SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: füsioterapeut Ingrit Ernits

09.11.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla taastusravikliiniku füsioterapeut Ingrit Ernits. Ingrit tegeleb jooksmisega ja on seda eesmärgipäraselt teinud juba 14 aastat.

Ingritil tekkis huvi spordi vastu juba kooli ajal. „Tegelesin siis kergejõustiku aladega, jooksud, kaugushüpe, 7-võistlus. Käisin maakoolis ning seetõttu sain ka igasugustel võistlustel käia. Talviti ka suusatasin. Ülikooli ajal pühendusin aga rohkem jalgrattaspordile, hobi korras tegelen sellega tegelikult praegugi. Võib öelda, et olen spordiga tegelenud kogu teadliku aja elust,“ rääkis Ingrit.

2019. aastal hakkas ta aga end eesmärgipäraselt pühendama jooksmisele. „Alustasin siis pikamaajooksuga, mis tähendab 5km-100km jooksmist. Esimese maratoni jooksin aastal 2012 olles 46-aastane. Nüüdseks olen jooksnud 20 maratoni. Lisaks sellele tegelen ka sprindialadega (60m, 100m, 200m, 400m) ja ka keskmaajooksudega (800m- 3000m),“ kirjeldas Ingrit lisades, et tegelikult on ta mõned aastad tagasi leidnud tee ka kauguse hüppamise juurde tagasi.

Ingrit treenib oma plaani järgi keskmisel viis korda nädalas. „Minu plaan sõltub võistlushooajast, seatud eesmärkidest ja tervislikust seisundist, kuid üldiselt teen nädalas kaks korda jõu- ja jooksu(tehnika) treeninguid, ühe korra lõigutreeningut ja kaks korda jooksutreeningut, mis hõlmab nii tempojooksu kui ka pikamaajooksu. Treenin tööpäevadel õhtuti ja nädalavahetustel hommikuti ning sageli käin ka võistlustel,“ ütles ta.

Ingritile meeldib jooksmisega tegeleda ning seda seetõttu, et see annab positiivset energiat, võimaldab iseennast proovile panna, innustab paremaid tulemusi saavutama, tasakaalustab vaimseid pingeid ning hoiab tervise korras. „Vaatamata vanusele olen igal aastal püstitanud isiklikke rekordeid. See motiveerib sellega edasi tegelema. Samuti huvitab mind erialaselt see, kui kaugele on võimalik minna ja millal tuleb ette piir, kui enam arengut ei toimu. Ma teen justkui enda peal katseid ja võistlen iseendaga,“ selgitas ta.

Ingrit jagas ka mõtteid, mida ta endaga elus kaasas kannab: „Läbi raskuste tähtede poole. Unistada tuleb suurelt. Lootus sureb viimasena. Kunagi pole hilja alustada. Vanus on vaid number.“

8. november on rahvusvaheline radioloogiapäev!

08.11.2023

Ilma inimese sisse nägemata võib ravimine olla väga keeruline. Õnneks tuli appi radioloogia! 8. november 1895 oli päev, mil Wilhelm Conrad Röntgen avastas röntgenikiired, millega sai esimest korda näha inimese sisse nii, et teda katki lõikama ei pidanud. 

Rahvusvahelist radioloogiapäeva tähistatakse alates aastast 2012 ja selle eesmärgiks on suurendada teadlikkust radioloogia vallas, et tagada patsiendi ohutus radioloogilistel uuringutel ning tähtsustada radioloogi rolli tervishoius.

Selle aasta teema on „Patsiendi ohutuse tähistamine“, mis tõstab esile tervishoiutöötajate olulist rolli tervishoiusüsteemide tõhususe tagamisel ning patsientide tervise ja ohutuse kaitsmisel.

Täname radioloogia imelist maailma, mis on tänapäeval  kvaliteetse patsiendikäsiltuse lahutamatuks osaks.

Soovime Viljandi haigla radioloogia osakonnale ja ka kõikidele teistele radioloogia valdkonna töötajatele nii Eestis kui ka kaugemal ilusat rahvusvahelist radioloogiapäeva!

