Raseduse tuvastamine ja arvele võtmine
Esimene rasedusaegne tervisekontroll võib toimuda nii naistearsti kui ka ämmaemanda juures. Normaalselt kulgeva raseduse puhul jälgib rasedust ja nõustab rasedat ämmaemand. Rasedusriskide tekkimisel suunab ämmaemand raseda naistearsti konsultatsioonile, vajalikele uuringutele, eriarsti konsultatsioonile või vajadusel haiglaravile. Rasedusega võiks arvele tulla alates 7.-9. rasedusnädalast.
Kindlasti peaks pöörduma enne 12. rasedusnädalat.
Vastuvõtu aja broneerimiseks peab helistama registratuuri numbril 43 43 001.
Esimesel visiidil teostatakse läbivaatus günekoloogilisel toolil, mille käigus võetakse emakakaelalt PAP test emakakaela rakuliste muutuste hindamiseks (kui viimasest analüüsist on möödunud ≥2 aastat) ja analüüs klamüdioosile (kui viimasest analüüsist ≥6 kuud) ning kinnitatakse emaka suuruse hindamise või ultraheliuuringu abil raseduse olemasolu.
9.-11. rasedusnädalal tehakse ka vereanalüüsid HIV-le, süüfilisele, B-hepatiidile, määratakse veregrupp, reesusfaktor, reesusantikehad, vere hemoglobiinitase ja veresuhkur.
Edaspidi toimuvad visiidid ämmaemanda või naistearsti juures üks kord kuus, raseduse III trimestris iga 2 nädala tagant.
Igal külastusel peab kaasas olema uriini analüüs. Uriinis uuritakse valgu, glükoosi, leukotsüütide ja bakterite esinemist.
Kuni 12. rasedusnädalani on vajalik tarvitada foolhapet 400 mikrogrammi päevas, et vähendada loote ajukolju – ja selgroo arengurikete tekkeriski.
Soovitav on hakata foolhapet tarvitama juba rasedust planeerides.
Raseduse kulg on igal naisel individuaalne. Rasedus ei ole haigus, kuid sellele vaatamata tuleb raseduse ajal oma tervise eest rohkem hoolt kanda, et sünniks terve ja tugev laps. Raseduse ajal toimub kehas palju muutusi ja mõnikord võib nendega kohanemine olla raske. Kui keha annab märku, et tuleks aeg maha võtta, siis tulebki seda teha.
Puhake rohkem ja jälgige, et toitumine oleks mitmekülgne ning tarbida piisavalt puhast vett.
