Täna olid Viljandi haiglas külas Valga haigla füsioterapeudid
18.05.2023
Täna, 18. mail külastasid Viljandi haiglat füsioterapeudid Valga haiglast, et tutvuda siinsete taastusravi võimalustega ning arutada omavahelisi võimalikke koostöökohti.
„Meil oli väga hea meel Valga haigla kolleegidega kohtuda ja tutvustada neile meie haigla erinevaid taastusravi võimalusi ning arutada koostöö tegemise võimalusi,“ ütles taastusravikliiniku juht (kt) Erli Lond.
Viljandi haigla pakub väga mitmekülgset taastusravi ning viimastel aastatel on käivitunud ka mitmeid uusi teenuseid. „Meil on tugev statsionaarse taastusravi osa, suure teenuste valikuga ambulatoorne taastusravi, koduste taastusraviteenuste võimalus ja rehabilitatsiooni osa. Panustame palju patsiendi raviteekondadesse, et nende ravi protsess oleks sujuv ja terviklik. Samuti on meie tehniline park jõudsalt kasvanud ja uuenenud. See võimaldab meil pakkuda rohkem nii aktiivravi võimalusi kui ka toetavaid raviprotseduure,“ selgitas Lond.
Kohtumisel tegi taastusravikliiniku juht (kt) Erli Lond ettekande Viljandi haigla taastusravi võimalustest ning ringkäigu ambulatoorse ja statsionaarse taastusravi ruumides.
Colonna Heategevusfond toetab Viljandi haiglat imetamistugitoolide soetamisel
18.05.2023
Mitmed maakonnahaiglad üle Eesti saavad omale soetada mõne olulise aparaadi Colonna Heategevusfondi abil. Viljandi haigla soetab toetuse abil naistekliinikusse kolm imetamistugitooli.
Viljandi haigla naistekliiniku juhi Diana Vanaveski sõnul on naistekliinik juba pikamat aega tundnud puudust mugavatest ja toetavatest imetamiseks mõeldud tugitoolidest. „Hetkel on värsketel emadel võimalik rinnaga toita vaid voodis pikali asendis või siis voodi äärel istudes. Imetamine on aga väga individuaalne ning alati pole need asendid naisele ja lapsele kõige sobilikumad. Ema lõõgastumine ja enda hästi tundmine rinnaga toitmise ajal mõjutab naise stressitaset, mis omakorda mängib rolli rinnapiima produktsioonil ja imetamisel üldse,“ rääkis Vanaveski, „Imetamistugitool pakub tuge ja mugavust nii naisele kui lapsele ning võib olla ka olulise tähtsusega rinnaga toitmise õnnestumisele. Lisaks sellele tahame neid tugitoole kasutada ka nahk-naha kontakti loomiseks isadega, kui ema on näiteks sünnitanud keisrilõike teel ja/või pole millegi tõttu hetkel veel suuteline ise lapsega tegelema.“
Foto (SA Viljandi Haigla): Viljandi Haigla vastutav ämmaemand Kristel Hunt imetamistooli ootel.
Colonna Heategevusfond kogus eelmisel aastal annetusi Eesti maakonnahaiglatele erinevate elupäästavate seadmete ostmiseks, et tuua parimad abi saamise võimalused inimestele võimalikult lähedale. Tänaseks on juba 109 000 eurot annetusraha üheksa maakonna haigla vahel ära jaotatud ja vajaminevad aparaadidki valitud.
„Ulatasime seekord abikäe maapiirkonna haiglatele, et tuua parimad abi saamise võimalused inimestele võimalikult lähedale. Aitame maakonnahaiglatel soetada seadmeid mida need haiglad kõige rohkem vajavad. Eesti maakonnahaiglates on kohati kasutusel vanemad päästeseadmeid või on haiglatel vastsündinute või laste abistamiseks vajalikust varustusest üldse puudu,“ selgitas Colonna asutaja Roberto de Silvestri.
Foto (Colonna): Haiglate esindajad Colonna tänusündmusel.
Annetajad panustasid Eesti laste parima võimaliku meditsiinilise abi kättesaadavusse võimalikult kodu lähedal. Praeguseks on lisaks SA Viljandi Haiglale veel kaheksa haiglat omale aparaadi välja valinud ja osad juba selle ka kätte saanud.
