Laupäeval vaktsineerima! - KOHAD TÄIS!

30.03.2021

ANNAME TEADA, KUI UUT VAKTSIINI SAAME.

Sihtgrupiks on 1956 ja varem sündinud inimesed ning 1961 ja varem sündinud riskirühma diagnoosidega patsiendid. Vaktsiin on AstraZeneca. Vaktsineerime 200 inimest, kell 10-15.00. Registreerima saab hakata kolmapäeva, 31.märtsi hommikust, nii digiregistratuuris kui haigla registratuuris 434 3001. Inimesed peavad tundma ennast hästi, olema viirustunnusteta ja haiglasse sisenedes läbima kontrollpunkti, kus kraaditakse ja täidetakse tervisedeklaratsioon. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Vaktsineerimine toimub Viljandi haigla peahoone fuajees.

Viljandi haigla hoolekandekeskuse sotsiaalhoolekande osakond sai dementsusesõbraliku asutuse märgise

25.03.2021

22. märtsil sai Viljandi haigla hoolekandekeskuse sotsiaalhoolekande osakond dementsusesõbraliku asutuse märgise. Jämejalas asuv ringmaja on sellest aastast kohandatud just dementsussündroomiga klientidele. Osakonna juht Elena Erm rõhutas, kui tähtis on kogu personali austav suhtumine eakatesse inimestesse. Oluliseks peetakse ka meeskonnatööd, et hooldekande osakonnas elavatel inimestel oleks seal hea olla.

Palju tehakse koostööd lähedastega – olgu selleks või helistamine, et lihtsalt teada anda, et nende armsa memme või taadiga on kõik korras. Koroonaajal toimuvad kohtumised lähedastega tahvelarvuti kaudu. Ringmaja võimaldab igapäevast liikumist nii palju kui vaja on. Samuti saab käia sisehoovis, kus on võimalik ka näpud mulda panna või lihtsalt jalutada ja istuda.

Elanikud saavad teha igapäevaseid tegevusi, mida koduski tehakse – olgu see lume lükkamine, tee- või kohvi keetmine, puutööga nokitsemine. Kohalik kogukond käib tähtpäevadel esinemas ja kontserte andmas, hingehoiutööd teeb kohalik kirikuõpetaja.

Osakonnas töötab kaks õde ja kuna hoolekande osakond kuulub Viljandi haigla juurde, on ka eriarstiabi vajadusel hästi kättesaadav.

Üldhooldusteenust pakkuvate asutuste dementsusesõbralikuks olemist tunnustava märgise saamiseks hinnatakse nelja valdkonda: asutuse väärtused, füüsiline ja sotsiaalne keskkond, tegevused ja üritused asutuses ning personali pädevus ja professionaalsus.

Esimese dementsusesõbraliku hoolekandeasutuse märgise said eelmisel aastal Benita Kodu, Koeru Hooldekeskus ja Häädemeeste Eakate Kodu. Viljandi haigla sotsiaalhoolekande osakond on neljas märgise saanud asutus.
 

Katre Pall

Dementsuse Kompetentsikeskus

Vaata lähemalt SIIT.

Viljandi haigla alustas rinnavähi sõeluuringutega ja avab rinnakabineti

23.03.2021

Eesti Vähiliit ja Viljandi haigla alustasid sel nädalal koostöös Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassaga sõeluuringut rinnavähi varajaseks avastamiseks. Sõeluuringut hakatakse teostama vähiliidu mammograafiabussiga paljudes väikelinnades üle Eesti. Kuni 3. aprillini ootab mammobuss naisi Viljandi kesklinnas asuval turuplatsil.

Rinnavähi tasuta sõeluuringutele on oodatud ka kõik ravikindlustamata naised, kes kuuluvad käesoleva aasta sihtrühma. 2021. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971. Seega, kui olete sündinud just nimetatud aastail, siis võite julgesti uuringule tulla ka kutset ootamata, kutse on mõeldud meeldetuletuseks uuringus osalemiseks.

