Psühholoogide soovitused Covid-19 olukorraga toimetulekuks

01.12.2020

Nõuanded, kuidas koroonapandeemias vaimset tervist säilitada. Loe lähemalt SIIT.

 

Piirangud sünnitusosakonnas alates 27. novembrist

26.11.2020

PRESSITEADE

SA Viljandi Haigla
26.11.2020
 
Viljandi haigla lubab tugiisikul viibida lapse sünni juures ning jääda ema ja beebiga haiglasse järgnevaks kaheks tunniks pärast sünnitust. Seejärel tuleb tugiisikul haiglast lahkuda ja oodata naise-lapse haiglast välja lubamist kodus.
 
Tugiisikud peavad olema sünnitajaga samast leibkonnast, terved ja täitma haiglasse sisenedes tervisdeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse.
Haiglas viibimise ajal kannab tugiisik maski ja ilma tungiva põhjuseta osakonnas ega haiglahoones ei liigu.
Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile. 
Lilli ja kingitusi palume haiglasse mitte tuua/saata.
 
Palume mõistvat suhtumist ning hoiame ennast ja teisi!
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht 
Tel. 4352 025
Mobiil 5301 6518
e-post ene.veiksaar[at]vmh.ee

Perekool alustab 1. detsembrist telesillas

25.11.2020

Kui varem kogunesid perekooli külastajad Viljandi haigla 2. korruse saalis, siis 1. detsembrist alustab perekool loenguid üle telesilla.

Perekool koosneb neljast loengust, mis leiavad aset teisipäeviti kell 16-18 Zoomis. Live`is peetavate loengute teemadeks on: „Rasedusaegne eluviis“, „Ettevalmistus sünnituseks ja sünnitusvalu leevendamine“, „Sünnitusjärgne periood ja vastsündinu hooldus“, „Imetamine“. Koolitajad on Viljandi haigla sünnitusabi ja günekoloogia osakonna ämmaemandad Esta Jüris, Tiia Helve, Liisa Mettus ja Merit Luik. 
 
Üle telesilla peetavate loengute eelduseks on tehniline võimekus. Perekooli külastaja peab olema varustatud internetiga arvutiga, millel on kaamera ja soovitavalt ka mikrofon võimalusel küsimuste esitamiseks. Igaks loenguks saadetakse osalejatele eraldi veebilink enne koolitust tingimusel, et ta on koolituse eest tasunud.
 
Registreerida saab eelmise päeva pärastlõunani (kuni 15.00) ja loengute eest tasuda toimumispäeva hommikuni (kuni 10.00). Hind on 5 eurot inimese kohta ühe loengu eest, kogu loengusarja hind on 15 eurot inimese kohta.
 
Koolituse koha broneerib ambulatoorse ravi registratuur kohapeal, telefoni (434 3001) ja e-posti teel (registratuur[at]vmh.ee).
 
„Perekoolis osaleja ei pruugi olla arvel Viljandi haiglas, osaleda saavad kõik huvilised, info on leitav haigla kodulehelt. Igal kuul algab uus loengusari. 2-tunnise loengu lõpust jääb pool tundi küsimuste küsimiseks ja neile vastamiseks,“ ütles vanemämmaemand Esta Jüris.
 
Populaarsematel saaliloengutel on tavaliselt olnud korraga kohal 12 inimest koos tugiisikutega, Zoomis arvulisi piiranguid ei ole. „Proovime loengud kavandada selliselt, et osalejatel ei hakkaks igav,“ lubab vanemämmaemand Esta Jüris.
 
 
 
Ene Veiksaar 
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
 
 

NB! Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse leviku vastased piirangud

23.11.2020

Valitsus kiitis e-istungil heaks täiendavad koroonaviiruse SARS-Cov-2 leviku vastased piirangud, et kaitsta Eesti inimeste tervist ja elu ning vältida meditsiinisüsteemi ülekoormamist. Korraldus jõustub teisipäevast, 24. novembrist. Piirangud, mis puudutavad statsionaarsete istekohtadega siseruumides toimuvaid avalikke koosolekuid, üritusi ja meelelahutustegevust, hakkavad kehtima laupäevast, 28. novembrist. Piiranguid vaadatakse üle iga kahe nädala tagant.

Peaminister Jüri Ratase sõnul püsib nakatumise tase Eestis kõrge ning koroonaviirus ohustab meid igal pool. „Ilma täiendavate piiranguteta võib tekkida tervishoiusüsteemis ülekoormus. Ohus on ka muude valdkondade normaalne toimetulek,“ nentis ta. „Piirangute eesmärk on hoida Eesti elu võimalikult avatuna. Kui kaua me seda suudame, sõltub igaühe käitumisest ehk sellest, kui tõsiselt me piiranguid täidame ning mõistame, et need on kehtestatud meie võimalikult tavapärase elu kaitseks.“ Peaminister lisas, et seetõttu ei kehtesta valitsus ühtegi absoluutset piirangut ega sulge täielikult ühtegi asutust.

Uusi piiranguid toetavad nii terviseamet kui valitsust nõustavad teadlased.
 

ÜLE EESTI KEHTIVAD PIIRANGUD

Maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides
Kehtestatakse maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades.

Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalikuks siseruumiks peetakse ka ühissõidukit.

2+2 reegel laieneb kõigile avalikele siseruumidele
Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad.

Muu hulgas kehtib see näiteks pangakontoris, muuseumis, näitustel, juuksuri- ja ilusalongides, kuid samuti veekeskustest, ujulates, saunades. Piirang ei kehti koos liikuvale perekonnale või ka siis, kui seda pole võimalik mõistlik tagada, näiteks paljude reisijate korral ühistranspordis, kus lisaks maksimaalse võimaliku distantsi hoidmisele tuleb kanda ka maski.

Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb endiselt kehtima senine 10+2 reegel. Reegel tähendab, et rühmas saab koos olla kuni 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud
Alates 28. novembrist hakkab kehtima avalikel üritustel osalejatele väiksem piirarv. Statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

Lisaks nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Üle riigi kehtestatud maskikandmise kohustusest johtuvalt tuleb ka nendes avalikes siseruumides kanda maski arvestades ülalmainitud eranditega.

Piirang hakkab kehtima teiste meetmetega võrreldes hiljem, et etendusasutused ja teised statsionaarsete istmetega kohtades ürituste korraldajad saaksid teha vajalikke ettevalmistusi korralduse rakendamiseks.

Ühistransport
Kandma tuleb hakata maski või katta nina ja suu. Võimalusel tuleb hoida teistest inimestest kahemeetrist vahemaad.

Sport sisetingimustes
Avalikes siseruumides toimuvatel spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Korraldaja peab tagama kuni 50-protsendise täituvuse ja spordi- või liikumisüritusel osalejate arvu kuni 250 inimest.

Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski. Maskikandmise kohustus ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maskikandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse või töö ja tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Tingimusi ei kohaldata alus-, põhi- ja keskhariduse õppekavajärgsele tegevusele.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvatele professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. See ei kehti lisaks täiskasvanutele ka noorte spordile ehk nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.

Spordivõistlused
Spordivõistluste korraldaja peab tagama inimeste hajutamise ja siseruumides kuni 50 protsendi täituvuse. Üritusest osavõtjate piirarv siseruumides ei tohi olla suurem kui 250 inimest ning õues mitte suurem kui 500 inimest. Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski.

 
PIIRANGUD HARJUMAAL JA IDA-VIRUMAAL

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud
Alates 28. novembrist hakkab kehtima siseruumides statsionaarsete istekohtadega saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht, samuti jumalateenistustel ning avalikel üritustel, avalikel koosolekutel ning meelelahutustegevustes 50 protsendi täituvuse piirang.

Kõikjal nimetatud kohtades tuleb üleriigilisest piirangust tulenevalt kanda maski või katta nina ja suu, sellega seoses kehtivad kõik ülalnimetatud erandid.

Osalejate piirarvud: statsionaarsete istekohtadega siseruumides 400, mujal 250; väliüritusel 500. Piiranguid ei kehtestata laste  mängutubades.

Nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides.

Üle riigi kehtestatud piirangust johtuvalt tuleb ka nendes siseruumides kanda maski arvestades ülalmainitud maskikandmise kohustuse eranditega.

Piirang hakkab kehtima teiste meetmetega võrreldes hiljem, et etendusasutused ja teised statsionaarsete istmetega kohtades ürituste korraldajad saaksid  teha vajalikke ettevalmistusi korralduse rakendamiseks.

Huviharidus- ja tegevus, täiendkoolitus ning täiendõpe siseruumides
Kehtestatakse grupipiirang 10 inimest. Läbiviija peab tagama, et omavahel ei puutu kokku erinevad grupid.

Kõikjal nimetatud tegevuste puhul tuleb arvestada ka üleriigilist piirangut maskikandmise või nina ja suu katmise kohta, mis ei laiene alla 12-aastastele lastele ning mille kohta kehtivad ka kõik ülalpool nimetatud korralduses kehtestatud erandid, sealhulgas olukorras, kus maski kandmine ei ole töö ja tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Ühiskasutatavaid esemeid tuleb desinfitseerida pärast igakordset kasutamist; teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt terviseameti juhistele.

Ükski nimetatud piirangud ei laiene täiendkoolituse ja täiendõppe läbiviimisele, mis on seotud riigi sõjalise kaitsega, tagamaks kaitseväelaste, kaitseliitlaste ning Eestis sõjalise koostöö raames viibivate välisriikide üksuste planeeritud väljaõppetsükli läbiviimine. Samuti ei laiene piirang sisejulgeolekuvaldkonna tegevustele.

Sport sisetingimustes
Grupitreeninguid tohib läbi viia 10-liikmelistes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides ja muus taolises treeningtegevuses. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvat professionaalset ja poolprofessionaalset sporti, sealhulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega.

Siseruumides spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirang ei kehti peredele või kui seda ei ole mõistlikult võimalik täita.

Üleriigilisest piirangust tulenevalt peavad pealtvaatajad kandma siseruumides maski või katma nina ja suu. Ka siinjuures kehtivad kõik maskikandmisega seotud erandid.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. Samuti noorte spordile ning nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.
 
***
 
Harjumaa ja Ida-Virumaa koolide distantsõppe regulatsiooni töötavad välja terviseamet koos haridus- ja teadusministeeriumiga.

***

Viiruse leviku tõkestamise piirangute täitmata jätmisel on riigil õigus rakendada haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot, mida võib määrata korduvalt. Sunniraha eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid nõuetekohaselt järgima.


Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja veebilehel kriis.ee.

Hea algatus - 500 kleiti mammograafi toetuseks

23.11.2020

Margit Maasing ja Viljandi haigla radioloogia osakonna vahvad naised toetasid üle-eestilist heategevuslikku kleidikogumise aktsiooni #500kleiti seitsme kleidiga, mis lähevad oksjonile. Oksjoni tulu läheb Eesti Vähiliidule uue 3D mammograafi ostmiseks.

Radioloogiaüksuse juht Andrus Aavik ütles, et ei pidanud selleks tööl mingit kampaaniat tegema, piisas vaid mõtte õhku viskamisest. „Mul piisas vaid osakonna koosolekul öelda, et kogutakse raha mammobussi uue 3D mammograafi jaoks, kui kohe oli kaasatulijaid. Viljandi haiglal on kavas samuti rinnavähi varajase avastamisega tegelema hakata“.

Radioloogiatehnik Margit Maasing: „Ma olen varem ka heategevuses osalenud. Aga kuna see kampaania puudutab just meie eriala, siis uskusin, et kolleegid tulevad ka kaasa ja tulidki. Meil disainerkleitidele midagi vastu panna ei olnud, aga korraldajad rahustasid, et enamus ongi tavalised kleidid“.

Kõik kleidid olid varustatud ka väikeste kaaskirjade ja heade soovidega. Nii kirjutas näiteks Mariliis: „Suured tänud Sulle, kes Sa selle kleidi väga imelisel eesmärgil omale valisid! Head kandmist!“. Gerli soov oli kirjas nii: „Kanna seda kleiti uhkusega, sa oled NAINE suure südamega!“  Ja Margiti kiri ütles järgmist: „Rõõmsal meelel annetan kleidi suure südamega inimesele, kelle jaoks on heategevus tähtsal kohal. Aitäh, et toetad vähiliitu! Su maitsemeelt arvesse võttes usun, et lisaks Su heale südamele on Sinus ka palju särtsakust ja enesekindlust. Sära oma uues kaunis kleidis!“

Kleite tuli kokku üle 600 ja need pannakse veebioksjonile 30.11-06.12, mille tulu annetatakse vähiliidule. Annetajate hulgas on tuntud lavatähti ja ka vabariigi president.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

TERVIKUMi ehitusluba on käes!

17.11.2020

Kesklinna krundile saab kerkida uus haigla ja tervisekeskus TERVIKUM. Aitäh kõigile asjaosalistele ja palju õnne meile!
Uus ja elujõuline tervishoiukompleks kesklinnas annab linnale palju, meelitades nii olemasolevaid kui uusi erialaspetsialiste, andes kindlust noortele ja potentsiaalsetele uutele elanikele kvaliteetse ning püsiva arstiabi suhtes.
Ehitustööd algavad tuleval kevadel ja TERVIKUM valmib aastal 2023.

Haigla tagab kõigile sisenejatele maskid, korduvkasutusega maskidega sisse ei pääse

16.11.2020

Haigla palub arvestada sellega, et vastuvõtule, uuringutele või analüüse andma tulles on kohustus kanda kirurgilist maski. Kuna me ei saa kontrollida korduvkasutatavate maskide kvaliteeti, siis nendega haigla hoonetesse ei pääse. Haigla tagab kõigile oma hoonetes viibimise ajaks kirurgilised maskid. Alla 12-aastastele lastele ei ole maskikandmine kohustuslik, küll aga soovituslik. Lastele on meil pakkuda lastemaske.

 

Viljandi haiglas analüüsitakse iga päev koroonaproove

16.11.2020

Viljandi haigla diagnostikakliiniku juht Mati Kallas ütles, et haiglas võetakse proovi ennekõike enda töötajatelt ja nakkustunnustega haigla patsientidelt. "Oleme võimaldanud ka perearstidel saata haigekassas kindlustatud patsiendid siia saatekirjaga kiiremaks testimiseks, kas juba samal või järgmisel päeval.

Proovi andmine toimub etteregistreerimise korras tööpäeviti vahemikus kell 08:00-16:00 telefonil 5886 3313. Kui proov antakse enne kl 12.00, saab vastuse samal päeval, hiljem antud proovi tulemuse saab järgmisel päeval. "Kui proov osutub positiivseks, informeerime koheselt Terviseametit ja meie infektsioonikontrolli arsti. Terviseamet võtab inimesega ühendust ning selgitab välja lähikontaktsed."

Proov võetakse haigla Paalalinna-poolses küljes prosektuuri sissepääsu juures alkokabineti all. Proovi andmiseks antakse patsiendile kindel aeg, millest tuleb täpselt kinni pidada, et vältida liigset kogunemist.
Kallas selgitas, et nii nagu Synlabis, saab Viljandi haiglas teha aeglast testi.  "See on molekulaardiagnostiline test, mis määrab viiruse RNA-d ehk viirust otse, mitte viiruse antikehi. Analüüsimine toimub mitmes etapis - kõigepealt eraldatakse viiruse RNA, siis toimub viiruse tuvastamine reaalaja-PCR meetodil."

Samuti on Viljandi haiglal olemas molekulaardiagnostilised kiirtestid – testimise aeg 45 min. Kallase sõnul on neid piiratud koguses ja neid kasutatakse erandkorras EMO-sse pöörduvate erakorraliste haigete puhul, kellel on vastav näidustus.  EMO mingeid muid covid-testimisi ei korralda.  Kui hospitaliseerimist vajav Covid-haige satub EMO-sse ja tema test on positiivne, siis saadame ta edasi Tartu Ülikooli Kliinikumi.”   

Diagnostikakliiniku juhtiv bioanalüütik Karita Kopp ütles, et kogu see analüüsimise protsess tehakse ära ühes analüüsikatsutis. Probleemiks on see, et laborid saavad neid  komplekte väga väheses limiteeritud koguses. See on ka põhjus, miks me kasutame seda ainult haiglasse sattuvate erakorraliste haigete puhul, kus oluline on patsiendi kiire isoleerimine ja raviotsuste tegemine. Neid teste tehakse üle maailma väga palju ja sellest ka defitsiit," selgitas ta.
Paar nädalat tagasi sai Viljandi haigla ka uued testid viiruse antigeeni määramiseks. "See ei ole RNA-test ning see proov muutub positiivseks alles siis, kui inimene on haigust põdenud vähemalt 5-6 päeva ja üldjuhul on haigussümptomid juba selgelt väljendunud. Seega seda varajase testina kasutada ei saa," ütles Kallas.
Haigla pakub kõikidele soovijatele võimalust teha ka tasulist testi 75 euro eest. "Seda on teinud haigekassas mittekindlustatud, sealhulgas meil viibivad välistöölised ja need, kes tahavad sõita välismaale ning vajavad sertifikaati. Neid teste tehti eelmine nädal kokku 18," ütles Kallas ja lisas, et kokku tegi Viljandi haigla eelmine nädal üle 60 testi. Tööpäevadel tehakse umbes 10–15 testi. Nädalavahetustel aeglast testi ei tehta.

Haigla töötajad näitasid Sakalale kolme erinevat ruumi, kus tehakse kiirteste, eraldatakse RNA-d ja tuvastatakse RNA-d. Kopp sõnas, et töötajate kaitsmiseks käib RNA-eraldamisruumis töö bioohutuskappide all. "Siin ei tehta ainult koroonateste, vaid analüüsitakse ka teiste viiruste ja bakterite proove," ütles ta.
 

Karita Kopp ütles, et järgmises ruumis on arvuti ühendatud analüsaatoriga, mis teeb RNA tuvastamiseks läbi pooleteisetunnise tsükli temperatuuri tõstmise ja langetamise näol. "Tulemus kantakse üle arvutisse, kus saame seda hinnata spetsiaalse programmi abil."

Praegusel ajal otsib haigla juurde ka bioanalüütikut ja õde-verevõtjat. Kopp selgitas, et kuna bioanalüütikud võtavad patsientidel verd esimesel korrusel, oleks vaja töötajaid juurde ka laboris analüütiliste protsesside juures. Nii Karita Kopi kui Mati Kallase sõnul on haiglal praegu hea võimekus proovide võtmiseks ning aeglase testi analüüsikomplekte on piisavalt. Olukord aga võib muutuda kiirelt. See võib juhtuda näiteks siis, kui tekib mõni suurem viiruskolle. "Kui Fellinis tekkis kolle, siis lisandus kohe hulgaliselt testijaid," lisas Kallas.
 

Alice Lokk
Sakala

 Artikli allikas: https://sakala.postimees.ee/7109618/viljandi-haiglas-analuusitakse-iga-paev-koroonaproove

Dr Juul räägib meeste tervisest 18. novembril kell 17 Viljandi Linnaraamatukogus

13.11.2020

"Meeste tervis - küsida võib kõike“ - kolmapäeval 18. novembril kell 17.00 võtab Viljandimaa ainus uroloog dr Tõnu Juul raamatukogu 3. korruse saalis jutuks meeste tervise. Kuulda saab ohtudest, riskidest, levinumatest haigustest, ravist ja sellest, mida iga mees teadma peaks, et terve püsida. Olete oodatud kuulama ja küsima!

November on maailmas nimetatud meestekuuks, mil on eriliselt suure tähelepanu all meeste tervis. Eesti Vähiliidu andmetel on eesnäärmevähk paljudes arenenud riikides kujunenud kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks.

Hoolekandekeskuses hakkasid taas kehtima külastuspiirangud

12.11.2020

Viljandi haigla kehtestas alates tänasest, 12. novembrist külastuspiirangud kõigis oma hoolekandekeskuse osakondades. „Arvestades Covid-19 nakatumise eskalatsiooni olen seisukohal, et hooldusosakonna külastused on suure nakkusriski allikaks,“ ütles Viljandi haigla vaimse tervise ravijuht dr Katrin Kaarma. „Külastuskeeld kehtib ajutiselt vähemalt 25. novembrini, olukorda hinnatakse järjepidevalt“. Nagu ka varasemalt on lubatud külastused erandkorras hoolekandekeskuse juhi eriloal juhul, kui külastus on hoolekandekeskuse kliendile tervisliku seisundi tõttu vajalik. Külastamise vajalikkust ja võimalikkust hinnatakse individuaalselt. „Külastuse kestvuse, toimumise aja ning koha otsustab juhataja koostöös Viljandi haigla infektsioonikontrolli teenistusega,“ ütles dr Kaarma.
 

 


 

Viljandi haiglas alustas tegevust patsientide nõukoda

08.11.2020

Esmakordselt kogunes eelmisel nädalal (5. novembril), äsja loodud Viljandi haigla patsientide nõukoda, millest saab haigla juhatusele nõu andev organ. Eestis on teadaolevalt neid veel vaid kahes haiglas – Tartus ja Kuressaares. Nõukoja töö eesmärk on edendada Viljandi haiglas inimesekeskset teenuseosutamist, kanda kogukonnas usaldusisiku rolli, vahendades patsientide küsimusi, probleeme ja ettepanekuid haigla juhatusele ning muuta paremaks patsientide ja nende perekondade informeeritust.

Nõukotta kuuluvad: Malle Vahtra (esimees), Piret Aus, Kelly Heinpõld, Siiri Sula, Mati Rohtlaan, Rivo Aren.

Esmasel kohtumisel tervitasid haiglajuhid 6-liikmelist nõukoda ja tutvustasid haigla hetkeolukorda ning tulevikuplaane. Viljandi haigla nõukogu esimees Agris Koppel sotsiaalministeeriumist ütles, et Eesti Tervishoiu Arengukava järgmise kümne aasta eesmärgiks on muutuda inimesekesksemaks ja seepärast patsientide nõukoda kokku kutsutigi. „Mul on hea meel näha, et nõukoda koosneb eri valdkondade esindajatest. Siin on esindatud kõik eagrupid, sotsiaalvaldkonnast, spordist, kogukonnast,“ ütles Agris Koppel. Juhatuse esimees Priit Tampere tutvustas haigla hetkeolukorda, tulevikuplaane, ravijuht dr Mart Kull rääkis PAIK-projektist ja andis ülevaate laiemalt raviteenuste viimastest arengutest Viljandi haiglas (taastusravi, spordimeditsiin jms).  Ülevaate epidemioloogilisest olukorrast ning Viljandi haigla tegevustest selles andis infektsioonikontrolli arst ja ambulatoorse ravi kliiniku juht dr Kadri Kõivumägi.

“Patsientide nõukoda ei ole haigla jaoks karistusorgan,” ütles nõukoja juht Malle Vahtra. “Meie missioon on olla haigla juhtidele nõuandev ja toetav kogukonna infot edastav nõukoda”.

Ravijuht Mart Kull loodab nõukojas näha kaasamõtlevat partnerit. Ta rõhutas Viljandi haigla uuemeelsust patsiendikesksema tervishoiu loomisel, mille heaks näiteks on Eestis unikaalne PAIK projekt – tervishoiu-ja sotsiaalabiteenuse samaaegne pakkumine krooniliste haigustega patsientidele. „PAIK projekt on kindlasti oluline ka laiemas tervishoiu pildis, sest vaatab patsienti üle süsteemide ja institutsioonide. Praegu on sagedane olukord, kus inimene jääb lahenduseta just nendevahelise koordinatsiooni ja koostöö puudumise tõttu,“ kinnitas ka haiglajuht Priit Tampere.

Patsientide nõukoda koguneb taas detsembris.

Viljandi haigla patsientide nõukojaga saab kontakti: malle.vahtra[at]gmail.com

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla viib läbi patsientide rahuloluküsitluse

06.11.2020

Viljandi haigla alustas ambulatoorsete patsientide rahuoluküsitluse läbiviimist. Selleks palume patsiendil pärast vastuvõttu või EMO külastust täita küsitlusleht. Küsimused puudutavad vastuvõtule registreerimist, personali tegevust, suhtumist ja suhtlemist, aga ka kaasa saadud edasisi suuniseid.