SA Läänemaa Haigla soetas omale vastsündinute soojendusvoodi/elustamislaua, Lõuna-Eesti Haigla AS kardiotokograafi ehk KTG ning SA Hiiumaa Haigla analgeesiaseade ja lisatarvikud, mis võimaldab tõhusat valuravi sünnitusabil. Kuressaare Haigla SA soetab sünnitus ja günekoloogia osakonda ultraheliaparaadi, SA Narva Haigla enneaegsete laste raviks mõeldud kuvöösi, AS Rakvere Haigla uue kaasaegse sünnitusvoodi, Põlva Haigla AS vastsündinute kuulmisskriinigu aparaadi ning SA Raplamaa Haigla annetuse abil lastele kõrvavaevuste diagnostikas mõeldud seadme tümpanomeeteri.
Colonna Heategevusfond kogus eelmise aasta annetuskampaania raames rekordiliselt suure üle 170 000 eurose – summa 18. juunil toimunud galaõhtul Kadrioru Kunstimuuseumi Lilleaias, millest lõviosa läks eelnimetatud maakonnahaiglate toetuseks. Lisaks õnnestus Colonna Heategevusfondil toetada sel aastal ka Ukraina Zõtomõri piirkonna SOS lasteküla lapsi 17 500 euroga, et panustada distantsõppe läbiviimiseks vajalike sülearvutite ostmiset. Ülejäänud summa jääb seemneks Colonna järgmise aasta heategevusprojektiks.
Colonna Heategevusfond on juba 10 aastat aidanud vastsündinuid, imikuid ja lapsi, annetades Tallinna sünnitusmajadele elutähtsaid seadmeid seni kokku 335 000 euro eest.
Viljandi haigla esindus koos Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleriga kohtusid eelmisel nädalal Hamburgis Jadecare projekti meeskonnaga
17.05.2023
JADECARE (Joint Action on implementation of Digitally Enabled integrated person-centered CARE) eesmärk on toetada innovatiivseid ja jätkusuutlikke tervishoiusüsteeme, pakkudes oma partneritele eri riikides eksperthinnanguid ning toetades neid tunnustatud praktikate juurutamisega. Sotsiaalministeeriumil ja Viljandi haiglal on olnud hea meel olla Jadecare meeskonnas juba peaaegu kaks aastat.
Eelmisel nädalal kohtusid Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov, Viljandi haigla ravijuht Mart Kull ning PAIK kliinilise mõju-uuringu eestvedaja Liis Puis Hamburgis Jadecare meeskonnaga. Koos arutleti, kuidas on erinevatel riikidel edenenud tunnustatud praktikate rakendamine enda süsteemi ning mida saaks tulevikus teha paremini.
Eesti on Jadecare abil saanud eelkõige toetust riskimudeli juurutamisega. Seda kasutame ka meie oma PAIK kliinilise mõju-uuringu planeerimisel riskipatsientide ülesleidmiseks populatsioonist ja haiglast.
Viljandi haigla ravijuht Mart Kull jätkas samadel teemadel arutelu ka Barcelonas, kus on samuti meie teaduspartnerid, kes nõustavad PAIK meeskonda kliinilise mõju-uuringu disainimisel.
Kevadine allergiahooaeg on alanud
17.05.2023
Käes on kevad ja paljudele toovad soojad ilmad ja õitsevad puud rõõmu, kuid looduse ärkamine tähendab märgatavale osale inimestest ka allergiahooaega.
Viljandi haigla sisearst-allergoloogi dr Eleri Luhametsa sõnul võib õietolmuallergikutel tekkida kevadel mitmeid erinevaid kaebuseid. „Esineda võib näiteks allergilist nohu, astmat ja allergilist konjuktiviiti ehk silma sidekesta põletikku,“ selgitas ta. Dr Luhametsa sõnul on kevadel peamisteks allergeenideks varaõitsevad puud nagu sarapuu, lepp ja kask ning korvõielised, näiteks võilill. Kesksuvel võtavad õitsemise üle heintaimed ja umbrohud ning sügise hakul on olulisemad taas korvõielised, näiteks puju, ja erinevad hallitused.
Fotol dr Eleri Luhamets
Kuidas allergiat ära tunda?