Esmaspäevast saab Viljandi haigla suures majas viibivaid patsiente külastada vaid kokkuleppel raviarstiga

03.11.2023

Seoses ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõusuga saab alates esmaspäevast, 6. novembrist Viljandi haigla suures majas patsiente külastada vaid olulise vajaduse korral ning kokkuleppel raviarstiga, iseseisva statsionaarse õendusabi puhul õe-teenuse koordinaatoriga.

Muudatus puudutab haigla suures majas asuvate sisehaiguste, kirurgia, statsionaarse taastusravi, iseseiseva statsionaarse õendusabi ja günekoloogia osakonnas viibivate patsientide külastamist. Olulise vajaduse korral tuleb külastamine kokku leppida patsiendi raviarstiga, iseseisva statsionaarse õendusabi puhul õe-teenuse koordinaatoriga telefonil 5300 9789. 

Külastama on lubatud üks, maksimaalselt kaks inimest ühe patsiendi juurde korraga. Samuti palub haigla külastusele lapsi mitte kaasa võtta.

Kui kokkulepe raviarstiga on olemas, siis saab patsienti külastada külastusaegadel. Haigla suure maja külastusaeg on esmaspäevast reedeni kell 15-18 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16.

Psühhiaatriakliinikus ja hooldekandekeskuses viibavate patsientide külastuse osas muudatusi ei ole. Seda saab endiselt teha külastusaegadel.

Psühhiaatriakliinik

Külastusaeg reeglina esmaspäevast reedeni kell 16-19, laupäeval ja pühapäeval kell 10-16. Vajalik on etteregistreerimine:

• Akuutpsühhiaatria osakond (Pargi tee 14, I korrus), õeposti tel 435 4260
• Üldpsühhiaatria osakond (Pargi tee 16, I korrus, B-korpus), õeposti tel 435 2163
• Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond (Pargi tee 8, I korrus), õeposti tel 435 2183
• Tuberkuloosiravi osakond (Pargi tee 14, II korrus), õeposti tel 435 4257
• Sundravi osakond (Pargi tee 22), I korruse õeposti tel 435 4244, II korruse õeposti tel 435 4241, Pargi tee 16, I korrus, A-korpus, õeposti tel 435 4267

Hoolekandekeskuse

Hoolekandekeskuse hooldusosakonna külastusaeg on iga päev kell 13-15, vajalik on etteregistreerimine. Registreeruda saab helistades esmaspäevast reedeni kell 8-15 telefonil 5336 4847 või kirjutades e-posti aadressile gerda dot kiin at vmh dot ee.

Hoolekandekeskuse erihooldusosakonnas toimuvad külastused tavapäraselt eelneval kokkuleppel. Erihooldusosakonnas 8B on selleks eralidi külalistetuba, Jämejala vaimse tervise külas (A-maja, B-maja ja C-maja) toimuvad külastused reeglina õues.

Kõikidel Viljandi haiglas viibivate patsientide külastajatel on kohustuslik kirurgilise maski kandmine, samuti käte desinfitseerimine (nii haiglasse, osakonda kui palatisse sisenemisel ning palatist väljumisel).  Külastusel tuleb järgida personali poolt antud juhiseid isikukaitsevahendite kasutamise osas.

Külastama võib tulla vaid tervena. Ka kergete haigussümptomite (kurguvalu, kerge nohu) korral palume külastusele mitte tulla, sest osakonnas on palju haigustele vastuvõtlikke patsiente, kellel ka kerge viirushaigus võib kulgeda väga raskelt.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: füsioterapeut Marju Veevo

03.11.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla füsioterapeut Marju Veevo, kes on umbes 10 aastat tegelenud joogaga.

Viljandi haigla nõukogu liikmeks nimetati Maarjo Mändmaa

02.11.2023

Vastavalt terviseministri Riina Sikkuti otsusele muutusid käesoleva aasta 1. novembrist SA Viljandi Haigla nõukogu liikmed.

Senised nõukogu liikmed Agris Koppel ja Kersti Esnar kutsuti tagasi ning alates 1. novembrist kuulub neljaks aastaks SA Viljandi Haigla nõukogusse sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.

