Viljandi haigla läheb üle uuele haigla infosüsteemile

17.05.2021

PRESSITEADE
17.05.2021

Viljandi haigla läheb käesoleva aasta lõpus üle uuele haigla infosüsteemile eHL, mis lihtsustab oluliselt arstide igapäevatööd ja parandab info liikumist Lõuna-Eesti regiooni haiglate vahel, eesmärgiga pakkuda patsientidele veelgi paremat ravi.

Süsteem on loodud rahvusvahelise tarkvara ja ärikonsultatsioonide ettevõtte Nortali poolt ning see on kasutusel ligi 30 haiglas üle Euroopa. Eestis kasutavad teiste hulgas seda nii Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglad kui ka Ida-Tallinna Keskhaigla.
 

eHL on keskne haigla süsteem, mis toetab arsti nii efektiivse töö tegemisel kui ka kliiniliste otsuste vastuvõtmisel, et arst saaks keskenduda ravile ja patsiendile. eHLis on erinevate haigla osakondade ja labori töö jaoks vajalikud moodulid, arveldamine Haigekassaga, liidestused ja andmevahetus riiklike süsteemidega nagu Digilugu, Digiregistratuur, Digiretsept, Haigekassa ja Nakkusregister.
 

Üleminek uuele haigla infosüsteemile toob kaasa mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks e-konsultatsioonid patsientidega ja teleradioloogia eriarstide vahel, samuti kõnetuvastus radioloogias, ravimite koostoimete kontroll ning sajad patsiendi seisundi hindamist võimaldavad küsimustikud ja skaalad, nagu Apgar hinne. Samuti on ühise haigusloo infosüsteemi kaudu Viljandi haigla tervishoiutöötajatel edaspidi võimalik näha oma patsientide ravi ajalugu Tartu Ülikooli Kliinikumis, mis tagab parema info liikumise haiglate vahel.
 

SA Viljandi Haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul soovib haigla võtta kasutusele uue tarkvara, mille standardfunktsionaalsus vastab haigla tänastele vajadusetele ja mida arendatakse edasi vastavalt üleriigiliste nõuete muutumisele kui ka patsientide tuleviku vajadusi silmas pidades. Oluline on ka Tampere sõnul, et haigla saab tellida tulevikus hõlpsasti juurde täiendavaid funktsionaalsusi uute innovaatiliste lahenduste loomiseks.

„Meie jaoks on oluline ka selle süsteemi abil soodustada erinevate teenuseosutajate infovahetust ja koostööd. Seda just veelgi paremaks patsiendi probleemide lahendamiseks. Uue infosüsteemi kasutuselevõtt toetab ka haigla ühe olulise strateegilise eesmärgi  - patsientide, perearstide ja sotsiaalteenuste integreerimise – saavutamist,” ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere.
 

Nortali e-tervise lahenduste arendusüksuse juhi Kalle Kuusiku sõnul on eHL keskse haigla infosüsteemina justkui haigla IT-süda, mis on ehitatud patsiendi vajadustest lähtuvalt ning koondab kokku või seob endaga kõik olulised teenused nii patsientide kui ka arstide jaoks. „eHL-i teeb turul eriliseks, et kõik arstile vajalik on koondatud ühte süsteemi ning mitmed protsesside osad on automatiseeritud, muutes arsti töö lihtsamaks,“ lisas Kuusik.
 

Tartu Ülikooli Kliinikumis on olnud elektroonilise haigusloo infosüsteem eHL kasutusel alates 2006. aastast ning tänaseks on sellega liitunud ka teised Tartu Ülikooli Kliinikumi kontserni haiglad. „Meil on olnud hea meel olla juhtivaks partneriks Nortalile, et elektrooniline haiguslugu vastaks tervishoiutöötajate ootustele ja riigi vajadustele. Ühise infosüsteemi kasutamine aitab oluliselt kaasa patsiendikesksele lähenemisele ning tagab ühtlase kvaliteediga tervishoiuteenuse korraldamise ja dokumenteerimise,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi infotehnoloogiajuht Kati Korm.

Uuele süsteemile ülemineku ettevalmistustööde peale kulub Viljandi haiglas kogu suvi. Praeguse plaani kohaselt on Viljandi haigla töötajate koolitused kavas oktoobris ja seejärel võetakse uus infosüsteem täielikult kasutusse.
 

Lisainfo:
Priit Tampere
SA Viljandi Haigla juhatuse esimees
Priit.tampere@vmh.ee

Kristiina Pauskar-Tamla
Nortali turundus-ja kommunikatsioonijuht
Kristiina.pauskar@nortal.com

Helen Kaju
Tartu Ülikooli Kliinikumi kommunikatsioonijuht
Helen.kaju@kliinikum.ee


 

Vaktsineerima Viljandi haiglasse!

