremate klaasidega mudeleid, et vähendada UV-kiirguse jõudmist silma prilliraamide kõrvalt.

Samuti soovitab ta kanda suvisel ajal nägu varjavat peakatet, mis aitab ka tõhusalt vähendada silma jõudvat UV-kiirgust ja ennetada teatud silmahaiguste teket.

Riskirühmad

Dr Matsoni sõnul on oluline kaitsta silmi päikese eest alates lapseeast. „Nii nagu nahale on ka silmadele UV-kiirguse kahjulik mõju kumuleeruv, mis tähendab, et päikese kahjulik mõju silmadele koguneb terve elu jooksul ja silmakahjustused võivad rohkelt kaitsmata päikse käes viibinud inimestel tekkida alles keskkeas või hiljem,“ ütles ta, „Lapsed veedavad üldjuhul rohkem aega õues päikse käes kui täiskasvanud ning nende silmalääts on ka läbipaistvam ja laseb rohkem päiksekiirgust silma sisse, mistõttu on nad päikesest enam mõjutatud. Arvatakse, et inimene saab kuni poole elu jooksul UV-kiirgusest põhjustatud kahjustusest kätte juba lapseeas. Seetõttu on oluline juba päris väikeste laste silmi päikese eest kaitsta.“

Silmaarst lisas, et veel peaksid päikese eest eriti hoolsalt oma silmi kaitsma inimesed, kes võtavad ravimeid, mis muudavad naha ja silmad päikesele tundlikumaks. „Näiteks muudab teatud rahustite, diureetikute, antibeebipillide ja antibiootikumide võtmine inimese päikesele tundlikkumaks,“ selgitas dr Matson rõhutades, et liigse ultraviolettkiirguse eest pole aga keegi kaitstud, mistõttu peaks teadlikult silmi päiksest hoidma, „Kuigi meie laiuskraadil ei ole päikest üleliia palju ja ka päikese intensiivsus on väiksem kui lõunapoolsetes riikides peaks siiski silmi kaitsma samamoodi nagu kaitseme päikese eest oma nahka.“

Vajalikke silmaoperatsioone võib aga suvel teha

Varasemalt on esinenud arvamus, et suvisel ajal ei ole hea silmaoperatsioone ette võtta, kuna usuti, et suvel paranevad haavad kehvemini ja on kõrgem põletiku tekke risk, kuid dr Matsoni sõnul on tänapäeval see müüt kummutatud.

„On leitud, et pole vahet, mis aastaajal silmaoperatsioon ette võtta. Kui järgida operatsioonijärgset põletikku ennetavat raviskeemi ei ole tüsistuste risk suvel sugugi kõrgem. Seetõttu ei tasu vajaminevat silmaoperatsiooni edasi lükata lihtsalt seetõttu, et aeg selleks on planeeritud suveks,“ sõnas ta.

Silmaarsti sõnul on aga oluline kanda peale silma- või silmalaugude operatsiooni UV-kaitsega päikeseprille. „Värskelt opereeritud silmad võivad olla valguskartlikumad. Samuti on värsked silmalaugude haavad päiksele tundlikumad ja UV-kaitseta prillideta võib tekkida haava piirkondade pigmenteerumine, mis võib olla osaliselt või täielikult pöördumatu muutus. Samuti peab peale silma- või silmalaugude operatsiooni vältima veekogudes ujumist kuniks haavad on täielikult paranenud,“ selgitas dr Matson.

Vaktsineerimine Covid-19 vastu juunis ja juulis

26.06.2023

Viljandi haigla peahoones toimub juunis etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine 27.06 ja 28.06 kell 9-15.

Juulis toimub etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine 04.07, 05.07, 11.07, 12.07, 18.07, 19.07, 26.07 ja 27.06 kell 9-15.

Vaktsiinid: Pfizer, Moderna ja vajadusel Verorabi

Jämejala vaimse tervise küla Jaanispordipäev: Meeleolukas sündmus ühendab kogukonda

22.06.2023

Eile, 21. juunil toimus pärast pikka pausi ühine Jämejala vaimse tervise küla Jaanispordipäev, mis tõi kokku kogukonnaliikmed, patsiendid, kliendid ja töötajad, psühhiaatriakliiniku erinevatest osakondadest. Hoolimata kuumast ilmast kogunes Jämejala pargialale üle 40 inimese, kellest enamik võttis osa erinevatest võistlustest.

Jaanispordipäev oli korraldatud spordipäeva formaadis ning sellel osalesid Jämejala vaimse tervise küla erinevad osakonnad, sealhulgas sundravi subakuut- ja rehabilitatsiooniosakond, erihoolekandeteenuste A-B-C maja, hoolekandekeskus ja akuutosakond. Võistlused toimusid nii meeskondlikel kui ka individuaalaladel.

Päeva alustati pingelise köieveo tõmbamisega, kus julgematest osalejatest moodustati segavõistkonnad erinevatest osakondadest. Köieveo võitis meestest võistkond nimega "Terminaator" ning naistest võidutses KKA-nimeline võistkond. Peale meeskondlikku spordiala said kõik proovile panna end neljal individuaalalal: kaikavedu, saapavise, kasti hoidmise võistlus ja täpsusvise. Täpsusvise oli eriti populaarne hoolekandekeskuse sportlaste seas, kes ratastoolis istudes saavutasid kõige täpsemad tulemused. Kastihoidmise rekord sündis meestel ajaga 2 minutit ja 43 sekundit ning naistel selgitati välja tugevamad käed 44 sekundiga. Kaikaveo esimese võistlus lõpp paistis kiiresti tulevat, sest puukaigas purunes, kuid see asendati raudkaikaga ning võistlus sai siiski jätkuda. Saapaviskes tehti erisus – saabast tuli visata jalgade vahelt. Parimad nais- ja meessaapaviskajad selgitati välja hinnates nii strateegiat kui viset.

Päev oli täis meelelahutust ja põnevust ning pärast lõunat kuulutati välja parim köietõmbamise võistkond (meeste ja naiste arvestuses) ning parimad mees- ja naisvõistlejad igas individuaalspordialas. Lisaks anti eriauhindu kõige silmapaistvamate ja meeldejäävamate soorituste eest igast osakonnast. Erilise aplausi ja tänusõnad jagati ka sündmuse korraldustiimile: Marilin, Küllike, Ingrid, Merike, Meelike, Urve, Maarja, Gerle, Marcus, Tiia, Annus!

Suurimad kiidusõnad eduka päeva korraldamisel!

Jaanispordipäevaga alustati Jämejalas Liikumisaasta 2023 teema-aasta programmi, mille raames loodetakse sisustada õuesoleku aega igakuiste liikumispäevadega. Järgmine liikumispäev on planeeritud juulikuus, kus on võimalik end proovile panna juba uutel spordialadel.

Liis Peedosk
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik
Ravi toetavate teenuste koordinaator

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonnas on ooteaeg tavapärasest pikem

21.06.2023

Suvi on Viljandi erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) kõige kiirem aeg, sest kukkumiste, haavade ja põletustega traumasid on tavalisest rohkem. Seetõttu tuleb EMO-sse tulles arvestada ka tavapärasest pikema ooteajaga.

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarsti dr Kristiina Miku sõnul tuleb tavapäraselt erakorralist arstiabi saama ööpäevas keskmiselt 30-40 inimest, kuid viimaste kuude jooksul on see arv tõusnud 50-60 patsiendini ööpäevas. „Kahjuks aga suureneb see arv suvel veelgi, arvestades inimeste liikumist seoses puhkustega. Oodata on kõrghetkel isegi kuni 70 patsienti päevas,“ lausus dr Mikk, „Neist aga umbes 50 protsenti moodustavad erakorralise meditsiini osakonna kategooriate järgi rohelised ja sinised patsiendid ehk need, kes ei peaks abi saama erakorralise meditsiini osakonnast vaid perearstilt.“

Erakorralise meditsiini osakonnas aga kedagi abita ei jäeta, kuid esmajärjekorras antakse abi neile, kelle elu või tervis võib olla ohus ning seejärel neile, kes võivad oodata ilma, et sellist ohtu oleks. „Rasked haiged vajavad kiiret tegutsemist, nende üldseisund nõuab põhjalikumaid uuringuid ja ravi, mistõttu on ka nendele kuluv aeg pikk. Seetõttu palume kergemate kaebustega abivajatel olla ooteruumis kannatlikud ning mõistvad oma kaasinimeste suhtes. Raskete haigete hulgas võivad olla ka teie lähedased ja te soovite, et neid käsitletakse korrektselt,“ ütles erakorralise meditsiini osakonna vanemarst.

Kuna ooteaeg võib minna mitme tunni pikkuseks, palub Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakond kergemate kaebustega patsientide, kes ei vaja tegelikult erakorralist arstiabi, pöörduda perearsti poole. „On mõistetav, et iga inimese silmis on erakorraline kõik see, mis puutub tema tervisesse, kuid näiteks puugi eemaldamiseks, krooniliste hädadega või väikese palaviku, köha või nohuga võiks pöörduda hoopis perearsti juurde. Perearstikeskused on suvekuudel avatud ning perearsti puhkuse ajal on ka pereõed väga kompetentsed nõuandeid jagama ja kergemaid haigusi ravima,“ sõnas dr Mikk, „Soovitan aga kõigil mõistlikult puhata ning järgida ka ettevaatusabinõusid, et õnnetusi ei juhtuks ega vigastusi ei tekiks!“

Olukorras, kus tegemist ei ole viivitamatut abi vajava juhtumiga, saab meditsiinilist nõu ka helistades perearsti nõuandetelefonil 1220. Nõuandetelefonile saab helistada 24 tundi ööpäevas.

Viljandi haiglas olid külalised Põhja-Eesti Regionaalhaigla klienditeeninduse üksustest

15.06.2023

Eile, 14. juunil olid Viljandi haigla klienditeeninduse poolega tutvumas Põhja-Eesti Regionaalhaigla teenindussektorite töötajad.

„Meil oli hea meel tutvustada meie Põhja-Eesti Regionaalhaigla kolleegidele Viljandi haigla klienditeenindust ja seda hõlmavaid süsteeme. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi ning ma usun, et mõlemal haigla on üksteiselt midagi õppida. Seda selleks, et klienditeenindust patsientide ja klientide jaoks veelgi paremaks muuta,“ ütles Viljandi haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee.

Kohtumisel tutvusid külalised üldiselt Viljandi haigla ja siinsete tegemistega. Samuti suure maja registratuuri ja selle toimimisega ning Jämejala pargis asuva psühhiaatriakliiniku klienditeeninduse poolega. Päeva lõpetuseks külastati ka psühhiaatriakliiniku laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonda.

