Viljandi haigla töötaja võitis kutsevõistluse

15.05.2025

9. mail toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis juba teist korda tegevusjuhendaja õppekava õpilaste kutsevõistlus. Selleaastase võistluse võitis Margus Gaver, Viljandi haigla töötaja, kes õpib tegevusjuhendaja eriala töökohapõhises õppes.
 
Soovime südamest õnne Margusele ja tema meeskonnale suurepärase saavutuse puhul.
 
See tulemus on hea näide kooli ja tööandja koostööst – praktilised kogemused ettevõttest ning juhendamine kooli poolt on loonud tugeva aluse professionaalseks arenguks.
 
Fotod: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
 
 

14. maist on Viljandi haiglas patsientide külastamine taas lubatud

14.05.2025

Seoses ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise langusega pole alates kolmapäevast, 14. maist vajalik Viljandi haigla suures majas viibivaid patsiente külastades külastust eelnevalt raviarstiga kokku leppida.

Patsiente saab külastada külastusaegadel. Haigla suure maja külastusaeg on esmaspäevast reedeni kell 15-18 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16.

Psühhiaatriakliiniku külastusaeg on reeglina esmaspäevast reedeni kell 16-19, laupäeval ja pühapäeval kell 10-16. Vajalik on etteregistreerimine:

  • Akuutpsühhiaatria osakond (Pargi tee 14, I korrus), õeposti tel 435 4260
  • Üldpsühhiaatria osakond (Pargi tee 16, I korrus, B-korpus), õeposti tel 435 2163
  • Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond (Pargi tee 8, I korrus), õeposti tel 435 2183
  • Tuberkuloosiravi osakond (Pargi tee 14, II korrus), õeposti tel 435 4257
  • Sundravi osakond (Pargi tee 22), I korruse õeposti tel 435 4244, II korruse õeposti tel 435 4241, Pargi tee 16, I korrus, A-korpus, õeposti tel 435 4267

Hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuse hoolekande osakonna üldhooldusteenusel olevate patsientide külastusaeg on iga päev kell 13:00-18:00, soovituslik on etteregistreerimine. Registreeruda saab helistades hooldajate telefonile I korrus  5355 7338, II korrus 5355 1595 või kirjutades e-posti aadressile kirstin dot riives at vmh dot ee. 

Hoolekande osakonna erihooldusteenustel olevate patsientide külastused toimuvad tavapäraselt eelneval kokkuleppel:

  • Erihooldusosakond A-maja, tel 5358 0709 
  • Erihooldusosakond B-maja, tel 5919 1582 
  • Erihooldusosakond C-maja, tel 5330 5778 
  • Erihooldusosakond 8B, tel 435 2162

Erihooldusosakonnas 8B on selleks eraldi külalistetuba, Jämejala vaimse tervise külas (A-maja, B-maja ja C-maja) toimuvad külastused reeglina õues.

Külastama palume tulla vaid tervena. Ka kergete haigussümptomite (kurguvalu, kerge nohu) korral palume külastusele mitte tulla, sest osakonnas on palju haigustele vastuvõtlikke patsiente, kellel ka kerge viirushaigus võib kulgeda väga raskelt.

Samuti pole enam kohustuslik kirurgilise maski kandmine

Kõikidel Viljandi haiglas viibivate patsientide külastajatel ei ole kirurgilise maski kandmine alates 14. maist vajalik, käte desinfitseerimine on aga endiselt kohustuslik. 

Samuti pole maski kandmine enam vajalik patsientidel, kes tulevad ambulatoorsetele vastuvõttudele. Neile patsientidele, kes liiguvad statsionaarsete osakondade koridorides on kirurgilise maski kandmine tugevalt soovituslik. 

 

Mida teha, kui arstiabi ei vasta ootustele?

13.05.2025

Kuigi enamik Eesti inimesi on arstiabiga rahul, esineb vahel siiski olukordi, kus meelehärmi teeb raviasutuse töökorraldus või ei olda rahul arstiabi kvaliteediga. Kuhu sellisel juhul oma murega pöörduda?

Tervisekassa tervishoiuteenuste kvaliteedi teenusejuht Marion Kalju tõdes, et Tervisekassa saab sageli inimestelt kõnesid ja kirju, kus kurdetakse võimaliku ravivea, ebaviisaka suhtluse või muu probleemi üle, mis on tervishoiuteenuse osutajaga tekkinud. „Inimesed sageli ei tea, millise asutuse poole pöörduda olukorra lahendamiseks: kas Tervisekassa, Terviseameti või kellegi kolmanda-neljanda poole. Mina soovitan alustada suhtlusest tervishoiuasutusega. Kui see ei anna tulemust, siis võib vastavalt mure olemusele kontakteeruda selle valdkonnaga tegeleva asutusega,“ sõnas Kalju.

Näiteks kui on probleeme ravikvaliteedi või tervishoiutöötajate pädevusega, saab pöörduda Terviseametisse. Seevastu ravivea tõttu tekkinud tervisekahju korral tuleb ühendust võtta kindlustusseltsiga, kellega sinu raviasutus on sõlminud kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu. Kui aga mõni raviteenus pole kättesaadav või inimene näeb terviseportaalis oma raviarveid vaadates, et tasulise visiidi eest on tervishoiuteenuse osutaja arve esitanud ka Tervisekassale, tuleks pöörduda Tervisekassa poole.  

Milliste muredega millise asutuse poole pöörduda, saad vaadata ka Tervisekassa kodulehelt.

Pole rahul tervishoiuteenusega? Pöördu otse raviasutuse poole

Tervishoiuteenuse osutaja vastutab teenuse kvaliteedi eest. Pöördu raviasutuse poole, kui sinuga on ebaviisakalt suheldud, sa ei nõustu tervishoiutöötaja otsusega, sul jäi vajalik abi saamata, sinu haiguslugu pole dokumenteeritud või on seda tehtud ebatäpselt.

Info selle kohta, kuidas ja kelle juurde raviasutuses ettepaneku või kaebusega pöörduda, peab olema kättesaadav raviasutuse tegevuskohas või veebilehel (kui see on olemas).

Raviasutusega suhtlus ei andnud tulemust? Mis juhtudel pöörduda Terviseameti poole?

Kui kahtled sulle osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedis, võid pöörduda Terviseameti poole. Seda võid teha ka siis, kui kahtled tervishoiutöötaja pädevuses või teenuseosutaja ei vasta sinu pöördumisele.

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann sõnas, et Terviseamet võib alustada patsiendi kaebuse alusel järelevalvemenetlust sõltuvalt kaebuse asjaoludest. Täpse kaebuste esitamise korra leiab Terviseameti kodulehelt. 

Kahtlustad raviviga? Pöördu patsiendikindlustuse pakkuja poole

Eestis kehtib tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus ehk patsiendikindlustus. See annab patsiendile õiguse taotleda kindlustuselt hüvitist, kui pärast 1. novembrit 2024 on ravitöös tehtud eksimuse tõttu tekkinud reaalne tervisekahju, mida oleks saanud vältida. Pöörduda võid näiteks siis, kui sulle ei tehtud õigel ajal vajalikke uuringuid ja seetõttu viibis asjakohane ravi. Samuti juhul, kui ravi käigus on sulle põhjustatud kehavigastus või on tekkinud tüsistus, mida oleks saanud vältida. Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed on üksikasjalikult kirjeldatud terviseministri määruses.

Hüvitise taotlemiseks tuleb sul ühendust võtta kindlustusandjaga, kellega raviasutus on sõlminud kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu. Nõude esitamiseks on aega neli nädalat alates arvatavast tervisekahjust teadasaamisest (see tähendab hetkest, mil kahju ilmnes, mitte ilmtingimata ajast, mil toimus raviprotseduur). Mõjuvatel põhjustel võib teatamise tähtaeg ka pikeneda.

Kindlustusselts analüüsib juhtumi asjaolusid ja otsustab, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kui on, siis hüvitatakse sulle kahju. Kui sa pole otsusega rahul, on sul õigus pöörduda Terviseameti juures tegutseva lepituskomisjoni poole.

Patsiendikindlustuse süsteemist on võimalik lähemalt lugeda Terviseameti kodulehelt.

Raviteenus pole kättesaadav või kahtled raviarve õigsuses? Pöördu Tervisekassa poole

Kui su raviarvel on teenuseid, mida sulle tegelikult ei osutatud, või käisid tasulisel vastuvõtul, kuid teenuseosutaja esitas arve siiski Tervisekassale, on sul õigus pöörduda Tervisekassa poole. Ravidokumentide alusel saab Tervisekassa kontrollida, kas raviarve ja visiiditasu olid põhjendatud või mitte. Samuti saab Tervisekassale esitada kaebuse põhjendamatult väljastatud haiguslehtede kohta – seda teevad reeglina tööandjad. 

„Tervisekassale laekub iga aasta mitusada kaebust võimalike rikkumiste kohta. Selleks, et tagada ravikindlustusraha õiglane ja läbipaistev kasutamine, saavad inimesed ka ise oma raviarveid ja retsepte Terviseportaalis üle vaadata. See aitab inimestel veenduda, et neile osutatud teenused on korrektselt arveldatud,“ sõnas Tervisekassa järelevalve teenusejuht Jelena Kont.

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja rahulolematuse kohta saab Tervisekassat teavitada siit. 

 

Vabad ajad günekoloogile

12.05.2025

Günekoloogi dr Triin Kulli vastuvõtule on hetkel vabu aegu.

Broneerimine:

 - läbi digiregistratuuri www.digiregistratuur.ee

 - või helistades telefonil 434 3001

Günekoloogi vastuvõtule saab tulla ilma perearsti saatekirjata.

 

Viljandi haigla avab toitmisravi teenuse

09.05.2025

Viljandi haigla pakub nüüd uut toitmisravi teenust, mis on mõeldud täiskasvanutele, kes vajavad sondiga toitmist, haiguspuhust toitumise nõustamist või kodust enteraalse toitmise teenust.
 
Teenust hakkab osutama toitmisravi õde Airi Lind ning selle eesmärk on toetada patsientide tervenemist ja elukvaliteeti läbi teadus- ja vajaduspõhise nõustamise ning ravi.
 
Toitmisravi teenus on mõeldud täiskasvanud patsientidele, kes vajavad enteraalset toitmist (nasogastraalsond, gastrostoom, jejunostoom) või selle korraldamist kodustes tingimustes, nõustamist tavatoitumise või haiguspuhuse toitumise osas või nõustamist suukaudsete täisväärtuslike toitmispreparaatide (STP) osas. Seega on toitmisravi õe konsultatsioonile oodatud kaalutõusuga või alatoitumusega patsiendid, kirurgilise ravi läbinud patsiendid (plaanilised ja erakorralised), kasvaja tõttu radio- või keemiaravi saavad patsiendid, krooniliste haigustega inimesed (kopsu-, neeru-, neuroloogilised ja seedetrakti haigused), neelamishäirete ja ainevahetushaigustega patsiendid.
 
Toitmisraviõe vastuvõtud hakkavad olema igal kolmapäeval, esimene vastuvõtt toimub 14. mail. Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik perearsti, eriarsti, eriõe või EMO saatekiri. Teenus on tasuta. Vastuvõtule saab end registreerida helistades Viljandi haigla registratuuri telefonil 434 3001 või digiregistratuuri kaudu veebilehel www.digiregistratuur.ee.
 

Viljandi haigla otsib Tervikumi ruumidesse üldapteegi pidajat

07.05.2025

Viljandi haigla kuulutas välja uue enampakkumise konkursi  Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikumi ruumide üürile andmiseks üldapteegi avamiseks ja apteegiteenuse osutamiseks.

C. R. Jakobsoni tänav 2a äriruumi üürile andmise konkursi eesmärk on tagada hoone külastajatele ja patsientidele apteegiteenuse hea ja mugav kättesaadavus.

Konkursil hinnatakse nii pakkumuse maksumust kui ka teenuse kättesaadavust. Viljandi haigla soovib apteegiteenust, mis oleks võimalikult kaua avatud. Konkursil osalejal peab olema võimekus hoida üldapteeki avatuna vähemalt tööpäeviti 8 tundi vahemikus kell 7.30-17.

Viljandi haigla annab Tervikumi ruumi apteegiteenuse osutamiseks üürile viieks aastaks nelja-aastase üüriperioodi pikendamise võimalusega. Apteek tuleb avalikuks kasutamiseks avada 2025. aasta suvel koos kogu Tervikumi hoone kõigi ruumide avamisega raviteenuste osutamiseks.

Pakkumine tuleb esitada hiljemalt 15.05.2025 kell 10 e-posti aadressile vmh at vmh dot ee. Sama e-posti aadressi kaudu saab esitada ka täiendavaid küsimusi, samuti saab ligipääsu enampakkumise konkursi dokumentidele.

Enne pakkumise esitamist tuleb pakkujal tutvuda ka Tervikumis asuva ruumiga, selleks saab aja kokku leppida telefonil 5884 4381 või e-posti aadressil aimar dot kuill at vmh dot ee. Objektiga tutvumisel on võimalik esitada ehitustehnilisi küsimusi.

Täna on rahvusvaheline ämmaemandate päev!

05.05.2025

Täname südamest kõiki ämmaemandaid igapäevase panuse eest Viljandi haiglas ja ilusat pidupäeva kõigile ämmaemandatele!
 
Ämmaemandate hoolivus, oskused ja rahulik kohalolek loovad turvalise ja toetava keskkonna emadele, vastsündinutele ja peredele. Nende töö on imeline – ämmaemandad ei aita maailma vaid pisipõnne, vaid annavad neile edasi ka armastuse ja hoolivuse kogemuse, just see, mida nad koos oma vanematega nii väga oma esimestel eluhetkedel ja ka järgnevalt kõige enam vajavad. 
 
Ämmaemandate tegevusvaldkond on väga lai ja ulatub läbi elukaare. Suurepärane, et meie ämmaemandad on olemas ka noorte jaoks ja toetavad kogukonda oma teadmisi ja oskusi jagades. 
 
Täna on mitmed meie ämmaemandad ka inspiratsiooni kogumas ning kogemusi vahetamas Eesti Ämmemandate Ühingu konverentsil „Ämmaemandalt ämmemandale“, kus on päevakavas palju igapäevaseid ämmaemandate tööd puudutavaid teemasid. 
 
Ilusat rahvusvahelist ämmaemandate päeva! 
 
 

Head rahvusvahelist kätehügieeni päeva!

05.05.2025

Täna, 5. mail tähistatakse rahvusvahelist kätehügieeni päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust kätehügieeni olulisusest, eriti tervishoiuasutuses.

Tähistasime Viljandi haiglas kätehügieeni päeva erakorralise meditsiini ja sisehaiguste osakonna juhi Märt Põlluveeri koolitusega "Sissejuhatus isikukaitsevahendiks sobivate kinnaste valimisse" ning tunnustamisega. Autasustame kätehügieeni teemalise fotokonkursi võitjaid ja 2024. aasta parimaid kätehügieeni tegijaid. 

2024. aasta parimateks kätehügieeni tegijateks valiti naistekliinik ja intensiivravi üksus. Eriauhinna said ka erakorralise meditsiini osakond ja somaatilise ravi kliinikute õenduskeskus.

Fotokonkursi teemaks oli rahvusvahelise kätehügieeni päeva põhisõnum – „Kindad võivad olla. Kätehügieen peab olema.“ Konkursil osales 6 fotot. Fotokonkursi 3 parimat selgusid hääletustulemuste põhjal.

  • I koht (56 häält 122-st) -  foto ''Aga mis siis õel juhtub, kui ta kindaid ei kasuta?'' 
  • II koht (26 häält 122-st) - foto "Iga kätepaar loeb"
  • III koht (25 häält 122-st) -  foto "Käsikäes kätehügieeni poole"

 

Kõik fotokonkursil osalenud tööd:
 

"Käsikäes kätehügieeni poole"



"Puhas käsi, rõõmus süda!" 



"Iga kätepaar loeb"



"Võidab see, kes vahutab rohkem"

''Aga mis siis õel juhtub, kui ta kindaid ei kasuta?''



"Kätehügieeni kontroll"

 

 

Galerii kätehügieeni päeva tähistamisest: 

 

 

 

Psühhiaatriakliiniku õdede HappyMe projekt jõudis lõpuseminarini

28.04.2025

Eelmisel reedel, 25. aprillil toimus Pärimusmuusika aidas psühhiaatriakliiniku õdede HappyMe projekti lõpuseminar, mille eesmärk oli leida lahendusi paremaks töökultuuriks Viljandi haiglas.
 
HappyMe on töökultuuri disainiv kaasava juhtimise projekt, mis koosneb töötajate poolt täidetavatest ankeetidest, personaalsetest koostöövestlustest mentoritega ja töötajatele mõeldud töötubadest.
 
Projekti käigus täitsid ankeedi ja osalesid vestlustes mentoritega 100% psühhiaatriakliiniku õdedest. Lõpuseminaril, kus arutleti aspektide üle, mis vajaksid parendamist või täiendamist töökeskkonna ja -kultuuri täiustamiseks ning kus leiti grupitööna ka neile kitsaskohtadele lahendusi, osales 30% HappyMe projektis osalenutest.
 
Psühhiaatriakliiniku õendusjuhi Ilja Tretjakovi sõnul oli lõpuseminar ääretult tore ja koostöine. „Loomulikult oleks meid võinud sündmusel kohal olla rohkem, kuid usun, et see oli üpris realistlik osakaal. Tegelikult läks kogu projekt ja sündmus üle ootuste hästi. Näiteks selgus, et psühhiaatriakliinikus on õdede seas pühendumuse tase 67,2%, mis on seni Eesti tervishoiuasutustest kõige kõrgem tulemus. Loomulikult saime ka mitmeid mõttekohti tööheaolu parendamiseks ning hakkame sellega peagi edasi liikuma. Mis kõige tähtsam, ma arvan, et selles ruumis tekkis sünergia, mida varem polnud me sellisel kujul kogenud. Usun, et rõõmustasime ühiselt tulemuste üle ning mõtlesime oma vajadustele ja alustasime kitsaskohtade võimalike parandusideede genereerimisega,“ rääkis õendusjuht.  
 
Lõpuseminar  käigus kujunesid kõige prioriteetsemateks järgmised teemad:
  1. Tunnustamine ja motiveerimine
  2. Info liikumine ning suhtlemiskliima
  3. Töökeskkond ja töötervis
  4. Professionaalne toetus ja areng
Ühiselt vaadati iga teema sisse ning leiti nii glamuurseid ja ulmevaldkonda kuuluvaid lahendusi, aga ka märksa realistlikumaid. Ürituse lõpuks kujunes välja 7-liikmeline arendustiim vähemalt kahe asendusliikmega ideedega edasi liikumiseks.
 
„Ausalt öeldes oleks see tiim ideaalne tuumik ideid edasi arendama, aga tõsi, mida rohkem meid on, seda ägedamad ja olulisemad on tulemused. Seetõttu loodame, et arendustiim laieneb tulevikus veelgi. Kokkuvõttes olen ma väga uhke meie õdede üle ja tänulik suurepärastele mentoritele, kelle abil kogu see projekt oli elluviidav,“ ütles Ilja Tretjakov.

Edasi hakkab arendustiim tegema järgmisi samme ideede elluviimiseks ja sellega töökultuuri paremaks muutmiseks.

 

Viljandi haigla pälvis tunnustuse aasta ennetustöö eest

24.04.2025

Eile, 23. aprillil toimus Rakvere teatris Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni suursündmus – sotsiaalvaldkonna tunnustusüritus, kus kuulutati välja silmapaistvaimad sotsiaalvaldkonna tegijad. Konkursile esitati 14 kategoorias kokku 209 kandidaati ning tunnustused jagati 13 kategoorias.

Suur au langes SA Viljandi Haiglale, kes pälvis laureaaditiitli kategoorias „Aasta ennetustöö“. Auhinna käis vastu võtmas psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna psühholoog Margus Veem, keda on varasemalt tunnustatud ka Eesti Vabariigi Presidendi vägivallaennetuse auhinnaga.

Viljandi haigla pälvis tunnustuse strateegilise projekti eest, mille eesmärgiks oli aastatel 2023–2024 tõsta teadlikkust laste ja noorte seksuaalsest (väär)käitumisest ning ennetada seksuaalset väärkohtlemist. Projekti raames loodi Eestis esmakordselt veebiplatvorm www.piirid.ee, mis koondab informatsiooni eripärase ja häiritud seksuaalkäitumise kohta. Veebileht pakub anonüümset nõustamist abivajajatele, tuge spetsialistidele ja lähedastele ning aitab murda seksuaalkäitumisega seotud stigmasid.

Lisaks viidi projekti raames Eestis esmakordselt läbi seksuaalnõustajate baaskoolitus, mis andis tugeva aluse professionaalse nõustamisvõrgustiku tekkeks. Tegu on märgilise sammuga, mis aitab ennetada laste seksuaalset ärakasutamist, toetab riskikäitumise varajast märkamist ning hoiab ära probleemide süvenemise nii indiviidi kui ühiskonna tasandil.

Margus Veem sõnas tunnustust vastu võttes:
"Selliseid tegusid ei saa korda saata ilma vägeva meeskonnata. Tänan eelkõige Aneth Tuurmaad, Ülle Kummi ja Ulvi Vinterit Viljandi haiglast ja Jonas Graubergi Eesti Seksuaaltervise Liidust, lisaks muidugi Haigla juhtkonda, eesotsas Madis Parksepp, kes on valmis selliseid erilisi asju toetama. Ebakohane ja kahjustav seksuaalkäitumine ei ole midagi, millest avalikult väga räägitakse. Sellest tulenevalt soovin tunnustada ka ESTA-t julguse eest märgata ja tunnustada just seda projekti."

Tunnustuse pälvinud projekti meeskonnale suur tänu ja südamlikud õnnesoovid!

Ürituse uudislink: https://www.eswa.ee/rakveres-selgusid-aasta-sotsiaalvaldkonna-parimad-tootajad/

 

Viljandi haigla leidis Tervikumi ruumidesse kohvik-kioski pidaja

17.04.2025

SA Viljandi haigla juhatus kinnitas eile konkursi võitja, kes hakkab Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikumi hoone ruumides kohvik-kioskit pidama. Ruumid antakse üürile R-Kioski kaubamärgi all tegutsevale ettevõttele Reitan Convenience Estonia AS.

Viljandi haigla kuulutas aprilli alguses välja uue konkursi C. R. Jakobsoni tänav 2a äriruumi üürile andmiseks kohvik-kioski avamiseks. Konkursile laekus üks pakkumine, mis vastas ka konkursi tingimustele.

Koostööteenuste juhi Krista Valdvee sõnul korraldas haigla uue enampakkumise konkursi, sest esimese konkursi läbirääkimiste käigus selgus vajadus muuta kontseptsiooni. „Me teadsime, et Tervikumi kohvikule operaatori leidmine saab olema keeruline ja olime algusest peale realistlikud, aga optimistlikud. Esimese konkursi tulemuste ja olemasolevate võimaluste alusel muutsime teiseks konkursiks kontseptsiooni. Peamine muudatus oli, et klassikalise kohviku tüüpi söögikohast sai mitmekesisema tootevaliku ja teenindusvormidega väikepood - vähenes kohapeal valmistatava toidu osakaal ja suurenes eelvalmistatud ja kaasavõetava toidu osakaal, oluliselt laienes kauba sortiment ning muutusid klientide maksevõimalused. Selline muudatus võimaldas pikendada aega, mil kohvik on maja töötajatele ja patsientidele avatud, sh pakkuda iseteeninduse võimalusi,“ selgitas ta lisades, et võimalus nii töötajatel kui patsientidel vajadusel saada soe jook ja tervislik amps ööpäevaringselt, oli Viljandi haigla soovides oluline osa.  

Kohvik-kiosk saab olema avatud ööpäevaringselt. Tööpäeviti kell 7.30-17 ja laupäeviti kell 8-15 osutatakse teenust nii klienditeenindajaga kui ka iseteeninduskassaga, muul ajal teenindatakse kliente ainult iseteeninduskassaga. R-kioski strateegia ja kontseptsioon on pakkuda kogukonnale tootevalikut, mis toetab tasakaalustatud elustiili. Nende sortimendis on soe toit, pagaritooted ja võileivad, salatid, soojad ja külmad joogid, vahepalad ja maiustused, lisaks ajakirjandus ning esmatarbe- ja hügieenikaubad.

Viljandi haigla annab Tervikumi ruumi sihtotstarbeliseks kasutamiseks üürile viieks aastaks ja kuni nelja aastase üüriperioodi pikendamise võimalusega. Kohvik-kiosk avatakse avalikuks kasutamiseks 2025. aasta suvel koos kogu Tervikumi hoone kõigi ruumide avamisega raviteenuste osutamiseks.

Õdede vastuvõtud tagavad kiirema ja tõhusama eriarstiabi

16.04.2025

Paljude tervisemurede lahendamiseks piisab sageli õe vastuvõtust. Viljandi haiglas on võimalik külastada õdesid peaaegu igal erialal ning nende vastuvõtud on visiiditasuta.
 
Ambulatoorse ravi kliiniku õendusjuhi Ines Malolitko sõnul aitavad õdede vastuvõtud patsientidel kiiremini oma tervisemuredele lahenduse leida. „Arstide vastuvõttudele on suur nõudlus, mistõttu kujunevad ootejärjekorrad sageli pikaks. Õdede pädevus ja vastutus on aasta-aastalt kasvanud, võimaldades arstide töökoormust optimeerida ning pakkuda patsientidele kiiremat ja tõhusamat abi,” selgitas Malolitko.
Ta lisas, et õdede vastuvõtud on olulised kahel viisil: “Need võimaldavad kiiret esmast hindamist ning tagavad krooniliste haigustega patsientide järjepideva jälgimise.”
 
Kiire esmane hindamine ja ettevalmistus eriarstile
 
Viljandi haigla kogemus näitab, et õdede vastuvõtud mängivad võtmerolli patsiendi ettevalmistamisel eriarsti visiidiks. Pikema vastuvõtuaja jooksul saab õde koguda põhjaliku anamneesi, täpsustada ravimite kasutamise ajalugu ning teha esmased analüüsid ja uuringud, mis eriarstid on oma erialal standardseks määranud.
Selline süsteem aitab vältida olukorda, kus patsient jõuab esmakordselt eriarsti vastuvõtule ja arst peab kõigepealt tellima baasanalüüsid ja uuringud. Kui need on juba eelnevalt tehtud, saab arst keskenduda diagnoosimisele ja raviotsuste tegemisele, mitte esmasele andmekogumisele.
 
Samuti on anamneesi kogumine õdede vastuvõttudel põhjalikum ja täpsem. „Üks meie arst sõnastas selle tabavalt: Retseptikeskuses on ühed ravimid, haigusloos teised, patsiendi kotis kolmandad – kes neid tegelikult võtnud on, pole selge, sest kliinilise pildi järgi see minu ees istuv patsient küll ei ole. Õdede ülesanne on sellised ebakõlad selgitada ja vajadusel võtta ühendust perearsti või lähedastega, et eriarstil oleks patsiendi tegelik ravimikasutus teada,” ütles Malolitko.
 
Krooniliste haiguste jälgimine ja eriarstide ressursi vabastamine
 
Lisaks esmastele vastuvõttudele on õdede roll äärmiselt oluline krooniliste haigustega patsientide jälgimisel. Stabiilses seisundis patsient ei pea eriarsti juurde minema lihtsalt selleks, et kinnitada – kõik on korras. Regulaarne kontakt õega aitab tagada, et patsiendid järgivad oma raviskeemi järjepidevalt ning saavad vajadusel toitumis- ja elustiilinõustamist.
 
Praktika näitab, et selline süsteem vähendab krooniliste haiguste ägenemist ja tüsistuste teket. Kui patsiendi seisund siiski halveneb, saab õde viivitamatult konsulteerida eriarstiga ning tagada patsiendile kiire ligipääsu vajaliku ravini.
 
„Usume, et õdede vastuvõtud ei paku patsientidele mitte ainult kvaliteetset ravi vaid ka tuge ja kindlustunnet, teadmist, et nad saavad oma haiguse kohta vajalikud teadmised ja oskused, et sellega paremini toime tulla,” võttis Malolitko kokku.
 
Õed on enne vastuvõttudega alustamist läbinud põhjalikud koolitused ja paljud saanud oma põhipädevuse aastakümnete pikkusest töökogemusest statsionaarses osakonnas. Viljandi haiglas teevad vastuvõtte silma-, glaukoomi-, diabeedi-, jalaravi-, kopsuhaiguste-, tromboosi-, sisehaiguste-, insuldi-, laste-, infektsiooni-, reuma-, haavaravi-, töötervishoiu-, mälu- ja vaimse tervise õed.
 
Silmaõe vastuvõtule on oodatud patsiendid kaeoperatsioon eelseks ja järgseks kontrolliks. Vastuvõtu käigus kontrollib õde silma eesmist osa, et välistada põletikku või muid kõrvalekaldeid. Operatsioonieelsel vastuvõtul teeb vajalikud uuringud ning nõustab operatsiooni osas.
 
Glaukoomiõe vastuvõtule on oodatud patsiendid, kellel on diagnoositud glaukoom ehk silmarõhu haigus või on kahtlus glaukoomile. Glaukoomi diagnoosiga patsient peaks kontrollis käima kaks korda aastas, millest üks kord tuleb käia silmaarstil, teise võib käia glaukoomiõe vastuvõtul.
 
Diabeediõe vastuvõtt on mõeldud 1. kui ka 2. tüüpi diabeeti põdevatele täiskasvanutele, selleks, et saada haigusega toimetulekuks vajalikke kaasaegseid teadmisi ja abivahendeid. Samuti eeldiabeedi staadiumis olevatele inimesi edasise diabeedi väljakujunemise vältimiseks. Diabeediõde nõustab nii patsienti kui tema lähedasi, kuidas haigusega toime tulla, sh ka kuidas toidumaailmas orienteeruda, mis on kõige olulisem ja tihti keerulisem osa. Ta aitab vajadusel ka veresuhkru monitoorimise tehnilise poolega. Diabeediõde hindab vastuvõtul patsiendi toimetulekut haigusega, üldist terviseseisundit analüüside põhjal ning ravi sobivust.
 
Diabeediga patsientidele pakub Viljandi haigla ka jalaraviõe vastuvõttu. Jalaravi õde hindab vastuvõtul patsiendi jalgade tervise seisundit, nõustab ja vajadusel abistab hoolduse ja raviga.
 
Õe vastuvõtule kopsuhaiguste puhul on oodatud astmat, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOKi) ja  kroonilist bronhiiti põdevad patsiendid ning nende lähedased. Õde viib läbi haigusseisundite regulaarse kontrolli, suunab vajadusel uuringutele, õpetab ja hindab raviminhalaatorite kasutamist ning teeb hingamisteede allergiliste sümptomitega patsientidele nahatorketeste. Kopsuõde tegeleb ka tuberkuloosi põdenud isikute kontrolliga ja tuberkuloosi raviprotsessiga.
 
Tromboosiõe vastuvõtt on patsientidele, kellel on diagnoositud venoosne tromboos ja on alustatud antikoagulantravi. Vastuvõtule on oodatud ka tromboosi ennetamisalast nõustamist vajavad patsiendid. Vastuvõtule pääsemiseks on vajalik perearsti, eriarsti või EMO arsti saatekiri sisehaiguste õe vastuvõtule (tromboos).
 
Sisehaiguste õde ootab oma vastuvõtule patsiente, kellel on mured toitumisega (ülekaal, alakaal, toiduallergiad, toidutalumatus, piiratud toitumine või erimenüü vajadus tulenevalt terviseseisundist, toitumishäire, vms); rauavaegusaneemia, lipiidide ainevahetushäire, maksahaigused, neeruhaigused või kardioloogilised haigused (südamepuudulikkus, hüpertoonia), mis vajavad jälgimist ning nõustamist.
 
Insuldiõe vastuvõtule jõuavad patsiendid kolm kuud peale insuldi saamist, sest insuldiõe vastuvõtt on osa insuldi patsiendi raviteekonnast. Insuldiõde hindab patsiendi toimetulekut insuldi järgselt, näiteks funktsionaalsust, kognitsiooni ja vaimse tervise toetuse vajadust, samuti patsiendi ravisoostumust ja taastusravi vajadust. Insuldiõde nõustab vastuvõtul ka lähedasi, kes peavad inimest tema haiguses toetama. Insuldi saanud inimene jääb õe vaatevälja üheks aastaks. Insuldiõe vastuvõtule võib aga inimene tulla ka ilma, et ta oleks raviteekonnas, see tähendab, et insult võib olla olnud ka juba varem.
 