Lisaks palume sel korral patsientidel anda tagasisidet ka soovitusindeksi skaalal. Soovitusindeksiga hindab patsient, kui tõenäoliselt ta Viljandi haiglas saadud teenust oma lähedasele või kolleegile soovitaks. Soovitamise tõenäosust saab hinnata skaalal 0-10. „See hinnang annab meile konkreetse mõõdiku haigla teeninduskvaliteedi hindamiseks. Küsimuste juures on ka vabateksti väljad, kuhu saab anda sõnalist tagasisidet. Sõnaline tagasiside on meie jaoks väga väärtuslik,“ ütles Viljandi haigla kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderström.

Küsitlus viiakse läbi ambulatoorse ravi osakonnas (polikliinik), taastusravis, EMOs ja koduõenduses ning psühhiaatriakliiniku ambulatoorses, akuut ning laste- ja noorukite psühhiaatria osakondades.

Pärast küsitluslehe täitmist jätavad patsiendid küsitluslehe osakonnas selleks otstarbeks märgitud kasti. Koduõenduse patsientidelt küsitakse tagasisidet telefoni teel.

„Me uurime patsiendi rahulolu meie haigla raviteenustega. Ühelt poolt tuleb patsiendi rahulolu hindamise nõue sotsiaalministri määrusest „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“. Samas annab patsientide tagasiside infot haigla juhtkonnale ja kogu haigla meeskonnale, milliseid tegevusi tuleks arendada ja milliste teenustega ollakse või ei olda rahul,“ selgitas haigla kvaliteedispetsialist Kaarin Sarapuu.

Ambulatoorsete (polikliiniku) patsientide rahulolu uuring toimub üle aasta ja kestab kuu aega. Tulemused avaldatakse haigla kodulehel pärast uuringu läbiviimist ja analüüsimist.

Varasemate uuringute tulemusi näeb Viljandi haigla kodulehelt: http://vmh.ee/rahulolu-uuringud/

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

EMO palve!

03.11.2020

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakond palub EMOsse pöördumist tõsiselt kaaluda ja tulla kohale vaid hädavajadusel. „Juhul kui teil esinevad hingamisteede infektsiooni tunnused või teile on kehtestatud eneseisolatsioon, siis palun mitte pöörduda EMO-sse vaid helistada perearstile. Eneseisolatsioon tähendab ranget keeldu lahkuda oma elukohast,“ ütles erakorralise meditsiini osakonna vanemõde Katre Tombu.

"Kergemate vaevuste ja viirushaiguse sümptomite korral soovitame võtta ühendust oma perearstiga. Palve on ajendatud sellest, et EMO ootesaal ei oleks üle rahvastatud ja me saaksime hoida patsientidel 2-meetrist vahet ning inimesed ei peaks ootama välisukse taga,“ selgitas Katre Tombu.

Tuletame veel meelde, et perearstid saavad oma patsiente Viljandi haiglasse Covid-19 proovi andma saata igal tööpäeval, vajalik on etteregistreerimine. Perearst suunab proovi andma inimese, kellel on haigustunnused.

Patsient võib soovi korral ka otse haiglasse helistada, et leppida kokku tasulise proovi andmiseks sobiv kellaaeg. Proov maksab 75 eurot ning selle eest tuleb tasuda kaardimaksega enne proovi andmist kohapeal.

Kui proov saab antud enne keskpäeva, saabuvad vastused juba samal päeval, hiljemalt kella 17-ks. Proovi vastus on näha inimese digiloos aadressil digilugu.ee. Positiivse tulemuse korral võtab prooviandjaga ühendust terviseamet.
 

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla Vaimse tervise küla avapauk Jämejalal

30.10.2020

Neljapäeval, 29. oktoobril toimus esimese erihoolekande maja avamine Jämejala pargis asuvas Vaimse tervise külas. Esimesed elanikud kolivad sisse juba novembri algul.

„Sisuliselt on see uut moodi tulevikku vaatava hoolekandekeskuse algus, kinnitatakse uuele struktuurile üleminek ja lisandub uus teenus - kohtumäärusega erihoolekande teenus,“ ütles Viljandi haigla vaimse tervise ravijuht Katrin Kaarma. „Meie eesmärgiks on erinevatest teenustest vastastikku kasu saava Vaimse tervise küla sünd, mis ühendab endas erihoolekannet, psühhiaatriat ja tegevuskeskust“.

Esimene kolmest erihoolekandemajast saab perekoduks 30-le kohtumäärusega patsiendile. SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool: „Läbi inimesekeskse lähenemise aitame kliendil õppida paremini toime tulema oma igapäevaste oskustega, et paljud neist oleks võimelised naasma võimalikult tavapärasesse ellu. Üks osa integreerimisest on inimese raskuste väljaselgitamine ning teine osa on aidata inimesel üles leida tema enda ressursid muutuste tekkeks, arvestades sealjuures inimese enda võimeid ja vajadusi tavaeluga toimetulekuks. Oluliseks seejuures on inimese enese kaasamine muutuste protsessi. Oleme loonud meeskonna, milles ühtseid põhimõtteid lähtudes toetame klientide eesmärkide saavutamist“.

Käesoleva aasta 23. jaanuaril pandi nurgakivi Viljandi haigla erihoolekande kolmele majale, millest igaüks mahutab kolmkümmend elanikku. Majad kerkisid Jämejala kultuurimaja kõrvale ja hoolekandekeskuse ringmaja taha vanade laohoonete asemele. Ehitustöid teostas OÜ KRC Ehitus ja Viljandi haigla ehituse projektijuht oli Erki Maasing.

Ülejäänud kaks maja valmivad järgmise aasta algul ja on mõeldud ebastabiilse remissiooniga patsientidele. Kolmes majas leiab kodu ligi 100 abivajajat.

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

6 insuldi riskifaktorit – märka neid!

29.10.2020

Eestis haigestub insulti üle 4500 inimese aastas. Insult on haigus, mis tekib reeglina äkki ja omab laialdasi ja kaugeleulatuvaid tagajärgi ning see võib tabada meist igaühte.  Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (ajusisene verevalandus ehk hemorraagiline insult).

Insuldi sümptomid olenevad sellest, kui suur on kahjustus, milline ajuosa on kahjustunud ja missugune on olnud inimese eelnev terviseseisund. Sagedasemad sümptomid on: ühe kehapoole nõrkus, ühe kehapoole tuimus, kõnehäire, äkki tekkinud tasakaaluhäire, äkki tekkiv väga tugev peavalu. Kiire abi päästab elu – kutsuge koheselt kiirabi!

Paljud insuldi riskifaktorid on välditavad õige elustiiliga. Näiteks:
•    Suitsetamine – kahekordistab insuldi tekkeriski, kuna soodustab veresoonte ahenemist ning suurendab trombiriski
•    Alkoholi liigtarbimine – suurendab tekkeriski, kuna tõstab vererõhku
•    Suur kehakaal 
•    Vähene füüsiline aktiivsus – 30 min mõõdukat füüsilist koormust 5x nädalas aitab vähendada tekkeriski
•    Kõrge vererõhk
•    Suhkurtõbi – suurendab tekkeriski, kuna suhkruhaigus kahjustab veresooni
•    Südame rütmihäired – tekitavad trombe, mis võivad ummistada ajuveresooni
•    Suur vere kolesteroolisisaldus – kolesterool kuhjub veresoonete seintele ja tekib kolesteroolinaast ehk lubjastus ning verevool aeglustub.

Muuda oma elustiili juba täna ja kindlustad endale tervema elu aastateks!

Viljandi insuldipatsiendi raviteekonda koordineeriv teenus ehk VIRK-teenus:

Viljandi haigla on üheks partnerhaiglaks Tartu Ülikooli Kliinikumi projektis „Insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas”. Seoses sellega alustasime kevadel Viljandi haigla insuldipatsientide teekondade kaardistamist. Septembrikuust oleme ägeda insuldiga patsientide teekondasid koordineeritult juhtinud, tagades sujuva raviteekonna, säilitamaks läbi erinevate tegevuste inimeste iseseisvat toimetulekut ja tegevusvõimet.

Soovime toetada inimest ja tema lähedasi erinevate probleemidega hakkama saamisel. Selle projekti raames oleme koolitanud oma õdesid, teenuse koordinaatoreid, taastusravi spetsialiste ja hooldajaid, kes patsiente raviteekonnal abistavad.

Meie jaoks on oluline inimesekesksus, patsiendi ja tema omaste toetamine, teenuste järjepidavus ning koostöö eri teenuseosutajate vahel.


Patsiendi insulditeekonna kaardistamine Viljandi haiglas (vasakult: Kadri Oras, Eneli Tulp, Relika Kobin, Ulvi Skirta, Erli Lond).

Uuri lisa www.insult.ee!
 

Viljandi haiglas on avatud gümnasistide maailnäitus

28.10.2020

Nüüd ei pea eriarsti kabineti ukse taga ootaja enam tühja seina ega kaaskannatajaid vaatama. Pilk puhkab kaunitel maasikumaalidel. Viljandi ja Jõgevamaa gümnaasiumide augustikuise maalilaagri tööd keskenduvad loodusele. Ka haiglaskäik võib olla nauditav😊

Tulge vaatama!

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi haigla kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla alustas HIV-positiivsete ravi

23.10.2020

Viljandi haigla sai infektsioonhaiguste eriala loa ning on sellest nädalast HIV-ravi osutav haigla. Ravimeid saavad oktoobris eeskätt Viljandi haigla sundravi- ja sõltuvushäiretega patsiendid, kes varem said ravimeid oma raviarstidelt Tallinnast, Tartust või Ida-Virumaalt. Alates novembrist on võimalus kõigil soovijatel HIV alaseks nõustamiseks ja raviks pöörduda Viljandi haiglasse.

Siin saavad soovi korral oma ravi jätkata ka näiteks inimesed, kes Viljandisse mõneks ajaks õppima tulevad. „Elu näitab, et erinevatel põhjustel võib olla keeruline selle haigusega oma kodukandis arsti juures käia. Julgustan neid inimesi kindlasti Viljandi haiglasse pöörduma“ ütles Viljandi haiglas Ambulatoorse ravi kliinikut juhtima asunud infektsioonihaiguste arst dr Kadri Kõivumägi.

HIV-ravi on tablettravi, mis tähendab igapäevast tablettide võtmist. „Kui varem oodati ravi alustamisega pärast diagnoosi saamist, siis nüüd alustatakse ravi koheselt. Mida kiiremini inimene ravi saama hakkab, seda parem on tema tervislik seisund edaspidi,“ selgitas arst.
 
HIV-positiivne patsient käib arstlikus kontrollis iga 3-6 kuu järel. Vastuvõtul tehakse tervisekontroll, mis hõlmab erinevaid analüüse, veresuhkru ja vererõhu mõõtmist, vaktsineerimist ning nõustamist. „Mida vähem aega on viirus saanud organismis paljuneda ja immuunsüsteem kahjustada, seda parem on hilisem elukvaliteet. Kui me saame varakult jaole, võib HIV-positiivse inimese elu olla samaväärne kui tavainimesel,“ ütles dr Kõivumägi. Eestis oli 2019. aasta seisuga umbes 6000 registreeritud HIV positiivset, kellest  ligikaudu 4200 on ravil.
 



Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

Erihoolekande majad avavad Jämejalal uksed

23.10.2020

Neljapäeval, 29. oktoobril toimub esimese erihoolekande maja avamine Jämejala pargis asuvas vaimse tervise külas. Esimesed elanikud kolivad sisse juba novembri algul.

„Sisuliselt on see uut moodi tulevikku vaatava hoolekandekeskuse algus, kinnitatakse uuele struktuurile üleminek - lisandub kohtumäärusega erihoolekande teenus,“ ütles Viljandi haigla vaimse tervise ravijuht Katrin Kaarma. „Tuleviku vaates on meie eesmärgiks erinevatest teenustest vastastikku kasu saava (erihoolekanne, psühhiaatria, tegevuskeskus) Vaimse Tervise Küla sünd. See on üks osa sellest.“

Esimene kolmest erihoolekandemajast saab perekoduks 30-le kohtumäärusega patsiendile. SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool: „Läbi inimesekeskse lähenemise aitame kliendil õppida paremini toime tulema oma igapäevaste oskustega, et paljud neist oleks võimelised naasma võimalikult tavapärasesse ellu. Üks osa integreerimisest on inimese raskuste väljaselgitamine ning teine osa on aidata inimesel üles leida tema enda ressursid muutuste tekkeks, arvestades sealjuures inimese enda võimeid ja vajadusi tavaeluga toimetulekuks. Oluliseks seejuures on inimese enese kaasamine muutuste protsessi. Oleme loonud meeskonna, milles ühtseid põhimõtteid lähtudes toetame klientide eesmärkide saavutamist“.

Käesoleva aasta 23. jaanuaril pandi nurgakivi Viljandi haigla erihoolekande kolmele majale, millest igaüks mahutab kolmkümmend elanikku. Majad kerkisid Jämejala kultuurimaja kõrvale ja hoolekandekeskuse ringmaja taha vanade laohoonete asemele. Esimesed patsiendid kolivad sisse novembri esimestel päevadel.

Ehitustöid teostas OÜ KRC Ehitus ja Viljandi haigla ehituse projektijuht oli Erki Maasing.

Ülejäänud kaks maja valmivad järgmise aasta algul ja on mõeldud ebastabiilse remissiooniga patsientidele. Kolmes majas leiab kodu ligi 100 abivajajat.


Uue maja tutvustav VIDEO


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

Oktoobrist kehtib uus tasuliste teenuste hinnakiri

22.10.2020

Ambulatoorsete ja statsionaarsete arstiabi teenuste, omaosalustasude ja viiteliste teenustasude hinnakiri 01.10.2020

Eriarsti esmane vastuvõtt 35 €

Eriarsti korduv (sama haigusjuht) vastuvõtt 25 €

Psühhiaatri vastuvõtt 45 €

Psühholoogi vastuvõtt 40 €

Arstlik ekspertiis joobeseisundi tuvastamiseks 35 €

Autojuhi meditsiiniline läbivaatus ja tõendi väljastamine 35 €

Visiiditasu 5 €

Voodipäevatasu (1 päev) 2,50 €

Iseseisva statsionaarse õendusabi omaosalustasu (15%) 12,68 €

Loote kromosoomhaiguste sõeluuring (Niptify) 250 €

Aborditasu kindlustatud inimesele 43.02 €

Aborditasu kindlustatud inimesele (medikamentoosne) 17,67 €

Aborditasu kindlustamata inimesele (medikamentoosne) 140 €

Aborditasu kindlustamata inimesele (narkoosis) 314,23 €

Esimene (alanud) ööpäev perepalatis 23 €

Iga järgnev ööpäev perepalatis 19 €

Funktsioone toetava taastusravi omaosalus (20%) 15,11 €

Vaktsineerimine 5 €

Viljandi haigla ja Riigi Kinniavara AS sõlmisid koostööleppe Tervikumi ehitamiseks

20.10.2020

Riigi Kinnisvara ning Viljandi Haigla SA sõlmisid koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara. Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suuruse netopinnaga innovaatiline tervishoiukompleks valmib 2023. aastal.



Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on koostöö Viljandi Haiglaga olnud hea. „Kuigi haigla ehitusprojekti juhtimine ei ole küll Riigi Kinnisvara tavapärane valdkond, oleme suutnud edukalt varasema kogemuse suurprojektide juhtimisel üle tuua ka Viljandisse. Usun, et leiame läbi riigihangete head koostööpartnerid, et Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse ehitus edukalt lõpuni viia,“ lisas Kusmin.

SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere: „Uue maja planeerimise protsess on tegelikult meie enda muutumise protsess. Me ei ole rääkinud ainult betoonist vaid ka sellest, kuidas me seal toimetama hakkame. RKS on olnud väga tubli partner, kes läbi valu ja vaeva ning vastastikkuse õppimise on kogu pildi endale selgeks saanud. Haiglal endal ei ole sellise suuremahulise ehituse planeerimise kompetentsi ja meil on rõõm, et oleme Eesti turul nii usaldusväärse partneri leidnud, kellega on kindel edasi minna“.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. 19. sajandi keskel loodud Viljandi haigla luuakse uueks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni teeviidaks kogu lähiregiooni haiglavõrgu arengule.

Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvaraga korraldatud Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võitis DAGOpen arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Projekteerimistöödeks planeeriti 15 kuud, kuhu mahuks neli etappi: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi-ja tööprojekt. Juunis sellel aastal sai valmis eelprojekt ning olenemata vahepeal tekkinud eriolukorrale, ollakse töödega graafikus. Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse ehituse algus on planeeritud 2021. esimesse poolde.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks.

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskusele nime leidmiseks korraldatud konkursi võitis Hanno Matto ning uueks nimeks sai Tervikum. Rohkem informatsiooni uue haigla ja tervisekeskuse kohta leiate kodulehelt https://newviljandihospital.ee.

 

Tegevusjuhendaja Harli Koppelmann: Olen õppinud oma elu rohkem väärtustama

08.10.2020

Mida kujutab endast tegevusjuhendaja töö?
Tegevusjuhendajad tegelevad vaimse häire ja vaimse puudega inimestega. Üks osa meie tööst on hoida kodukorda, et kõigil oleks siin võimalikult kodune, rahulik ja mõnus olla. Tihtipeale on meie kliendid tundlikumad kui tavainimesed. Teine osa on suhtlemine ja tegelemine – värvime, joonistame, käime väljas jalutamas. Kui neil on mure, siis räägime sellest ja püüame lahendada. Meie töös on oluline inimeste tundmaõppimine, et ära hoida agressiivset käitumist. Enamasti meil siin ohtlikke kliente ei ole, kuna nad on samuti inimesed, siis ongi oluline nendega tegelemine.

Suhtlemine on tavapärasest erinev. Teil on spetsiaalne väljaõpe?
Jah, meil on kohustus käia koolist läbi, et saada tegevusjuhendaja kutse. See on aastane väljaõpe, mida saab teha töö kõrvalt. Lisaks käime koolitustel, kus õpetatakse, kuidas töötada vaimselt haigete inimestega, võetakse läbi erinevad situatsioonid. Aga peamine on ikka see, et sa jälgid oma kliente ja õpid neid tundma.
Olen tähele pannud, et enamus tegevusjuhendajaid on mehed…
Jah, nii see on, meestel on rohkem rammu, aga meil töötab ka naisi. On tulnud ette juhuseid, kus mõni klient endast välja läheb, siis on rahunemisprotsessis tähtis ära tunnetada õige moment, millal see juhtuma hakkab. Igale inimesele tuleb erinevalt läheneda. Mõnele piisab rahustavast vestlusest, ärakuulamisest, mõnele üheskoos joonistamisest jne.

Kui kaua erihoolduse osakonnas viibitakse?
Osad kliendid vahelduvad - ühed tulevad, teised lähevad, liiguvad erinevate hooldekodude vahel. Aga enamus neist elab siin mitmeid aastaid.

Kui palju sinul on hoolealuseid?
Osakonnas on 30 klienti ja personalist korraga tööl 3 tegevusjuhendajat, vanemtegevusjuhendaja ja perenaine. Ööseks jääb valvesse 2 tegevusjuhendajat.

Kust tuli sinusugune tore noormees niisuguse erialavaliku peale?
Ma tulin siia tööle täpselt aasta tagasi. Enne seda elasin kaks aastat Austraalias, tegin tööd ja rändasin ringi, elasin rõõmsalt „saba rõngas“ nagu noor inimene ikka. Tagasi kodulinna tulles mõtlesin, et võiks midagi uut ja väljakutsuvat proovida. Tegevusjuhendaja töö tundus just selline, kus on väljakutset ja tegevust, kus saab ise edasi areneda ja õppida. Siin näed erinevaid inimesi erinevate lugudega, erinevate erivajadustega inimesi.

Kust sa kuulsid, et selline amet on olemas?
Mu vanaema töötas sellel alal. Ma teadsin, et on 24-tunnised vahetused ja siin juhtub vahel asju, mida tavainimeste eludes ei juhtu.

Kas see ei muserda sind?
Alguses pani mõtlema küll, aga pigem annab see isegi rohkem jõudu ning tekitab hea tunde, et mul on käed-jalad olemas ja kahe kõrva vahel mõistust ka mõnusalt. Olen õppinud oma elu rohkem väärtustama.

On sul mingi kaugem perspektiiv ka, õpid siin inimesi tundma, omandad vajalikud teadmised-oskused, kuhu edasi?
Ma astusin sel sügisel Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžisse sotsiaaltööd ja rehabilitatsioonikorraldust õppima. See töö on hästi mõnus ka selle poolest, et kui teed 24-tunnise vahetuse ära, on sul juba kolm tööpäeva kuus tehtud. Selle töö kõrvalt saad sa lubada endale ülikoolis kaugõppes käimist. Lõpetamise järel on mul võimalik valida, kas jääda Viljandi haiglasse või mujale liikuda.
Eesti hooldekodudes on kokku pandud erineva vaimse häire ja vaimupuudega kliendid, kes omavahel ei sobi. Samuti on hooldekodudes vähe kohti, samal ajal kui inimkond vananeb. Arengukohti ja mõtteid jagub.

Kuidas sa ennast tasakaalus hoiad?
Sel suvel näiteks remontisin vanaema maja, tegin selle korda - see oli üks tore väike projektike enda elus. Nüüd hakkasin uuesti jõusaalis käima, mulle meeldib ka jooksmas käia. Ülikool võtab samuti oma aja. Kui koroona taandub, lähen jälle reisima.

Kellele see töö võiks sobida?
Üliõpilastele võiks see olla sobiv võimalus näiteks nädalavahetustel lisaraha teenida. Töögraafik on hea, sest seda tööd saab muu töö kõrvalt ka teha. Õpid tundma erinevaid vaimseid haigusi ja isiksusi, õpid suhtlemist ja kannatlikkust. Need inimesed, kellega me siin töötame, panevad sind proovile ja see tuleb kasuks ka igapäevaelus, õpetab olema kannatlik mistahes olukorras.

Kuidas Viljandi haigla töökohana tundub?
Kolleegide poolest hästi äge! Meil läheb töö päris sujuvalt ja mõnusalt. Juhtkond on alati öelnud, et me võime oma muredega nende poole pöörduda. See annab hea toe ja tunde, et hoolitakse oma töötajatest.


NB! Otsime oma meeskonda tegevusjuhendajat. Vaata töökuulutust SIIT.


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

 

Viljandi haigla pakub noorsportlastele tasuta tervisekontrolli

07.10.2020

Viljandi haigla osaleb Eesti Haigekassa rahastatud ennetusprojektis “Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks”.
„Terviseuuringule on oodatud kuni 19-aastased (k.a.) lapsed-noored, kes treenivad regulaarselt (sh võistlevad) vähemalt 3 korda nädalas lisaks kehalise kasvatuse tundidele,“ ütles Viljandi haigla taastusravikliiniku juht dr Krista Lääne.
Vastuvõtule tulles peab sportlasel olema kaasas eelnevalt täidetud tervisliku seisundi küsimustik (vorm ESMF-1 on leitav haigla kodulehelt https://vmh.ee/noorsportlaste-terviseuuringud/.
Registreerimiseks palume helistada telefonil 434 3001. Veel on vabu aegu!

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

Viljandi haigla pakub Covid-19 testi tegemise võimalust

02.10.2020

Alates esmaspäevast, 5. oktoobrist saab Viljandi haiglas teha tasulist Covid-19 testi. Seni oli see võimalik vaid operatsioonile suunduvatele või haiglaravil viibivatele patsientidele ning haigla töötajatele ja perearsti saatekirjaga patsientidele.

Ilma saatekirjata on analüüsi maksumuseks 75 eurot ning selle eest tuleb tasuda enne proovi andmist. Tasuda saab kohapeal kaardiga või eelnevalt arvega. Arve jaoks on vajalik: nimi, aadress, meiliaadress, telefoni number.
Covid-19 proovi anda soovijad registreerivad end telefonil 5886 3313 (E-R 8-16). Proovile tulekuks antakse  kellaaeg ning testide võtmine toimub haigla Paalalinna poolses küljes asuva prosektuuri sissepääsu juures (alkokabineti all).
 