Lõpetas esimene lend tervishoiusekretäre

13.06.2023

Sel kevadel lõpetas esimene rühm Tallinna Tervishoiu kõrgkkoolis tervishoiusekretäri eriala, sealhulgas ka kuus Viljandi haigla töötajat.

Tervishoiusekretäri kutset saab omandada töökohapõhise õppena, läbi mille saab õppija teadmised tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna asutustes sekretäri töö tegemiseks.

Kutset annab Eesti Juhi Abi Ühing, mille juhatuse esimehe Janne Kerdo sõnul läbisid õppe ja sooritasid kutseeksami kõik õppurid suurepäraselt. „See oli esmakordne tervishoiusekretäri kutseeksam ja kindlasti on siin õppida kõikidel osapooltel, kuid õpilased said väga hästi hakkama,“ ütles ta, „Tervishoiuasutuses töötaval sekretäril on vaja assisteerivaid oskusi, väga head dokumenditöö oskust, sealhulgas teadmist, kuidas dokumendid süsteemides arhiveeritakse, lisaks infosüsteemide kasutamise oskust ning klienditeeninduse oskust arvestades tervishoiu spetsiifikat. Seetõttu sai selline kutsestandard ka loodud.“

Ta lisas, et täna, 13. juunil koguneb ka Ühingu tervishoiusekretäri kutsekomisjon ja hindamiskomisjon, kes asub õpilaste tagasisidet arutama, et selle põhjal õppeprotsessi ja kutseeksami läbiviimist veelgi paremaks muuta.
Tervishoiusekretäri õppekava kutseeksam koosnes kirjalikust ja suulisest osast. Õpilaste tagasiside järgi oli keerulisem kirjalik osa, sest valikvastususeid küsimustele sai valida mitu. Kergemaks hinnati aga suulist osa ning hindamiskomisjoni peeti toetavaks.

Foto (Erakogu): Kutseeksam toimus 31. mail ning see koosnes suulisest ja kirjalikust osast.

Foto (Erakogu): Fotol vasakult Eesti Juhi Abi Ühing juhatuse esimees Janne Kerdo, hindamiskomisjoni liikmed Eveli Besterman ja Mari Asser (ekraanil) ning hindamiskomisjoni esimees Hille Oidema.

Üldiselt vastas aga õpilaste sõnul õpitu nende ootustele.

„Olen õppinud eelnevalt sekretäritööd ja dokumendihaldust, kuid meditsiini poole pealt teadmised puudusid ning kuna õppekava sisaldas ka anatoomiat, patsiendi logistikat ja muid meditsiini poolel olevaid teadmisi, siis see oli põhiline, mis ajendas sinna õppima minema ning mille kohta soovisin teada rohkem,“ rääkis üks õpilastest, Viljandi haigla sekretär Merike Aaremaa, „Rohkem oleks tahtnud saada teadmisi meditsiinivaldkonnast aga selle lühikese aastaga ongi raske rohkemat saavutada. Vajaka jäi minu jaoks ka arhiivitööst ja infotehnoloogilistest uuendustest, kuid olen väga rahul, et sellesse õppesse astusin. Sain juurde palju erinevaid teadmisi, vaheldust tööpäevadele ja meeldivaid koolikaaslasi ning mõistan nüüd palju paremini meditsiiniala kaastöötajaid ja patsiente.“

Ta lisas, et keeruliseks osutusid õppimise juures ladina keel ja selle käänamine ning anatoomia, mis oli kõige mahukam osa. Suurt anatoomiat mahtu pidas miinuseks ka teine õppur Helena Hanvere, kes töötab Viljandi haiglas somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse kliinilise assistendina.

„Lisaks oli aega-ajalt väsitav Tallinnas koolis käimine ning kõige ühildamine töö ja perega, aga saime hakkama, kuna seltskond, kellega koos õppetöö ette võtsime, oli väga tore. Õppejõud olid samuti oma ala professionaalid ja tegid tunnid huvitavaks ning sai palju uusi teadmisi, mida saan kindlasti oma töös rakendada,“ rääkis Hanvere.

Õppejõudele avaldas tänu ka Kätlin Pari, kes töötab Viljandi haiglas somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse hoolduskoordinaatorina. "Õppejõud suutsid ained teha huvitavaks ja meeldejäävaks. Palju kasutati näiteid elust enesest, mis andis ainele kohe palju juurde,“ ütles ta, lisades, et tema jaoks oli õppetöö juures raske dokumendihaldus. „Dokumendihaldusega puudus mul eelnevalt kokkupuude. Olin sellest teemast ühtteist küll kuulnud aga pinnapealselt,“ kirjeldas Pari, „ Sain aga juurde palju teadmisi, kuidas mida korraldada ning õppisin, et kõige tähtsam on abi küsida, kui jään oma teadmistega hätta.“

Viljandi haigla töötajatest läbis õpingud kommunikatsioonispetsialist Maike Valk, sekretär Merike Aaremaa, psühhiaatriakliiniku sekretär Kadri Kreen, somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse kliiniline assistent Helen Hanvere, somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse hoolduskoordinaator Kätlin Pari ning tänaseks endine Viljandi haigla koolitusspetsialist Maria-Elisabeth Ast.

Kokku sooritas tervishoiusekretäri kutseeksami 17 inimest. Lisaks Viljandi haigla töötajatele omandas eriala inimesi Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Lääne-Tallinna Keskhaiglast, Ida-Tallinna Keskhaiglast, Ida-Virumaa keskhaiglast, Lõuna-eesti Haiglast ja väiksemast hambakliinikust.

Tervishoiusekretäri töö on tervishoiuteenuste administreerimine, tervishoiuteenuste logistika korraldamine, dokumentide haldamine ja kohtumiste ettevalmistamine. Tervishoiusekretäri töös on suur osa suhtlemisel erinevate osapooltega. Tervishoiusekretärid töötavad haiglates, perearstikeskustes ja teistes tervishoiuteenust osutavates organisatsioonides.

Pärimusmuusika aidas räägiti avameelselt seksuaalelust

09.06.2023

Täna, 9. juunil toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas ja veebi vahendusel Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku eestvedamisel konverents „Avameelselt (seksuaal)elust“, mis tõi kokku eksperdid nii Eestist kui välismaalt, et arutada inimestega seksi puudutavate teemade üle.

Viljandi haigla psühholoogi Margus Veemi sõnul oli konverentsi eesmärk tekitada laiemas spetsialistide ringis huvi seksuaalsuse eriilmelisuse vastu. „Meie soov on juhtida tähelepanu sellele, et seksuaalsus ei ole midagi salapärast ja varjatut, vaid see on inimesele omane juba sündimisest peale, see vajab toetust ja tunnustamist, aktsepteerimist ja hoolt. Inimeste kogemused, huvid ja soovid on isikupärased ja head ning vajavad hoolivaid ja teadlikke abistajaid kogu elukaare jooksul,“ selgitas Veem.

Sündmust alustasid tervitussõnadega Norra suursaadik Marius Dirdal ja Viljandi haigla psühhiaatrikliiniku juht Madis Parksepp.

Foto (Kristjan Kivistik): Norra suursaadik Marius Dirdal tervitamas konverentsi korraldajaid.

Edasi oli konverents jagatud kahte sessiooni. Esimeses sessioonis rääkis Soome lastepsühhiaater ja arst Raisa Cacciatore sellest, kuidas toetada ja kaitsta noorukite loomulikku, mängulist ja uudishimulikku seksuaalsust.

Seksoloog, antropoloog ja sekspositiivsuse entusiast Kristina Birk-Vellemaa võttis aga vaatluse alla sekspositiivse seksuaalhariduse, keskendudes sellele, et seksuaalsus on inimloomuse osa ning erinevusi tuleb aktsepteerida.

Foto (Kristjan Kivistik): Konverentsi kuulajad.

Teist sessiooni alustas Tartu ülikooli psühholoogia instituudi doktorant ja nooremlektor ning Seksuaaltervise Nõuandla seksuaalterapeut Annika Tamme teemaga „Sinu seksuaalsus on su enda nägu ehk seksist kui lihtsalt elu osast“.

Sellele järgnes Confido Meditsiinikeskuse naiste tervise füsioterapeudi Helle Nurmsalu ettekanne vaagnapõhjalihaste rollist naise seksuaalsusele füsioterapeudi silme läbi.

Osaühingus Kasvatuspuu tegutsev seksuaalnõustaja ja -kasvataja Rita Holm rääkis aga sellest, et naudingutel pole vanusepiiri. Piiride teemal jätkas Viljandi haigla psühholoog Margus Veem. Nimelt avas ta teema „Kust lähevad piirid?“.

Teise sessiooni lõpetas seksuaalnõustajate koolitaja Julius Elo rääkides seksuaalsuse mitmekesisusest, sealhulgas KINKYist ehk ebatavalisest seksuaalsest käitumisest ja BDSMist (ingliskeelsetest sõnadest bondage, discipline, submission and sadomasochism ehk sidumine, distsipliin, allumine ja sadomasohhism).

Foto (Kristjan Kivistik): Sündmusel esinejad vasakult Annika Tamme, Julius Elo, Raisa Cacciatore, Kristina Birk-Vellemaa, Rita Holm, Margus Veem, Helle Nurmsalu

Pärast ettekandeid toimus ka paneeldiskussioon, mis andis võimaluse konverentsil osalejatel seksuaalsust puudutavatel teemadel kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Paneeldiskussioonis arutlesid teemasid seksoloog, antropoloog ja sekspositiivsuse entusiast Kristina Birk-Vellemaa, Tartu ülikooli psühholoogia instituudi doktorant ja nooremlektor ning Seksuaaltervise Nõuandla seksuaalterapeut Annika Tamme, pesupoe Ulakas Kaunitar perenaine Kirki Kubri ning sotsiaalmeedia uurija ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg.

Foto (Kristjan Kivistik): vasakult Annika Tamme, Kristina Birk-Vellemaa, moderaator Jonas Grauberg, Katrin Tiidenberg ja Kirki Kubri.

Konverents toimus projekti “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine” raames, mida toetavad Norra toetuste 2014-2021 programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, Sotsiaalministeerium ja SA Viljandi Haigla.

Konverentsi ka salvestati ning seda on võimalik kõigil soovijatel järele vaadata. Lingi järelevaatamiseks leiab alates 19. juunist Viljandi haigla koduleheküljelt.

Foto (Kristjan Kivistik): Viljandi haigla poolne konverentsi korraldusmeeskond psühhiaatrikliiniku juht Madis Parksepp, psühhiaatriakliiniku ravi toetavate teenuste juht Aneth Tuurmaa, arendusspetsialist Kristina Mätlik, psühholoog Margus Veem, psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm ja juhatuse esimees Priit Tampere.