Mammograafia-uuringule saab registreerida telefonil 6003155. Oodatud on nii sõeluuringule tulijad kui ka perearsti, naistearsti või ämmaemanda saatekirjaga naised. Esimesed kaks kuud sõidab mammobuss Viljandimaal, Saaremaal ja Pärnumaal.

Rinnakabinetti saab saatekirjata

Et Viljandimaa naistele veelgi lähemal olla ja ka väljaspool sõeluuringu sihtgruppi oleks naistel mugav võimalus rinnatervise eest seista, avavad ämmaemandad neljapäevast, 25.märtsist Viljandi haiglas ka rinnakabineti, kuhu on rinnaprobleemide korral oodatud pöörduma kõik naised, sõltumata nende vanusest. Rinnakabinetti pöördumiseks ei ole vaja saatekirja. Rinnakabinetti saab aega kinni panna haigla üldregistratuuri numbril 4343001. Visiiditasu on 5 eurot.

Viljandi haigla loodab, et mammobussi ja rinnakabineti koostöö annab Viljandimaa ning kogu Eesti naistele kindlustunde ning võimaldab avastada rinnavähki varajases staadiumis. Varakult avastatud rinnavähk on tervistatavalt ravitav.

Algatus „Kust sa tead?“ aitab leida usaldusväärset vaktsineerimisinfot

17.03.2021

Infokülluse ja eriti pandeemia ajal on raske eristada, millist teavet uskuda. „Siin tulevad teadlased appi, aidates uudiste virrvarris selgust leida, et inimesed teeksid oma otsuseid lähtuvalt faktidest,“ selgitas Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik. Täna, 17. märtsil algav kampaania "Kust sa tead?" aitab teadlaste abil orienteeruda koroonaviiruse ja vaktsineerimisega seotud infotulvas ja pakub usaldusväärseid vastuseid segadust tekitavatele küsimustele.

“Kust sa tead?” keskendub kaheksa nädala jooksul erinevatele teemale, mis tekitavad inimestes kõige enam küsimusi koroonaviiruse vaktsineerimise puhul, näiteks karjaimmuunsuse teke ja antikehade kestvus. Teadus põhineb küsimuste küsimisel ja faktide kontrollimisel, mistõttu on küsimused ja vastused “Kust sa tead?” algatuses kesksel kohal. Algatuse kodulehel saab esitada nii eesti kui vene keeles küsimusi, millele leitakse ekspertide abiga vastused. Seitsme Eesti tippteadlase abiga valminud lühivideod vastavad levinumatele vaktsiiniküsimustele, mille abil saavad õpetajad, arstid ja muud huvilised vaktsineerimist lihtsalt ja arusaadavalt seletada. Igal nädalal tutvustavad teadlased erinevaid teemasid ka Eesti teadusportaalides, televisioonis ja sotsiaalmeedias.
 
Kampaanias osaleb ligi 40 partnerit, nende seas Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teadusajakirjanike selts ja Eesti Rahvusringhääling. ““Kust sa tead?” pakub partneritele platvormi, mille kaudu levitada teadmisi ja pakkuda ühiskonnale tõenduspõhist tuge. Nii toetame usaldusväärse infoga laiaulatuslikku vaktsineerimist ja seeläbi toimetulekut COVID-19 tervisekriisiga,“ rääkis Annely Allik. 
Algatuse patroon, õiguskantsler Ülle Madise rõhutas samuti asjatundjate olulisust: „Lihtne on rääkida seda, mis kuulajale meeldib. Mõistlik, faktidel ja loogikal rajanev erapooletu jutt nõuab aga julgust. Just seda juttu tasub tõsiselt võtta. Oma valikud teeb igaüks ise. Õigusteadlasena kuulan oma arsti ja olen otsustanud vaktsineerida. See on minu vaba valik,“ ütles ta.