Kaardimakseid saab sooritada kohapeal.
Kui proov saab antud enne keskpäeva, siis saabuvad vastused samal päeval hiljemalt kella 17ks. Vastused on nähtavad digiloos (digilugu.ee).
Covid-19 testi positiivse tulemuse järel tuleb jääda perearsti jälgimisele.

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

Haigla noorte nõustamise kabinet - anonüümsem kui terviseõpetuse tund

30.09.2020

„Noorte nõustamise süsteemi loomise eesmärk oli vähendada abortide arvu ja see on ideaalselt saavutatud. Statistika järgi on abortide arvu langus just noorte seas kõige suurem olnud ja arvatakse, et see on nii just tänu noorte nõustamise süsteemile,“ ütleb dr Malle Praks, kes 1991. aastal lõi Viljandi haigla juurde esimese noorte nõustamise kabineti Eestis.

Noorte nõustamise kabinette on igas maakonnas üle Eesti. Viljandi haigla noortekabinetis nõustavad kuni 26-aastasi neide ja noormehi naistearst, ämmaemand ning naha- ja suguhaiguste arst. Tegemist on ennetusprogrammiga, mida rahastab Haigkassa. Vastuvõtule on oodatud ka ravikindlustamata noored, kellele teenus on tasuta.

„Noortekabinetis pikka ootejärjekorda ei ole. Erakorralisemate probleemide korral leiame alati aja. Meile saab helistada registratuuri numbril 4343001,“ lisab vanemämmaemand Esta Jüris. „Kõige enam pöördumisi on seotud sooviga leida sobiv rasestumisvastane vahend. Lisaks veel menstruatsioonitsükli häiretega või on niisugused patsiendid, kes juba arsti juures käinud, kuid vajavad järelravi või nõustamist“.

„Me teeme ju igasuguseid teste - suguhaigused, viljatus, põletikud jne. Teeme sünnitusjärgset nõustamist, raseduse tuvastamist, abordi eelset- ja järgset nõustamist,“ loetleb dr Praks ja lisab, et ühtegi vastuvõttu ei tehta kiirustades. „Meil ei ole ühtegi vastuvõttu alla 30 minuti, sest meil on vaja ka silma vaadata, mitte ainult kirjutada. Vahel tullakse ka paariti,“ täiendab vanemämmaemand.

Haigla noorte nõustamise kabinet on anonüümsem kui terviseõpetuse tund koolis. Arst või ämmaemand on noore inimesega kahekesi, kedagi teist (ka õde) juures ei ole. „See teenus on  konfidentsiaalne, pöördujale turvaline. Teinekord on ema kaasas, ka siis me küsime, kas see on noore inimese enda soov. Tavaliselt tullakse järgmisel korral üksinda, sest usaldus on tekkinud,“ räägib Esta Jüris.
 

Tihti juhtub ka nii, et noor tuleb vastuvõtule ühe murega, pärast aga selgub, et tal on koolis raske või suhted sassis. Siis katsutakse ühiselt algpõhjuseni jõuda, kuid sageli see ei tule esimesest vastuvõtust välja, mis tegelikult vaevab.

Info noorte nõustamise kabineti võimaluste kohta liigub peamiselt suust-suhu. Vanusegrupp on kuni 26-aastased noored (kaasa arvatud). „Meie noorte nõustamise süsteemile on mõningad tegelased heitnud ette, et see on liiga meditsiiniline. Seks, orgasm - kuidas meie seda enda peale ei võta, miks ei õpetata neid tehnikaid,“ muigab dr Praks ja kurdab, et poisse käib vähe. „Poisse võiks rohkem tulla. Naha- ja suguhaiguste arst dr Marge Tampere võtab noortekabineti raames vastu kuni 26-aastasi noormehi teisipäeviti 13-14.00, nõustab kõikvõimalikel seksuaaltervise alastel teemadel“.

Abordi teemal soovitab dr Praks alati enne otsustamist nõu pidada, kuid parem on siiski seda ennetada. „Abort ei ole hea,  kuid mõistan, et see on tüdruku või naise enese tahe, mille vastu mul ei ole õigust minna. See on teema, millest me räägime väga pikalt. Aga tegelikult saab asi alguse teadlikkusest raseduse ärahoidmise (kontratseptsioon) kohta. Mitte nii, et teeme loosungid ja oleme abordi vastu, mis see tulemus on siis? Tulemus on seesama, mida me siin näeme – tulevad lapsed, keda mitte keegi ei taha. Me oleme selles mõttes abordi vastased, et tahame, et need asjad oleksid kenasti läbi arutatud ja demokraatlikud,“ selgitab naistearst.

„Selleks see kabinet ongi, et taolisi olukordi ei tekiks. Soovime, et noored tuleksid juba kümne-üheteistaastaselt. Vastavalt eale tutvustame kõike, mida neil seksuaaltervise koha pealt on vaja teada,“ ütlevad ämmaemandad Esta Jüris ja Tiia Helve. „Kui hakkavad tekkima suhted, kuidas hoiduda soovimatust rasedusest jne. Noor inimene võib algul ju ka lihtsalt meiega tutvumas käia, et näha, kas tekib usaldus“.
Nüüdsest on lisaks tavapärastele vastuvõttudele ühel päeval nädalas noortele ka pikendatud vastuvõtt kella seitsmeni õhtul.


Pildil vasakult: ämmaemand Tiia Helve, vanemämmaemand Esta Jüris ja günekoloog dr Malle Praks
 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

 

Viljandi haigla alustab silmaoperatsioonidega

24.09.2020

Viljandi haigla on saanud endale uue silmaarsti. Dr Kadri Põder, dr Ljudmila Gorjatševa, dr Aleks Kree kõrval alustas vastuvõtte dr Anne-Liis Matson, kelle tulekuga lisandub haiglas võimekus teha silmahaiguste laserravi, klaaskehasiseseid süste kui ka laugude pisioperatsioone.

Anne-Liis peab end pooleldi tallinlaseks ja pooleldi viljandlaseks, kes pärast Inglismaal töötatud perioodi on nüüd otsustanud jääda paikseks Viljandisse, kuhu pere teda on toonud. Residentuuri läbis ta Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinikus ja töötas pärast residentuuri dr Kai Noore Silmakabinetis, kus väikese koormusega jätkab ka praegu. Vahepeal täiendas dr Matson end Suurbritannias Royal United Hospitalis. „Peamine, mille pärast ma sinna kogemusi omandama läksin, oli silmapõhja haiguste diagnostika ja ravi (laserravi, süstid), mida sain seal palju praktiseerida. Lisaks olid mul erakorralised vastuvõtud – nn silmavalved, kus sai näha palju erakorralisi silmahaigusi ja silmatraumasid, see oli samuti huvitav," ütles Anne-Liis ja lisas, et Viljandi haiglasse on äsja tulnud uus silmalaser, millega saab ravida suhkruhaigeid patsiente, samuti neid kellel on näiteks silmapõhjaveeni sulgus ja ka glaukoomiga patsiente. Lisaks sellele on Viljandi haiglas nüüd ka OCT (silmapõhja pildistamise aparaat), millega saab teha detailset pilti võrkkestast ja samuti silmanärvidest. See on hästi oluline silmapõhjahaiguste ja glaukoomi diagnostikas," ütles dr Matson.

Kui seni on suhkruhaiged ja patsiendid, kellel on silmapõhja veeni sulgus saadetud kas Tartusse, Pärnusse või Tallinnasse, siis nüüdsest saavad nad abi Viljandi haiglast. „Lisaks silmapõhja laserravile tahan ma hakata tegema ka silmasiseseid süste, mis on vajalikud samuti eelkõige suhkruhaigetele patsientidele, ealise maakuli degeneratsiooniga patsientidele ning silmapõhja veeni sulgusega patsientidele. Operatsioonide tegemise valmidus on täiesti olemas, hetkel tegeleme instrumentide tellimisega".

Lisaks silmasüstidele soovib dr Matson operatsioonitoas hakata teostama ka laugude pisioperatsioone (näiteks raheterade avamine, healoomuliste nahamoodustiste eemaldamine) ja veel meeldib Anne-Liisile tegeleda lastega ning nende silmi ravida. „Mul on endal väikesed lapsed, see on tore kontingent. Nad on nii vahva vaheldus täiskasvanutele, nendega on tore," rääkis Anne-Liis.

„See on hästi rõõmustav, et avanes võimalus siia tööle tulla. Me oleme varem palju pendeldanud Tallinna ja Viljandi vahet. Inglismaal olime küll terve perega, sest tüdrukud on alles väikesed. Nüüd oleme siia paikseks jäänud. Viljandi on lastele kasvamiseks ideaalne paik," ütles dr Anne-Liis Matson.


 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Haiglas tuleb taas täita tervisedeklaratsioon

22.09.2020

Alates tänasest, 22. septembrist tuleb haiglasse sisenedes taas täita tervisedeklaratsiooni lühem vorm. Jätkuvalt mõõdetakse kontrollpunktis kehatemperatuuri ja antakse mask, mida tuleb kanda kogu haigla territooriumil viibimise ajal.

Haigla osakondades kehtib jätkuvalt külastuskeeld. Lähedaste juurde pääseb kokkuleppel raviarstiga erandkorras.

Rahvusvaheline patsiendiohutuse päev julgustab märkama ja rääkima

17.09.2020

Täna, 17. septembril tähistatakse juba teist aastat ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, millega tõstetakse inimeste teadlikkust ohutuse valdkonnas ja julgustatakse tervishoiutöötajaid ning elanikkonda rohkem tähelepanu pöörama ravi käigus juhtuda võivatele kõrvalekalletele ja tekkivatele ohtlikele olukordadele, mis võivad potentsiaalselt kahjustada patsiendi või tervishoiutöötaja tervist. Teeme seda ka Viljandi haiglas, kus patsientide ohutuse tagamine on prioriteediks.

Ülemaailmsest statistikast selgub, et tervishoiuasutused ei ole alati just kõige turvalisemad kohad. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul on kogu maailmas meditsiinilise tegevuste käigus tekkinud vigastuste ja surmajuhtumite ohvriks langenud kümned miljonid patsiendid. Iga kümnes haiglaravil ja iga neljas ambulatoorsel ravil viibiv patsient kogeb tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju ning keskeltläbi sajast hospitaliseeritud patsiendist seitse võivad saada haiglanakkuse. Need andmed räägivad üle maailma tervishoiusüsteemis toimuva kohta ja rõhutavad teema olulisust. Eesti statistikat on keeruline välja tuua, sest veel ei toimu üle Eesti toimivat universaalset ja süstemaatilist ohutusjuhtumite registreerimist, kuid vaatamata sellele, et meil on väga kõrgelt haritud arstid, suurepärase väljaõppe saanud õed ning järjest parema ettevalmistuse saanud hooldustöötajad, võime olla kindlad, et sarnased juhtumid leiavad aset ka Eestis.  

Kõigi aset leidvate juhtumite registreerimine, näiteks vale ravimi või ravimi doosi manustamine, vale diagnoosi määramine või diagnoosi hilinemine, patsiendi kukkumine haiglas viibimise käigus või patsiendi rünnak töötaja vastu, annab tervishoiuasutustele võimaluse toimunud sündmused läbi arutada, koostada edasine tegevuskava, muuta töökorraldust ning aruteludest õppides sarnaseid juhtumeid tulevikus vältida.
Tundub ju väga lihtne, et registreerime kõik toimunud sündmused, mis kahjustasid või oleksid võinud kahjustada patsienti või töötajat ning kui registreeritud juhtumeid ei ole, siis saame öelda, et oleme kõige turvalisem ja ohutum tervishoiuteenuse osutaja. Kahjuks tuleb siin aga arvestada organisatsioonis valitseva kultuuriga, sest kui tervishoiutöötajatel pole harjumust või julgust aset leidnud juhtumitest teada anda, kartes patsiendi ja lähedaste reaktsiooni, töökoha kaotust, kolleegide halvakspanu või pädevuse küsimärgi alla seadmist, siis jätab ta pigem selle juhtumi registreerimata lootes, et see välja ei tule ning patsiendiga läheb kõik hästi.

Siit ka küsimus - kuidas saame muuta tervishoiuasutuste kultuuri selliseks, et me julgeksime rääkida kõikidest toimunud sündmustest avameelselt ja sanktsioone kartmata? Eriti oluline on luua organisatsioonis mittesüüdistav õhkkond, kus ei keskenduta süüdlase leidmisele, vaid eksimustest õppimisele ja lahenduste leidmisele. Selleks tuleb aga aset leidnud juhtumitest avameelselt rääkida. Kindlasti on igal tervishoiutöötajal raske tunnistada toimunut, mis tingis ohtliku olukorra ja kuidagi ei lihtsusta rääkimist ka teadmine, et see pole toimunud tahtlikult, vaid paljude halbade juhuste kokkusattumisel. Seetõttu on ühised avameelsed arutelud ainuõige viis välja selgitada, miks nii juhtus ja kuidas saaks tööprotsesse muuta selliselt, et sarnane sündmus uuesti aset ei leiaks.
Kahjuks ei ole veel rakendunud pikalt planeerimises olnud patsiendikindlustuse seadus, mille vajalikkuse üle on pikalt arutletud. Patsiendikindlustuse seadus, mille üheks eesmärgiks peaks olema meditsiinitöötaja ja raviasutuse rahalise vastutuse vähendamine, aitaks samuti oluliselt liikuda avatuma töökultuuri suunas. See julgustab raviasutusi  senisest veelgi rohkem välditavate ravivigadega tegelema ja vähendab tervishoiuteenuse osutajate hirmu, et iga ravivea tunnistamine võib tähendada asutusele märkimisväärse rahalise kulu riski.

Oluline roll juhtumite ennetamisel on ka patsientidel ja nende lähedastel, kes peaksid koheselt kõike, mis arusaamatuks jäi, kindlasti arstilt või õelt üle küsima ning sekkuma alati, kui  tundub, et midagi toimub tavapärasest teisiti või ei jagata haigusseisundi kohta piisavalt infot. Samuti on oluline anda oma tervise kohta põhjalik ülevaade, sest kui abivajaja kõigist oma kaebustest ei räägi, võib jääda mõni oluline tegur tähelepanuta. Seega on ka patsiendid väga olulised meeskonnaliikmeid ohujuhtumite ennetamisel. Soovime tervishoiutöötajatena ju väga, et patsient saab haiglast abi oma terviseprobleemile, mitte seda, et põhihaigusele lisanduks veel mõni tervisekahjustus. Seetõttu jääb vaid loota, et kohandatakse tulevikus ka Eesti tervishoiu rahastussüsteemi, mis annaks suurema võimaluse tagada ravi järjepidevus ja inimesekesksem käsitlus ning patsientidel ja nende lähedastel oleks senisest rohkem võimalust kaasa rääkida oma ravi eesmärkide seadmisel ja raviplaanide koostamisel.

Teeme Viljandi haiglas kõik selleks, et meie haigla oleks turvaline nii patsientidele kui töötajatele. Selleks oleme alustanud regulaarseid juhtumite arutelukoosolekuid, mille tulemusena muudame nii töökeskkonda kui tööprotsesse turvalisemaks ja ohutumaks. Lisaks oleme veel sel aastal kasutusele võtmas  ohujuhtumite registreerimise infosüsteemi ning julgustame kõiki töötajaid olema avatumad ning üksteist toetavamad, et ei tekiks valehäbi juhtumite avalikustamisel. Samuti ootame patsientidelt tagasisidet ja ettepanekuid ning kindlasti näeme sellel teemal edaspidi suurt rolli ja koostööd äsja loodud Viljandi haigla patsientide nõukojaga. Seega - me kõik saame anda oma tegevusega panuse, et meie haigla keskkond muutuks veelgi turvalisemaks.


Tervist soovides
Signe Asi
SA Viljandi Haigla
õendusjuht

Viljandi haigla juures alustas tegevusjuhendajate õppegrupp

15.09.2020

Eile alustas Viljandi haigla juures õppetööga Sotsiaal- ja tervishoiu spetsialisti eriala Viljandi õppegrupp. Õppijad spetsialiseeruvad meile nii vajalikule tegevusjuhendaja erialale.

Tegevusjuhendaja töö on kliendi sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine, juhendamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega.

Õpe kestab üks aasta. Lisaks auditoorsele õppele tuleb läbida õppepraktika töökeskkonnas. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti õppe läbimisel on võimalik sooritada kutseeksam ning spetsialiseeruda tegevusjuhendajaks.

Õppetöö viib läbi Valgamaa Kutseõppekeskus.

 

Haigekassa palub tagasisidet kaugvastuvõttude parandamiseks

15.09.2020

Eriolukord tõi päevapealt Eesti tervishoidu kaugvastuvõtu, mis võimaldab tervisemuret lahendada kodust lahkumata. Haigekassa jätkab kaugvastuvõttude rahastamist eriarstiabis ka tavaolukorras, sest teenust peavad vajalikuks nii patsiendid kui tervishoiutöötajad.


Kaugvastuvõtt eriarstiabis toimub patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel distantsilt ja selle läbiviimiseks kasutatakse telefoni-, videokõnet või veebivestlust. Kaugvastuvõttude eesmärk on parandada inimese jaoks ravi kättesaadavust, järjepidavust ja ravitulemusi ning säästa tema aega ja raha.


„Eriolukorras inimestelt saadud tagasiside näitas selgelt, et kaugvastuvõtt aitab säästa aega ja inimene saab vajaliku abi kodust või kontorist lahkumata. Raviasutused saavad tänu kaugvastuvõtu võimaluse lisandumisele oma tööd paindlikumalt korraldada ja konkreetse patsiendi vajadustega paremini arvestada,“ lisas haigekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo.

Kubo sõnul peab kaugvastuvõtt olema sisu poolest võrdne kontaktvastuvõtuga ehk seda saab kasutada vaid juhul, kui teenuse kvaliteet ei kannata. Samuti peab tervishoiutöötaja sobivaima vastuvõtuviisi valikul arvestama patsiendi võimaluste ja tehniliste oskustega.


Haigekassa tasub eriarsti kaugvastuvõttude eest, mis toimuvad tagasikutsel ehk tegemist peab olema korduva mitte esmase vastuvõtuga.  Kaugvastuvõttu saab kasutada vaid juhul, kui  patsient on sellega nõus ehk inimesele jääb alati võimalus saada abi nii nagu varem.  „Juhtudel, kus patsient vajab füüsilist läbivaatust, ei ole kaugvastuvõtt sobiv viis. Kaugvastuvõtu sobivuse igal konkreetsel juhul otsustab tervishoiutöötaja,“ lisas Kubo.


Kaugvastuvõtt sobib hästi näiteks kroonilise haigusega patsiendi jälgimiseks. Kaugvastuvõtul saab patsiendi suunata uuringutele ja analüüsidele, mida kodule lähimas tervishoiu asutuses teha saab. Lisaks võimaldab kaugvastuvõtt jääda spetsialistide jälgimisele ka neil patsientidel, kes elavad kaugel, samuti lihtsustab see arstilkäiku liikumispuudega inimestele.


Palun andke meile tagasidet oma kaugvastuvõtu kogemuse kohta, et saaksime jätkata teenuse parendamist. Küsimustikule saab vastata siit.
 
Kaugvastuvõtuks ei loeta korralduslikke tegevusi, näiteks arstiaja kokkuleppimist, muutmist või tühistamist, ega ka seda, kui tervishoiutöötaja ravijuhiseid täpsustamata teavitab patsienti uuringutulemusest või kirjutab välja korduvretsepti.


Et saada ülevaade, kuidas raviasutused kaugvastuvõtte praktikas teevad, kogub haigekassa patsientide kogemuse kohta tagasisidet. Küsimustikule saab vastata siit. Partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnasse sõnul on väljatöötamisel ka lahendus, kus iga inimene, kelle kaugvastuvõtu eest haigekassale arve laekub, saab veebiküsimustikule vastamise kutse oma e-posti aadressile. „Nii saab iga inimene anda sisendit teenuse jätkuvaks parendamiseks,“ lisas Tähnas.
Teate edastas:
 
Vivika Tamra

Eesti Haigekassa

peaspetsialist
Avalike suhete ja tervise edenduse osakond

Doonoripäevad toimuvad Sakala keskuses

14.09.2020

Doonoripäevad toimuvad edaspidi Sakala keskuses (Tallinna 5). Kuupäevad: 28. september, 29. oktoober, 26. november ja 28. detsember. Kellaaeg jääb ikka samaks 9:45-13:00.

Uroloogi vastuvõtt haiglas

11.09.2020

Varem nii Viljandi Tervisekeskuses kui haiglas vastuvõtte teinud maakonna ainus uroloog Tõnu Juul teeb nüüdsest Haigekassa lepingumahuga kaetud ambulatoorseid vastuvõtte ainult Viljandi haiglas. Uroloogi vastuvõtud toimuvad neljal päeval nädalas - esmaspäevast neljapäevani. Vastuvõtule pääseb perearsti või eriarsti saatekirjaga.

Viljandi haigla laiendab sisehaiguste arsti ambulatoorseid vastuvõtte

07.09.2020

Alates 10. septembrist alustab Viljandi haiglas ambulatoorsete vastuvõttudega sisearst dr Marika Niinemets ja 16. septembrist sisearst dr Margus Põder. Viljandi haigla eesmärk on parandada haiglaravil olnud patsientide järelravi võimalusi ja kvaliteeti.

Haigla suurendab vastuvõttude arvu sisehaiguste arstide abil, kes olid varem üksnes statsionaarse ravi poolel ehk haiglas. Nüüd hakkavad nad vastuvõtte tegema ka ambulatoorselt ehk nn polikliinikus. Arsti juurde pääseb perearsti või eriarsti saatekirjaga.

„Sisearstide ambulatoorsed vastuvõtud annavad võimaluse arstile haiglaravi järgselt jälgida oma ravialuste käekäiku ja parandada vajadusel patsientide järelravi võimalusi. Inglise keeles iseloomustab seda meditsiinis kasutatav termin warm handoff (soe üleandmine), mis võimaldab tagada ravi järjepidevuse statsionaarsest ravist üleminekul perearsti vastutusele,“ ütles Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull.

Kõik perearstid on teretulnud saatma oma siseprofiiliga haigeid vajadusel sisearstide vastuvõtule ja konsultatsioonile. Sisehaiguste arstide ambulatoorsed vastuvõtud võimaldavad pääseda sisehaigustega seotud muredega kiiremini eriarsti juurde ja uuringutele.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Isad on taas lubatud perepalatisse

04.09.2020

Alates tänasest, 4. septembrist lubab Viljandi haigla taas isad perepalatisse, kuid kehtima jäävad teatud nõuded. Isad peavad olema terved ja täitma tervisedeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse. Haiglas viibimise ajal tuleb kanda maski ja viibida üksnes sünnitustoas või perepalatis. Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile.

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

Viljandi ja Kuressaare haigla juhid lõid koostööks käed

28.08.2020

Viljandi ja Kuressaare haigla juhid lõid käed ja sõlmisid koostööleppe. „Soovime võrdsetel alustel seljad kokku pannes üheskoos tugevamad olla,“ ütles Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Otsime koostöökohti, et üksteist täiendada nii kompetentsi kui tehnoloogia osas“.

Koostööleping sõlmiti eesmärgiga olla patsiendile lähemal ja pakkuda kvaliteetsemat abi kohapeal. Kavas on PAIK projekti laiendamine Saaremaa suunal ja Koduhaigla kasutuselevõtt Viljandi haigla eeskujul. Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli: „Võtmesõnaks on telemeditsiin. Vaatame, kui edukalt me saame vastastikku suhelda läbi digitaalsete kanalite.

Püüame telemeditsiinis läbimurret saavutada nii psühhiaatria kui radioloogia osas ja liikusimegi juba sammukese edasi. Usume, et maakonna elanikele on ikkagi parim variant see, kui nende tervishoiuteenuste eest hoolitseb oma maakonna eriarstiabi pakkuv haigla“. Kuna Saaremaal on ainult üks radioloog, siis on Kuressaare haigla huvitatud koostööst Viljandi haiglaga, kus radiolooge on neli.

