Viljandi haigla sai mammograafiabussi

04.02.2021

Viljandi haigla ja Eesti Vähiliit sõlmisid täna koostööleppe, mille kohaselt hakkab Viljandi haigla teostama vähiliidu mammograafiabussiga rinnavähi sõeluuringuid Eestimaa väikelinnades.

„Viljandi haigla üks strateegilistest valikutest on olnud minna haiglast välja, patsiendi juurde. Nii nagu eelnevalt meie Koduhaigla ja PAIK projekt on ka koostöö vähiliiduga üks samm  patsiendikesksema tervishoiu poole,“ ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere.

10 aasta jooksul on vähiliidu mammobussis käinud uuringutel üle 70 000 naise. Nendest 298 on avastatud rinnavähk. 85-l % on avastatud vähk varajases staadiumis. „Vähiliit seisab paljude eesti naiste eest, kelle elusid saaksime päästa, sest varakult avastatud rinnavähk on ravitav. See tähendab reaalselt päästetud elusid, reaalselt võidetud aega lähedastega,“ ütles Eesti Vähiliidu juhatuse esimees Maie Egipt.

Uus aasta toob rinnavähi sõeluuringus kaasa olulise muudatuse, nimelt on uuringutele oodatud ka kõik ravikindlustamata naised, kes kuuluvad 2021. aasta sihtrühma. 2021. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi (sh ravikindlustamata) sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971.
 „Praegu toimub  mammograafiabussi renoveerimine ja uue 3 D mammograafi seadistamine. Me oleme saanud omale väga kvalifitseeritud personali nii radioloogiatehnikute kui radioloogide näol. Selleks hetkeks, kui buss märtsis välja sõidab, on Viljandi haiglas kaheksa spetsiaalselt koolitatud radioloogiatehnikut,“ ütles Viljandi haigla radioloogiaüksuse juht Andrus Aavik.


Viljandi haigla ja vähiliidu ühine soov on, et naised osaleksid rinnavähi sõeluuringutel.
 

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

 

Günekoloogilisse ultrahelisse kaaslasega ei lubata

29.01.2021

Sünnitusabi ja günekoloogia osakond palub praeguses keerulises nakkusolukorras mitte võtta kaasa tugiisikuid günekoloogilisele ultraheliuuringule. Seega, kui inimesed soovivad tulla perekonniti, palume pereliikmetel jääda ootama haigla peahoone fuajeesse. Haigla palub mõistvat suhtumist.

 

Infoks seoses Covid-19 nakatumistega haiglas

28.01.2021

Viljandi haigla aktiivravi osakondades tuvastati eile, 27. jaanuaril profülaktilise testimise käigus mõned asümptomaatilised Covid-19 positiivsed patsiendid. Praeguseks on koroonaviiruses patsiendid isolatsioonis ning töö jätkub.
 
Viljandi haigla juhatuse liige, somaatilise valdkonna ravijuht Mart Kull: „Haigla toimepidevus on tagatud,  vältimatu abi, sünnitusabi, uuringud ja ambulatoorsed teenused toimivad jätkuvalt täismahus. Kuna Covid positiivsete patsientide lisandumine tõi kaasa koormuse suurenemise, siis oleme ajutiselt peatanud patsientide vastuvõtu plaanilisele kirurgilisele ravile - nii statsionaarsele kui päevaravile. Meie töötajad võtavad patsientidega ühendust.“
 
Viljandi haigla vaimse tervise valdkonna ravijuht Katrin Kaarma kinnitab, et psühhiaatriline ravi toimub tavapäraselt: „Meie teenused asuvad suuresti aktiivravikorpusest eemal ning võimalikku kokkupuudet olla ei saanud.“
 
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere ütles, et haigla personali Covid-19 vaktsineeritus on kõrge: “Esimese doosiga on vaktsineeritud 72 protsenti haigla töötajatest, valdav osa neist saab ka teise vaktsiinidoosi juba järgmise nädalal lõpuks. See annab meile lootust, et personal püsib rivis.“ Samuti julgustab ta kogukonda: „Kuna toimunu puudutas ainult mõningaid statsionaarseid osakondi, siis julgustan meie inimesi jätkuvalt Viljandi haigla teenustele pöörduma. Vältimatu abi, sünnitusabi, uuringud ja ambulatoorsed teenused toimivad jätkuvalt täismahus.“
 