Annely Allik kinnitas, et „Kust sa tead?“ ei jää üksnes vaktsiinikeskseks. „Hoiame ka edaspidi silma peal teemadel, kus valeväidetega võidelda tuleb. Näiteks loodame järgmistelt valimistelt argumenteeritud ja faktipõhist debatti,“ rääkis ta. „Igas arutelus – olgu see poliitikute, ettevõtjate või õpilaste seas – tasub küsida “Kust sa tead?”
 
Lisainfot leiab “Kust sa tead?” veebilehelt ja Facebooki lehelt.

Lisainfo:
 
Mare Vahtre
koordinaator
Eesti Teadusagentuur
Tel. 730 0335
mare.vahtre@etag.ee
 

Viljandi haigla kutsub sel laupäeval vaktsineerima 65-69-aastasi

11.03.2021

Laupäeval, 13. märtsil kell 10-14.00 korraldab Viljandi haigla peahoone fuajees vaktsineerimise AstraZeneca vaktsiiniga 65-69 aastastele inimestele. Vajalik on eelnev registreerimine Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343001 (reedel kella 16-ni) või digiregistratuuris (avatud kogu aeg).  

“Tegemist on Haigekassa poolt algatatud ettevõtmisega vaktsineerimistempo kiirendamiseks. See on hea võimalus tulla ise ning teavitada oma sõpru, sugulasi, tuttavaid ja naabreid,“ ütles Viljandi haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee.  „Kutsuksin üles kiirustama, sest need 140 vaktsiinidoosi leiavad ilmselt kiiresti omaniku”.

Inimesed peavad tundma ennast hästi, olema viirustunnusteta ja haiglasse sisenedes läbima kontrollpunkti, kus kraaditakse ja täidetakse tervisedeklaratsioon. Kõige olulisem näidustus on vanus 65-69 eluaastat.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Taastusarstid alustasid vastuvõtte haigla B korpuse 1. korrusel

10.03.2021

Alates märtsikuust võtavad taastusarstid vastu haigla peahoone B korpuse 1. korrusel ambulatoorse taastusravi osakonnas. Kui varem toimusid vastuvõtud haigla polikliiniku pinnal A korpuses, siis nüüdsest toimub taastusarsti vastuvõtt taastusravi kliiniku pinnal.
 
Haiglasse sisenedes tuleb läbida fuajees olev kontrollpunkt, käia läbi üldregistratuurist, maksta visiiditasu ja minna B korpuse 1. korrusel asuvasse ambulatoorse taastusravi osakonda.

Viljandi haiglas töötab kolm taastusarsti – kliiniku juht dr Krista Lääne, dr Mare Koort ja dr Made Vunk. Arsti vastuvõtule pääseb saatekirjaga, mille on teinud kas perearst või eriarst. Vastuvõtud toimuvad igal tööpäeval, eelregisteerimisega üldregistratuuri numbril 434 3001.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht
 

 

Perekool kutsub osalema!

10.03.2021

Loengutsükkel koosneb neljast loengust, mis leiavad aset teisipäeviti kell 16-18 Zoomis. Loenguid võib kuulata ühekaupa, valides omale sobiva teema:

-Rasedusaegne eluviis (6.04)
-Ettevalmistus sünnituseks ja sünnitusvalu leevendamine (13.04)
-Sünnitusjärgne periood ja vastsündinu hooldus (16.03; 20.04)
-Imetamine (23.03; 27.04)

Koolitajad on Viljandi haigla sünnitusabi- ja günekoloogia osakonna ämmaemandad Esta Jüris, Tiia Helve, Liisa Mettus ja Merit Luik.

Perekooli külastaja peab olema varustatud internetiga arvutiga, millel on kaamera ja soovitavalt ka mikrofon võimalusel küsimuste esitamiseks. Osalejatele saadetakse eraldi veebilink enne koolitust tingimusel, et loengu(te) eest on tasutud.

Registreerida saab eelmise päeva pärastlõunani (kuni 15.00) ja tasuda toimumispäeva hommikuni (kuni 10.00). Hind on 5 eurot inimese kohta ühe loengu eest, kogu loengusarja hind on 15 eurot inimese kohta.

