Konverentsiga “Jämejala eri aj(/l)ad” tähistatakse 125 aastat vaimse tervise ravi

08.09.2022

Reedel, 9. septembril leiab Viljandi pärimusmuusika aidas aset konverents “Jämejala eri aj(/l)ad”, millega tähistatakse 125 aasta möödumist hoolekandeasutuse rajamisest Jämejalga Liivimaa langetõbiste ja nõdrameelsete eest hoolekandmise seltsi eestvõttel.
 
Rikkalikult sisustatud konverents koosneb sessioonidest, milles vaadeldakse aega ja inimesi Jämejala vaimse tervise külas ning kliinilist psühholoogiat psühhiaatrias.
 
Päeva avab psühhiaatriakliiniku juht Madis Parksepp, kes esitleb trükisooja intervjuude kogumikku “Jämejala viimane veerandsajand”, milles maalitakse läbi meenutuste ning värvikate kirjelduste pilt psühhiaatriakliiniku loost sel sajandil. 
 
Järgnevates ettekannetes meenutavad lugusid Jämejala inimestest, majadest ja meeleolukatsest juhtumistest ambulatoorse osakonna vanemõde Mirjam Arus ning õde Marge Arus; arhiivi müstilisse maailma võimaldab sisse piiluda arhivaar Triinu Rambi-Jõgi; kliiniline psühholoog Maie Kreegipuu annab ülevaate valdkonnast kogu Eestis; ajaloolisele Jämejalale heidab värske pilgu sundravi vanemõde Galina Opikova; koosteest vaimse tervise külas räägib hoolekandekeskuse juht Kairi Nool ning mänguliselt ravi toetavatest teenustest valdkonna juht Aneth Tuurmaa; diagnoosikoodide taha aitab pilgu heita psühhiaater Laura Kesküla. 
 
Päeva teises pooles räägib kliiniline psühholoog Grete Miškinyte uuringute vajalikkusest ja põhjendatusest vaimse tervise ravis; juhtivpsühholoog Thea Marran kognitiiv-käitumisteraapia mitmepalgelisusest; kliiniline psühholoog Teele Mängli dialektilisest käitumisteraapiast töös noorukite ja nende peredega ning psühholoog Heddi-Liis Laurit pereteraapiast kui võimalusest.
 
Ettekannete päeva lõpetavad sundravi, alkoholitarvitamise häire ning seksuaalkäitumise häirete teemad, mida avavad kliiniline kohtupsühholoog Mari-Liis Mägi, alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse juht Jaan Saar ning psühholoog Margus Veem. 
Konverentsile on oodatud osalema enam kui kakssada psühhiaatriakliiniku endist ja praegust töötajat ning nende kolleege ning koostööpartnereid teistest Eesti haiglatest. 
 
 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee

26. septembril toimub dementsuse teemaline seminar ja tugigrupi avamine Viljandis

06.09.2022

 

Vaktsineerimisbuss 10. septembril Jänedal, sügislaadal.

06.09.2022

 

Covid-19 vastu vaktsineerimine septembris

01.09.2022

Viljandi haigla peahoones toimub etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine septembris teisipäevast reedeni kell 9-15.30.


Sobiva aja saab endale broneerida ka digiregistratuuris SIIN. 

Vaktsiinid Pfizer, Novavax ja Janssen. 

Vaktsiinidest lähemat infot leiate SIIT

Lähema info vaktsineerimise, toimete, vanuselise sobivuse, dooside jms kohta leiate SIIT 

Viljandi haigla uus MRT viis uuringute valiku ja kättesaadavuse uuele tasemele

24.08.2022

SA Viljandi Haigla

PRESSITEADE 
24.08.2022
 
Viljandi haigla avab reedel, 26. augustil pidulikult MRT-aparaadi ning uued ruumid. Tegemist on suure muudatusega teenuse osutamises maakonna inimestele - seni oli Viljandi haiglas kasutusel tunduvalt väiksema võimsusega MRT-aparaat, mis võimaldas uurida vaid liigeseid, ning kui vajati suuremamahulisi uuringuid, siis võimaldas seda paaril päeval kuus MRT-buss või tuli pöörduda Tallinnasse või Tartusse.
 
Haigla peahoone A-korpuse spetsiaalselt väljaehitatud ruumides asuva MRT magnetvälja tugevus on 1,5 teslat, võimaldades uuringuid laias valikus. MRT-uuringule saadavad pea kõikide valdkondade eriarstid, uurimaks liigeseid, lülisammast, kõhtu, vaagnat, aju.  Uuring sobib ka lastele. 
 