Lasteõe vastuvõtule on oodatud imikud, väikelapsed ja koolilapsed profülaktiliseks tervisekontrolliks ja nõustamiseks. Lasteõde annab nõu igas vanuses laste vaktsineerimisalastes küsimustes, sealhulgas ka ägedate respiratoorsete viirusinfektsioonide osas. Oodatud on ka riskirühma imikud profülaktilisele kaitsesüstimisele RS viiruse vastu. Vastuvõtule võivad tulla ka lapsevanemad, kes soovivad nõu ja õpetust nakkushaiguste ennetusviiside osas.
 
Infektsiooniõe vastuvõtul saavad soovijad nõu erinevate infektsioonhaiguste ennetamise ja krooniliselt kulgevate infektsioonhaiguste puhul, kuidas vähendada riske haiguse halvenemiseks ja vältida teiste nakatamist. Nõustatakse ka lähedasi.  Infektsiooniõde annab nõu nii laste kui täiskasvanute immuniseerimisega seotud küsimustes ja soovi korral ka vaktsineerib. Ta teeb ka reisimeditsiinialast nõustamist ehk hindab seoses reisimisega esinevaid terviseriske ja annab vaktsineerimissoovitusi.
 
Reumaõe vastuvõtule on oodatud liigesevalude või teiste reumaatiliste haiguste kahtlusega patsiendid või juba diagnoositud reumatoloogiliste haigustega patsiendid. Samuti inimesed, kes vajavad osteoporoosi ehk luuhõrenemise sõeluuringut, nõustamist ja ravi. Luutiheduse uuringule on oodatud patsiendid, kellel on olnud luumurd ja naised vanuses üle 55 eluaasta.
 
Haavaraviõe vastuvõtt on mõeldud haavahooldust ning nõustamist vajavatele patsientidele ja nende lähedastele, kellel on raskusi iseseisvalt haavaraviga toimetulemisel. Sellisteks haavadeks võivad olla näiteks operatsioonihaavad, kroonilised haavandid, traumajärgsed haavad või põletused. Samuti aitab haavaraviõde eemaldada operatsioonijärgseid õmblusi.
 
Mäluõe vastuvõtule on oodatud mälu või muude vaimsete võimete alanemistega patsiendid. Mäluõe vastuvõtul viiakse läbi erinevad testid ja uuringud, misjärel kutsutakse patsient mälukliiniku arsti vastuvõtule probleemi olemuse kohta tagasiside saamiseks ja vajadusel ravi alustamiseks. Kui patsiendil alustatakse ravi, siis seda jääb jälgima mäluõde, kes vajadusel hindab probleemi korduvalt.
 
Vaimse tervise õe vastuvõtt on esmane abi lastele ja täiskasvanutele, kes vajavad abi vaimse tervise muredega. Vaimse tervise õde aitab välja selgitab patsiendi mure, jälgib tema terviseseisundit, teeb vajalikke uuringuid, määrab vajadusel vajaliku ravi ning nõustab nii vaimse tervise murega toimetulekul kui ka elustiilialaselt.
 
Lisaks pakub Viljandi haigla töötervishoiuõe vastuvõttu, mis on mõeldud töötervishoiualast kontrolli soovivatele asutustele ja ettevõtetele. Vastuvõtul võtab töötervishoiuõde anamneesi, küsib töö iseloomu kohta, hindab riske ning teeb uuringuid vastavalt vajadusel.
 
Õdede vastuvõttudele pöördumiseks on vajalik perearsti või teise õe või eriarsti saatekiri, välja arvatud vaimse tervise õe ja glaukoomiõe vastuvõtule, kuhu saab pöörduda ilma saatekirjata.
 
Eriõdede vastuvõttudele saab aja broneerida Viljandi haigla registratuuri kaudu telefonil 4343001, vaimse tervise õe vastuvõtule Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku registratuuri kaudu telefonil 4354248.

Priit Tampere ⟩ Mis saab haigla vanast majast ja mis meie teenustest?

14.04.2025

Viljandimaa inimeste terviseteekonna alguseni Tervikumis on nüüd jäänud vähem kui neli kuud. Selles artiklis räägime Viljandi haigla teenustest – millised neist kolivad augustis kesklinna Tervikumi, millised oma asukohta ei muuda – ja sellest, mis saab haigla praegusest suurest majast. Samuti laiemalt sellest, millised tervishoidu puudutavad muudatused ja väljakutsed Viljandi haigla toimimist mõjutavad.

Viljandi haigla teenused jagunevad haiglas viibimise aja põhjal kaheks: ühe poole moodustavad suures majas osutatavad teenused, teise psühhiaatriakliiniku ning hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuse teenused. Suurt osa viimati mainitutest osutatakse Jämejala pargis asuvates hoonetes – seal viibivad meie patsiendid ja kliendid pikemat aega ehk ravi pikkust arvestatakse kuudes. Suures majas osutatavate teenuste puhul arvestatakse aega päevades. Kõik kliinilised teenused, mida osutame praegu suures majas, kolivad kesklinna Tervikumi.

Uude majja mahume ilusasti ära, mis tähendab, et ükski kliiniline eriala ära ei kao. Patsientidele vajadusel voodikohtade lisamise võimalusi tuleb pigem juurde, ettevalmistused uude majja kolimiseks on toonud meile ambulatoorsete teenuste kasvu ja nii mõnegi uue olulise teenuse lisandumise kogukonna jaoks, näiteks silmakirurgia ​ja urogünekoloogia protseduurid, hospiitsteenused ning suuresti laienenud eriõdede vastuvõtud.

Lisaks julgen kinnitada, et meie diagnostiline ja tehniline võimekus jõuavad ​Tervikumis uuele tasemele. Kõige rõõmustavam on aga ikkagi öelda, et see, kuidas me viimastel aastatel oleme toimetanud, on toonud meile juurde spetsialiste nii kliinilistel erialadel kui ka muudel haiglale kriitilise tähtsusega erialadel. Meie lähiaegade peamine ülesanne on, et kõik need arengud oleksid kvaliteedis ja suhtumises tunda ka kogukonnale ja patsientidele.

Seega veel kord: vanasse, Pärna tee 3 majja ei jää ühtegi teenust. Oleme sel teemal mõtteid mõlgutanud hulga aastaid ning kokkuvõttes võib öelda, et oma erinevate puudustega see maja haiglatööks ei sobi. Praeguse plaani järgi kolivad kliinilised erialad suurest majast välja augustis. Tugiteenused ootavad kesklinna praeguse tervisekeskuse remonti ja Jämejala logistikakeskuse valmimist aasta lõpuks ning siis jätavad ka need hoonega hüvasti. Suure tõenäosusega läheb siis haigla vana hoone koos krundiga müüki.

Praegu käib paljude meie tegevust puudutavate üldiste strateegiate ja raamdokumentide muutmine. Nende muudatuste mõju Viljandi haigla toimimisele ei ole võimalik enne kinnitamisi täpsemalt hinnata ja peame olema paindlikud muudatusteks ka strateegiaperioodi sees. Selleks, et võimalikeks muudatusteks valmis olla, osaleme niipalju kui võimalik nende dokumentide arendamisel.

Nüüdseks on selge, et ülioluliseks saab lähitulevikus koostöö ja terviseteekondade loomine kohaliku tasandi teenuseosutajatega, näiteks perearstidega ning omavalitsustega sotsiaalteenuste vallas. Samuti on väga oluline edasise koostöö arendamine teiste haiglate ja partneritega, näiteks patsiendi ravi- ja terviseteekondade arendamise, küberturvalisuse, ravikvaliteedi ja kriisivalmiduse teemadel.  

Samas, nagu oleme alati toonitanud, on meile esmatähtsad tavahaigla teenused kogukonnale. Meie eesmärk on pakkuda Viljandimaa inimestele võimalikult palju teenuseid kodu lähedal või muuta need võimalikult lihtsalt ligipääsetavaks. Loomulikult on siin keerulisi kohti palju, kuid julgen välja öelda, et üldises spetsialistide ja ressursside puuduses oleme päris hästi hakkama saanud. Meie meeskonnaga on liitunud palju tippspetsialiste ja oleme erialasid laiendanud. 

Teisalt teame, et osa meie erialade puhul tuleb vastuvõtuaegu otsida tikutulega ning vahel tuleb oodata kuid. Siin on enamasti probleemiks üle-eestiline ressursipuudus – nii tervisekassas kui spetsialistide leidmise koha pealt. Käib aga igapäevane töö lisakompetentsi juurdetoomise nimel. Seniks saame pakkuda võimaluste piires tasulisi vastuvõtte. 

Rõõmuga võin öelda ka, et meie spetsialistide vanuseline struktuur on viimasel aastakümnel muutunud kriitilisest jätkusuutlikuks ning see on vundament selleks, et meie maakonna inimestele oleks olulised teenused ka tulevikus kättesaadavad. 

Üheks raviteenuste alussambaks on kvaliteet: meie olemuslik ülesanne on tagada patsientidele kvaliteetne ja ohutu ravi ja hooldus. Haigla pere töötab selle nimel iga päev. Uus hoone aitab siin kindlasti palju kaasa. Tänapäevased ehituslikud ja sisekujunduslikud lahendused aitavad paremini tagada infektsioonikontrolli nõudeid, mis on patsiendiohutuse tagamise aspektist väga oluline. Samuti on patsiendiohutuse tagamisel oluline roll nüüdisaegsel meditsiinitehnikal ja integreeritud digilahendustel, mis võimaldavad täpsemat diagnostikat ja ohutumat ravi ning aitavad vähendada inimlikke vigu.

Kohalikud teenused ei ole aga enam kindlasti ainumäärav osa Viljandi haiglast – meie haigla teenustel on mõju üle Eesti. Meil on Jämejala vaimse tervise küla tükkis oma kümnete teenustega vaimse tervise murede lahendamiseks. Pakume psühholoogia- ja psühhiaatriateenuseid nii lastele ja noorukitele kui täiskasvanutele, samuti erakorralist vastuvõttu. Ravime ainsana Eestis ka kohtumääruse alusel ravile suunatud psühhiaatrilisi patsiente. 

Üle-eestiliselt tähtsad on meie ravi- ja rehabilitatsiooniteenused inimestele, kel on välja kujunenud sõltuvushäire ja soov sellest vabaneda. Neid teenuseid pakume Viljandis, Ida-Virumaal ja Tallinnas. 

Märkimisväärse osa Jämejala parki jäävatest teenustest moodustavad hoolekandeteenused: ööpäevaringne üldhooldusteenus dementsussündroomiga klientidele kohandatud ringmajas ning ööpäevaringsed erihoolekandeteenused raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele, kes vajavad vaimse tervise tõttu juhendamist, nõustamist, kõrvalist abi, hooldust või järelevalvet. Samuti kuulub meie struktuuri Tartu meditsiinikeskus, kus pakume Tartu vangla kinnipeetavatele tervishoiuteenuseid.

Juba viis aastat oleme pakkunud patsientidele võimalust saada haiglaravi oma kodus. See tähendab, et oleme viimastel aastatel "avanud" aastas ligi 200 voodikohta kodudes – inimestele, kes vajavad küll aktiivravi, kuid ei soovi või saa haiglas viibida. See on andnud meile võimaluse pakkuda abi rohkematele patsientidele, kui haigla voodikohtade arv võimaldab. Samuti pakume koduhospiitsteenust, et toetada surevat inimest ja tema lähedasi parimal võimalikul viisil surija kodus. Patsientidel on võimalus saada kodus ka õendusabi, sealhulgas vaktsineerimist, taastusravi ja ämmaemanda teenust. 

Samuti loome perearstide ja sotsiaaltöötajatega koostööl põhinevat PAIK-teenust, mis on mõeldud kroonilisi haigusi põdevatele patsientidele eesmärgiga panna erinevad olulised asjaosalised inimese heaks ühe meeskonnana tööle ning pakkuda nii patsiendile terviklikku ravi ja toetust. Aitame PAIK-teenust luua ka Kuressaares ja Valgas, peagi ka Ida-Virumaal. 

Tegutseme Viljandi haiglas põhimõttel, et murekohad tuleb muuta võimalusteks. Rahvastik vananeb, aga see avab meile uued arenguvõimalused. Kui on värskust ja tuge, on vanus vaid arv. Meid mõjutab üldine arstide ja õdede puudus, aga targem ja mõtestatum töö ning parem töökeskkond on meie eeliseks. Tervishoius on rahapuudus, aga seda tõhusamad on meie sisemised protsessid ja koostöö nii oma haiglas kui ka partnerite vahel.

Hoolimata kõigest tahame ja teeme kõik selleks, et meie piirkonnas elaksid kõige tervemad inimesed. Koostöö, areng ja hoolimine jäävad!

Artikkel Sakalas: https://sakala.postimees.ee/8228003/priit-tampere-mis-saab-haigla-vanast-majast-ja-mis-meie-teenustest 

Loe artiklisarja varasemaid lugusid SIIT

Viis aastat Koduhaiglat: verstapostid, väljakutsed ja võidud

11.04.2025

Viljandi haigla viis aastat tagasi algatatud Koduhaigla teenus on oma sünnipäevanädalal teinud palju tagasi- ja edasivaatamisi.

Oleme kohe-kohe ületamas verstaposti – lähipäevil võtame ravida 700. patsiendi tema enda kodus. Üllatusime, et arvud näitavad, et eelmisel aastal ravisime Koduhaiglas 26,6% alla 65-aastaseid patsiente, st et teenust saab väga edukalt kasutada tööealiste inimeste koduses ravis.

Eilsel ühisseminaril teenuse arendajate ja osutajatega arutati, kuidas toimus muudatuste juhtimine Koduhaigla teenust 2020. aasta märtsi lõpus 10 päevaga rajades.

Kasutasime toona ära nii välist soodsat faktorit – lahvatanud COVID-pandeemia sulges haiglauksed nn tavapatsiendile ning tuli leida viis, kuidas neid ravida – kui ka sisemist faktorit – meil oli olemas arendusvõimekusega PAIK-tiim, kes sai asuda oma vähenenud töö kõrvalt Koduhaigla teenust rajama. Meil oli ka äsja pensionile jäänud pika staažiga sisearst dr Kruus, kes on siiani täis indu ja tahtmist koduhaiglas abivajajaid aidata.

Samuti on meil haigla juhtkonna ja tugiteenuste tugi ning suureks rõõmuks näeme, et saame tuge ka somaatilise ravi arstide poolt, kes suunavad meile üha enam patsiente, kes ei saa või ei soovi haiglaravi. Ja kui kodune olukord võimaldab – lähebki haigla koju!

Uue teenuse algatamiseks oleks kindlasti vaja ka rahastust ja riiklikku tuge.

Iga uus arendus, nii ka Koduhaigla oma, näitab, kui oluline on kogu organisatsiooni tugi ning usaldusväärne meeskonnatöö. Tiimi kokkusulatamiseks vajataksegi ühiseid seminare, lõunasööke jm üritusi.

Gert Kiileri näitus Viljandi haiglas

07.04.2025

Aprillikuust alates kuni mai lõpuni on Viljandi haigla ambulatoorse vastuvõtu teisel korrusel avatud Gert Kiileri näitus, mis kutsub külastajaid märkama igapäevaelu erilisi hetki ja kohti. Näituse autor räägib oma fotodest järgmiselt: „Viljandis jalutades ja olles tähelepanelik, on silma hakanud meie kodulinna ainulaadne reljeefsus ja valgusemüstika. Kas öös on värve või on öösel kõik kassid hallid? Kasside bande on keset päeva ajamas Lutsu tänaval omi asju.“
 
Gert Kiileri terane pilk ja kaamera aitavad tal tabada neid erilisi, sageli ootamatuid hetki, mida võib jäädvustada vaid unikaalse vaatenurga kaudu. Lummus, mis tekib nende fotodega kohtudes, tekitab vaatajas Viljandi vastu huvi, sooje tundeid ja soovi ise samuti leida oma kodulinnas erilisi hetki. „Iga päev, iga ilmaga, iga ööga on alati hetki ja kohti, mida jäädvustada. Mõni naudib neid lihtsalt endale, mõni (Gert Kiiler) jagab need hetked ka teistega.“
 
Kui fotograafia on pakkunud inspiratsiooni, siis Gert Kiiler on nüüd astunud järgmise sammu ja proovinud oma kätt ka maalimises, tõestades, et see ei olegi nii võimatu.
 
Kutsume kõiki näitust külastama!
 
 

Viljandi haigla otsib Tervikumi ruumidesse kohvik-kioski pidajat

03.04.2025

Viljandi haigla kuulutas välja uue enampakkumise konkursi Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikumi ruumide üürile andmiseks kohvik-kioski avamiseks.

C. R. Jakobsoni tänav 2a äriruumi üürile andmise konkursi eesmärk on luua Viljandi haigla Tervikumi hoone patsientidele, külastajatele ja personalile kohapealne avatud kasutusega einestamisvõimalus.

Kohvik-kioski pidaja leidmise konkursil hinnatakse nii pakkumuse maksumust kui ka teenuse kontseptsiooni. Kohvik-kioskis peab olema tagatud nii kohapealse einestamise kui ka toidu kaasaostu võimalus. Kohvik-kiosk peab olema avatud ööpäevaringselt: tööpäeviti kell 7.30-17 ja laupäeviti kell 8-15 peab olema klienditeenindajaga, muul ajal iseteeninduskassaga teenindus. Samuti peab kauba sortiment olema vaheldusrikas ja toetama tervislikku toitumist ning kohvik-kioski pidaja peab kasutama keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Täpsemad tingimused leiab konkursi dokumentidest.

Viljandi haigla annab Tervikumi ruumi kohviku pidamiseks üürile viieks aastaks kuni nelja aastase üüriperioodi pikendamise võimalusega. Kohvik tuleb avalikuks kasutamiseks avada 2025. aasta suvel koos kogu Tervikumi hoone kõigi ruumide avamisega raviteenuste osutamiseks.

Pakkumine tuleb esitada hiljemalt 14.04.2025 kell 12 e-posti aadressile vmh at vmh dot ee. Sama e-posti aadressi kaudu saab esitada ka täiendavaid küsimusi, samuti saab ligipääsu enampakkumise konkursi dokumentidele.

Enne pakkumise esitamist tuleb pakkujal tutvuda ka Tervikumis asuva ruumiga, et veenduda olemasolevate tingimuste sobivuses. Selleks saab aja kokku leppida telefonil 5884 4381 või e-posti aadressil aimar dot kuill at vmh dot ee. Objektiga tutvumisel on võimalik esitada ehitustehnilisi küsimusi.

Tervishoiusekretärid külastasid Jämejala vaimse tervise küla

02.04.2025

Täna külastasid Jämejala vaimse tervise küla Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervishoiusekretäri eriala õppijad nii Tallinnast kui ka Pärnust – kokku ligi 40 tulevast spetsialisti.
 
Külaskäigu eesmärk oli saada süvendatud ülevaade psühhiaatriakliiniku tööst ja eripäradest ning kuulata kogenud töötajate selgitusi, mida peab sekretär teadma psühhiaatrilise patsiendiga kokku puutudes.
 
Eraldi käsitleti ka andmekaitset psühhiaatriakliiniku kontekstis, kliiniku teenuseid ning arhiivitöö erisusi. Päeva lõpetas ringkäik, mis andis osalejatele võimaluse paremini mõista selle töökeskkonda ja igapäevaseid protsesse.
Loodame, et saadud teadmised aitavad tulevastel tervishoiusekretäridel end erialaselt kindlamalt tunda!
 
 
 
 

Koduhaigla 5. sünnipäev

01.04.2025

Eile, 1. aprillil, täitus viis aastat päevast, mil Eestis alustas tööd esimene koduhaigla – uuenduslik raviteenus, mis viib statsionaarse aktiivravi koos vajaliku toega inimeste koju. Koduhaigla võimaldab aktiivravi neile, kelle kodune keskkond võimaldab haiglaravile võrdväärset teenust osutada tema enda koduses keskkonnas. Õed külastavad kuni kolm korda päevas patsienti kodus viies vajalikud protseduurid, ravimid ja diagnostika koduseinte vahele. Arstid juhivad patsiendi ravi ja vajadusel konsulteerivad samuti kuni kolm korda päevas videosilla vahendusel.
 
Vahetult juubeli sünnipäeva eel (27.–29. märtsil) osales Viljandi haigla meeskond ülemaailmsel koduhaigla konverentsil WHAHC 2025, mis tõi kokku koduhaigla valdkonna juhtivad eksperdid ja uuendajad üle maailma. Kolme päeva jooksul kuulati kogemusi, tutvuti kaugmonitoorimise tehnoloogiatega ning arutleti, kuidas koduhaigla teenust veelgi tõhusamalt saaks osutada ja edasi arendada.
 
Ravijuht Mart Kull tõi välja, et Eesti oli 37. riik, kes rahvusvahelise koduhaigla kogukonnaga liitus. Samuti oli hea tõdeda et meie teenusemudel oli võrreldav maailma tippkeskuste koduhaigla teenustega. Kuigi mahud on meil väiksemad, siis kogemuse ja teenusemudeli küpsuse osas tundusid eespool vaid kolm riiki – USA, Prantsusmaa ja Kanada. Ja sarnaselt meiega rõhutasid ka teised riigid peamise kitsaskohana rahastusmudelite puudust või mittevastavust teenuseosutajate vajadustele. Kuna konverentsil oli kohal ka Eesti Tervisekassa esindus, siis loodame ka selles osas peatseid positiivseid arenguid.
 
Täname kõiki, kes on aidanud koduhaiglat arendada ja pakkuda patsientidele võimalust paraneda oma kodus!
 
 
Fotol vasakult: haigla juhatuse esimees Priit Tampere, esimene koduhaigla arst dr Estri Kruus, koduhaigla osakonna juhataja Kadri Oras, sisehaiguste osakonna juhataja Mann Randaru ja ravijuht Mart Kull.
 
 
Fotol WHAHC asutaja Dr Itamar Offer ja Priit Tampere.

1. aprilli uudis

01.04.2025

 Viljandi haigla hoone müüakse Lõuna-Eesti haiglale varuosadeks

Eestis on haruldane olukord, kus kahe haigla – Viljandi haigla ja Lõuna-Eesti haigla – hooned on ehitatud täpselt samasuguse projektiga Nõukogude ajal. Nüüd, kui Viljandisse on valmimas uus ja kaasaegne haiglahoone, on tekkinud ainulaadne lahendus: vana Viljandi haigla hoone müüakse Lõuna-Eesti haiglale varuosadeks.

„Tegu on väga praktilise ja keskkonnasäästliku lahendusega,“ selgitas Viljandi haigla juhatuse esimees. „Kuna mõlemad haiglad on arhitektuurselt identsed, saab Lõuna-Eesti haigla kasutada Viljandi haigla vana hoone osi oma maja korrastamiseks – näiteks treppe, seinu ning mõnda osa, näiteks II korruse C-korpuse administratsiooniruume kogu tervikuna.“

Lõuna-Eesti Haigla esindajad kinnitavad, et nende hoone ei vaja küll ulatuslikke renoveerimistöid, kuid teise hoone varuosadeks soetamine on majanduslikult mõttekas. „Kui saame Viljandi haigla majast kvaliteetseid varuosi, võimaldab see meil vajadusel hoonet korrastada väiksema kuluga,“ kommenteeris Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask.

Kuigi idee tundub tehniliselt nutikas, on tekitanud see ka küsimusi. Kriitikud märgivad, et kas tõesti peaks üks haigla saama teise „doonoriks“, selle asemel et investeerida terviklikku uuendamisse. Samas rõhutatakse, et tegu on ringmajanduse ja ressursisäästu näitega, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada olemasolevaid ehitusmaterjale.

Varuosadeks soetatava hoone maksumus ei olnud osapooled nõus kommenteerima viidates ärisaladusele.

Viljandi vana haiglahoone lammutustööd algavad uue aasta alguses, kui köögi ja pesumaja teenused on kolinud Jämejala parki logistikakeskusesse. Varuosade transport Lõuna-Eesti haiglasse algab järgmise aasta algusest. Töödega jõutakse lõpusirgele 1. aprilliks 2026.

 

Pilt on loodud tehisintellekti abil ja on illustratiivne.

 

Kaks Viljandi haigla keskust ühinevad hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuseks

20.03.2025

Alates 1. aprillist ühinevad SA Viljandi haigla hoolekandekeskus ning sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus üheks struktuuriüksuseks. Uue ühinenud üksuse nimeks saab hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskus.

Praeguste eraldi keskuste ning tulevase ühise struktuuriüksuse juhi Rita Kerdmanni sõnul on muudatuse eesmärk optimeerida ressursikasutust ning tõsta teenuste kvaliteeti. „Olen sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskust juhtinud aastast 2012 ja alates oktoobrist 2024 olen ka hoolekandekeskuse juht. Üsna kiiresti peale hoolekandekeskuse juhi ametikohale astumist sai selgeks, et arvestades riigi eelarvepoliitikat ning majanduslikku olukorda on teenuste kvaliteedi ja kvalifitseeritud tööjõu säilitamiseks vajalik ellu viia kahe keskuse ühinemine,“ ütles ta.

Kerdmann lisas, et kõik praegused teenused jäävad kättesaadavaks ning muutused toimuvad järk-järgult, et tagada sujuv üleminek ja töörahu nii töötajatele, kes jätkavad oma igapäevaste tööülesannete täitmist, kui ka klientidele, kes erinevatel teenustel osalevad.

Uus hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskus jaguneb neljaks osakonnaks: hoolekande, Ida-Viru, Viljandi ja Tallinna osakonnaks.

Hoolekande osakonna alla koonduvad kõik senise hoolekandekeskuse teenused: üldhooldusteenus, erihoolekandeteenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikutele, erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel.

Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse teenused koonduvad Ida-Viru, Viljandi ja Tallinna osakonna alla ning teenuste sisu ja osutamise piirkonnad ei muutu. Täpsem info teenuste kohta on leitav haigla kodulehelt: https://vmh.ee/hoolekande-ja-rehabilitatsioonikeskus/ 

Ühinemisega seotud täiendavate küsimuste korral palume pöörduda praeguste eraldi keskuste ning tulevase ühise hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuse juhi Rita Kerdmanni poole.

Kontakt:
rita dot kerdmann at vmh dot ee
+372 58667988

Head rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva

18.03.2025

Täna, 18. märtsil, tähistatakse rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva, mille tänavune juhtteema on „Tugevdame põlvkondadevahelist solidaarsust kestva heaolu nimel“.

Põlvkondadevaheline hool ja sidemed on olulised igaühe heaolu, aga ka toimivate majanduste ja ühiskondade jaoks. Selle aasta teema rõhutab vajadust tugevdada ja toetada põlvkondadevahelist solidaarsust, tunnustades hoolimise ja toetuse mitmekesiseid vorme ning väärtustades teadmiste ja tarkuse edasiandmist põlvest põlve. See on meeldetuletus, et hoolimine on meie kõigi ühine vastutus.

Sotsiaaltöötajad on hindamatud partnerid, aidates inimestel toime tulla raviarstidelt saadud juhiste ja korraldustega ning toetades meditsiinitöötajaid ühisel teel patsientide heaolu nimel. Tänane päev on teie, sotsiaalvaldkonna töötajate, tähistamiseks — aitäh, et märkate, hoolite ja toetate! Täname ka meie suurepäraseid koostööpartnereid omavalitsustes — ilusat sotsiaaltöö päeva kõigile!

Aprillist muutuvad Viljandi haigla visiidi- ja voodipäevatasu

17.03.2025

Seoses ravikindlustuse seaduse muudatusega muutuvad alates 1. aprillist 2025 Viljandi haiglas eriarstide ja teiste spetsialistide vastuvõttude visiiditasu ning voodipäevatasu.

Visiiditasu muudatus puudutab eriarstide ambulatoorsete esmaste vastuvõttude visiiditasu, mis on aprillist senise 5 euro asemel 20 eurot. Lisaks hakkab visiiditasu kehtima füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogide esmastele vastuvõttudele. Visiiditasu ei kehti korduvate vastuvõttude puhul ning õdede ja ämmaemandate iseseisvatel vastuvõttudel.

"Arutasime  ravikindlustuse seaduse muudatust ka teiste haiglatega ning rakendame visiiditasu maksimummääras, kuna järgmistel aastatel on riigipoolse ravirahastusega keeruline ning oleme sunnitud oma tegevust pigem piirama. Kõige tundlikumad sihtgrupid, näiteks eakad, on juba riigipoolselt ettenähtud soodustusega, neile jääb visiiditasu jätkuvalt 5 eurot. Viljandi haigla jätkab omalt poolt soodustusega lastele ja lapseootel naistele, kellelt me visiiditasu ei küsi," selgitas Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. 

Senine 5eurone visiiditasu jääb kehtima alla üheaastase lapse emadele, üle 63-aastastele isikutele, töövõimetus- või vanaduspensioni saajatele, osalise või puuduva töövõimega isikutele, töötutele ning toimetulekutoetuse saajatele või nende perekonnaliikmetele. Viimase puhul on oluline, et ambulatoorse eriarstiabi osutamise kuul või sellele eelnenud kahel kuul on toimetulekutoetuse saajale või tema perekonnaliikmele makstud toimetulekutoetust.

Visiiditasust on vabastatud kuni 18-aastased (kaasa arvatud) patsiendid, lapseootel naised, sõjapõgenikud ja kinnipeetavad. Samuti ei pea visiiditasu maksma vältimatu psühhiaatrilise ravi ja ühiskonnale ohtlike nakkushaiguste korral.

Visiiditasust on vabastatud ka patsiendid, kes saavad vältimatu ambulatoorse eriarstiabi osutamise järgselt statsionaarset tervishoiuteenust, kes on EMOst saadetud edasi kõrgema etapi haiglasse või kes on Viljandi haiglas pikaajalisel teenusel.

Lisaks kehtib visiiditasu vabastus patsientidele, kelle Viljandi haigla eriarst suunanud haigla teise eriarsti juurde või teise tervishoiuteenuse osutaja eriarst sedasama tervishoiuteenust osutava eriarsti juurde. Samuti füsioterapeudi, logopeedi, kliinilise psühholoogi vastuvõtt korral, kui patsiendi suunab vastuvõtule sama tervishoiuteenuse osutaja või sama tervisekeskuse teine tervishoiutöötaja.

Eraldi visiiditasu ei arvestata ka tasuliste tervishoiuteenuste osutamisel, mille puhul visiiditasu on arvestatud visiidi hinna sisse.

Kui Viljandi haigla infosüsteemis puudub teave patsiendi erisuste kohta, siis tuleb patsiendil visiiditasust vabastamiseks või viie euro suuruse visiiditasu saamiseks dokument, mis tõendab soodustuse saamist.

Samuti muutub voodipäevatasu seniselt 2,50 eurolt 5 eurole iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, maksimaalselt 10 voodipäeva eest haigusjuhu kohta.

Täpsem info on leitav Viljandi haigla kodulehelt: https://vmh.ee/visiiditasu/; https://vmh.ee/voodipaevatasu/   

 

 

 

Haigla sünnipäeva eel tunnustati 2024. aasta kaastöötajaid ja tegusid

17.03.2025

23 aastat tagasi, 15. märtsil 2002, ühendasid jõud Viljandi maakonna haigla ja Jämejala psühhiaatriahaigla, luues tugeva ja mitmekesise tervishoiuasutuse. Meie eesmärk on jäänud samaks – pakkuda kvaliteetset ravi ja tuge oma maakonna inimestele ning olla vaimse tervise valdkonnas abiks kogu Eestile.
 
Sünnipäev on ka hea aeg tagasi vaadata ja tunnustada neid, kes on möödunud aastal silma paistnud. Avaldame tänu meie 2024. aasta parimatele kaastöötajatele ja tegudele – inimestele, kelle pühendumus kujundavad Viljandi haigla igapäeva ning loovad toetava keskkonna nii patsientidele kui ka kolleegidele.
 
14. märtsil tunnustati laureaate tänulõunaga kohvikus Novell.
 
Palju õnne kogu meie haiglaperele ja jätkuvat hoolimist – nii üksteisest kui ka oma patsientidest!
 