Krista Valdvee

SA Viljandi Haigla

Koostooteenuste juht

Viljandi haigla aasta sportlane on diagnostikaõde Ariš Thea Puu

20.01.2021

Haigla spordiklubi kuulutas välja aasta sportlase, kelleks on diagnostikakliiniku õde Ariš Thea Puu. Rääkisime tema eesmärkidest, saavutustest ja sellest, kuidas tal on õnnestunud spordipisikuga nakatada ka mitmed kolleegid. „Mulle tundub, et meil on siin majas vähemalt kümmekond sportlikumat inimest kui mina, aga nad lihtsalt ei pannud oma kogutud tervisekilomeetreid kirja,“ ütleb aasta sportlane 2020 tagasihoidlikult.



Ariš Thea: Ma otsustasin oma tervist parandada ja hakkasin eriti palju kõndima – 14 km iga päev ning iga ilmaga. Ainult kaks päeva jätsin aasta jooksul kiilasjää tõttu vahele. Igaõhtune ring oli 14 km, seejärel tund aega võimlemist või muud tegevust nagu näiteks velotrenažöör – 50 minutit korraga, mis teeb u 48 km. Mu lapsed on suureks saanud, väljas möllab koroona, külla minna ei saa – sport oli hea väljapääs.

Kuidas see sulle mõjus?

See mõjus mulle hästi, kaotasin 33,5 kilo! Kui ma haiglariietes ei ole, ega mind siis eriti ära ei tunta. Algus oli muidugi raske – oma 107,5 kilo juures olin ma kahe kilomeetri järel „peaaegu surnud,“ aga praegu ei hingelda ma isegi trepist ronides. Jõudsin oma eesmärgini kaks kuud enne seatud tähtaega ja katsun seda nüüd säilitada.

On sul ka mõni lemmikrada?

Väga ei ole, ma teen Viljandile tiiru peale ikka üht- või teistpidi. Mu 16-aastane poeg on jooksumees ja tema tõukas mind pidevalt tagant öeldes, et „sa saad hakkama“. Tema jookseb ja mina kõnnin, kui ta oma jooksuringi lõpetab, lippab mulle vastu – niimoodi me koos uhame. Jalanõutaldade arvu järgi võiks arvata, et ma olen Rademari poe peasponsor – kolm paari spordijalanõusid on läbi kulunud ja retuuse olen pidanuid ostma, sest algul oli mu number 48, nüüd on 38 (naerab Ariš, sest auhinnaks saadud Rademari kinkekaardid läksid juhtumisi täiesti õigesse kohta).

Mis on sporditegemise juures kõige meeldivam?

Mulle isiklikult on kõige rohkem meeldinud see, et viimase aasta jooksul tuli selline entusiasm sisse! Ja ma suutsin mõnes inimeses tekitada kadedust, pahameelt ja viha. Lõpuks olen siin vähemalt kolm inimest suutnud kaasa haarata, kes nüüd ka mõtlevad, mis „ma suhu panen ja palju ma kõnnin“. See on meelelahutus ja hea ajakulutamine olukorras, kus muud polegi teha. Suusatada ma ei saa, olen oma sabakondi katki kukkunud ja uisutades jalaluu murdnud. Kõndimine ja kodused võimlemisharjutused on mulle sobivamad. Kahjuks ei saa vesivõimlemisse minna ja tantsimisest tunnen ka hirmsasti puudust. On selline teistmoodi aasta. Aga mu lemmiklause on endiselt: teekond ongi teelise tasu!

Palju õnne, aasta sportlane Ariš Thea Puu!

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

 

Rehabilitatsiooniteenused – kellele ja milleks?

15.01.2021

Viljandi haigla patsientide nõukoda arutles 10. detsembril rehabilitatsiooni teemadel, püüdes selgust saada, kuidas toimib taastusravisüsteem. Selgitusi olid palutud andma töötukassa, sotsiaalkindlustusameti, haigla ja rehabilitatsiooniteenuse pakkujad.

Patsientide nõukoja juhi Malle Vahtra sõnul on kaks vaatepunkti, üks teenuse osutaja ja teine tavainimese oma. Tema sõnul seisneb peamine probleem selles, et inimesed ei tea, millised võimalused ja valikud neil selles valdkonnas on. Selgitame siinkohal veidi.