„Viljandi haiglas oli laiema uuringute võimalusega MRT väga oodatud,“ rääkis radioloogia osakonna juhataja Andrus Aavik. „Alustasime ettevalmistustöödega eelmise aasta mais, meie inimesed käisid koolitustel nii Pärnus kui Põhja-Eesti regionaalhaiglas heade kolleegide juures. Nüüd on meil kohapeal olemas väljaõppinud spetsialistid ning uuringute tulemusi kirjeldavad meie enda suure kogemustepagasiga radioloogid,“ kirjeldas Aavik. 
 
Võimsama MRT-aparaadi tulek Viljandisse sai teoks koostöös Põhja-Eesti regionaalhaiglaga. „Oleme PERHile väga tänulikud, sest uue magneti ja sellele sobivate ruumide kohandamine on väga kulukas ettevõtmine. Tegemist on väga suurte kabariitide ja kaaluga masinaga, mille raskuseks on ca 6 tonni,“ kirjeldas radioloogiaosakonna juhataja ning lisas: „Pidime ehitama hoone osale spetsiaalse vundamendi ning selleks, et MRT majja sisse saada, seina maha lõhkuma ja pärast uuesti kinni ehitama. Magneti enda ümber ehitati spetsiaalne Faraday kamber kaitseks tugeva magnetväljaga kõrgsagedusliku elektromagnetvälja eest.“
 
MRT-uuring ei ole patsiendile mugav, vähemalt 20 minutit on vaja liikumatult paigal püsida ning eelnevalt eemaldada kõik lahtised metallist või metalli sisaldavad esemed, muuhulgas ka metallioksiide sisaldada võiv meik. Uuring püütakse patsiendile võimalikult leebeks muuta, näiteks on võimalus kõrvaklappidest muusikat kuulata.  
 
„Nõudlus uuringutele on suur ning kuna üle Eesti on järjekorrad pikad, saadavad Viljandisse patsiente ka Tartu, Pärnu, Tallinna, Võru ning Valga kolleegid,“ kommenteeris Andrus Aavik uute uuringute kättesaadavust. „Püüame järjekorda kujuneda mitte pikemaks kui paar nädalat, tõstes vajadusel koormust,“ lisas ta. 
 
MRT-uuringule registreerimiseks on vajalik eriarsti saatekiri, aja broneerimine ning kogu vajalik lisainfo Viljandi haigla radioloogia registratuurist tel 435 2096.
 
 
Fotol: MRT saabumine Viljandi haiglasse. Vastu võtmas radioogia osakonna juhataja Andrus Aavik ja juhtiv radioloogiatehnik Gerli Lepik (foto: Maike Tšetšin)
 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla

Jämejala purskkaev töötab peale 40 aastat jälle

24.08.2022

Viljandimaa liigirikkaima pargi arendustööd Jämejala vaimse tervise külas on aktiivselt käimas ja silmailu tuleb aina juurde – purskkaev töötab jälle!

Viimati töötas purskkaev Jämejalal teadaolevalt 1981. aastal ja värskelt renoveeritud purskkaev on taas mõnusaks ajaveetmise kohaks patsientidele ja klientidele Jämejala vaimse tervise külas.
 
Sundravi osakonna tegevusjuhendaja Jaak Jaago eestvedamisel ning sundravi osakonna patsientide osalusel renoveeriti aastaid seisnud purskkaev, paigaldati purskkaevu ümber uued kõnnitee kivid ja taastati kaunid pingid. Tegemist oli meeskonnatööga, kuhu olid kaasatud ka teised sundravi osakonna tegevusjuhendajad ja hooldaja Riho Mänd. Jaak Jaago lisas, et kõnniteekivid valati ise betoonist ning kõik ettevalmistused tehti üheskoos patsientidega, prooviti erinevaid tehnikaid, tehti ümber, täiustati, õpiti juurde töövõtteid.
Jaak Jaago ja Riho Männi sõnul on tegemist pikaaegse unistusega, mis tänu MTÜ Loome Sillad ja patsientide abile on täitunud.
 
Purskkaevu kaunistavad tuled ning lähemal vaatlusel märkate ka purskkaevus kogreparve.

Renoveerimistöödes osalenud patsientide tagasiside on olnud väga positiivne, omandati palju uusi oskusi ning samal ajal said nad teha midagi, mille tulemusi saab veel pikalt nautida. Jaak Jaago sõnul oli ka tal palju õppida patsientide elukogemusest. Ta loodab, et üheskoos õpitud töövõtteid saavad nad ka oma tulevases tööelus rakendada.
 