Koolituse koha broneerib ambulatoorse ravi registratuur kohapeal, telefoni (434 3001) ja e-posti teel (registratuur@vmh.ee).

„Perekoolis osaleja ei pruugi olla arvel Viljandi haiglas, osaleda saavad kõik huvilised, info on leitav haigla kodulehelt. Igal kuul algab uus loengusari. 2-tunnise loengu lõpust jääb pool tundi küsimusteks-vastusteks,“ ütles vanemämmaemand Esta Jüris.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Haigla sai koroonakolde kontrolli alla

02.03.2021

Mõni nädal tagasi sai Viljandi haiglas alguse koroonakolle, mis hõlmas kõiki osakondi, välja arvatud günekoloogia. Haigla kinnitusel sai puhang alguse haiglasse tulnud patsiendist, kuid on nüüdseks saadud kontrolli alla.

Viljandi haigla ambulatoorse kliiniku juht ja infektsioonikontrolli arst dr Kadri Kõivumägi selgitas, et haiglasse tulevaid patsiente testitakse hospitaliseerimisel, aga see, kui inimene on testimisel negatiivne, ei tähenda veel seda, et ta teisel, kolmandal või neljandal päeval ei võiks muutuda positiivseks. “Kahjuks ei saa tagada kõigi patsientide paigutamist üksikpalatitesse, seega paraku on võimalik, et palatikaaslane osutub ühel hetkel positiivseks ja haigestub – niimoodi see puhang alguse sai,” sõnas Kõivumägi.

Kuna esmase patsiendi palatikaaslased olid diagnoosi selgumise hetkeks enda ravivajaduse tõttu liikunud haigla teistesse osakonadadesse, siis niimoodi leviski nakkus haigla mitmesse osakonda.  “Nakatusid ka mõned töötajad, kes olid selleks hetkeks veel vaktsineerimata,” nentis infektsionist. “Kahe doosiga vaktsineeritud töötajatest keegi ei haigestunud.  Ühe doosiga vaktsineeritud töötajatest haigestus kaks.”
Praeguseks on koroonaviirus haiglas kontrolli all, kõiki statsionaarsesse ravisse sissetulevaid patsiente testitakse ning  10 päeva jooksul piirarakse nende kontakti teiste patsientidega.
Kõivumägi ütles, et ta mõistab inimeste muret, kes peaksid haiglasse tulles olema mitmekohalises palatis, sest ühel hetkel võib ju keegi palatikaaslastest anda positiivse proovi. “Teeme kõik endast oleneva, et esimesel hetkel need inimesed üles leida, isoleerida ja sellega palatikaaslaste riski vähendada” sõnas ta. „

Haigla sai suuremast puhangust üle tänu personali ühistele jõupingutustele. Kõik töötajad andsid endast maksimumi, et takistada viiruse levikut.
Kuigi haigus sattus puhangu alguses kirurgiasse, siseosakonda, erihooldusesse, õendus-hooldusesse ja puutumata jäi vaid günekoloogia osakond, siis tõsine olukord tekkis vaid erihoolduses ja õendus-hoolduses nende osakondade profiili tõttu.
 “Kui inimene satub kirurgiasse või siseosakonda, siis seal sellist masspuhangut patsientide vahel ei teki, üksikud leiud isoleeritakse koheselt ja olukorda on võimalik ühiste pingutustega kontrolli all hoida,” selgitas Kõivumägi. “Praeguses epidemioloogilises olukorras riski 100% välistada muidugi ei saa, kuid praegu tõesti ei pea kartma kirurgia või siseosakonda sattumist.”   

Viljandi haiglas lahvatas koroonakolle haigla andmetel 27. jaanuaril. Sellega olid seotud 43 patsienti ja 22 töötajat Viljandi haigla 900st töötajast.
Terviseameti kinnitusel oli kokku koroonakoldega seotud 81 inimest.
Kadri Kõivumägi sõnul on aktiivseid covid-patsiente praegu haiglas 14, aga need ei ole puhanguga seotud. Puhanguga seotud töötajad on tööl tagasi.