1.    On kolme sorti rahakotte:
-    haigekassa (ravikindlustatud isikutele),
-    töötukassa (tööealistele või osalise töövõimega isikutele),
-    sotsiaalkindlustusamet (lastele, tööealistele, vanaduspensionäridele).

Teine pool süsteemist on kohalik omavalitsus (KOV), millel on hindamiskohustus ja otsustavus abi andmise kohta.

2.    Tööalalisele rehabilitatsioonile saab läbi töötukassa, sotsiaalsele rehabilitatsioonile sotsiaalkindlustusameti ja lastekaitsesse KOV kaudu.

3.    Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Tööalase rehabilitatsiooni aluseks on töövõime hindamine personaalselt, selleks on 5 sammu: arstivisiit, taotluse esitamine (e-töötukassa kaudu või töötukassas kohapeal või telefoni teel), eksperdi arvamuse koostamine, ulatuse määramine, toetuse maksmine. Toetus osalise töövõime kaotuse korral on 254,62 eurot, täieliku töövõimetuse korral 446,70 eurot. Võimalused ja tingimused leiab töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee

4.    Tööalane rehabilitatsioon võib sisaldada järgmisi tegevusi
:
•    füsioteraapia
•    tegevusteraapia ja -nõustamine
•    loovteraapia
•    logopeediline abi
•    eripedagoogiline abi
•    kogemusnõustamine
•    psühholoogiline nõustamine
•    õendusalane nõustamine
•    sotsiaalnõustamine
•    arsti (sh psühhiaatri) nõustamine.


5.    Töötukassal on koostöölepingud 92 teenusepakkujaga üle Eesti. Viljandis on kolm pakkujat – SA Viljandi Haigla,  J&L Rehabilitatsiooniteenused OÜ, Rehabikeskus OÜ. Rehabilitatsiooniteenused on eri- või perearsti saatekirjaga patsiendile tasuta. Pakutakse ka tasulisi teenuseid, kuhu saab inimene omal valikul ise tulla.

6.    Kõigile puuduva töövõimega (sh töötavatele, õppivatele ja töötuna registreeritutele) inimestele osutatakse vaid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mida saab taotleda Sotsiaalkindlustusametist.

7.    Kuni 16 aastased saavad abi sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu. Alates 16.eluaastast pensionieani pakub tube töötukassa.

8.    Sotsiaalse rehabilitatsiooni sihtrühmaks on puuetega inimesed.
Võtke julgesti ühendust oma perearsti ja tööandjaga, et neid teenuseid kasutada!
 

Rohkem infot loe SIIT.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

TERVIKUMI ehituse riigihange on avatud

08.01.2021

Viljandi haigla ja tervisekeskus TERVIKUM otsib ehituspartnerit


Avatud on Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehituse riigihange, mille eesmärk on Viljandi kesklinna rajada 23 000 m² suuruse netopinnaga uus ja innovaatiline tervishoiukompleks 2023. aastaks. Riigihanke viib läbi Riigi Kinnisvara.
Riigihange hõlmab Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustöid, millele on kehtestatud kõrgendatud nõuded ja meditsiinitehnoloogiast tulenevad piirangud.

SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere: „Tegemist on meile üliolulise hoonega ja me loodame leida vastutustundliku ehituspartneri, kes selle hoone meile valmis ehitab. Selle ettevalmistamise protsess on kestnud enam kui kümme aastat. On õige hetk tänada kogukonda selle eest, et nad on meid toetanud ja teiselt poolt poliitikuid, kes on selle projekti toetamisel, ka Viljandi arengu seisukohalt, olnud ühel meelel. Ma tahan ma tänada kõiki neid inimesi, kes sellesse eri aegadel on panustanud, eriti meie projektimeeskonda ja perearste. Loodan, et selles keerulises ehitusprojektis osalejate arv on võimalikult lai ka rahvusvaheliselt. Sellist nullist ehitatud haiglat ei ole Eesti Vabariigi ajal veel olnud ja see on suur väljakutse ning kogemus ka ehitajaile, mis avab neile kindlasti uusi võimalusi“.