Pargist teraapiaaia loomine jätkub ka talvel, plaanis on ehitada kevadeks linnupesakaste, lillepüramiide, putukahotelle, oravate söögimajad ja juba septembris saab valmis lehtla. Pargi heakorratöödesse on kaasatud lisaks sundravi osakonna patsientidele ka erihooldusosakonna kliendid, kes aitavad pargi hoida külastajatele korras.
 
Unistusi, mida täita on aga veel – paigaldada õdus valgustus, mis saadaks õhtul pargis jalutajat ning lõkkease, kus tähtpäevadel head-paremat grillida. Õnneks on unistustel supervõime – täituda.
 
*Jämejala pargi arendustöid aitab teostada erinevate projektide kaudu MTÜ Loome Sillad (loe rohkem: www.loomesillad.ee) koostöös Viljandi Haiglaga. MTÜ Loome Sillad on SA Viljandi Haigla töötajate poolt loodud organisatsioon, toetamaks vaimse tervise probleemidega patsientide/klientide jätkusuutlikku toimetulekut ja sotsiaalsete oskuste parendamist uute võimaluste loomise ja täiendavate teenuste rakendamise kaudu.
 



(pildil Jaak Jaago)





Ambulatoorsete vastuvõttudega alustas sisearst-allergoloog dr Eleri Luhamets

24.08.2022

Dr Luhametsa vastuvõtud toimuvad kolmes valdkonnas: allergoloogi vastuvõtt täiskasvanutele, venoosse tromboosi vastuvõtt ning sisearsti vastuvõtt. Vastuvõtule on oodatud patsiendid perearstidelt, teistelt eriarstidelt, erakorralise meditsiini osakonnast ja haiglaravi järgselt. Uudse teenusena hakkab ta Viljandi haiglas osutama allergia immuunravi. 
 
Dr Eleri Luhamets võtab eest vedada ka mäluhäirete teekonna Viljandi haigla poolsed tegevused ning toetab jätkuvalt õdesid sõjapõgenike esmasel tervisekontrollil.
 
Dr Luhametsa vastuvõtud leiavad aset Viljandi haigla suure maja B-korpuse II korrusel kabinetis B211:

- Allergoloogi vastuvõtt täiskasvanutele (teisipäeviti kell 10-15)
Vastuvõtule on oodatud patsiendid allergiliste haiguste kahtlusel diferentsiaaldiagnostikaks ja raviks. Näiteks allergiline nohu, astma, allergilised nahalööbed, atoopiline dermatiit ja nõgeslööve, toiduallergiad, putukamürgiallergiad ja ravimiallergiad.
 
Dr Luhamets hakkab Viljandi haiglas pakkuma allergia immuunravi võimalust patsientidele, kellele see on vastavalt sümptomaatikale ja täiendavatele analüüsidele näidustatud.
Immuunravi oma olemuselt on immuunsüsteemi õpetamine toime tulema allergeeniga, nõnda et organism muutub aja jooksul allergeenile vähem tundlikuks. Selle tulemusena allergia sümptomid ja ravimite vajadus vähenevad ning kõrge astma tekkeriskiga patsientidel võib immuunravi astma algust edasi lükata või isegi ennetada.
 
Vajalik pere- või eriarsti saatekiri. 
 
- Venoosse tromboosi vastuvõtt (kolmapäeviti kell 10-15)
Vastuvõtule on oodatud patsiendid, kes vajavad süvaveenide tromboosi ja kopsuarteri trombemboolia ravi muutmist või täiendavaid uuringuid pärast ägeda tromboosi ravi alustamist erakorralise meditsiini osakonnas ning nõustamist tromboosiõe vastuvõtul. Tromboosivastuvõtul ei tegeleta perifeersete arterite tromboosiga, see kuulub veresoontekirurgia valdkonda.
 
Vajalik pere- või eriarsti saatekiri. 
 
- Sisearsti vastuvõtt (neljapäeviti kell 10-15)
Vastuvõtule on oodatud patsiendid kõikide organsüsteemide mitte-kirurgiliste probleemidega diferentsiaaldiagnostikaks, uuringuteks ja raviplaani tegemiseks. Näiteks patsiendid täpsustamata palavikuga, ebaselge kaalulangusega, südame-veresoonkonna ja seedetrakti haigustega ning kasvajalise haiguse kahtlusel täpsustavateks uuringuteks. 
 