Aasta töötaja 2024. laureaadid on:
 
Ambulatoorse ravi kliinikus:
Perenaine ANETTE MÄEKIVI
 
Diagnostikakliinikus:
Radioloogia osakonna radioloogiatehnik AGNE VIIRA
Funktsionaaldiagnostika osakonna õde MARIA KAHU
 
Erakorralise meditsiini ja sisehaiguste kliinikus:
Sisehaigustearst MANN RANDARU
 
Hoolekandekeskuses:
Õde JELENA LENBAUM
Hooldaja ELVI KARRO
 
Kirurgiakliinikus:
Vanemarst TIIDREK KOEMETS
 
Somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuses:
Intensiivraviõde MARIA UUEMÄE
Hooldaja HELI VESKI
Hooldaja (operatsioonitoas) INNA KIIS
Õde KADI SASSI
 
Naistekliinikus:
Günekoloog KATI SILD
 
Psühhiaatriakliinikus:
Tuberkuloosiravi osakonna hooldaja KATRIN KANGUR
Tuberkuloosiravi osakonna õendusjuht ANNE UPPIN
Sundravi osakonna juhataja ÜLLE KUMM
Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonna õendusjuht KAIRIT VAAKS
Laste- ja noorukitepsühhiaatria õde GERLI PAJO
Üldpsühhiaatria osakonna õde MARI-ANNE KÕPLAS
Akuutpsühhiaatria osakonna tegevusjuhendaja SILLE NOORMETS-INNU
 
Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses:
Ida-Viru osakond tegevusjuhendaja DENISS DAVÕDOV
Viljandi osakond tegevusjuhendaja MARGIT OJALOO
 
Taastusravikliinikus:
Rehabilitatsiooni koordinaator SIRET TAMM
Koduteenuste osakonna õde-koduhaigla koordinaator EVE PÄRNAKU
 
Tugiteenistustes:
Toitlustusosakonna juhataja INGRID ABRAM
Finantsteenistuse juht MARIKA AASO
Keskkonna- ja puhastusosakonna juhataja KRISTA VARM
Juhatuse esimees PRIIT TAMPERE
 
Tartu meditsiinikeskus:
Ambulatoorse ravi osakonna õde JANAR KIKAS
 
Eripreemiad:
Taastusravikliiniku kolleegid tunnustavad eripreemia laureaat füsioterapeut LILIAN LUNT
 
Aasta 2024. teod: 
 
AASTA TEGU 2024 Tartu meditsiinikeskuse ülevõtmine Viljandi haigla koosseisu
Täname: Marek Seer, Priit Tampere, Anu Oinberg, Piret Kool, Kristel Napritson, Hillar Petersen, Marika Aaso, Krista Valdvee, Angela Ruubel, Mart Kull, Hille Talimaa
 
AASTA TEGU 2024 Koostöö / Jämejala festival
Täname: Aimar Kuill, Andrus Aavik, Aneth Tuurmaa, Anne Ilmoja, Ingrid Abram, Ingrid Lembavere, Ilja Tretjakov, Hellen Klein, Janek Liseiski, Kadri Kreen, Kadri Oras, Katrin Ülesoo, Küllike Kütt, Krista Valdvee, Krista Viira, Kirstin Riives, Leevi Hiiesalu, Liina Kerman, Ly Muri, Liis Peedosk, Madis Parksepp, Margit Maasing, Marek Nõmm, Marilin Marcon, Mart Kull, Mati Kallas, Maarja Evert, Meelike Poplavski, Merike Luide, Merike Tani, Mirjam Arus, Priit Tampere, Raili Aavik, Reelika Mägi, Saima Hinno, Saskia Sepp-Abram, Sille Noormets-Innu, Taavi Lemming, Tatjana Zivuv, Terje Luik, Tarmo Sirkel, Tiia Mettus, Ulvi Vinter, Ülle Kumm, Urve Kallak, Katrin Ülesoo
 
AASTA TEGU 2024 Hoolimine / Hooldajate päev HOOL-IN
Täname: Signe Susi, Inge Alp, Maarja Evert, Saima Hinno, Janne Klusova, Mart Kull, Aimar Kuill, Helle Lääne, Erki Maasing, Kristel Napritson, Helina Randma, Hedit Toss, Ilja Tretjakov, Krista Valdvee, Krista Viira
 
AASTA TEGU 2024 Areng / Eestis esimese mobiilse kompuutertomograafia kabineti töösse rakendamine koostöös Eesti Vähiliiduga.
Täname: Kogu radioloogia meeskond, Andrus Aavik, Marika Aaso, Kaidi Braun, Imbi Johanson, Mart Kull (radioloogiatehnik), Mart Kull (ülemarst), Gerli Lepik, Taavi Lemming, Margit Maasing, Diana Saljukova, Priit Tampere, Krista Valdvee, Kristo Volt, Katrin Võsu
 
Foto autor: Kristjan Kivistik 

PRIIT TAMPERE ⟩ Viljandi haigla uus peatükk. Miks just Tervikum?

13.03.2025

Algas kevadine artiklite sari, mille eesmärk on jagada Viljandimaa inimestele infot Viljandisse kerkiva uue haigla ja tervisekeskuse kohta. See artikkel on sarja teine osa.

Viljandimaa inimeste terviseteekonna alguseni Tervikumis on jäänud veidi vähem kui viis kuud. Enne, kui räägime täpsemalt sellest, mis uude hoonesse kolimisega muutumas on, oleks paslik vaadata tagasi, kuidas me jõudsime Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse hooneni ja nimeni Tervikum.

Uue haigla ja tervisekeskuse hoone planeerimine algas juba aastal 2018. Selleks, et leida parimat ja Viljandile sobivaimat lahendust, kuulutasime 8. septembril välja rahvusvahelise kaheetapilise arhitektuurikonkursi. Esimeses etapis võistles 18 tööd ning teise etappi ehk finaali pääses neist edasi viis. Hindamisse olid kaasatud Eesti arhitektide liidu, Viljandi linnavalitsuse, perearstide ja Viljandi haigla esindajad ning konkurssi aitas korraldada Riigi Kinnisvara aktsiaselts. 

Hoone arhitektuurilise lahenduse väljavalimisel oli kolm aspekti, millest lähtusime.

​Esmalt oli tähtis, et hoone toetaks koostöö tegemist patsiendi terviseteekonna oluliste lülide vahel. See tähendab, et haigla töötajate, perearstide ja meie koostööpartnerite jaoks oleksid ruumid, mis toetaksid teenuste ühist kasutamist ja aitaksid kaasa patsientidele võimalikult lihtsate terviseteekondade planeerimisele. Meie soov oli, et see põhimõte oleks kaasas kogu hoone planeerimisel, alates diagnostikast kuni koosolekuruumideni välja.

​Teine oluline kriteerium oli hoone selline planeering, et meil oleks võimalik vajadusel lihtsalt muuta selle sisemist kasutust. See tähendab, et teenuste plokid ja ruumid oleksid üksteise kõrval, mitte eraldiseisvates hoonetes või tiibades. Väliskeskkond on pidevas ja kiires muutumises ning selle põhimõttega tahtsime tagada endale võimaluse nende muutustega kaasa minna.

Kolmas ja väga tähtis aspekt oli muidugi hoone sobivus Viljandi linnakeskkonda, seda nii ruumilahenduste kui ka ehitusmaterjalide valiku poolest. 

Neist aspektidest lähtudes kuulutasime 11. märtsil 2019 välja võitja. Võidutöö valmis osaühingute DAGOpen, Bakpak Arhitects ja Planho Consultores S.L.P. ühistööna. 12. juunil 2019 allkirjastasime projekteerimistööde lepingu maksumusega 2,14 miljonit eurot. 7. jaanuaril 2021 kuulutasime riigihangete registris välja ehitustööde hanke, mida aitas läbi viia Riigi Kinnisvara, kelle olime valinud ehitustööde juhtimise haiglapoolseks partneriks. 21. mail 2021 sõlmisime ehitustööde lepingu osaühinguga Fund Ehitus.

​COVID-19 ja Ukraina sõja põhjustatud globaalse hinnatõusu ja tarneraskuste tõttu olime sunnitud Fund Ehitusega lahku minema ning leidma hankega uue partneri. 10. jaanuaril 2023 sõlmisime uue ehitustööde lepingu konsortsiumis ehitusfirmadega Rand ja Tuulberg ning Ehitustrust. 

Uus hoone võib eelkõige väiksema korruste arvu pärast tunduda mahult väiksem kui Viljandi haigla praegune suur maja, kuid tegelikult on Tervikumi hoones kasulikku pinda isegi veidi rohkem.​Oleme uude hoonesse muidugi planeerinud ka maa-aluse parkla ning lisaks Viljandi haiglale kolivad Tervikumi Viljandi perearstid. Uue hoone funktsionaalne planeering on tunduvalt parem kui praegusel hoonel Pärna tee 3. Praeguses majas on meil piltlikult öeldes kogu aeg ruumi üle ja puudu. ​​

Praegune maja on kõrge, kitsas ja ülipikkade tiibadega.​ Võib öelda, et igal korrusel on iga korpus jaotatud mõtteliselt kolmeks: esimene kolmandik ehk koridori algus on üle rahvastatud, teine koridori kolmandik normaalne ja kolmas kolmandik ehk koridori lõpp tühi. Uus hoone võimaldab meil ruumi palju mõistlikumalt kasutada. Tänu sellele ei pea me loobuma kesklinna kolides ühestki kliinilisest teenusest, saame need avada vähemalt samas mahus ka uues asukohas. 

Kuidas aga sai uus hoone nimeks Tervikum?  

Viljandi kesklinna kerkiv hoone on nii haigla kui ka tervisekeskus, kus üheskoos toimivad perearsti- ja eriarstiabi, uuringud ja taastusravi. Nimi Viljandi haigla ja tervisekeskus oleks aga kasutamiseks pikk ja kohmakas, seega korraldasime 2020. aasta kevadel konkursi uuele hoonele nime leidmiseks. 

Pakutud 130 nime seast parima valis välja žürii, kuhu kuulusid Viljandi linna, noorte, perearstide, haigla, Sakala ja arhitektide esindajad. Konkursi võitiski nimi Tervikum, mille pakkus tallinlane Hanno Matto. Tema põhjendus oli järgmine.

"Hoone nimi on tuletatud sõnast "tervis", seostub sõnadega "kliinikum" (kliinikute kogum) ja "tervik". Sõna "Tervikum" on eestikeelne ja suupärane ning annab hästi edasi seda, mis selles hoones toimub. Nii nagu inimene on tervik, peab ka tervise taastamisel lähtuma inimesest kui tervikust. Samas rõhutab nimi eelkõige tervist ja selle taastamist, mitte ei too esile haigust. Juba antiikfilosoof Aristoteles ütles, et tervik on midagi enamat kui osade summa. Nii peab see olema ka Tervikumis, kus inimese tervise taastamine saab toimuma arstide ja inimeste, ravi ning ennetamise koostöös. Siis muutub ka tervena elatud elu pikemaks. Ikka mõistuse ja südamega!"

Žürii hindas nime ja põhjendust väga heaks, nentides, et need annavad edasi täpselt selle sõnumi, mida uus hoone kandma hakkab. 

Kuidas hoone ehitust rahastatakse?

Kogu projekti maksumus on umbes 104 miljonit eurot ning praeguseks saame öelda, et see on ka lepingutega kaetud. Suur osa vajaminevast rahast on tulnud Euroopa Liidu fondidest, samuti on hädavajalikuks abiks riigi raha. Märkimisväärse osa projekti kuludest oleme katnud ka ise. 

Kogu projekti all pean silmas Tervikumi, sellega külgnevat tervisekeskuse hoonet, mille ostsime eelmise aasta jaanuaris, ja Jämejala külla kerkivat logistikakeskust. 

Logistikakeskus kerkib Jämejala parki ja sinna kolivad 2025. aasta lõpuks haigla toimimist toetavad teenused. Hoones leiavad endale kodu köök koos puhvetiga, pesumaja, majandusladu, haigla sõidukid koos neile mõeldud parkimis- ja hooldusalaga, samuti hoone juurde kuuluvad tehno- ja olmeruumid. Otsustasime logistikakeskuse ehitada just Jämejala külla, meie psühhiaatriakliiniku, hoolekandekeskuse ning sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse juurde ehitada sellepärast, et neis üksustes töötab rohkem Viljandi haigla töötajaid ja saab teenuseid rohkem patsiente kui Tervikumis ning Jämejala pargis asuvad teenused jäävad toimetama samas asukohas. 

Algne plaan oli ehitada sinna ka tugiteenistuste ruumid, aga kui avanes võimalus soetada kesklinnas tervisekeskuse hoone, oli meile selge, et palju mõistlikum ja soodsam on kasutada olemasolevat pinda kesklinnas, selle asemel, et hakata uut kontoripinda Jämejalale ehitama. 

Tervisekeskuse hoone ei hakka aga olema ainult tugiteenistuste päralt. Neile on mõeldud Turu tänav 8/10 hoone teine ja kolmas korrus, kus praegu toimetavad kaheksa perearsti, kes koos meiega augustis Tervikumi kolivad. Esimesele korrusele jäävad tervishoiuga seotud teenused, mille osutamist jätkame kuni lepingute kehtimiseni koostöös seniste rentnikega. Oleme oma teenuseid kesklinna laiendanud ning avanud seal verevõtu-, vaktsineerimis- ja radioloogiakabineti.

Projekti rohkem laiendada ei ole plaanis. Tervikumi ehituse lõppedes paneme kogu oma jõu uue maja seadmete ja töökorralduse käivitamisse.

Loe artiklisarja varasemaid lugusid SIIT

Patsientidel on nüüd võimalik Viljandi haiglat teavitada ka ohutusjuhtumitest

12.03.2025

Sel nädalal, 10.-16. märtsil tähistatakse rahvusvaheliselt patsiendiohutuse teadlikkustamise nädalat, mille raames on Viljandi haigla laiendanud võimalusi haiglale tagasiside andmiseks. Kui seni on patsiendid ja nende lähedased saanud oma kogemusi jagada tänusõnade, ettepanekute ja kaebuste ning rahulolu uuringute näol, siis nüüd on võimalik anda eraldi teada ka patsiendiohutusjuhtumistest.

Patsiendiohutusjuhtumiks peetakse tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukorda, mis oleks võinud tekitada või tekitas patsiendile tervisekahju ja mida oleks saanud vältida. Patsiendiohutus on aga patsiendile tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevate riskide ehk patsiendiohutusjuhtumite eesmärgipärane ja järjepidev vähendamine ning kahju tekkimisel selle mõju leevendamine.

„ Meie eesmärk on pakkuda oma patsientidele ja klientidele turvalisi ja kvaliteetseid teenuseid ning meie töötajad panustavad patsiendiohutusse iga päev. Sellegi poolest tuleb igas tervishoiuasutuses ette patsiendiohutusjuhtumeid. Viljandi haiglas usume aga, et oluline on neist kedagi süüdistamata ja karistamata rääkida ja nendest olukordadest õppida. Vaid nii liigume oma eesmärgi suunas pakkuda patsientidele maksimaalset turvalist ravikeskkonda,“ selgitas kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderström.  

Ta lisas, et ohutusjuhtumitest teada andmist ja nende põhjal parendustegevuste planeerimist on haigla juba aastaid rakendanud. „Oleme seda süsteemi seni kasutanud töötajate enda hulgas ning näeme, et see aitab riske ja kõrvalekaldeid märgata, eksimustest õppida ning tekkida võivaid vigasid tulevikus ennetada. Süsteem on hästi vastu võetud, mida tõestab töötajate enda valmisolek ohutusjuhtumeid iga-aastaselt järjest rohkem registreerida. Usun, et oleme valmis seda süsteemi laiendama ka patsientidele ja nende lähedastele. See aitab senisest veelgi paremini kaasa maksimaalselt turvalise ravikeskkonna ja ohutumate teenuste pakkumisele,“ ütles Venderström.

Turvalisuse loomisel on oluline roll ka patsientidel

Kätlin Venderström lisas, et patsiendiohutuse tagamisel ongi väga oluline roll just patsientidel endal: „Patsient saab haiglas viibimise käigus ise väga mitmel moel oma ravile ja paranemisele kaasa aidata. Esmalt on oluline anda tervishoiutöötajatele enda tervise kohta õigeaegset ja korrektset teavet. Teiseks, teha oma paranemise nimel head koostööd oma ravimeeskonnaga, sealhulgas olla aktiivne oma tervist puudutavate raviotsuste tegemisel. Ja kolmandaks ongi riskide või ravitegevuse kõrvalekallete ehk ohutusjuhtumite märkamine ja haiglapersonali nendest teavitamine.“

Üha rohkem patsiendi raviprotsessi kaasamist peab oluliseks ka Viljandi haigla patsientide nõukoja esimees Malle Vahtra: „Pean seda oluliseks põhjusel, et kasutusele on tulnud palju erinevaid protseduure ja ravimeid, mille toimet ei tea esialgu ka  arstid. Pole lihtsalt võimalik kõigega kursis olla, eriti aga patsientide erinevate kogemustega uute ravimite ja protseduuride kasutamisel. Üks kogemus on Ozempicuga (diabeediravim), millest perearst eriti miskit ei teadnud.  Kuna patsiendile on tema tervis oluline, on nad otsinud infot erinevate protseduuride ja ravimite kohta ka omal käel. Minu kogemus näitab, et vähemalt perearstid on olnud teadlikele patsientidele tänulikud.“

Patsiendiohutusjuhtumitest teada andmiseks on erinevaid viise

Olla teadlik ja aktiivne patsient on eelkõige igaühe enda vastutus. Ohutusjuhtumitest teavitamine on aga protsess, mis nõuab rohkem aega ja süvenemist, mistõttu on haigla loonud erinevaid viise, kuidas sellistest juhtumitest teada anda.

Ohutusjuhtumist võib koheselt teada anda näiteks enda arstile või mõnele teisele tervishoiutöötajale, kellega on patsiendil vahetu kontakt ja keda patsient usaldab. Teise võimalusena saab juhtumi kohta info edastada haigla meiliaadressile vmh at vmh dot ee. Kolmanda võimalusena saab kasutada ohutusjuhtumist teavitamise vormi, mille kaudu on telefonis või arvutis täites, võimalik juhtumist haigla kvaliteediteenistust teavitada. Vorm asub SIIN.

Juhul, kui juhtumi kirjeldus sisaldab tundlikku infot (spetsiifilisi terviseandmeid), palub haigla saata ohutusjuhtumi kirjelduse e-postiga krüpteeritult, et tagada isikuandmete konfidentsiaalsus. Dokumendi saab krüpteerida SA Viljandi Haigla nimele ja saata haigla ametlikule e-posti aadressile vmh at vmh dot ee. Seda e-posti aadressi jälgitakse tööpäevadel pidevalt.

Ohutusjuhtumist teavitamisel on oluline anda võimalikult täpset infot juhtumi kohta. „Ootame teavet selle kohta, kas see juhtus patsiendi enda või kellelgi teisega haiglas, millal ning võimalikult täpselt ka kus juhtum aset leidis ja loomulikult kirjeldust, mis täpselt juhtus. Samuti palume märkida ära oma e-posti aadress, kui on soov saada juhtumi lahenduse kohta tagasisidet,“ selgitas kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderström.

Patsiendiohutusega seoses saab haiglaga ühendust võtta e-posti aadressil ohutus at vmh dot ee.

Täpsem info patsiendiohutuse teemal on leitav Viljandi haigla kodulehel: https://vmh.ee/patsiendiohutus/

 

 

 

Gestatsioonidiabeedi nõustamine Viljandi haiglas

06.03.2025

Gestatsioonidiabeet ehk rasedusdiabeet on rasedusaegne glükoosi ainevahetushäire, mis avaldub kõrgenenud veresuhkru väärtustes. Gestatsioonidiabeedi vastuvõtule on oodatud need rasedad, kellel on diagnoositud glükoositolerantsuse testil (GTT) gestatsioonidiabeet. Tavaliselt  suunab GTT testile ämmaemand või günekoloog.
Kui rasedusdiabeet on avastatud, on seda võimalik kontrolli all hoida ning enamasti piisabki tervislikust toitumisest ja liikumisest. Veresuhkrut kontrolli all hoides on võimalik ära hoida negatiivsed mõjud nii emale kui ka lapsele.
 
Vastuvõtul nõustab ämmaemand tervisliku toitumise ja liikumise osas, õpetab kasutama glükomeetrit ja hindama söödud toidu mõju veresuhkrule ning jälgib regulaarselt patsiendi veresuhkruväärtusi ja toitumist. Vajadusel alustatakse ravi koostöös naistearstiga ja/või endokrinoloogiga. Õige raviga hoitakse ära erinevaid tüsistusi, milledeks võivad olla näiteks lootevee liigsus, enneaegne sünnitus, suur lapse sünnikaal ning sünnitusjärgselt veresuhkruväärtuste langus vastsündinul.
 
Ka pärast sünnitust on oluline jälgida toitumist ja füüsilist aktiivsust, et hilisemas elus ära hoida II tüüpi diabeedi väljakujunemist.
 
Gestatsioonidiabeedi nõustamist pakuvad Viljandi haiglas diabeediämmaemandad Tiia Helve ning Triin Rõõmussaar.
Tiia Helve
Triin Rõõmussaar

Viljandi haigla eriarstide ja -õdede vastuvõttudele saab tagasisidet anda nüüd ka vahetult pärast vastuvõtul käimist

05.03.2025

Seni on saanud patsiendid anda Viljandi haigla teenustele tagasisidet aastas mõned korrad rahulolu uuringu kaudu. Alates tänasest, 5. märtsist on aga võimalus eriarstide ja -õdede teenustele hinnangut ja kommentaare anda ka vahetult pärast vastuvõttu. 

Tagasisidestada on võimalik eriarstide ja -õdede vastuvõtte kõikidel Viljandi haiglas pakutavatel ambulatoorsetel erialadel. Erialade valik on väga mitmekülgne, näiteks saab tagasisidet anda  silma-, südame-, kopsu-, naha- ja suguhaiguste ning kõrva-nina-kurguarstide, kirurgide, sisehaiguste ja taastusravi arstide teenustele. Samuti laias valikus eriõdede, näiteks diabeedi-, glaukoomi-, tromboosi-, insuldi-, reuma-, infektsiooni- ja haavaraviõe teenuseid. Hinnangut saab anda ka günekoloogide  ja ämmaemandate ning psühhiaatrite ja vaimse tervise õdede teenustele.

„Soovime Viljandi haigla teenuste kvaliteeti hoida ja vajadusel parandada ning pakkuda patsientidele parimat kogemust. Parim viis saada ülevaade hetkeolukorrast ning võimalikest kitsaskohtadest on küsida seda otse teenuse saajatelt ehk patsientidelt ning nende lähedastelt. Laiema pildi saamiseks otsustasimegi võtta kasutusele pideva tagasiside küsimise,“ ütles koostööteenuste juht Krista Valdvee.

Eriarstide ja -õdede vastuvõtul käinud patsientidele saadetakse e-kiri, millega küsitakse hinnangut teenusele 0-10 palli süsteemis, mille baasil selgub patsientide soovitusindeks. Oma hinnangule on võimalus lisada täpsustus või kommentaar. „Saadame e-kirja vaid patsientidele, kes on andnud meie registratuuridele oma e-posti aadressi ning nõusoleku, et soovib saada meilt meeldetuletusi. Üldjuhul saabub e-kiri postkasti mõne tunni jooksul, kuid kui patsient saab teenust pikema perioodi jooksul, siis saab ta tagasiside hetkel, mil tema haiguslugu on lõpetatud,“ selgitas Valdvee.

Ta lisas, et tagasiside andmine ei ole anonüümne, kuid e-posti aadressi näevad ainult tagasiside eest vastutajad: „Jälgime tagasisidet pidevalt ning meie jaoks on oluline, et saaksime võtta patsiendi või kliendiga ühendust, kui on vajalik tagasisidet täpsustada. Vaid seetõttu on oluline e-posti aadressi olemasolu. Meie teenuseosutajad saavad aga patsientide tagasiside anonüümselt, sest teenuste kvaliteedi vaates on meie jaoks oluline patsientide hinnangu sisu.“

Igale patsiendile saadetakse tagasiside palve mitte sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul. Tagasiside andmise kohta korduvat teavitust patsientidele ei saadeta.

 

Tervisekeskuses on võimalik end alates märtsist ka vaktsineerida

28.02.2025

Viljandi haigla avab alates märtsist kahel päeval nädalas Viljandi kesklinnas, aadressil Turu 8/10 asuvas tervisekeskuses vaktsineerimiskabineti. Esimene vastuvõtt toimub teisipäeval, 4. märtsil kell 16-18.

Vaktsineerimiskabinet on avatud igal teisipäeval ja neljapäeval kell 16-18 ning kaitsesüsti saab tegema minna eelnevalt aega broneerimata. Võimalus on ka endale aeg broneerida helistades Viljandi haigla registratuuri telefonil 4343001.

„Soovime muuta kaitsesüstide tegemise senisest veelgi kättesaadavamaks. Seetõttu pakume nüüdsest võimalust end vaktsineerida ja seeläbi viiruste eest kaitsta ka Viljandi kesklinnas asuvas tervisekeskuses õhtupoolsel ajal,“ selgitas infektsioonikontrolli õendusjuht Tiina Teder.

Viljandi haigla pakub vaktsineerimist tervisekeskuses 2. korrusel ruumis 216, kus asub ka verevõtukabinet. Vaktsineerimiskabinetis on võimalik end vaktsineerida kõigi Viljandi haiglas pakutavate vaktsiinidega.

Täpsem info vaktsiinide kohta on leitav Viljandi haigla kodulehelt: https://vmh.ee/vaktsineerimine-3/

Vaktsineerimise kohta saab infot ka telefonil 5865 1800 (E-R 8-16) või e-posti vaktsineeri at vmh dot ee teel.

Lisaks tervisekeskuses asuvale vaktsineerimiskabinetile jääb alles ka võimalus kaitsesüsti saada Viljandi haigla suures majas aadressil Pärna tee 3. Sealne vaktsineerimiskabinet töötab teisipäeviti ja neljapäeviti kell 9-15.

Foto (SA Viljandi Haigla): Viljandi haigla verevõtu- ja vaktsineerimiskabinet Viljandi kesklinnas tervisekeskuses aadressil Turu 8/10.

„Prillitoos“ tutvustas Jämejala ajalugu

25.02.2025

23. veebruaril oli ETV ekraanil saade „Prillitoos“ koos Reet Linnaga, kus tutvustati Jämejala vaimse tervise küla ja selle ajalugu.
 
Jämejala ajalugu avas vaatajatele ajaloolane Heiki Raudla ning oma mõtteid jagas ka Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku juht Madis Parksepp.
 
Saadet saab järele vaadata siit: https://jupiter.err.ee/1609597653/prillitoos
(Jämejala saatelõiku on võimalik vaadata alates 35:30 minutist)

Tervikumi külastas Ukraina suursaadik Maksym Kononenko

21.02.2025

Diagnostika kliiniku juht Andrus Aavik andis ülevaate nii uuest haiglast kui ka selle võimalustest. Visiidi käigus tutvustati haigla mobiilseid teenuseid ja ennetustööd ning külastati uut mobiilset kompuutertomograafia treilerit, mis aitab kopsuvähki varakult avastada. Samuti sai suursaadik tutvuda uue operatsiooniblokiga, kus on juba paigaldatud kaasaegne aparatuur. 

 

PRIIT TAMPERE ⟩ Viljandi haigla uus peatükk – miks ja kuidas?

21.02.2025

Viljandimaa inimeste terviseteekonna alguseni Tervikumis on jäänud veidi vähem kui kuus kuud. Hoone ise valmib küll varem, nii jaanipäeva paiku, kuid sisustamine ning iga ravitööks vajaliku teenuse ja seadme paikasättimine võtab oma aja.
 
Nii linna kui maakonna inimestel on Viljandi uue haigla ja tervisekeskusega seoses tekkinud kindlasti kümneid küsimusi. Selleks, et neile vastata ja taustal toimuvast infot jagada, alustame kevadise artiklite sarjaga.
 
Tervikum ei ole ainult uus haigla ja tervisekeskuse hoone
 
Eesmärk oli ja on tuua ühte hoonesse kokku nii perearsti- kui eriarstiabi, uuringud ja taastusravi ning teha seda tihedas koostöös sotsiaalvaldkonnaga, luues paindliku ja tõhusalt toimiva sümbioosi. See ei tähenda teenuste vähendamist, vaid suuremat sidumist. Me oleme juba mitmeid aastaid olnud eestvedaja ja osaleja mitmetes tervishoiuteenuseid siduvates pilootprojektides. See on tähendanud usalduse kasvatamist ja seinte lammutamist haigla, perearstide ja sotsiaaltöötajate vahel. Eriti oluline on see patsientidele, kellel on mitmeid erinevaid terviseprobleeme ning sotsiaalsete murede lisandudes on keeruline terviseteekonnal püsida. Terviseteekonnal püsimise toetust ning terviseplaanide elluviimist oleme praktikasse toonud PAIK projekti teenusega, mille juured on Viljandis, aga harud on kasvanud juba Kuressaarde ja Valka. Praegu oleme toetamas ka selle loogika rakendamist krooniliste haigustega inimeste ravis ja toetamisel Ida-Virumaal.
 
Tervikumiga ja kaasnevate uuendustega loodame meie kogukonna inimeste tervisemuredele lahenduse leidmise lihtsamaks teha ja pakkuda kindlustunnet, et kvaliteetne tervishoid on siinsamas käeulatuses praegu ja ka tulevikus. Samas, Viljandi Haigla ei ole enam ammu ainult tavaravi keskus, see ei ole ka ainult Tervikum. Me oleme Jämejala vaimse tervise külas, kus me osutame vaimse tervise, sõltuvusravi ja hoolekandeteenuseid. Tervikumi avamine tugevdab seda võrgustikku veelgi, lubades nüüd järgmised samme ka kohapeal uute teenuste vaates ette võtta.
 
Miks üldse uus hoone?
 
Uue hooneni jõudmiseks oli mitu algpõhjust. Esiteks Viljandi haigla praeguse peahoone vastavus haigla vajadustele ei ole päris see, mida kaasaegselt tervishoiutemplilt oodatakse. Näiteks ainuke ventilatsioon, mis praeguses hoones toimib, on ventilatsioon palatite vahel. Ventilatsiooniseadmeid, mis hoonesse eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate alguses välja ehitati, tööle ei saadudki. Mitmed puudused on elektrisüsteemil ning hoone B-korpuses on kandekonstruktsioonides vajumisi.
 
Teine pool võrrandist oli see, et patsiendi, töötajate ja ka muid haiglasiseseid funktsionaalseid teekondi ei ole ruumide praeguse paiknemise tõttu võimalik nõuetele vastavalt teostada. See tähendab, et sageli ristuvad patsientide, töötajate, omaste, tugiteenuste käimised seal, kus ei tohiks. Spetsiifilisi haiglasiseseid probleeme oli küllaga veelgi.
 
Ühesõnaga, seda haiglat ei olnud planeeritud kaasaegsete nõuete järgi. Mõtlesime tõsiselt ka praeguse hoone rekonstrueerimisele, aga analüüs näitas, et kaasaegsetele nõuetele vastavaks haiglaks saamiseks tuleks investeerida samas suurusjärgus kui uue hoone ehitamiseks kulub. Kuna seda tuleks aga teha toimivas haiglas hoone osade kaupa, kasvaksid kulud veelgi. Lisaks ei lahendanuks renoveerimine funktsionaalsuse probleemi.
 
Samaaegselt näitab nii maailmapraktika, kui ka plaanitavad tervishoiukorralduse muutused Eestis, et tulevik on järjest tihedam koostöö haiglateenuste, perearstide ja sotsiaalteenuste vahel. Nähes seda, millised on maakonna tervishoiu edasised võimalused, olen kindel, et ainult koos ja üksteist toetades suudame me Viljandi kogukonnale hoida jätkusuutliku tervishoiuteenuse kodu lähedal. Elu (ja ka konkreetsed näited ning neid toetavad arvud) näitab ka seda, et viies mingi teenuse geograafiliselt kaugemale, väheneb meie inimeste jaoks kättesaadavus drastiliselt.
 
Arvestades nii tervishoiukorralduse suundi kui meie rahastusvõimalusi ja rahastaja nõudeid, oli ainuvõimalik lahendus ehitada uus hoone, arvestades nii patsientide, haigla kui ka perearstide huvisid. Hakkasime otsima võimalikku asukohta ja samaaegselt planeerima tuleviku teenuseid ja nende mahtusid. Teenuste ja hoone planeerimist ettevalmistav arengukava peab sisaldama sadu analüüse teenuste oleviku ja tuleviku kohta ja vajas kinnitamiseks erinevate osapoolte heakskiitu. Seda alates piirkondlikust haiglast, Tartu ülikooli kliinikumist, sotsiaal- ja rahandusministeeriumitest kuni erapooletute ekspertideni välja. Selle mitmeaastase tööta ei oleks võimalik olnud Eesti praegusaja esimese nullist ja tervikuna planeeritud ja ehitatud haigla projekteerimist alustada.
 
Miks kesklinna?
 