Agris Koppel kuulus haigla nõukogusse 1. novembrist 2016, mil ta vahetas välja nõukogu liikme Liis Roovälja. Kersti Esnar oli nõukogu liige alates 21. märtsist 2023 ning vahetas toona välja nõukogu liikme Helve Kansi. 

Vaktsineerimine Covid-19 vastu novembris

01.11.2023

Viljandi haigla hoonete vahel analüüse transportinud robotkuller Timmu lõpetas tegevuse

01.11.2023

Viljandi haigla suure maja ja Jämejala vaimse tervise küla vahel analüüse transportinud mehitamata kaugjuhitava robotkulleri Timmu 8 kuud kestnud pilootprojekt on tänaseks lõppenud.

Timmu on Clevonis arendatud robotkuller ning tema ülesanne oli transportida proove Jämejala osakondadest haigla laborisse. Tegemist oli käesoleva aasta veebruari lõpus alustanud pilootprojektiga, mis 31. oktoobril lõppes.

„Kahjuks tõesti tänasest enam Timmu meie juures ei tööta. See oli väga mugav, keskkonnasäästlik ning personali aega ja ressurssi säästev lahendus, mis pakkus inimestele palju elevust ning oli kindlasti ka üks parimaid innovatiivseid näiteid sellest, mida ja kuidas saab Eesti tervishoiuasutuses rakendada,“ ütles Viljandi haigla haldusteenistuse juht Andrus Plees, „Täname Clevonit selle suurepärase koostöö eest! Kui võimalus tekib, siis kindlasti oleme avatud sellele, et ka tulevikus analoogset lahendust analüüside transportimisel kasutada.“

Pleesi sõnul toimub tänasest vere- ja muude proovimaterjalide transportimine Jämejala osakondadest haigla laborisse nii nagu enne Timmu tulekut. „Nüüd toimetab analüüsid osakondadest laborisse auto koos juhiga kindlatel kellaaegadel 3 korda päevas. Kindlasti vajab uus süsteem veidi harjumist, kuid see on paljudele töötajatele juba tuttav ning ma usun, et saame selle kiiresti toimima,“ selgitas haldusteenistuse juht.

Lisainfo: haldusteenistuse juht Andrus Plees, telefon 5087 959, e-post andrus dot plees at vmh dot ee   

Foto (Kristjan Kivistik): Timmu alustas Viljandi haigla suure maja ja Jämejala vaimse tervise küla vahel analüüside transportimist käesoleva aasta veebruaris.

Sügis Jämejalas: tujukas ilm ja vaimne tervis

31.10.2023

Liis Peedosk, ravi toetavate teenuste koordinaator
Meelike Poplavski, tegevusterapeut

Sügis...oktoober...vihmapilved...pori...kohati läbilõikavalt puhuv tuul...jalutuskäiku tegema ei kutsu miski

...imeline ilm täna – päike piilub korraks...värvilised lehed sahisevad jalge all...viimased õunad puul on nii magusad...karge õhk ninasõõrmetes...võrratu jalutuskäik...

... nii narritab meid oktoober oma tujukate ilmadega, mõjutades meie enesetunnet.

Oktoober on lisaks pori- ja sügiskuule ka rahvusvaheline vaimse tervise kuu. Ka Eestis tähistatakse juba alates 2014. aastast oktoobrit kui vaimse tervise kuud, mille eesmärk on vähendada stigmatiseeritust, edendada vaimset tervist toetavaid oskusi ja tõsta teadlikkust vaimse tervise abi võimalustest.

Sel vaimse tervise kuul oli fookuses kogukondade olulisus ning uute sidemete loomine ja olemasolevate tugevdamine. Kuu moto oli: „OLEN SULLE OLEMAS”.

Jämejala vaimse tervise küla kogukonna selle aasta tähtsaim ettevõtmine oli septembrikuu viimasel nädalal toimunud Jämejala festival – viis päeva ühiseid tegevusi, mis paitasid nii vaimu kui füüsilist vormi ning juhatasid sisse vaimse tervise kuu.