Sisearst-allergoloog sõnas, et allergilise nohu sümptomid on vesine eritis ninast ja ninakinnisus, esineda võib ka valu siinuste piirkonnas ja lõhnataju kadu. „Erinevalt viiruslikust nohust, mis tavaliselt möödub nädalaga, võib allergiline nohu kesta nädalaid või kuid. Allergiline nohu võib olla ka aastaringne probleem, kui inimesel lisaks õietolmuallergiale esineb ka näiteks tolmulestallergia. Õietolmuallergiale on iseloomulik sümptomite kordumine aastast aastasse sarnasel ajal, kui vastav allergeen on aktiivne,“ selgitas dr Luhamets.
„Astma ägenemise puhul võib esineda õhupuudust, vilistavat hingamist, pingsustunnet rinnus ja kuiva köha. Silmade poolt võib esineda silmade punetust, sügelust ja suurenenud pisaratevoolu,“ rääkis ta.
Kuidas leevendada sümptomeid?
Allergia sümptomite ilmnemisel on tähtis allergeeniga kokkupuute vähendamine. „Õietolmuga kokkupuudet saab vähendada, kui vältida voodipesu õues kuivatamist, kui loputada õhtul voodisse minnes juuksed ja nägu veega ning kui hoida aknaid kinni. Samuti tasub õueriided hoida teistest riietest eraldi. Kui kodus on loom, kes käib õues, siis võiks ka loomakarvad õhtul veega loputada, eriti kui loom voodisse kipub,“ andis dr Luhamets nõu.
Ta lisas, et abiks on ka apteegi käsimüügis olevad allergiatabletid ehk antihistamiinikumid. Allergilise nohu puhul on dr Luhametsa sõnul isegi efektiivsem kasutada lokaalset ninna pihustatavat antihistamiinset spreid. Kui aga käsimüügi ravimitest jääb väheks, tuleb pöörduda arsti poole. „Perearst saab alustada kroonilise nohu puhul ravi hormonaalse ninaspreiga ja suunata esmastele allergiatestidele. Täpsemaks diagnostikaks ja vajadusel ravi tõhustamiseks saab perearst suunata inimese edasi allergoloogi ambulatoorsele vastuvõtule,“ ütles dr Luhamets.
Viljandi haiglas tegelebki täiskasvanute allergiahaiguste diagnostika ja raviga sisearst-allergoloog doktor Eleri Luhamets, kelle vastuvõtule saab registreeruda perearsti saatekirjaga Viljandi haigla üldregistratuuri kaudu.
Allergiliste inimeste rõõmuks on tänapäeval erinevate allergiahaiguste jaoks efektiivsed ravimid olemas. Mõningaid allergiaid on võimalik ka välja ravida. „Kui on teada konkreetne allergeen, siis selle vastu on võimalik teostada immuunravi, mis annab allergiasümptomite leevenemise või taandumise keskmiselt 7-10 aastaks. Immuunravi ise vajab järjekindlust, sest see kestab tavaliselt 4 aastat ja seda saab teha nahaaluste süstete või keelealuste tilkadena,“ selgitas dr Luhamets. “Hetkel on immuunravi kättesaadavus Eestis piiratud,” nentis dr Luhamets, kuid avaldas lootust, et lähiaastatel ravimitarne paraneb.
Viljandi haigla avas uuenduskuuri läbinud EMO lastetoa
16.05.2023
PRESSITEADE
SA Viljandi Haigla
Täna, 16. mail avas Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonnas lastetoa, mis läbis remondi ning mille seinu katavad nüüd ka maalingud.
Viljandi haigla kuulutas erakorralise meditsiini osakonna lastetoa uuendamise käigus 21. märtsil välja kunstikonkursi lastetoa seinamaalingu loomiseks. Kavandeid laekus kokku 5 ning žürii valis kunstikonkursi võitjaks Agnese osaühingust Agnes joonistab, kes sai ülesandeks EMO lastetuba meeldivaks ja turvalise õhkkonnaga paigaks maalida.
„Haiglasse pöördumine on iga inimese jaoks stressirohke, samamoodi ka laste jaoks. Haigla sisaldab sageli nende jaoks hirmu ja teadmatust ning ka ebameeldivaid protseduure. Selleks, et taandada hirmu ja ärevust ning luua sõbralikku keskkonda, oli meil hea võimalus tänu Selveri kampaania kaasabile muuta EMO lastetuba väikeste patsientide jaoks meeldivaks, turvaliseks ja stressivabaks,“ lausus erakorralise meditsiini osakonna vanemarst dr Kristiina Mikk.
