Seedetrakti uuringud

GASTROSKOOPIA (kliki pealkirjale, et näha juhendit)

Uuringumeetod
Gastroskoopia on seedetrakti ülaosa endoskoopia, mis võimaldab arstil uurida söögitoru, magu ja kaksteistsõrmiksoolt painduva torukujulise optilise instrumendi (endoskoobi) abil. See uuring võimaldab selgitada patsiendi kaebuste (näiteks ülakõhuvalu, iiveldus, oksendamine, neelamishäire) põhjuseid ja/või leida silmaga nähtavaid haiguslikke muutusi (näiteks verejooks, haavand, kasvaja) söögitorus, maos või kaksteistsõrmiksooles. Gastroskoopia on täpsem kui röntgenuuring ning võimaldab vajadusel võtta uuringu käigus proovitükke (biopsia), mida hiljem saab mikroskoobiga uurida.

Näidustused

Kahtlus seedetrakti ülaosa limaskesta kahjustusele või haavandile, põletikule, polüüpidele, kasvajatele, võõrkehadele või stenootilistele (ahendavatele) protsessidele. Uuring võimaldab hinnata operatsioonijärgset seidundit

Vastunäidustused
Ägedad südame- ja kopsuhaigused ( näit. äge südameinfarkt), koagulatsioonihäired (antikoagulante kasutavad haiged), mao või kaksteistsõrmiksoole perforatsioon (mulgustumine), raske psüühiline häire (psühhoos).

Uuringuks ettevalmistus
Uuringuks on vajalik eelregistreerimine. Gastroskoopia läbiviimiseks peab magu olema tühi, seetõttu ei tohi patsient süüa ega juua vähemalt 6 tundi enne uuringut. Enne uuringut ei tohi suitsetada ega võtta ravimeid (väljaarvatud hädavajalikud ravimid: näiteks vererõhu ja südameravimid võtta vähese veega). Uuringu eel tuleb ära võtta prillid ja eemaldatavad hambaproteesid. Krooniliste haiguste korral (südamehaigused, diabeet) ja antikoagulantide tarvitamisel tuleb pidada nõu arstiga. Uuringule tuleb kaasa võtta antud probleemiga seonduvad haiguslood, uuringuvastused ja nimekiri ravimitest mida tarvitatakse. Soovitav on tulla uuringule meikimata.

Uuringu teostamine
Uuringu läbiviimiseks tuleb patsiendil lamada vasakul küljel. Neel ja kurgukaared tuimestatakse vajadusel tuimestava preparaadiga (Lidokaiin), kui sellele ei esine allergiat. Endoskoop viiakse suu kaudu söögitorusse, makku ja kaksteistsõrmiksoolde. Nimetatud organeid õhuga laiendades on võimalik leida seal haiguslikke muutusi. Uuring kestab umbes 10-15 minutit ega tekita patsiendile valu. Uuringu ajal võib olla ebamugavustunne ülakõhus ning öökimistunne. Samuti võib uuringu ajal tunda ebamugavustunnet kõris, kuid hingamisteed on vabad ja hingamistakistust uuring ei põhjusta.

Peale gastroskoopiat võib patsient tunda kerget kurguvalu ja täiskõhutunnet õhu viimise tõttu makku. Enamasti mööduvad kaebused mõne tunni jooksul. Juhul, kui raviarst ei ole patsienti teisiti instrueerinud, võib ta kohe peale uuringut süüa ja juua.

Võimalikud tüsistused ja ohud
Gastroskoopia on ohutu protseduur. Tüsistused tekivad harva ja nendeks võivad olla veritsus proovitükkide võtmise järgselt (enamasti minimaalne ega vaja ravi) või üliharva esinev söögitoru või mao seina perforatsioon ehk mulgustus (vajab kirurgilist ravi).

Juhul, kui patsiendil peale uuringut peaks tekkima palavik, tugev kõhuvalu või verejooks, siis tuleb pöörduda koheselt arsti poole.

Uuringu tulemuste selgumine
Uuringu esmased tulemused selguvad kohe. Proovitükkide vastused selguvad paari nädala pärast.