Euroopa Liidu rahastustingimuste kohaselt oli Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitamise eesmärk on teha paremat koostööd perearstide ja sotsiaaltöötajatega. Seega oli oluline tulla maakonnakeskuse keskele kokku. Koostöös Viljandi linnavalitsusega oli valikus mitmeid krunte, kuid kompromissina kõikide osapoolte vahel jäi ainukesena lauale krunt kesklinnas – hea ligipääsetavusega erinevate vajadustega liiklejatele ning liikujatele ning lähedal perearstide senistele vastuvõturuumidele. Kesklinnas ristuvad nii linna- kui maakonna bussiliinid, tervishoiuteenustele on mugav pääseda nii auto, ühistranspordi, jalgrattaga kui jala.
 
Soovisime kogu planeerimisprotsessi läbi viia võimalikult avatult. Koostöös Linna Mõtestajate kogukonnaga viisime läbi avalikke arutelusid ning tutvustasime ja arutasime detailplaneeringuga kaasnevaid muudatusi.
 
Adusime kohe ka parkimisega seonduvaid probleeme, kuid kõikide kompromisside tulemusena oli ainuvõimalik valik kesklinna õunaaia krunt, kus Tervikumi ehitamine
 
praegu käib. Parkimismure leevendamiseks oli juba algselt haigla lähteülesandesse sisse kirjutatud maa-aluse parkimise vajadus, mis võimaldab parkimiskohti kokku samas mahus nagu praeguse suure maja ümber Pärna tee 3.
 
Vähemalt samas mahus parkimiskohti läheb kindlasti igapäevaselt ka vaja, sest linnapiiri tagant kolivad uude majja kõik Viljandi haiglas praegu pakutavad raviteenused. Nii eriarstide vastuvõtud, haiglaravi- ja õendusabivoodid, operatsioonitoad ja intensiivravi, sünnitusabi ja taastusravi ning kogu diagnostika, suuresti uuenenud masinapargiga. Lisaks kolivad Tervikumi katuse alla 15 Viljandi linnas tegutsevat perearsti, võimaldades arvestavale hulgale kogu maakonna elanikest saada vajaminevad tervishoiuteenused ühes asukohas ning neil, kel terviseteekonna juhtimisel abi vaja, ka vajaliku toetuse PAIK tervisejuhtidelt.
 
Sakala artikkel: https://sakala.postimees.ee/8195873/priit-tampere-viljandi-haigla-uus-peatukk-miks-ja-kuidas
 
 

Õhtu saade: Millised on piirid seksuaalkäitumises

20.02.2025

18. veebruaril Õhtu! saates rääkisid Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku psühholoog Margus Veem ja Eesti Seksuaaltervise Liidu poolne projekti liige Jonas Grauberg piiridest seksuaalkäitumises – mis on lubatud ja mis mitte. Arutleti ka selle üle, kuidas toetada inimesi ebatavalise seksuaalkäitumise korral ning kuhu pöörduda, kui tekib mure või küsimus.

Lisaks tutvustati veebilehte piirid.ee, mis pakub usaldusväärset infot tavalise, erilise ja ebakohase seksuaalkäitumise kohta. Nõu saavad küsida nii abivajajad, spetsialistid kui ka lähedased.

Psühholoog Margus Veem rõhutas saate käigus: "Teema on oluline seetõttu, et Eestis on märkimisväärne hulk inimesi, kes kogevad eripäraseid seksuaalseid mõtteid või käitumismustreid. Ennetamine on oluline, et vältida võimalikke väärkohtlemisjuhtumeid ning toetada inimeste vaimset tervist."

Koduleht on loodud projekti „180 kraadi – uued suunad laste vaimse tervise toetamisel, väärkohtlemise ennetamisel ja võrgustiku loomisel“ raames, mida viivad ellu SA Viljandi Haigla, ESTL ja Sotsiaalministeerium.

Saadet on võimalik järele vaadata siit: https://ohtu.kanal2.ee/8187128/saates-ohtu-eestis-loodi-lehekulg-kust-saab-uurida-milline-seksuaalkaitumine-on-okei-ja-milline-mitte-kulas-on-psuhholoog-kes-tegeleb-igapaevaselt-pedofiilisete-kalduvustega-meestega

Foto (Kanal 2 Õhtu!): Fotol vasakult Jonas Grauberg ja Margus Veem

Koduhaigla teenuse arendamiseks kogutakse tagasisidet

18.02.2025

1.aprillil viie aastaseks saav Viljandi koduhaigla soovib paremini mõista oma teenusele suunavate arstide ja patsientide lähedaste kogemusi. Selleks on appi tulnud Tartu Ülikooli magistriõppe tudeng Kaisa Kullas, kes viib läbi intervjuud suunavate arstide ning koduhaigla patsientide lähedastega.
 
Kaisa Kullas on Tartu Ülikooli õendusteaduse magistrant ning töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteintensiivravi osakonnas õena. Viljandimaaga on tal tugev side, kuna tema juured on siit ning lapsepõlves veetis ta suved Viljandimaal vanaema juures.
 
Tema uurimistöö eesmärk on välja selgitada koduhaigla teenuse tugevused ja kitsaskohad, et tagada patsientide lähedaste parem kaasatus ning teenuse järjepidev arendamine ka suunavatele arstidele üha käepärasemaks.
 
Magistritöö „Kogemused koduhaigla teenusega: poolstruktureeritud intervjuuuurimus suunavate arstide ja patsientide lähedastega“ keskendub koduhaigla kogemuste analüüsimisele. Uuringu aktiivne osa ehk poolstruktureeritud intervjuude läbiviimine kestab veebruarist 2025 kuni augustini 2025 ning hõlmab patsientide lähedasi ja suunavaid arste, kes on seotud koduhaigla teenusega 1.01.25 - 30.06.25.
 
Uuringusse kaasatakse maksimaalselt 20 arsti, kes valitakse reageerimisjärjekorra alusel. Patsientide lähedased, kes on olnud aktiivselt kaasatud oma lähedase hooldusesse koduhaigla teenuse ajal, on samuti oodatud osalema. Osalemine annab võimaluse aidata kaasa koduhaigla teenuse parendamisele, tuua esile süsteemi tugevused ja kitsaskohad ning jagada oma kogemust.
 
Kaisa Kullas rõhutab, et koduhaigla on väga vajalik teenus ning tema igapäevane töökogemus on näidanud, et paljud patsiendid võiksid sellest oluliselt kasu saada. Kahjuks ei ole see teenus veel laialdaselt kättesaadav teistes Eesti haiglates, mistõttu on oluline viia läbi põhjalik uurimistöö, et soodustada teenuse kasutuselevõttu ka mujal.
 
Uurimistöö käigus kogutud andmed on täielikult konfidentsiaalsed ning neid näeb ainult uurimistöö läbiviija. Andmed analüüsitakse ja esitatakse magistritöös üldistatud kujul. Kõik andmed, salvestused ja nõusolekud hoitakse turvaliselt Tartu Ülikooli serveris ning neid kasutatakse vaid teadustöö eesmärgil. Uurimistöö läbiviimiseks on saadud ka Eetikakomitee luba. Osalejatel on õigus intervjuust loobuda igal ajal kuni viis tööpäeva pärast intervjuu toimumist.
 
Intervjuud toimuvad osalejatega kokkulepitud ajal ja viisil – videokõne, telefonikõne või isikliku kohtumisena. Kaisa Kullas võtab osalejatega ise ühendust ja lepib kokku sobiva intervjuu aja ja koha.
 
Osalemine uuringus annab võimaluse panustada koduhaigla teenuse arengusse ja aidata kaasa paremate lahenduste leidmisele, et pakkuda kvaliteetset ja toetavat hoolt nii patsientidele kui ka nende lähedastele.
 
 

Vahetus Viljandi haigla nõukogu liige

17.02.2025

Vastavalt terviseministri Riina Sikkuti otsusele kuulub alates tänasest, 17. veebruarist neljaks aastaks SA Viljandi Haigla nõukogusse Rahandusministeeriumi ühisosakonna juhataja Kaie Karniol, vahetades välja Rahandusministeeriumi senise esindaja Siiri Tõniste.
 
SA Viljandi Haigla nõukogusse kuuluvad Maarjo Mändmaa (Sotsiaalministeeriumi kantsler, nõukogu esimees), Johan-Kristjan Konovalov (Viljandi linnapea) ja Linda Jürisson  (õde, koduõde).

Aken Tervishoidu: Viljandi Gümnaasiumi õppurid Jämejalas

14.02.2025

“Aken Tervishoidu” programmi raames külastasid 13. veebruaril Viljandi Gümnaasiumi õpilased Jämejala küla, et tutvuda sealsete igapäevatööde ja teenustega.
  • Õpilased tutvusid Hoolekandekeskuse ringmajaga, kus neid tervitasid hoolekandekeskuse juht, teenuste juht ja koordinaator. Neile selgitati maja eripära: miks on see just ringikujuline, kuidas iga elanik on unikaalne ja miks on hoones sees isegi bussipeatus.
  • Jämejala pargis jalutades tutvuti erinevate teenuste ja nende eesmärkidega. Õpilased said teada, kellele need teenused on mõeldud ja kuidas need abivajajani jõuavad.
  • Sõltuvusravi ja sundravi – kultuurimajas võttis noori vastu sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse juht Rita Kerdmann, kes rääkis sõltuvusravi teenustest ja programmidest. Õpilased olid väga avatud ja esitasid asjalikke küsimusi narkootikumide mõjude ja sõltuvuse mehhanismide kohta. Lisaks tutvustati Marilin Marconi poolt sundravi teenust ja selle eripära psühhiaatrilise ravi kontekstis. Arutleti, miks on sundravi osakonnas oluline tegevusjuhendaja roll ja millistes tingimustes see teenus toimib.
  • Alguses seostasid noored Jämejala küla peamiselt “hullumajaga”, kuid päeva lõpuks avardus nende arusaam sellest, mida siin tegelikult tehakse.
 
Programmi käis kuulamas ka haigla personalispetsialist Teele Õismets, kelle sõnul esitasid noored väga olulisi küsimusi. “Näiteks küsiti, kas vanematel on üldse piisavalt teadmisi ja oskusi, et oma lapsi aidata ja suunata. Samuti meeldis mulle väga ettekanne narkootikumidest – see ei olnud lihtsalt keeldude-loend, vaid rõhutas, et igaühel on vastutus oma tegude eest ning tagajärjed võivad olla väga karmid, isegi kui alguses tundub kõik süütu.”
 
 

Viljandi haiglas sündinud beebide kingitused

14.02.2025

Viljandi haiglas sündivad beebid saavad kaasa erilisi kingitusi – veebruaris lisab Laboratorios BABÉ Eesti kingipakki Babe Pediatric niisutava ihupiima – ülikerge tekstuuriga kreemi, mis sobib igapäevaseks beebi naha hooldamiseks alates esimesest elupäevast.

Samuti on selle kuu vastsündinutele RÄTT ja Tartu Lapiteki klubi naised valmistanud armsad jänkukaisukad, mis toovad rõõmu ja turvatunnet.
 
Lisaks saavad kõik sünnitajad koostöös Beebikauplusega (https://beebikauplus.ee) 20-eurose kinkekaardi, et soetada oma pisikesele vajalikke esemeid.
 
Eriti südamliku kingituse on teinud ka üks naistekliiniku armas patsient, kes valmistas osakonnale neli paari villaseid sokke, et beebide pisikesed jalad oleksid alati soojas.
 
Aitäh kõigile, kes panustavad uute ilmakodanike ja nende perede rõõmuks ning heaoluks!
 
 
 
 

Selveri heategevuskampaania “Koos on kergem”

11.02.2025

Selveri heategevuskampaania “Koos on kergem” tõi Viljandi haiglale sel aastal 3500 eurot, mis aitab muuta laste haiglakogemuse paremaks. Toetussumma eest soetame Tervikumi erakorralise meditsiini osakonda motoorikaseina ja hologrammiprojektori, et pakkuda väikestele patsientidele mängulisemat ja toetavamat keskkonda.
 
“Südamlik tänu kõigile annetajatele ja kampaaniaga seotud asutustele! Teie panus aitab luua lapsemeelsemat haiglakeskkonda, kus ka keerulisematel hetkedel leidub rõõmu ja tegevust,” ütles erakorralise meditsiini osakonna juhataja Evelin Visk.
 

Viljandi haigla otsib Tervikumi ruumidesse kohvikupidajat

11.02.2025

Viljandi haigla kuulutas välja enampakkumise konkursi Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikumi ruumide üürile andmiseks kohviku avamiseks.

Viljandi haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul soovib haigla Tervikumi kohvikut nii personali kui ka patsientide, klientide ja külastajate toitlustamiseks. „Tervikum saab olema ühises rütmis toimiv haigla ja tervisekeskus, kus on ühes hoones koos ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid. Seega saavad Tervikumis olema nii perearstid, erinevate uuringute võimalused, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi. See tähendab, et Tervikumi hakkavad külastama väga erinevatel põhjustel nii patsiendid kui külalised ning meie jaoks on oluline pakkuda neile kohta, kust soovi korral sooja jooki ja sööki saada ning vajadusel ka mõnusalt aega parajaks teha,“ ütles ta.

Tervikumi on planeeritud lisaks 1. korrusele tulevale kohvikule ka 3. korrusele söögikoht, mis on mõeldud ainult Viljandi haigla töötajatele ja perearstidele. Seda hakkab pidama Viljandi haigla toitlustaja ning seal pakutakse hommiku- ja lõunasööki. „Seega saab 1. korruse kohvik olema ka pikemates vahetustes töötavatele töötajatele võimaluseks õhtusööki süüa,“ lisas juhatuse esimees.

Koostööteenuste juhi Krista Valdvee sõnul hinnatakse kohvikupidaja leidmise konkursil nii pakkumuse maksumust kui ka teenuse kontseptsiooni: „Meie jaoks on kõige olulisem, et leiaksime endale kindla ja stabiilse partneri. Samuti on oluline kvaliteet ning keskkonna- ja terviseteadlikkus. Oleme tingimuseks seadnud, et kohvik peab olema avatud vähemalt tööpäevadel 7.30-17 ja laupäeviti kell 9-17. Muidugi on meil hea meel, kui see osutub meeldivaks kohtumispaigaks ning on lahti kauemgi.“ 

Eelmise aasta detsembris toimus Viljandi haiglas avatud vestlus tulevase Tervikumi kohviku teemal. Arutelul osales seitse ettevõtet, kes said tutvuda ruumi plaanide ja tehniliste võimalustega ning jagada oma mõtteid ja kogemusi. "Saime väärtuslikku tagasisidet selle kohta, millele võiks konkursi korraldamisel tähelepanu pöörata. Näiteks rendiperioodi osas, aga ka täiendavaid ettepanekuid ruumide  osas. Üldiselt oli ettevõtetel huvi Tervikumis kohviku avamiseks olemas, eriti meeldis neile kohviku asukoht ja nad pidasid meie plaani realistlikuks," ütles Valdvee. 

Viljandi haigla annab Tervikumi ruumi kohviku pidamiseks üürile neljaks aastaks kuni nelja aastase üüriperioodi pikendamise võimalusega. Kohvik tuleb avalikuks kasutamiseks avada 2025. aasta suvel koos kogu Tervikumi hoone kõigi ruumide avamisega raviteenuste osutamiseks.

Pakkumine tuleb esitada hiljemalt 6.03.2025 kell 10 e-posti aadressile vmh at vmh dot ee. Sama e-posti aadressi kaudu saab esitada ka täiendavaid küsimusi ning anda konkursil osalemise soovist teada. Osalemise soovist teada andmine on vajalik, et saada ligipääs enampakkumise konkursi dokumentidega.

Enne pakkumise esitamist tuleb pakkujal tutvuda ka Tervikumis asuva ruumiga, selleks saab aja kokku leppida telefonil 5884 4381 või e-posti aadressil aimar dot kuill at vmh dot ee. Objektiga tutvumisel on võimalik esitada ehitustehnilisi küsimusi.

Foto (Maarja Evert/Viljandi haigla): Ruum Tervikumis, kuhu tuleb kohvik, mis avatakse avalikuks kasutamiseks 2025. aasta suvel koos kogu Tervikumi hoone kõigi ruumide avamisega.

Individuaalne ämmaemanda sünnitusabi teenus

06.02.2025

 Individuaalne ämmaemanda sünnitusabi teenus

Viljandi haigla naistekliinikus on võimalus valida sünnituse juurde meelepärane ämmaemand. Individuaalne ämmaemanda sünnitusabi teenus tagab tuttava spetsialisti toe kogu sünnituse vältel, alates ettevalmistusest kuni sünnitusjärgse perioodini.

Individuaalne ämmaemand tähendab, et:

 - Saad kohtuda oma valitud ämmaemandaga juba enne sünnitust – soovitame ühendust võtta vähemalt 2 kuud enne tähtaega.

 - Esimesel kohtumisel saate arutada sinu ootusi ja soove seoses sünnitusega, et luua usalduslik koostöö.

 - Sinu ämmaemand on sinu kõrval sünnituse aktiivses faasis kuni 2 tundi pärast sünnitust, pakkudes sulle personaalset tuge ja hoolt.

Teenuse hind: 600 eurot

Lisainfo ja broneerimine: võta ämmaemandaga ühendust meili teel paar kuud enne sünnituse tähtaega.

Ämmaemandad:

Kadi Mitt                 kadi.mitt[at]vmh.ee

Marge Varik            marge.varik[at]vmh.ee

Reeli-Mai Valge      reelimai.valge[at]vmh.ee

Emily Naarits          emily.naarits[at]vmh.ee

Viis Eesti haiglat lõid ühiste huvide osas koostöö tegemiseks konsortsiumi

06.02.2025

Viljandi, Narva, Kuressaare, Rakvere ja Järvamaa haigla sõlmisid neljapäeval, 6. veebruaril ühishuvide konsortsiumi loomiseks lepingu. Konsortsiumi eesmärk on koordineeritult kulusid optimeerida ja arendada haiglate omavahelist koostööd.

Pildil ühishuvide konsortsiumi loomise lepingu sõlminud haiglate juhatuste esindajad: istub Ain Suurkaev, seisavad vasakult Märt Kõlli, Priit Tampere, Külvar Mand ja Üllar Lanno. Pilt on loodud tehisintellekti abil ja on illustratiivne.

Viljandi haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul on konsortsiumi loomise põhjus ressursside mõistlikum kasutamine: „Oleme haiglatena oma toimimise ja vajaduste poolest väga sarnased ning seetõttu tundus mõistlik viia meie koostöö järgmisele tasemel. Sõlmitud leping annab meile võimaluse ühiste huvide osas koos näiteks vajalikku kompetentsi sisse osta ning sellega finantsilisi ressursse mõistlikumalt kasutada. Kui meil on ühised teemad, mis vajavad lahendamist või arendamist, siis ei ole otstarbekas igaühel endal seda teha. Mõnikord saab üksi küll kiiremini, aga koos jõuab kaugemale. Oleme ka seni haiglate vahel kogemusi vahetanud, aga sellises vormis tegutsemine annab meile võimalusi ühiselt veelgi enam areneda.“

Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli ütles samuti, et konsortsiumi loomine on oluline ressursside paremaks kasutamiseks. „Meie ühiskonna areng on jõudnud faasi, kus erinevate regulatsioonide täitmine koormab organisatsioone nii finantsiliselt kui ka üha kasvava inimressursi vajadusega. Lisaks on meie tervishoiu maastikul ees olulised muudatused, mis võivad päädida Tallinna Haigla üle 50% osakaaluga arengukava haiglate teenuste mahust. Eelkõige antud aspektid nõuavad üldhaiglate vahel enamat koostööd,“ lausus ta.

„Koostöö aitab ka omavahel seni kogetut jagada ning sellevõrra ka oma ressursse kokku hoida. Ka võimalike eksirännakute pealt,“ lisas Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev.

Järvamaa haigla juhatuse liige Külvar Mand sõnas, et konsortsium aitab leida ühist keelt: „Vahel on Eesti tervishoius raske väikse rahakoti juures üksmeelt leida. Tänu sõlmitud lepingule saame meie, viis haiglat, kujundada omad seisukohad ausalt ja arusaadavalt, “tagatubades” seilamata.“

Narva haigla juhatuse esimees Üllar Lanno lisas, et tegemist on väga hea initsiatiiviga: „Mida üks haigla ei suuda, saab kaasaegse jagamislahendusega alati teoks teha. Kindlasti saab selliselt laiendada kõrgprofessionaalset meeskonda nii küberriskide maandamiseks, kui saada väga häid hinnapakkumisi haiglatöös vajalikele seadmetele, labori vahenditele, kui ka ravimitele.“

Esimeseks ühishuvide konsortsiumi teemaks ongi küberturvalisus ning selle tarbeks infoturbejuhi ametisse võtmine. „Soovime kõigis osalevates haiglates tõsta küberturbetaset. Infoturve on valdkond, mis eeldab terviklikku lähenemist ja pikaajalist tööd. Seda võimaldab aga ainult heal tasemel infoturbejuhtimine, mille tarbeks plaanimegi palgata meie IT-meeskondadele toeks infoturbejuhi. Tulevasele infoturbejuhile pakub viie haigla ühine infoturbejuhtimine kindlasti üsnagi ainulaadset väljakutset, mille käigus arendada koostööd, koondada parimaid praktikaid ja leida ühisosi,“ ütles Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere lisades, et infoturbejuhi värbamine on esimene, aga kindlasti mitte ainuke konsortsiumi teema.

Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskust külastas New York Times'i ajakirjanik

03.02.2025

Reedel, 31. jaanuaril külastas meie sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusese Viljandi osakonda New York Times´i uuriv ajakirjanik Azam Ahmed.


Azam Ahmed on keskendunud teemadele, mis nõuavad pikaajalist uurimist ning tema uurimislugude ampluaa on aastate jooksul varieerunud Wall Streetist kuni Talibanini välja.

Teadaolevalt on Eesti taaskord üledoosidest tingitud surmade tõttu Euroopas kõrgel kohal ja juba mitmeid aastaid on USAs tõsine fentanüüli tarvitamise probleem. USA kodanikud arvavad, et fentanüül on kõige hullem asi, mis nende riigis juhtuda saab. Azam Ahmed jõudis oma uurimisega sinnani, et ka Eestis arvati kunagi, et fentanüül on hulleim asi, mis juhtuda saab. Siis aga fentanüüli kättesaadavus kadus ning asemele on tulnud veelgi hirmsam narkootikumide grupp nagu nitaseenid. See on põhjuseks, miks ajakirjanik meie juurde Viljandisse jõudis. Nimelt tuli ta uurima, kuidas mõjuvad nitaseenid nii inimese psüühikale kui ka füüsisele ning kuidas need uued narkootikumid erinevad fentanüülist.

Lisaks meie keskuse töötajatele kohtus ta ka antud valdkonna Tervise Arengu Instituudi ja PPA esindajatega.

Azam Ahmedi tagasiside põhjal saame öelda, et ta oli vaimustuses meie lähenemisest ning programmist, mida meie keskus klientidele pakub. Lisaks oli ta üllatunud Eesti heast arengutasemest, keskkonna korrushoiust ning loomulikult Viljandi kaunitest vaadetes ja maitsvast toidust.

Kunagi ilmub kindlasti New York Times'is ka selleteemaline artikkel, kuid hetkel tegeleb Azam Ahmed veel uurimistööga. Ta ei välistanud ka, et tuleb selle loo valmimise tarbeks veelkord Eestisse.

Viljandi haiglas on vabu aegu günekoloogi dr Triin Kulli vastuvõtule!

03.02.2025

Urogünekoloogilised probleemid nagu uriinipidamatus ja vaagnaelundite allavaje on naiste hulgas sagedased probleemid. Viljandi haiglas aitab urineerimise, soole tühjendamise või vaagnaorganite allavajega seotud muresid lahendada dr Triin Kull.

Günekoloogi dr Triin Kulli vastuvatule võib pöörduda ka teiste günekoloogiliste probleemidega või ka lihtsalt kontrolliks!

Günekoloogi vastuvõtule tulla ilma perearsti saatekirjata.

Vastuvõtule saab registreeruda Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343 001.

 

 

UUS TEENUS: haavaraviõe vastuvõtt

28.01.2025

Haavaraviõe vastuvõtule on oodatud haavahooldust ning nõustamist vajavad patsiendid ja nende lähedased, kellel on raskusi iseseisvalt haavaraviga toimetulemisel (operatsioonihaavad, kroonilised haavandid,traumajärgsed haavad, operatsioonijärgsete õmbluste eemaldamine).

Vastuvõtul õde:

  • hindab patsiendi terviseseisundit
  • hindab haava seisundit ja teeb haavaraviplaani
  • teostab haavaravi – haavaõmbluste eemaldamine, haava puhastamine ja sidumine
  • nõustab ja õpetab patsienti ja/või tema lähedast krooniliste haavanditega toime tulema
  • räägib haavahooldusest ja hügieeni eripäradest kodustes tingimustes
  • soovitab erinevaid haavahooldusvahendeid ja juhendab kasutamist
  • jälgib ravitõhusust

Haavaraviõe vastuvõtule saab ainult perearsti, eriarsti, eriõe või EMO saatekirjaga. Teenus on tasuta.

Vastuvõtule saab aja broneerida Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343 001.

 


 

Grippi ja läkaköhasse haigestumine on tõusuteel

20.01.2025

Gripp levib kõikjal Eestis ja on kasvanud ka haiglaravi vajadus. Läkaköha puhul ohustab haigus eriti väikelapsi ning puhangute risk suureneb vaktsineerimata laste osakaalu kasvu tõttu.

 
Läkaköha on vaktsiinvälditav haigus.
Esimene doos läkaköha vastu tehakse lastele 3-kuuselt, viimane doos 15–16-aastaselt.
 - Vaktsineerimise kohta leiad lisainfot aadressil: vaktsineeri.ee.
 - Küsimuste korral pöördu perearsti või -õe poole.
 
Viljandi haiglas on võimalik vaktsineerida gripi, läkaköha ja teiste haiguste vastu:
Teisipäeviti ja neljapäeviti kell 9.00–15.00, aega broneerimata või eelnevalt broneerides.
 
Küsimuste korral helista 5865 1800 (E–R kell 8–16) või kirjuta vaktsineeri@vmh.ee.
 

Logistikakeskuse ehitus algab lammutustöödega

20.01.2025

Viljandi haigla ehitab sellel aastal lisaks Tervikumile Jämejala parki ka logistikakeskuse, kuhu on planeeritud haigla toimimist toetavad teenused nagu köök koos puhvetiga, pesumaja, majandusladu ning haigla sõidukid koos neile mõeldud parkimis- ja hooldusalaga. Enne ehitusega alustamist on aga tarvis lammutada vanad hooned ning täna algavad selleks ettevalmistustööd.

Logistikakeskuse tarbeks lammutatakse Jämejala pargis aadressidel Pargi tee 2, Pargi tee 4 ja Saariku tee 6 asuvad hooned. „Oleme nimetatud kinnistud ehitajale üle andnud plaaniga alustada peagi lammutustöid. Ehitaja on lammutustööde projekti koos dokumentatsiooniga esitanud Viljandi vallavalitsusele ning kui kõik läheb plaanipäraselt, siis algavad veebruaris umbes kaks kuud kestvad lammutustööd,“ ütles Viljandi haigla haldusteenistuse juht Andrus Plees.

Ta lisas, et lammutustööd suuri muudatusi kaasa ei too: „Liikluskorralduse muudatused esitab meile ehitaja, kui lammutusprojekt on kinnitatud, kuid tõenäoliselt muutub see minimaalselt. See tähendab, et suuri ümberkorraldusi Jämejala pargis liikuvatele inimestele tulemas ei ole.“

Pleesi sõnul käib lammutustööde ettevalmistamisega paralleelselt ka kogu hoone projekteerimine. „Iganädalaselt toimuvad meil ehituskoosolekud ning töötame ka meeskonniti täpsemate sisendite edastamiseks projekteerijale. Kui kõik läheb nii nagu plaanitud, siis tahame ehitustöödega alustada selle aasta aprillis,“ selgitas ta lisades, et hoone ehitustööde tähtaeg on 30.11.2025.

Logistikakeskuse hoone peatöövõtja on AS Megaron – E, projekteerija on Arhitektibüroo Korrus ning omanikujärelevalvet teostab Inseneribüroo Telora OÜ. Tööde maksumus on 3 270 044,90 eurot, millele lisandub käibemaks. Projekt on otseselt seotud Tervikumi projektiga, mida rahastatakse Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast. 

Foto: Kaardil punasega piiritletud ala on logistikakeskuse hoone ehitusalune pind.

Kutsume vastama küsimustikule mobiilsete tervishoiuteenuste kasutamise kohta!

15.01.2025

Küsimustik on osa Viljandi haigla ultrahelispetsialisti magistritööst, mis aitab kaasa mobiilsete tervishoiuteenuste parendamisele ja arendamisele.
 
Vastama on oodatud eelkõige 55+ vanuses inimesed, kes on mobiilseid teenuseid kasutanud. Küsimustik on anonüümne ning vastuseid ei seostata teie isikuga. Küsimustiku täitmine võtab aega umbes 10-15 minutit. 
 
Küsimustiku leiab SIIT.
 

Doonoripäevad 2025 Sakala Keskuses

08.01.2025

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus ootab esmadoonoreid ja korduvloovutajaid.

Kui Sul on hea tervis ja soov aidata, siis tule doonoriks!

Viis aastat tagasi rinnavähi diagnoosi saanud viljandlanna Tiina Mitt: Naised, hoolige oma tervisest! Ka minul ei olnud sümptomeid

16.12.2024

Viljandlanna Tiina Mitt sai rinnvähi diagnoosi korralise sõeluuringu käigus 2019. aastal veidi enne oma 60. juubelit ning tänaseks on ta haigusest paranenud.

Tiina oli käinud iga kahe aasta tagant sihtrüma kuulununa mammograafiabussis rinnavähi sõeluuringul. Kui neljal eelmisel korral oli ta terve, siis viiendal korral leiti rinnast tükk. „Mul ei olnud mitte mingeid sümptomeid enne sõeluuringule minemist. Läksin tavapärasesse korralisse kontrolli ja sain suure üllatuse osaliseks, kui mul avastati agressiivne kasvaja. Õnneks oli see väike ja algstaadiumis ning kohese ravi alustamise tulemusel olen tänaseks paranenud. Seetõttu soovitan kõigil sihtrühma kuuluvatel naistel seda tasuta võimalust kasutada ja sõeluuringust osa võtta!“ ütles Mitt.

„Ma sain 2019. aasta 22. oktoobril teada oma haigusest ning 7. novembril oli operatsiooni aeg. Sellel vahepealsel ajal käisin ma Türgis puhkamas, kus mu meeleolu oli ühest äärmusest teise, kord nutsin, kord naersin südamest. Samuti hakkasin ma oma elu korraldama, koristasin kappe, viskasin ära üleliigseid asju ja korraldasin ka oma matuseid, sest ma olin valmis minema. Ma ei tea, kust ma selle jõu tookord võtsin, aga sellest haigusest teadasaamine ajas mu maoli maha,“ kirjeldas Mitt.

Operatsioon läks viljandlannal hästi, kuid lisaks rinnas olevale kasvajale avastati vähirakud ka lümfidelt ning ka need opereeriti ära. „Ma ütlesin kohe alguses, et ma tahan, et minult eemaldatakse terve rind, sest meditsiinitöötajana olin ma eelnevalt näinud osaliselt ära võetud rindu, mida pidi veel opereerima. Seda ma ei tahtnud. Lümfidel olevate vähirakkude tõttu tuligi terve rind eemaldadaa. Ainus mure oli, et pärast operatsiooni hakkas lümfide äravõtmise kohta kogunema väga palju lümfivedelikku, mida ma pidin iga päev kuu aega järjest EMOs eemaldams käima,“ kirjeldas ta.

5. detsembril viis aastat tagasi sai Tiina ka esimese keemiaravi, mis lõppes mais ning tänaseks on ta haigusest paranenud. „Pean vaid korra kahe aasta tagant kontrollis käima ja elan edasi. Ma ei ütle, et see raviteekond oleks olnud kerge, aga selle peab läbi tegema. Ka mina mõtlesin, et vähi diagnoos tähendab surmaotsust, aga siis nägin, et möödus kuu, kaks ja asi läks paremaks. See on lihtsalt üks haigus, mille varajasel avastamisel on võimalik sellest võitu saada,“ julgustas Mitt kõiki sihtrühma kuuluvaid naisi enda tervist kontrollima.

„Sõeluuringut võiks võtta justkui iga teise arsti juures käimist. Naised tihti kardavad uuringule minna, sest nad kardavad uuringu tulemust. Samas hambaarsti juures korralises kontrollis käies tulemust ei kardeta. Mina julgen neid võrrelda ja arvan, et kõik naised peaksid seda samamoodi võtma. Arste tuleb usaldada ja see haigus on ravitav!“ ütles ta.