Kadri Allikmäe
Sakala
27.02.2021

PAIK-projekt annab juba esimesi vilju

02.03.2021

PAIK-projekti mõjuhinnangu esmaste tulemuste põhjal saab väita, et projektis osalenud vajasid juba teenuse esimese aasta vältel oluliselt vähem erakorralist meditsiiniabi ning plaanilist eriarstiabi.

PAIK projektist kirjutavad Liis Puis, PAIK-projektis osalev arst, Kadri Oras, Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja ja Mart Kull, Viljandi haigla erakorralise meditsiini ja sisehaiguste kliiniku juht.

PAIK projekt (PAIKkondlik tervisetoetuse teenus järjepideva ravi ning parima sotsiaalse toetuse tagamiseks Viljandi maakonnas) on Viljandi Haigla ja sotsiaalministeeriumi algatatud ning Eesti Haigekassa poolt rahastatud integreeritud teenuse pilootprojekt, eesmärgiga ühendada inimeste heaks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna osapooled: perearsti, -õe, koduõe, eriarsti, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, kogukonna ja perekonna.

Projekti alguseks võib pidada 19.10.2016, kui sotsiaalministeeriumi poolt algatatud hanke võitja Civitta Eesti ning kaaspakkujad Velvet DP ja Leego Hansson alustasid koos Viljandi Haiglaga PAIK mudeli ja teenust toetava IT-lahenduse väljatöötamist. Teenuse pakkumine patsientidele algas 2018, ent süsteemsem töö 2019. aastal sügisel, mil tööd alustasid tervisejuhid - kaks sotsiaaltöötajat ja kaks õde.

Patsiendi teekond teenusele algab tema MÄRKAMISEST haigla EMOs, osakondades või perearsti vastuvõttudel. Riskigruppi kuuluvat abivajajat märganu hindab kriteeriumilehel meditsiinilisi ning sotsiaalseid tegureid, mis tõstavad erakorralise arstiabi tarbimise riski. Kogutud info liigub PAIK teenuse meeskonnale.

Patsiendi teekond teenusele algab tema MÄRKAMISEST haigla EMOs, osakondades või perearsti vastuvõttudel. Riskigruppi kuuluvat abivajajat märganu hindab kriteeriumilehel meditsiinilisi ning sotsiaalseid tegureid, mis tõstavad erakorralise arstiabi tarbimise riski. Kogutud info liigub PAIK teenuse meeskonnale.

Inimese tervikliku probleemistiku MÕISTMISEKS teevad tervisejuhid abivajajaga läbi struktureeritud hindamistegevused, kus on rõhk ka patsiendi isiklikel soovidel ja eesmärkidel. Edasine tegevuskava PLANEERITAKSE juba koos patsiendi ja tema tugivõrgustikuga. Vajadusel teostatakse võrgustikukohtumisi, millest võtavad osa patsiendi abistamiseks olulised osapooled - patsient ise, pereliikmed, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötaja. Kokkulepete põhjal moodustuva tegevuskava kaudu AIDATAKSE krooniliste haigustega patsiendil oma tervisega edukamalt toime tulla. Võrgustiku tööd aitab hallata osapooltel (haigla, esmatasand, kohalik omavalitsus) ühiselt kasutusele võetud spetsiaalne IT-lahendus Teleskoop.

Osapooled on kaasa tulnud
2020. aasta lõpuks oli Viljandis teenusel 115 patsienti, võrgustikuliikmetena tegid koostööd kõik maakonna perearstid, -õed ja omavalitsused.

Hetkel viiakse läbi PAIK projekti mõjuhinnangut. Esmaste tulemuse põhjal aga saame juba väita, et PAIK projektis osalenud patsiendid vajasid juba teenuse esimese aasta vältel oluliselt vähem erakorralist meditsiiniabi ning plaanilist eriarstiabi. Patsientide tagasiside põhjal hindavad nad positiivselt nii teenuse mõju oma tervisele, teadlikkusele ning enamik soovitaks ka teistele sama teenust.