Sündmust saab järele vaadata ja kuulata SIIT

Fotod sündmusest leiab SIIT

Reisides tasub hoida isikut tõendav dokument endaga kaasas

07.06.2023

Puhkuste ja reisimiste aeg on käes ning seetõttu tuletab Viljandi haigla meelde, et erakorralise meditsiinilise abi saamiseks tasub vaadata üle vajalike dokumentide olemasolu ning isikut tõendav dokument endaga kaasas hoida.

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakond paneb südamele hoida nii suvisel ajal reisides kui ka igapäevaselt vajalikud dokumendid korras ja endaga kaasas või vähemalt kohas, kus need on kiiresti leitavad, sest meditsiinilise abi saamine võib minna nendeta kalliks.

„Suvel juhtub tihti, et ollaks teises linnas, lapsed külas vanavanematel või sõpradel ning seal viibides ei pruugi alati isikut tõendavat dokumenti kaasa olla. See probleem on eriti sage just laste puhul, kuid õnnetused ei hüüa tulles. Seetõttu paneme südamele vajalike dokumentide olemasolu üle kontrollida ning isikut tõendav dokument endaga kaasas hoida,“ ütles Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst dr Kristiina Mikk.

Erakorralisse meditsiini osakonda pöördumisel on vaja kindlasti ID kaarti või dokumenti, millel on olemas abi vajava inimese isikukood. Inimestel, kellel on Eesti isikukood, kuid kes elavad Euroopas, väljaspool Eestit, vajavad EMOsse pöördumisel ka Euroopa ravikindlustuskaarti. Soomes elavatel inimestel ei piisa ka ainult Kela kaardist ehk Soome riigi sisesest kindlustusest. Samuti peaksid kõik inimesed kontrollima, et neil on olemas Tervisekassa kindlustus. Kindlustuse puudumisel tuleb Eesti elanikel maksta erakorralise meditsiini osakonda pöördumisel visiiditasu kompleksteenusena arsti vastuvõtu puhul 80 eurot ja õe vastuvõtu puhul 30 eurot.

Viljandi haiglas käis külas terviseminister Riina Sikkut

06.06.2023

Eelmisel reedel, 2. juunil osales terviseminister Riina Sikkut Tervikumi nurgakivi asetamise sündmusel, pärast mida külastas ta ka Viljandi haiglat.

Külaskäigul arutati tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö ning neid valdkondi ühendavate teenuste üle. Selle raames tutvus terviseminister Viljandi haigla PAIK teenusega.

Samuti räägiti haigla liikumisest patsiendile lähemale ehk koduhaigla teenusest ja Viljandi haigla mobiilsetest teenustest.

Kohtumisel tutvustasid Viljandi haigla töötajad terviseministrile ka sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste arengut.

Viljandi haigla kutsub patsiendipäeva raames haigla töötajaid ja patsiente rääkima sellest, mis on nende jaoks oluline

05.06.2023

Homme, 6. juunil tähistatakse rahvusvaheliselt patsiendipäeva, mille eesmärk on kutsuda üles nii patsiente kui haigla töötajaid rääkima teemal „Mis on Sinu jaoks oluline?“. Selle aastal osaleb esimest korda patsiendipäeva tähistamisel ka Viljandi haigla.

Patsiendipäev annab võimaluse nii haigla töötajatel kui ka patsientidel jagada terve käesoleva nädala jooksul enda mõtteid sellest, mis on neile tähtis.

„Otsustasime sel aastal ka ise patsiendipäeva tähistada ja seeläbi koguda meie oma töötajatelt ja patsientidelt väärtuslikku tagasisidet. See annab inimestele võimaluse öelda, mida nad tahaksid, et oleks teisiti ning meile võimaluse seeläbi pakutavate teenuste kvaliteeti parandada. Mõnikord läheb vaja vaid väikseid ja lihtsaid muudatusi, et inimesed end meie juures veelgi paremini tunneksid. Kutsun üles kõiki meie töötajaid, ka neid, kes patsientidega vähem kokku puutuvad, ja patsiente käesoleva nädala jooksul kaasa rääkima, et need murekohad üles leida. Kõigi tagasiside on meile väga oluline!“ ütles Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere.

Oma mõtted saab kirja panna kas veebimärkmikusse või paberile. Veebimärkmik oma vastuste edastamiseks asub siin: https://redcap.link/patsiendipaev_23. Paberil saab oma mõtteid jagada Viljandi haigla suure maja 1. korruse fuajees, 2. korrusel ambulatoorse kliiniku ooteruumis ning psühhiaatriakliiniku ambulatoorse vastuvõtu ooteruumis.

Patsiendipäev või What Matters To You on rahvusvaheline liikumine, mille eesmärgiks on muuta tervishoiuteenuse keskpunktiks inimkesksus. Üheks meetodiks julgustab liikumine patsiente ja tervishoiutöötajaid üksteiselt küsima: "Mis on Sinu jaoks oluline?". Patsiendipäeva tähistamine 6. juunil sai alguse 2014. aastal Norras. Nüüdseks on sellest kujunenud ülemaailmne tervishoiuasutuste liikumine

Sellel aastal toimub üritus AS Ida-Tallinna Keskhaigla eestvedamisel.

Viljandimaa tervisesüsteemi tulevik sai nurgakivi

02.06.2023

Täna, 2. juunil sai nurgakivi SA Viljandi Haigla rajatav Tervikumi hoone. Kaasaegne haigla ja tervisekeskus toob ühte hoonesse kokku ravi- ja sotsiaalteenuste kõik lülid. Tervikum valmib 2025. aasta suve hakul.

„Tervikum näitab suunda kogu Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile. Kogemusest, kus kaks valdkonda – tervishoid ja sotsiaalsüsteem – saavad ühe katuse alla kokku ja tihedamalt koostööle, on edaspidi loodetavasti palju õppida ka teistes Eesti piirkondades,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Oluline märksõna on inimkesksus: inimese teekond tema vajadustele vastava abini saab siin olema senisest märksa sujuvam.“

SA Viljandi Haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul väärib Viljandi kogukond kaasaegset, heade tingimustega haiglat. „Kvaliteetsete tervishoiuteenuste pakkumisel mängib kindlasti rolli ka keskkond, kus teenuseid pakkuda. Uus hoone võimaldab ja toetab senisest enam olemasolevate ja uute teenuste arendamist ning paremaks muutmist,“ ütles Tampere. „Ühine maja meie heade partnerite perearstidega, võimendab kindlasti ka meie haigla üht põhimõtet – siduda patsiendi jaoks kokku erinevaid perearstide ja sotsiaaltöötajatega seotud teenuseid ning ma usun, et uus hoone toetab ka üldiselt paremat koostööd, nii haigla siseselt kui ka väljaspool Viljandi haiglat,“ lisas ta.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on Tervikum ainulaadne mitte ainult Viljandimaa, vaid ka Riigi Kinnisvara jaoks. “Olgu see nurgakivi, mille täna hoonele asetame, märgiks pühendumisest ja tulevikust, kus patsiendid saavad parimat võimalikku ravi ja hooldust. Tervikumist saab terviklik ja keskkonnasõbralik lahendus, mis ilmestab Viljandi linnapilti moodsa arhitektuuriga. Samuti pakub uus hoone tervishoiutöötajatele tänapäevase töökeskkonna ja võimaldab veelgi paremini tegeleda oma põhitööga – inimeste abistamise ja elude päästmisega. Meil on au olla selles projektis Viljandi haigla partner,” ütles Kusmin.

Tervikum kerkib Viljandi kesklinna 2025. aasta juuniks. 23 000 m² suuruses hoones saavad uued töötingimused Viljandi linna perearstid ja -õed ning haigla töötajad, suurusjärgus ca 500 inimest. Tervikumis saavad olema nii perearstid, erinevate uuringute võimalused, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi – kõik vajalik Viljandi maakonna inimesele mugavalt ühe katuse all, kus eri valdkondade spetsialistide omavaheline suhtlus oluliselt paraneb.

Projekti kogumaksumus on umbes 104 miljonit eurot koos käibemaksuga. Hoone on projekteerinud Hoco OÜ, arhitektid DAGOpen OÜ, PLANHO consultores S.L.P, BAKPAK Architects S.L.P, sisearhitekt Pink OÜ ja ehitavad Rand ja Tuulberg AS ja Ehitustrust AS. Omanikujärelevalvet teostab inseneribüroo Telora OÜ.

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme ja riigieelarvelistest vahenditest. Euroopa Komisjon kiitis 12. mail 2023 heaks ettepaneku toetada Viljandi Tervikumi rajamist taaste- ja vastupidavusrahastust summas 72 miljonit eurot, EL Nõukogu rakendusotsust on oodata juuni keskel.

Allikas: Riigi Kinnisvara, fotod: Hendrik Osula

Perearstid ja -õed tutvusid Viljandi haigla taastusravikliinikuga

01.06.2023

Eile, 31. mail olid Viljandi haiglas külas maakonna perearstid- ja õed, et tutvuda taastusravikliiniku võimalustega.

„Meil on igapäevaselt tihe koostöö perearstide ja pereõdedega ning oli suur rõõm neile Viljandi Haigla taastusravikliiniku erinevaid võimalusi tutvustada. Oleme viimase aasta jooksul loonud uusi võimalusi ja teenuseid ning nende arengute tutvustamine maakonna perearstidele ja -õdedele on väga vajalik, et inimesed samuti need võimalused üles leiaksid,“ ütles taastusravikliiniku juht (kt) Erli Lond.

Viljandi haigla taastusravikliinik pakub väga mitmekülgseid taastusravi teenuseid. „Meil on tugev statsionaarse taastusravi osa, suure teenuste valikuga ambulatoorne taastusravi, koduste taastusraviteenuste võimalus ja rehabilitatsiooni osa. Panustame palju patsiendi raviteekondadesse, et nende ravi protsess oleks sujuv ja terviklik. Samuti on meie tehniline park jõudsalt kasvanud ja uuenenud. See võimaldab meil pakkuda rohkem nii aktiivravi võimalusi kui ka toetavaid raviprotseduure,“ selgitas Lond.

Kohtumisel tutvustati perearstidele ja -õdedele lisaks taastusravikliiniku tegemistele ka Viljandi haigla iseseisva statsionaarse õendusabi võimalusi ning koduteenuste osakonna uusi teenuseid - koduhaigla ja koduhospiits. Samuti arutati kokkusaamisel ühiseid murekohti ning leiti võimalusi nende lahendamiseks.