Mammograafiabussis uuringuid tegev radioloogiatehnik Ele Virolainen ütles samuti, et näeb oma töös palju seda, et naised ei osale sõeluuringus, sest kardavad kas tulemust või protseduuri ennast. „Väga oluline on see, et varajaselt avastatud vähi puhul on see ravitav. Uuringud ütlevad, et sellisel juhul on pärast ravi viie aasta elulemus 100 prontsenti,“ rääkis ta.

„Inimesed kardavad ka kõrget röntgenkiirgust ja seda, et mammograafiauuring on valus. Tegelikult ei ole uuringu kiirgus suur ja ei tekita lisariske. Meie mammograaf on hästi madala kiirgusdoosiga. On isegi välja toodud, et samasuguse kiirgusdoosi saab ka, kui olete viibinud looduses 8 nädalat. Kiirguskoormus on ka kümneid kordi väiksem kui näiteks kompuutertomograafial,“ selgitas Virolainen, „Uuringu käigus surutakse rind kokku, selle eesmärk on saada rind võimalikult õhukeseks, et kõik peened koed, kus võib olla kasvaja, tuleksid nähtavale. Mida õhem on rind, seda väiksem on ka kiirguskoormus. Rinna kokkusurumine võib olla ebamugav aga me alati palume patsiendil anda teada, kui tal on valus. Seda kindlasti kartma ei peaks.“

Virolainen paneb kõigile sihtrühma kuuluvatele naistele südamele uuringule tulla ka siis kui sümptomeid ei ole ning kontrollida üle oma andmed riigiportaalis eesti.ee: „ Naistele saadetakse kutsed elektroonilisel e-posti aadressile, mis on eesti.ee portaalis kirjas. Kui meiliaadressit kirjas ei ole, siis saadetakse paberkutse rahvastikuregistris olevale aadressile. Samuti saadetakse SMS teavitus eesti.ee portaalis olevale telefoninumbrile. Teavituste kättesaamiseks on väga oluline, et inimesed oma andmed üle kontrolliksid!“

Ele Virolaineni sõnul on sel aastal sõeluuringul käinud juba 64% Viljandimaa naistest. „Eelmisel aastal käis Viljandi linna naistest lausa 75% uuringul. Loodame, et kõik kutsututest Viljandimaa naistest leiavad veel sel aastal tee uuringule,“ ütles ta.

2024. aastal sihtrühma kuuluvatel naistel on võimalik sel aastal veel kuni 20. detsembrini osaleda sõeluuringus Viljandi haigla ja Eesti Vähiliidu mammograafiabussis, mis peatub Viljandi linnas Centrum 2 parklas. Endale saab aja broneerida esmaspäevast reedeni kell 8-16 telefonil 600 3155.

2024. aastal on sõeluuringule kutsutud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962,1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974.

 

Viljandi haiglalt saavad nüüd meeldetuletuse ka korduvale vastuvõtule tulijad

16.12.2024

Kui seni said Viljandi haiglalt sõnumi teel meeldetuletuse vastuvõtust vaid esmasele eriarsti vastuvõtule tulijad, siis alates tänasest, 16. detsembrist saavad teavituse ka patsiendid, kes tulevad korduvale vastuvõtule.

Koostööteenuste juhi Krista Valdvee sõnul on muudatuse eesmärk olla toeks patsientidele, tuletades meelde kokkulepitud vastuvõtuaja. „Seni oleme saanud seda teha vaid esmase vastuvõtu puhul, nüüd on meil võimekus teha seda ka siis, kui eriarst või -õde on patsiendi oma vastuvõtule tagasi kutsunud,“ selgitas ta.

Viljandi haigla saadab teavituse 48 tundi enne vastuvõtu toimumist kas SMSi või e-kirja teel, kui patsient on selleks registratuurile nõusoleku andnud ning andmed on korrektsed. „Palume patsientidel olla tähelepanelikud, kui registratuur kontrollib andmete õigsust, sest meile on oluline kokkulepetest kinni pidada,“ tuletas koostööteenuste juht meelde.

Valdvee lisas, et kuna tegemist on muudatusega, võib esialgu juhtuda väikeseid viperusi: „Näiteks on patsiendil arstiga kokku lepitud telefonivastuvõtt, aga tuleb sõnum kohaletuleku vajaduse kohta. Palume juba ette vabandust ning soovitame uskuda seda, mis arsti või õega kokku lepiti või helistada registratuuri ja küsida üle. Me väga loodame, et selliseid juhtumeid tuleb ette pigem harva,“ ütles ta.

Korduvate vastuvõttude teavitusi hakkavad saama ambulatoorsele vastuvõtule tulevad patsiendid, keda on eriarst, -õde või ämmaemand oma vastuvõtule tagasi kutsunud alates tänasest. Muudatus ei puuduta patsiente, kellel on korduva vastuvõtu aeg kas suures majas või psühhiaatriakliinikus kokku lepitud varem.

 

Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid külas Viljandi haiglas

10.12.2024

Täna külastasid meie haiglat Sotsiaalkindlustusameti Lääne piirkonna – Haapsalu, Saaremaa, Pärnumaa ja Viljandimaa – sotsiaalametite spetsialistid. Kokku osales kohtumisel 30 inimest, kelle sooviks oli tutvuda lähemalt koduteenuste ning sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse tegemistega.

 
Koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ja koduhaigla koordinaator Eve Pärnaku jagasid ülevaadet meie koduteenuste toimimisest, sealhulgas PAIK-põhimõtetest, koduhaigla ja koduhospiitsi teenusest ning tulevasest väljakirjutamise teenusest. Kohtumisel rõhutasime meie haigla olulist põhimõtet: koostöö on tõhusaim ja patsientide poolt oodatuim viis aitamiseks. Samuti valgustasime, kuidas arendame koostööd sotsiaalvaldkonna ja esmatasandi tervishoiuga.
 
Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse tegemisi tutvustasid keskuse juht Rita Kerdmann ning juhtiv rehabilitatsioonispetsialist Klarika Kompus. Käsitleti olulisi teemasid, nagu spetsialistide roll sõltuvusprobleemide märkamisel ja abivajaduse mõistmisel. Rita sõnum külalistele oli inspireeriv: „Mida rohkem ise mõistame, seda paremini saame aidata.“
Kohtumise käigus tekkis huvitav arutelu ja mõttevahetus, kuidas aidata ühiselt meie kliente veelgi tõhusamalt. Lahkudes kõlas ukselt isegi naljatlev soov: „Andke meile ka seda PAIKa!“
 
Sellised kohtumised on olulised silla loomiseks meditsiini ja sotsiaalvaldkonna vahel, et pakkuda inimestele parimat võimalikku tuge ja abi.
 

Vaktsineerimiskabinet on avatud ka detsembris

10.12.2024

Viljandi haigla 2. korrusel asuv vaktsineerimiskabinet on avatud ka detsembris, pakkudes kaitsesüste gripi ja COVID-19 vastu.

Vaktsineerimiskabinet töötab teisipäeviti ja neljapäeviti kell 9  - 15.  Vaktsineerimiskabinetti saab tulla nii aega broneerimata kui aega broneerides. Aja broneerimiseks tuleb helistada Viljandi haigla registratuuri telefonil 4343001.

Vaktsiinid on riskirühmadele tasuta, kuid vaktsineerima on oodatud kõik huvilised.

Küsimuste korral helista infotelefonil 5865 1800 (E–R kell 8–16) või kirjuta vaktsineeri@vmh.ee.

 

Viljandi haigla sõlmis riigihanke tulemusel lepingu logistikakeskuse projekteerimiseks ja ehitamiseks

10.12.2024

Viljandi haigla plaanib Tervikumi hoone teenindamiseks ehitada Jämajala parki ka logistikakeskuse. Töid teostab ettevõte AS Megaron – E.

Viljandi haigla haldusteenistuse juhi Andrus Pleesi sõnul on 1666 ruutmeetrisele hoone netopinnale planeeritud erinevad haigla toimimist toetavad teenused: „Uues hoones leiavad endale kodu köök koos puhvetiga, pesumaja, majandusladu, haigla sõidukid koos neile mõeldud parkimis- ja hooldusalaga, samuti hoone juurde kuuluvad tehno- ja olmeruumid.“ 

Logistikakeskuse hoone ehitalune pind on 2200 ruutmeetrit ning see ehitatakse Jämejala parki aadressidel Pargi tee 2, Pargi tee 4 ja Saariku tee 6 asuvate ja lammutavate hoonete asemel (vt kaarti).

„Toimunud on töövõtjaga esimene infovahetuse koosolek ja tööde teostamise põhimõtete kinnitamine. Järgmine kohtumine toimub 16. detsembril ning seal saame täpsema ülevaate protsesside kujunemisest,“ ütles Plees lisades, et logistikakeskuse hoone peab olema valmis 30.11.2025, mistõttu liigutakse projektiga edasi tempokalt.

Logistikakeskuse hoone projekteerimise ja ehitustööde maksumus on 3 270 044,90 eurot, millele lisandub käibemaks. Projekt on otseselt seotud Tervikumi projektiga, mida rahastatakse Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast. 

 

Foto: Kaardil punasega piiritletud ala on logistikakeskuse hoone ehitusalune pind.

Viljandi haigla avas tervisekeskuses verevõtukabineti

09.12.2024

Alates tänasest, 9. detsembrist on võimalik anda analüüse ka Viljandi kesklinnas, aadressil Turu 8/10 asuvas tervisekeskuse verevõtukabinetis.
 
Viljandi haigla verevõtukabinet asub ruumis 216, kus varem asus Synlabi verevõtukabinet ning on avatud tööpäeviti kell 7.30-15.30.
 
Verevõtukabinetis on võimalik anda proovimaterjale nii arsti saatekirjaga kui ka tasuliselt ilma saatekirjata. „Võtame kabinetis vereanalüüse, samuti on võimalik tuua kodus kogutud uriini, väljaheite ja teisi proovimaterjale. Palume proovimaterjale tuues võtta kaasa isikut tõendav dokument,“ selgitas juhtiv bioanalüütik Karita Kopp.
 
Tervisekeskuses asuva verevõtukabineti kohta saab lisainfo telefonil 43 52 089.
 
Foto (SA Viljandi Haigla): Viljandi haigla verevõtukabinet Viljandi kesklinnas tervisekeskuses aadressil Turu 8/10.

Detsembris toimuvatele perekooli loengutele on veel vabu kohti

09.12.2024

Perekooli loengud jaanuaris ei toimu, kuid veebruaris jätkame taas.

10.12, kell 16.00
ETTEVALMISTUS SÜNNITUSEKS JA SÜNNITUSVALU LEEVENDAMINE (sünnituse algus, sünnituse kulg, haigla protseduurid, sünnitusplaan. Toimetulek sünnitusvaluga, erinevad keha- ja sünnitusasendid jne), ämmaemand Marge Varik

17.12, kell 16.00
SÜNNITUSJÄRGNE PERIOOD JA VASTSÜNDINU HOOLDUS (muutused naise kehas, rasedusest hoidumine, imiku hooldus), ämmaemand Liisa Mettus

30.12, kell 16.00
IMETAMINE (õpetus rinnaga toitmisest, imetamisvõtted, võimalikud tekkivad probleemid ja küsimused), ämmaemand Kadi Mitt

Loengud toimuvad naistenõuandla saalis B-korpuse II korrusel kabinetis B223.
Üks loeng kestab orienteeruvalt 2 tundi.
Perekooli hind: 1 loeng 7.50 eurot.
Registreerimine loengutele toimub Viljandi haigla registratuuris telefonil 434 3001 ja e-posti aadressil registratuur@vmh.ee.

Taani kolleegid ammutavad inspiratsiooni Viljandi haigla koduhaiglast

05.12.2024

Täna on Viljandi haiglas külas kolleegid Taanist Nykøbing Falsterist – linnast, mis on oma suuruselt Viljandiga sarnane. Nende haiglas on umbes 100 voodikohta ning haigla teenindab aastas umbes 50 000 patsienti. Nykøbing Falsteri haigla on võrgustunud Sjaellandi ülikoolihaiglaga ning asub ligikaudu 100 km kaugusel Kopenhaageni ülikoolihaiglast – sarnaselt nagu Viljandi haigla Tartu Ülikooli Kliinikumist.

 
Taani kolleegid on tulnud, et õppida meie kogemustest koduhaigla ja kaugteenuste arendamisel, kuna neil on plaanis avada meie omaga sarnane keskus. Nende eesmärk on tagada võimalikult võrdsed tervishoiuteenused kõigile piirkonna elanikele, sõltumata nende elukohast. Koduhaigla on selleks nende hinnangul üks võimalik lahendus.
 
Kohtumise käigus jagame kogemusi, tutvustame meie koduhaigla toimimist ning arutame tuleviku koostöövõimalusi. Lisaks saavad külalised osa meie haigla jõuluturust ja tutvuvad psühhiaatriakliiniku mobiilse teenusega. Taani kolleegidele avaldas muljet meie koduhaigla teenuse lihtne, inimlik ja tõhus korraldus.
 
Meie töö Viljandis on inspireerivaks näiteks ja loob võimalusi rahvusvaheliseks koostööks.
 

Probleeme urineerimise, soole tühjendamise ja vaagnaelundite allavajega on võimalik ravida

05.12.2024

Urogünekoloogilised probleemid nagu tahtmatu uriini leke, raskendatud urineerimine või soole tühjendamine ning tupe, emaka või emakakaela allavaje on suuremal või vähemal määral elukvaliteeti häirivad. Neid on võimalik aga erinevatel viisidel ravida ning Viljandi haiglas aitab murele lahendust otsida urogünekoloogilstele probleemidele spetsialiseerunud naistekliiniku meeskond.

Nimetatud probleemidele lahenduse leidmine algab ämmaemanda vastuvõtuga, kuhu saab pöörduda ilma saatekirja ja visiiditasuta. Viljandi haiglas ootab urogünekoloogiliste probleemidega patsiente enda vastuvõtule ämmaemand Kadi Mitt, kes teeb esmase hindamise, organiseerib vajalikud uuringud ning vajadusel suunab edasi arsti vastuvõtule.

Tema sõnul on uriinipidamatuse esinemissagedus naiste hulgas 25-45 protsenti ning vaagnaorganite allavaje levimus umbes 5 protsenti: „Umbes 90 protsenti urogünekoloogiliste probleemidega patsientidest aga ei julge oma murest rääkida ei günekoloogile ega perearstile. Peamisteks põhjusteks on häbitunne või peetakse seda normaalseks. Sageli kardetakse ka kirurgilist ravi ning seetõttu otsitakse abi pigem sidemete kandmisest või enese kateteriseerimisest,“ ütles ämmaemand Kadi Mitt ning julgustas inimesi vastuvõtule siiski minema, sest murele lahenduse leidmine võib olla lihtsam, kui esialgu arvata võib.

Kes ja millal võiksid urogünekoloogilisele ämmaemanda vastuvõtule pöörduda?

Ämmaemanda sõnul võiksid vastuvõtule pöörduda nii riskirühma kuuluvad inimesed, kui ka need, kellel esinevad esinevad kaebused.

„Risk urogünekoloogilistele probleemidele on naistel kellel on olnud sünnitusabiga seonduvalt vaagnapõhja trauma. Näiteks on sündinud suurekaaluline ehk üle 4 kilogrammi kaaluv laps, sünnitusel on kasutatud tange või vaakumi, sünnitus on olnud väga kiire või on esinenud ulatuslikke rebendeid. Samuti kuuluvad riskigruppi vanemaealised patsiendid, suitsetajad, ülekaalulised, rasket füüsilist tööd teinud või tegevad inimesed ja ka inimesed, kellel on kroonilised haigused, näiteks diabeet, kaasasündinud sidekoe nõrkus või krooniline köha. Sellistel patsientidel on soovitatav pöörduda ennetavasse kontrolli,“ selgitas Kadi Mitt.

Ämmaemand lisas, et inimestel, kellel esinevad kaebused, tuleks vastuvõtule pöörduda võimalikult vara: „Kõige levinum kaebus urogünekoloogiliste probleemide puhul on tahtmatu uriini leke, sageli tuntakse ka, et midagi justkui tuleb tupest välja ehk tunnetatakse allavajet. Samuti võivad kaebuseks olla ka raskendatatud urineermine ja soole tühjendamine, mõnikord raskustunne genitaalide ja alakõhu piirkonnas,“ kirjeldas ämmaemand, „Sellisel juhul tasuks esimesel võimalusel pöörduda spetsialisti vastuvõtule. Siis on sageli võimalik mure lahendada ilma operatsioonita, näiteks vaagnapõhja füsioteraapia või tablettravi abil.“

Milline näeb vastuvõtt välja ja kuidas selleks ette valmistada?

Kadi rääkis, et vastuvõtt algab inimesega vestlemisest. „Esmalt kuulan ära patsiendi kaebused ning soovin teada, milliseid ravimeid ta tarvitab, kas tal esineb kroonilisi haiguseid, kas talle on varasemalt tehtud operatsioone või on ta sünnitanud. Seejärel teen läbivaatuse günekoloogilises toolis, kasutades selleks tupepeegleid. Vajadusel võtan ka analüüsid tupest või emakakaelast ning mõnikord ka uriini analüüsi,“ kirjeldas Kadi ning lisas, et võttes arvesse patsiendi kaebusi ja läbivaatusel nähtut, suunab ta vajadusel patsiendi edasi diagnostilisteks uuringuteks või urogünekoloogi dr Triin Kulli vastuvõtule.

„Kui esmasena ei ole näidustatud kirurgiline ravi, saan ma suunata patsiendi ka teiste erialaspetsialistide juurde, näiteks vaagnapõhjale spetsialiseerunud füsioterapeudi või toitumisnõustaja vastuvõtule, kes annavad soovitusi neile patsientidele, kes saavad suure osa mure lahendamisest ise ära teha. Näiteks suur enamus kõigist uriini leketest on tahtmatu uriinieritus füüsilisel koormusel või pingutusel (köhimine, aevastamine, naermine jne) ning see probleem on tingitud vaagnapõhja lihaste nõrkusest. Selleks, et kaebustest jagu saada, tuleb lihast tugevdada. Meie meeskonna füsioterapeut Krete Ledis õpetab, milliseid harjutusi teha tuleb, kuid töö lihaste tugevdamisega tuleb patsiendil endal ära teha,“ rääkis ämmaemand.

„Ka ülekaalulisust tuleks vältida ning vajadusel tegeleda kaalu langetamisega. Isegi mõõdukas kaalu langetus parandab oluliselt kusepidamatuse kaebusi. Selle mure lahendamisel saab tuge meie toitumisnõustamisega tegelevalt ämmaemandalt Tiia Helvelt,“ ütles ta

Kadi Mitt lisas, et teatud urineerimisega seotud probleemide puhul on ravimeetodiks ka tablettravi. „Need patsiendid, kelle suunan vaagnapõhja füsioteraapiasse või kellel alustame tablettravi, kutsun raviefekti hindamiseks ka järelkontrolli,“ selgitas ta.

Ämmaemand soovitas patsientidele enne vastuvõtule tulemist mõned asjad läbi mõelda: „Võiks võtta aega ja mõelda ning vajadusel ka endale kirja panna, millal kaebused algasid ning kuidas need ajas on muutunud ning milliseid ravimeid igapäevaselt tarvitatakse. Kui on võimalik, siis võib kaasa võtta ka originaalpakendis ravimid. Kuna küsitlen ka muu eluanamneesi osas, siis tuleks läbi mõelda, kas patsiendil esineb kaasuvaid kroonilisi haigusi ja milliseid operatsioone on elu jooksul tehtud. Lisaks loomulikult see, millal algas viimane menstruatsiooni või menopaus.“

Urogünekoloogilisele ämmaemanda vastuvõtule saab pöörduda ilma saatekirja ja visiiditasuta. Aja saab endale broneerida Viljandi haigla registratuuri kaudu telefonil 4343 001 või digiregistratuuri kaudu, valides teenuste alt „ämmaemanda vastuvõtt (inkontinents)“.

Foto (Krista Viira/SA Viljandi Haigla): Viljandi haiglas ootab urogünekoloogiliste probleemidega patsiente enda vastuvõtule ämmaemand Kadi Mitt.


 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia õppurid tutvusid Jämejala vaimse tervise külaga

03.12.2024

29. novembril võõrustasime Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia esimese kursuse tudengeid, kes tulid tutvuma Jämejala igapäevaelu, ajaloo ja kogukondlike tegevustega.

Külastuse käigus anti ülevaade Jämejala ajaloost ja psühhiaatriakliiniku tööst, keskendudes sellele, kuidas kogukondlikud tegevused toetavad inimeste heaolu ja taastumist. Tegevusterapeut Meelike Poplavski tutvustas oma tööd sundravi osakonnas, jagades teadmisi hindamisvahenditest ja selgitades, milliseid tegevusi saavad patsiendid haiglaravil olles teha. Need tegevusteraapilised võimalused toetavad meditsiinilist ravi, pakkudes patsientidele võimalust rakendada oma varasemaid oskusi, teadmisi ja soove erinevates valdkondades, aidates seeläbi kaasa tervenemisele ja eneseteostusele.

Kultuurimajas, mis on üks peamisi tegevuste toimumiskohti, tutvustati patsientide võimalusi ja igapäevaelu. Lisaks said õppurid praktilise ülesande, kus tegevusterapeut Meelike jagas juhiseid ja soovitusi, kuidas erinevates olukordades inimesi toetada.

Päeva lõpetas tagasisidering, kus tudengid jagasid oma muljeid ja kogemusi. Kui hommikul oldi mõnevõrra skeptilised ning varasema kuuldu põhjal võis mõnel olla kujunenud isegi eelarvamus, siis päeva lõpuks tõdeti, et Jämejala kohta levivad negatiivsed kuvandid ja stigma ei vasta tegelikkusele. Mitmed õppurid avaldasid soovi teha oma praktika just Jämejalas.

Täname Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, et olete meid jätkuvalt õppetöö osana kaasanud ning annate tulevastele spetsialistidele võimaluse tutvuda Jämejala tegemistega. Ootame teid alati tagasi! 

Viljandi haigla kutsub Tervikumi kohvikupidaja leidmise konkursi eeltutvustusele

27.11.2024

Viljandi haigla kuulutab järgmise aasta jaanuaris välja konkursi Tervikumi ruumidesse kohvikupidaja leidmiseks ning kutsub enne seda, 10. detsembril kõiki huvilisi Viljandi haigla plaanide, ootuste ja Tervikumi võimalustega tutvuma.
 
Eeltutvustus toimub 10. detsembril kell 15-16.30 Viljandi haigla suure maja (Pärna tee 3) 9. korrusel B-korpuses nõupidamisteruumis ja veebis. Kohtumisel on huvilistel võimalik näha ruumi plaane ja tehnilisi võimalusi, kuulda Viljandi haigla ootuseid avatud olemise aegadest, menüüvalikust ja keskkonnasäästlikkusest.
 
Huvilised on väga oodatud esitama küsimusi ja tegema ettepanekuid, et 2025. aasta jaanuaris väljakuulutatava konkursi alusel leiaks Viljandi haigla hea, usaldusväärse ja kvaliteeti hindava partneri toitlustama Viljandi kesklinnas 2025. aasta augustis või septembris avatavas haiglas ja tervisekeskuse avalikus kohvikus.
 
Palume huvilistel end eeltutvustusele registreerida e-posti aadressil vmh@vmh.ee hiljemalt 9. detsembriks. Palume anda teada ka, kas soovite osaleda kohapeal või veebis. Veebis osalejatele saadab Viljandi haigla lingi kohtumisega liitumiseks.
 
Tervikum on Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskus, millega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. Tervikumis saavad olema nii perearstid, erinevate uuringute võimalused, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi – kõik vajalik Viljandi maakonna inimesele mugavalt ühe katuse all.
 

Viljandi haigla otsib Tervikumi ruumidesse üldapteegi pidajat

27.11.2024

Viljandi haigla kuulutas välja enampakkumise konkursi  Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikumi ruumide üürile andmiseks üldapteegi avamiseks ja apteegiteenuse osutamiseks.

Viljandi haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul soovib haigla Tervikumi apteeki, et tagada hoone külastajatele ja patsientidele apteegiteenuse hea ja mugav kättesaadavus. „Tervikum saab olema tervisekeskus, kus on ühes hoones koos ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid. Seega saavad Tervikumis olema nii perearstid, erinevate uuringute võimalused, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi. Oluline roll teenuste ahelas on inimeste jaoks aga ka apteek ning seetõtt soovimegi Tervikumis selle teenuse avada,“ selgitas ta.

Tampere lisas, et konkursil hinnatakse nii maksumust kui ka teenuse kättesaadavust: „Tahame pakkuda apteegiteenust, mis oleks võimalikult kaua avatud, mistõttu ootame, et konkursil osalejal oleks võimekus hoida üldapteeki avatuna vähemalt esmaspäevast reedeni kell 7.30-20, nädalavahetusel ja riigipühadel kell 9-17.“

Viljandi haigla annab Tervikumi ruumi apteegiteenuse osutamiseks üürile seitsmeks aastaks kolme aastase üüriperioodi pikendamise võimalusega. Apteek tuleb avalikuks kasutamiseks avada 2025. aasta suvel koos kogu Tervikumi hoone kõigi ruumide avamisega raviteenuste osutamiseks.

Pakkumine tuleb esitada hiljemalt 8.01.2025 kell 10 e-posti aadressile vmh at vmh dot ee. Sama e-posti aadressi kaudu saab esitada ka täiendavaid küsimusi.

Enne pakkumise esitamist tuleb pakkujal tutvuda ka Tervikumis asuva ruumiga, selleks saab aja kokku leppida telefonil 5884 4381 või e-posti aadressil aimar dot kuill at vmh dot ee. Objektiga tutvumisel on võimalik esitada ehitustehnilisi küsimusi.

Enampakkumise konkursi dokumentidega saab tutvuda siin:

Enampakkumise_tingimused

Lisa1 Üürilepingu kavand

Lisa2 Pakkumuse esildise vorm

Lisa3 Asukoha plaan: objekti asukoht hoones

Lisa4 Objekti ruumiplaan

 

Arstitudengite karjääripäev 19.11

20.11.2024

19. novembril, toimus Tartu Ülikooli raamatukogus arstitudengitele suunatud Karjääripäev, kus Viljandi haigla esindus tutvustas oma igapäevatööd ja karjäärivõimalusi.

Suured tänud kõigile meie töötajatele, kes kaasa mõtlesid ja ägedate ideedega välja tulid!

Radioloogid näitasid oma põnevat tööd, naistekliiniku spetsialistid tutvustasid oma tegemisi ning teiste osakondade töötajad jagasid tudengitele infot haigla tegemistest ja võimalustest.

Viljandi haigla oli väga populaarne ning oli rõõm kuulda, et oleme oma tegemistega inimestele silma jäänud.

Novembris toimuvatele perekooli loengutele on veel vabu kohti

15.11.2024

19.11, kell 16.00
ETTEVALMISTUS SÜNNITUSEKS JA SÜNNITUSVALU LEEVENDAMINE
(sünnituse algus – millal haiglasse minna ja mida kaasa võtta, sünnituse kulg, haigla protseduurid, sünnitusplaan. Toimetulek sünnitusvaluga, erinevad keha- ja sünnitusasendid, massaaž, füüsiline tugi ja tugiisiku roll sünnitusel, võimalusel sünnitusosakonna tutvustus).
 
26.11, kell 16.00
SÜNNITUSJÄRGNE PERIOOD JA VASTSÜNDINU HOOLDUS
(muutused naise kehas, rasedusest hoidumine, imiku hooldus).
 
Loengud toimuvad naistenõuandla saalis B-korpuse II korrusel kabinetis B223
Üks loeng kestab orienteeruvalt 2 tundi
Perekooli hind: 1 loeng 7.50 eurot
 
Registreerimine loengutele toimub Viljandi haigla registratuuris telefonil 434 3001 ja e-posti aadressil registratuur@vmh.ee
 

Vaktsineerimiskabinet avatud ka novembris – tule kaitsesüstile ilma eelbroneeringuta!

11.11.2024

Tuletame meelde, et Viljandi haigla 2. korrusel asuv vaktsineerimiskabinet on avatud kogu novembrikuu, pakkudes kaitsesüste gripi ja COVID-19 vastu.
Vaktsiinid on riskirühmadele tasuta, kuid vaktsineerima on oodatud kõik huvilised – nii lapsed kui täiskasvanud!
 
Vaktsineerima ootame ka lapsi: 
Gripivaktsiin: tasuta lastele vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a) ning 7–18-aastastele kaasuvate haigustega. 
Covid-19 vaktsiin: tasuta kõrgenenud riskiga lastele.
 
Gripivaktsiini hind teistele soovijatele on 17 €. Vaktsineerimisele pääsemiseks suundu esmalt registratuuri.
Vaktsineerimiskabinet on avatud E–R kell 9–15.
Küsimuste korral helista infotelefonil 5865 1800 (E–R kell 8–16) või kirjuta vaktsineeri@vmh.ee.
 

Rahvusvaheline radioloogiapäev 2024

08.11.2024

 Täna, 8. novembril, tähistame rahvusvahelist radioloogiapäeva!

Täna täname ja tunnustame radiolooge, radioloogiatehnikuid ning kõiki, kes igapäevaselt panustavad täpsete ja kvaliteetsete radioloogiliste uuringute tegemisse.

Alates 2012. aastast tähistatakse seda päeva üle kogu maailma, et rõhutada radioloogia olulist panust patsientide tervisesse ja heaolusse.

Soovime Viljandi haigla radioloogiaosakonnale ja kõikidele radioloogiatöötajatele nii Eestis kui ka kaugemal ilusat rahvusvahelist radioloogiapäeva!  

Aitäh, et olete iga päev oma tööga toeks ja abiks patsientidele!

Viljandi haiglas alustati immuunraviga

07.11.2024

Oktoobris 2024 alustati Viljandi haiglas allergeenspetsiifilise immuunraviga.

Tegemist on ravimeetodiga, mida kasutatakse allergilise riniidi ravis haigust leevendava või osadel juhtudel väljaraviva ravivõimalusena.

Oma olemuselt on immuunravi haigust põhjustava allergeeni või allergeenide segu manustamine patsiendile väga väikestes, kuid järk-järgult suurenevates doosides, et vähendada tundlikkust haigust esilekutsuva allergeeni suhtes.  Selleks, et raviefekt oleks pikaajaline, tuleb immuunravi teostada keskmiselt 4 aasta vältel. Immuunravi on enamasti ohutu ja hästi talutav ning kõrvaltoimeid esineb harva.

Viljandi haiglas teostame allergia immuunravi õietolmude, kodutolmulesta ja koduloomade vastu.  

Immuunravi planeerimiseks on vajalik pöörduda sisearst-allergoloog Dr. Eleri Luhametsa ambulatoorsele vastuvõtule, millele pääsemiseks on vajalik saatekiri.

Aja broneerimiseks helista Viljandi haigla registratuuri numbril 434 3001 (E-R 8.00–16.00).

Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta novembris

04.11.2024

SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses (Turu tn 10, Viljandi) asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta novembris.

Röntgen: 8.30-15.00 kuupäevadel 1, 4, 6, 7, 8, 11, 13, 14, 18, 29, 21, 22, 25, 27, 28 ja 29.

13.11 on Tervisekeskuses asuv radioloogiakabinet avatud kuni 14.00

15.11 on Tervisekeskuses asuv radioloogiakabinet SULETUD, radioloogilisi uuringuid teostame SA Viljandi Haigla suures majas Pärna tee 3, Jämejala küla.

Ultraheli: 8.30-15.00 kuupäevadel 5, 12, 19 ja 26. Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.

NB! Ultraheli päevadel radioloogiakabinetis röntgenülesvõtteid ei teostata. Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096 

Infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:

Gerli Lepik
SA Viljandi Haigla                                                                                        
juhtiv radioloogiatehnik
tel 435 2097 / 53541881                                                                             
e-post gerli dot lepik[at]vmh dot ee

Viljandi gümnaasiumi õpilaste näitus haiglas

04.11.2024

 Alates 1. novembrist kuni veebruari lõpuni on Viljandi haigla ambulatoorse vastuvõtu teisel korrusel avatud noorte kunstnike loomingut täis näitus.

Eksponeeritud teosed on sündinud suvises maalilaagris, ateljeekursusel ja kunstiolümpiaadiks valmistudes.

Vaadata saab loodus- ja linnavaateid, mis valmisid ühe hommikupoolikuga, kiires tempos loodud ateljeetööd ja olümpiaadi jaoks hoolikalt meisterdatud kunstiajaloolised teosed.