Peale sissejuhatavat sündmusterohket nädalat jätkati osakondades oktoobrikuus erinevate vaimu tervendavate tegevustega, mis tõid vaheldust igapäeva rutiini ja toetasid enesearengut.

10. oktoobril külastasid sundravi osakonda Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia 1. kursuse tudengid. Tudengid said Jämejala vaimse tervise külas veedetud päeva jooksul ülevaate Jämejalast, ravi toetavatest teenustest ning kohapeal pakutavatest tegevustest, milles patsiendid osaleda saavad. Tegevusterapeut Meelike Poplavski tutvustas tudengitele tegevusterapeudi rolli sundravi osakonnas ning viis läbi ka praktilisi ülesandeid, mida seejärel ühiselt analüüsiti.

11. oktoobril algas taaskord ühine Töötukassa karjäärinõustamise töögrupp. Karjäärinõustamise eesmärk on aidata haiglaravilt või teenuselt kas koju või toetavale teenusele suunduvatel patsientidel end paremini tööeluks ettevalmistada. Töögrupp pakub võimalust karjäärinõustamise abil kasvatada osalejate motivatsiooni töö leidmiseks läbi kogemuste jagamise ja töövaldkonna teemadel info jagamise. 

19. - 20. oktoobril toimusid sundravi osakonna patsientidele kahel päeval vaimse tervise töötoad. Sissejuhatuseks arutleti, mida vaimne tervis üldse tähendab ning kuidas enda vaimset tervist hoida. Räägiti samuti liikumise tähtsusest ehk motost: “kui keha liigub, siis aju puhkab”. Arutleti teemal, miks mõni inimene on andekas muusikas või kunstis, teisele on aga ülilihtne lahendada matemaatikaülesandeid ja meeldib koostada plaane, nimekirju, ning millist „rolli mängivad” vasak ja parem ajupoolkera.

Seejärel panid sundravi patsiendid end proovile, kuidas lihtsate harjutustega on võimalik anda oma ajule „tööd”, parendada keskendumisvõimet ja tähelepanuoskust. Näiteks prooviti häälega lugeda erinevate värvidega kirjutatud sõnu, kus sõna tähendusele ei pöörata tähelepanu, vaid „loeti” värvi, loeti sõnu tagurpidi jms. Patsientide peenmotoooriline võimekus pandi proovile erinevate sõrmeharjutuste/-märkide sooritamisel vaheldumisi mõlema käega, joonistati mõlema käega sünkroonis erinevaid kujundeid ja kirjutati mittedominantse käega. Töötubasid viis läbi tegevusterapeut Meelike Poplavski.

24. oktoobril algas erihoolduse klientidel Mulgi Savikojas savi töötuba, kus vooliti Viljandi haiglale taaskord erilisi vaagnaid ja kausse. Savi töötuba on mitmekülgne ja terapeutiline viis, kuidas toetada vaimset tervist, pakkudes osalejatele võimalust end loovalt väljendada, edendades emotsionaalset heaolu ja eneseavastamist. Protsessi keskendumine ja käelise tegevuse rakendamine aitavad vähendada stressi. Grupikeskkonnas toimuv savi töötuba tugevdab sotsiaalseid sidemeid ja loob toetava keskkonna, aidates vähendada üksildust. Kokkuvõttes loob savi töötuba positiivse kogemuse, mis ühendab keha ja vaimu ning toetab üldist heaolu.

Samal päeval viisid erihoolduse B-maja orienteerujad läbi retke Jämejalal, kus käidi pargis aastaajale sobivale sõnale tähti otsimas. Osalejad said nautida sügisevõlusid pargis ning läbi lehtede sahistades otsiti üles lahendussõna.

Oktoober on olnud täis kogukondlikke algatusi ja tegevusi, mis on toetanud vaimse tervise heaolu ning tugevdanud ühtsustunnet. Vaimse tervise kuu on Jämejalas toonud kaasa õppimise, enesearengu ja vastastikuse toetuse, luues aluse positiivsele muutusele vaimse tervise küla kogukonnas. 

Viljandi haiglas patsiente külastades tuleb kanda maski

30.10.2023

Alates 30. oktoobrist kehtib Viljandi haiglas patsiente külastades kohustus kanda kirurgilist maski.