17.05.2021

AJAD ON TÄIS! Viljandi haigla pakub võimalust vaktsineerida Pfizer vaktsiiniga teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti kell 16-19 haigla peahoone I korruse fuajees asuvas analüüside kabinetis.

Digiregistratuuris ja registratuuri telefonil 43 43 001 saavad end registreerida kõik inimesed, kes on 16-aastased ja vanemad.
 

Teisipäeval, 25. mail kella 10.00st pakume ka võimalust vaktsineerida Astra Zeneca vaktsiiniga Vaxzevria. Vaktsineerimine leiab aset haigla C-korpuse III korruse saalis. Registreerimine läbi digiregistratuuri ning regiatratuuri tel 434 3001. NB! Vaktsineerimine ainult inimestele vanuses 50+.

Kui on soovi saada vaktsiini teistel aegadel, siis on võimalus pöörduda Tartu vaktsineerimiskeskusesse.

Kui teil on küsimusi vaktsiini ja meditsiiniliste teemade kohta (enda tervis, kõrvalmõjud, enesetunne), siis palume nõu pidada perearstiga. Samuti olete oodatud helistama perearstide nõuandeliinile telefonil 1220.

Kaasa palume võtta isikut tõendav dokument.

NB! Suuure koormuse tõttu võib esineda tõrkeid digiregistratuuri töös.

AJAD TÄIS! Vaktsineerima 18.-20.mail!

11.05.2021

Järgmised ajad avame esmaspäeval, sest siis on digiregistratuuris ligipääs kõigile. Seni palume pöörduda kogu Lõuna-Eestit teenindavasse Tartu vaktsineerimiskeskusesse.

Viljandi haigla pakub võimalust vaktsineerida Pfizer vaktsiiniga järmisel nädalal: teisipäeval, 18.05, kolmapäeval, 19.05 ja neljapäeval, 20.05 kell 16-19 haigla peahoone I korruse fuajees asuvas analüüside kabinetis.

Registratuuri telefonil 43 43 001 saavad end registreerida kõik inimesed, kes on 16-aastased ja vanemad. Digiregistratuuris saavad praegu registreerida inimesed vanuses 50+, alates 13. maist kõik inimesed alates 40+ ja alates 17. maist kõik inimesed vanuses 16+.
Kolmel päeval tehakse kokku 420 doosi. Samas rütmis plaanime jätkata lähinädalatel.

Kui on soovi saada vaktsiini teistel aegadel, siis on võimalus pöörduda Tartu vaktsineerimiskeskusesse.

Kui teil on küsimusi vaktsiini ja meditsiiniliste teemade kohta (enda tervis, kõrvalmõjud, enesetunne), siis palume nõu pidada perearstiga. Samuti olete oodatud helistama perearstide nõuandeliinile telefonil 1220.

Silmaarst dr Aleks Kree vastuvõtt taas avatud

10.05.2021

Meil on väga hea meel, et taas on Viljandi haiglas võimalik broneerida vastuvõtuaegu dr Aleks Kree juurde, kes on spetsialiseerunud glaukoomi (rahvakeeli rohelise kae) ja silmaläätse haiguste nii konservatiivsele kui ka kirurgilise ravile. Dr Kree põhitöökoht on Tartu Ülikooli Kliinikumis, kuhu vajadusel saab patsiendid lõikusele suunata ja opereerida. Lähemad vastuvõtud Viljandi haiglas on 13.05, 27.05, 10.06, 17.06.

NB! AJAD ON TÄIS! Elanikkonna vaktsineerimine haiglas

06.05.2021

Teisipäeval, 11. mail ja neljapäeval, 13. mail kella 16-18.30 leiab Viljandi haigla peahoone fuajees aset elanikkonna vaktsineerimine Comirnaty (Pfizer/BioNtech) COVID-19 vaktsiiniga.

Vaktsineerima on oodatud 50-aastased ja vanemad (sh need, kes käesoleval aastal saavad 50-aastaseks), sõltumata riskirühma kuulumisest (aja broneerimine üleriigilises digiregistratuuris või telefonil 434 3001) ja riskirühma kuuluvad inimesed, sõltumata vanusest (aja broneerimine üleriigilises digiregistratuuris). Kokku 200 vaktsiinidoosi.

Vaktsineerima palume tulla viirusnähtudeta ja võtta kaasa isikut tõendav dokument.
 

Elanikkonna vaktsineerimine 6. mail (kõik ajad broneeritud)

03.05.2021

Täiendatud: kõik ajad on broneeritud.

Neljapäeval, 6. mail kella 16-20.30 leiab Viljandi haigla peahoone fuajees aset elanikkonna vaktsineerimine Comirnaty (Pfizer/BioNtech) COVID-19 vaktsiiniga.