Iga töö räägib oma loo ja toob esile noorte kunstnike silmapaistva loovuse.

 

Tule ja avasta andekate õpilaste nägemused!

BABÉ ja Viljandi haigla kingitus värsketele peredele

01.11.2024

Alates 1. novembrist kingime kõigile Viljandi haiglas sünnitavatele peredele lisaks haigla poolt kingitavale bodyle ka kingipakke, mis on kokku pandud koostöös Eesti ettevõtetega.

Novembrikuu kingipakkidesse on oma tooteid lisanud Laboratorios BABÉ, mille nahasõbralikud kosmeetikatooted hoolitsevad kogu pere naha tervise eest. BABÉ Pediatric sarja tooted on mõeldud beebide ja laste õrna naha eest hoolitsemiseks, pakkudes turvalist kaitset, niisutust ja taastamist.

Kõik tooted on allergiavabad ning pälvinud Eesti Allergialiidu tunnustuse.

Soovime kõigile peredele rõõmsat kohanemist uue ilmakodanikuga! 

Sõeluuringutel osalemine on lihtsaim viis avastada raskeid haigusi varajases staadiumis ja annab kindluse tervise osas

30.10.2024

Sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanusegrupis naistele ja meestele rinna-, emakakaela-, või soolevähi varajaseks avastamiseks. 2024. aastal sõeluuringutele kutsustud meestel ja naistel on veel aega kontrollida oma tervist.

Sõeluuringud on hea võimalus kontrollida oma tervist veendumaks, et oled terve. Samuti aitavad sõeluuringud avastada haigusi varajases staadiumis, võimaldades tõhusamat ravi ja paremaid ravitulemusi. Need on tasuta ning mõeldud kõigile, ka ravikindlustamata sihtrühma kuuluvatele inimestele. Seega on hea aeg vaadata üle, kes Sina või Sinu lähedased kuuluvad sel aastal mõne sõeluuringu sihtrühma!

Rinnavähi sõeluuringule on 2024. aastal kutsutud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974. Kutse saadetakse naistele e-posti aadressile või postiaadressile, mis on registreeritud eesti.ee teavitusteenuses. Sihtrühma kuuluvad naised leiavad kutse-saatekirja ka Terviseportaalist www.terviseportaal.ee (vastuvõtud ja saatekirjad) alates sõeluuringuaasta algusest. Sõeluuringul on võimalus osaleda ka ilma kutseta - kui kuulutakse sõeluuringu sihtrühma, võib pöörduda otse raviasutusse. Samuti on võimalik Eesti Vähiliidu ja Viljandi haigla koostöös osaleda sõeluuringus mammograafiabussis.
 
Mammograafiabuss Viljandimaal:
  • 25.11 Mulgi vald, Abja-Paluoja, Vallavalitsuse parkla
  • 26.11 Mulgi vald, Karksi-Nuia, Coop parkla
  • 27.11 Põhja-Sakala vald, Suure-Jaani, Tervisekoja parkla
  • 28.11 Põhja-Sakala vald, Võhma, Coop parkla
  • 02.12-20.12 Viljandi bussijaama parkla

Emakakaelavähi sõeluuringule on 2024. aastal kutsutud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989, 1994. Sõeluuringul osalemiseks on mitu viisi: teha uuring sobivas tervishoiuasutuses broneerides endale aeg digiregistratuuris või telefoni teel, tellida HPV-kodutest koju (www.synlab.ee) või küsida HPV-kodutesti maakonna apteekidest.

Soolevähi sõeluuringule on 2024. aastal kutsutud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised ja mehed sünniaastaga 1956, 1958, 1960, 1962, 1964. Sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule. Sihtrühma kuuluvad inimesed leiavad kutse-saatekirja terviseportaalist terviseportaal.ee (vastuvõtud ja saatekirjad) alates sõeluuringuaasta algusest.

Lisainfot sõeluuringute kohta leiab veebilehelt www.soeluuring.ee.
 

Vaktsineerimiskabinet avatud ka novembris

30.10.2024

Viljandi haigla 2. korrusel asuvas vaktsineerimiskabinetis saab kaitsesüsti gripi ja Covid-19 vastu ka kogu novembrikuu jooksul. Vaktsiinid on riskirühmadele tasuta. 

Vaktsineerima ootame ka lapsi:
Gripivaktsiin: tasuta lastele vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a) ja 7–18-aastastele kaasuvate haigustega.
Covid-19 vaktsiin: tasuta kõrgenenud riskiga lastele.
 
Gripivaktsiini hind teistele soovijatele on 17€. Enne vaktsineerimist palume pöörduda registratuuri.
 
Kabinet on avatud E–R kell 9–15.
Lisaküsimuste korral helista infotelefonil 5865 1800 (E–R kell 8–16) või kirjuta vaktsineeri@vmh.ee.
 

Lastele ja noorukitele on haiglas saadaval ninna pihustatav gripivaktsiin

25.10.2024

Viljandi haigla vaktsineerimiskabinetis on nüüd saadaval ninna pihustatav gripivaktsiin Fluenz Tetra, mis on mõeldud lastele ja noorukitele vanuses 2–18 aastat.

Tegemist on nõrgestatud elusvaktsiiniga, mis aitab immuunsüsteemil toota kaitset nelja erineva gripiviiruse tüve vastu.

Vaktsiin hakkab toimima 10–14 päeva pärast manustamist ja selle mõju kestab terve aasta.

Fluenz Tetra manustatakse nasaalselt mõlemasse ninasõõrmesse.

Alla 7-aastastel lastel, keda ei ole varem hooajalise gripi vastu vaktsineeritud, soovitatakse 4 nädala pärast teine annus.

 

Vaktsineerimise hind on 30 eurot.

Lisainformatsioon haigla vaktsineerimise infotelefonil: 5865 1800 (E-R 8-16)

Vaktsineerimisbuss taas Viljandis 27.10.24

23.10.2024

Sel pühapäeval on taas võimalus ennast ja oma lähedasi vaktsineerida:

27. oktoobril on Viljandis vaktsineerimisbuss – Centrumi 2. parklas kell 10:00–14:00.
 
Võimalik on vaktsineerida nii gripi, COVIDI kui ka difteeria-teetanuse vastu
Gripivaktsiin – 17 €, riskirühmadele tasuta
COVID-19 – riskirühmadele tasuta
Difteeria ja teetanuse vaktsiin – tasuta
 
Vaktsineerima ootame ka lapsi:
Gripivaktsiin: 6 kuud kuni 7-aastased (k.a) tasuta, 7–18-aastased kaasuvate haigustega tasuta.
Covid-19: kõrgenenud riskiga lastele tasuta.
 
Vaktsineerimine toimub ilma eelregistreerimata!
 

Tänasest on Viljandi haigla suures majas patsientide külastamine piiratud

16.10.2024

Tänasest on Viljandi haigla suures majas patsientide külastamine piiratud

Seoses koroonaviirusesse haigestumise tõusuga saab alates tänasest, 16. oktoobrist Viljandi haigla suures majas patsiente külastada vaid olulise vajaduse korral ning kokkuleppel raviarstiga. Iseseisva statsionaarse õendusabi puhul tuleb külastamine kokku leppida õe-teenuse koordinaatoriga ning sünnitus- ja günekoloogia osakonnas valvearstiga.

Muudatus puudutab haigla suures majas asuvate sisehaiguste, kirurgia, statsionaarse taastusravi, iseseiseva statsionaarse õendusabi ning sünnitus- ja günekoloogia osakonnas viibivate patsientide külastamist. Olulise vajaduse korral tuleb külastamine kokku leppida patsiendi raviarstiga, iseseisva statsionaarse õendusabi puhul õe-teenuse koordinaatoriga telefonil 5300 9789 ning sünnitus- ja günekoloogia osakonnas valvearstiga telefonil 435 2114.

Külastama on lubatud üks, maksimaalselt kaks inimest ühe patsiendi juurde korraga. Samuti palub haigla külastusele lapsi mitte kaasa võtta.

Kui kokkulepe raviarstiga on olemas, siis saab patsienti külastada külastusaegadel. Haigla suure maja külastusaeg on esmaspäevast reedeni kell 15-18 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16.

Psühhiaatriakliinikus ja hooldekandekeskuses viibavate patsientide külastuse osas muudatusi ei ole. Seda saab endiselt teha külastusaegadel.

Psühhiaatriakliinik

Külastusaeg reeglina esmaspäevast reedeni kell 16-19, laupäeval ja pühapäeval kell 10-16. Vajalik on etteregistreerimine:

  • Akuutpsühhiaatria osakond (Pargi tee 14, I korrus), õeposti tel 435 4260
  • Üldpsühhiaatria osakond (Pargi tee 16, I korrus, B-korpus), õeposti tel 435 2163
  • Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond (Pargi tee 8, I korrus), õeposti tel 435 2183
  • Tuberkuloosiravi osakond (Pargi tee 14, II korrus), õeposti tel 435 4257
  • Sundravi osakond (Pargi tee 22), I korruse õeposti tel 435 4244, II korruse õeposti tel 435 4241, Pargi tee 16, I korrus, A-korpus, õeposti tel 435 4267

Hoolekandekeskuse

Hoolekandekeskuse hooldusosakonna külastusaeg on iga päev kell 13-15, vajalik on etteregistreerimine. Registreeruda saab helistades esmaspäevast reedeni kell 8-15 telefonil 5336 4847 või kirjutades e-posti aadressile gerda dot kiin at vmh dot ee.

Hoolekandekeskuse erihooldusosakonnas toimuvad külastused tavapäraselt eelneval kokkuleppel. Erihooldusosakonnas 8B on selleks eralidi külalistetuba, Jämejala vaimse tervise külas (A-maja, B-maja ja C-maja) toimuvad külastused reeglina õues.

Kõikidel Viljandi haiglas viibivate patsientide külastajatel on kohustuslik kirurgilise maski kandmine, samuti käte desinfitseerimine (nii haiglasse, osakonda kui palatisse sisenemisel ning palatist väljumisel).  Külastusel tuleb järgida personali poolt antud juhiseid isikukaitsevahendite kasutamise osas.

Külastama võib tulla vaid tervena. Ka kergete haigussümptomite (kurguvalu, kerge nohu) korral palume külastusele mitte tulla, sest osakonnas on palju haigustele vastuvõtlikke patsiente, kellel ka kerge viirushaigus võib kulgeda väga raskelt.

Kirurgilise maski kandmine on kohustuslik ka statsionaarsel ravil viibivatel patsientidel, liikudes osakondade koridorides. Ambulatoorsetele vastuvõttudele tulevatel patsientidel on maski kandmine soovituslik.

Samuti on tugevalt soovituslik end covid-19 vastu vaktsineerida. Statsionaarsel ravil viibivatel patsientidel on võimalik lasta end vaktsineerida osakonnas. Teised soovijad saavad end vaktsineerida eelregistreerimata Viljandi haigla suure maja 2. korrusel. Sel pühapäeval, 20. oktoobril kell 10-14 on võimalik kaitsesüsti saada ka Centrum 2 parklas vaktsineerimisbussis. 

Vaktsineerimisbuss Viljandis 20.10

16.10.2024

Pühapäeval, 20. oktoobril on Viljandis vaktsineerimisbuss – Centrumi 2. parklas kell 10:00–14:00. Vaktsineeri end kiiresti ja mugavalt kohapeal!

Võimalik on vaktsineerida nii gripi, COVIDI kui ka difteeria-teetanuse vastu

• Gripivaktsiin – 17 €, riskirühmadele tasuta

• COVID-19 – riskirühmadele tasuta

• Difteeria ja teetanuse vaktsiin – tasuta

Vaktsineerima ootame ka lapsi:

• Gripivaktsiin: 6 kuud kuni 7-aastased (k.a) tasuta, 7–18-aastased kaasuvate haigustega tasuta.

• Covid-vaktsiin: kõrgenenud riskiga lastele tasuta.

Vaktsineerimine toimub ilma eelregistreerimata!

Kaitse enda tervist enne viirushooaega! 

Elustamislaua ametlik üleandmine Viljandi haiglale

14.10.2024

Sünnitusmajade Fond kogus Jõulutunneli projekti raames annetusi, et toetada sünnitusosakondi elustamislaudadega.

Tänu lahketele annetajatele jõudis ka Viljandi haigla sünnitusosakonda uus ja kaasaegne elustamislaud, mis võimaldab pakkuda vastsündinutele veelgi kvaliteetsemat abi esimestel elutundidel. Meditsiiniseade jõudis haiglasse juba juulis, millele järgnes põhjalik väljaõpe meie töötajatele, tutvustades elustamislaua erinevaid funktsioone ja kasutusvõimalusi.

Täna, 14. oktoobril, toimus elustamislaua Giraffe ametlik üleandmine. Annetust käisid üle andmas Sünnitusmajade Fondi juhatuse liige Laine Randjärv ja nõukogu esimees Madis Trei.

Suur tänu kõigile annetajatele, kes aitasid teha selle olulise sammu meie sünnitusosakonna ja vastsündinute heaolu toetamiseks!

 

Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta oktoobris

14.10.2024

 SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses (Turu tn 10, Viljandi) asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta augustis.

Röntgen: 8:30-15:00 kuupäevadel 1, 3, 4, 7, 10, 11, 14, 16, 17, 18, 21, 23, 24, 25, 30 ja 31.

02.10, 09.10 ja 28.10 on Tervisekeskuses asuv radioloogiakabinet SULETUD, radioloogilisi uuringuid teostame SA Viljandi Haigla suures majas Pärna tee 3, Jämejala küla.

Ultraheli: 8:30-15:00 kuupäevadel 8, 15, 22 ja 29. Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.

NB! Ultraheli päevadel radioloogiakabinetis röntgenülesvõtteid ei teostata. Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096 

Infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:

Gerli Lepik
SA Viljandi Haigla                                                                                        
juhtiv radioloogiatehnik
tel 435 2097 / 53541881                                                                             
e-post gerli dot lepik[at]vmh dot ee

Pressiteade: Patsiendinõukojad: visiiditasu kasv on ebamõistlikult suur

10.10.2024

Pressiteade

09.10.2024

 

Patsiendinõukojad: visiiditasu kasv on ebamõistlikult suur

Eile kogunesid Tallinnas Eesti haiglate patsiendinõukojad, et tuua ühise laua taha kokku patsientide mured kõikjalt Eestist.

Probleemide ring on lai, aga kõikide nõukodade üleselt tõusis esile patsientide vähene kaasamine tervishoiualastesse otsustesse nii kohalikul kui riiklikul tasandil. Patsiente, keda need otsused otseselt puudutavad, ja patsientide esindusorganisatsioone otsuste tegemisele eelnevatesse aruteludesse ei kaasata. Inimesed kuulevad neid mõjutavatest otsustest alles meediast ning see põhjustab palju segadust ja mittemõistmist.

Ühiskohtumisel osalenud Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) patsiendinõukoja liige ja ajakirjanik Mihhail Vladislavlev tõi välja hämmingut tekitava vastuolu, sest viimane OECD raport just rõhutas Eesti tervishoius kujunenud kehva olukorda. Raporti kohaselt tuleb suurendada tervishoiuteenuse kättesaadavust, aga riigi otsus tõsta 400% visiiditasu kindlasti hoopis vähendab seda.

OECD raporti esitlemisel ütles terviseminister Riina Sikkut "Me oleme seal kehvas otsas ja rahvusvaheline soovitus on laiendada ravikindlustuskaitse kõigile ning vähendada inimeste omaosalust. Omaosalus on nii kõrge, et see põhjustab inimeste vaesumist, piirab teenustele ligipääsu."

Patsiendinõukojad kutsuvad poliitikakujundajaid üles arutama patsiente ja nende toimetulekut otseselt puudutavaid küsimusi patsientide esindajatega. See aitab enne lõplike otsuste tegemist leida lahendused, mis aitaksid kaasa tervishoiuteenuste kättesaadavuse paranemisele ning samal ajal kaitseksid patsiente oluliselt suurenevate tervishoiukulutuste eest.

Teisipäeval Tallinnas Ida-Tallinna Keskhaiglas kogunenud erinevate Eesti haiglate patsiendinõukojad on haiglate poolt kokku kutsutud patsientide esindused, mille  funktsioon on anda haiglate teenustele patsiendivaadet. Kohtumisel osalesid kuue haigla esindajad: ITK, PERH, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu, Viljandi ja Rakvere haiglad.

 

Teate koostas:

Aive Hiiepuu

Pärnu Haigla patsiendinõukoja liige

T 5244646

aive@prconcept.ee

 
 
Eesti haiglate patsiendinõukoda kogunemine ITK-s (foto: Agris Koppel)
 

Täiendatud: COVID-19 ja gripivaktsiinid hetkel otsas

10.10.2024

 

---

Head patsiendid!

Hetkel on olemas 50 doosi gripivaktsiini.
 
Teatame, et tarne viivituse tõttu on COVID-19 ja gripivaktsiinid meie haiglast hetkeseisuga otsas.
Homsest 11.10.24 alates on need taas saadaval.
 
Vabandame!

Vaktsineerimisbuss Viljandis

07.10.2024

12. oktoobril on Viljandis vaktsineerimisbuss – Centrumi 2. parklas kell 10:00–15:00. Vaktsineeri end kiiresti ja mugavalt kohapeal! 

Saad valida järgmiste vaktsiinide vahel:
• Gripivaktsiin – 17 €, riskirühmadele tasuta
• COVID-19 – riskirühmadele tasuta
• Difteeria ja teetanuse vaktsiin – tasuta
 
 Kaitse enda tervist enne viirushooaega! 
 

Hea uudis kõigile naistele

07.10.2024

Meil on suur rõõm teatada, et lisaks populaarsele urogünekoloogi vastuvõtule pakume nüüd ka urogünekoloogilise ämmaemanda teenust, mida osutab kogenud ämmaemand Kadi Mitt.

 
Ämmaemanda teenus on esimene valik, kuhu pöörduda urogünekoloogiliste muredega, ta aitab leida põhjuseid ning lahendada probleeme. Kui ämmaemand hindab, et olukord vajab põhjalikumat sekkumist, suunab ta patsiendi edasi urogünekoloog dr Triin Kulli vastuvõtule. 
Ämmaemanda vastuvõtule on võimalik pääseda kiiremini, ning Kadi Mitt aitab vajadusel broneerida ka vastava arstiaja.
 
Milliste muredega võite meie poole pöörduda?
• Tahtmatu uriinileke
• Urineerimise või soole tühjendamise probleemid
• Vaagnaorganite allavaje (nt tupp, emakas, emakakael)
• Urogünekoloogiliste operatsioonide eelsed analüüsid ja järelkontroll
• Tuperõngaste ja teiste abivahendite kasutamine
 
Ämmaemanda/eriõe vastuvõtule saab registreerida ilma saatekirjata! Helista Viljandi haigla registratuuri numbril 434 3001 (E-R 8.00-16.00).
 

Viljandi haiglas saab vaktsineerida aega broneerimata!

30.09.2024

Viljandi haiglas on oktoobrikuu jooksul avatud vaktsineerimiskabinet, kus on kõigil soovijatel võimalik vaktsineerida gripi ja covidi vastu aega broneerimata.

Viljandi haigla infektsioonikontrolli teenistuse õendusjuhi Tiina Tederi sõnul on sellise vaktsineerimisvõimaluse loomise eesmärk pakkuda soovijatele mugavat viisi end viiruste eest kaitsta. „Käes on sügis ning alanud on ka viiruste hooaeg. Praegu on hea aeg vaktsineerida end covidi ja gripi vastu. Vaktsineerimiskabinetiga, kuhu ei pea aega eelnevalt broneerima, tahame anda inimestele võimaluse kaitsesüsti tegemist enda jaoks paremini planeerida. Näiteks on võimalik amulatoorsele vastuvõtule tulles ka mugavalt vaktsineerimas ära käia,“ selgitas Teder.

Vaktsineerimiskabinet on avatud tänasest kuni 31. oktoobrini esmaspäevast reedeni kell 9 - 15  Viljandi haigla suures majas 2. korrusel A-korpuses. Kui vaktsineerimiskabinetis õde parasjagu ei ole, siis tuleb pöörduda 2. korruse registratuuri.

Covidi ja gripi vastu on soovitav vaktsineerida kõigil riskirühma kuuluvatel inimestel. Mõlemad vaktsiinid on riskirühmadele tasuta.  Samas on võimalik vaktsineerima tulla ka nendel inimestel, kes ei kuulu riskirühma. Inimestele, kes soovivad samuti end viiruste eest vaktsineerida, kuid riskirühma ei kuulu on gripivaktsiini hinnaks 17 eurot.

Riskirühma kuuluvad kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased inimesed ning alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks.

Endiselt on aga olemas võimalus endale vaktsineerimiseks aeg broneerida. Seda saab teha Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343001.

Vaktsineerimisega seotud küsimused on oodatud telefonil 5865 1800 (E-R 8-16) ja meili aadressil vaktsineeri at vmh dot ee.

Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö aitab patsientidel enda terviseseisundist teadlikum olla

26.09.2024

Eelmise aasta suvel alustas kolmes Eesti maakonnas kahe aasta pikkune esmatasandi, sotsiaalsüsteemi ja eriarsti koostöö ja ravijuhtimise mõju testiv kliiniline uuring. Aasta jooksul on uuringusse kaasatud juba üle 400 inimese.

PAIK ehk paikkondlik ravijuhtimise teenus on mõeldud vähemalt 45-aastastele krooniliste haigusega inimestele, kes vajavad ka sotsiaalset tuge, et elu kodus oleks pikem ja kvaliteetsem. Patsiendile osutab teenust õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuht, kes teeb koostööd patsiendi endaga, tema perearstiga ja vajadusel ka teiste spetsialistidega. Patsiendile koostatakse ühiselt terviseplaan ning tehakse selgeks tema tervise- ja sotsiaalse toe vajadused.

Kliinilises uuringus on patsiendid jagatud loosi teel kahte gruppi. Ühte gruppi kuuluvad patsiendid saavad uudset PAIK teenust, teine grupp seal kõrval seda konkreetset teenust ei saa, ent tavapäraseid vajalikke tervisehoiu- ja sotsiaalteenuseid saavad mõlemad grupid samamoodi ja seda täpselt nii, nagu vaja. Mõlemal grupil on oluline roll täita oma tervist ja heaolu puudutavad küsimustikud.

Teenus aitab patsiendil olla teadlikum oma tervisest

PAIK teenuse meeskond on juba varasemalt märganud mitmeid kasutegureid, mida selline meditsiini- ja sotsiaalvaldkonda ühendav teenus võiks pakkuda. Teenuse oluline osa on patsiendile terviseplaani koostamine. Konkreetse uuringu raames oleme terviseplaane juba rohkem kui 150 inimesele teinud ja seda koos patsiendiga. Näeme, et selline inimese kaasamine tema enda terviseplaani koostamisse aitab paremini oma tervist jälgida ning aru saada oma haigustest. Oluline osa terviseplaanist on ka juhised, mida ise esmaselt teha, kui haigus ägeneb, et vältida erakorraliselt haiglasse sattumist,“ rääkis PAIK teenuse meeskonna juht Kadri Oras.

Koostatud terviseplaan pannakse Orase sõnul ülesse terviseportaali, kust saavad patsiendid ise kui ka tema arstid seda vaadata. „Arstid näevad, mis on inimese aktuaalsed diagnoosid, ravimid, mida ta igapäevaselt tarvitab, millised uuringud, arsti külastused või analüüside andmised on järgneval aastal plaanis ja mida inimesele on õpetatud tegema juhuks, kui tema terviseseisund ootamatult halveneb,“ selgitas ta.

Inimesed suhtuvad esialgu uuringusse küsivalt

PAIK teenuse meeskonna juhi sõnul on nad selle aasta jooksul palju õppinud. „Me näeme, et patsientidele on oluline teha eelnevat selgitustööd. See tähendab rääkida selgelt, mis see uuring on, mis teenus see selline on ja mis on need kasutegurid, mis nad uuringust saavad, ja seda ka siis, kui loosi teel nad ei satu PAIK teenuse gruppi“ ütles Oras. „Samuti on patsientidele oluline, et neid kuulatakse rahulikult ära, võetakse tõsiselt ning austatakse nende valikuid. Patsienti abistab tema ravi juhtimisel PAIK teenuse raames tervisejuht, kes patsiendiga tegeleb. Hiljuti ütles üks 75-aastane mees, kui teda külastas plaanilise visiidi ajal teine tervisejuht kui tavapäraselt: „Mina ka ei tea, kes te seal kõik olete, aga teie kõigiga on tore vestelda.“

Nii mõnigi on helistanud ja ise küsinud võimaluse järele PAIK teenust saada. „Antud kliinilise uuringu raames aga ei ole paraku võimalik sellist teenust veel kõigile pakkuda ning riskipatsiendid, keda saame uuringusse kutsuda, on tuvastanud teaduslikud valemid,“ kirjeldas PAIK teenuse meeskonna juht.

Ta lisas, et on ka inimesi, kes soovivad PAIK teenust, aga tegelikult selleks vajadust ei ole ning inimesi, kes sobiksid hästi uuringusse, kuid ise liituda ei soovi. „Üks 87-aastane patsient ütles hiljuti nii armsasti tervisejuhile, kes teda uuringusse kutsus: „Mul on kodus lausa müstiline olend, kes mu eest hoolitseb – minu naine!“,“ ütles Oras muiates.

Kuidas saab uuringuga liituda?

Sobiliku sihtrühma on PAIK teenuse meeskond juba eelnevalt tuvastanud ning uuringusse kutsutakse ainult kindla sihtrühma patsiente. Uuringusse kaasatakse patsiente ainult inimese enda nõusolekul ning seda olukorras, kus inimene on sattunud juba haiglasse ja on teada, et tal on tuvastatud kõrgem risk sattuda uuesti haiglasse. Samamoodi saadetakse ka sihtrühma kuuluvatele patsientidele koju posti teel uuringus osalemise kutsed.

„Uuringus osalemise kutsed on saanud enamus juba Viljandi linnas ja Viljandi vallas elavad sihtrühma kuuluvad inimesed. Peagi saavad kutsed ka Mulgi valla kogukonna elanikud. Olles saanud kutse, saavad nad soovi korral kutsel toodud telefoninumbril kokku leppida aja tervisejuhi vastuvõtule. Tervisejuht juba selgitab täpselt kõike uuringusse puuduvat,“ lausus Oras. Tervisejuhi vastuvõtu toimumiskoha lepib tervisejuht ise patsiendiga kokku.

PAIK teenuse meeskond on kohtunud ka Mulgi valla sotsiaalvaldkonna ametnikega. „Oleme samuti valmis kliente uuringus osalemise osas igakülgselt toetama ning lisaküsimuste korral saab ka meie poole pöörduda,“ ütles Mulgi valla sotsiaalnõunik Liana Andruško.

PAIK teenuse kliiniline mõju-uuring on Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada sarnaste teenuste mõju mitme üheaegse kroonilise haigusega patsiendi tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule ja teenuse rakendatavus erinevates piirkondades ja tervishoiusüsteemi kontekstides. 

PAIK teenusest saab rohkem lugeda siit: https://paik.vmh.ee/  

Foto (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla):  Fotol vasakult tervisejuhid Karoliina Hunt, Eneli Tulp, Elvi Link, Aive Purason, Luule Vitsur

 

Veel jõuad osaleda: soolevähi sõeluuringu vastu on tänavu erakordselt suur huvi

20.09.2024

Pressiteade
TERVISEKASSA

Eestis on juba aastaid korraldatud sõeluuringut soolevähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks. Tänavu on uuringu vastu erakordselt suur huvi ning Viljandi maakonnas on seni soolevähi sõeluuringust osa võtnud 44% kutsututest.

Soolevähk on aina sagedamini esinev haigus, mida diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 1000 inimesel. Tervise Arengu Instituudi vähi sõeluuringute registri andmed näitavad, et sõeluuringu käigus leitakse pigem üles vähieelsed muutused – ligi igal 70. sõeluuringul osalejal avastati vähieelsed muutused, mida ravides õnnestub vähki haigestumist vältida. Samas vähk avastatakse vaid ligi igal 540. osalejal. Sõeluuringu väliselt avastatud vähijuhud on aga tihti juba kaugele arenenud, mistõttu rõhutab Tervisekassa regulaarselt sõeluuringul osalemise olulisust.

“On rõõm näha, et sõeluuringul käimisest on kujunemas normaalne tervisekäitumise osa ja kiidan kõiki, kes juba uuringust osa on võtnud. Eelmisel aastal osales soolevähi sõeluuringul rekordarv inimesi ning uuringust võttis osa 60,4% kutsututest. Ka tänavu on soolevähi sõeluuringust tublisti osa võetud – praeguse seisuga on huvi sõeluuringu vastu isegi suurem kui möödunud aastal samal ajal,” sõnas Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna, lisades, et sel aastal on üle Eesti soolevähi sõeluuringust seni võtnud osa 45% kutsututest.

Sõeluuringul tasub osaleda ka siis, kui kaebused puuduvad, sest vähieelsed muutused või varajases staadiumis vähk endast märku ei anna. “Sõeluuring ongi eelkõige mõeldud tervetele, kaebusteta inimestele, sest uuringu käigus on võimalik leida vähieelsed muutused enne haiguse ja sümptomite tekkimist. Enamikule annab sõeluuringul osalemine kindlustunde ja teadmise, et nende tervisega on kõik korras – edasistele uuringutele saadetakse vaid 6% osalenutest. Mida varem vähk avastatakse, seda kergem on seda ravida,” selgitas PERH-i üldkirurg ja vanemarst Indrek Seire ning täpsustas, et lisauuringuid vajavate inimeste seast avastatakse vähk umbes 10%-l. Enamikel juhtudel leitakse lisauuringute käigus aga vähieelsed muutused ning neil inimestel õnnestub tänu õigeaegsele sekkumisele vähidiagnoosi saamist vältida.

Soolevähi sõeluuringule on kutsutud 60–68-aastased mehed ja naised iga kahe aasta tagant. Suurna sõnul käib ka järjepidev töö selle nimel, et sõeluuringu sihtrühma esimesel võimalusel laiendada ja et sõeluuringul osalemine kutsutute jaoks mugavamaks muuta. “Juba selle aasta jooksul tekib võimalus sõeluuringuks vajalikku peitvere testi tagastada lisaks kirjakastile ka pakiautomaadi kaudu. See annab inimesele valikuvõimaluse kasutada endale kõige mugavamat lahendust ja muudab seeläbi uuringul osalemise lihtsamaks. Samuti teeme koostööd madalama osalemismääraga piirkondade perearstidega, et mõista paremini sihtrühma vajadusi ja jõuda suurema hõlmatuseni,” sõnas Suurna.

Tervisekassa juhib soolevähi varajase avastamise olulisusele tähelepanu ka kampaaniaga “Elav tõestus”, mille keskmesse on toodud vähktõvest paranenud inimesed, kelle lootustandvad ja julgustavad lood kinnitavad, et vähk on ravitav. Soolevähi sõeluuringust kutsub inimesi osa võtma Peeter Kukk, kes sai seitse aastat tagasi sõeluuringu käigus soolevähi diagnoosi. “Julgustan kõiki kindlasti sõeluuringust osa võtma. Minul olid sõeluuringu hetkeks juba sümptomid tekkinud, ent tänu sõeluuringule oli siiski võimalik õigeaegset ja tulemuslikku ravi saada,” sõnas Kukk.

Ka Viljandi maakonnas sõeluuringute kommunikatsiooniga tegelev Kärt Russak julgustab inimesi sõeluuringust osa võtma. “Kiidan kõiki tublisid Viljandi maakonna elanikke, kes on juba soolevähi sõeluuringul osalenud ning soovitan ka kõigil teistel kutsututel seda esimesel võimalusel teha. Uuringul osalemine on enamikel juhtudel hea viis saada meelerahu, et tervisega on kõik korras,” sõnas ta.

Tänavu on tasuta uuringule kutsutud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised ja mehed sünniaastaga 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Soolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule. Vastuvõtul antakse väljaheiteproovi võtmiseks vajalik peitveretesti komplekt. Proovi saab mugavalt võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse. Proovi saatmise postikulu on eelnevalt tasutud. Tervisekassa kinnitab, et juhul kui peaks tekkima vajadus lisauuringuteks või raviks, siis ka need kulud on kaetud kõigile, sealhulgas ravikindlustuseta inimestele.

Sõeluuringu kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või Tervisekassa klienditoelt kirjutades info at tervisekassa dot ee  ning helistades 669 6630. Vaata ka: https://soeluuring.ee/soolevahk/

 

Perekooli loengud alustavad oktoobris tasuta

20.09.2024

Loengud toimuvad naistenõuandla saalis B-korpuse II korrusel kabinetis B223 (eelnevalt käia läbi registratuurist). Üks loeng kestab orienteeruvalt 2 tundi.