Koostöö käivitub ka koolituste osas. Viljandi haigla koolituskeskus hakkab täienduskoolitama radiolooge ja radioloogiatehnikuid ning pakub väljaõpet ka Kuressaare kolleegidele. Juba esmaspäeval hakatakse testima IT lahendusi, et üle telesilla koostööd alustada.

NIPTIFY - täpseim loote kromosoomiuuring

27.08.2020

 

NIPTIFY on kõige täpsem loote kromosoomhaiguste sõeluuring, mis määrab Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri sündroomi esinemise riski ja lisaks ka loote soo. Haigekassa kompenseerib NIPTIFY testi rasedatele, kellel on OSCAR testiga leitud kõrgenenud loote kromosoomhaiguse risk. Tänu sellele ei pea 90% kõrge OSCAR riskiga patsientidest läbima invasiivset lootevee uuringut. NIPTIFY on ohutu ja kiire, sest analüüsiks võetakse emalt vereproov ja testi tulemused saabuvad arstile 4-8 tööpäeva jooksul.

Olenemata OSCAR testi ajastusest ja tulemusest, on NIPTIFY test kättesaadav kõigile lapseootel peredele juba alates 10. rasedusnädalast. Test tuvastab loote võimaliku kromosoomhaiguse peaaegu 100% täpsusega ja määrab loote soo eksimatult. Lisaks võib NIPTIFY tuvastada ka teisi kromosomaalseid kõrvalekaldeid ehk juhuleide, mis võivad mõjutada loote tervist ja raseduse kulgu. NIPTIFY on välja töötatud Eesti teadlaste ja arstide koostöös, analüüsid tehakse Tartus ning teie geeniandmeid ei saadeta riigist välja.
 

Rohkem infot NIPTIFY.ee

UUS! Viljandi haigla visioon ja väärtused

11.08.2020

Vaata, kes me oleme ja kuhu läheme. Tutvu meie haigla visiooni ja väärtustega SIIN.

 

EMO ei võta vastu pakke haiglas viibivatele patsientidele

07.08.2020

 Head lähedased!

Palun tooge haigla peahoones viibivatele patsientidele pakke esmaspäevast reedeni kell 8-16 haigla infolauda. Pakk peab olema varustatud patsiendi nime ja osakonnaga. 

Erakorralise meditsiini osakond (EMO) haiglas viibivate patsientide pakke vastu ei võta.

Mõistvale suhtumisele lootes

SA Viljandi Haigla

Viljandi haigla kriisistaap otsustas piirangud osaliselt taastada

31.07.2020

Seoses epidemioloogilise olukorra muutusega Tartu piirkonnas tegi Viljandi haigla kriisistaap otsuse taastada järgmised piirangud, et hoida Viljandi haigla jätkuvalt Covidi vaba haiglana. 


- 1. augustist  kehtib ülehaiglaline külastuskeeld. Pakke patsiendi nime ja osakonnaga võib tuua peahoone kontrollpunkti (E-R kl 8-16) ja Jämejalal osakondadesse.
-  Sünnitaja lähedane võib sünnituste juures viibida, kandes maski. Sünnituse järgselt peab lähedane lahkuma. Nii sünnitaja kui saatja täidavad tervisedeklaratsiooni. 
- Ambulatoorne töö jätkub hetkel senises mahus. Covid-19 nakkuskahtluse või ülemiste hingamisteede viirussümptomite korral palume vastuvõtule mitte tulla, teavitada sellest haigla registratuuri ning leppida kokku uus vastuvõtuaeg. 
Covid-19 nakkuskahtlus:
- kehatemperatuur hetkel või eelneva 7 päeva jooksul vähemalt 37,5° C ning
- vähemalt üks hiljuti tekkinud hingamisteede sümptomitest: püsiv köha, hingeldus, kurguvalu või
- 14 päeva jooksul olnud kokkupuude Covid-19 haigega.
- Covid-19 nakkuskahtluse korral palume mitte pöörduda EMOsse, vaid võtke ühendust oma perearstiga.
 
Nakatumise vältimiseks on ülioluline jälgida kätehügieeni, hoida distantsi teiste inimestega ning haigena püsida kodus. 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee

Analüüside andmine toimub taas peahoone 4. korrusel

31.07.2020

Alates 3. augustist toimub vere jm analüüside andmine taas haigla peahoone B-korpuse 4. korruse verevõturuumis. 

 
 

Hoolekandekeskuse juht vahetub

30.07.2020

29. juulil oli viimane tööpäev Viljandi haigla hoolekandekeskuse juhil Kaja Kogeril. Kaja Koger töötas Viljandi haiglas 2004. aastast ning juhtis hoolekandekeskust (endise nimega õendus-hoolduskeskust) suvest 2011.

 
Hoolekandekeskuse juhi lahkumine toimub juhatuse ja keskuse juhi vahelisel kokkuleppel. Seoses teenuste struktuuri muutumisega ning uute teenuste lisandumisega vaadati üle plaanid ja tulevikunägemused ning keskuse juht leidis, et teda ootavad ees uued ja teistsugused väljakutsed.
 
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere tunnustas Kaja Kogerit väärtusliku panuse eest haigla teenuste arendamisel: "Kaja on hämmastava töövõimega inimene. Temaga koos oleme teinud olulisi ja suuri asju, mis on parandanud meie teenuste kvaliteeti. Üks olulisemaid tegusid oli hoolekandekeskuse ümarmaja, Eestis ainulaadse maja valmimine Jämejala pargis 2013. aasta alguses. Tänan Kajat selle suure panuse eest kogu Viljandi haigla nimel!".
 
Hoolekandekeskuse juhtimise andis Kaja Koger ajutiselt üle haigla sotsiaaltöö juhile Kairi Noolele, õige pea kuulutatakse välja konkurss hoolekandekeskusele uue juhi leidmiseks.
 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee

Peaminister Jüri Ratase külaskäik

29.07.2020

Täna, 29. juulil külastas  peaminister Jüri Ratas oma Viljandimaa visiidi raames Viljandi haiglat.

Haigla nõukogu ja juhatuse liikmed andsid peaministrile ülevaate haigla tegevusvaldkondadest, edulugudest ning murekohtadest. Pikemalt peatuti PAIK-projekti - kroonilise haigusega patsiendi järjepideva toetuse tagamise (lähemalt SIIN) teenuse loomisel -, ainsana Eestis osutataval psühhiaatrilise sundravi teenusel ning Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse hoone rajamise tegevustel ja plaanidel. 

Päevakohase intervjuu ning galerii peaministri külaskäigu avanud tervisekontrollist leiate ajalehest Sakala (intervjuu, galerii).

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee

Kuus soovitust, kuidas saab kiiremini arstiabi

10.07.2020

Nii mõnelegi inimestele teeb muret arsti juurde pääsemine. Selleks, et saada kiiremini lahendus oma tervisemurele, saad Sa ise palju ära teha. Siin on Sulle mõned soovitused:
 
1. Kerge tervisemurega saad abi apteegist või perearsti nõuandeliinilt - kergete terviseprobleemide puhul nagu väike palavik, kurguvalu või nohu-köha, tuleks püsida kodus, puhata ning lasta keha immuunsüsteemil oma tööd teha – ligi 80% vaevustest lähevad ise üle. Kehva enesetunde korral saad turgutust käsimüügiravimitest, mille kohta oskavad soovitusi jagada apteekrid. Kiiret abi saad ka nõuandetelefonilt 1220* või 634 6630, kus perearstid ja - õed annavad ööpäevaringselt tervisenõu.
 
2. Haigestumisel alusta perearstist - kui oled haige olnud juba mõnda aega ja haigus on ägeda loomuga, tasub pöörduda oma perearsti poole, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi ja saab sind vajadusel suunata ka eriarsti vastuvõtule.
 
3. Kasuta e-konsultatsiooni – nii säästad aega, sest Sa ei pea ise eriarsti poole pöörduma. Nimelt on perearstil võimalik e-konsultatsiooni kaudu konsulteerida ise eriarstidega Sinu diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. Kui selgub, et vajad siiski eriarstiabi juurde kohale minekut ja täiendavaid uuringuid, kutsub eriarst su oma vastuvõtule.
Praeguseks saavad perearstid oma patsiendi tervisemure lahendamiseks eriarstiga konsulteerida juba mitmekümnel erialal. E-konsultatsiooni teenust on 2020. a esimesel poolaastal kasutanud 13 700 inimest pea 30 000 korda.
 
4. Kasuta digiregistratuuri - kõige kiiremini ja mugavalt leiad sobiliku eriarstiaja üleriigilise digiregistratuuri kaudu, kus on võimalik vastuvõtu aegu broneerida, muuta või tühistada. Digiregistratuur annab sulle valikuvabaduse leida sobiv eriarsti vastuvõtuaeg ühest kohast, ilma et peaks pöörduma erinevatesse raviasutustesse. Kui sa ei leia endale ise sobivat aega eriarsti juurde, siis soovitab Sulle neid digiregistratuuri juurde loodud tehnoloogiline abimees. 
Praeguseks on digiregistratuuri kaudu võimalik arstiaega broneerida juba 66 raviasutusse. Digiregistratuuris on alates selle loomisest ehk viimase pooleteise aastaga tehtud üle 68 000 broneeringu. Pane tähele, et eriarsti vastuvõtuaja broneerimiseks on vajalik perearsti saatekiri (v.a günekoloogi, naha-suguhaiguste arsti, silmaarst või psühhiaatri juurde).
 
5. Vaata arstiaegu üle Eesti - Erinevates raviasutuses ja erinevate arstide juurde võivad olla väga erineva pikkusega ooteajad. Kui saad saatekirja eriarstile, siis ära eelista kindlat haiglat või arsti, vaata arstiaegu erinevate raviasutuste lõikes üle Eesti. Sul on õigus valida endale sobiv arst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses. Isegi kui perearst on saatekirjale kirjutanud mõne kindla arsti või raviasutuse nime, tasub alati uurida vastuvõtuaegu teistest haiglatest või teiste arstide juurde. Haigekassa kulul arstiabi saamiseks vali kindlasti nende lepingupartner.  
 
6. Tühista arstiaeg, kui sa ei saa vastuvõtule minna – õigeaegse teavituse korral (vähemalt 24 tundi enne visiiti) saab vastuvõtuaja vabastada ning teistel patsientidel on võimalik aeg broneerida ja kiiremini arstiabi saada.  Oma aja saab digiregistratuuri kaudu tühistada vaid paari klikiga. Sel aastal on digiregistratuuri kaudu tühistatud u 6000 broneeritud arstiaega, mis oleks vastasel juhul olnud tühivisiidid, kus patsient ei ilmu vastuvõtule ja arstiaeg läheb raisku.
 
 
* Perearsti nõuandetelefonile 1220 helistamisel kehtib lühinumbri tariif kuni 30 senti kõneminuti kohta. Täpse kõnehinna info teadasaamiseks pöörduda oma telefonioperaatori poole!
 
 
Allikas: Eesti Haigekassa
 

Doonoripäevad toimuvad 30.juulil ja 27.augustil Paalalinna koolis

26.06.2020

Doonoripäevad toimuvad 30. juulil ja 27. augustil kell 09.45-13.00 Paalalinna koolis. Doonorid peavad kindlasti olema terved ning verd loovitama minnes ei tohi kaasa võtta sõpru/tuttavaid lihtsalt "seltskonna" mõttes. 
Verevarusid on vaja pidevalt täiendada. Aitäh aitamast!
 

Lõuna-Eesti sai insuldikoordinaatorite võrgustiku

26.06.2020

Viljandi haigla koolituskeskus viis esmakordselt läbi suuremahulise koolituse, mis oli suunatud väljapoole oma haiglat. Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiprojekt näeb ette koordinaatorite kaasamist raviprotsessi ja koolituse eesmärgiks oli tekitada Lõuna-Eestisse insuldikoordinaatorite võrgustik. Koolitus toimus Viljandi haigla koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

„Kuna Tartu Ülikooli Kliinikum hakkas tegelema insuldiprojektiga, siis pakkusime neile oma abi koordinaatorite koolitamiseks, sest meil on tänu PAIK pilootprojektile olemas integreeritud teenuste osutamise kogemus ning tööl tervisejuhid, kelle üheks ülesandeks on ka koordinatsioon,“ ütles Viljandi haigla õendusjuht Signe Asi ja lisas, et koordinaatorid peavad suutma ühendada kõik osapooled - patsiendi, tema lähedased, haigla, esmatasandi ja sotsiaalabi.

„Lõuna-Eestisse tekib koolituse järgselt võrgustik, kus mõistetakse ühtemoodi inimkesksust, võrgustikutööd ja insuldipatsiendi toetamist. Koolitusel osalenud sotsiaaltöötajad täiendasid enda teadmisi insuldi meditsiinilise poole osas ning õed said vajalikke teadmisi sotsiaaltööst. Kõik selle nimel, et insuldipatsiendid ja nende lähedased saaksid vajalikku tuge sõltumata sellest, kuhu tervishoiuasutusse nad satuvad,“ ütles Insuldiprojekti juht Liina Pääbo Tartu Ülikooli Kliinikumist.

Kuu aega kestnud e-õppes osales telesilla vahendusel 22 väga erineva taustaga inimest – sotsiaaltöötajad, õed, füsioterapeudid ja PAIK projekti tervisejuhid. Insuldikoordinaatorid hakkavad tööle Tartu Ülikooli Kliinikumis, Elva, Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Lõuna-Eesti haiglas.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla laiendab ortopeedide vastuvõtte

17.06.2020

Alates 1. juulist 2020 hakkab Viljandi haiglas lisaks dr Mati Lüdimoisile vastuvõtte tegema ka dr Marju Kelviste. Vastuvõtule võib pöörduda nii täiskasvanu kui laps, kellel on probleeme luu- ja lihaskonna haiguste, selja- ning liigesvalude korral. Ortopeedile saab registreerida tavapärases korras, helistades Viljandi haigla registratuuri numbril 434 3001 või digiregistratuuris digilugu.ee, kust saab jooksvalt infot ka vastuvõtuaegade kohta. Nii nagu kõigi teiste erialade puhul saavad registreerida ortopeedi vastuvõtule Viljandi haiglasse abivajajad üle Eesti.

 

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht 

Viljandi haiglas avati ämmaemanda iseseisva vastuvõtu tuba

01.06.2020

 
Lastekaitsepäeval, 1. juunil avas Viljandi haigla ämmaemanda iseseisva vastuvõtu toa. Lisaks igapäevasele ämmaemanda iseseisvale vastuvõtule hakkavad seal toimuma kord nädalas imetamisnõustamised, raseduskriisinõustamised ja gestatsioonidiabeedi-alased nõustamised. „Rasedate vastuvõtte teeme palju, tuba on töös. Lastekaitsepäev on ilus võimalus sellest laiemalt teada anda,“ ütles vanemämmaemand Esta Vahtra. „Imetamisnõustamisele saab pöörduda registratuuri kaudu ning ämmaemanda vastuvõtule võib suunata ka perearst. Imetamisnõustamisele võivad pöörduda ka need emad, kes soovivad rinnaga toitmise lõpetada“. Ämmaemandatel on Viljandi haiglas veel ka iseseisvad noortekabineti vastuvõtud kahel päeval nädalas, kuhu on nõustamisele oodatud kuni 27-aastased noored.
 
 
Ene Veiksaar
kommunikatsioonijuht
 
 

Erihoolekande majad ligi sajale patsiendile jõudsid Jämejalal sarikapeoni

29.05.2020

 
Traditsioonide kohaselt asetavad töömehed sarikatele pärja, tähistamaks ühe ehitusfaasi lõppu. Sarikapeo eesmärgiks on töömeestele tehtud töö eest tänu avaldada. Kui töömehed pakutavaga rahul on, lubatakse tellijal pärg maha võtta ja töö jätkub. Kui ei, siis tõmmatakse rahvatraditsioonide kohaselt katusele vanad püksid…
 
„Ma loodan, et tänu ja meelespidamise tõttu antakse meile luba see pärg traditsiooniliselt ka maha võtta ning koostöö kolmel ehitusobjektil lõpule viia. Nüüd on selle suve suuremad mürad möödas ning sügisel ootab ees esimese maja valmimine. Jämejala pargi arendus aga sellega veel ei lõpe, ettevalmistamisel on juba uued tegevused,“ ütles SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. 
 
SA Viljandi Haigla ehituse projektijuht Erki Maasing sai ehitajalt kingiks tähtpäevaks graveeritud sae ja võttis pärja maha. Kahel hoonel on katused valmis ja kolmandal käivad katusetööd. Tehakse fassaadi soojustust, krohvimist ning torutöid, käimas on siseviimistlus. Hoonete valmimise lõpptähtajaks on veebruar 2021. Hooned ehitab OÜ KRC Ehitus, projekteerimistööde ning ehitustööde perioodil teostab autorijärelevalvet AS Resand ja omanikujärelevalvet OÜ P.P. Ehitusjärelevalve.
 
„Psüühilise erivajadusega isikutele saame uutes hoonetes osutada erihoolekandeteenust neile sobivates perelaadsetes tingimustes,“ ütles hoolekandekeskuse juht Kaja Koger. „Tänu uute majade valmimisele paranevad oluliselt  nii erihooldekodu elanike elu- ja puhketingimused kui ka meie tegevusjuhendajate töötingimused“.
 
Uute peretüüpi kodude rajamist toetakse läbi kahe projekti, milleks on „Viljandi haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine“ ja „Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade loomine“. Projekte rahastatakse  meetmest  2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Rahastus saadakse 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 15% ulatuses riigieelarvelisest toetusest.
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

Viljandi haigla käivitas Koduhaigla – haigla tuleb koju

21.05.2020

Koduõde Merit Tekko konsulteerimas eriarst dr Estri Kruusiga telesilla vahendusel.

Viljandi haigla tegi esimesena Eestis Koduhaigla pilootprojektiga algust 01. aprillil 2020. Eriolukord kiirendas pikalt planeeritud teenuse kasutuselevõttu. Nüüdseks on testperiood läbi ja Koduhaigla edukalt käivitunud.

Viljandi haigla juhatuse liikme dr Katrin Kaarma sõnul viidi Koduhaigla idee ellu sisuliselt kuue päevaga. „Pikalt mõttes olnud idee tekkis vajadusest ja näitas, kuidas probleemi korral ühe eesmärgi nimel end kokku võeti ning tegutsema asuti,“ kommenteeris dr Kartin Kaarma.

„Viljandi haigla koduteenuste osakonna koduõed ja eriarst tulid eriolukorras appi patsientidele, keda viirusteperioodil ei saa hoida piisavalt kaua haiglas,“ ütles Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ja lisas, et tänu innovaatilisele ja toetavale juhatusele saavad üldse sellised asjad sündida“.

Koduhaigla  teenus on aktiivravi osutamine koduõe ja eriarsti poolt patsiendi kodus seisundite puhul, mis muidu vajaksid haiglaravi. Koduhaigla teenusele saab inimese suunata EMO arst, sise- või kirurgia eriarst, kui arstlik läbivaatus ja vajalikud uuringud on tehtud.

Koduhaigla patsientideks on krooniliste haiguste ägenemise (nt südamepuudulikkus, kopsuhaigused) või keskmise raskusega põletikega (nt uroinfektsioon, roospõletik) Viljandi linna ja lähiümbruse elanikud.

Koduõde käib patsiendi juures vajadusel iga päev ja talle on toeks eriarst, kes teda konsulteerib. „Palju on ravimite võtmise kontrolli, vereanalüüside võtmist, tilkinfusiooni teostamist, veenisiseste antibiootikumide manustamist,“ selgitas Kadri Oras.

Patsiendil on võimalus võtta ühendust eriarstiga telesilla vahendusel, mille rajab koduõde oma tahvelarvutiga läbi haigla loodud turvalise suhtlusplatvormi. „Tahvelarvutid on meile väga suureks abiks. Haigla arendusjuht Andres Anier on meile rajanud turvalise suhtlusplatvormi, milles patsientide terviseandmed on kaitstud,“ ütles Oras.

Oma lähedase terviseprobleemile Koduhaiglast abi saanud Priit Põiklik: „Selline terviklik abi haigla poolt oli meile ootamatu ja meeldiv üllatus. Viljandi haiglas võeti inimese tervis tervikuna ja põhjalikult ette. Me saime sealt reaalset abi. Initsiatiiv tuli haigla poolt.“

Teineteisest sõltumatult alustas Viljandi sõpruslinn Porvoo samal ajal sarnase projektiga, aga Soomes on see teenus patsiendile tasuline. Viljandis tasub selle eest osaliselt haigekassa koduõenduse ja eriarstiabi kaugvastuvõttude teenuse läbi. Kulud, mida haigekassa hetkel ei kata, tasub haigla esialgu omavahenditest.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Infektsoonivolinikud: üldpilt Viljandimaa hooldekodudes on üllatavalt hea

20.05.2020

Anu Välis, Eneli Tulp ja Eve Pärnaku
 
Aprilli lõpul alustasid üle Eesti tööd infektsioonivolinikud kelle ülesandeks oli pakkuda teadmisi ja oskusi hooldekodude töötajatele, et ennetada Covid-19 puhangut eakatel klientidel. Viljandi haigla koduteenuste osakonna koduõed Eve Pärnaku ja Eneli Tulp ning sotsiaaltöötaja Anu Välis käisid kahe nädala jooksul läbi 10 Viljandi maakonna hoolekandeasutust. Nad kaardistasid ja testisid hooldekodude töötajate isikukaitsevahendite olemasolu ja nende kasutamisoskust. 
 
Anu Välis: „Üldpilt oli üllatavalt hea. Kogu aeg on räägitud, et hooldekodud on hirmsad kohad, kus elamine on alla igasugust arvestust, aga tegelikult oli väga palju kohti, mille kohta võib ainult kiidusõnu öelda, nagu koju läheks“. Volinike sõnul on väikesed hooldekodud südamelähedasemad ja soojemad kui steriilsed suured majad, mis euroremonditud ja klantsitud. „Ja kui ilusad on seal aiad! Kärstna, Polli, Pariisi – kõik olid nii koostööaltid“.
 
Viljandimaa 17-st hoolekandeasutusest enamik kuulub valdadele, kaks on erakätes. Sotsiaalkindlustusamet saatis infektsioonivolinikele nimekirja, kust olid välja jäetud need asutused, mis on seotud haiglaga või need, kus elab alla 20 inimese. Osad ei soovinud neid vastu võtta, leidsid, et neil on kõik niigi korras. „Küll ma püüdsin veenda, et me ei tule kontrollima, vaid vaatame koos, kuidas teil parem oleks. Aga telefonist kaugemale ei jõudnud,“ ütleb Eve Pärnaku ja lisab, et need asutused, kes volinikud nö tuppa lasksid ja koostööd olid nõus tegema, jäid kõik väga rahule ja andsid väga positiivset tagasisidet. Pilistvere hooldekodu juhataja ütles kenasti: ma nii ootasin teid ja tean nüüd, millest teised ilma jäid. „Palju sõltub töötajate suhtumine juhatajast,“ nendib Eve Pärnaku.
 
Volinikud ajasid hirmu peale 
 
Olukorra kaardistamiseks täitsid volinikud mahuka kontrollmaterjali. Nende sõnul oli paljudel hooldekodudel algselt hirm. Suhtlemisega läks see üle ja nii mõneski kohas lõppes külaskäik ühise supisöömisega või kohvilauas. „Hirm oli kõigil, sest kardeti, et me tuleme lihtsalt kontrollima. Eks sotsiaalkindlustusamet oli näinud ka ette, et me natukene kontrollime, pidime täitma ankeedid. Aga me suhtlesime nendega kui kolleegid, mitte kontrollid,“ selgitas Pärnaku.
 