Vaktsineerima on oodatud 50-aastased ja vanemad (sh need, kes käesoleval aastal saavad 50-aastaseks), sõltumata riskirühma kuulumisest (aja broneerimine üleriigilises digiregistratuuris  või telefonil 434 3001) ja riskirühma kuuluvad inimesed, sõltumata vanusest (aja broneerimine üleriigilises digiregistratuuris). Kokku 200 vaktsiinidoosi.

Vaktsineerima palume tulla viirusnähtudeta ja võtta kaasa isikut tõendav dokument.

Vakstineerima teisipäeval, 27.aprillil!

23.04.2021

Teisipäeval, 27. aprillil oodatakse Viljandi haiglasse COVID-19 vastu vaktsineerima kõiki riskirühma kuuluvaid inimesi vanusest sõltumata ning kõiki neid, kes on vanemad kui 65aastased või kes sel aastal veel 65aastaseks saavad, seda sõltumata riskirühma kuulumisest.
 
Vaktsineerimisele võib registreeruda ka läbi telefoniregistratuuri (434 3001), kuid alla 60-aastastel inimestel palume valida kanaliks digiregistratuur (digilugu.ee), et olla kindel kuuluvuses sihtgruppi.
Kui inimene ei oska digiregistratuuri kasutada, aitavad teda vabatahtlikud. Abi küsimiseks tuleks inimesel helistada telefonil 6003 033, kõnesid võetakse vastu iga päev kell 10-14.
 
Haigekassa prognoosib, et tervetele täiskasvanutele avatakse võimalus vaktsineerima tulla lähinädalatel järk-järgult vastavalt sellele, kuidas vaktsiini riiki saabub.
 
Vaktsineerimine toimub haigla peahoone C-korpuse III korruse saalis kell 9-14.30. Kasutatakse Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini Comirnaty. Kokku saab vaktsiini 198 inimest.
Palume tulla viirusnähtudeta ja võtta kaasa isikut tõendav dokument.
 

Lastepsühhiaatrias valmis mänguteraapia tuba

21.04.2021

Selveri kampaania „Koos on kergem“ raames kogutud toetuse näol sai Viljandi haigla lastepsühhiaatria osakond endale mänguteraapia toa. Selveri toetussumma oli 2600 eurot, millele Viljandi haigla lisas pea sama summa ulatuses omafinantseeringu.

Mänguteraapiast
Mänguteraapia on nõustamise ja psühhoteraapia vorm, mis kasutab mängu kui suhtlusvahendit. See aitab lapsel ennetada ja lahendada psühhosotsiaalseid väljakutseid ning toetab lapse psühhoemotsionaalset toimetulekut. Mängu kaudu on võimalik arendada eneseväljendust, -teadvust, -teostust ja -tõhusust, leevendada stressi ning tekitada positiivseid tundmusi, stimuleerides loomingulist mõtlemist ja avastamist. Mänguteraapia on teraapia suund, kus lapsel on võimalus talle kõige omasema tegevuse ehk mängu kaudu uurida tema elu mõjutavaid mineviku- ja olevikuprobleeme. Mänguteraapias valib laps talle sobiva tempo oma probleemidega tegelemiseks, mistõttu on teraapia pidev protsess, kus puuduvad kiired lahendused. Mänguteraapia mõju sõltub lapse vanusest ja taustast.

Kellele ja millal?
Mänguteraapia sobib lastele vanuses 3 – 13 eluaastat ja on abiks erinevate murede puhul nagu näiteks kolimisest tingitud stress, õnnetusjuhtumid, kroonilise või raske haigusega toimetulek, füüsilise puudega kohanemine, pereprobleemid, väärkohtlemine, koolikiusamine, hülgamine, kohanemisraskused, madal enesehinnang, rivaalitsemine õdede-vendade vahel jne. Hetkel viib mänguteraapiat praktika korras läbi Aneth Tuurmaa, kes on läbimas mänguteraapia jätkukoolitust.

Teraapiatoast
Toa loomise töögruppi kuulusid esindajad laste ja noorukite psühhiaatria osakonnast, töögrupi eestvedajaks oli dr Marja-Liisa Samoldin. Mänguteraapia toa visiooni koostamisel võeti arvesse, et toas oleks võimalik lõõgastuda ning selleks oleks hangitud vastavad vahendid. Näiteks on toas kott-toolid, kuhu istudes on võimalik võtta sülle raskusloomad ja vaadelda lakke projektseeritud kujundeid või toa nurgas asetsevat mullitoru ja fiiberkiudusid. Teisalt on ruumis võimalik läbi viia nii individuaal- kui ka grupiteraapiat lisaks mänguteraapiale, olemas on liiva- ja saviteraapia vahendid, võimalus kasutada metafoorkaarte või tegeleda erinevate vahendite kaudu emotsioonide ning tunnete õppimise või nende väljendamisega.