SIGMOIDOSKOOPIA

Uuringumeetod
Sigmoidoskoopia on seedetrakti alaosa endoskoopia, mis võimaldab arstil uurida jämesoole lõpuosa (sigmasoolt) painduva torukujulise optilise instrumendi (endoskoobi) abil.

Uuringuga saab hinnata
See uuring võimaldab selgitada patsiendi kaebuste (näiteks alakõhuvalu, vereeritus soolest) põhjuseid ja/või leida silmaga nähtavaid haiguslikke muutusi jämesooles (näiteks haavandumised, põletik, kasvajad). Sigmoidoskoopia on täpsem kui röntgenuuring ning võimaldab vajadusel võtta uuringu käigus proovitükke (biopsia), mida hiljem saab mikroskoobiga uurida.

Näidustused
Kahtlus soole haavandile, põletikule, stenoosile (ahenemisele), polüüpidele või muudele kasvajatele. Võimalik hinnata operatsioonijärgset seisundit.

Vastunäidustused
Vastunäidustuseks võivad olla südame- ja kopsuhaigused (äge südameinfarkt, südamestimulaator), vere hüübivushäired (antikoagulante kasutavad haiged), soole perforatsioon, soolesulgus, profuusne verejooks ja song.

Uuringuks ettevalmistus
Uuringuks on vajalik eelregistreerimine ja eriettevalmistus. Nädal enne uuringut kõrvaldatakse toidust väikeseseemnelised marjad, murakad, viinamarjad, vaarikad, kiivid. Katkestatakse rauapreparaatide võtmine.

Kolm päeva enne uuringut jäetakse võtmata antikoagulant, samuti aspiriin.

Kaks päeva enne uuringut alustatakse jääkainetevaba vedelikurohke dieediga: makaronid, riis, sai, banaan, kõrvits, kartul, mesi, kana, kala, muna, väheses koguses piima.

Protseduurile eelneval päeval tühjendatakse soolestik vastavalt juhisele. Soovitatavad preparaadid on Fortrans, Cololyt, X-prep (täpsed juhised on pakendi infolehel).

Näiteks: Preparaat Fortransi karp sisaldab 4 pakki pulbrit. 1 pakk pulbrit lahustatakse 1 liitris vees (kokku 4 pakki lahustatakse 4 liitris vees). Uuringu eelsel päeval peale lõunat (näit. kell 16.00) alustatakse preparaadilahuse joomist kiirusega 1 liiter tunnis (4 liitrit lahust juuakse 4 tunniga). Lahus hakkab lahtistina toimima, kui on joodud ca 2 liitrit.

Protseduurile eelneva päeva lõunast tuleb olla söömata. Juua tohib selgeid vedelikke ka uuringu päeval (taimetee, vesi, viljalihata mahl). Kindlasti ei tohi juua punast värvi vedelikke.
Uuringupäeval võetakse hiljemalt tund enne uuringut regulaarselt kasutatavad ravimid. Uuringule tullakse reeglina saatja või taksoga.

Peale sigmoidoskoopiat võib patsient tunda kerget kõhuvalu ja täiskõhutunnet õhu viimise tõttu jämesoolde. Enamasti mööduvad kaebused mõne tunni jooksul. Peale uuringut võib süüa ja juua, kui raviarst ei ole määranud teisiti.

Võimalikud tüsistused ja ohud
Sigmoidoskoopia on üldiselt ohutu protseduur. Tüsistused tekivad harva ja nendeks võivad olla veritsus (verejooks) või jämesoole mulgustus. Veritsus proovitükkide võtmise järgselt on enamasti minimaalne ega vaja vereülekandeid või kirurgilist ravi. Jämesoole seina perforatsioon ehk mulgustus on väga haruldane ja see vajab kirurgilist ravi. Juhul, kui peale uuringut peaks tekkima palavik, tugev kõhuvalu või verejooks, siis tuleb koheselt pöörduda arsti poole.

Uuringu tulemuste selgumine
Uuringu esmased tulemused selguvad kohe. Proovitükkide vastused selguvad paari nädala pärast.