Ettekande Viljandi haigla taastusravikliiniku võimalustest tegi taastusravikliiniku juht (kt) Erli Lond, koduteenuseid tutvustasid õed-teenusekoordinaatorid Liia Võsu ja Eneli Tulp ning seejärel tehti ringkäik ambulatoorse ja statsionaarse taastusravi ruumides.

Viljandi haiglas alustab praktikat rekordarv praktikante

29.05.2023

Täna, 29. mail alustab Viljandi haiglas oma praktikat korraga 15 praktikanti õe ja ämmaemanduse õppekavalt.

Viljandi Haigla õendusjuhi Saima Hinno sõnul alustavad Viljandi haiglas erinevate kursuste üliõpilased, kes ootavad põnevusega oma teoreetiliste teadmiste ja kõrgkooli simulatsioonikeskuses omandatud oskuste rakendamist haigla töökeskkonnas. Ta lisas, et praktikantide hulgas on neid, kes on praktikal Viljandi haiglas esimest korda ja ka neid, kes on siin sooritanud mõne oma varasematest praktikatest.

“Meil on siiras rõõm, et nii mitmed Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased on valinud oma praktikabaasiks just Viljandi Haigla,” ütles Hinno, “Heameel on tõdeda, et esimese õppeaasta teoreetiline õpe on läbitud ja praktikale tulevad juba ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Viljandi õpperühma 1. kursuse üliõpilased. Tunnustus haiglale on aga ka välispraktikantide saabumine ja Viljandi haigla kui praktikakeskkonna väärtustamine.”

Õendusjuhi sõnul on haiglapoolsed juhendajad kõik asjatundjad omas valdkonnas ja oskuslikud praktikajuhendajad. “Praktikajuhendamise protsessis on kesksel kohal koostöö, praktika eesmärgid, praktikandi oskused, varasem kogemus ja areng praktika jookul. Koostöövalmidust ootavad praktikandid ka patsientidelt,” selgitas ta, “Soovime kõigile praktikantidele põnevat praktikat ja julgust küsida, juhendavatele kolleegidele jaksu ning rõõmu oma teadmisi ja oskusi jagada!”

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava üliõpilastest alustavad Viljandi haiglas kolm psühhiaatrilise õendusabi praktikat, kolm intensiivõenduse praktikat, üks haige lapse õendusabi praktikat ning kuus eaka hoolduse õppepraktikat. Üks praktikant õpib Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ka ämmaemanduse õppekaval ning asub Viljandi haiglas tegema terve naine õppepraktikat. Üks praktikant saabub Helsinki Metropolia ametikõrgkoolist õe õppekavalt ning teeb Viljandi haiglas kirurgilise haige õendusabi praktikat.

Viljandi Haigla arendab välja kogukonnapõhist mobiilset vaimse tervise teenust

26.05.2023

PRESSITEADE

Sotsiaalministeerium

Täna, 26. mail toimub Viljandis seminar, mille teemaks on mobiilse vaimse tervise teenuse väljaarendamine. SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakond piloteerib kogukonnapõhise mobiilse vaimse tervise teenust, mis arendatakse koostööl Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnaga JA Implemental projekti raames.

Märtsi lõpus avati Jämejala pargis uus Viljandi haigla mobiilse kabineti, mille eesmärk on osutada vaimse tervise teenust patsientidele, kes on suunatud ambulatoorsele sundravi teenusele.
Siin toimuvad ravimeeskonna vastuvõtud multidistsiplinaarse meeskonna poolt, kuhu kuuluvad psühhiaater, psühholoog, sotsiaaltöötaja ning vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste. Mobiilses kabinetis toimub patsiendi nõustamine, viiakse läbi uuringuid, sarnaselt tavapärasele ambulatoorsele tööle, kuid patsiendi kodukohale lähemal.

„Kuna Viljandi haigla pakub Eestis ainsana kohtumääruse alusel ravile suunatud patsientidele nii statsionaarset kui ambulatoorset psühhiaatrilise sundravi teenust, elavad meie patsiendid üle kogu riigi,“ tutvustas mobiilse teenuse vajadust Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm. „Selleks, et tagada kroonilise vaimse tervise probleemiga inimese ravi ja rehabilitatsiooni järjepidevust, on oluline, et ravimeeskond liigub patsiendi kodukohale lähemale,“ lisas ta. Osakonna juhataja sõnul peitub ambulatoorse teenuse olulisus sundravialuse ravi järgimise ja igapäevaelu toimetuleku hindamises. Lisaks on olulisel kohal piirkondliku tugivõrgustiku kaasamine ja koostöö edendamine patsiendi vajaduste kaardistamiseks ja tugisüsteemide tagamiseks.

„JA ehk Joint Action ImpleMENTAL on Euroopa Komisjoni algatus parimate tavade rakendamiseks vaimse tervise valdkonnas. Projekt keskendub kogukondlike teenuste võrgustike loomisele, et parandada juurdepääsu ja ravi kvaliteeti, austades inimeste vajadusi ja õigusi ning pakkudes toetust kodukohale lähemal. Igal kogukonna liikmel on õigustatud ootus kvaliteetsetele terviseteenustele ja mobiilne vaimse tervise teenus on üheks võimaluseks, kuidas seda tagada,“ ütles sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna projektijuht dr Zrinka Laido.

Milline on mobiilsete meeskondade olulisus ja roll, millist väärtust nad loovad kogukonnale ja kuidas arendada koostööd kogukonna ja tugivõrgustikega, arutatakse täna JA ImpleMENTAL projekti raames korraldataval koolitusel. Üritusel osalevad SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku mobiilse multidistsiplinaarse meeskonna liikmed, sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ning teiste partnerite esindajad. Lektoriteks on Barbara D'Avanzo (Laboratory of Quality Assessment of Geriatric Therapies and Services, Itaalia), Angelo Barbato (Laboratory of Epidemiology and Social Psychiatry, Itaalia) ja Hanne Clausen (University of Lørenskog, Norra). Koolituselt saadud teadmiste põhjal hakatakse välja töötama mudelit kogukonnapõhise mobiilse psühhiaatrilise teenuse osutamiseks krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientidele. See teenus saab olema esimene omataoline Eestis, kuid hetkel puudub sellele rahastusmudel. Projekti tulemusi jagatakse 2024. aasta lõpuks, kui kõik plaanitud tegevused on edukalt lõpule viidud.

Taustainfo

Viljandi haigla on suurim üldhaigla Eestis ning 1000 töötajaga maakonna suurim tööandja. Haiglas osutatakse nii ambulatoorseid kui ka statsionaarseid tervishoiuteenuseid kirurgia, sisehaiguste, sünnitusabi ja günekoloogia, psühhiaatria ning taastusravi valdkonnas. Mitmekülgsete uuringute teostamist võimaldab diagnostikakliinik. Samuti osutatakse ööpäevaringselt erakorralist meditsiiniabi ja psühhiaatrilist abi.

Kogukonnapõhise mobiilse vaimse tervise kabineti teenuse olulisus peitub patsiendi ravi ja rehabilitatsiooni järjepidevuse tagamises, mille käigus hinnatakse ja toetatakse patsiendi ravijärgimust ning toimetulekut. Teenuse kaudu soovitakse ennetada korduvaid hospitaliseerimisi ja riskikäitumise esinemist. Mobiilse tervishoiuteenuse kabineti valmimist toetati projektist “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hinda mise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine”, mida rahastavad Norra toetuste 2014-2021 programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, sotsiaalministeerium ja SA Viljandi Haigla.

Projekt JA ImpleMENTAL on Euroopa Komisjoni algatus parimate tavade rakendamiseks vaimse tervise valdkonnas. Projekti raames keskendutakse vaimse tervise valdkonna reformile, sealhulgas innovatiivsete teenuste väljatöötamisele ja rakendamisele. Projekti eesmärk on parandada vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti kogu Euroopa Liidus.

Lisainfo:

Aneth Tuurmaa

SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik

Ravi toetavate teenuste juht

Projektijuht

Tel +372 5565 4642

aneth dot tuurmaa at vmh dot ee

Viljandi Haigla töötajad vaatlesid kriisiõppust

25.05.2023

Eelmisel laupäeval, 20. mail osalesid Viljandi haigla kolleegid vaatlejana Ida-Viru Keskhaiglas toimunud suurõppusel TERVEX 2023.

Suurõppuse eesmärk oli läbi mängida situatsioon, kui haiglasse saabub korraga palju erakorralisi patsiente.

Viljandi Haigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarsti dr Kristiina Mikk ütles, et see oli suurepärane kogemus kogu haiglale masskannatanute käsitlemisest ja koostööst erinevate üksuste vahel. “Mul oli hea võimalus olla oma kolleegi dr Markko Jalase kõrval, kes on Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst ja saada kokkuvõtvat informatsiooni kogu protsessist. Vaatlejana mõtlesin paralleele tõmmates Viljandi haigla peale, et kuidas meie hakkama saaksime,” selgitas ta.

Dr Mikk lisas, et õppuse käigus tulid välja ka mõned kitsaskohad, mille peale peaks ka Viljandi haigla rohkem mõtlema. “Väga oluline on info liikumine, töökorras sidevahendid, arvutipark, turvakaamerad, turvameeskond, kriisiplaan ja selle läbi harjutamine ning muidugi inimesed, kes seda rasket tööd teevad,” rääkis ta.

Selle aasta TERVEXi raames oli Ida-Viru Keskhaiglal võimalus testida oma tegevusplaani kriisiolukorras, toimetulekut masskannatanutega ja koostöö tõhusust Kaitseväe, kiirabide ja haigla kolleegidega asutusesiseselt. Haiglale tehti ettepanek osaleda sellisel suuremahulisel õppusel umbes 3 kuud varem. Ida-Viru Keskhaigla võttis ettepaneku vastu, sest varem pole nii suuremahulist koolitust korraldatud. Ettevalmistusperiood ei olnud väga pikk, kuid andis võimaluse vaadata üle oma isikkoosseis ja aparatuur ning alternatiivsed vahendid.

Õppepäeva vältel toimus Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda reaalselt abi saamiseks pöörduvate patsientide vastuvõtt välihaigla telgis, mis asus haigla ees parklas.

Õppuse korraldus toimus koostöös Kaitseväe ja kiirabiga.

Viljandi haiglast osalesid õppusel vaatlejatena erakorralise meditsiini osakonna vanemarst dr Kristiina Mikk, somaatilise ravi kliinikute õendusjuht Helina Randma, statsionaarse ravi osakonna õendusjuht Janne Klusova, erakorralise meditsiini osakonna vastutav õde Talvi Maasepp ja õendusjuht Saima Hinno.