Riigi Kinnisvara projektidirektor Tarmo Mändmets usub, et hankel osalevad mitmed Eesti keskmised ja suuremad ehitusettevõtted, kellest valitakse uuele maakonna haiglale ja tervisekeskusele usaldusväärne ehituspartner. “Projekt on suur ja muljetavaldav, aga Eestis on mitmeid ehitusettevõtteid, kes suudavad selle hästi valmis ehitada,” lisas Mändmets.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka SA Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks. Riigi Kinnisvara AS ning SA Viljandi Haigla on sõlminud koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara.
Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle.

„Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitamine“ riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 19.02.2021. Hankedokumendid on leitavavad riigihangete registrist viitenumbriga 231509 ja järgnevalt lingilt: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2759452/general-info

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme.

TERVIKUMI VIDEO.
 

Mariliis Sepper                                       
RKAS kommunikatsioonijuht
5650 0623

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
5301 6518

 

Laps saatjaga haiglaravile

05.01.2021

 

Lastele kuni 10 aastat (kaasa arvatud), COVIDi teste ei tehta.  

Kui laps (kuni 10.a kaasa arvatud) tuleb haiglaravile pikemaks ajaks kui üks päev ja temaga tuleb kaasa ka lapsevanem (või ametlik hooldaja), siis peab lapsevanem haiglasse tulles tegema COVID antigeeni-testi. Testimine on lapsevanemale tasuta ja selle korraldab raviarst.

Laste-ja noorukitepsühhiaatria osakonnas võetakse lapsevanema (või hooldaja) COVID-analüüs Jämejalas kohapeal.

Kui laps on vanem kui 11. eluaastat ja lapsevanem soovib jääda lapse juurde haiglasse siis tasub nii oma COVID testi kui ka voodipäeva eest lapsevanem ise. Antigeeni testi hind on 35 eurot.

Kui lapse ja lapsevanema test osutub positiivseks, siis tuleb ravi edasi lükata ja laps ja/või lapsevanem koju suunata ning paluda ühendust võtta perearstiga.

 

 Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

 

 

Koduhaigla projekt sai konkursil haigekassa toetuse

05.01.2021

Eesti Haigekassa kaugteenuste näidisprojektide konkursil hinnati kokku 33 projekti ning konkurents oli väga tihe. Haigekassa juhatus otsustas anda toetust kümnele paremale projektile. Viljandi Haigla koduhaigla projekt pääses valikusse 4.-na!

Konkursi projektid keskenduvad tervisesüsteemi suurimatele arendusvajadustele. Näiteks oli hindamiskomisjoni laual perearstikeskusega kiiresti kontakti saamine, krooniliste haiguste järjepidev jälgimine, vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamine ning kodulähedase terviseabi tagamine.

Viljandi haigla koduhaigla projekt on Eestis ainulaadne ja keskendub sellele, et haiglateenus läheb patsiendi juurde koju. Krooniliste haigustega inimesed, kes vajavad hospitaliseerimist, aga erinevatel põhjustel ei saa või ei taha haiglas viibida, on kodustes tingimustes koduõe järelevalve all. Koduõde külastab patsienti üks-kaks korda nädalas ja on omakorda üle telesilla ühenduses arstiga, kes teda ja patsienti konsulteerib.

Edasijõudnud kümnel meeskonnal on aega projekti kallal töötada kuni teise vooru taotluse esitamiseni, mille tähtaeg on 1. aprillil. Näidisprojekte rahastatakse haigekassa innovatsioonifondist ja konkursi eelarve on orienteeruvalt üks miljon eurot. Näidisprojektid viiakse ellu aastatel 2021-2022.


 

Sünnituse juurde saab vaid testitud tugiisik

31.12.2020

Alates sellest nädalast tehakse Viljandi haiglas kõigile plaanilisele operatsioonile või haiglaravile tulijatele Covid-test. Nii ka sünnitajatele ja nende tugiisikutele. Sünnitajaga võib kaasas olla üks haigustunnusteta tugiisik, kes peab enne osakonda sisenemist täitma tervisedeklaratsiooni ning tegema Covid-testi. Testi tegemine on tugiisikule tasuline ja see maksab 21.69 eurot (alates 4. jaanuarist 35 eurot). Tugiisik lubatakse koos sünnitajaga sünnitustuppa, kui analüüsi vastus on negatiivne. Kui tugiisiku analüüs osutub positiivseks, siis tugiisikut haiglasse ei lubata. Kogu haiglas viibimise ajal kannab tugiisik kirurgilist maski. Tugiisik peab haiglast lahkuma hiljemalt 2 tundi pärast sünnitust.