KOLOSKOOPIA (kliki pealkirjale, et näha juhendit, uuendatud 10.11.22)

Uuringumeetod
Koloskoopia on seedetrakti alaosa endoskoopia, mis võimaldab arstil uurida kogu ulatuses jämesoolt painduva torukujulise optilise instrumendi (endoskoobi) abil.

Uuringuga saab hinnata
See uuring võimaldab selgitada patsiendi kaebuste (näiteks alakõhuvalu, vereeritus soolest) põhjuseid ja/või leida silmaga nähtavaid haiguslikke muutusi jämesooles (näiteks haavandumised, põletik, kasvajad). Koloskoopia on täpsem kui röntgenuuring ning võimaldab vajadusel võtta uuringu käigus proovitükke (biopsia), mida hiljem saab mikroskoobiga uurida.

Näidustused
Kahtlus soole haavandile, põletikule, stenoosile (ahenemisele), polüüpidele või muudele kasvajatele. Võimalik hinnata operatsioonijärgset seisundit.

Vastunäidustused
Vastunäidustuseks võivad olla südame- ja kopsuhaigused (äge südameinfarkt, südamestimulaator), vere hüübivushäired (antikoagulante kasutavad haiged), soole perforatsioon, soolesulgus, profuusne verejooks, song ja muu seesugune.

Kolm päeva enne uuringut jäetakse võtmata antikoagulant, samuti aspiriin.

Kaks päeva enne uuringut alustatakse jääkainetevaba vedelikurohke dieediga: makaronid, riis, sai, banaan, kõrvits, kartul, mesi, kana, kala, muna, väheses koguses piima.

Protseduurile eelneval päeval tühjendatakse soolestik vastavalt juhisele. Soovitatavad preparaadid on Fortrans, Cololyt, X-prep (täpsed juhised on pakendi infolehel).

Uuringupäeval võetakse hiljemalt tund enne uuringut regulaarselt kasutatavad ravimid. Uuringule tullakse reeglina saatja või taksoga.

Uuringu teostamine
Vajadusel süstitakse patsiendile enne uuringut veresoonde (veeni) ravimit, mis aitab lõõgastuda (võib tekkida unisus). Uuringu läbiviimiseks tuleb lamada selili või keerata vajadusel paremale või vasakule küljele. Koloskoop viiakse päraku kaudu jämesoolde ning õhuga jämesoolt laiendades on võimalik leida seal haiguslikke muutusi. Soole venitatuse tõttu õhuga võib patsient tunda täiskõhutunnet ja ka mõningast valu. Uuring kestab umbes 30-45 minutit. Peale koloskoopiat võib patsient tunda kerget kõhuvalu ja täiskõhutunnet õhu viimise tõttu jämesoolde. Enamasti mööduvad kaebused mõne tunni jooksul. Peale uuringut võib süüa ja juua, kui raviarst ei ole määranud teisiti.

Võimalikud tüsistused ja ohud
Koloskoopia on üldiselt ohutu protseduur. Tüsistused tekivad harva ja nendeks võivad olla veritsus (verejooks) või jämesoole mulgustus. Veritsus proovitükkide võtmise järgselt on enamasti minimaalne ega vaja vereülekandeid või kirurgilist ravi. Jämesoole seina perforatsioon ehk mulgustus on väga haruldane ja see vajab kirurgilist ravi. Juhul, kui peale uuringut peaks tekkima palavik, tugev kõhuvalu või verejooks, siis tuleb koheselt pöörduda arsti poole.

Uuringu tulemuste selgumine
Uuringu esmased tulemused selguvad kohe. Proovitükkide vastused selguvad paari nädala pärast.

IRRIGOSKOOPIA (vt. lisaks röntgenuuring)

Uuringumeetod
Irrigoskoopia on kontrastainega röntgenoloogiline uuring jämesoole seisundi ja võimalike haiguslike muutuste hindamiseks.