Täna külastas Viljandi haiglat Valgamaa Kutseõppekeskuse Jõhvi õppegrupp

19.05.2023

Täna oli Viljandi haiglas õppereisil Valgamaa Kutseõppekeskuse Jõhvi õppegrupp, kuhu kuuluvad õppurid omandavad sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti kutset, olles sealjuures spetsialiseerunud tegevusjuhendaja erialale.

Õppegrupp külastas Viljandi haigla sundravi osakonda, erihoolduse C-maja ning sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskust. Samuti osalesid külalised psühholoog Margus Veemi töötoas, mis keskendus seksuaalsusele ja seksuaalkäitumisele.

Õppureid saatnud õpetaja Monika Horni sõnul oli päev Viljandi haiglas väga põnev ja informatiivne ning aeg siin möödus väga kiiresti.

Viiratsi lasteaia lapsed tutvusid eile Viljandi haigla radioloogia osakonnaga

19.05.2023

Eile, 18. mai õhtul käisid Viiratsi lasteaia Rõõmupallide rühma 3-4aastased lapsed ja nende vanemad Viljandi haigla radioloogia osakonnaga tutvumas.

Viljandi haigla ultrahelispetsialist Mariliis Känd ütles, et koos vaadati uuringukabinette ja räägiti, kuidas uuringuid ja röntgenpilte tehakse. „Külaskäigu eesmärk oli näidata lastele pimedaid ja veidi hirmsaid ruume ning aparaate, et nad oleksid vajadusel teadlikud sellest, et röntgeni ja ultraheliuuringud on tegelikult valutud ja kiired,“ rääkis Känd, „Lastele pakkus osakonna külastus igatahes suurt põnevust ja elevust.“

Ultrahelispetsialisti sõnul võiks laps olla plaanilisele uuringule tulles puhanud ja söönud (va kõhukoopa ultraheli) ning uuringule võib kaasa võib võtta ka lapse lemmikmänguasja. „Laps peab uuringute ajal püsima paigal ning tegema koostööd radioloogiatehnikute ja arstidega. Siinkohal on oluline osa ka lapsevanemate rahulikkusel ja ettevalmistusel,“ selgitas ta.

Täna olid Viljandi haiglas külas Valga haigla füsioterapeudid

18.05.2023

Täna, 18. mail külastasid Viljandi haiglat füsioterapeudid Valga haiglast, et tutvuda siinsete taastusravi võimalustega ning arutada omavahelisi võimalikke koostöökohti.

„Meil oli väga hea meel Valga haigla kolleegidega kohtuda ja tutvustada neile meie haigla erinevaid taastusravi võimalusi ning arutada koostöö tegemise võimalusi,“ ütles taastusravikliiniku juht (kt) Erli Lond.

Viljandi haigla pakub väga mitmekülgset taastusravi ning viimastel aastatel on käivitunud ka mitmeid uusi teenuseid. „Meil on tugev statsionaarse taastusravi osa, suure teenuste valikuga ambulatoorne taastusravi, koduste taastusraviteenuste võimalus ja rehabilitatsiooni osa. Panustame palju patsiendi raviteekondadesse, et nende ravi protsess oleks sujuv ja terviklik. Samuti on meie tehniline park jõudsalt kasvanud ja uuenenud. See võimaldab meil pakkuda rohkem nii aktiivravi võimalusi kui ka toetavaid raviprotseduure,“ selgitas Lond.

Kohtumisel tegi taastusravikliiniku juht (kt) Erli Lond ettekande Viljandi haigla taastusravi võimalustest ning ringkäigu ambulatoorse ja statsionaarse taastusravi ruumides.

Colonna Heategevusfond toetab Viljandi haiglat imetamistugitoolide soetamisel

18.05.2023

Mitmed maakonnahaiglad üle Eesti saavad omale soetada mõne olulise aparaadi Colonna Heategevusfondi abil. Viljandi haigla soetab toetuse abil naistekliinikusse kolm imetamistugitooli.

Viljandi haigla naistekliiniku juhi Diana Vanaveski sõnul on naistekliinik juba pikamat aega tundnud puudust mugavatest ja toetavatest imetamiseks mõeldud tugitoolidest. „Hetkel on värsketel emadel võimalik rinnaga toita vaid voodis pikali asendis või siis voodi äärel istudes. Imetamine on aga väga individuaalne ning alati pole need asendid naisele ja lapsele kõige sobilikumad. Ema lõõgastumine ja enda hästi tundmine rinnaga toitmise ajal mõjutab naise stressitaset, mis omakorda mängib rolli rinnapiima produktsioonil ja imetamisel üldse,“ rääkis Vanaveski, „Imetamistugitool pakub tuge ja mugavust nii naisele kui lapsele ning võib olla ka olulise tähtsusega rinnaga toitmise õnnestumisele. Lisaks sellele tahame neid tugitoole kasutada ka nahk-naha kontakti loomiseks isadega, kui ema on näiteks sünnitanud keisrilõike teel ja/või pole millegi tõttu hetkel veel suuteline ise lapsega tegelema.“

Foto (SA Viljandi Haigla): Viljandi Haigla vastutav ämmaemand Kristel Hunt imetamistooli ootel.

„Ulatasime seekord abikäe maapiirkonna haiglatele, et tuua parimad abi saamise võimalused inimestele võimalikult lähedale. Aitame maakonnahaiglatel soetada seadmeid mida need haiglad kõige rohkem vajavad. Eesti maakonnahaiglates on kohati kasutusel vanemad päästeseadmeid või on haiglatel vastsündinute või laste abistamiseks vajalikust varustusest üldse puudu,“ selgitas Colonna asutaja Roberto de Silvestri.

Foto (Colonna): Haiglate esindajad Colonna tänusündmusel.

Annetajad panustasid Eesti laste parima võimaliku meditsiinilise abi kättesaadavusse võimalikult kodu lähedal. Praeguseks on lisaks SA Viljandi Haiglale veel kaheksa haiglat omale aparaadi välja valinud ja osad juba selle ka kätte saanud.

SA Läänemaa Haigla soetas omale vastsündinute soojendusvoodi/elustamislaua, Lõuna-Eesti Haigla AS kardiotokograafi ehk KTG ning SA Hiiumaa Haigla analgeesiaseade ja lisatarvikud, mis võimaldab tõhusat valuravi sünnitusabil. Kuressaare Haigla SA soetab sünnitus ja günekoloogia osakonda ultraheliaparaadi, SA Narva Haigla enneaegsete laste raviks mõeldud kuvöösi, AS Rakvere Haigla uue kaasaegse sünnitusvoodi, Põlva Haigla AS vastsündinute kuulmisskriinigu aparaadi ning SA Raplamaa Haigla annetuse abil lastele kõrvavaevuste diagnostikas mõeldud seadme tümpanomeeteri.

Colonna Heategevusfond kogus eelmise aasta annetuskampaania raames rekordiliselt suure üle 170 000 eurose – summa 18. juunil toimunud galaõhtul Kadrioru Kunstimuuseumi Lilleaias, millest lõviosa läks eelnimetatud maakonnahaiglate toetuseks. Lisaks õnnestus Colonna Heategevusfondil toetada sel aastal ka Ukraina Zõtomõri piirkonna SOS lasteküla lapsi 17 500 euroga, et panustada distantsõppe läbiviimiseks vajalike sülearvutite ostmiset. Ülejäänud summa jääb seemneks Colonna järgmise aasta heategevusprojektiks.

Colonna Heategevusfond on juba 10 aastat aidanud vastsündinuid, imikuid ja lapsi, annetades Tallinna sünnitusmajadele elutähtsaid seadmeid seni kokku 335 000 euro eest.

Viljandi haigla esindus koos Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleriga kohtusid eelmisel nädalal Hamburgis Jadecare projekti meeskonnaga

17.05.2023

JADECARE (Joint Action on implementation of Digitally Enabled integrated person-centered CARE) eesmärk on toetada innovatiivseid ja jätkusuutlikke tervishoiusüsteeme, pakkudes oma partneritele eri riikides eksperthinnanguid ning toetades neid tunnustatud praktikate juurutamisega. Sotsiaalministeeriumil ja Viljandi haiglal on olnud hea meel olla Jadecare meeskonnas juba peaaegu kaks aastat.

Eelmisel nädalal kohtusid Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov, Viljandi haigla ravijuht Mart Kull ning PAIK kliinilise mõju-uuringu eestvedaja Liis Puis Hamburgis Jadecare meeskonnaga. Koos arutleti, kuidas on erinevatel riikidel edenenud tunnustatud praktikate rakendamine enda süsteemi ning mida saaks tulevikus teha paremini.

Eesti on Jadecare abil saanud eelkõige toetust riskimudeli juurutamisega. Seda kasutame ka meie oma PAIK kliinilise mõju-uuringu planeerimisel riskipatsientide ülesleidmiseks populatsioonist ja haiglast.

Viljandi haigla ravijuht Mart Kull jätkas samadel teemadel arutelu ka Barcelonas, kus on samuti meie teaduspartnerid, kes nõustavad PAIK meeskonda kliinilise mõju-uuringu disainimisel.

Kevadine allergiahooaeg on alanud

17.05.2023

Käes on kevad ja paljudele toovad soojad ilmad ja õitsevad puud rõõmu, kuid looduse ärkamine tähendab märgatavale osale inimestest ka allergiahooaega.

Viljandi haigla sisearst-allergoloogi dr Eleri Luhametsa sõnul võib õietolmuallergikutel tekkida kevadel mitmeid erinevaid kaebuseid. „Esineda võib näiteks allergilist nohu, astmat ja allergilist konjuktiviiti ehk silma sidekesta põletikku,“ selgitas ta. Dr Luhametsa sõnul on kevadel peamisteks allergeenideks varaõitsevad puud nagu sarapuu, lepp ja kask ning korvõielised, näiteks võilill. Kesksuvel võtavad õitsemise üle heintaimed ja umbrohud ning sügise hakul on olulisemad taas korvõielised, näiteks puju, ja erinevad hallitused.

Fotol dr Eleri Luhamets

Kuidas allergiat ära tunda?

Sisearst-allergoloog sõnas, et allergilise nohu sümptomid on vesine eritis ninast ja ninakinnisus, esineda võib ka valu siinuste piirkonnas ja lõhnataju kadu. „Erinevalt viiruslikust nohust, mis tavaliselt möödub nädalaga, võib allergiline nohu kesta nädalaid või kuid. Allergiline nohu võib olla ka aastaringne probleem, kui inimesel lisaks õietolmuallergiale esineb ka näiteks tolmulestallergia. Õietolmuallergiale on iseloomulik sümptomite kordumine aastast aastasse sarnasel ajal, kui vastav allergeen on aktiivne,“ selgitas dr Luhamets.