Tema sõnul asuti lastetuba uuendama koostöös erakorralise meditsiini osakonna töötajatega ning Viljandi haigla lastearsti dr Gerli Mirka soovitustega. „Korraldasime ka kunstikonkursi, et kaunistada ruum lastesõbraliku kunstiga. Samuti uuendasime mööblit ja aparatuuri ning lõime võimalused aja veetmiseks ning ärevuse maandamiseks – televiisor ning tahvel joonistamiseks, kui on tarvis analüüside või uuringute vastust oodata,“ ütles dr Mikk.
Fotod (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): Uuenenud Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna lastetuba.
Ta lisas, et kunstikonkursile laekus mitmeid töid, kuid eesmärgi ja ideega haakus kõige rohkem just võidutöö. „Oleme väga tänulikud kunstnik Agnesele, sest koostöö temaga sujus väga hästi ning tulemus on kordades parem kui oskasime unistadagi. Kunstnikul oli ka varasem kogemus meie lastetoast ja tundub, et ka tema unistus täitus meiega koostöös. Lasteoa seina katvad joonistused on justkui helged ja rõõmsad hetked murevabast lapsepõlvest, mis kindlasti jätavad lastele meie haiglast head mälestused!“ sõnas dr Mikk.
Fotod (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna lastetoa avamine 16. mail kell 10.
Kunstikonkursist võtsid lisaks Agnes Rohelpuule osa Eneli Rõigas, Viljandi kunstikooli õpilased Diora Tumala ja Mia-Grete Puru, Viljandi huvikooli õpilased Elerin Laurimäe eestvedamisel ning Kadri Kass.
Teiste konkursil osalenud töödega saab tutvuda SIIN
Erakorralise meditsiini osakonna lastetoa uuendamine sai võimalikuks Selveri kampaania „Koos on kergem“ abil, mille kaudu koguti lastele mõeldud palati uuendamiseks 3838 eurot.
Maarja Evert
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
SA Viljandi Haigla
53232877
maarja dot evert at vmh dot ee
Head rahvusvahelist õdede päeva!
12.05.2023
Täna, 12. mail tähistatakse rahvusvahelist õdede päeva, millega juhitakse tähelepanu sellele, kui olulised ja vajalikud on meie ühiskonnale õendus- ja hooldustöötajad.
Eesti Vähiliidu mammograafiabuss on aidanud viia rekordini Viljandimaa naiste osaluse rinnavähi sõeluuringul
10.05.2023
Tervisekassa andmete järgi osales 2022. aastal rinnavähi sõeluuringul Viljandi maakonnast 72% naistest, mis on Saare maakonna järel suurim osalusprotsent Eestis. Nii Viljandi maakonnas kui terves Eestis aitab rinnavähi sõeluuringul osalemisele kaasa Eesti Vähiliidu mammogaafiabuss.
Omavalitsuste lõikes on Eestis suurima rinnavähi sõeluuringus osalemise protsendiga Viljandi linn, kus on uuringul osalenud 76% naistest. Viljandi vallas on osalusprotsent 73, Põhja-Sakala vallas 69 ning Mulgi vallas 65.
“Meil on hea meel, et oleme suutnud koostöös Tervisekassa, Eesti Vähiliidu ja meie mammograafiabussi meeskonnaga nii Viljandimaal kui ka mujal Eestis rinnavähi sõeluuringul käimise protsendi suurendamisele kaasa aidata,” ütles Viljandi haigla rinnavähi sõeluuringu koordinaator Ele Virolainen, “Kindlasti on osalusprotsendi tõusul oluline roll teavitustöö näol ka perearstidel ja apteekritel. Aitäh teile, et olete aidanud kaasa sellele, et kellegi emade, õdede, tütarde ja naiste tervised on kontrollitud ning vajadusel ka vähi avastamise järel õigeaegselt ravile saadetud.”
Tervisekassa saatis 2022. aastal sõeluuringu sihtrühma naistele ka SMS-teavituse, mis samuti mõjus hõlmatusele hästi.