Näidustused ja vastunäidustused
Näidustuseks on jämesoole seisundi ja võimalike haiguslike muutuste (soole haavand, divertiikel, ahenemine, polüübid või muud kasvajad) hindamine. Uuring võimaldab hinnata operatsioonijärgset seisundit.

Vastunäidustuseks on toksiline megakoolon (ülisuur jämesool), isheemiline koliit (soolepõletik) ja soole perforatsioon või selle kahtlus. Kuna uuringul kasutatakse ioniseerivat kiirgust, siis on vastunäidustuseks ka rasedus (vt. röntgenuuring).

Uuringuks ettevalmistus
Uuring vajab eelregistreerimist ja eriettevalmistust. Uuringu läbiviimiseks peab jämesool olema puhas. Kaks päeva enne uuringut tarvitatakse vaid jääkainetevaba vedelikurohket toitu: makaronid, riis, sai, banaan, kõrvits, kartul, mesi, kana, kala, muna, väheses koguses piima. Kroonilise kõhukinnisuse puhul tuleb alustada soole ettevalmistust juba 2-3 päeva enne uuringut.

Protseduurile eelneval päeval tühjendatakse soolestik vastavalt juhisele. Soovitatavad preparaadid on Fortrans, Cololyt, X-prep (täpsed juhised on pakendis infolehel).

Protseduurile eelneva päeva lõunast tuleb olla söömata, aga juua tohib selgeid vedelikke (taimetee, vesi, viljalihata mahl), soovitav 1 – 2 liitrit. Juua tohib selgeid vedelikke ka uuringu päeval.
Uuringupäeval võetakse hiljemalt tund enne uuringut regulaarselt kasutatavad ravimid.

Kui eelkirjeldatud puhastusmeetodit kasutada ei saa, võib lahtistina kasutada riitsinusõli, mida patsient võtab uuringueelsel päeval peale lõunat 30-40 ml. Seejärel õhtul kella kaheksa paiku tehakse puhastusklistiir.
Uuringu päeva hommikul tehakse veel puhastusklistiiri kuni loputusvesi jääb puhtaks.
Uuringueelsel päeval peale lõunat patsient tahket toitu süüa ei tohi, tarbib vaid vedelikku.

Uuringu teostamine
Ca 30 minutit enne uuringut on soovitav, et patsient võtaks soolt lõdvestavaid preparaate. Röntgenoskoopia kontrolli all täidetakse jämesool pärasoole kaudu 400 ml baariumsulfaadi suspensiooniga (röntgenkontrastaine). Seejärel sool tühjendatakse ning viiakse sisse õhku. Erinevates asendites tehakse sihtülesvõtted kõigist jämesoole piirkondadest.

Uuringu ajal võib patsiendile vähest valu tekitada õhuga väljavenitatud sool. Uuring kestab keskmiselt 30 – 40 minutit.

Võimalikud tüsistused ja ohud
Tüsistusi on irrigoskoopial väga harva. Uuringu käigus saadav kiirgusdoos on keskmiselt 4 mSv (millisiivertit), mis on võrreldav loodusliku 16 kuu kiirgusdoosiga. Kontrastaine võib väga harva tekitada allergilist reaktsiooni (nahalöövet) või kõhukinnisust. Jämesoolt lõdvestavad preparaadid võivad tekitada suukuivust. Jämesoole divertiiklite ja/või haavandumiste korral võib tekkida sooleseina mulgustumine, millega kaasneb kõhukelme põletik. See vajab kirurgilist ravi.

Uuringu tulemuste selgumine
Uuringu tulemused salvestatakse ja arhiveeritakse elektoonilisse röntgenuuringute andmebaasi ja väljatrükitud röntgenpilte patsiendile ja raviarstile reeglina ei väljastata. Andmebaasile on limiteeritud juurdepääs nii radioloogil kui ka raviarstil.

Radioloog vaatab ülesvőtteid, hindab ja kirjeldab neid. Trükitud vastus (röntgenpiltide kirjeldus) väljastatakse patsiendile või saadetakse tema raviarstile kokkulepitud korras.

Patsiendile

Otseteed

Seedetrakti uuringud

UUDISED

Mõistuse ja südamega