01.10, kell 16.00
RASEDUSAEGNE ELUVIIS (muutused naise kehas, toitumine, liikumine), lektoriks ämmaemand Tiia Helve.

08.10, kell 16.00
ETTEVALMISTUS SÜNNITUSEKS JA SÜNNITUSVALU LEEVENDAMINE (sünnituse algus (millal haiglasse minna ja mida kaasa võtta), sünnituse kulg, haigla protseduurid, sünnitusplaan. Toimetulek sünnitusvaluga, erinevad keha-ja sünnitusasendid, massaaž, füüsiline tugi ja tugiisiku roll sünnitusel, võimalusel sünnitusosakonna tutvustus), lektoriks ämmaemand Marge Varik.

15.10, kell 16.00
SÜNNITUSJÄRGNE PERIOOD JA VASTSÜNDINU HOOLDUS (muutused naise kehas, rasedusest hoidumine, imiku hooldus), lektoriks ämmaemand Liisa Mettus. 

22.10, kell 16.00
IMETAMINE (õpetus rinnaga toitmisest, imetamisvõtted, võimalikud tekkivad probleemid ja küsimused), lektoriks ämmaemand Kadi Mitt.

Registreerimine loengutele ja tasumine toimub Viljandi haigla registratuuris telefonil 434 3001 ja e-posti aadressil: registratuur@vmh.ee.

Patsiendi turvalisele raviteekonnale aitab kaasa õige uuring õigel ajal ja avatud suhtlemine

17.09.2024

Täna, 17. septembril, tähistatakse ülemaailmset patsiendiohutuse päeva. Selle aasta teema on haiguse õigel ajal ja õigel viisil diagnoosimise olulisus patsiendiohutuse tagamiseks, mille raames tuletab Viljandi haigla meelde nii patsiendi rolli ohutuse tagamisel kui selgitab ka tervishoiutöötajate panust. 

Haiguse õigeaegne ja täpne diagnoos on patsiendi raviteekonnal väga olulise tähtsusega ning seejuures on oluline roll täita ka patsiendil endal. “Patsiendi raviteekond algab visiidiga tervishoiutöötaja juurde. Visiidil on võtmetähtsusega anamneesi andmine – korrektne tervisekaebuste kirjeldamine, kas ja milliseid ravimeetodeid on eelnevalt rakendatud ning avatud ja aus suhtlemine tervishoiutöötajaga. See kõik on aluseks diagnostiliste uuringute vajaduse hindamiseks ja määramiseks ning nii on palju kindlam, et patsiendile saab teostatud õige uuring ja õigel ajal,” selgitas diagnostikakliiniku õendusjuht Ly Muri.  

Igal patsiendil on võimalik Patsiendiportaali kaudu sulgeda oma terviseandmed, kuid selle tegemine piirab ka tervishoiutöötaja ligipääsu patsiendi terviseandmetele. Juhtiv radioloogiatehnik Gerli Lepik selgitab, et terviseandmete sulgemisel patsiendiportaalis piiratakse ühtlasi ka ligipääs digitaalselt väljastatud saatekirjadele. Lepiku  sõnul on selliseid olukordi ette tulnud, et pöördutakse uuringule pääsemiseks radioloogia registratuuri, kuid nemad saatekirja ei näe ja uuring jääbki tegemata, sest inimene on ise oma terviseandmetele ligipääsu piiranud.  

Samal põhjusel on tervishoiutöötajatel võimatu tutvuda ka patsiendile eelnevalt teostatud uuringutega. Varasemate uuringute tegemisest arstile teada andmine on väga oluline, sest liiga tihti ei ole teatud uuringuid kasulik teha. “Uuringud on patsiendi diagnoosi ja ravi määramiseks väga vajalikud, kuid osade uuringute tegemisel kasutatakse kiirgust, seega ei ole tervisele hea neid liiga sageli teha. Varasemad uuringud võivad arsti jaoks anda juba vaja mineva info ning sellisel juhul on patsiendile ohutum kui uuringut ei teostata uuesti,” ütles Lepik.  

Ta tõi ka näite sellest, mis võib juhtuda, kui avatud suhtlemist ei toimu: “Meil oli selline juhus, et patsiendi tervisemure väljaselgitamiseks saatis arst ta kompuutertomograafia uuringule. Uuringut teostama pidanud radioloogiatehnik aga avastas, et patsiendile on sama uuring neli tundi tagasi teises haiglas juba tehtud ning uut uuringut tegelikult tarvis ei olegi. Selle näite puhul oleks võinud patsient avatult tervishoiutöötajale oma varasemat raviteekonda kirjeldada,” ütles Lepik.  

Ta lisas, et patsiendi ohutuse huvides ei tee Viljandi haigla vastavalt rahvusvahelistele soovitustele ning 2023. aasta lõpus Tervisekassa poolt kinnitatud ravijuhendile röntgenülesvõtteid ninakõrvakoobastest. “Ka ninaneelu röntgenülesvõtteid, mida varasemalt telliti peamiselt laste neelumandli suurenemise diagnoosimiseks, teeme edaspidi vaid kõrva-nina-kurguarsti põhjendatud saatekirjaga. Nende uuringute mittetegemise põhjuseks on patsiendiohutuse tagamine radioloogias. Kui diagnoosi saamiseks on ohutumaid ja paremaid viise, kui kiirgusega uuringu teostamine, siis tuleb valida need paremad viisid. Ninakõrvalkoobaste ja ninaneelu röntgenülesvõtete tegemisel peame arvestama kiirguse potentsiaalse kahjuga, kuid kliiniline kasu nendel puudub. Meie eesmärk on aga tagada uuringutel patsiendi turvalisus ja teha vaid vajalikke uuringuid,” selgitas juhtiv radioloogiatehnik.  

Viljandi haigla üks eesmärk on pakkuda patsiendile ka võimalikult kiiret teekonda uuringule jõudmiseks, et tagada vajalik õigeaegne ravi. “Mitmel pool Eestis on probleemiks pikad magnetresonantstomograafia (MRT) uuringu järjekorrad. Viljandi haiglas oleme aga töö korraldanud nii, et patsient saaks uuringule maksimaalselt kahe nädala jooksul. Samuti oleme tekitanud igaks päevaks erakorralised ajad patsientidele, kellele on uuringule saamine elulise tähtsusega,” rääkis Lepik.  

Juhtiv radioloogiatehnik tõi ka näite radioloogia osakonna paindlikkusest ja tekkivate probleemide lahendamisest. “Nii meil kui patsientidel on oluline teadvustada, et ka uuringute teostamisel võib mõnikord vigu tekkida. Püüame oma meeskonnaga aga alati parima võimaliku lahenduse leida. Näiteks oli hiljuti olukord, kui radioloog, kes tegeleb uuringute kirjeldamisega, märkas, et patsiendile on tellitud ja ka teostatud MRT uuring valest piirkonnast. Patsient pidi aga sellel samal päeval minema Tartusse eriarsti vastuvõtule eesmärgiga uuringu tulemusi arutada. Õnneks oli meil paar tundi aega, et olukord lahendada ning kutsusime koheselt patsiendi uuele uuringule. Uuringu teostamine võttis 30 minutit ja seni, kuni patsient oli teel Tartusse, jõudis radioloog  uuringu ka ära kirjeldada,” kirjeldas Lepik.  

Eelmine näide ilmestab, et tänu tehnilistele lahendustele liiguvad uuringute vastused kiiresti raviarstini. Samuti liiguvad haiglate vahel ka vereproovide vastused, mis on samuti olulised patsiendile diagnoosi määramiseks. “Oluliseks uuenduseks on see, et Viljandimaa inimesed, kes on Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendid, ei pea vereproovi andmiseks enam Tartusse minema. Seda saab teha lähedamal ehk Viljandi haiglas,” rääkis juhtiv bioanalüütik Karita Kopp, “See on patsiendi jaoks väga mugav lahendus, kuid hetkel see kõigi haiglate vahel nii ei toimi, mis on tingitud erinevate infosüsteemide kasutamisest.”  

Lisaks on labori seisukohast patsiendiohutuse tagamiseks oluline proovinõude korrektne markeerimine. ‘’Kui perearst annab kaasa proovinõule kleebitava triipkoodi, siis see on eelistatuim variant proovinõu märgistamiseks. Kui mingil põhjusel triipkoodi ei ole, siis kirjutada proovinõule loetavalt patsiendi õige isikukood ja nimi. Seda tehes jälgida, et markeering on loetav, sest nii väheneb risk vigade tekkimiseks. Kvaliteedi tagab ka korrektse proovinõu kasutamine. Viljandi haigla verevõtukabinetist on võimalik vajadusel proovinõusid võtta. Need aspektid toetavad, et õige vastus jõuaks õige patsiendi haiguslukku,’’ lisas juhtiv bioanalüütik. 

Diagnostikakliiniku õendusjuht Ly Muri rõhutas, et oluline on järgida ka tervishoiutöötaja antud juhtnööre uuringuks ettevalmistamisel. “On diagnostilisi protseduure, mis eeldavad söömata-joomata olemist, ravimiskeemis ajutiste muutuste tegemist või muud ettevalmistust. Nende järgimine on vajalik selleks, et teha uuring kvaliteetselt ja kindlustada uuringu õnnestumine esimese korraga. See toetab patsiendi kiiret õige ravini jõudmise protsessi,” ütles Muri. 

Nagu öeldud, on diagnoosini jõudmisel ja raviplaani koostamisel väga oluline roll diagnostikal. Seega peab patsiendiohutuse seisukohast diagnostika olema kvaliteetne ning kasu ei tohi üle kaaluda potentsiaalset kahju. Selleks on oluline meeskonnatöö tervishoiutöötajate kui ka patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel. 

Ülemaailmne patsiendiohutuse päeva tähistamine sai alguse 2019. aastal. Päeva eesmärk on rahvusvaheliselt tõsta nii poliitikute, tervishoiujuhtide ja -töötajate kui üleüldiselt ühiskonna teadlikkust patsiendiohutusest. 

 

Telia kõneside on taastunud!

05.09.2024

Anname teada, et kõneside on taastunud!
 
***
 Anname teada, et hetkel on häiritud kogu Telia kõneside, mistõttu ei pruugi saada ka Viljandi haiglaga telefoni teel ühendust. Vabandame!

Telia on probleemist teadlik ning tegeleb selle lahendamisega. Anname teada, kui kõneside on taastunud. 

Õpiränne Rootsi 13.08.-15.08.2024

04.09.2024

 Mismoodi toimub haiglate koristamine Rootsis? Selleks osalesime kolmepäevasel õpirändel Stockholmis ja Norrköpingu haiglas. Õpirändel osalesid konsortsiumi liikmed SA Pärnu Haiglast, SA Narva Haiglast, SA Viljandi Haiglast, AS Medicum Tervishoiuteenustest, SA Elva Haiglast, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, AS Valga Haiglast, Tartu Rakenduslikust Kolledžist, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumist. Õpiränne oli toetatud Erasmus+ konsortsiumi õpirändeprojekti nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792 ja 2024-1-EE01-KA121-VET-000236654 poolt.

Töövarjutamise korraldas vastuvõtja organisatsioon Visera AB-st haigla koristusele spetsialiseerunud koolitaja-konsultant Karin Perling.

Õpirände läbivad teemad olid haigla koristamine, infektsioonide levimise takistamine ja koristuse kvaliteedi hindamise tähtsus haigla keskkonnas. Lisaks tutvuti ka koristusandmete digitaalse kogumise, nende analüüsimise ja järelduste tegemise võimalustega Rootsi haiglate kogemuste näitel. Koolituspäevadel tutvustas Karin põhjalikult erinevaid haigla koristamise põhimõtteid sh kuidas takistada infektsioonide levikut.

Koolitusel kõlama jäänud faktid:

  • 80% infektsioonidest kandub edasi käte kaudu, seetõttu on käte hügieen määrava tähtsusega.
  • Haiglates on väga oluline, kes ja kus käib, ning et kõigile kehtiksid samad hügieeninõuded. Ei ole mõeldav, et tehnik liigub operatsioonisaalis enda riietusega (mida tegelikult juhtub) kui arstidele ja õdedele kehtivad teised reeglid.
  • Väga oluline roll on järjepideval ja regulaarsel informatsiooni ja tagasiside edastamisel.
  • Ei ole olemas ühtseid koristamise reegleid. Igal ruumil/osakonnal/objektil on erinevad puhtusenõuded lähtudes ruumi otstarbest.
  • Rootsi haiglates on kasutusel kleebised, mis näitavad ruumis kehtiva koristuskvaliteedi taseme ja mitu korda nädalas tuleb soovitud puhtusetase saavutada.
  • Infektsioonide levimise takistamisel on väga oluline roll riietusel. Rootsis tehtud uuringutes selgus, et ühekordsed riided eraldavad oluliselt vähem infektsiooni baktereid kandvaid nahaosakesi, sh naised levitavad vähem nahaosakesi kui mehed.
  • Saime kinnitust sellele, kui oluline on kuivatamine. Tähtis on mikrokiudlapid pärast pesemist masinas kuivatada, vastasel korral võivad kangas olevad bakterid paljunema hakata, mille tulemusel kantakse mustus uuesti laiali.
  • Vajaduspõhine koristamine on võtmetähtsusega. Erinevate uuringute ja case-study-de näitel selgus, et vaid nii on võimalik pakkuda ühtlaselt kõrget puhtusetaset samal ajal kasutades ressursse optimaalselt. Vajaduspõhisust on võimalik saavutada vaid tänu digitaalsete koristuslahenduste kasutusele võtule.
  • Huvitav fakt: keskajal kulus katku levimiseks ümber maakera 70 aastat, aga SARS-CoV-2 (COVID-19) haiguse levimiseks kulus vaid 3 kuud. See näitab selgelt, et kui inimesed reisivad ja ei rakenda ennetusmeetmeid, siis levivad haigused ja infektsioonid kordades kiiremini.

Õpirändel toimus töövarjutamine Norrköpingu haiglas case-study raames, kus olime vaatlemas, kuidas haigla koristus päriselt toimib. Norrköpingu haiglas võttis meid vastu haigla koristuskvaliteedijuht Bitte. Saime näha, millised protsessid ja tegevused on välja töötatud selleks, et ei toimuks mustuse ja infektsioonide levik. Igal tegevusel ja protsessil oli kindel põhjus. Lisaks nägime, milliseid töövahendeid ja meetodeid nad kasutavad.

Mõningad huvitavad faktid haiglast:

  • Haigla on täielikult üle läinud käelaba suuruste mikrokiudlappide kasutamisele. Põhiline põhjus on vältida lapi voltimist, kuna teaduslikult on tõestatud, et mikroobid ja infektsioonibakterid on võimelised tungima läbi mikrokiudlapi tekstiili lapi puhtale poolele, mis soodustab mustuse ja infektsioonide laialikandmist.
  • Koristusruumides on eraldatud puhas ja must tsoon. Mustas tsoonis toimub lappide ja koristuskärude puhastamine, mis liiguvad edasi puhtasse tsooni. Tööstuslikud pesumasinad on kahepoolsed, mis tähendab, et mustas tsoonis pannakse määrdunud lapid sisse ja teiselpool seina olevas puhtas tsoonis võetakse puhtad lapid pesumasinast välja.
  • Haigla kasutab vaid niisutuspudeleid, kuna teaduslikult on tõestatud, et pritspudelid soodustavad haiguste ja infektsioonide levikut, sest pihusti otsa (seda, kust puhastusaine välja lendub) ei ole võimalik puhastada ja on soodne koht bakterite paljunemiseks ja levikuks.
  • Väga palju on rõhku pööratud töötajate juhendamisele. Kõikjal on erinevad stendid koos juhistega – milliseid ja mis järjekorras puhastustegevusi tegema peab.

Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta septembris

29.08.2024

SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses (Turu tn 10, Viljandi) asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta augustis.

Röntgen: 8:30-15:00 kuupäevadel 2, 4, 5, 6, 9, 11, 12, 13, 16, 19, 20, 23, 24, 25, 26, 27 ja 30. 18.09 on Tervisekeskuses asuv radioloogiakabinet SULETUD, radioloogilisi uuringuid teostame SA Viljandi Haigla suures majas Pärna tee 3, Jämejala küla.

Ultraheli: 8:30-15:00 kuupäevadel 3, 10 ja 17. Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.

NB! Ultraheli päevadel radioloogiakabinetis röntgenülesvõtteid ei teostata. Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096 

Infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:

Gerli Lepik
SA Viljandi Haigla                                                                                        
juhtiv radioloogiatehnik
tel 435 2097 / 53541881                                                                             
e-post gerli dot lepik[at]vmh dot ee

Õpiränne Maltale 05.08.-09.08.2024

19.08.2024

Puhastuseksperdi poolt organiseeritud järjekordne õpiränne toimus 05.08.-09.08.2024 Maltal. Õpirändel osalesid konsortsiumi liikmed Narva Haiglast, Ida-Tallinna Keskhaiglast, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Uma Puhastus OÜ-st, Viljandi Haiglast, Arkaadia Puhastus OÜ-st, Ida-Viru Keskhaiglast, Tartu Rakenduslikust Kolledžist, SOL Baltics OÜ-st, Elva Haiglast ja AS-st Medicum. Õpiränne oli toetatud Erasmus+ konsortsiumi õpirändeprojekti nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792 ja 2024-1-EE01-KA121-VET-000236654 poolt.

Õpirände programmi ja töövarjutuse korraldas vastuvõtja organisatsioon Paragon Europe. Põhjaliku ja inspireeriva koolitusprogrammi viis läbi ISO juhtimissüsteemi konsultant Luke Desira.

Töövarjutuse raames jälgisime hooldekodu koristamisprotsesside korraldamist ja põhimõtteid. Ühe suure erinevusena nägime koristusmeetodite valikut. Saime teada, et valdavalt kasutatakse Maltal märga koristusmeetodit, mis tähendab koristuskärul oleva pressämbriga vee kasutamist. Märja meetodi koristusefektiivsuse hooldekodus tagas see, et kõik pinnad kuivatati kuiva mikrokiudmopiga. Eestis ning Põhja-Euroopas on tervishoiuasutustes valdavalt liigutud eelniisutatud mopisüsteemi kasutamisele. Eelniisutatud mopisüsteem väljendub praktilises koristamises niiske koristusmeetodina, kus veeämbrit objektil ei tassita, vaid kasutatakse eelnevalt õige doseeringuga niisutatud piisavas koguses moppe.

Töövarjutus hooldekodus andis paljudele õpirändel osalejatele kinnituse, et pigem on Eestis tervishoiuasutuste koristamise ja hügieenilisusega asjad korras ja hästi. Nii näiteks on Eestis paljudes haiglates kasutuses niisutuspudelid, mitte pritspudelid. Pritspudelitest lendvad aine osakesed võivad olla ohtlikud hingamisteedele ning pidev randmeliigutus koormav liigestele. Kui Eestis pestakse niisutuspudeleid regulaarselt, siis Maltal hooldekodu näitel ei pesta pritspudeleid kunagi. Neid kasutatakse ja täidetakse puhastusaine lahusega seni, kuni töövahendi purunedes tuleb uus kasutusele võtta.

Töövarjutusel hakkasid silma avarad puhke- ning pesuruumid personalile. Samuti selgus, et võrreldes Eestiga on hooldekodus hooldajaid ja puhastusteenindajaid ühe elaniku kohta oluliselt suurem arv kui Eestis. See tähendab, et tõenäoliselt esineb vähem tööstressi ning patsiendid saavad kogeda kvaliteetsemat teenust. Tõepoolest märkasid kõik õpirändel osalejad, et hooldekodu elanikud olid eriliselt rõõmsad ja rahulolevad.

Koolitusprogrammis keskendusime ISO 9001 juhtimisstandardi põhimõtete rakendamisele. Kõlama jäi mõte, et standardite järgne juhtimine tõstab tööefektiivsust, aitab edendada põhitegevust ning on juhtimist abistav töövahend. Standardijärgse juhtimise rakendamise eelduseks on erinevate andmete kogumine. Kui sul ei ole andmeid, on sul lihtsalt arvamus ja arvamused võivad olla väga erinevad.

Ükskõik milliste protseduuride kirjeldamine aitab muuta ettevõtte või asutuse tööd efektiivsemaks ja säilitada soovitud kvaliteeti erinevates tegevusvaldkondades. Nii on juhtimises võimalik takistuste ja tagasilöökide puhul keskenduda protseduuri parandamisele mitte inimeste süüdistamisele.

Kui töö käigus ilmneb mingi probleem, siis ISO-standardi põhimõtete järgselt korrigeeritakse tegevusi 5-sammu protsessi järgi:

  • Kirjelda probleem, mis juhtus
  • Lahenda probleem nii kiirelt kui võimalik
  • Leia juurpõhjus, kasutades 5 korda miks-küsimuse meetodit
  • Lahenduse välja töötamine, sh koolitus ja protseduurikirjelduse uuendamine
  • Järelkontroll järgnevatel kuudel veendumaks, kas protseduurikirjelduse täiendus tagab edaspidi sujuva töö

Õpirände suureks eeliseks on teiste riikide puhastusprotsesside nägemine ja kogemuste jagamine – see laiendab silmaringi ja võimaldab õppida teiste kogemusest. Samuti on õpirändel boonuseks õpirändegrupis sama eriala inimeste tundma õppimine ja uute kontaktide saamine – sellest sünnivad suurepärased koostöövõimalused ja innovaatilised ideed, kuidas koristusvaldkonda edendada.

 

Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta augustis

01.08.2024

SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta augustis.

Röntgen: 8:30-15:00 kuupäevadel 5, 12, 19, 26. Augustikuu teistel päevadel kabinet SULETUD!

Ultraheli: 8:30-15:00 kuupäevadel 6, 27. Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.

NB! Ultraheli päevadel radioloogiakabinetis röntgenülesvõtteid ei teostata. Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi Haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096 

Infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:

Gerli Lepik
SA Viljandi Haigla                                                                                        
juhtiv radioloogiatehnik
tel 435 2097 / 53541881                                                                             
e-post gerli dot lepik[at]vmh dot ee

 

Naistekliinikul on Viljandi haiglas sündinud beebidele kingitus

01.08.2024

Alates tänasest, 1. augusti saavad kõik Viljandi haiglas sündinud beebid naistekliinikult kingituseks haigla logoga hõlmikbodid.

„Iga lapse sünd on ime ning erakordne sündmus kogu perele. Selle tähistamiseks soovime Viljandi haiglas ilmavalgust näinud beebidele teha ka omalt poolt kingituse. Kingime igale väiksele ilmakodanikule mugava bodi, mis jääb meenutama seda imelist sünnihetke Viljandi haiglas,“ ütles vastutav ämmaemand Anne-Liis Pärna.   

Hõlmikbodid on kahes toonis ning need on valmistanud Uduvill OÜ. Bodid on tehtud bambustrikotaažist, mis on oma pehmuse, niiskuse imavuse, antibakteriaalsuse, hüpoallegeensuse ning temperatuuri reguleeriva toime poolest beebidele hästi sobiv materjal. 

 

Foto (SA Viljandi Haigla): Esimene Viljandi haiglas sündinud beebi, kes sai kingituseks hõlmikbodi. Aitäh modellile ja tema vanematele! 

Ringmaja juurde valmis perepäevaks püsilillepeenar

19.07.2024

Sel laupäeval, 20. juulil toimub hoolekandekeskuse ringmajas perepäev. Selleks, et perepäeval ja ka edaspidi oleks meie klientidel ja patsientidel lilleilu, mida nautida, lõid meie usinad töötajad, kliendid ja abilised püsilillepeenra.

Peenra rajamist vedas eest Viljandi haigla laboriarst Ruth Männik, kelle sõnul sai idee alguse juba eelmisel aastal: „Minu sõbranna, Asu talu perenaine Aide Vendla otsustas proovida kasvatada endale seemnetest püsililli. Kuna seemnest kasvatamisel ei saa kunagi täiesti kindel olla, et sellest korralik taim tuleb, siis olid kogused suured. Taimi sai aga ohtralt ning niisama ta neid ära visata ei tahtnud. Mul tekkis aga mõte, et miks mitte luua silmailu Jämejala vaimse tervise külla, kus on palju patsiente ja kliente, kellele see kindlasti rõõmu valmistab. Eelmisel aastal plaan veel käiku ei läinud, kuid sel aastal tuli hoolekandekeskus minu mõttega toredasti kaasa. Lisaks Aidelt saadud floksidele ja päevaliiliatele tuli lilli ka minu enda ja Veronika Ariva aiast ning Ursula Mikkorilt,“ rääkis ta, kuidas ühest vestlusest aiandushuviliste vahel see vahva idee tekkis.

Peenra rajamisega alustati selle nädala alguses ning tänaseks on suur töö tehtud ja lilleilu ringmaja hoovi kaunistamas. Männiku sõnul pole ta nii kiiresti oma elus veel ühtegi peenart teinud. „Esmaspäeva hommikul laius seal muru ning kolmapäeva õhtuks sai istutusala juba multši alla. Eile saime ka klientidelt tagasisidet. „Mul on aknast ilus vaade,“ ütles üks ning teine lisas: „ilusad lilled“. Seda oligi minul vaja kuulda, see on kõige südantsoojendavam tänu! Eks see natuke hullumeelne projekt oli, aga miski soosis seda, sest kõik sujus imelisel hästi!“ ütles laboriarst.

Oma suure panuse püsilillepeenra valmimisse andsid nii Jämejala kogukonna liikmed kui ka abilised väljaspoolt. Täname kõiki abilisi – suure panuse eest tegevusjuhendajat Reelika Mägi, aiandusfirmat, kes aitas freesimisega, kõiki taimede annetajaid, pargihooldajat, kes aitas kive tuua, Tõnu Tomsonit, erihoolduse osakonna kliente ja tegevusjuhendajaid ning ringmaja töötajaid!

 

Meditsiiniteenust vanglates korraldab alates juulist Tervisekassa

01.07.2024

Justiitsministeeriumi pressiteade:

 
Alates 1. juulist 2024 liigub tervishoiuteenuse korraldamine Justiitsministeeriumilt üle Sotsiaalministeeriumi vastutusalasse. Tervishoiuteenuse üleviimise järel osutatakse kinnipeetavatele samu teenuseid nagu seni, kuid nende osutamist korraldab ja juhib ühtselt Tervisekassa.
 
„Meditsiiniteenus vanglates jääb endiselt alles ja toimub nagu varasemaltki. Muudatus toimub teenuse juhtimise korralduses, mitte sisulises töös ja arvestab seejuures vangistusseadusest tulenevate eranditega,“ räägib justiitsminister Madis Timpson. „Muudatuse peamiseks eesmärgiks on meditsiinisüsteemi juhtimise korrastamine, et tervishoiuteenuste korraldamine vanglatele kuuluks ministeeriumi vastutusalasse, kellel on selleks parim kompetents. Vanglad saavad edaspidi tegeleda oma põhitegevusega, milleks on inimeste karistuste täideviimine ja nende õiguskuulekamalt ühiskonda tagasi aitamine,“ lisab Timpson.
 
Tallinna vanglas osutab tervishoiuteenust edaspidi Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu vanglas Viljandi haigla ja Viru vanglas Ida-Viru Keskhaigla. Teenust osutatakse ka edaspidi senistes hästi varustatud ja kaasaegsetes meditsiiniosakonna ruumides ja suuresti samade arstide ja õdedega nagu täna, kes liiguvad vanglate koosseisust haiglate alla. Muudatusi ei toimu ka patsientide väljaviimises uuringutele või haiglaravile tervishoiuasutustesse. Juhul, kui vanglas ei saa patsiendile mõnda analüüsi teha või talle muud vajalikku abi osutada, viiakse ta tavahaiglasse ning tema saatmise sinna korraldab vangla.
 
„Vanglameditsiini üleviimine Sotsiaalministeeriumi haldusalasse on oluline samm terviklikuma tervishoiusüsteemi suunas,“ selgitas Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ja lisas, et muudatus ühtlustab kvaliteeti ja loob ülevaate tervishoiuteenuste vajadustest. „Tänan Tervisekassat ja haiglaid, kes on võtnud vastutuse pakkuda vanglates tervishoiuteenust. Neil on olnud väga oluline roll ülemineku õnnestumises,“ lisas Mändmaa. 
 
Alina Poduškina
Vanglateenistuse kommunikatsioonispetsialist
5866 2378
Alina.Poduskina@just.ee
 
 
 

Perekooli juturingid lapseootel peredele augustis pausil

27.06.2024

Lapseootel peredele mõeldud perekooli juturingid augustis ei toimu. Tavapärased kohtumised algavad uuesti septembris.

Optometrist annab nõu: Kuidas suvel oma silmi päikese eest kaitsta?

19.06.2024

Käes on suvi ja ilusad ilmad, mis tähendab, et veedame palju aega õues päikest nautides. UV-kiirguse kahjulikkus nahale on laialt levinud, kuid vähem teatakse sellest, et sarnaselt naha põletusele võib ultraviolettkiirgus kahjustada ka silmade tervist ja nägemist. Viljandi haigla optometrist Ave Viires annab nõu, kuidas on silmi päikselisel ajal hoida ja millist kaitset silmad vajavad.
 
Viirese sõnul on silmadele kõige ohtlikumad UV-A ja UV-B kiirgused ning nende vastu pakuvad kaitset kõige paremini päikeseprillid. “Nimetatud kiirgused jõuavad silmade eri kihtidesse ning võivad põhjustada erinevaid silmahaiguseid ja tuua nägemisprobleemide esinemise varasemasse ikka.  UV-kiirguse põhjustatud silmaprobleemide vältimiseks on ülioluline roll päikeseprillidel. Silmi teadlikult ja järjepidevalt kaitstes saab aga erinevaid nägemiskahjustusi ära hoida,” ütles optometrist. 
 
Kõige olulisem on kaitsta silmi lastel
 
Viirese sõnul peaksid päikeseprille enim kandma lapsed, sest nende silmade pupillid on suured ja läbipaistavad. “Kuni 3. eluaastani on silmalääts täiesti läbipaistev, mistõttu UV-kiirgus jõuab ka silmapõhjani. Seetõttu tuleb laste silmi kindlasti korralike päikeseprillidega kaitsta. Samuti sobivad silmade kaitseks kõikvõimalikud peakatted, mis takistavad päikesel näo ja raami vahelt sisse piiluda,” selgitas ta lisades, et silmad vajavad ka vanemas eas kaitset ning päikeseprille peaksid kasutama ka inimesed, kellel on tundlikud silmad.
 
“Seejuures peaks suvel meeles pidama, et eriti oluline on päikeseprille kanda ka merel ning mere ääres olles. Seda seetõttu, et veepinnalt peegeldumise tõttu ohustab UV-kiirgus mere ääres ka vilus olles,” rääkis Viires.
 
Mida otsida päikeseprillide valimisel?
 
Ave Viirese sõnul tuleb silmi kaitsvaid päikeseprille hoolikalt valida ning seejuures arvestada mitmete oluliste asjadega: “Päikeseprillidel peaks kindlasti olema 100 protsenti UV kaitse. See on vajalik selleks, et päikseprillid filtreeriksid välja kõik kahjulikud UV-kiirgused, mis võivad silmi kahjustada. Samuti võiks valida suurema klaasiava ja kumerama stiiliga päikeseprillid. Suurem klaasiava katab ka õrna silmaümbrusnahka ning kumeram stiil kaitseb näo ja raami vahelt sisse tuleva UV-kiirguse eest. Seega tuleks valida päikeseprillid, mis istuvad silmale lähemal ja ümbritsevad näo külgi, varjates rohkem valgust,” lausus Viires.
 
Ta lisas, et hea on valida ka polariseeritud klaasidega päikeseprillid. “Polariseeritud prilliklaas vähendab pindadelt peegelduvat üleliigset valgust ja annab mugavust päikeseprillidest läbi vaatamisel. Päikeseprillide klaasitoon on aga kosmeetiline, mis tähendab, et valida võiks just sellise tooni ja tumedusastmega klaasid, millega on mugav vaadata ja mis enda maitsele paremini sobib. Oluline on lihtsalt, et need oleks märgistatud 100-protsendilise UV-kaitsega,” selgitas Viires.
 
Prillikandjatele on aga Viirese sõnul parim lahendus optilised päikeseprillid. “Optilised päikeseprillid tagavad, et silmad on kaitstud ja nägemine sama selge kui tavaprillidega. Optilisi päikeseprille on võimalik tellida prilliretsepti alusel nii polariseeritud, fotokroomsete ehk isetumenevate kui ka toonitud klaasidega, sealhulgas progresseeruvate, tuntud kui mitmevaateliste, klaasidena,” ütles optometrist.
 