Vajalik pere- või eriarsti saatekiri. 
 
 
 

 

Viljandi haigla avab reedel, 26. augustil pidulikult MRT-aparaadi ning uued ruumid

24.08.2022

SA Viljandi Haigla
PRESSITEADE
24.08.2022

 
Viljandi haigla avab reedel, 26. augustil pidulikult magnetresonantstomograafi ehk MRT-aparaadi ning uued ruumid. Tegemist on suure muudatusega teenuse osutamises maakonna inimestele - seni oli Viljandi haiglas kasutusel tunduvalt väiksema võimsusega MRT-aparaat, mis võimaldas uurida vaid liigeseid, ning kui vajati suuremamahulisi uuringuid, siis võimaldas seda paaril päeval kuus MRT-buss või tuli pöörduda Tallinnasse või Tartusse.
 
Haigla peahoone A-korpuse spetsiaalselt väljaehitatud ruumides asuva MRT magnetvälja tugevus on 1,5 teslat, võimaldades uuringuid laias valikus. MRT-uuringule saadavad pea kõikide valdkondade eriarstid, uurimaks liigeseid, lülisammast, kõhtu, vaagnat, aju.  Uuring sobib ka lastele. 
 
„Viljandi haiglas oli laiema uuringute võimalusega MRT väga oodatud,“ rääkis radioloogia osakonna juhataja Andrus Aavik. „Alustasime ettevalmistustöödega eelmise aasta mais, meie inimesed käisid koolitustel nii Pärnus kui Põhja-Eesti regionaalhaiglas heade kolleegide juures. Nüüd on meil kohapeal olemas väljaõppinud spetsialistid ning uuringute tulemusi kirjeldavad meie enda suure kogemustepagasiga radioloogid,“ kirjeldas Aavik. 
 
Võimsama MRT-aparaadi tulek Viljandisse sai teoks koostöös Põhja-Eesti regionaalhaiglaga. „Oleme PERHile väga tänulikud, sest uue magneti ja sellele sobivate ruumide kohandamine on väga kulukas ettevõtmine. Tegemist on väga suurte kabariitide ja kaaluga masinaga, mille raskuseks on ca 6 tonni,“ kirjeldas radioloogiaosakonna juhataja ning lisas: „Pidime ehitama hoone osale spetsiaalse vundamendi ning selleks, et MRT majja sisse saada, seina maha lõhkuma ja pärast uuesti kinni ehitama. Magneti ümber ehitati spetsiaalne Faraday kamber, mis kaitseb nii MRT masinat kui ka seda ümbritsevaid seadmeid kõrgsagedusliku elektromagnetvälja eest.“
 
MRT-uuring ei ole patsiendile mugav, vähemalt 20 minutit on vaja liikumatult paigal püsida ning eelnevalt eemaldada kõik lahtised metallist või metalli sisaldavad esemed, muuhulgas ka metallioksiide sisaldada võiv meik. Uuring püütakse patsiendile võimalikult leebeks muuta, näiteks on võimalus kõrvaklappidest muusikat kuulata.  
 
„Nõudlus uuringutele on suur ning kuna üle Eesti on järjekorrad pikad, saadavad Viljandisse patsiente ka Tartu, Pärnu, Tallinna, Võru ning Valga kolleegid,“ kommenteeris Andrus Aavik uute uuringute kättesaadavust. „Püüame järjekorda kujuneda mitte pikemaks kui paar nädalat, tõstes vajadusel koormust,“ lisas ta. 
 
MRT-uuringule registreerimiseks on vajalik eriarsti saatekiri, aja broneerimine ning kogu vajalik lisainfo Viljandi haigla radioloogia registratuurist tel 435 2096.
 
 
Fotol: MRT saabumine Viljandi haiglasse. Vastu võtmas radioogia osakonna juhataja Andrus Aavik ja juhtiv radioloogiatehnik Gerli Lepik (foto: Maike Tšetšin)

Integreeritud inimkesksete tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad vahetasid kogemusi ning tegid plaane (fotod)

22.08.2022

17. augustil kohtusid Valga haiglas integreeritud inimkesksete teenuste osutajad, et kuulda üksteise tegemistest ning arutada ühiseid teemasid. Krooniliste haiguste, sotsiaalprobleemide ning suurenenud hooldusvajadusega inimeste ning nende lähedaste abistamiseks ning toetamiseks loodud teenuste piloteerimisest rääkisid hoolduskoordinatsiooni teenuse osutajad Valgast, Kuressaarest, Tõrvast ja Elvast ning PAIK-teenuste meeskonnad Viljandist, Kuressaarest ja Valgast. 