Kõige suurem vajadus oli hooldekodudes töötajate praktilisest õppest, kuidas isikukaitsevahendeid selga panna ja kuidas ära võtta. „Õppematerjali oli neile saadetud palju, aga läbi harjutatud polnud kusagil. Me õpetasime neid isikukaitsevahendeid kasutama, tegime kõik otsast lõpuni läbi. Varustust oli piisavalt, puudust ei tundnud keegi, ütles Eve Pärnaku. Anu Välis leiab, et hooldekodude töötajad on tegelikult väga tublid ja enamasti teavad, kuidas kriisiolukorras käituda, läbi oli mõeldud seegi, kuidas viirustunnustega klienti teistest isoleerida. Mulgi häärber Hallistes isoleeris koroonaviirusesse nakatunud patsiendi, käitudes parimal võimalikul moel, mida nad selles olukorras ja olemasoleva tööjõuga teha said. Hooldekodude personal oli reeglina hästi soe ja sõbralik, kinnitavad infektsioonivolinikud. „See kindlasti rahustas nad maha, et me andsime ka häid nippe. Näiteks soovitasime isikukaitsevahendite kasti ja esmaabikomplekti valmis panna, juhuks, kui peaks mistahes nakkusoht puhkema. Kastis on ka flaierid meeldetuletusega, kuidas kaitsevahendeid kasutada, et mitte ennast kahjustada ja mitte üle mõtlemisega hulluks minna, pigem mõjusime rahustavalt,“ rääkisid naised. 
 
Üks, mida kõik kolm volinikku hoolekandekeskuste kohta soovivad omastele öelda: minge ja vaadake, kuidas teie memmed elavad! Ärge looge endale eelarvamust. „Tegelikult on hooldekodude seis Viljandi maakonnas ikka päris hea. Omaksed ei peaks mõtlema, et hooldekodus olek on inimesele nagu karistus,“ võttis Eve Pärnaku hoolekandeasutustes nähtu kokku ja Eneli Tulp meenutas Polli hooldekodus nähtud teraapiakassi, kes on kui pereliige, keda kõik saavad täpselt nii palju kaisutada ja paitada, kui tahavad.
 
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 
 

Viljandi haigla hoolekandekeskusesse ja psühhiaatriakliinikusse pakkide toomise kord

18.05.2020

Alates tänasest, 18. maist tohib taas tuua pakke Jämejalal asuvasse hoolekandekeskuse ümarasse majja ja erihoolekande majja ning Viljandi haigla peahoone 8 B (ja ka 3B) korpuse hoolekandekeskuse elanikele. Pakke võetakse vastu tööpäeviti 11-14.00. Kuna kõigi pakkide sisu desinfitseeritakse, on soovitav erinevad asjad pakendada eraldi plastkarpidesse või kilesse. Vastu ei võeta asju, mida desinfitseerida ei saa (sh riideid). Pakkide üleandmine keskuse töötajale toimub Jämejalal  hoolekandekeskuse või erihoolekande maja uksel, järgides 2 + 2 reeglit. Haigla peahoones võtab pakid vastu infolauas olev töötaja, kes aitab paki teie lähedaseni toimetada.

Psühhiaatriakliinik võtab pakke vastu tööpäeviti 8-16.00. Paki peal peab kindlasti olema märgitud patsiendi nimi ja osakond.

 

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskuse nimeks saab TERVIKUM

15.05.2020

TERVIKUM on Viljandi linna südames asuva SA Viljandi Haigla, perearstide ja sotsiaalvaldkonna tööd koondava olulise hoone nimi. Selles hoones töötavad perearstid, eriarstid ja sotsaaltöötajad ning asuvad mitmed tervise taastamiseks vajalikud ruumid. Hoone nimi on tuletatud sõnast tervis, seostub sõnaga kliinikum (kliinikute kogum) ja tervik. Sõna Tervikum on eestikeelne ja suupärane ning  annab hästi edasi seda, mis selles hoones toimub. Nii nagu inimene on tervik, peab ka tervise taastamisel lähtuma inimesest kui tervikust. Samas rõhutab nimi eelkõige tervist ja selle taastamist, mitte ei too esile haigust. Juba antiikfilosoof Aristoteles ütles, et tervik on midagi enamat kui osade summa.  Nii peab see olema ka Tervikumis, kus inimese tervise taastamine saab toimuma arstide ja inimeste, ravi ning ennetamise koostöös. Siis muutub ka tervena elatud elu pikemaks. Ikka mõistuse ja südamega!

 
Zürii tegutses koosseisus: haiglajuht Priit Tampere (esimees), perearstide esindaja dr Helve Kansi, linnapea Madis Timpson, Sakala peatoimetaja Hans Väre, uue hoone arhitekt Jaan Kuusemets, kogukonna esindaja Heiki Raudla ja gümnasistide esindaja Robin Koovit. Nimevarianti Tervikum koos põhjendusega pakkus Hanno Matto. Võitja saab auhinnaks tema vajadusest lähtuva tervise- ja heaolupaketi Viljandi haigla taastusravikliinikus. Konkursile pakuti 130 nime, kõigi osalejate vahel loositakse välja ka kolm eriauhinda.
 
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Tel. 4352 025
Mobiil 5301 6518
 

18. maist on Viljandi haiglas taas lubatud peresünnitused

15.05.2020

Alates esmaspäevast, 18. maist lubame isad/tugiisikud taas sünnituste juurde, kuid jäävad kehtima teatud nõuded. Tugiisikud peavad olema terved ja täitma tervisedeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse. Haiglas viibimise ajal kannab tugiisik maski ja viibib üksnes sünnitustoas naise juures. Pärast sünnitust läheb tugiisik koju ja külastamist ei toimu. Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile. 

 

 

Haiglasse saab jälle pakke tuua

15.05.2020

Haiglasse on lubatud taas tuua pakke. Kindlasti peab olema pakile märgitud saaja nimi ja osakond. Pakke võetakse vastu tööpäeviti 8-16.00 peahoone fuajees asuvas kontrollpunktis.

Esmaspäevast, 18. maist võetakse pakke vastu ka hoolekandekeskuses ja psühhiaatriakliinikus. Kuna paki sisu läheb desinfitseerimisele, siis peavad esemed pakis olema soovitavalt eraldi plastkarpides. Riideid palutakse mitte saata! 

 

 

Viljandi haigla hakkas koolitama insuldikoordinaatoreid

14.05.2020

Viljandi haigla koolituskeskus alustas esmakordselt suuremahulist koolitust, mis suunatud väljapoole oma haiglat. „Erakordne on ka see, et koolitus toimub e-õppena, mida me ei ole kunagi varem teinud,“ ütles Viljandi haigla koolituskeskuse juht Signe Susi.
 
„Kuna Tartu Ülikooli kliinikum hakkas tegelema insuldiprojektiga, siis pakkusime neile oma abi koordinaatorite koolitamiseks, sest meil on tänu PAIK pilootprojektile olemas integreeritud teenuste osutamise kogemus ning tööl tervisejuhid, kelle üheks ülesandeks on ka koordinatsioon,“ ütles Viljandi haigla õendusjuht Signe Asi ja lisas, et koordinaatorid peavad suutma ühendada kõik osapooled - patsiendi, tema lähedased, haigla, esmatasandi ja sotsiaalabi.
 
Koolituse tellis Tartu Ülikooli kliinikum ja peamised koolitajad on Viljandi haigla oma töötajad: Signe Asi, Kairi Nool, Kadri Oras ja Kristina Mätlik, lisaks Viljandi sotsiaalameti juhataja Liivia Kask ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist Sirje Sammul ja kliiniliste uuringute keskuse juhataja Katrin Kaarna.
 
„Me räägime neile inimkesksusest, elustiilialastest nõustamisoskustest, kroonilistest haigustest, mis insuldiga võivad kaasneda, sotsiaalabi ja kogukonna toetusvõimalustest. Samuti selgitame, kuidas üks koordinaator peaks patsiendi tugivõrgustiku tööd organiseerima ja kõige lõpuks tutvustame ka oma PAIK projekti raames arendatud Teleskoobi IT- platvormi," selgitas Signe Asi.
 
Telesillas on 22 väga erineva taustaga inimest – sotsiaaltöötajad, õed, füsioterapeudid ja PAIK projekti tervisejuhid. Viimane koolitus on planeeritud 19. juunile. Insuldikoordinaatorid hakkavad tööle Elva, Jõgeva, Põlva, Viljandi ja Lõuna-Eesti haiglas ning Tartu Ülikooli kliinikumis.
 
 
 
Signe Asi koolitamas
 
 
Ene Veiksaar
Viljandi haigla
kommunikatsioonijuht
 

Korduma kippuvad küsimused (KKK):

13.05.2020

 1. Kas ambulatoorne vastuvõtt/plaaniline operatsioon/plaaniline uuring toimuvad?
Kui te olete meie teenusele registreerunud ja teil puuduvad viirusinfektsiooni nähud (köha, palavik, hingamisraskused), siis vastuvõtt toimub.
 
 Viirusinfektsiooni nähtude korral konsulteerige palun oma perearstiga ja kui on vajalik aja edasi lükkamine, siis võtke ühendust haigla registratuuriga.
Vastuvõttudele saab registreeruda läbi digiregistratuuri või helistades haigla üldregistratuuri numbril 434 3001 (E-R 08.00 – 16.00). Psühhiaatriakliiniku ambulatoorse vastuvõtu registratuuri number on 4354 248.
 
2. Kas saab anda vereproovi, teha röntgenit?
Saab. 
• Kui viirusinfektsiooni nähud puuduvad, siis toimub vereproovi andmine haigla peahoone fuajees asuvas verevõtukabinetis ja röntgen tavapäraselt radioloogia osakonnas 4. korrusel. Kõik hoonesse sisenejad läbivad kontrollpunkti, kus teostatakse kraadimine ning antakse kaitsemask.
• Viirusinfektsiooni nähtude korral võtke ühendust oma perearstiga.
 
3. Kuidas saan kontakti oma erialaarstiga või registreeruda eriarsti vastuvõtule?
Võtke ühendust üldregistratuuri numbril 434 3001.
Vastuvõtule saate ennast registreerida ka läbi digiregistratuuri: digilugu.ee
 
4. Kas isa/tugiisik saab viibida lapse sünni juures?

Isad/tugiisikud võivad osaleda sünnituste juures, kuid kehtivad teatud nõuded:

  • Tugiisikud peavad olema terved. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse.
  • Haiglas viibimise ajal kannab tugiisik maski ja viibib üksnes sünnitustoas naise juures. Kaks tundi pärast sünnitust läheb tugiisik koju ja külastamist ei toimu.
  • Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile.  
5. Kas lastepsühhiaatri vastuvõtt toimub?
Lastepsühhiaatri ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad nii kontaktvastuvõttudena kui jätkuvad ka kaugvastuvõtud.
 
6. Kuidas pääseb EMO-sse?
EMO-sse pöördudes tuleb läbida soovituslikult telefoni teel eeltriaaž – selleks palume saabudes helistada triaaziõele telefonil 5307 0629 või helistada uksekella ja oodata, kuni teile vastu tullakse.

7. Kas haiglasse pakke saab saata? Külastamine?
Pakke saab tuua tööpäevadel 08.00 – 16.00. Töövälisel ajal saab pakid jätta haigla peaukse ees olevasse pakiautomaati. Palume kindlasti pakile märkida saaja nimi ja osakond.
 

8. Kuhu ja mis kellaaegadel saan tuua laborianalüüse?

Analüüse saab tuua haigla peahoone fuajees asuvasse verevõtu- ja analüüside andmise kabinetti tööpäeviti 08.00 – 15.30.

 
9. Kust saan siseneda taastusravi protseduurile/teenusele?
Ambulatoorse taastusravi sissepääs asub haigla Paalalinna-poolses küljes (viidad suunavad). Võimalik on siseneda ka haigla peauksest.
 
10. Kui olen kokku puutunud Covid-19 viiruskandjaga?
Palun ära tule haiglasse, vaid võta ühendust oma perearstiga.
 
 
 

 

Ilusat õdede päeva!

12.05.2020

Õed on need, kes päästavad elusid, õed on need, kes on patsientidele toeks, nõustavad, jagavad soovitusi - meie töö on väga oluline, patsiendid vajavad meid," ütles Viljandi haigla õendusjuht Signe Asi ja juhatas sisse meie üllatuskülalise Stefani! See päev on teile, kallid õed!

Videot näeb SIIT.

Kliinikute õendusjuhid viisid Stefani neile pühendatud laulu saatel osakondadesse haiglajuhtide tänusõnad ja suussulavad kringlid 🙂

 

 

NB! Muudatused EMOsse pöördumisel!

12.05.2020

Triaaž ei toimu enam konteinerhaiglas. EMO sissepääs on piiratud, uks on lukus. Erakorralist meditsiiniabi vajavad patsiendid peavad  helistama triaažiõele numbril 53070629, et saaks eelnevalt teostada pretriaaži, mille käigus otsustatakse, kuhu patsient suunatakse. EMOsse pääseb ka uksekella helistades, siis tuleb arvestada mõningase ooteajaga. Enne EMOsse sisenemist desinfitseeritakse käed, pannakse ette mask ja mõõdetakse kehatemperatuuri.

Konteinerhaiglas võetakse proove üksnes Covid kahtlusega inimestelt perearsti saatekirja alusel. Proovide andmisel on vajalik eelnev registreerimine telefoni teel numbril 5886 3313 (esmaspäevast reedeni 8-16.00). Plaanilised haiglaravile tulevad patsiendid sisenevad haiglasse EMO kaudu ainult nädalavahetusel, muul ajal peauksest, täidavad tervisedeklaratsiooni, loo vormistamise ja riietamisega tegeleb vastav töötaja. 

 

Ene Veiksaar
Viljandi haigla
kommunikatsioonijuht

 

Viljandi haigla tänab oma koostööpartnereid

12.05.2020

Viljandi haigla tänab oma koostööpartnereid, kes eriolukorras meile oma abikäe ulatasid – Park hotell majutas meile üle Eesti appi tulnud arste-õdesid; Cleanmanagement OÜ viis meie juures läbi koolituse  haigla puhastusteenindajatele ja uuele puhastustiimile; Cramo andis meile tasuta piirdeaiad konteinerhaigla juurde; Tõnno Habicht – OÜ OVO tegi konteinerhaiglale tasuta kujunduse; PrintBest toetas patsiendi infovoldikute trükkimist; Nordmel OÜ tõi usinatele töömesilastele mett; Rein Kessler – Mulgi Ehitus OÜ kinkis haiglasse appi tulnud töötajale jalgratta, et ta saaks vajadusel igal ajal tööle sõita; Recrur andis meile tasuta kasutada värbamistarkvara ja CV keskuses olid eriolukorras töökuulutused tasuta. Paalalinna kool eesotsas direktor Avo Paloga aitas meil korraldada doonoripäevi oma koolis.Täname kõiki õdesid, praktikante ning eriti ambulatoorse taastusravi spetsialiste suure panuse eest kontrollpunkti töös, Thea Marranit ja psühholoogiateenistust toetuse, abivalmiduse ja infomaterjalide eest. Haigla spordiklubi tänud kuuluvad Ninza Jewelryle ja Geliantile. 

SUUR-SUUR AITÄH TEILE!

 

Üleriigilises digiregistratuuris saab taas eriarstile visiidiaega broneerida

11.05.2020

Seoses eriolukorraga oli digiregistratuuris katkestatud aegade broneerimine eriarstide vastuvõtule. Broneerimisvõimalus taastati 4. mail. Inimesed saavad ise eriarstidele aegu broneerida digilugu.ee keskkonnas. Märtsis ja aprillis aegunud saatekirjade kasutamise aega pikendati ja neid on endiselt võimalik kasutada eriarstiaegade broneerimiseks.

 

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskuse eelprojekt on valmis!

06.05.2020

Uus moodne haigla ja tervisekeskus Viljandi kesklinnas valmib plaanide kohaselt aastal 2023. Töödega ollakse vaatamata eriolukorrale graafikus. Sel nädalal sai valmis uue maja eelprojekt ja tööd jätkuvad plaanipäraselt. 
 
“Oleme eelprojekti valmis saanud ja jätkame projekteerimisega. Kõige töömahukamaks kujunes ruumide ja ühendusteede planeerimine. Nüüd läheme täishooga edasi ja saame alustada põhiprojekti koostamist. Selle aasta lõpus plaanime ehitushanke välja kuulutada,” ütles SA Viljandi Haigla ehituse projektijuht Erki Maasing.
 
Uue hoone arhitektuurse projekteerimisega tegelevad arhitektuurikonkursi võitnud DAGOpen OÜ Eestist ning kaks bürood Hispaaniast - PLANHO CONSULTORES S.L.P. ja BAKPAK Architects S.L.P. "Oluline oli saada paika lõplik plaanilahendus, sh erinevate osakondade koostoimimine ja kasutusmugavus, arvestades seejuures kõiki kaasaegseid nõudeid. Kuna kogu projekteerimine toimub BIM (ehitise infomudel) projekteerimise meetodil, siis on juba eelprojekti lõpuks põhjalikult 3D mudelis läbi lahendatud kõik projekti eriosad, sh ventilatsiooni agregaadid, jahutusseadmed, meditsiinitehnoloogia, erinevad torustikud, šahtid ja ehituskonstruktsioonid," ütles arhitekt Jaan Kuusemets.
 
Ehituse algus on planeeritud 2021. esimesse poolde ja maja valmib 2023 aastal. See saab olema  kaasaegne ja patsiendikeskne hoone, mis toob ühe katuse alla haigla ja perearstid. „Eelprojekti kooskõlastamise käigus on kinnitust saanud meie idee projekteerida mitte ainult haiglat või ainult tervisekeskust, vaid nende liidetavate summa on midagi hoopis enamat,“ ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere ja lisas, et on uue maja projekti erilisuses ja vajalikkuses järjest rohkem kinnitust saanud. „Liigume edasi diskussioonidega, mis sellise ühise lahenduse juures on täiesti vältimatud. Selle tulemusel tugevneb koostöö nii perearstide kui haigla praeguste üksuste vahel. Eriolukord on nii mõnegi muudatuse elluviimist ka haiglasiseselt oluliselt kiirendanud. Oleme teinud projekti ka täiendavaid muudatusi, mis puudutavad just nakkustõrjet. Haiglajuhina võin ma kinnitada, et uus haigla ja tervisekeskus tuleb!“  
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

Puugid karantiinis ei ole

30.04.2020

Kevade edenedes ja soojemate ilmade tulekul on looduses jälle rohkem liikumas puugid. Ehkki pisikesed ja märkamatud, kannavad nad mitmeid ohtlikke haigustekitajaid. Levinumad puukidega edasi kanduvad haigused Eestis ja ka maailmas on Lyme´i tõbi ehk puukborrelioos ning puukentsefaliit. Mõlema haiguse osas on Eestis haigestumus üks kõrgemaid Euroopas – üle 100 juhtumi 100 000 elaniku kohta puukborrelioosi osas ning keskmiselt 10 juhtumit 100 000 elaniku kohta puukentsefaliidi osas.
 
 
Kui puukentsefaliiti on võimalik vaktsineerimise abil ennetada ja selle põdemine annab eluaegse immuunsuse, siis puukborrelioosi haigestumist kahjuks ennetada ei saa ning ka põdemise kordumine on võimalik. Lisaks võib puugihammustusega nakatuda veel mitmetesse, peamiselt bakteriaalsetesse haigustesse – anaplasmoosi, neorlihhioosi, Borrelia miyamotoi haigusesse, riketsioosi. Et neid haigusi Eestis ei registreerita, siis on haigestumistase teadmata. Haigestumisi aitavad vältida tähelepanelikkus ja hoidumine kokkupuutest. 
 
Pöördu arsti poole, kui enesetunne halveneb, tunned nõrkust, oled valgusetundlik ja/või on tekkinud palavik, pea-, selja- või lihasvalu; hammustuskoht punetab, on paistes ja /või on tekkinud laienev punetav laik; sul on pärast puugihammustust ilmnenud muud tervisehäired.
 
Mida saab teha igaüks ise?
 
Puuke esineb kõikjal looduses ja seetõttu ei ole ettevaatus kunagi liiast. Puugihammustuse vältimiseks pea silmas kolme aspekti:
 
1. KOHT: Võimalusel väldi kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms)
2. RIIETUS: Vali looduses liikumiseks sobiv, võimalikult kinnine riietus – võimalusel heledast liibuvast kangast, pikemate säärte ja varrukatega. Saapad peaksid olema kõrgema sääreosaga, pane püksid sokkide sisse, kanna kaela- ja peakatteid.
3. VAATLUS: Pärast looduses käimist vaata end ja ka kaaslasi hoolikalt üle. Kui oled viibinud nn „puugikohtades“, mine kindlasti duši alla ja kammi juuksed läbi. Kuna puuk liigub nahal üsna märkamatult, vaata pärast seda ennast veel kord üle. Kui märkad endal ronivat puuki, eemalda ta riietelt/kehalt.
Mida teha pärast hammustust?
1. Kui puuk on juba hammustanud, ära suru puugi keha. Ära vala talle peale piiritust, õli ega seepi. Puugi eemaldamiseks sobivad peenikeste otstega pintsetid või tangid. Apteekides on saadaval spetsiaalsed puugi eemaldamise vahendid, aga asja ajab ära ka tavaline pikem niit.
2. Puugi eemaldamiseks tuleb temast haarata võimalikult naha ja hammustuskoha lähedalt. Eemalda puuk kas lihtsalt tõmmates või vastupäeva pöörates. Seda tehes pea kindlasti meeles, et puugi keha ei tohi seejuures suruda!
3. Ära hõõru, pigista, kriimusta ega ime hammustuskohta. Soovi korral võib seda töödelda desinfitseerimislahusega.
 
Pea meeles, et mida varem märkad kinnitunud puuki ja ta eemaldad, seda parem. Kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised!
 
 
 
 
Refereeritud  allikast:  https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/ 
 
 

Virtuaalsed tugigrupid ja infoliin dementsusega inimestele ning nende lähedastele

29.04.2020

Eriolukord räsib inimeste vaimset tervist ja murepilvi on pea kohal rohkem kui tavaliselt. Dementsusega inimestes tekitab see veelgi suuremat segadust ning raskusi olukorraga toimetulekul. Riskigruppi kuulumise tõttu on paljud pidanud loobuma kohtumistest lähedastega, mis tavapäraselt nende elu-olu leevendada aitas. Ärevatel aegadel vajavad erilist tuge ka dementsusega inimeste lähedased, sest ka neile on see emotsionaalselt raske.  
 
Enne eriolukorra välja kuulutamist kogunesid dementsusega inimeste lähedased 22-s eri paigus kord kuus üle Eesti. „Viljandis käivad tugigrupid tavaolukorras koos Viljandi Päevakeskuse ruumides ja regulaarselt on osalejaid 4-5 inimest. Tagasiside on kõigil sarnane – nii hea, et kokku saime – sai oma muret teistega jagada, vahetada kogemusi ja nippe, kuulata, kuidas teised hakkama saavad, toetada ja saada ise tuge ning tunda, et sa ei ole oma murega üksi,“ ütles Viljandi haigla kogukonnateenuste juht Triinu Rõigas. „Eriolukorra arenedes hakkas üha enam tulema infoliinile küsimusi tugigruppide toimumisest ja anti märku nende vajalikkusest, seetõttu hakati korraldama virtuaalseid tugigruppe dementsusega inimeste lähedastele. Virtuaalses tugigrupis saab osaleda ükskõik millisest Eestimaa paigast. Tugigruppi on oodatud ka need omaste hooldajad, kelle lähedasi enam meie seas ei ole. Nende panus oma kogemuste jagamisel on hindamatu väärtusega. Oma soovist tugigrupiga ühineda tuleb lähedastel kirjutada info[at]eludementsusega.ee või helistada info- ja usaldusliinile 644 6440“.
 