„Astma ägenemise puhul võib esineda õhupuudust, vilistavat hingamist, pingsustunnet rinnus ja kuiva köha. Silmade poolt võib esineda silmade punetust, sügelust ja suurenenud pisaratevoolu,“ rääkis ta.

Kuidas leevendada sümptomeid?

Allergia sümptomite ilmnemisel on tähtis allergeeniga kokkupuute vähendamine. „Õietolmuga kokkupuudet saab vähendada, kui vältida voodipesu õues kuivatamist, kui loputada õhtul voodisse minnes juuksed ja nägu veega ning kui hoida aknaid kinni. Samuti tasub õueriided hoida teistest riietest eraldi. Kui kodus on loom, kes käib õues, siis võiks ka loomakarvad õhtul veega loputada, eriti kui loom voodisse kipub,“ andis dr Luhamets nõu.

Ta lisas, et abiks on ka apteegi käsimüügis olevad allergiatabletid ehk antihistamiinikumid. Allergilise nohu puhul on dr Luhametsa sõnul isegi efektiivsem kasutada lokaalset ninna pihustatavat antihistamiinset spreid. Kui aga käsimüügi ravimitest jääb väheks, tuleb pöörduda arsti poole. „Perearst saab alustada kroonilise nohu puhul ravi hormonaalse ninaspreiga ja suunata esmastele allergiatestidele. Täpsemaks diagnostikaks ja vajadusel ravi tõhustamiseks saab perearst suunata inimese edasi allergoloogi ambulatoorsele vastuvõtule,“ ütles dr Luhamets.

Viljandi haiglas tegelebki täiskasvanute allergiahaiguste diagnostika ja raviga sisearst-allergoloog doktor Eleri Luhamets, kelle vastuvõtule saab registreeruda perearsti saatekirjaga Viljandi haigla üldregistratuuri kaudu.

Allergiliste inimeste rõõmuks on tänapäeval erinevate allergiahaiguste jaoks efektiivsed ravimid olemas. Mõningaid allergiaid on võimalik ka välja ravida. „Kui on teada konkreetne allergeen, siis selle vastu on võimalik teostada immuunravi, mis annab allergiasümptomite leevenemise või taandumise keskmiselt 7-10 aastaks. Immuunravi ise vajab järjekindlust, sest see kestab tavaliselt 4 aastat ja seda saab teha nahaaluste süstete või keelealuste tilkadena,“ selgitas dr Luhamets. “Hetkel on immuunravi kättesaadavus Eestis piiratud,” nentis dr Luhamets, kuid avaldas lootust, et lähiaastatel ravimitarne paraneb.

Viljandi haigla avas uuenduskuuri läbinud EMO lastetoa

16.05.2023

PRESSITEADE
SA Viljandi Haigla

Täna, 16. mail avas Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonnas lastetoa, mis läbis remondi ning mille seinu katavad nüüd ka maalingud.

Viljandi haigla kuulutas erakorralise meditsiini osakonna lastetoa uuendamise käigus 21. märtsil välja kunstikonkursi lastetoa seinamaalingu loomiseks. Kavandeid laekus kokku 5 ning žürii valis kunstikonkursi võitjaks Agnese osaühingust Agnes joonistab, kes sai ülesandeks EMO lastetuba meeldivaks ja turvalise õhkkonnaga paigaks maalida.

„Haiglasse pöördumine on iga inimese jaoks stressirohke, samamoodi ka laste jaoks. Haigla sisaldab sageli nende jaoks hirmu ja teadmatust ning ka ebameeldivaid protseduure. Selleks, et taandada hirmu ja ärevust ning luua sõbralikku keskkonda, oli meil hea võimalus tänu Selveri kampaania kaasabile muuta EMO lastetuba väikeste patsientide jaoks meeldivaks, turvaliseks ja stressivabaks,“ lausus erakorralise meditsiini osakonna vanemarst dr Kristiina Mikk.

Tema sõnul asuti lastetuba uuendama koostöös erakorralise meditsiini osakonna töötajatega ning Viljandi haigla lastearsti dr Gerli Mirka soovitustega. „Korraldasime ka kunstikonkursi, et kaunistada ruum lastesõbraliku kunstiga. Samuti uuendasime mööblit ja aparatuuri ning lõime võimalused aja veetmiseks ning ärevuse maandamiseks – televiisor ning tahvel joonistamiseks, kui on tarvis analüüside või uuringute vastust oodata,“ ütles dr Mikk.

Fotod (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): Uuenenud Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna lastetuba.

Ta lisas, et kunstikonkursile laekus mitmeid töid, kuid eesmärgi ja ideega haakus kõige rohkem just võidutöö. „Oleme väga tänulikud kunstnik Agnesele, sest koostöö temaga sujus väga hästi ning tulemus on kordades parem kui oskasime unistadagi. Kunstnikul oli ka varasem kogemus meie lastetoast ja tundub, et ka tema unistus täitus meiega koostöös. Lasteoa seina katvad joonistused on justkui helged ja rõõmsad hetked murevabast lapsepõlvest, mis kindlasti jätavad lastele meie haiglast head mälestused!“ sõnas dr Mikk.

Fotod (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna lastetoa avamine 16. mail kell 10.

Kunstikonkursist võtsid lisaks Agnes Rohelpuule osa Eneli Rõigas, Viljandi kunstikooli õpilased Diora Tumala ja Mia-Grete Puru, Viljandi huvikooli õpilased Elerin Laurimäe eestvedamisel ning Kadri Kass.

Teiste konkursil osalenud töödega saab tutvuda SIIN

Erakorralise meditsiini osakonna lastetoa uuendamine sai võimalikuks Selveri kampaania „Koos on kergem“ abil, mille kaudu koguti lastele mõeldud palati uuendamiseks 3838 eurot.

Maarja Evert
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
SA Viljandi Haigla
53232877
maarja dot evert at vmh dot ee

Head rahvusvahelist õdede päeva!

12.05.2023

Täna, 12. mail tähistatakse rahvusvahelist õdede päeva, millega juhitakse tähelepanu sellele, kui olulised ja vajalikud on meie ühiskonnale õendus- ja hooldustöötajad.

Viljandi haigla õendusjuht Saima Hinno õdede päeval: „Aitäh teile panuse eest patsentide ja klientide toetamisel! Soovime teile kõigile jaksu, et tulla toime väljakutsetega, mida pakub täna meile tervishoid tervikuna. Tunda rõõmu rakendada oma teadmisi ja oskusi. Leida igas päevas siiski ka hetk iseenda jaoks - olla enda vastu lahke ja sõbralik, ainult siis on meil jõudu olla olemas ka patsientidele, klientidele ja kolleegidele.”

Soovime kõikidele õdedele imelist õdede päeva, jaksu, loovust, üksteise märkamist ja tervist!

Eesti Vähiliidu mammograafiabuss on aidanud viia rekordini Viljandimaa naiste osaluse rinnavähi sõeluuringul

10.05.2023

Tervisekassa andmete järgi osales 2022. aastal rinnavähi sõeluuringul Viljandi maakonnast 72% naistest, mis on Saare maakonna järel suurim osalusprotsent Eestis. Nii Viljandi maakonnas kui terves Eestis aitab rinnavähi sõeluuringul osalemisele kaasa Eesti Vähiliidu mammogaafiabuss.

Omavalitsuste lõikes on Eestis suurima rinnavähi sõeluuringus osalemise protsendiga Viljandi linn, kus on uuringul osalenud 76% naistest. Viljandi vallas on osalusprotsent 73, Põhja-Sakala vallas 69 ning Mulgi vallas 65.

“Meil on hea meel, et oleme suutnud koostöös Tervisekassa, Eesti Vähiliidu ja meie mammograafiabussi meeskonnaga nii Viljandimaal kui ka mujal Eestis rinnavähi sõeluuringul käimise protsendi suurendamisele kaasa aidata,” ütles Viljandi haigla rinnavähi sõeluuringu koordinaator Ele Virolainen, “Kindlasti on osalusprotsendi tõusul oluline roll teavitustöö näol ka perearstidel ja apteekritel. Aitäh teile, et olete aidanud kaasa sellele, et kellegi emade, õdede, tütarde ja naiste tervised on kontrollitud ning vajadusel ka vähi avastamise järel õigeaegselt ravile saadetud.”

Tervisekassa saatis 2022. aastal sõeluuringu sihtrühma naistele ka SMS-teavituse, mis samuti mõjus hõlmatusele hästi.

Kõige rohkem naisi ehk 75% on osalenud rinnavähi sõeluuringul Saare maakonnast. Omavalitsuste lõikes järgnevad Viljandi linnale Saaremaa vald, Kihnu vald ja Kose vald 75% osalusmääraga. Saaremaa ja Kose vallas on rinnavähi sõeluuringul käimist pakkunud ka Eesti Vähiliidu mammograafiabuss ning Kose vallas on mammograafiabuss olnud eelmisel aastal ainuke viis rinnavähi sõeluuringul osalemiseks.

Kuigi olukord on läinud paremaks, siis on Virolaineni sõnul endiselt mitmeid naisi, kes pole veel sõeluuringule jõudnud. “Tahame kiita kõiki neid naisi, kes on leidnud selle aja ja kinkinud endale kindlustunde. Mai on aga rahvusvaheline rinnavähi ennetamise kuu, mistõttu tahame eriti juhtida tähelepanu vähi ennetamisele ning kutsuda kontrolli neid naisi, kes veel sõeluuringul käinud ei ole. Varajases staadiumis rinnavähk ja ka vähieelne seisund ei pruugi endast märku anda, seega on oluline sõeluuringul osaleda ka siis, kui sümptomid puuduvad,” selgitas ta.

Tänavu on kutsutud rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973. Kutse saanutele on sõeluuringus osalemine tasuta. Aja broneerimiseks tuleb helistada kutses välja toodud telefoninumbrile.

Mammograafiabusside ning rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringut tegevate raviasutuste kontaktid ja ajakava leiab siit: https://www.tervisekassa.ee/soeluuringu-kontaktid .

Lisainfo:

Ele Virolainen
rinnavähi sõeluuringu koordinaator
SA Viljandi Haigla
ele dot virolainen at vmh dot ee

Maarja Evert
kommunikatsiooni- ja turundusjuht
SA Viljandi Haigla
53232877
maarja dot evert at vmh dot ee

Kingitus emadepäevaks: peretuba maikuus tasuta!

08.05.2023

Kingitus emadepäevaks: peretuba maikuus tasuta!

Viljandi haigla naistekliinik tähistab maikuus emadepäeva kingitusega sünnitajatele – kogu kuu on peretubade kasutamine tasuta.