Ühises vestlusringis tõdeti, et teenuseid inimeste toetamiseks enda elu ja tervisega ning lähedaste hooldamisega paremaks hakkamasaamiseks ning eri valdkondades sobiva teenuse leidmiseks, on vaja luua ning arendada. Kõige suurema kitsaskohana toodi välja, et tervise- ja sotsiaalvaldkonna infosüsteemide ühenduste puudumine muudab eri osapoolte suhtlemise keerukas ning tekitab palju lisatööd. Kõige suuremaks rõõmuks olid aga nende inimeste lugusid, keda teenusteüleses koostöös on aidatud ning kelle nimel teenuseid arendatakse. 
 
Kokkuvõte: Krista Valdvee
Fotod: Kristina Mätlik
 
 
 
 
 

Covid-19 testimise info

22.08.2022

Covid-19 testimine elanikkonnale:

Võimalus on teha tasuline test. Valikus on kolm testi, sõltuvalt testimise eesmärgist:

- SARS koroonaviirus 2 antigeeni analüüs 8,00 € (vastus kantakse digilukku) 

- SARS koroonaviirus 2 antigeeni analüüs 35,00 € (vastus kantakse digilukku ning väljastatakse inglisekeelne sertifikaat);

- SARS koroonaviirus 2 RNA analüüs 45,00 € (vastus kantakse digilukku ning väljastatakse inglisekeelne sertifikaat)

Tasuta testimisele saab suunata perearst kõik ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitega patsiendid, samuti kõik riskirühma patsiendid (patsiendid alates 60 eluaastast või kui patsiendil on üks või mitu allolevat haigusseisundit*) olenemata sümptomite olemasolust või nende raskusest.

Suunava perearsti nimi, samuti haigussümptomid või riskirühma kuulumise alus kirjeldatakse patsiendi testile registreerimisel.

Covid-19 testimine toimub etteregistreerimisel (tel 5886 3313, E-R 08.00-16.00). Aja võib broneerida patsient, kellelt küsitakse perearsti poolse soovituse ning haigussümptomite kohta.

Testi andmine toimub haiglahoone Paalalinna-poolses otsas 0-korrusel (alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse juures asuvast trepist alla).

Kui test tehakse tööpäeval enne kella 11, saab vastuse kella 15ks digilukku ning sertifikaadi 15.30ks kas e-posti aadressile või paberil haigla infolauast.

Covid-19 riskirühmad:

● organtransplanteeritud patsiendid;
● luuüdi transplanteeritud patsiendid, mis on teostatud kuni 2 aastat tagasi (alates 2019st aastast);
● raske immuunsüsteemi häire (pärilik immuunpuudulikkus, väikese rakkude arvuga HIV viiruse põdejad, põrnata patsiendid);
● lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomulised kasvajad, mis on diagnoositud kuni 5 aastat tagasi (alates 2017st aastast);
● aktiivse vähiravi patsient;
● muud pahaloomulised kasvajad, mis on diagnoositud kuni 1 aasta tagasi (alates 2020st aastast);
● tsüstiline fibroos;
● neerupuudulikkus;

● kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused;
● meuroloogiline haigus või seisund, mis mõjutab hingamist (nagu näiteks insult, hulgiskleroos, Parkinsoni tõbi, tserebraalparalüüs);
● dementsus;
● parkinsoni tõbi;
● polüskleroos;
● amüotroofiline lateraalskleroos;
● psühhoos;
● insult viimase aasta jooksul;
● insuldi jääknähud;
● hematoloogilised, reumatoloogilised, gastroenteroloogilised, neuroloogilised haiged, kes on saanud viimase 5 aasta jooksul immuunsupresseerivat ravi;
● raske krooniline maksahaigus;
● diabeet;
● krooniline bronhiit, KOK, emfüseem;
● püsiravi vajav astma;
● raske astma (suukaudne kortikosteroidravi viimase viie aasta jooksul, bioloogiline ravi, anamneesis astmaatiline seisund);
● raske krooniline kopsuhaigus;
● rasvumus;
● bronhiektaasiatõbi;
● kardioloogilised haigused, raske südamehaigus (nagu näiteks südamepuudulikkus, koronaarhaigus);
● neerupealiste puudulikkus;
● downi sündroom;● uneapnoe.

 

 


Vanemad uudised | Värskemad uudised