Virtuaalses tugigrupis osalemiseks peab olema internetiühendus, kuid nõu ja tuge saavad kõik tasuta! Info- ja usaldusliinile saab helistada ka murede-rõõmude jagamiseks ja lihtsalt suhtlemiseks, et vältida isolatsioonis tekkivat üksindust, ärevust ja depressiooni. Helistada võivad nii dementsusega inimesed, nende lähedased, aga ka tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistid või kogukonna liikmed, kui neil on mure dementsusega inimese käekäigu pärast. Kui helistaja ei soovi ennast tutvustada, siis võib ta oma küsimused või mure esitada ka anonüümselt. Infoliin on avatud esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti kell 12.00 – 16.00 ning kolmapäeviti kell 16.00 – 20.00.
 
2018. a. septembris sõlmis Sotsiaalministeerium lepingu MTÜ Elu Dementsusega, Viljandi Haigla, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja SA EELK Tallinna Diakooniahaiglaga Dementsuse Kompetentsikeskuse loomiseks. Dementsuse Kompetentsikeskuse eesmärgiks on tagada dementsussündroomiga inimestele ja nende lähedastele inimväärne elu Eestis. 
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Tel. 4352 025
Mobiil 5301 6518
 

Eriarsti ambulatoorsete vastuvõttude järk-järguline taastamine SA Viljandi Haiglas

24.04.2020

Eriolukorra juhi korraldusega alustati 21.04.2020 piirangumeetmete mõningase leevendamisega, sealhulgas eriarstide plaaniliste vastuvõttude järk-järgulise taastamisega. Seoses sellega laiendame Viljandi haiglas eriarstide vastuvõtte järgmiste põhimõtete alusel:
 
1. Eriarstide ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad ainult patsientidele, kellel puuduvad nakkushaigusele iseloomulikud tunnused (palavik, külmavärinad, köha, nohu, hingamisraskused, maitse- ja lõhnataju olulised muutused jms.) või kui neile viimase 48 h jooksul tehtud Covid-19 proov on olnud negatiivne ja tema lähikontaktsete seas pole Covid-19 nakkusega isikuid.
 
2. Vastuvõttudele kutsumine toimub kabinetist, telefoni teel (mitte registratuuri kaudu). 
 
3. Patsiendi haiglasse sisenemine peahoones toimub läbi kontrollpunkti. Patsient (ja vajadusel saatja) täidab tervisedeklaratsiooni, milles:
 
a. kinnitab, et ta on terve; 
b. saab maski ja vajalikud juhised edasiseks tegevuseks.
 
4. Kõik patsiendid ja nende saatjad peavad:
 
a. sisenemisel desinfitseerima käed;
b. kogu haiglas viibimise ajal kandma kirurgilist maski;
c. ootealal pidama kinni 2m distantsi hoidmise nõudest.
 
5. Vastuvõttude intervallid on tavapärasest pikemad. Füüsiliste vastuvõttude vahel jätkuvad kaugkonsultatsioonid.
 
6. Arveldamine (visiiditasu, tasuline teenus vms) toimub võimalusel kaardimaksena või haigla poolt väljastatud arve alusel. 
 

Doonoripäev toimub 29. aprillil Paalalinna koolis

22.04.2020

Doonoripäev toimub koroonaviiruse leviku tõkestamise tõttu taas Paalalinna koolis, et vältida inimeste liikumist haiglas. 
Doonorid peavad kindlasti olema terved ning verd loovitama minnes ei tohi kaasa võtta sõpru/tuttavaid lihtsalt "seltskonna" mõttes. Oodatud on AINULT doonorid. 
Seekord võetakse doonoreid vastu kolmapäeval, 29. aprillil kell 9.45-13.00. 
Eelmisel doonoripäeval märtsikuus käis Paalalinna koolis verd loovutamas 45 doonorit, mis oli eriolukorda arvestades oodatust kordades suurem arv.
Doonorid on väga oodatud, kuna verevarusid on vaja pidevalt täiendada.
 
 

Alustame plaaniliste ambulatoorsete vastuvõttude järkjärgulist avamist

20.04.2020

Eriolukorra juhi korraldusega alustatakse homsest, 21. aprillist piirangumeetmete mõningase leevendamisega, sealhulgas eriarstide plaaniliste füüsiliste vastuvõttude järk-järgulise taastamisega.
 
„Me oleme valmis alustama teatud erialadel plaanilisi vastuvõtte. Avame vastuvõtu esmalt nendel erialadel, kus abi edasilükkumine võib tingida patsiendi terviseseisundi olulise halvenemise. Sel nädalal plaanime laiendada endokrinoloogi ja kardioloogi füüsilisi vastuvõtte, lisades järkjärgult ka teisi erialasid,“ ütles SA Viljandi Haigla ravijuht dr Mart Kull.
 
Ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku juht dr Mati Kallase sõnul saab vastu võtta üksnes neid patsiente, kes on nakkusvabad. Vastuvõtule kutsutud patsiendid läbivad jätkuvalt kontrollpunkti, täidavad tervisedeklaratsiooni, neil mõõdetakse kehatemperatuuri ja nad varustatakse maskiga. Vastuvõtte planeeritakse esialgu reeglina tunniajase intervalliga, et vältida patsientide kogunemist ootealadele. „Eriarstide ambulatoorsed füüsilised vastuvõtud toimuvad ainult patsientidele, kellel puuduvad viirushaigustele iseloomulikud tunnused - palavik, külmavärinad, köha, nohu, hingamisraskused, maitse- ja lõhnataju olulised muutused ning kelle lähikontaktsete seas pole Covid19 nakkusega isikuid,“ selgitas dr Mati Kallas.
 
Füüsilisele vastuvõtule kutsub patsiendi telefoni teel eriarstikabinet. Patsiendiga võetakse ühendust. Järjekord läheb edasi sealt, kus katkes eriolukorra kehtestamisel. Samal päeval peaksid saama tehtud ka vajaikud uuringud, mis eelnevalt telefonitsi kokku lepitakse Vastuvõttude vahed on pikemad kui tavapäraselt, sest iga visiidi järel toimub desinfitsioon kabinetis neil pindadel ja esemetel, mis patsiendiga kokku puutusid. 
 
Paralleelselt jätkuvad ka eriarstide video- ja telefonikonsultatsioonid. Perearstid saavad vajadusel eriarstiga konsulteerida telefoni teel või tellida e-konsultatsioone.
 
Patsientide ootealal ja haiglas liikudes peavad kõik patsiendid kandma näomaski (vajadusel saab haigla kontrollpunktist) ja sisenemisel desinfitseerima käsi, ootealal kehtib 2 m distantsi hoidmise nõue. Võimalusel palume patsientidel visiiditasu ja voodipäevatasu maksta eelistatult ülekandega, eesmärgiga vähendada sularahaga arveldamist.
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Tel. 4352 025
Mobiil 5301 6518
e-post ene.veiksaar[at]vmh.ee

Taastusravikliinik annab teada!

16.04.2020

Viljandi haigla taastusravikliinik annab teada: praeguses olukorras osutame taastusraviteenuseid kaugkonsultatsioonidena. Samal ajal jätkub töö statsionaarides. Ka rehabilitatsiooniteenuseid osutame võimaluste piires, ikka kaugteenusena. Ükski kiirem taastusravialast sekkumist nõudev probleem ei tohiks jääda tähelepanuta! Informatsioon taastusravi klienditeenindusest telefoninumber on 4352136.

 

Ene Veiksaar

Viljandi haigla kommunikatsioonijuht

 

Bussiliinide muudatused seoses eriolukorraga!

13.04.2020

Seoses reisijate vähenemisega eriolukorra tõttu peatatakse ajutiselt
alates 13.aprillist 2020 järgmiste bussiliinide väljumised Haigla peatusest:

 
TÖÖPÄEVADEL
Bussiliinil nr 6 kell 20:30
Bussiliinil nr 10 kell 19:10  
 
LAUPÄEVAL
Bussiliinil nr 2A kõik väljumised
Bussiliinil nr 6 kell 20:30
Bussiliinil nr 10 kell 19:00
 
PÜHAPÄEVAL
Bussiliinil nr 6 kell 11:30, 18:30 ja 20:30
Bussiliinil nr 10 kell 5:55 ja 19:10 
 
 
Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.
 
 
AS ATKO Bussiliinide infotelefon 43 40 089 kell 08:00 - 18:00
 
 
 
 
 

Konteinerhaiglas antakse proove ja sisenetakse EMOsse

02.04.2020

Viljandi haigla korraldas ümber erakorralise meditsiini töö ning osakonda sisenemise. Kõik erakorralise meditsiini osakonda tulijad on oodatud pöörduma kõigepealt EMO parklas asuvasse konteinerhaiglasse. Esmase  läbivaatuse EMOst väljaviimise põhjuseks on vajadus eristada võimalikud Covid-19 nakkusega patsiendid nakkusteta patsientidest. Viljandi haigla EMOs on nüüdsest eraldi nn must ja puhas tsoon ning esmase läbivaatuse eesmärk on juhatada inimene edasiseks käsitluseks õigele poolele.

Lisaks EMOsse pöördujatele teenindatakse konteinerhaiglas ka viirusnakkuse sümptomitega (nohu, köha, palavik jm) patsiente, kes on perearsti poolt saadetud vereanalüüsi tegema. Kõigi teiste patsientide vereanalüüside andmine toimub eriolukorras I korrusel senises plaaniliste patsientide vastuvõtu ruumis.

Ka viirusnakkuse sümptomitega röntgenuuringule pöördujate teekond on muutunud – nende pildid teostatakse samuti EMO pinnal. Nimetatud patsiendigruppidel on uuringutele pöördumiseks eelnevalt vajalik lisaks perearsti saatekirjale kokku leppida ka vastuvõtuaeg.

Konteinerhaigla toodi Viljandi haigla kasutusse Tallinnast.  2014. aastal valminud telemeditsiini konteiner "Edgewise" on loodud kasutamiseks juhul, kui mõnes piirkonnas on kiiresti vaja luua tingimused arstiabi andmiseks. Konteinerhaigla on 36 h autonoomselt toimiv, sel on oma vee- ja kanalisatsioonisüsteem, küte, ventilatsioon ja  elekter.

Telemeditsiini seadmetega varustatud konteinerhaigla on varasemalt olnud testkasutuses neli nädalat, toona võttis patsiente vastu pereõde, perearst konsulteeris üle telesilla.

Konteineri disaini tegi idufirma Edgewise, valmistas kontsern Maru. Viljandi haigla sümboolikaga disaini eest suur tänu Tõnno Habichtile.

 

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee


Vaimse tervise abi eriolukorras

26.03.2020

IASC psühhosotsiaalse sekkumise soovitused 2020

Vaimne tervis ja psühhosotsiaalne toimimine

Vanemluse toetamine (kodurahu nimel)

Sünnitama tugiisikuta!

25.03.2020

Seoses eriolukorraga koroonaviiruse pandeemilise leviku tõkestamiseks oleme paratamatult olukorras, kus peame peatama peresünnitused alates 26.03.2020.

SA Viljandi Haigla sünnitusosakonnas tugiisiku viibimine nii sünnituse juures kui  sünnitusjärgsel perioodil ei ole lubatud! See meede on vajalik nii patsientide kui personali kaitseks. Sünnitajale on toeks meie professionaalne meeskond, kes hetkeolukorras pöörab eraldi tähelepanu ka sellele, et sünnitajal puudub toetav kaaslane.

Jätkuvalt ei ole lubatud saata haiglasse, sh sünnitusosakonda, lilli ja pakke.

Head patsiendid, palume teilt kannatlikku meelt ja suurt mõistmist. Praegune olukord on uus ja ebameeldiv meie kõigi jaoks.

Psühhiaatriakliinik on avatud!

25.03.2020

Psühhiaatriakliinik on jätkuvalt inimeste jaoks (virtuaalselt) avatud ning plaanilise töö kõrval jätkub ka erakorralist tööd.

Jätkuvad vastuvõtud, nõustamised, psühhoteraapia. Töötavad arstid, õed, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, pereterapeudid. Sisuliselt on edasi lükatud vaid kliiniliste psühholoogide uuringud.


Täiskasvanud patsiendid: registreerimine ja info tel: 435 4248.

Lapsed-noored: registreerimine ja info tel: 435 2182.

Alkoholi tarvitamise häirete ravi kabinet: registreerumine ja info tel: 5866 5160 (vastuvõtukabinet asub ajutiselt peahoone A-korpuse II korrusel ambulatoorse ravi osakonnas).

Viljandi haiglas tehtud töökorralduse muudatused ja hetkeolukord

21.03.2020

Viljandi haigla on hetkel COVID-19 vaba haigla.

Erakorraline vastuvõtt nii peahoones asuvas EMO-s kui Jämejala pargis asuvas akuutpsühhiaatria osakonnas toimub tavapäraselt. EMO ja haigla labor ei teosta koroonaviiruse testimist. Mitte-erakorralist arstiabi vajavate patsientide teenindamine võib piirduda õe nõustamisega.

Koroonakahtluse korral helistada perearstile või häirekeskusesse 112, koroonateste elanikkonnale Viljandi haigla ei tee. COVID19 kahtlusega patsiente teenindab kiirabi ja vajadusel hospitaliseerib Tartu Ülikooli Kliinikum. Turuplatsil on avatud ninaneeluproovideks ajutine testimispunkt, kuhu pääseb perearsti saatekirjaga.

Selleks, et vähendada riski haiguse levikuks haigla territooriumile, on Viljandi haigla peahoone fuajees patsientide ja koostööparterite kontrollpunkt kell 7.30-16.00, kus hinnatakse sisenejate tervislikku seisundit ja täidetakse tervisedeklaratsioon.

Kõigis haiglahoonetes (peahoone ja Jämejala hooned) kehtib külastuskeeld, viirusnakkuste leviku vältimiseks pakke vastu ei võeta.

Labori verevõturuum töötab senises haigla plaaniliste patsientide vastuvõturuumis 1.korrusel. 

Radioloogiaüksus töötab, edasilükkamatuid röntgenuuringuid saab teha ka viiruskahtlusega patsientidele.

Psühhiaatriakliiniku plaaniline töö toimub kaugvastuvõttudena, kohapeal võetakse eelneval kokkuleppel vastu viirustunnusteta patsiente. Lastepsühhiaatria ambulatoorne töö on viidud üle kaugteenusele. Kõik vajalikud protseduurid teostatakse.

Ambulatoorne ravi: osutame arstiabi ja teeme uuringud, et meie patsientide tervis ei halveneks. Õed ja registratuur võtavad patsientidega ühendust ning lepivad kokku kaugvastuvõtte. Esialgu teevad arstid-õed telefonikonsultatsioone, samas oleme juba alustanud ka täiesti uue teenuse - telenõustamisega. Eriolukorra esimesel nädalal alustasime kaugvastuvõtte järgmistel erialadel: reumatoloogia, dermatoveneroloogia, endokrinoloogia, psühhiaatria, kirurgia, günekoloogia, lastepsühhiaatria, pulmonoloogia, kardioloogia, oftalmoloogia, pediaatria, neuroloogia, LOR.

Ambulatoorses taastusravis tehakse telefonikonsultatsioone.

Koduõendus on valmis teenindama ka selliseid patsiente, keda tavaolukorras ravitaks haiglas, kes vajavad igapäevaselt õe jälgimist ja arstlikku konsultatsiooni, mida koduõde aitab läbi viia. Vajadusel saab õde patsiendi kodust rajada telesilla arstiga.

Neljapäeval toimus esimest korda Viljandi haigla sundravi osakonnas kohtumenetlus telesilla vahendusel. Uusarendused tehnilise lahenduste võimekuse parandamiseks võetakse kasutusele nüüd kiirendatud korras.

Viljandi haigla on loonud võimekuse teostada EMO-eelkontrolli väljaspool haiglat asuvas mobiilses konteinerhaiglas.

Haiglas on ette valmistamisel ruumid COVID-19 nakatunute vastuvõtuks.

Nii patsientidele kui personalile pakuvad hingehoidu haigla kaplan Hedi Vilumaa ja kaplan Monika Lige. Haigla töötajatele pakub tuge psühholoogiateenistus.

 

 

 

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

komunikatsioonijuht

ene.veiksaar[at]vmh.ee

 

Doonoripäev 26. märtsil Paalalinna koolis

18.03.2020

26. märtsil 2020 toimub doonoripäev haigla asemel Paalalinna koolis (Paala tee 46).

Doonorite vastuvõtt toimub kell 9:45-13:00.

Häirekeskuse infoliin nüüd avatud! - 1247

16.03.2020

Tänasest teenindab Häirekeskus lühinumbril 1247 inimesi, kes soovivad saada infot, kas eriolukorra või koroonaviiruse kohta.

📍 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
📍 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
📍 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
📍 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)

 

Viljandi haigla töökorraldusest eriolukorras

15.03.2020

SA Viljandi Haigla kriisikomisjon otsustas täna, 15. märtsil, et  arvestades koroonaviiruse laialdasemat siseriiklikku levikut, rakendame Viljandi haiglas täiendavaid meetmeid, et kaitsta oma patsiente ja töötajaid. Praeguses olukorras on oluline säilitada Viljandi haigla erakorralise arstiabi osutamise võimekus ning olla vajadusel valmis vältimatu abi osutamise mahtu oluliselt kasvatama.  

Sisenemine ja liikumine haigla hoonetes
Viljandi haigla hoonetesse sissepääs on piiratud ning vajaduse põhine. Külastajaid vastu ei võeta, koolitusi ning väliste osapooltega koosolekuid ei toimu. 
 
Viljandi haigla peahoones (Pärna tee 3) on avatud ainult peasissepääs ning 16. märtsist kontrollitakse kõiki hoonesse sisenejaid - nii sisenemise vajaduse möödapääsmatust kui inimese tervislikku seisukorda. Kõikidel sisenejatel tuleb täita lühike tervisedeklaratsioon ning neil mõõdetakse kehatemperatuuri. 
 
Ambulatoorne töö
Viljandi haigla peatab esmaspäeva, 16. märtsi jooksul teadmata ajaks osa plaanilistest ambulatoorsetest vastuvõttudest, nii eriarstiabis (sh psühhiaatria), ambulatoorses taastusravis kui ka uuringute puhul ning läheb võimaluste piires ajutiselt üle kaugvastuvõttudele.
Palun tulge eriarsti vastuvõtule ainult siis, kui vajate kiiret abi ning kui teil ei ole viirushaiguse tunnuseid (nohu, köha, kurguvalu, palavik jm). Kui te ei tule eriarsti vastuvõtule,  andke sellest teada registratuuri telefonil 43 43 001 (E-R 8-16) või registratuur[at]vmh.ee. 
 
Kõikide patsientidega võetakse eriolukorra edasistest arengutest ja haigla võimekusest lähtudes ühendust ning lepitakse praeguse järjekorra alusel kokku uus vastuvõtuaeg. Lähinädalateks uusi vastuvõtuaegu kokku ei lepita.
 
Kui patsient siiski tunneb, et vajab oma tervisest lähtuvalt kiiremat eriarstiabi, on vastuvõtule pöördumine lubatud. Sellisel juhul palub haigla tulla võimalusel ilma saatjateta ning olla valmis töökorraldusest tingitud ebamugavusteks: haigla peahoonesse pääseb ainult läbi peasissepääsu ning fuajees mõõdetakse kehatemperatuuri ning palutakse täita tervisedeklaratsioon. Kui teil on olemas isiklikud kaitsevahendid (steriilne mask, desinfektsioonivahendid), siis palume need kaasa võtta ja kogu haigla territooriumil viibimise jooksul kasutada. Juhul, kui teil tuvastatakse viirushaiguse nähud ning tegemist ei ole vältimatut arstiabi vajava terviseprobleemiga, tuleb külastus edasi lükata ning leppida võimalusel kokku vastuvõtt läbi haigla poolt algaval nädalal käivitatavate kaugteenuse kanalite (Skype, telefonivisiit jms) kaudu.
 
Alates esmaspäevast, 16. märtsist võetakse eriarstide ambulatoorsetele vastuvõttudele registreeritud patsientidega ühendust ning selgitatakse nende vastuvõtu vältimatus ning kaugvastuvõtu võimalikkus. Haigla eesmärgiks on säilitada ambulatoorse arstiabi osutamine maksimaalses võimalikus mahus. 
 
Päevakirurgia ja plaaniline statsionaarne töö
Kriisisituatsiooni lahenemiseni peatatakse kogu plaaniline päevakirurgiline ning plaaniline
statsionaarne ravitöö. Patsientidega võetakse ühendust ning erialaspetsialisti poolt selgitatakse abi osutamise vältimatus. Edasilükkamist võimaldavate sekkumiste puhul pakutaks patsiendile uus aeg esimesel võimalusel pärast eriolukorra lõppemist.
 
Sünnitusabi
Sünnitajate sisenemine osakonda toimub jätkuvalt läbi eraldi sissepääsu haigla peahoone A-tiiva otsauksest. Minimeerimaks sünnitusabi ja günekoloogia osakonda sisenevate ja osakonnas viibivate inimeste arvu, palume sünnitajatel võimalusel tulla sünnitama tugiisikuta. Sünnitaja tugiisik lubatakse sünnituse juurde ainult pärast tervisedeklaratsiooni täitmist ning tingimusel, et tugiisik on sünnitajaga samast leibkonnast. Tugiisik ei saa väljuda osakonnast (toitlustamine toimub haigla poolt) ja peab haiglas viibimisel olema nõus kandma isikukaitsevahendeid. Osakonnast või haiglast väljumisel ei ole tugiisikul lubatud enam osakonda siseneda. Lillede ja pakkide vastuvõtmine palatitesse on keelatud. 
Ambulatoorsel jälgimisel olevate rasedatega võtavad haigla ämmaemandad telefonitsi ühendust ja edasine jälgimine lepitakse kokku. Igal võimalusel eelistame rakendada teenuste osutamiseks kaugteenuse kanaleid.
 
Erakorraline meditsiiniabi 
Kui te kahtlustate nakatumist koroonaviirusega (teil on infektsiooni tunnused, olete viibinud viimase kahe nädala jooksul riskipiirkonnas või puutunud kokku nakkuse kandjaga), siis mitte pöörduda haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO), vaid helistada häirekeskuse numbril 112 või oma perearstile. Kergete kuni mõõdukate haigusnähtude puhul järgida terviseameti soovitusi ning jääda kodusele ravile. 
 
Kui teil on oma kroonilisest haigusest tingitud või muid erakorralisi eluohtlikke terviseprobleeme, siis teenindab Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakond teid tavapäevases korras. 
 
Külastamine
Vabariigi Valitsuse otsusega kehtib haiglates ja sotsiaalhoolekandeasutustes külastuskeeld.
Informatsiooni patsiendi seisundi kohta on võimalik küsida raviarstilt, vanemõelt või üksuse juhilt. Vajadusel saab jätta paki (patsiendi ja osakonna nimega) peahoone infolauda või Jämejala korpuses psühhiaatriakliiniku osakonda. Seoses koroonaviiruse tõsidusega just eakamatele inimestele, ei võeta vastu pakke tasulise hoolduse klientidele.
Suletuks jäävad haigla peahoones asuvad prilli- ja lillepood; jaeapteek ning söökla on avatud ainult haigla töötajatele.
 
Infovahetus
Info täieneb vastavalt olukorra ja töökorralduse muutumisele. Jagame infot Viljandi haigla kodulehe www.vmh.ee, Facebooki lehe ning maakonnaleht Sakala kaudu.
 
 
Palume kannatlikkust ja mõistvat suhtumist!
 
 
 
Dr Mart Kull
SA Viljandi Haigla ravijuht
 

Külastamine on keelatud

13.03.2020

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtib Vabariigi Valitsuse otsusega haiglates ja sotsiaalhoolekandeasutustes KÜLASTUSKEELD.
 
Informatsiooni patsiendi seisundi kohta on võimalik küsida raviarstilt, vanemõelt või üksuse juhilt. 

Viirusnakkuste levimise vältimiseks pakke vastu ei võeta!
 
Teie mõistvale suhtumisele lootes
SA Viljandi Haigla
 

Palume koroonaviiruse kahtlusega mitte pöörduda erakorralise meditsiini osakonda

12.03.2020

Kui te kahtlustate nakatumist koroonaviirusega (teil on infektsiooni tunnused, olete viibinud viimase kahe nädala jooksul riskipiirkonnas https://www.terviseamet.ee/et/riskipiirkonnad või puutunud kokku nakkuse kandjaga, 
siis MITTE PÖÖRDUDA haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO), vaid helistada häirekeskuse numbril 112 või oma perearstile. 
 