PAIK pilootprojekt on ametlikult küll läbi, ent teenuse ja põhimõttena jätkub tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostöö arendamine Viljandis samadel alustel – otsime riskigruppi kuuluvaid abivajajaid, püüame leida koostöös neile parimaid lahendeid ja toetame patsiente oma enda ravi juhtimises.

Väljatöötamist vajab veel teenusele suunamine kiirabi ja KOV sotsiaaltöötajate poolt. Kuna teenus ja ideoloogia on Eestis uus, oleme võtnud edasisteks prioriteetideks maailma heade praktikatega tutvumise ja oma teenusesse integreerimise. Üheskoos Eesti Haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga tuleks aga kokku leppida jätkusuutlike rahastusmudelite kasutuselevõtt, et sarnased teenused võiksid jõuda Eestis katseprojektide faasist kaugemale.

Kommentaarid

Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere:
Meie põhimõte oli minna patsiendile lähemale. Minu kogemus näitab, et PAIK ongi täpselt see – me suudame krooniliste haigustega patsientidele pakkuda pidevat toetust. Nad võivad olla oma kodus, kuid vajada meditsiinilist abi, mida Viljandi haigla suudab neile igapäevaselt pakkuda.

Viljandi linna sotsiaaltöö juht Livia Kask:
Juba PAIK- projekti planeerimise alguses olid meie maakonna sotsiaalvaldkonna inimestel sellele suured lootused. Oleme aastaid oodanud meditsiinisüsteemiga paremat koostööd. Koostöö küll toimis, kuid seda sageli just kahe valdkonna töötajate heade suhete tõttu, mitte süsteemselt.

PAIK-projekt on andnud vähemalt Viljandi maakonna sotsiaalvaldkonna inimestele rohkem kui see, mis projektis kirjas ja mis sellest oodata võis. See on parandanud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahelist koostööd, kuid samas tõstnud ka inimeste abistamise kvaliteeti. Selline koostöö aitab vähendada tegevuste dubleerimist, hoiab kokku mõlema valdkonna töötajate tööaega ja hõlbustab infovahetust, vähendades riski, et abivajaja võiks kahe süsteemi vahele ära kaduda.

Isiklikult võin öelda, et varasemad head suhted konkreetsete meditsiinivaldkonna inimestega on läinud veel paremaks ja sisukamaks ning väga palju on juurde tulnud uusi häid suhteid, mille puhul võib heas mõttes süüdlaseks pidada just PAIK-projekti. Kui küsida, et kas kogu selle projekti positiivsuse valguses on ka mingeid kitsaskohti, siis aus vastus on, et ei oska öelda. Sotsiaalvaldkonna poole pealt pole neist kuulda olnud.

Viljandi pereõde Ingrid Madisson:
Projekti alul olid mul hirmud, et nüüd hakkab tööd juurde tulema. Aga kui hakkasin Teleskoobiga tööle ja töö läks tiimina käima, siis hirmud vähenesid. Nüüd juba asi toimib- vahest teen Teleskoopi sissekandeid, kontrollin raviskeemi. Projektipatsiendid suurt enam perearsti ei tülita. PAIK on nad üle löönud! Ei ole enam selliseid kõnesid, et patsient tahab vestelda, kurta oma sotsiaal probleeme, sest need on ära lahendatud. PAIK on need ära korraldanud.
Mida veel võiks PAIKast soovida? Rohkem patsiente PAIKa! Kriteeriumid võiksid laieneda, kaasata rohkem vaimse tervise poolt

Patsiendilugu
80-aastast Almal on diagnoositud peaajuinfarkti jääknähud, südamekahjustusega kõrgvererõhktõbi, seljavalu, stenokardia ja läbipõetud südameinfarkt. Teda kimbutavad sageli ninaverejooksud, mitõttu tekib äge kehvveresus. Alma elab puuküttega majas, kus vett on vaja kaevust tuua. Puid suudab naine mõne halu kaupa Ise tuppa tuua, vahel abistavad teda ka naaber ja eemal elav tütar.