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
 

Kuidas rääkida oma lastega pühade tähistamisest COVID-19 pandeemia ajal?

23.12.2020

Paljudes kodudes on sel aastal raske pühadeplaane teha. On mõistetav, et meil on soov jõulupühasid traditsioonilisel viisil lähedaste seltsis veeta. Ühtlasi oleks see ka hea võimalus jagada läbielatud raskusi. Lastel võib olla raske mõista, et kõikide lähedaste ringis pühade veetmine pole sel aastal turvaline. Järgnevalt toodud mõned soovitused, kuidas lastega sel aastal pühadest rääkida.

•    Tehke plaan. Lastele meeldib rutiin. Nad soovivad teada, mis ees ootamas on. See aasta on aga kulgenud erinevalt. Alustuseks on vanematena  vajalik proovida ise olukorraga leppida ning seejärel mõelda välja uus plaan. Kõik pere täiskasvanud võiks ühiselt läbi mõelda, mis võib sel aastal jääda samaks ning mis peab toimuma teisiti. Kuna lapsed tunnetavad oma vanemate kogetavaid emotsioone hästi, aitab selge plaani olemasolu ennetada liigset stressi lastel ja täiskasvanutel.

•    Mõelge välja loovad (kuid lihtsad) ideed. Plaanida võiks turvaliselt rakendatavaid ideid ja tegevusi: näiteks pühadeteemalised pidžaamad, päkapikusokid, piduroad vms. Kui otsustate kogu perega kanda jõululaupäeval naljakaid kampsuneid või pidžaamasid, siis kaasake sellesse ka nt Zoomi kõne kaudu osalevad vanavanemad. Kui planeerite erinevaid variante ühistegevuseks, võimaldab see suurema lisastressita ka pühadeplaanides käigupealt muudatusi teha. Samuti võivad ka lapsed tulla lagedale põnevate lisaideedega, kui neile täiskasvanute poolt välja mõeldud plaanidega suund kätte anda. Lapsed naudivad pühadeeelset ootusärevust väga, seega tasub perekonna poolt tehtavate ohverduste liigse rõhutamise asemel anda neile hoopis midagi uut, mida põnevusega oodata.

•    Arutage eesootavaid muutusi pereringis. Varu aega ning vali moment mil rääkida sellest, kuidas sel aastal pühasid tähistate. Kutsuge kokku perekonnakoosolek ning uurige esmalt, mida lapsed olukorrast juba teavad ning mis nad arvavad, et edasi saama hakata võiks. Arutlege, mis tundeid see kõik neis tekitab ning looge turvatunnet kinnitades, et jõulud tulevad ka see aasta, kuid pisut teisel moel. Vanavanemad armastavad meid ikka täpselt sama palju, isegi kui veedame nendega pühad interneti vahendusel.

    Aktsepteerige laste pettumust. Lapsevanemana pole alati võimalik kõiki probleeme lahendada, kuid lapsi saab sellest hoolimata ära kuulata, toetada ning nende kurbustunde mõistmisest neile märku anda. Antud soovitus kehtib nii väikelaste kui ka teismeliste osas. Väikelapsed naudivad võimalust veeta rohkem aega vanematega, kuid teismelistel on vaja ka eakaaslastega kontaktis olla. Sellest lähtuvalt võiks lubada noorukitele ka rohkem ekraaniaega, et neil oleks võimalik sõpradega piisavalt virtuaalselt aega veeta.

•    Ärge korvake muutustest tingitud ebamugavust rohkemate kingitustega. Rõõmu nägemine kingitusi avavate laste nägudel on südantsoojendav, kuid sel aastal puudu jääva asendamine rohkemate kingitustega ei oma lastele siiski positiivset mõju. Tänulikkus on üks vaimse vastupidavuse alustalasid, seega oleks hea aeg panna suuremat rõhku tänutundele. Pidage meeles ka neid, kel nii hästi ei lähe. Näiteks kui vanemaealine naaber on sel pühadeperioodil üksi, siis mõelge mida saaksite oma pere poolt talle pakkuda.

Viljandi haigla

psühholoogiateenistuse nimel,

Maarja Mõttus


Vanemad uudised | Värskemad uudised