Operatiivse info koroonaviiruse, leviku ja käitumisjuhise kohta Terviseameti erilehelt leiab SIIT.
 
Teie mõistvale suhtumisele lootes
SA Viljandi Haigla
 
 
 

NIMEKONKURSS: Uus Viljandi haigla- ja tervisekeskus otsib nime!

09.03.2020

2023. aasta augustis avab Viljandi kesklinnas uksed moodne haigla- ja tervisekeskus. Täna algava nimekonkursiga otsitakse kõigi kaasabil hoonele nime, mis on suupärane ja kergesti meeldejääv. 

 „Viljandi haigla- ja tervisekeskuse uus hoone ei ole kaugeltki lihtsalt üks järjekordne uus haigla. See on midagi märksa enamat. See on Eestis ja kogu Balti regioonis esmakordne ning ainulaadne projekt, mille eesmärk on tuua ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid, pannes nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana tööle inimeste tervise heaks,“ ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Oleme koos perearstidega tegemas Eesti tervishoiu ajalugu ja teil kõigil on hea võimalus selles kaasa lüüa!“.

Uue hoone projekteerimine on täies hoos. Arhitektuurikonkursi võitis aasta tagasi võistlustöö Elu, mille teostasid arhitektuuribüroo DAGOpen Eestist ja kaks Hispaania bürood. „Võidutöö nimi on Elu, oleks tore, kui see oleks osa nimest. Üksinda see „elu“ ei tööta - läheme elusse, läheme ellu – ei kõla hästi,“ ütles Tampere. „Aga ometi me toome elu kesklinna tagasi. Sellest hoonest saab arvestatav tuiksoon, kuhu peaaegu igaühel on asja. Plaanide kohaselt on see maja oluline osa linnaruumist, mitte ainult raviasutus, vaid ka näiteks kohtumispaik, kohvik, näitusepaik“. 

Nimekonkursi tingimused:

-Hoone tulevane nimi on eelkõige kaubamärk, mis peab andma tugeva märgilise aluse loodava tervishoiutempli identiteedile. Sellega seoses otsime ühist nimetajat sama katuse all olevale haiglale ja perearstikeskusele. Lähtuma peaks sellest, et uues majas on lisaks arstiabile ka taastusravi, ennetustegevus ja terviseedendus. 

-Oluline on suupärasus! Uue maja nimi peab olema kergesti meeldejääv ja üheselt mõistetav, võimaldama rahvalikku ja suupärast kasutamist.

-Nimi peab sobima haigla logoga, milleks on viiest südamest koosnev lilleõis. Tahame, et viis punast südant tuksuks uues hoones edasi.

-Lisage omalt poolt pakutud nimele kindlasti põhjendus või lugu!


Välistavad tingimused: ei sobi ühishoone kontseptsiooniga, nimes on esindatud ainult haigla või üksnes perearstid; ei sobi haigla visuaalse identiteediga; puudub põhjendus; on juba kasutusel.

Konkursil osalemiseks tuleb saata pakutud nimi koos oma nime ja telefoniga e-posti aadressile nimekonkurss[at]vmh.ee või saata kiri Viljandi haigla aadressile Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond 71024 märgusõnaga „Nimekonkurss“. Konkurss kestab 23. märtsini.

Kõik pakutud nimevariandid kaalub läbi auväärne žürii eesotsas haiglajuht Priit Tamperega. Sobivaimat nime aitavad valida: linnapea Madis Timpson, Sakala peatoimetaja Hans Väre, hoone arhitekt Jaan Kuusemets, perearstide esindaja dr Helve Kansi, kogukonna esindaja Heiki Raudla, gümnansistide esindaja Robin Koovit. 

Auhinnaks paneb haigla võitjale välja tema vajadusest lähtuva tervise- ja heaolupaketi taastusravikliinikus. Kui selgub, et võidunime on pakkunud mitu inimest, siis selgub peaauhinna saaja loosi teel. Kõigi konkursil osalejate vahel loositakse välja kolm eriauhinda.

Vaata ka uue maja VIDEOT. 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar[at]vmh.ee

InterRAI eesmärk on näha inimest tervikuna

04.03.2020

Belgias, Leuveni ülikoolis toimus 3.-5. veebruarini InterRAI 2. ülemaailmne konverents. Sellest võttis osa 340 osalejat 30 riigist, teiste hulgas ka Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ja õendusabi osakonna juhataja Relika Kobin.

InterRAI on hindamise süsteem, mida saavad kasutada erinevad spetsialistid, kes hindavad patsiendi tervislikku seisukorda ning teevad otsuse, millist abi patsient vajab. Eesmärk on näha inimest tervikuna. Hindamisinstrumet võimaldab saada usaldusväärset statistilist teavet.

InterRAI põhikodu asub USA-s. Selle suuremad kasutajad on Canada  USA, Uus-Meremaa, Euroopas Prantsusmaa, Belgia  ja Soome, kus on see süsteem kasutusel juba üle 20 aasta.

Mida InterRAI annab? See on suureks abiks teenuste ja personali planeerimisel, tervishoiuasutuste võrdlemisel ning näitab ära tervishoiuteenuse vajaduse kiiruse.

Patsiendikesksus – see ongi InterRAI

InterRAI võimaldab kokku hoida aega ja võidab usalduse patsiendi silmis, kes ei pea oma lugu erinevatele spetsialistidele mitu korda rääkima. Takistustena toodi välja, et sageli ei taheta lahti lasta vanast ja harjumuspärasest. Kasutajad (õed, arstid, sotsiaaltöötajad) peavad selles nägema kasu oma töös, seeläbi tõuseb patsientide heaolu ja paraneb õdede suhtumine. Rakendamine on tihti vaevaline, sest nõuab selgitamist, veenmist, suhtlemist kõigi osapooltega. Takistajaks on ka hirm, et nüüd peab patsiente liiga pikalt hindama. Aga see pole nii – aja kokkuhoid tuleb sellest, et iga järgnev osapool, kes patsiendiga tegeleb, saab baasina kasutada juba kokku kogutud materjale ja patsient pääseb oma loo järjekordsest esitamisest.

Eestis on InterRAIga tegeletud aastast 2002, koduõed kasutavad ühe hindamisinstrumenti lihtsustatud varianti patsiendi seisundi koduseks hindamiseks, Viljandis näiteks integreeritud tervishoiuteenuse PAIK süsteemis. Eesti InterRAI esindaja on praegu Kai Saks. Meie inimestel oli võimalus muuhulgas tutvuda ka InterRAI eri maade IT-platvormidega. Eestise pidi see hindamisinstrument sisse ostetama juba 15 aastat tagasi, kuid seni on see jäänud raha taha pidama. Seetõttu tehakse meil hindamisi senini paberkandjal.

Viljandi haigla missioon on pakkuda patsiendile tervishoiuga seotud terviklahendusi ja kindlustunnet ning InterRAI tööriistade kasutuselevõtt toetaks seda igati. InterRAI IT-lahenduse kasutuselevõtt vajab aga poliitilist otsust.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar[at]vmh.ee

Väliseksperdid testisid Viljandi haiglas maakonna tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integratsiooni küpsust

04.03.2020

Möödunud nädalal külastas Viljandi haiglat rahvusvaheliste ekspertide grupp, kelle ülesandeks oli testida Viljandi maakonna valmisolekut pakkuda tervishoiuteenuseid integreeritult sotsiaalsüsteemiga. Kuna Viljandi maakonnas tegutseb edukalt pilootprojekt PAIK, siis on meie maakond üheks indekspiirkonnaks, mille järgi hinnatakse kogu Eesti seisundit integreeritud tervishoiuteenuse osutamisel.

Sotsiaalministeeriumi esindajad ja rahvusvahelise integreeritud tervishoiu assotsatsiooni (IFIC) eksperdid tulid Viljandisse oma „tööriistakastiga“ SCIROCCO, mis on olemuselt enesehindamise töörist. Läbi diskussioonide erinevate osapooltega (perearstid, KOV, teenusepakkujad, haigla, eriarstid) kaardistati, kuidas igaüks teenuse toimimist oma vaatenurgast näeb ja kus tuleks tulevikus veel sekkuda, et mudel võimalikult hästi toimivana tööle panna. Sarnast hindamist on tänaseks tehtud 72 riigis, Eestis nüüd esimest korda.

„Meil on väga hea meel Viljandi haiglas nii kõrge tasemega delegatsiooni võõrustada,“ ütles Viljandi haigla somaatilise ravi juht Mart Kull. „IFIC väliseksperdid testivad meie maakonna tervishoiuteenuse osutamise ja integratsiooni küpsust kuue pallisel skaalal kokku kaheteistkümnes erinevas domeenis. Kõik töötoas osalenud andsid arutelu käigus oma hinnangu igale domeenile. Kus tekkisid „käärid“ teenuseosutajate hinnagute osas, juhtisid eksperdid diskussiooni kuni jõuti konsensusele. Viljandi haigla on ainult üks 30-st tervishoiuteenuse osutajast maakonnas. Süsteemi vaadatakse aga kui tervikut, mille moodustavad ka teised tervishoiuteenuse osutajad ja ka kohalikud omavalitsused. Hinnati üldist võimekust ja ambitsioone integreeritud teenuse osutamiseks“.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Gerli Aavik-Märtmaa sõnul on Viljandi integreeritud tervishoiuteenuse mudel PAIK erakordne. „Viljandi on üks väga hea näide, kuidas ühes paikkonnas see mudel toimida võiks, et koostööd teevad nii tervishoiuasutused, perearstid kui KOV-i sotsiaalhoolekandetöötajad,“ ütles Aavik-Märtmaa ja lisas, et kindlasti on võimalusi seda ka teistmoodi teha - juhtroll võib haigla asemel olla ka näiteks perearstidel või kohalikul omavalitsusel. „Mis iganes see paikkondlik valik on, sellele pakuks ministeerium omalt poolt tuge. Aga ma arvan, et Viljandi on väga tubli ja kindlasti üheks suureks eeskujuks. Teisi koordinatsioonimudeleid on mujal ka, aga nii süsteemselt ja pikaajaliselt keegi teine seda veel teinud ei ole. Viljandis on haigla väga selgelt võtnud endale juhtrolli ja siin on olemas inimesed, kes seda projekti edukalt veavad. Neid praktilisi lahendusi, mis on PAIK-projektist tulnud, saab kasutada ka mujal“.

Arutelude käigus selgusid erinevad kitsaskohad, kus oleks vaja abi või tuge riigilt, ning kust tulevad ette barjäärid, kust kogukond üksi enam edasi minna ei saa. „Kindlasti andmekaitsepiirangud on üks koht, kus on tajutavad õigusruumi piirangud ja kui õigusruum piirab, siis tuleb õigusruumi muuta. IT- lahenduste olemasolu on teine valukoht, aga seda Viljandi haigla ka arendab kogu Eesti jaoks. On mitmeid väljakutseid, aga kõik on ületatavad,“ kinnitas ministeeriumi esindaja. „PAIK pilootprojekt kestab veel selle aasta lõpuni. Jätkamise vajaduses ei kahtle keegi, pigem on küsimus selles, kuidas tagada jätkusuutlik rahastusmudel. Sellist riiki, kellel integreeritud tervishoiuteenuste mudel päris lõpuni valmis ehitatud on, veel polegi, kõik on selle poole alles teel. Viljandi selles valdkonnas igatahes häbisse ei jää ja seda ka rahvusvahelises võrdluses,“ ütles Gerli Aavik-Märtmaa.

Seda kinnitas ka IFIC esindaja Leo Lewis, kes kiitis PAIK-projekti edusamme ja pidas praegu riikide võrdluses kõige kaugemale jõudnuks Hispaanias asuvat Katalooniat. „Nad on valmis saamas integreeritud infosüsteemi, kus tervishoiu ja sotsiaalhoolekande andmed on leitavad ühest kohast ning toimib palju integreeritud teenuseid sellega seoses. Kataloonia on selles osas Euroopas juhtival positsioonil, aga nad on tegelenud integratsiooniga juba üle 20 aasta. See on muljetavaldav!“

Rahvusvahelise integreeritud tervishoiu assotsatsiooni (IFIC) eksperdina tõi Lewis Viljandi puhul välja kaks tema jaoks olulist aspekti. „Esimene – see, et te kaasate väliseksperte oma teenuse arendusse on juba väga positiivne, sest te saate vajalikke teadmisi selle kohta, mis mujal hästi töötab. Teiseks ma näen siin tohutut entusiasmi muuta asju paremaks. Kindlasti läheb iga uue asjaga alustades ka midagi valesti, aga need vead aitavad areneda. Lõppkokkuvõttes tähendab see seda, et teetegi asju paremini,“ julgustas ekspert. Ainsaks tõrvatilgaks meepotis võib pidada tänast teenuste rahastamise mudelit ning teenuseosutamine võiks Eestis olla patsiendikesksem. „Inimene peaks oma tervisega seotud otsuse saama teha ise, mitte et keegi ütleb talle, et pead tegema just nii või teisiti. Nii teenuse osutamine kui tervishoiu rahastuspõhimõtted peavad teenima iga inimese isiklikke huve ja tema tervist, mitte vastupidi“.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Hiagla kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar[at]vmh.ee

 

Viljandi haigla alustab esmaabikoolitustega eakatele

25.02.2020

Alates 26. veebruarist alustab Viljandi haigla kogukonnateenuste juht Triinu Rõigas Viljandimaa eri paigus toimuvat esmaabikoolituste sarja, mis mõeldud just eakatele.
 
„Oodatud on kõik, kes saavad ja tahavad tulla, vanuselisi piiranguid ei ole,“ ütles koolitaja Triinu Rõigas, kes on erialalt õde. Sel poolaastal on kavas viis koolitust erinevates Viljandimaa paikades: Abja-Paluojas, Mõisakülas, Uusnas, Olustveres, Viljandis ja Uue-Karistes. 
 
Initsiatiiv koolitusteks tuli Viljandi Pensionäride Liidult. „Käisime 1. oktoobril Eakate Päeva tähistamisel Viljandi linnastaadionil, kus rääkisime erinevatest abivahenditest ja turvalisusest liikluses. Seejärel pöördus pensionäride liidu juht Jaak Värnik minu poole palvega esmaabikoolituste korraldamiseks,“ räägib Rõigas koostöö algusest.
 
Kolmetunnine koolitus koosneb kahest osast – teooriast ja praktikast. Loengul räägitakse sellest, kuidas õnnetusest teada anda ja olukorda hinnata, õpetatakse üldlevinud haigusseisundite äratundmist ja esmaabi nende korral. Praktikas saab igaüks kätt proovida elustamisel ja sidumisel. 
 
„Käime koolitusel läbi ka koduõnnetused: kukkumised, põletused, lõike – ja torkehaavad,“ loetles Triinu Rõigas. „Räägime ka putukahammustustest, võõrkehadest erinevates kehapiirkondades (silm, kõrv, nina) - mida tähele panna ja kuidas ära hoida.“ 
 
Märtsis ja aprillis viib dr Katrin Kaarma eakatele läbi ka kolm depressioonikoolitust, mis toimuvad Uusnas, Abja-Paluojas ja Mõisakülas. 
 
Sügisperioodil lisandub veel viis koolitust: Karksi-Nuias, Kolga-Jaanis, Võhmas, Tänassilmas ja Mustlas.
 
Pildil: koolitaja Triinu Rõigas
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
 

Viljandi haiglas avati terviserada

21.02.2020

 
Fotol: Margit Maasing ja Siret Pitkart
 
 „Tere tulemast Viljandi haigla terviserajale!“ ütleb silt haigla fuajees, mis tähistab raja algust. Terviserada algab keksukastiga ja kulgeb läbi kõigi korruste, üheksandani välja. Igal korrusel on jalajäljed, mis juhatavad järgmise harjutuse juurde. 
 
„Taolised terviserajad on hästi populaarseks muutunud, neid on paljudes asutustes ja koolides. Terviseraja abil saame meiegi propageerida liikumist oma töötajate seas ning kõik kliendid ja patsiendid, saavad terviserada samuti kasutada,“ räägivad Viljandi haigla spordiklubi eestvedajad, radioloogiatehnikud Margit Maasing ja Siret Pitkart.
 
„Keksukast raja alguses on mõeldud nii väikestele kui suurtele. Kui näiteks lapsevanemad tulevad arsti juurde ja ema riietab parasjagu väiksemat last, siis suurem laps saab senikaua mängida,“ selgitab Siret. Raamatukogu vastas on täpsusviske ala, kus saab täpsust sihtida ohutute takjapallidega. 
 
Terviserada läheb läbi maja kuni 9. korruseni välja. Igal korrusel on jalajäljed, mis juhatavad järgmise harjutuse juurde. Iga korruse liftihallis on plakatid, mis tutvustavad erinevaid harjutusi eri lihasgruppidele. Harjutusi näitavad plakatitel ette haigla oma töötajad: juhid, arstid, radioloogiatehnkud ja füsioterapeut. „Meie töötajad tulid plakatitel poseerimisega väga hästi kaasa! Harjutused on mõeldud töötajatele, patsientidele ja klientidele, kes siia majja satuvad. Kõik soovijad võivad terviserada kasutada,“ ütleb Margit.
 
Kes kõiki korruseid ei jõua läbi käia, saab kirurgiakorrusel (7.k) teha läbi harjutused kõigile lihasgruppidele korraga. „Muidu on igal korrusel võimalik treenida erinevaid lihasgrupe: jalad, käed, õlad, kõht jne, aga kui on vähe aega ja teil on näiteks 5-minutiline paus, siis saab minna kirurgiakorrusele, kus dr Mati Kallas (piltidel) näitab harjutusi ette,“ ütleb Margit.
 
Spordiklubi ennustab terviserajale sama pikka iga kui haiglamajale. 
 
 
Eeskuju on nakkav: haiglajuhid Priit Tampere ja Mart Kull
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
 
 

Taastusravis on uus teenus - skolioosispetsiifiline füsioteraapia

20.02.2020

Alates selle aasta veebruarist on Viljandi haigla taastusravi osakonna füsioterapeut Nele Maling  litsenseeritud Schroth terapeut. Schroth-meetod on Saksamaal välja töötatud kolmedimensiooniline skolioosi ravimeetod, mille käigus korrigeeritakse lülisamba patoloogilist kõverust hingamistehnikate, kehaasendite ja spetsiaalsete harjutustega.

 
Mis on skolioos ja kellel seda esineb?
Skolioos on lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Skolioosikõveruste ulatust hinnatakse röntgenpildi alusel. Skolioosiks loetakse kõverust, mille nurk on suurem kui 100 Cobbi järgi. 
80-90% skolioosidest on idiopaatilist tüüpi ehk ei teata, millest skolioosi teke on tingitud. See võib tekkida igas vanuses ja mõlema soo esindajatel, kuid kõige sagedamini tekib skolioos 11 – 14- aastastel tüdrukutel.  Tavaliselt märkavad lapsevanemad, et lapsel on kas üks õlg või üks puus kõrgemal kui teine või keha hoiab rohkem ühele poole  viltu. Skolioosi varajane märkamine on lapseeas äärmiselt oluline, kuna siis on harjutustest rohkem abi.
 
Mis on  Schroth meetod?
Röntgenpildi ja kehahoiu alusel määrab Schroth terapeut skolioosi mustri ning valib sobivad harjutused. Schroth teraapias ongi kesksel kohal harjutused. Antud meetod on efektiivseim 10-300  skolioosikõveruste puhul. Eesmärk on kas peatada või vähendada kõveruste süvenemist, ennetada või ravida skolioosist tingitud valusündroome või hingamisega seotud kaebuseid. Järjepideva harjutamisega paraneb inimese kehahoid ja tasakaal. Mõõdukate ja raskemate skoliooside konservatiivses ravis kasutatakse ka korsettravi. Rasked skolioosid vajavad enamasti kirurgilist sekkumist.  
 
Kui sageli on vaja füsioteraapias käia, et sellest oleks kasu?
Soovitatav on harjutada vähemalt 1-3 kuud. Suurem efektiivsus on enam kui 6 kuu pikkuse järjepideva harjutamise puhul. Patsiendid õpivad füsioterapeudi juhendamisel sooritama harjutusi, et treenida igapäevaselt lihaseid, mis lülisammast liigutavad ja toetavad. Kui teraapiat alustada näiteks 9-10-aastase lapsega, siis on vaja füsioterapeudiga treeninguteks sagedamini kokku saada. 16-17-aastane võib treenida rohkem kodus, kui ta on vajalikud harjutused selgeks saanud. Vanemate lastega saab harjutada, kuidas ta istub, seisab või kotti kannab. Need õpetused käivad Schroth teraapiaga kaasas.

Kas harjutuste tegemine nõuab erivahendeid?
Jah, selleks on vaja täiesti spetsiifilisi asju. Harjutuste valikul püüan arvestada, mida inimene saab endale koju osta ja kui palju on tal harjutuste tegemiseks ruumi. Kuid üldiselt lähtun ma koduste harjutuste puhul põhimõttest, et lihtsuses peitub jõud.
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
ene.veiksaar[at]vmh.ee
 
 

Viljandi haiglal on uus neuroloog dr Pille Murumaa

17.02.2020

Viljandi haigla sai endale uue neuroloogi – Elva lähedalt pärit dr Pille Murumaa alustas ambulatoorseid vastuvõtte haigla polikliinikus. Tema spekter on lai, kitsast neuroloogilist spetsialiseerumist ei ole ta veel valinud, vaid tegeleb erinevate neuroloogiliste probleemidega. Uue tohtri esimesed muljed: „Patsientuuri puudust ei ole. Õde Siiri Luts on mul väga tore ja asjalik“.  Praegu võtab ta vastu 2 päeva kuus. Kõige sagedasemad probleemid, millega neuroloogi poole pöördutakse, on peavalud ja seljahädad. „Viimased ei pruugi alati olla väga neuroloogilised - luude, liigeste, tugisüsteemide hädad. Aga ka seljavalude osas saame teha vajalikud uuringud, panna diagnoosi ning määrata sobiva ravi.  Kui on vajalik operatiivne ravi (neurokirurgiline lõikus), suuname patsiendi Tartusse. Väiksemaid närvilõikusi (nt. karpaalkanali operatsioon) saab teha ka siin, Viljandi haiglas“ ütles dr. Murumaa.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

Kommunikatsioonijuht

e-post ene.veiksaar[at]vmh.ee

 

 

Viljandi haigla sõlmis koostööleppe Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga

10.02.2020

10. veebruaril 2020 toimunud õppeaasta avaaktusel sõlmisid Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja SA Viljandi Haigla koostööleppe hooldustöötajate koolitamiseks.
 
Lepingu järgi koolitab kõrgkool 2022. aastani hooldustöötajaid Viljandi haigla juures, hetkel Viljandi maakonnas hooldustöötajatel õppimisvõimalused puuduvad. „Võimalus omandada tervishoiu valdkonna haridust õppija elu- ja töökoha läheduses on parim näide nii heast koostööst kõrgkooli ja haiglaga, kuid omab ka olulist regionaalset mõju piirkonna arengule,“ nentis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden.
 
SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere lisas, et haiglal on kõrgkooliga pikaajalised ja head koostöösidemed. „Püüame koolitamisele igati kaasa aidata — mitte ainult koolilt nõuda, vaid ka omalt poolt poolele teele vastu tulla. Haigla saab pakkuda koolile praktikabaasina nö linki tegeliku eluga,“ sõnas ta. Koolilt ootab haigla baasteadmisi ja pakub omalt poolt väljaõpet, andes kursustele lisaväärtust nende teenuste osas, mille poolest Viljandi haigla on Eestis unikaalne. „Väga oluliseks peame ka arendustegevust. Seoses kursuse- ja lõputöödega on võimalus ka haiglal õppurite kogemuse läbi õppida, valdkonda arendada ning üheskoos areneda.“
Hooldustöötaja kutseõppekaval alustab 20 õppijat. Tegemist on juba kolmanda sedalaadi ettevõtmisega - kaks gruppi on eelnevatel aastatel lõpetanud. 
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
ene.veiksaar[at]vmh.ee
 
 
 

 

Palume ravil viibivaid patsiente alates 1. veebruarist mitte külastada

31.01.2020

Viirusnakkuste leviku tõttu palub SA Viljandi Haigla ravil viibivaid patsiente alates 1. veebruarist 2020 mitte külastada. Piirang on vajalik kaitsmaks haiglas ravil viibivaid patsiente viirusnakkuste eest.