Maski kandmine Viljandi haiglasse ambulatoorsele vastuvõtule tulles on soovituslik ning statsionaarsele ravile tulijatele vabatahlik.

Endiselt on nii patsientidel kui ka külastajatel ja saatjatel kohustuslik haiglasse tulles desinfitseerida käed. 

29. oktoober on rahvusvaheline insuldipäev

27.10.2023

29. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist insuldipäeva, millega tuletatakse kõikjal maailmas meelde nii insuldi ennetamise kui ka selle sümptomite äratundmise olulisust.

Insult on maailmas südamehaiguste järel sageduselt teine surma põhjustaja ning suurim invaliidsuse tekitaja. Eestis haigestub insulti igal aastal üle 4500 inimese ning umbes 25% kõikidest insultidest tekib alla 50-aastastel inimestel. Eestis esineb tööealistel insulti palju sagedamini, kui teistes Euroopa riikides. 

MIS ON INSULT?

Insult on järsult algav osaline aju verevarustuse häire, mis võib tekkida aju veresoone sulgumise või lõhkemise tõttu. Kõige tähtsam on insuldi korral kiiresti reageerida, et tagada võimalikult hea taastumine.

Insuldi korral tuleb tegutseda K.O.H.E!

• Kõnehäire Inimene tunneb raskusi õigete sõnade väljaütlemisel ja kõnest arusaamisel.
• Osaline näohalvatus Inimene tunneb, et pool nägu ei „kuula sõna“ ja üks suunurk on viltu.
• Halvatud käsi Inimene tunneb, et ühes kehapooles on „surinad“ või tundub nahk „võõras“.
• Elupäästev 112

Kui nende sümptomite testimisel jääb kahtlus, et midagi on valesti, siis helistage K.O.H.E. 112!

Lisaks eelpool toodud sümptomitele võib esineda veel: 

• nägemishäire Inimesel on raskusi asjade fokusseerimisel.
• tasakaaluhäire ja kohmakus (inimene tunneb äkilist peapööritust ja raskust tasakaalu leidmisel).
• väga tugev ja äkki tekkiv peavalu.

RISKITEGURID

• Kõrge vererõhk
• Suhkurtõbi
• Südame rütmihäired
• Suur vere kolesteroolisisaldus
• Suur kehakaal
• Alkoholi liigtarbimine
• Suitsetamine
• Meelemürgid

ENNETAMINE

Regulaarne füüsiline aktiivsus alandab vererõhku, tasakaalustab vere rasvasisaldust ja parandab insuliini ainevahetust. Valige omale meelepärane tegevus. Selleks võib olla kõndimine, tantsimine, ujumine või mis tahes muu füüsiline tegevus, mille käigus tunnete, et saate sooja ning tekib kerge hingeldus. 30 minutit mõõdukat füüsilist koormust 5 korda nädalas aitab vähendada insuldi tekke riski!

Määratud ravimite regulaarne tarvitamine.

TAASTUMINE

Insuldist taastumisel on suur roll taastusravil. Viljandi Haiglas on võimalik saada ambulatoorset, statsionaarset ja kodus osutatavat taastusravi. Varajane taastusravi aitab patsiendil saavutada parema funktsionaalse toimetuleku igapäevaelus ja vähendab haiglas viibimise kestust ning suremust. Taastusravi pärast insulti on pikaajaline, vajab palju tahtejõudu ja püsivust haigestunud inimeselt, tema lähedastelt ning taastusravi meeskonnalt. Suur osa taastusravis on ka inimese perel, kes oma toe ja kohalolekuga panevad inimese tundma, et ta pole elust välja lükatud ning ta on vajalik ja oluline ka sellisena, nagu ta on.

Insuldi läbi põdenud inimene on insuldi teekonnas ja oodatud 3 kuud peale insulti insuldiõe vastuvõtule. Insuldiõele saab aega broneerida tel. 43 43 001 või digiregistratuuri kaudu. Viljandi haiglas töötavad pikaajalise kogemusega insuldiõed Relika Kobin ja Ulvi Skirta.