Alma on PAIK-projekti suunatud kirurgia osakonnast. Tervisejuhi hinnangul on ta PAIK-projekti sobiv, kuna vajab nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemi abi, et vältida taashospitaliseerimist ning sotsiaalse toimetuleku halvenemist.
Võrgustiku kohtumisel leiti, et Alma vajab koduõendusteenust, sest jätab ravimid tihti võtmata ning vajab ka eluliste näitajate ja verejooksu jälgimist, aktiveerivate harjutuste sooritamist ning igakülgset nõustamist. Samuti vajab ta sotsiaalteenust, et puud ja vesi saaksid tuppa ning vajadusel ravimid ja toiduained koju toodud. Alma on abiga igati nõus.

Koduõde hakkab käima. Koostöös perearstiga teeb ta vereproovid hindamaks aneemiat, et vajadusel saada kiiresti vereülekandele.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja organiseerib sotsiaalse abi.

Kui varasemalt sattus Alma verejooksuga EMO-sse või haiglasse keskmiselt kaks korda kuus, siis edaspidi verejookse tekkinud ei ole, ta tarvitab regulaarselt ravimeid ja teenused jätkuvad. Plaanis on tegevuskava ülevaatamine edasiste tegevuste või nende osutamise sageduste osas.

Artikkel ilmus Meditsiiniuudistes 26.02.2021
 

Korduma kippuvad küsimused Covid-19 teemal

11.02.2021

1.    Kas ambulatoorne vastuvõtt/plaanilised operatsioonid/ plaaniline uuring toimuvad?

 • Kui te olete meie teenusele registreerunud ja teil puuduvad viirusinfektsiooni nähud (köha, palavik, hingamisraskused), siis vastuvõtt toimub. Viirusinfektsiooni nähtude korral konsulteerige palun oma perearstiga ja kui on vajalik aja edasi lükkamine, siis võtke ühendust haigla registratuuriga

• Vastuvõttudele saab registreeruda läbi digiregistratuuri või helistades haigla üldregistratuuri numbril 434 3001 (E-R 08.00 – 16.00). Psühhiaatriakliiniku ambulatoorse vastuvõtu registratuuri number on 4354 248.

• Saabudes haiglahoonetesse läbivad kõik patsiendid/kliendid kontrollpunkti, kus nad täidavad tervisedeklaratsiooni ja mõõdetakse kehatemperatuur. Haigla poolt antava kirurgilise maski kandmine on kogu hoonetes viibimise aja kohtustuslik.

• Kõigile statsionaarsele ravile või päevaravile (sh päevakirurgia), samuti osale aerosoole genereerivatele uuringutele tulevatele patsientidele on kohustuslik Covid-19 antigeenitest. Patsientidega võtab haigla ise ühendust. Täiendavaid kulusid patsiendile sellega ei kaasne.

2.    Kas saab anda vereproovi, teha röntgenit?
Saab.
•    Kui viirusinfektsiooni nähud puuduvad, siis toimub vereproovi andmine 1. korrusel registratuuri kõrval, ruum C101 – võtke palun järjekorranumber ja oodake kuni analüüside ukse kohal olevale tabloole ilmub teie number. Röntgenuuringud toimuvad tavapäraselt radioloogia osakonnas 4. korrusel. Kõik hoonesse sisenejad täidavad tervisedeklaratsiooni ja läbivad esmase triaaži.
•    Viirusinfektsiooni nähtude korral on vajalik eelregistreerimine telefonil 5886 3313 (E-R 08.00 – 16.00). Antakse juhtnöörid edsiseks käitumiseks.