Kõige rohkem naisi ehk 75% on osalenud rinnavähi sõeluuringul Saare maakonnast. Omavalitsuste lõikes järgnevad Viljandi linnale Saaremaa vald, Kihnu vald ja Kose vald 75% osalusmääraga. Saaremaa ja Kose vallas on rinnavähi sõeluuringul käimist pakkunud ka Eesti Vähiliidu mammograafiabuss ning Kose vallas on mammograafiabuss olnud eelmisel aastal ainuke viis rinnavähi sõeluuringul osalemiseks.
Kuigi olukord on läinud paremaks, siis on Virolaineni sõnul endiselt mitmeid naisi, kes pole veel sõeluuringule jõudnud. “Tahame kiita kõiki neid naisi, kes on leidnud selle aja ja kinkinud endale kindlustunde. Mai on aga rahvusvaheline rinnavähi ennetamise kuu, mistõttu tahame eriti juhtida tähelepanu vähi ennetamisele ning kutsuda kontrolli neid naisi, kes veel sõeluuringul käinud ei ole. Varajases staadiumis rinnavähk ja ka vähieelne seisund ei pruugi endast märku anda, seega on oluline sõeluuringul osaleda ka siis, kui sümptomid puuduvad,” selgitas ta.
Tänavu on kutsutud rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973. Kutse saanutele on sõeluuringus osalemine tasuta. Aja broneerimiseks tuleb helistada kutses välja toodud telefoninumbrile.
Mammograafiabusside ning rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringut tegevate raviasutuste kontaktid ja ajakava leiab siit: https://www.tervisekassa.ee/soeluuringu-kontaktid.
Lisainfo:
Ele Virolainen
rinnavähi sõeluuringu koordinaator
SA Viljandi Haigla
ele dot virolainen at vmh dot ee
Maarja Evert
kommunikatsiooni- ja turundusjuht
SA Viljandi Haigla
53232877
maarja dot evert at vmh dot ee
Kingitus emadepäevaks: peretuba maikuus tasuta!
08.05.2023
Kingitus emadepäevaks: peretuba maikuus tasuta!
Viljandi haigla naistekliinik tähistab maikuus emadepäeva kingitusega sünnitajatele – kogu kuu on peretubade kasutamine tasuta.
„Naistekliinikus tähistame emadepäeva terve kuu vältel. Soovime, et kogu pere tunneks end uue ilmakodaniku sünni järgselt mõnusalt ja turvaliselt ning saaks tähtsat sündmust ühiselt nautida juba sünnitusmajas,“ ütles naistekliiniku juht dr Diana Vanaveski.
Peretoas saab pere tunda ennast privaatsemalt ja nautida veidi enam mugavusi uue pereliikmega kohanemisel. Seetõttu on peretoa kasutamine eraldi tasu eest. Sünnitusosakonnas on peretube kokku 4, palume arvestada võimalusega, et kõik peretoad võivad olla hõivatud.
„Sünnitusosakonnas on töö erakorraline – prognoosime küll beebi ilmaletuleku aega, kuid kas see prognoos ka paika peab, sõltub siiski ilmakodaniku tahtest. Võib juhtuda, et mõnel nädalavahetusel on meil sünnitusi üks ja mõnel viis,“ rääkis dr Vanaveski.
Viljandi haiglas töötavad aasta ämmaemandad
05.05.2023
5. mai on pühendatud ämmaemanda ametile, kes oma tööd tehes jagavad hoolt tulevaste emade ja nende laste elule ja tervisele. “Täna on teie päev – Viljandi haigla tervitab teid tänase pidupäeva puhul. Olete olemas ja pakute tuge elu alguses, teie hellad käed ja soojad sõnad on pisikeste ilmakodanike esmane kokkupuude suure maailmaga. Teie kannate võtmerolli, tööpõld on teie ees ääretu, kuid oma meeskonna ning teadmiste ja oskustega olete alati olemas emadele-isadele ja ka vanavanematele, toetate naisi läbi nende elukaare, olete noortele hindamatu tugi, ning peredele hea nõuandja,” ütles Viljandi haigla õendusjuht Saima Hinno, “Oleme teile väga tänulikud – aitäh panuse eest ja palju õnne!”
Tänase päeva puhul on meil rõõm teada anda, et Viljandi haiglas töötavad aasta parimad ämmaemandad! Nimelt valiti eile Eesti Ämmaemandate Ühingu aastakonverentsil aasta ämmaemandaks Tiia Helve ja nooreks ämmaemandaks Kadi Mitt, kes mõlemad töötavad Viljandi haiglas.