 
Informatsiooni patsiendi seisundi kohta on võimalik küsida raviarstilt, vanemõelt või üksuse juhilt. Vajadusel saab jätta paki (patsiendi ja osakonna nimega) peahoone infolauda või Jämejala korpuses osakonda.
 
Külastuse piiramise põhjuseks on viimasel ajal sagenenud seedetrakti viirusnakkuste ning gripi esinemine haiglasse vastuvõetud patsientidel. Rõhutame, et tegemist ei ole koroonaviiruse kahtlusega.
 
„Alates jaanuari lõpust on tõusnud hingamisteede viirusnakkuste esinemine, mistõttu on muude haiguste tõttu ravil viibivate patsientide kaitsmine eriti oluline," selgitas dr Ruth Männik. "Polikliinikus, diagnostika üksustes ja sööklas on seinahoidikutesse pandud käte töötlemiseks sobiv lahus, millega saate hävitada juhuslikult nahale sattunud mikroobid, sealhulgas ka gripiviirused. Soovitan inimestel, kellel tarvis ambulatoorsele vastuvõtule või uuringutele tulla, oma käsi töödelda nii haiglasse tulles kui ka lahkudes! Samuti panime välja kaitsemaskid, mida saavad kasutada nii kergelt tõbised teiste kaitseks kui ka terved inimesed, et hoiduda nakatumisest.." lisas ta.
 
Hingamisteede viirusinfektsioonid, sealhulgas gripp, levivad peamiselt kahel moel:
- õhus hõljuvate haige hingamisteedest pärit piiskade kaudu, mis satuvad teise inimese nina- ja suu limaskestadele või silma ning hakkavad seal ruttu paljunema,
 
- nakatumine saastunud pindade vahendusel, mida kätega puudutades ja hiljem oma nina või suud katsudes toimub haigustekitajate ülekanne.
 
Viirusnakkuste levimise perioodil nakatumisest hoidumiseks on soovitatav:
• vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi,
• pesta tihti käsi, sest nakatuda võib nii õhus levivate kui ka erinevatele pindadele (nt ukselingid, poeriiulid, arvutiklaviatuurid jne) langenud gripihaige hingamisteedest pärit piiskade kaudu.
 
Viirusnakkuste põdejatel:
• koju jääda ja ennast terveks ravida, kuna haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab organismi ning haigestunu võib teisi nakatada (umbes seitse päeva, laste puhul kauem);
• konsulteerida oma perearstiga,
• köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta,
• vältida silmade puudutamist,
• pesta tihti käsi.
 
 
Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
e-post maike.tsetsin[at]vmh.ee
 
 

Viljandi haigla laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond saab Selveri toel mänguteraapia toa

28.01.2020

„Koos on kergem“ on üks vanemaid laste heaks suunatud heategevuskampaaniaid Eestis, mida Selver korraldab  juba 17 aastat. Annetusi koguti poolteist kuud. Viljandi haiglale andsid toetussumma üle Männimäe Selveri juhataja Kati Pell ja Centrumi Selveri juhataja Jana Napritson. „Soovime tänada kõiki oma kliente ja koostööpartnereid, ilma kelleta ei saaks me sellist toetussummat kokku,“ ütles Kati Pell.

Mänguteraapia on üks teraapia liikidest, mis on mõeldud lastele ja noorukitele, kes on kogenud pereprobleeme, suhteprobleeme, väärkohtlemist, hülgamist või kellel esineb arenguhäireid. Mänguteraapia ruumis on tavaliselt näiteks liivakast, savi meisterdamiseks, erinevad kujukesed, muusika, lauamängud jm. „Eesmärk on paremini aru saada vaimse tervise probleemiga lapse või nooruki muredest. Mäng on neutraalne pind, kus laps saab ennast avada ja võti, kuidas temani jõuda,“ ütles laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonna juhataja dr Marja-Liisa Samoldin. Teisisõnu aitab terapeut läbi tegevuse ja turvatunde pakkumise väljendada lapsel oma mõtteid, soove, tundeid ning vajadusi. „Selline teraapiavorm on kasutatav ka autismi spektri häiretega patsientide puhul, kelle eneseväljendusoskus on  piiratud. Samuti annab mänguteraapia ruumis läbiviidav teraapiaseanss võimaluse ka lastevanematel jälgida, kuidas lapsega tegeletakse ja sellest õppida“.


Lastepsühhiaater dr Liisa Leppiku sõnul on sarnane teraapiatuba Tallinna Lastehaiglas. Viljandisse plaanitaval ruumil on tegelikult ühendatud kaks funktsiooni – lisaks mänguteraapiale saab seal läbi viia ka tunnetusteraapiat. Kompimiseks eri tekstuuriga pinnad, kuulamiseks helisüsteemid, valguslahendused aitavad last erinevate meelte kaudu arendada. Dr Leppik: „Mängu- ja tunnetusteraapiat saab teha igas vanuses lastele ja noortele. Intensiivse teraapia korral on juba paari nädalaga võimalik märgata positiivseid muutusi. Vanemaid teraapiasse kaastes saab samas olulist infot vanema ja lapse suhte kohta."

Teraapiatuba on Viljandi haigla Jämejala korpuses on kavas avada augustikuuks.


Jana Napritson, Kati Pell ja dr Marja-Liisa Samoldin.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht 

ene.veiksaar[at]vmh.ee

Erihoolekande majad ligi sajale patsiendile saavad Jämejalal nurgakivi

17.01.2020

23. jaanuaril kell 14.00 pannakse nurgakivi Viljandi haigla erihoolekande kolmele majale, millest igaüks mahutab kolmkümmend elanikku. Majad kerkivad Jämejala kultuurimaja kõrvale ja hoolekandekeskuse ringmaja taha vanade laohoonete asemele.  
 
Hoonete valmimise tähtajaks on veebruar 2021. Hooned ehitab OÜ KRC Ehitus, projekteerimistööde ning ehitustööde perioodil teostab autorijärelevalvet AS Resand ja omanikujärelevalvet OÜ P.P. Ehitusjärelevalve. 
 
„Erihoolekande teenus vajab kaasajastamiseks hubast keskkonda. Ehitustööd toovad aga nii meie patsientidele, klientidele, haigla töötajatele kui ka kohalikele elanikele kaasa mõningaid ebamugavusi – suuri veokeid, mullatöid ja ehitusmüra tavapäraselt vaiksesse pargikeskkonda. Palume selle pärast juba ette vabandust ning loodame mõistvale suhtumisele, sest eesmärk on patsientide heaolu,“ ütles SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. 
 
„Psüühilise erivajadusega isikutele saame uutes hoonetes osutada erihoolekandeteenust neile sobivates perelaadsetes tingimustes,“ ütles hoolekandekeskuse juht Kaja Koger. „Tänu uute majade valmimisele paranevad oluliselt  nii erihooldekodu elanike elu- ja puhketingimused kui ka meie tegevusjuhendajate töötingimused“.
 
Uute peretüüpi kodude rajamist toetakse läbi kahe projekti, milleks on  „Viljandi haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine“ ja „Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade loomine“. Projekte rahastatakse  meetmest  2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Rahastus saadakse 85% ulatuse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 15% ulatuses riigieelarvelisest toetusest. 
 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar[at]vmh.ee

5301 6518

 

NB! Patsientide külastamine haigla peahoones

17.01.2020

Seoses viiruste hooajaga tuletab Viljandi haigla meelde, et patsientide külastamine toimub soovitavalt tööpäevadel kell 16.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 10.00-19.00.

Külastajatel palume üleriided jätta I korruse riidehoidu ja kasutada osakondadesse sisenemisel ühekordseid jalanõude kaitsed (kilesusse), mille saab soetada haiglainfost-riidehoiust. Intensiivravipalatisse palume lilli mitte tuua!
 
Eriti tundlikud on vastsündinud ja seetõttu paneb lastearst Gerli Mirka külastajatele südamele, et järgitaks hea tava reegleid: „Hommikupoolikud, kui haiglas on kõige kiirem ja töömahukam aeg, ei ole õige hetk haiglas viibivate lähedaste külastamiseks. Üleriided jäetakse igas kodus välisukse lähedusse, nii võiks see hügieeni mõttes toimuda ka haiglaruumides“.
 
Info ja riidehoid on avatud 7.00-19.00. Informatsiooni saab telefonil 435 2008.

Hoiame patsiente ja nende abistajaid!
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
ene.veiksaar[at]vmh.ee
5301 6518
 
 

Viljandi Gümnaasium koostöös Viljandi haiglaga alustab pilootkursusega „Aken tervishoidu“

16.01.2020

Täna, 16. jaanuaril alustab Viljandi Gümnaasium koostöös Viljandi haiglaga esmakordselt pilootkursusega „Aken tervishoidu“. Tegemist on valikainega, mis annab gümnasistidele võimaluse end tervishoiuteemadega kurssi viia ning saada praktilisi nõuandeid igapäevaeluks.

Tervishoiuteemaline kursus kasvas välja üksikutest loengutest gümnaasiumi ja haigla seitse aastat kestnud koostöös. Selle eesmärgiks on äratada ja arendada õpilastes huvi tervishoiu vastu. Kavas on 12 pooleteisetunnist ainetundi, mille viivad läbi Viljandi haigla erinevate valdkondade spetsialistid. Lisaks tervishoiusüsteemis orienteerumisele saavad õpilased teadmisi ja praktilisi näpunäiteid eneseabist, pereplaneerimisest, terviseedendusest, vaimse tervise teemadest, vananemisest ning elu lõpust. Kursus lõpeb kohvik-kohtumisega haiglas, kus noori võõrustavad erialaspetsialistid.
 
SA Viljandi Haigla kogukonnateenuste juht Triinu Rõigas: „Me tahame kasvatada terviseteadlikke inimesi ja muuta arvamust, et haigla on ainult haigetele. Haigla on oma kogukonna tervise kants, kus tegeletakse lisaks ravile ka ennetamise, nõustamise ja terviseedendusega“.
 
Haigla tutvustab gümnasistidele ka tervishoiuasutuse igapäevatööd, millega muidu kokku ei puututa. Kursusel osaleb 21 gümnasisti kõigilt õppesuundadelt. Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin: „Meil on alati olnud meditsiinihuvilisi õpilasi ning see kursus on nende jaoks sissejuhatus valdkonda. Kuna tervise osas on meil palju enda teha, siis soovime, et meie noored oleks ette valmistatud iseseisvaks eluks läbi kogu elukaare. See on ääretult tore, et haigla sellega kaasa tuleb.“ 
 
„Aken meditsiini“ alustab 16. jaanuaril kell 15.10 Viljandi Gümnaasiumis, ruumis H109. Esimese loenguga juhatab valikaine sisse SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere, kes räägib õpilastele tervishoiukorraldusest ning koostööteenuste juht Krista Valdvee tutvustab tervishoiualase info eripära – millised on meditsiini ja meedia suhted, kuidas leida enda kohta käivat terviseinfot, kuidas toimivad digikanalid ning milleks on vajalik tervisealane kirjaoskus.
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Tel 4352 025
Mobiil 5301 6518
e-post ene.veiksaar[at]vmh.ee


Viljandi haigla alustas uneraviõe vastuvõttudega

13.01.2020

Viljandi haigla alustas uneraviõe vastuvõttudega

Uneraviõe vastuvõtule on oodatud patsiendid, kellel on häiritud ööuni, esineb päevane väsimus, uneaegsed hingamishäired (norskamine, uneaegsed hingamisseisakud), unetus või liigunisus.

„Uneprobleem on Eestis küllaltki tõsine, patsiente pöördub päris palju ja neid kohti, kuhu pöörduda, on mitmeid,“ ütleb Tartust pärit uneraviõde Ketlin Veeväli, kes võtab Viljandis vastu esialgu kord nädalas. „Nõudlus on palju suurem kui me tegelikult suudame seal ära teha. Näiteks Tartus on meil uneraviõe vastuvõtule järjekord kolm kuud. Erameditsiini vastuvõtud võivad aga jääda paljudele kättesaamatuks“.

Unetuid on palju ja uneaegse hingamishäirega patsiente on samuti üsna palju. Ka liigunisuse häireid esineb rohkesti. Uneraviõde aitab kindlaks teha, mis enesetunde häireid ja väsimust põhjustab ning seejärel kaardistab unepäeviku abil inimese und. „Unepäevik aitab mul hinnata, kui palju inimene magada saab ja kui kvaliteetne on tema uni. See võimaldab otsustada, kas patsient vajab täiendavat uuringut ja kuidas teda edasi abistada. Mingi leevenduse me probleemile ikka leiame,“ räägib Ketlin Veeväli.

Uneprobleemidest räägitakse viimasel ajal ka meedias palju. Samuti on sel teemal ilmunud mõned head eestikeelsed raamatud, millest uneraviõde soovitab kolleeg Kene Verniku kirjutatud abimeest „Hea une teejuht“.

Enne uneraviõe esimest vastuvõttu on oluline täita kodus eelnevalt ära küsimustikud, mille saab väljaprindituna vastuvõtule kaasa võtta. „See kiirendab ja lihtsustab minu tööd, sest sealt saan ma enda jaoks esmase pildi, et osata hinnata, mis võib-olla patsiendil esinev peamine probleem,“ selgitab uneraviõde. Küsimustikke on kaks: emotsionaalse enesetunde küsimustik ja Uppsala uneuuringu küsimustik, lisaks oleks hea täita kahe nädala jooksul ka unepäevikut.

Uneraviõe vastuvõtule võib pöörduda ka saatekirjata. Vastuvõtt on tasuta. Vastuvõtud toimuvad haigla peahoone II korrusel. Registreeruda saab Viljandi haigla registratuuris 434 3001 (E-R 8-16).

 
Pildil: Ketlin Veeväli
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Tel. 4352 025
Mobiil 5301 6518
e-post ene.veiksaar[at]vmh.ee
 
 

Digiregistratuuris saab nüüd aegu broneerida ka Viljandi haigla eriarstide vastuvõtule Põltsamaal

06.01.2020

PRESSITEADE
Viljandi haigla
06. 01. 2020

Digiregistratuuris saab nüüd aegu broneerida ka Viljandi haigla eriarstide vastuvõtule Põltsamaal

Kõik Viljandi haigla eriarstide vastuvõtud on leitavad üleriigilisest digiregistratuurist. Alates tänasest toimib digiregistratuuris saatekirjaga aegade otsimine, broneerimine ja tühistamine ka Viljandi haigla reumatoloogia, neuroloogia, endokrinoloogia ja kardioloogia teenustele Põltsamaa tervisekeskuses, kus Viljandi arstid vastu võtavad.

Aja broneerimisel patsiendiportaalis www.digilugu.ee veenduge, et märkisite valikus endale sobiva asukoha – Viljandi või Põltsamaa. Eriarstide aegade broneerimisega tegeleb jätkuvalt ka Viljandi haigla peahoone registratuur (E-R 8-16) telefon 434 3001, kes vajadusel aitab ka digitaalse registreerimisega tekkivate takistuste või küsimustega.

Kui teil ei ole võimalik kokkulepitud ajal vastuvõtule tulla, andke sellest hiljemalt 24 h enne vastuvõttu teada telefonil 434 3001 (E-R 8-16) või e-kirjaga registratuur[at]vmh.ee. Põltsamaa tervisekeskuse registratuur: 775 1248 / 5552 2151.

Eriarsti esmase visiidi tasu on 5 eurot, erandid leiate siit.

Üleriigiline  digiregistratuur on eriarsti vastuvõtuaegade broneerimise lahendus riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee, kus on võimalik broneerida, tühistada ja muuta eriarsti esmaseid vastuvõtuaegu kõikides selle lahendusega liitunud tervishoiuasutustes.

NB! Saatekirja vajavate erialade vastuvõtud on nähtavad vaid siis, kui on olemas vastava eriala saatekiri või sellele erialale on avatud tasulised vastuvõtud.

Saatekirja olemasolu ei ole vajalik pöördumisel järgnevate eriarstide poole: psühhiaater, günekoloog, nahaarst ja silmaarst.

 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Mobiil 5301 6518
e-post ene.veiksaar[at]vmh.ee

Viljandi haigla uus kommunikatsioonijuht on Ene Veiksaar

02.01.2020

 PRESSITEADE
SA Viljandi Haigla
02.01.2020

Uuest aastast asus SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuhina tööle ajakirjanik ja suhtekorraldaja Ene Veiksaar. Viljandi 4. keskkooli järel lõpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanikuna ning omandas samas magistrikraadi avalike suhete ja teabekorralduse erialal. Ta on töötanud 10 aastat saatejuhina Eesti Raadios ja peatoimetajana Raadio2-s ning 10 aastat uudisteankruna TV3-s, viinud läbi meediakoolitusi ning erinevaid suhtekorraldusprojekte.

„Tervishoid on väga tundlik valdkond. Olles olnud tegev nii siin- kui sealpool „rindejoont", usun, et minu haridus- ja töökogemus nii ajakirjaniku kui suhtekorraldajana suudab luua lisaväärtust meediasuhetes ning info liikumises meedikute, partnerite ja abivajajate vahel," ütles Ene Veiksaar ja lisas, et tööpõld saab olema lai, sest Viljandi haigla on uuenduste kursil. Samaaegselt Viljandi haigla- ja tervisekeskuse rajamisega plaanitakse muuta maakonna tervise- ja sotsiaalteenuste osutamine terviklikumaks ja inimesekesksemaks.

Viljandi haigla senine kommunikatsioonijuht Krista Valdvee keskendub teenuseosutamise inimlähedasemaks muutmisele ning uue haigla ja tervisekeskuse arendamisele. Kesklinna rajatav haigla- ja tervisekeskuse hoone avatakse 2023. aastal. „Eesmärk on tuua ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana tööle selleks, et päästa inimeste elusid. Me tahame viia meditsiiniteenuste juhtimise ja kvaliteedi uuele tasemele," ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Krista ja Ene kogemused ning teadmised toetavad meie püüdlusi olla oma patsientidele ja klientidele tervishoiuga seotud terviklahenduste ning kindlustunde pakkuja".

Sihtasutus Viljandi Haigla on Eesti suurimaid üldhaiglaid, mis ühendab endas 5 kliinikut ja 2 keskust. Enam kui 890 töötajaga haigla on Viljandimaa suurim tööandja.

Lisainfo:
Krista Valdvee
SA Viljandi Haigla koostööteenuste juht
krista.valdvee[at]vmh.ee
5349 5332

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
ene.veiksaar[at]vmh.ee
5301 6518

Doonorid on oodatud

01.01.2020


 

Lisainfo: http://www.kliinikum.ee/verekeskus


 


Aktiivne viirushaiguste periood on kätte jõudnud

30.12.2019

Kätte on jõudnud aktiivne viiruste periood. Viimase nädala jooksul on tunduvalt sagenenud A- ja B-gripi, ülemiste hingamisteede ning seedetrakti viirustega seotud haigusjuhud.

Kaitsmaks patsientide, töötajate ja külastajate tervist, paigutas Viljandi haigla peahoone fuajeesse ning osakondade sissepääsude juurde käte desinfitseerimise lahused. Palume neid julgelt kasutada. 

Lisaks varustame lähipäevil infolaua, ambulatoorse vastuvõtu, diagnostika, erakorralise meditsiini ja  taastusravi osakonnad ühekordsete kaitsemaskidega, mida palume kasutada, kui teil on hingamisteede nakkuste tunnused (köha, nohu, halb enesetunne). Samuti soovitame kasutada kaitsemaski, kui teil on nõrgenenud immuunsus, nt rasedus või kroonilised haigused vms. 
 
Et mitte ohtu seada patsientide tervist, siis palume haiglas ning hoolekandekeskuses viibivaid patsiente külastada vaid juhul, kui olete terve. 
Palume patsienti kindlasti mitte külastada kui teil on ülemiste hingamisteede viirusnakkuse (köha, nohu) või seedetrakti nakkuste tunnused (oksendamine, kõhulahtisus) või kui teie pereliige, lähedased või töökaaslased on juba haigestunud.
Haiguse järel olete oodatud patsiente külastama, kui tervenemisest on möödunud vähemalt 72 tundi (3 ööpäeva).

Palume arvestada, et seedetrakti viirushaiguste tekitajad erituvad organismist kuni kaks nädalat, seetõttu ei ole soovitatav sel perioodil tuua patsientidele isevalmistatud toitu.
 
Enda kaitsmiseks grippi haigestumise eest on veel sobiv aeg vaktsineerimiseks. Täpsemad juhised saate pöördudes oma perearsti poole. 
 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee

Viljandi haigla pühadetervitus

23.12.2019

 

Peahoone lillekiosk on suletud 23.12.19-01.01.20

16.12.2019

Viljandi haigla peahoone fuajees asuv lillekiosk on jõulupühadel suletud 23.12.2019-01.01.2020.
 
Aare Kallas
OÜ Marcus Lillekaubandus
502 2519

Doonoripäevad 2020. aastal Viljandi haiglas

13.12.2019

Doonoripäevad toimuvad 30. juulil ja 27. augustil kell 09.45-13.00 Paalalinna koolis. Doonorid peavad kindlasti olema terved ning verd loovitama minnes ei tohi kaasa võtta sõpru/tuttavaid lihtsalt "seltskonna" mõttes. 
Verevarusid on vaja pidevalt täiendada. Aitäh aitamast!

13. detsembril jõulukampsuniga tööl (foto)

13.12.2019

Täna, 13. detsembril toimub Swedbank'i korraldatud jõulukampsuniga tööle üritus,
mille raames on kõikidel inimestel/asutustel/ettevõtetel võimalus osaleda pildivõistlusel.

Ka Viljandi haigla töötajad lõid vahvas üleskutses kaasa ning tõmbasime jõulukampsunid selga! 🎅
Jagame sel päeval rõõmu ka teistega ja postitasime pildi jõulukampsunites tiimist Swedbanki lehele SIIN.

Kuigi üle maailma tähistatakse rahvusvahelist jõulukampsuni päeva 20. detsembril, ei keela keegi jõulukampsunit tööle minnes juba varem selga tõmmata ja kolleege üllatada. Nii tegimegi.

Meie jõulusoov kõikidele Eesti inimestele:
Võta jõuluajal aega iseendale ja lähedastele. Aeg on kõige väärtuslikum kingitus, mille saad teha.
Rahulikke pühi ning tervist toetavaid valikuid uuel aastal!



(fotod Maike Tšetšin)

Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
e-post maike.tsetsin[at]vmh.ee

Täna tutvusid erakorralise meditsiini osakonna tööga Krõllipesa lasteaia lapsed (foto)

12.12.2019

Täna tutvusid erakorralise meditsiini osakonna tööga Krõllipesa lasteaia lapsed.

Krõllipesa lasteaiast tulid EMO tööga tutvuma Lepakäbide ja Pajutibude rühma lapsed.
Meie EMO vanemõde Eve Pärnaku tutvustas lastele osakonda, vaadati erinevaid seadmeid, lapsed said küsida küsimusi ning õnnestus piiluda isegi kiirabiautosse.

Suur rõõm oli näha, et lapsed olid väga teadlikud kätehügieenist ning rääkisid meile ka oma kogemustest seoses haiglaga. Meie suureks heameeleks teatasid mõned poisid ja tüdrukud, et tahaksid väga tulevikus arstiks ja õeks õppida, et inimesi aidata.

Oli vahva!

(fotod Maike Tšetšin)

 

Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
maike.tsetsin[at]vmh.ee


Vanemad uudised | Värskemad uudised