3.    Kus saan teha Covid-testi?
•    Covid-19 testimine toimub etteregistreerimisel (tel 5886 3313, E – R 08.00 – 16.00). Testi andmine toimub haiglahoone Paalalinna – poolses otsas 0. korrusel (siseneda alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse juures asuvast trepist alla).
•    Perearsti või eriarsti saatekirjaga on testimine tasuta. Omal soovil testi tegemine on tasuline teenus hinnaga 65 eurot.
•    NB! Viirustunnustega mitte siseneda haigla fuajeesse!

4. Kas Viljandi haiglas on võimalik teha tasulist Covid-19 testi ja saada sertifikaati?
Viljandi haiglas on võimalik Covid 19 testimine nii haigussümptomitega (perearsti saatekirjaga, kuid arve esitab haigla haigekassale) kui ka -sümptomiteta tasulise teenusena (hind 65 eurot), soovi korral väljastatakse sertifikaat. Registreerimine Covid-19 testimisele E-R 8-16 tel 5886 3313.

5.    Kuidas saab infot haiglasse toodud patsiendi kohta?
•    Infotelefonil 435 2008 (kui teie lähedane on toodud kiirabiga ja te ei tea veel, mis temast on saanud st kuhu osakonda ta on liikunud või kas üldse viibib meie asutuses).
•    Vastava osakonna valveõelt (osakondade numbrid on leitavad kodulehelt: Üldinfo→Kontaktid)

6.    Kuidas saan kontakti oma erialaarstiga või registreeruda eriarsti vastuvõtule?
Võtke ühendust üldregistratuuri numbril 434 3001. Vastuvõtule saate ennast registreerida ka läbi digiregistratuuri.

7.    Kas isa saab viibida lapse sünni juures?

Sünnitajaga võib kaasas olla üks haigustunnusteta tugiisik, kes peab enne osakonda sisenemist täitma tervisedeklaratsiooni ning tegema Covid-testi. Testi tegemine on tugiisikule tasuline ja see maksab 35 eurot. Tugiisik lubatakse koos sünnitajaga sünnitustuppa, kui analüüsi vastus on negatiivne. Kui tugiisiku analüüs osutub positiivseks, siis tugiisikut haiglasse ei lubata. Kogu haiglas viibimise ajal kannab tugiisik kirurgilist maski. Tugiisik peab haiglast lahkuma hiljemalt 2 tundi pärast sünnitust.

•    Lilli ja kingitusi palume haiglasse mitte tuua/saata.

Muudatustest teavitame koheselt läbi erinevate meediakanalite.

8.    Kas lastepsühhiaatri vastuvõtt toimub?
Vastuvõtud toimuvad tavapäraselt nii kontaktvastuvõttudena kui ka virtuaalselt.

9.    Kuidas pääseb EMO-sse?
EMO-sse pöördudes tuleb läbida soovituslikult telefoni teel eeltriaaž – selleks palume saabudes helistada triaaziõele telefonil 5307 0629 või helistada uksekella ja oodata, kuni teile vastu tullakse.

10.    Millisel juhul pääseb patsienti külastama?
Haigla hoonetes kehtib üldine külastuskeeld. Erandjuhtudel on külastamine võimalik üksnes kokkuleppel raviarstiga.

11.    Kas haiglasse pakke saab saata?
Pakke saab tuua tööpäevadel 08.00 – 16.00. Töövälisel ajal saab pakid jätta haigla peaukse ees olevasse pakiautomaati. Palume kindlasti pakile märkida saaja nimi ja osakond.

12.    Kuhu ja mis kellaaegadel saan tuua laborianalüüse?
Analüüse saab tuua 1. korrusel (ruumC101) asuvasse analüüside võtmise kabinetti tööpäeviti 08.00 – 15.30. Peale eeltriaaži läbimist tehke palun järjekorraautomaadil „muud proovimaterjalid“ valik, võtke järjekorranumber ning oodake kuni analüüside ukse kohal olevale tabloole ilmub teie number.   

13.    Kust saan siseneda taastusravi protseduurile/teenusele?
Ambulatoorse taastusravi sissepääs asub haigla Paalalinna-poolses küljes (viidad suunavad). Võimalik on siseneda ka haigla peauksest.