Foto (Anne-Liis Pärna): Vasakul aasta ämmaemanda tiitli saanud Tiia Helve ja paremal aasta noore ämmaemanda tiitli pälvinud Kadi Mitt.
„Olen olnud ämmaemand 26 aastat ja kogu selle aja Viljandi Haiglas. Oma elus pean ma kõige tähtsamaks rolliks olla ema ja olen väga õnnelik, et oma tööga saan olla abiks naistel selleks tähtsaks rolliks valmistumisel. Ämmaemanda roll on toetada naist läbi elukaare, munarakust tähetolmuni,“ kommenteeris tööd ämmaemandana aasta ämmaemanda tiitli saanud Tiia Helve.
Aasta nooreks ämmaemandaks valitud Kadi Mitt on ämmaemandana töötanud alates aastast 2019. „Alustasin esmalt veel kooli kõrvalt abiämmaemandana Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmajas. 2020. jaanuaris ulatati pidulikult Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli poolt diplom kätte ning aasta lõpu poole, oktoobris, siirdusin Tallinnast tagasi kodulinna ja alustasin Viljandi Haiglas ämmaemandana tööd,“ rääkis Mitt, „Mulle meeldib ämmaemanda töö juures see, et ma saan olla naisele toeks justkui kõige õrnemal perioodil tema elus ja samas näha kuidas naistes on võimu ja jõudu millekski nii imeliseks nagu uue elu sünnitamine. Sünd, selle juures viibimine ja sünnituse vastuvõtmine on lihtsalt imeline.“
Soovime kõikidele ämmaemandatele imelist ämmaemandate päeva, teie roll on nii oluline!
Koostööpäeval anti avalöök PAIK mõju-uuringule
04.05.2023
Eile, 3. mail toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas koostööpäev „PAIK mõju-uuringu start“, mille eesmärk oli tutvustada asjaosalistele PAIK teenust ja selle mõju-uuringut.
Sündmusel tutvustas Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja ja Viljandi haigla nõukogu liige Kersti Esnar osalejatele PAIK teenuse olulisust. Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ning PAIK tervisejuhid Anu Välis ja Merit Tekko rääkisid PAIK teenusest ja selle olemusest. Nimetatud teenuse uuringust rääkis Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull. Samuti said osalised ülevaate mõju-uuringu teostajate rollidest ning näha PAIK teenuse praktilisi kogemusi videote näol.
„Oleme väga olulise teekonna alguses. Kui varasemalt on PAIK olnud pilooditav teenus, siis kohe saab sellest ka täiemahuline kliiniline uuring. Ma usun, et see saab olema väga vajalik ettevõtmine, tõestamaks seda, mida juba PAIK teenusel olnud patsiendid on kogenud ja meile tagasisidestanud. Nimelt, et sellisel teenusel on väga oluline roll ja mõju inimeste tervisele ja heaolule,“ ütles Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull, „Uuringu läbiviimine on alati ressursirohke, aga üheskoos meeskonnana suudame kindlasti kogu uuringu läbi viia. PAIK teenuse eesmärk ongi koonduda üheskoos patsientide ümber, neid igakülgselt aidata ning paralleelselt sellele hinnata ka teenuse mõju uuringu formaadis.“
Kull lisas, et kui kõik läheb plaanipäraselt, siis kahe nädala jooksul on esimene mõju-uuringus osalev patsient jõudnud esimesele uuringuvisiidile.
Sündmus toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas ja läbi telesilla ning sellest võtsid osa Sotsiaalministeeriumi esindajad, Viljandi, Kuressaare ja Valga haigla juhtkonnad, perearstid ja pereõed, Viljandimaa kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ning PAIK teenusejuhid, tervisejuhid, kliinilised assistendid, eriarstid ja teised PAIK meeskonnaliikmed.
PAIK teenuse mõju-uuring on Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada PAIK teenuse mõju mitme üheaegse kroonilise haigusega patsiendi tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule. Uuringu sihtrühm on krooniliste haigustega ja sotsiaalsete terviseteguritega inimesed, kelle tervise halvenemise risk on keskmisest kõrgem.
Vanemad uudised | Värskemad uudised