 

Aneth Tuurmaa
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik
Ravi toetavate teenuste juht
 

Aita tunnustada tublisid ämmaemandaid!

13.04.2021

Igal aastal tunnustab Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatus tublisid ämmaemandaid, kes on silma paistnud oma tegevusega.
Palume Teie abi tunnustamist vääriva ämmaemanda valimiseks. Palume teil leida mõni minut, et osaleda just teie hinnangul tunnustamist vääriva ämmaemanda valimisel.

Oma arvamusi saate esitada kuni 15.aprillini SIIN.

Tulemused tehakse teatavaks Eesti Ämmaemandate Ühingu veebikonverentsil 5.mail ja perekool.ee platvormil konverentsi järgselt.
Aita tunnustada tunnustamist väärivat ämmaemandat!

Tänades
EÄÜ juhatus
 

TEEME PAI-kampaania toetab õdesid ja hooldajaid. Aita sinagi!

12.04.2021

PAI on kodanikualgatus – reaalne, silmale nähtav ja käega katsutav tänuavaldus õdedele ja hooldustöötatajatele, kes hoolitsevad meie tervise eest ja võitlevad pandeemias meie elude eest, tehes oma tööd peamiselt nähtamatult.

Sõltumata sellest, millises linnas, vallas, haiglas või hooldekodus õed ja hooldustöötajad täna igapäevaselt tegutsevad, tahame me kinkida neile oma tänu koos reaalse emotsiooniga. Kui paljudeni me oma ettevõtmisega jõuame, sõltub Sinu ja meie kõigi panusest.

Eestis on õdesid ja hooldustöötajaid ligi 17 000 ja neid on ikka liiga vähe!

Õed ja hooldustöötajad on otse patsientide kõrval. Samas on neid kõige enam puudu. Nendest enam on pereinimesed, kes on viimase aasta jooksul oma lähedasi vähe näinud. Paljud pole saanud piisavalt puhkust, sest töötatakse suure koormuse ja sageli mitme tööandja juures. Tahame just neile kinkida võimaluse koos oma kallitega võtta ette midagi toredat, et pandeemia vähemalt korraks unustada.

Ühtlasi juhime kodanikualgatusega avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu vajadusele meie õdede ja hooldustöötajate töötingimusi parandada, tööd väärtustada ja sissetulekuid tõsta. See kriis on äratuskell, mis näitab väga teravalt  õdede ja hooldustöötajate puuduse suurust Eesti tervishoiusüsteemis. Meie teeme õdedele ja hooldustöötajatele pai, tunnustades neid selle üliinimliku pingutuse eest COVID-19 kriisis. Pai ei asenda aga väärilist palka ja õdesid tuleb Eesti tervishoidu juurde koolitada.

Algatusega loome ja võtame kasutusele PAI kaardid, mida õed ja hooldustöötajad saavad kasutada PAI algatusega liitunud turismi-, kultuuri- ja meelelahutusettevõtetes üle Eesti käesoleva aasta lõpuni, võttes aja maha tööst ja muredest pisikeseks puhkuseks. Ühtlasi juhime avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu vajadusele meie õdede ja hooldustöötajate töötingimuste parandamiseks, töö väärtustamiseks ja sissetulekute suurendamiseks. See kriis on äratuskell, mis näitab väga teravalt juba aastaid kestnud õdede ja hooldustöötajate puuduse suurust Eesti tervishoiusüsteemis.

Meie algatus saab teoks vaid sadade tublide inimeste ja ettevõtete toel ning koostöös.

Igaüks saab annetada

Algatuse partneriks on Sihtasutus Kuressaare Haigla Toetusfond, mis konverteerib annetuse ilma teenustasu võtmata edasi PAI kaartideks. Fond on seisuga 01.04.2021 Maksu- ja Tolliameti tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas, seega on annetused maksuvabad ja märgitavad teie 2021. aasta tuludeklaratsioonis.

Meie partneri juures Coop Pangas on avatud Sihtasutus Kuressaare Haigla Toetusfond eraldi arveldusarve EE824204278618211200, kuhu annetust tehes lisa märksõna ”PAI”. Lisaks koostöös Teliaga on avatud annetustelefonid 9000105 (annetus 5.- €) ja 9000110 (annetus 10.- €)

Kui soovid annetuse tegemisel jääda anonüümseks, märgi see info kindlasti maksekorraldusel. PAI annetusi ootame kuni 1. juunini 2021. aastal. PAI kaartide jagamine on planeeritud mais ja juunis ning nende kasutamise periood on 1. juunist kuni 31. detsembrini 2021.a.



PAI algatajad on:

Katri Link, kodanikualgatuse 500Kleiti korraldaja

Siiri Rannama, SA Kuressaare Haigla Toetusfondi juhataja

Meelis Kubits, Kultuuripartnerluse SA juhataja

teemepai@gmail.com