„Naistekliinikus tähistame emadepäeva terve kuu vältel. Soovime, et kogu pere tunneks end uue ilmakodaniku sünni järgselt mõnusalt ja turvaliselt ning saaks tähtsat sündmust ühiselt nautida juba sünnitusmajas,“ ütles naistekliiniku juht dr Diana Vanaveski.

Peretoas saab pere tunda ennast privaatsemalt ja nautida veidi enam mugavusi uue pereliikmega kohanemisel. Seetõttu on peretoa kasutamine eraldi tasu eest. Sünnitusosakonnas on peretube kokku 4, palume arvestada võimalusega, et kõik peretoad võivad olla hõivatud.

„Sünnitusosakonnas on töö erakorraline – prognoosime küll beebi ilmaletuleku aega, kuid kas see prognoos ka paika peab, sõltub siiski ilmakodaniku tahtest. Võib juhtuda, et mõnel nädalavahetusel on meil sünnitusi üks ja mõnel viis,“ rääkis dr Vanaveski.

Viljandi haiglas töötavad aasta ämmaemandad

05.05.2023

5. mai on pühendatud ämmaemanda ametile, kes oma tööd tehes jagavad hoolt tulevaste emade ja nende laste elule ja tervisele. “Täna on teie päev – Viljandi haigla tervitab teid tänase pidupäeva puhul. Olete olemas ja pakute tuge elu alguses, teie hellad käed ja soojad sõnad on pisikeste ilmakodanike esmane kokkupuude suure maailmaga. Teie kannate võtmerolli, tööpõld on teie ees ääretu, kuid oma meeskonna ning teadmiste ja oskustega olete alati olemas emadele-isadele ja ka vanavanematele, toetate naisi läbi nende elukaare, olete noortele hindamatu tugi, ning peredele hea nõuandja,” ütles Viljandi haigla õendusjuht Saima Hinno, “Oleme teile väga tänulikud – aitäh panuse eest ja palju õnne!”

Tänase päeva puhul on meil rõõm teada anda, et Viljandi haiglas töötavad aasta parimad ämmaemandad! Nimelt valiti eile Eesti Ämmaemandate Ühingu aastakonverentsil aasta ämmaemandaks Tiia Helve ja nooreks ämmaemandaks Kadi Mitt, kes mõlemad töötavad Viljandi haiglas.

Foto (Anne-Liis Pärna): Vasakul aasta ämmaemanda tiitli saanud Tiia Helve ja paremal aasta noore ämmaemanda tiitli pälvinud Kadi Mitt.

„Olen olnud ämmaemand 26 aastat ja kogu selle aja Viljandi Haiglas. Oma elus pean ma kõige tähtsamaks rolliks olla ema ja olen väga õnnelik, et oma tööga saan olla abiks naistel selleks tähtsaks rolliks valmistumisel. Ämmaemanda roll on toetada naist läbi elukaare, munarakust tähetolmuni,“ kommenteeris tööd ämmaemandana aasta ämmaemanda tiitli saanud Tiia Helve.

Aasta nooreks ämmaemandaks valitud Kadi Mitt on ämmaemandana töötanud alates aastast 2019. „Alustasin esmalt veel kooli kõrvalt abiämmaemandana Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmajas. 2020. jaanuaris ulatati pidulikult Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli poolt diplom kätte ning aasta lõpu poole, oktoobris, siirdusin Tallinnast tagasi kodulinna ja alustasin Viljandi Haiglas ämmaemandana tööd,“ rääkis Mitt, „Mulle meeldib ämmaemanda töö juures see, et ma saan olla naisele toeks justkui kõige õrnemal perioodil tema elus ja samas näha kuidas naistes on võimu ja jõudu millekski nii imeliseks nagu uue elu sünnitamine. Sünd, selle juures viibimine ja sünnituse vastuvõtmine on lihtsalt imeline.“

Soovime kõikidele ämmaemandatele imelist ämmaemandate päeva, teie roll on nii oluline!

Koostööpäeval anti avalöök PAIK mõju-uuringule

04.05.2023

Eile, 3. mail toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas koostööpäev „PAIK mõju-uuringu start“, mille eesmärk oli tutvustada asjaosalistele PAIK teenust ja selle mõju-uuringut.

Sündmusel tutvustas Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja ja Viljandi haigla nõukogu liige Kersti Esnar osalejatele PAIK teenuse olulisust. Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ning PAIK tervisejuhid Anu Välis ja Merit Tekko rääkisid PAIK teenusest ja selle olemusest. Nimetatud teenuse uuringust rääkis Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull. Samuti said osalised ülevaate mõju-uuringu teostajate rollidest ning näha PAIK teenuse praktilisi kogemusi videote näol.

„Oleme väga olulise teekonna alguses. Kui varasemalt on PAIK olnud pilooditav teenus, siis kohe saab sellest ka täiemahuline kliiniline uuring. Ma usun, et see saab olema väga vajalik ettevõtmine, tõestamaks seda, mida juba PAIK teenusel olnud patsiendid on kogenud ja meile tagasisidestanud. Nimelt, et sellisel teenusel on väga oluline roll ja mõju inimeste tervisele ja heaolule,“ ütles Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull, „Uuringu läbiviimine on alati ressursirohke, aga üheskoos meeskonnana suudame kindlasti kogu uuringu läbi viia. PAIK teenuse eesmärk ongi koonduda üheskoos patsientide ümber, neid igakülgselt aidata ning paralleelselt sellele hinnata ka teenuse mõju uuringu formaadis.“

Kull lisas, et kui kõik läheb plaanipäraselt, siis kahe nädala jooksul on esimene mõju-uuringus osalev patsient jõudnud esimesele uuringuvisiidile.

Sündmus toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas ja läbi telesilla ning sellest võtsid osa Sotsiaalministeeriumi esindajad, Viljandi, Kuressaare ja Valga haigla juhtkonnad, perearstid ja pereõed, Viljandimaa kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ning PAIK teenusejuhid, tervisejuhid, kliinilised assistendid, eriarstid ja teised PAIK meeskonnaliikmed.

PAIK teenuse mõju-uuring on Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada PAIK teenuse mõju mitme üheaegse kroonilise haigusega patsiendi tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule. Uuringu sihtrühm on krooniliste haigustega ja sotsiaalsete terviseteguritega inimesed, kelle tervise halvenemise risk on keskmisest kõrgem.

Vaktsineerimine Covid-19 vastu mais

02.05.2023

Viljandi haigla peahoones toimub mais etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine

4.05, 5.05, 11.05, 12.05, 18.05, 19.05, 24.05, 25.05, 26.05 ja 31.05 kell 9-15.

PAIK teenuse mõju-uuringu läbiviijad osalesid koolitusel

26.04.2023

Foto: Krista Valdvee

Eelmisel neljapäeval, 20. aprillil toimus Viljandi haiglas koolitus PAIK teenuse mõju-uuringu läbiviijatele.

Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Orase sõnul oli koolituse suurim eesmärk jõuda ühisesse infovälja, sest PAIK mõju-uuring on juba üsna pea algav suur kliiniline uuring oma reeglitega.

„Ma näen, et suurim väärtus sellel päeval oli see, et saame nüüd ühtemoodi aru kogu mõju-uuringu protsessist ja sinna juurde kuuluvast. Saime küsida, saime vastuseid ja ka uusi küsimusi lauale tõsta,“ rääkis Oras, „Koolitusel osalesid ka meie toredad projektipartnerid Kuressaarest ja Valgast. Nendega on alati põnev kohtuda ja arutleda, näiteks seekordne kirss tordil oli arutelu, kuidas keegi mõistab sõna „trepivahe“. Selgus, et uuringu tagasiside küsitluses olev sõna „trepivahe“ tähendab erinevate inimeste jaoks erinevat asja. Tänu koolitusele saame nüüd tekste kohandada üheselt mõistetavaks ning näeme kogu selle uuringu protsessi sarnaselt.“

Koolituspäeval rääkis PAIK teenuse arst dr Liis Puis uuringu üldisest disainist ja ülesehitusest, ravijuht dr Mart Kull tutvustas osalejatele kliiniliste uuringute hea tava ning koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras rääkis üldiselt uuringuprotsessist. Samuti räägiti sellest, kuidas uuringut tagasisidestada, kuidas täita korrektselt nõusolekuvormi ning millised kriteeriumid on patsiendi teenusele võtmiseks. Osalejaid said ülevaate ka uuringut puudutavatest dokumentidest ning nende sisestamisest haigla infosüsteemi ja Digilukku.

Koolituspäeval osalesid PAIK teenusejuhid, PAIK tervisejuhid, projektimeeskond ja kliinilised assistendi Viljandi, Kuressaare ja Valga haiglast.

Maikuus käivituv PAIK teenuse mõju-uuring on Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada PAIK teenuse mõju mitme üheaegse kroonilise haigusega patsiendi tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule. Uuringu sihtrühm on krooniliste haigustega ja sotsiaalsete terviseteguritega inimesed, kelle tervise halvenemise risk on keskmisest kõrgem.

Lisainfo:
Kadri Oras
SA Viljandi Haigla
koduteenuste osakonna juhataja
telefon: 58603169
e-post: kadri dot oras at vmh dot ee

Viljandi haigla arst Liis Puis andis välja raamatu

20.04.2023

Viljandi haigla PAIK teenuse arst Liis Puis andis välja raamatu “Meditsiinimüüdid ja nende teaduslikud selgitused ehk kas mittenakkav külmetushaigus on olemas”.

Liis Puis räägib oma raamatus erinevatest tervisemüütidest, mis inimeste seas levivad ning selgitab nende müütide tagamaid, tuginedes seejuures teadusele ja tõenduspõhisusele.

“Suurem osa müütidest vajavad kummutamist, ent osad müüdid on ka sellised, kus mingil osal müüdist on isegi veidi teaduspõhja all,” selgitas Puis, “Lisaks proovin oma raamatus selgitada ka, kuidas erinevad müüdid on tekkinud. Raamatus tuleb juttu näiteks sellest, kas mittenakkav külmetushaigus on olemas, kas porgand parandab silmanägemist või kas kivi peal istudes saab põiepõletiku.”

Ta lisas, et see teos on mõeldud kõigile, kes ise pole arstiteadust õppinud, aga kellel on huvi meditsiini vastu ja kes tahavad sellest rohkem teada.

Autori sõnul tekkis tal idee selline raamat kirjutada kahel põhjusel. Ajenditeks olid covid-19 pandeemia algusajal meedikute seas levinud üleskutse jagada teaduspõhist ja tõest infot ning asjaolu, et terviseteemaliste raamatute hulgas liigub ka palju esoteerikat.

“Mina olin üks nende seast, kes luges õhtuti teaduskirjandust ja kirjutas väikseid nupukesi tõenduspõhise infoga. Tahtsin, et teadus jõuaks inimesteni lihtsas ja arusaadavas keeles ning seda ma proovisin ka teha. Mõni aeg hiljem tabasin end aga mõttelt, et tegelikult ei ole koroonaviirus sugugi ainus teema, mille kohta levib palju väära terviseinfot. Praktiliselt igas tervisevaldkonnas levib igasuguseid huvitavaid müüte,” rääkis Puis, “Samuti leidub tänapäeval raamatupoodi mines valdkonna “Tervis” all nii palju esoteerikat. Mul oli soov tasakaaluks sellele sekka anda väike panus teose näol, mis räägib ka tõenduspõhistest asjadest.”

Liis Puis lõpetas 2017. aastal Tartu ülikooli arstiteaduse eriala ja astus seejärel reumatoloogia residentuuri, mille läbis Tartu ülikooli kliinikumis. 2022. Aasta suvel sai ta eriarsti kutse ja töötab pärast residentuuri lõpetamist reumatoloogina. Lisaks reumatoloogi tööle huvitub ta ka meditsiinist laiemalt. Seetõttu tegutseb Liis Puis Viljandi haiglas peamiselt PAIK 2022-2025 projekti juures ning abistab selle mõju-uuringu disainimisel.

Viljandi haiglas on patsientide ja klientide külastamine taas lubatud

20.04.2023

Neljapäevast, 20. aprillist on Viljandi haiglas taas võimalik külastada ravil viibivaid patsiente ja kliente, seda vastava osakonna külastusajal.

Külastama on lubatud korraga üks, maksimaalselt kaks inimest ühe patsiendi juurde. Vajadusel on võimalik teha erikokkuleppeid raviarstiga.

Kuna haigla osakondade teenused ning patsiendid ja kliendid on väga erinevad, palume tutvuda osakonna reeglitega ning neid arvestada.

Haigla peahoone

Sisehaiguste, kirurgia, statsionaarse taastusravi, iseseiseva statsionaarse õendusabi ja günekoloogia külastusaeg on esmaspäevast reedeni kell 15-18 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16.

Psühhiaatriakliinik

Külastusaeg reeglina esmaspäevast reedeni kell 16-19, laupäeval ja pühapäeval kell 10-16. Vajalik on etteregistreerimine:

Akuutpsühhiaatria osakond (Pargi tee 14, I korrus), õeposti tel 435 4260
Üldpsühhiaatria osakond (Pargi tee 16, I korrus, B-korpus), õeposti tel 435 2163
Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond (Pargi tee 8, I korrus), õeposti tel 435 2183
Tuberkuloosiravi osakond (Pargi tee 14, II korrus), õeposti tel 435 4257
Sundravi osakond (Pargi tee 22), I korruse õeposti tel 435 4244, II korruse õeposti tel 435 4241, Pargi tee 16, I korrus, A-korpus, õeposti tel 435 4267

Hoolekandekeskus

Külastusaeg on iga päev kell 13-15, vajalik on etteregistreerimine. Registreeruda saab helistades esmaspäevast reedeni kell 8-15 perenaise telefonil 5336 4847 või kirjutades e-posti aadressile pille dot anijarv at vmh dot ee.

14. aprilli toimunud teatejooksul ümber Viljandi järve saavutas Viljandi haigla meeskond 2. koha

17.04.2023

Reedel, 14. aprillil toimus teatejooks ümber Viljandi järve, mis avas ühtlasi 1. mail toimuva Suurjooksu ümber Viljandi järve.

Teatejooksu eesmärk oli pakkuda võimalust tunda rõõmu sõprade, töökaaslaste ja klassikaaslastega koos liikumisest ning populariseerida sportlikke eluviise.

Teatejooksul oli neli erinevat võistlusklassi: põhikoolid, gümnaasiumid, asutused/ettevõtted ning spordiklubid.

Asutuste ja ettevõtete paremus arvestus:

I Viljandi vald 46.51

II Viljandi haigla 53.21

III BedFactory 56.53

IV Viljandi Aken ja Uks 57.14

Vaata ka teatejooksu galeriid SIIT.

Täna tutvuvad Viljandi haiglaga Tartu ülikooli arstitudengid

14.04.2023

Täna, 14. märtsil on Viljandi haiglas külas Tartu ülikooli arstitudengid, et tuvuda Viljandi haigla ja siinsete tegemistega.

Hommikul tervitas külalisi Viljandi haigla juhatuse liige ja ravijuht Mart Kull. „Viljandi haiglal on mitmeid väga omapäraseid ja erilisi teenuseid, mida mujal haiglates ei pakuta. Mul on hea meel, et osa Eesti tervishoiu tuleviktegijatest täna osadega neist tutvuda saavad,“ ütles Kull, „Ma usun ja loodan, et peagi kohtume juba mõnega neist noortest Viljandi haiglas uuesti, aga siis juba kolleegidena.“

Kohtumine juhatuse liikme ja ravijuhti Mart Kulliga.

Tudengid said hommikul ka ülevaate Viljandi haigla baasteenustest, Tervikumist, mobiilsetest teenustest ja koduteenustest ning tutvuda jaa küsida küsimusi abiarstilt Marta Kotkaselt. Samuti said noored panna oma teadmised proovile läbi humoorika küsitluse „Mida ma tean Viljandi haiglast“.

Viljandi haigla tutvustus.

Seejärel suunduti töötubadesse, et haiglas toimuvat veidi lähemalt näha. Töötubade käigus tutvusid nad diagnostikakliiniku juhi Andrus Aaviku eestvedamisel mobiilse haiglaga ehk Viljandi haigla bussidega, mis üle Eesti erinevaid teenuseid pakuvad. Samuti said nad läbi mängida koduhaigla teekonna simulatsiooni. Koduhaigla töötuba viisid läbi koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras, sisehaiguste arst Estri Kruus ning koduhaigla koordinaator ja koduõde Eve Pärnaku.

Koduhaigla töötuba.

Tutvumine mobiilsete teenustega.

Peale lõunat ootas tudengeid ees veel tutvumine vaimse tervise külaga Jämejalal. Tegemisi seal tutvustas psühhiaatriakliiniku õendusjuht Ilja Tretjakov. Pärast seda rääkisid psühhiaatrid Anni Leedo ja Piret Taal oma tööpõllust Marienhofis.

Tutvumine vaimse tervise külaga.

Kohtumine psühhiaatritega.

Päeva lõpul suunduvad arstitudengid Tervikumi ehituse juurde, et sellega tutvuda ning seejärel saavad osa ekskursioonist Viljandi linnas giid Jaana Hinnoga.

Viljandi haiglas on täna külas 21 erinevatel kursustel õppivat Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengit.

Eesti Vähiliit käis haigla teenuste ja meeskonnaga tutvumas

13.04.2023

Viljandi haigla hea koostööpartner Eesti Vähiliit oli eile, 12. aprillil haiglas külaskäigul. Haigla tegemistega käisid tutvumas Vähiliidu juhataja Maie Egipt ja nõukogu liige Luule Agu.

Külalised kohtusid Viljandi haigla mobiilse naistekabineti ja mammograafiabussi meeskonnaga, said ülevaate uuest koduhospiits teenusest ja sealsest meeskonnast ning kohtusid ka koostööteenuste teenistuse töötajatega.

„Tore oli, et saime arutada senist koostööd ja selle võimalikke edasarendusi,“ ütles koostööteenuste juht Krista Valdvee, „Samuti see, et meie meeskonnad, kes töötavad igapäevaselt mobiilsetes kabinettides, said Vähiliidu juhtidega silmast silma kohtuda. Nüüd on meie koostöö kindlasti veelgi ladusam – hea on tunda isiklikult seda inimest, kellega tavapäraselt suhtled telefoni ja e-kirja teel.“

Lisaks sellele said külalised ka kultuurielamuse Ugala teatris, vaadates etendust „Kaheteistkümnes öö“.

Koostöö Eesti Vähiliiduga sai alguse 2021. aastal, mil Viljandi haigla hakkas Vähiliidu mammograafiabussiga teostama rinnavähi sõeluuringuid. Samal sügisel lisandus mobiilne meestekabinet ning mobiilne nahakabinet. 2022. aastal hakati mobiilses meestekabinetis osutama ennetusteenuseid ka naistele. Mobiilsete kabinettide eesmärk on võimaldada rinna-, eesnäärme-, emakakaela- ja nahavähi ennetamine ja varajane avastamine Eestimaa inimestele, kes elavad suurtest keskustest kaugemal.

Lisainfo: koostööteenuste juht Krista Valdvee, 53495332, krista dot valdvee at vmh dot ee

Foto: Krista Valdvee

EMO lastetoa seinamaalingu loomise kunstikonkursi võitja on selgunud

06.04.2023

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna lastetoa uuendamise käigus kuulutas haigla välja kunstikonkursi lastetoa seinamaalingu loomiseks. Kunstikonkursi võitis Agnes Rohelpuu, kes asub tööd ka teostama.

Somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse erakorralise meditsiini, intensiivravi ja operatsiooni osakonna õendusjuht Inge Alp ütles võitja kohta: „Tema töö kõnetas meid kõige rohkem. Oli just see, mida ootasime. Seal on loodus, päike paistab ja erinevate tegelastega on mänguruumi kõige rohkem.“

Konkursile laekus kokku viis tööd. “Oleme uhked, et koguni viis tööd meieni jõudis. Kõik olid ilusad, huvitavad ning oli näha, et autorid oli võtnud asja tõsiselt ning seinu kujundanud hingega. Oleme selle eest tänulikud!“ sõnas koostööteenistuse juht Krista Valdvee.

Konkursi korraldusmeeskond kohtub võitjaga järgmisel nädalal ning ühiselt lepitakse kokku töö täpsem teostamine. Seinamaalingud valmivad hiljemalt aprillikuu lõpuks.

EMO meeskonna soovil ei avaldata võidutööd enne, kui see on ka seintele maalitud ning erakorralise meditsiini osakonna lastetuba avamiseks valmis. Siis avaldatakse ka teised konkursil osalenud tööd.

EMO lastetoa kaunistamise eesmärk on luua erakorralist meditsiini vajavatele lastele meeldiv ja turvaline õhkkond.

Lisainfo:

Krista Valdvee
SA Viljandi Haigla
Koostööteenuste juht
53495332

Vanemad uudised | Värskemad uudised

Otseteed

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla infotöötaja Monika Murumets, kes tegeleb seltskonnatantsuga.

Täna räägib meile oma põnevast hobist koolitusjuht Signe Susi. Signe tegeleb käsitööga, peamiselt heegeldamise ja tikkimisega.

UUDISED

Mõistuse ja südamega