Patsiendipäev: Kuidas saavad patsiendid kaasa aidata patsiendiohutusele?

06.06.2024

Viljandi haigla ühineb teist aastat järjest rahvusvahelise liikumisega What Matters To You, mille raames tähistatakse 6. juunil patsiendipäeva. Sellel aastal on Viljandi haigla soov patsiendipäeva raames tuua esile patsiendiohutuse teema ning rääkida sellest, kuidas iga patsient saab kaasa aidata turvalise haiglakeskkonna loomisele.

Rahvusvahelise patsiendipäeva eesmärk on tuua tervishoiuteenuse keskpunkti inimene ning julgustada nii patsiente kui tervishoiutöötajaid küsima üksteiselt: „Mis on sinu jaoks oluline?“. Eelmisel aastal oli turvalisus üks märksõna, mis vastustest küsimusele välja tuli ning seetõttu soovib Viljandi haigla selle aasta patsiendipäeval senisest enam patsiendiohutuse teemat teadvustada. Viimastel aastatel Viljandi haiglas astutud sammudest turvalise teenusekeskkonna loomise suunas ning võimalustest patsientidel ise haiglakeskkonna ohutumaks muutmisesse panustada, annavad ülevaate ravijuht dr Mart Kull ja kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderström.

Oluline on teadvustada, et vigu tekib

Patsiendiohutus on üks oluline osa iga haigla organisatsioonikultuurist ning selle arendamine alati prioriteet, samas suur väljakutse. Haigla kvaliteediteenistuse juhi Kätlin Venderströmi sõnul saab ohutuma haiglakeskkonna arendamisest rääkida alles siis, kui teadvustame endale, et erinevatel põhjustel võivad minna ja mõnikord lähevadki asjad viltu.

„Eksimusi tekib kõikides töövaldkondades, mitte ainult tervishoius. Kui me vigade tekkimise võimalust ja tekkinud vigu eitame, siis on keeruline edasi minna. Kui me seda teadvustame ja iseendale tunnistame, on eeldused ohutuskultuuri arendamiseks oluliselt paremad. Sageli on vigade tekkimise põhjuseks süsteemi nõrkused, kuid töötajatena tunneme, et oleme vigade tekkimises süüdi ja ei pruugi osata süsteemi puudujääke sellega seostada. Samas on võimalik süsteeme selliselt üles ehitada või parandada, et vigade tekkimise võimalus oleks minimaalne,“ lausus Venderström lisades, et süsteemi kindlamaks ja turvalisemaks muutmiseks tuleb üles leida selle nõrkused ning muuta süüdistamise kultuur õppimise kultuuriks ehk keskenduda ohutusjuhtumit märgates juhtumiga seotud põhjuste välja selgitamisele, mitte süüdlase otsimisele.

Ravijuhi dr Mart Kulli sõnul on Viljandi haigla jaoks viimasel kolmel aastal patsientide jaoks turvalisema haiglakeskkonna loomine olnud ravikvaliteedi arendamises esmatähtis tegevus ning süsteemi nõrkuste ülesleidmiseks on astutud mitmeid olulisi samme: „Selleks võtsime 2020. aastal kasutusele Tartu Ülikooli Kliinikumi väljatöötatud ohutusjuhtumite raporteerimise infosüsteemi (OI) ja hakkasime potentsiaalselt tõsiste tagajärgede või kõrge kordumisriskiga juhtumeid süstemaatiliselt käsitlema ühisaruteludel ehk juhtumiaruteludel. Samuti hakkasime nende arutelude tulemusi jagama ja tutvustama laiemalt haigla kolleegide vahel, et üheskoos paremini juhtumitest õppida,“ ütles ta.

Turvalisus Viljandi haiglas

Üle maailma käsitletakse patsiendiohutusjuhtumitena kõiki olukordi, kus tervishoiuteenuse osutamise käigus, kas kahjustati või oleks võinud saada kahjustatud patsiendi või töötaja tervis ja heaolu.

„Kui minult küsiksite, kas Viljandi haigla on täiesti ohutu koht patsiendi jaoks, vastaksin, et ei, kindlasti mitte. Ükski haigla maailmas ei saa olla täiesti ohutu koht, aga ma siiralt usun, et Viljandi haigla on täna ohutum koht ravil viibida kui neli või viis aastat tagasi, enne ohutusjuhtumite raporteerimise süsteemi rakendamist,“ rääkis ravijuht.

Dr Kull tõi mõned näited 2023. aastast tõestamaks, miks ta nii usub: „Alustasime 2020. aasta septembris ohutusjuhtumite raporteerimisega, nelja kuu jooksul raporteerisime umbes 30 juhtumit. 2023. aastal raporteerisime rohkem kui 400 juhtumit aastas, mis on enam kui 130 juhtumit nelja kuu kohta. See ei tähenda seda, et 2020. aastal oleks olnud vähem ohutusjuhtumeid ja nüüd on haiglas ohtlik. Vastupidi, see näitab seda, et oleme teinud suuri edusamme ning meil on teadmisi ja julgust sellistest juhtumitest rääkida  ja neist õppida. Arv 400 hõlmab ka juhtumeid, mis oleksid võinud halvasti lõppeda, aga õnneks ei läinud nii. Väga tõsiseid ohutusjuhtumeid või kahjujuhtumeid on meil õnneks vähe,“ kirjeldas dr Kull.

Ta lisas, et Viljandi haigla on edusamme teinud ka ohutusjuhtumite aruteludega: „2023 aastal osalesin ravijuhina rohkem kui 20 sellise juhtumi arutelul. Vaatasime ka üle, kui palju iga selline arutelu korrigeerimist vajavaid kitsaskohti tuvastab ning eelmisel aastal oli see number keskmiselt 3,6 korrigeerivat või parendavat tegevust juhtumi kohta. Tuleb nentida, et kahjuks ei ole 100% kõik kitsaskohad tänaseks parandatud või vajalikud muudatused ellu viidud. Seda seetõttu, et mõned parendustegevused vajavad rohkem aega ja planeerimist ning teatud kitsaskohad vajavad muudatusi hoopis mõne teise haigla töökorralduses või isegi riigi tasemel. Siiski laias laastus on 60-70% muudatustest suhteliselt kiiresti ellu viidavad ja selline on ka meie senine kogemus,“ kirjeldas ravijuht.

Ka patsiendid saavad patsiendiohutusse panustada

Patsiendil on patsiendiohutuse arendamises ning nad saavad ise oma ohutusele palju kaasa aidata, kinnitab haigla kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderström: „Meie jaoks on patsientide tagasiside äärmiselt oluline: nii kriitiline kui ka positiivne tagasiside. Tagasisidet saab jätta paberil haiglasse osakondade sissepääsude juures olevatesse füüsilistesse postkastidesse kui ka saata meile kirjalikult või elektronposti teel aadressil vmh at vmh dot ee. Suhtume patsientide tähelepanekutesse ja kaebustesse tõsiselt ning oleme tänulikud igale kitsaskohale tähelepanu juhtimise eest, sh nii juba aset leidnud ohutusjuhtumist kui ka võimalikust e. tekkida võivast ohutusjuhtumist. Oleme avatud omalt poolt patsiendile täpsustavat informatsiooni jagama, küsimusi läbi arutama ja lahendusi leidma,“ ütles Venderström.

Dr Kull lisas, et sageli pelgavad patsiendid tagasisidet anda: „Ollakse arvamusel, et kui haiglas viibimise ajal oma tähelepanekuid esitada, siis võib suhtumine nendesse muutuda ja võib olla isegi pakutava raviteenuse kvaliteet langeda. Ma ravijuhina südamest loodan, et see nii ei ole, aga kui hirm siiski on, võib oma tähelepanekud esitada, kas pärast ravi episoodi lõppu või digitaalselt juba ülalmainitud kanalites,“ ütles dr Kull.

Lisaks on patsientidel võimalik oma tagasiside jätta ning informatsiooni saata läbi Viljandi haigla patsientide nõukoja. Patsientide nõukoja eesmärk loomisel oli edendada Viljandi haiglas inimesekeskset teenuseosutamist, kanda kogukonnas usaldusisiku rolli, vahendada patsientide küsimusi, probleeme ja ettepanekuid haigla juhatusele ning muuta paremaks patsientide ja nende perekondade informeeritust ning neid eesmärke ka nõukoda on ustavalt täitnud. Patsientide nõukoja kontaktid on leitavad haigla kodulehe avakuvalt (www.vmh.ee) .

Venderström lisas, et pärast haigalakülastust tagasiside andmisele on veel mitmeid võimalusi, kuidas patsiendid ise saavad kaasa aidata ohutuse tagamisele: „Patsiendid saavad kaasa aidata olles oma tervise teekonnal aktiivsed. See tähendab eelkõige teadlikkust ja suhtlemist. Oluline on, et patsiendid mõistaksid oma terviseseisundit, ravi võimalusi ja riske ning julgeksid küsida oma tervist puudutavate otsuste ja toimingute kohta oma raviarstilt, jagaksid vajalikku teavet oma tervisemurede kohta ning peaksid julgelt nõu nii arsti kui lähedastega,“ selgitas ta, „Samuti on oluline järgida haigla poolt kehtestatud piiranguid ja reegleid nakkuste perioodil ning pidada kinni raviplaanist.“

 

Patsiendiohutuskultuuri on võimalik ka hinnata

Seda, milline on meditsiiniasutuse patsiendiohutuskultuur on võimalik hinnata ja mõõta. Selleks on Viljandi haigla viimaste aastate jooksul läbi viinud mitu küsitlust, kaasates nii töötajaid kui patsiente, et planeerida edasisi samme patsiendiohutuse arendamiseks, olukordadest õppimiseks ja teadlikkuse tõstmiseks.

Patsientidele suunatud küsimustiku eesmärk on saada patsientide tagasiside ja hinnang patsiendiohutuskultuuri hetkeseisule. „Selle aasta maikuu lõpus toimus meil teist korda patsiendiohutuse küsitlus statsionaarsel ravil viibivatele patsientide. Küsitluses said patsiendid anda tagasisidet selle kohta, kas haiglaravi ajal anti neile teada, kuhu ja kelle poole pöörduda, kui neil tekkis oma hoolduse või ravi osas küsimusi või muresid ning milline oli infovahetus. Samuti seda, kuidas haigla töötajad suhtusid, kui patsient avaldas millegi kohta arvamust, kas patsient oli haiglas viibimise ajal kindel oma ravi ja hoolduse ohutuses või ka seda, kas patsient koges haiglas viibimise ajal mõnda patsiendiohutusjuhtumit. Samuti küsisime, kas patsiendile oli enne haiglast lahkumist selge, kuidas tema hooldus või ravi pärast haiglas viibimist jätkub, sest see on oluline osa terviklikust raviprotsessist,“ selgitas kvaliteediteenistuse juht.

Ta lisas, et ühelt poolt annab küsitlus olulist tagasisidet aga lisaks on küsitlusel veel üks oluline väärtus: „Need küsimused aitavad patsiendil teadvustada ja mõtestada patsiendiohutust ning seda, kui oluline roll on patsiendil endal patsiendiohutusele kaasa aitamisel. Patsiendiohutuse tagamisel on nii patsiendi ja ravimeeskonna kui ka ravimeeskondade omavaheline hea infovahetus ja koostöö võtmetähtsusega.“

Analoogsed küsitlused toimuvad Venderströmi sõnul ka töötajatele, et saada teada, kuidas hindavad patsiendiohutuskultuuri hetkeseisu töötajad. „Töötajate küsimustik koosneb 27 väitest, mis puudutavad koostööd, töökoormust, juhtimist, arendamist, ohutusjuhtumeid ja süüdistamisvaba kultuuri. Ka selliseid küsitlusi on meil juba mõned olnud ning plaanime neid ka edaspidi regulaarselt teha,“ ütles ta.

Ravijuht dr Mart Kull ütles lõpetuseks, et töö patsiendiohutusega ei lõpe kunagi: „Nagu ma eelpool mainisin, siis ohutuid haiglaid ei eksisteeri. Kinnitan, et Viljandi haigla jätkab võetud kurssi olla avatud ja hea patsiendiohutuskultuuriga haigla, kus nii patsiendid kui kolleegid saavad tunda ennast ohutult!“ 

Viljandi haigla suure maja parklas muutub liikluskorraldus

04.06.2024

Alates esmaspäevast, 10. juunist muutub Pärna tee 3 asuva Viljandi haigla suure maja parklas liikluskorraldus, sealhulgas ka parkimiskorraldus.

Tänaseks on Viljandi haigla suure maja ümber seni märgistamata olnud parkimiskohad joonitud ning alates 10. juunist muutub Pärna tee sissesõidutee lõik, Jämejala tänava poolt haigla suure maja peaukseni tulles ühesuunaliseks (vt liiklusskeemi).

Viljandi haigla logistikaosakonna juhataja Taavi Lemmingu sõnul on muudatuste eesmärk teha klientidele liikluskorraldus ja parkimine sujuvamaks. „Otsustasime parkimiskohad joonida ja märgistada, et oleks selgem, kus ja mil viisil saab parkida. Samuti otsustasime teha eelpool nimetatud sissesõidutee ühesuunaliseks, sest parkimine selle tee ääres jätab liiga kitsa tee kahesuunaliseks liikluseks. Seal muudame ka parkimisstiili: senise teega risti parkimise asemel on nüüd põiki parkimiskohad. Ülejäänud parklas on samuti parkimiskohad joontega märgitud, kuid parkimisstiil jääb seal senisega samaks,“ kirjeldas ta.
 
Foto: liiklusskeem uue liikluskorraldusega, mis hakkab kehtima 10.06.24.

1. juunist on Viljandi haiglas patsientide külastamine taas lubatud

31.05.2024

Seoses ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise langusega pole alates laupäevast, 1. juunist vajalik Viljandi haigla suures majas viibivaid patsiente külastades külastust eelnevalt raviarstiga kokku leppida. Vaid sünnitus- ja günekoloogia osakonnas tuleb külastus eelnevalt valvearstiga kokku leppida.

Patsiente saab külastada külastusaegadel. Haigla suure maja külastusaeg on esmaspäevast reedeni kell 15-18 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16.

Psühhiaatriakliiniku külastusaeg on reeglina esmaspäevast reedeni kell 16-19, laupäeval ja pühapäeval kell 10-16. Vajalik on etteregistreerimine:

  • Akuutpsühhiaatria osakond (Pargi tee 14, I korrus), õeposti tel 435 4260
  • Üldpsühhiaatria osakond (Pargi tee 16, I korrus, B-korpus), õeposti tel 435 2163
  • Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond (Pargi tee 8, I korrus), õeposti tel 435 2183
  • Tuberkuloosiravi osakond (Pargi tee 14, II korrus), õeposti tel 435 4257
  • Sundravi osakond (Pargi tee 22), I korruse õeposti tel 435 4244, II korruse õeposti tel 435 4241, Pargi tee 16, I korrus, A-korpus, õeposti tel 435 4267

Hoolekandekeskuse hooldusosakonna külastusaeg on iga päev kell 13-15, vajalik on etteregistreerimine. Registreeruda saab helistades esmaspäevast reedeni kell 8-15 telefonil 5336 4847 või kirjutades e-posti aadressile kirstin dot riives at vmh dot ee.

Hoolekandekeskuse erihooldusosakonnas toimuvad külastused tavapäraselt eelneval kokkuleppel:

  • Erihooldusosakond A-maja, tel 5358 0709 
  • Erihooldusosakond B-maja, tel 5919 1582 
  • Erihooldusosakond C-maja, tel 5330 5778 
  • Erihooldusosakond 8B, tel 435 2162

Erihooldusosakonnas 8B on selleks eralidi külalistetuba, Jämejala vaimse tervise külas (A-maja, B-maja ja C-maja) toimuvad külastused reeglina õues.

Külastama palume tulla vaid tervena. Ka kergete haigussümptomite (kurguvalu, kerge nohu) korral palume külastusele mitte tulla, sest osakonnas on palju haigustele vastuvõtlikke patsiente, kellel ka kerge viirushaigus võib kulgeda väga raskelt.

Samuti pole enam kohustuslik kirurgilise maski kandmine

Kõikidel Viljandi haiglas viibivate patsientide külastajatel on kirurgilise maski kandmine alates 1. juunist vabatahtlik, käte desinfitseerimine on aga endiselt kohustuslik. 

Samuti on maski kandmine vabatahtlik patsientidel, kes tulevad ambulatoorsetele vastuvõttudele või liiguvad statsionaarsete osakondade koridorides. 

 

Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta juunis ja juulis

28.05.2024

SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta juunis ja juulis.

Röntgen: 8:30-15:00 kuupäevadel 3, 5, 6, 10, 12, 26, 27. Kuupäevadel 7, 13, 14, 17, 19, 20, 21, 28 kabinet SULETUD!

Juulis on Turu 10 radioloogiakabinet SULETUD! Radioloogilisi uuringui teostame SA Viljandi Haigla suures majas Pärna tee 3, Jämeja

Ultraheli: 8:30-15:00 kuupäevadel 7, 14, 21, 28. Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.

NB! Ultraheli päevadel radioloogiakabinetis röntgenülesvõtteid ei teostata. Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi Haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096 

Infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:

Gerli Lepik
SA Viljandi Haigla                                                                                        
juhtiv radioloogiatehnik
tel 435 2097 / 53541881                                                                             
e-post gerli dot lepik[at]vmh dot ee

Viljandi haigla viib läbi statsionaarse ravi patsientide hulgas patsiendiohutuse küsitluse

27.05.2024

Alates tänasest, 27. maist on kõikidel patsientidel, kellel lõpeb sel nädalal Viljandi haiglas statsionaarne ravi võimalik anda tagasisidet ohutuse kohta Viljandi haiglas. Statsionaarse ravi patsientide patsiendiohutuse küsitlus kestab 27. maist kuni 2. juunini.

Viljandi haigla palub küsitluses osaleda kõigil patsientidel, kes on Viljandi haiglas statsionaarsel ravil ning kelle ravi lõpeb küsitluse perioodil.

Viljandi haigla eesmärk on tagada patsientide ohutus ning pakkuda patsientidele parimat võimalikku arsti- ja õendusabi ning hooldust. Seetõttu on Viljandi haiglale  väga oluline patsientide tagasiside haiglaravi kogemuse kohta, et paremini mõista nende vajadusi ja soove ning pakkuda ohutut ravi ja hooldust. Küsitluses osalemine on patsientidele anonüümne ja vabatahtlik. 
 
Tagasiside andmiseks tuleb patsientidel täita küsimustik. Küsimustikku saab täita paberil Viljandi haiglas kohapeal haiglaravi viimasel päeval. Küsitluse tulemused avaldatakse haigla kodulehel pärast uuringu läbiviimist ja analüüsimist.
 
Küsitlusega seotud küsimuste korral palume pöörduda kvaliteediteenistuse juhi Kätlin Venderströmi (435 2027, katlin dot venderstrom at vmh dot ee) poole.
 

Rahvusvaheline õdede päev: Õe elukutse pakub Viljandi haiglas mitmekülgseid väljundeid

10.05.2024

Pühapäeval, 12. mail tähistatakse rahvusvahelist õdede päeva, mille eesmärk on märgata ja hinnata õdede igapäevast tööd ja panust. Viljandi haiglas tegutseb kliinikute õenduskeskus, mis pakub õe elukutsega inimestele mitmekülgseid võimalusi end erinevatel ametikohtadel proovile panna.  

Viljandi haigla kliinikute õenduskeskus (KÕK) loodi 2022. aastal ning see koondab enda alla somaatilise ravi kliinikutes tegutsevad õendus- ja hooldustöötajad. KÕKi ülesandeks on pakkuda erinevate profiilidega patsientidele kvaliteetset õendus- ja hooldusabi toetades seeläbi ravialaseid tegevusi.

Kliinikute õenduskeskuses töötab 102 õe õppekava läbinud töötajat, nendest 91 osutab igapäevaselt osakondades õendusabi, kuus töötab vastutava õena, kaks õendusjuhina, kaks õenduskvaliteedi spetsialistina ning üks keskuse juhina.

OSAKONNA ÕED

Osakonna õde ehk igapäevaselt patsientidega tegev õde on tervishoialaspetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on patsiendi üldseisundi jälgimine, ravimite manustamine, analüüside tegemine ja patsiendi heaolu tagamine. Kliinikute õenduskeskuse õed tegelevad patsientidega nii statsionaarse ravi kui ka erakorralise meditsiini, operatsiooni ja intensiivravi osakonnas.

Statsionaarse ravi osakonna õed Erik Sala ja Silver Muld leidsid tee selle elukutseni soovist inimesi aidata ning nende elusid paremaks muuta. „Enne, kui otsustasin õeks õppida, töötasin hotellis administraatorina, kus mõistsin, et inimestega suhtlemine, abistamine ja toeks olemine probleemide lahendamisel on midagi, mis sobib minu isiksusega. Samas sain aru, et midagi on puudu, sest tahaksin intiimsemal tasemel inimestele toeks olla ja probleeme lahendad. Ühesõnaga oli see missioonitunne, mis ajendas õeks õppima,“ selgitas Muld. Ta lisas, et teda paelub selle ameti juures tunne, kuidas tema teadmistest, otsustest ja oskustes oleneb suur osa patsiendi heaolust ning töövõidud, kus ta näeb, et varasemalt komatoosne patsient on ajaga jalad alla saanud, räägib selget juttu ja on taastatud suur osa elukvaliteedist.

Erik Sala ütles, et tema jaoks on õe elukutse põnev. „Mind paelub see, et saan panustada millessegi, mis on kallim kui kuld – tervis. On ka raskusi, näiteks vahel patsiendiga ühist keelt leida või analüüse võtta, kuid neist hoolimata on amet ikka huvitav ja pidevalt muutuv,“ selgitas ta.

Erakorralise meditsiini, operatsiooni ja intensiivravi osakonnas töötavad õed Rauno Aun, Anna-Liisa Peerna ja Carolin Aduson nentisid samuti, et töö õena pakub palju valikuvõimalusi ning iga päev uudseid situatsoone ja väljakutseid.

„Mulle meeldivad erakorralised kiiret lahendamist vajavad olukorrad. Selle ameti mitmekülgsus ja väljakutseterohke töö oligi põhjuseks, miks otsustasin õeks üldse õppida. Samuti soov end tervishoiuvaldkonnas teostada,“ ütles erakorralise meditsiini osakonna õde Rauno Aun. Kui tavapäraselt peetakse õe ametit rohkem naiste ametiks, siis tema sõnul on tegelikult vastupidi: „See on päriselt ka meeste amet! Soovitan kõigil, kellel on suur süda ja soov inimesi aidata õeks õppida,“ sõnas Aun.

Operatsiooniblokis töötav anesteesiaõde Anna-Liisa Peerna soovitab aga kõigil, kellel on huvi õenduse vastu selle kohta täpsemalt uurida ja käia töövarjuks. „Ei maksa vaadata ja uskuda telesarju, sest reaalsus on midagi muud. Minu töö anesteesiaõena eeldab veidi teistsuguseid teadmisi ja oskusi, kui tavaosakonnas töötamine. Igapäevaselt teen rutiinset tööd lõikustoas, aga tegelen ka erakorraliselt raskete haigetega ning kuulun elustamisbrigaadi. Tavapärasest teistsugusem töö innustab mind ennast täiendama ja uute suundadega kursis olema. Ta lisas, et oma töö juures meeldib talle see, et töö tulemust on kohe näha: „Minu töös ei ole suhtumist „ootame ja vaatame“, vaid silmnähatavd tulemused: operatsioonitoas on haige protseduuriks vajalikus narkoosis, erakorraliste haigete seisund stabiliseerub või paraneb, protseduur, kuhu mind on appi kutsutud saab tehtud,“ ütles Peerna.

Õde Carolin Aduson töötab samuti anesteesiaõena, aga lisaks sellele õena ka intensiivravi osakonnas. „Intensiivravi osakonnas töötades tuleb tegeleda patsientidega, kes on kriitilises seisundis või vajavad oma seisundist tulenevalt pidevat jälgimist ning ravi,“ selgitas ta oma tööd. Aduson jõudis õe elukutseni küll juhuse tahtel, kuid täna paelub teda selle töö juures situatsioonide mitmekesisus ja arenguvõimalus. „Palju on uusi olukordi, milles varem olnud ei ole, need on rasked ja pakuvad palju väljekutseid, kuid see annab võimaluse oma teadmisi rakendada ja nendest hetkedest midagi uut õppida,“ rääkis ta.

VASTUTAVAD ÕED

Kõikides eelpool nimetatud osakondades töötavad ka vastutavad õed, kellel on korralduslikuma loomuga roll patsientide heaolu tagamisel. Kui osakonna õde juhendab ja tegeleb patsiendiga, siis vastutav õde toetab ja juhendab eelkõige teisi õdesid. Nad vastutavad selle eest, et töö osakonnas igapäevaselt sujuks, tellivad osakonda vajalikke ravimeid ja tarvikuid. Lisaks osalevad nad ka keskuse juhtimis- ja arendustegevustes.

Satsionaarse ravi osakonnas töötavad vastutavad õed Mariana Kurikoff ja Anu Mänd, kellele mõlemale pakkus tervishoid huvi juba lapseeas. „Kui ma olin väike, siis meie perekonnas oli inimesi, kes juba töötasid tervishoius ning mind paelus siis see, et kõik päevad võivad olla väga erinevad. Samuti meeldib mulle väga inimestega suhelda. Tänase töö puhul meeldib mulle, et mul on võimalus rääkida kaasa asjades, et muuta midagi paremaks. Ma soovin olla teiste õdede hääl,“ sõnas Mariana Kurikoff.

Ka Anu Mänd ütles, et teda paelub vastutava õe ametikoha juures võimalus kaasa rääkida, läbi arutada erinevaid võimalusi ja otsida probleemidele lahendusi. „Olen aga aastakümneid käinud ka valvetes ja teinud osakonna õe tööd. Kõik sai alguse sellest, et vanaisast oli meile koju jäänud palju arstiraamatuid, mida mulle lapsena väga lugeda meeldis. Nii oligi mulle põhikooli lõpuks selge, et minust saab õde. Õe kutsehariduse sain 17-aastaselt ning sellest ajast alates olengi Viljandi haiglas töötanud. Minu jaoks aga muutus öötöö kurnavaks. Kuna kogemust mul oli, siis julgesin proovida vastutava õe ametit ja tunnen, et see sobib mulle hästi,“ kirjeldas ta.

Intensiivravi osakonnas töötavad vastutavad õed Epp Lehemets ja Maria Uuemäe, kes mõlemad otsustasid õeks õppida selle valdkonna mitmekülgsete võimaluste pärast. „Õeks ajendas mind õppima soov tegeleda inimestega ja ala mitmekülgsus – saab olla väga kitsalt spetsialiseerunud, näiteks operatsiooniõde või vaimse tervise õde või tegeleda laiema profiiliga patsientidega, näiteks pereõena või osakonna õena. Õe töö juures meeldibki mulle väga see, et valdkond on nii lai ja alati on võimalus ennast edasi arendada,“ lausus ta.

Mõlema sõnul on õe töö küll põnev ja mitmekülgne, aga ka raske: „Vastutava õena tunnen ja näen tihti, et inimesed ei kurdagi tööga seotud raskuste üle vaid kõik taandub suhtlemisele. Üksteise märkamine on oluline. Olen ka alati olnud arvamusel, et huumor aitab paljudes rasketes olukordades hakkama saada,“ ütles Lehemets. Uuemäe lisas, et õendus ei ole amet vaid elukutse: „Õde töötab inimestega, kes üldjuhul on oma elus väga keerulises kohas: löögi alla on sattunud inimese üks kalleim vara – tervis. See on inimese jaoks alati ootamatu, rahutuks tegev ja hirmutav. Õe ülesanne on olla tugi, kes seisab ta kõrval, kui seda etappi läbitakse. Juhendada, toetada, vahel lihtsalt kuulata ja olla olemas,“ rääkis ta.

Erakorralise meditsiini osakonnas täidavad vastutava õe rolli Anu Sisask ja Talvi Maasepp. „Õeks läksin õppima sellepärast, et tegemist on erialaga, mis on vajalik olenemata riigikorrast või olukorrast riigis. Tervishoiuteenuseid vajavad inimesed ka kõikide kriiside ja sõdade ajal. Samuti on õena võimalik töötada väga erinevates valdkondades ja tingimustes,“ selgitas Maasepp, miks otsustas õeks õppida. Õde Sisask teadis aga juba gümnaasiumis, et õendus on suund, mille tahab elus võtta: „Olin sel ajal liitunud Eesti Punase Risti Viljandi seltsiga, kus õpetati põhjalikult  esmaabi. See kõik  pakkus  suurt huvitav ja sealt  tekkis ka mõte õppida õeks,“ rääkis ta. Mõlemad vastutavad õed soovitavad õe elukutse valida, kuna olles ise huvitatud ja julge on tagatud palju võimalusi ja elukestev areng.  

ÕENDUSKVALITEEDI SPETSIALISTID

KÕKi õenduskvaliteedi spetsialistid Gertu-Liis Henga ja Jaana Vark tegelevad täna rohkem administratiivse ja teoreetilise tööga. Nende ülesanne on tuua õenduspraktikasse rohkem teaduspõhist lähenemist, mille kaudu parendada ja edendada õenduskvaliteeti.

„See ametikoht on midagi hoopis teistsugust kui valvetöö või vastutavaks õeks olemine. See aitab näha tervishoiu laiemat pilti ning esitab keerulisi väljakutseid töökeskkonna ja -kvaliteedi parandamise osas. Põnev on end kurssi viia mujal maailmas toimuvaga ning võimalusel ka meie haigla töötegemist parendada,“ ütles Henga. Tema sõnul on õeks olemine üks mitmekülgsete võimalustega amet: „Võimalusi on seinast seina, alustades valvetööst ja lõpetades teadustöö või ilusüstide tegemisega. Igaüks, keda eriala vähegi huvitab, leiab endale igal juhul meelepärase töö.“

Jaana Vark rääkis, et on oma senise tööelu jooksul proovinud palju erinevaid ametikohti õena, mis on näidanud õe olulist rolli tervishoius: „Olen läbi aegade ja erinevate rollide olnud positiivselt üllatunud, kui palju on õdedel võimalik ära teha selleks, et inimene ei satukski haiglasse või et ta saaks turvaliselt ja asjakohast ravi koduseinte vahel.“ Ta lisas, et teda paelubki tema tänase töö juures võimalus muuta asju paremaks süsteemi tasandil.

ÕENDUSJUHID

Somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse õendusjuhid korraldavad koos vastutavate õdedega osakondade igapäevast tööd. Sinna hulka kuuluvad osakonna õdedele näiteks erinevate vahendite, juhendite ja kordade tagamine. Samuti tegelevad nad õendusteenuse arendamise ja parendamisega koostöös keskuse juhi ning erinevate kliinikutega.

Statsionaarse ravi õendusjuht Janne Klusova ülesanne on lisaks eelpool nimetatule ka ühise voodifondi raames patsientide logistika korraldamine. „Tänane töö meeldib mulle, sest rutiini ei teki, iga päev üllatab ja see ongi ühteaegu vahel veidi väsitav aga sealjuures ka väga kaasahaarav. Lapsena aga ma kartsin arste ning poleks iial arvanud, et ise tervishoiuvaldkonnas töötan. Minu ema soov oli, et ma pärast gümnaasiumi lõpetamist õeks õpiksin, kuid mina otsustasin enne veidi saksa keele ja radioloogiaga eksperimenteerida. 2 aastat hiljem siiski suundusin õendust õppima ja praegu tunnen, et olen õiges kohas,“ selgitas Klusova.  

Erakorralise meditsiini, operatsiooni ja intensiivravi osakonna õendusjuht Inge Alp aga isegi ei mäleta, et oleks midagi peale tervishoiu õppida tahtnud. „Kui ma lõpetasin gümnaasiumi, siis tegelikult tahtsin õppida ämmaemandaks, kuid sel aastal ei olnud ämmaemandate vastuvõttu. Seega läksin õeks õppima. Aasta pärast ei tahtnudki enam ämmaemandaks õppida, sest õe amet tundus palju võimalusterohkem ja ma ei ole siiani seda kahetsenud,“ rääkis ta. Inge Alpi tööülesannete juurde kuulub lisaks tavapärastele õendusjuhi ülesannetele ka operatsioonitoa, intensiivravi osakonna ja sterilisatsiooni töö planeerimine ja korraldamine.

KESKUSE JUHT

Kliinikute õenduskeskust juhib Helina Randma, kes on samuti alustanud oma karjääri osakonna õena. Teda paelus õe töö juures just enim töö inimestega. „Minu tänase töö sisu on endiselt töö inimestega, kuid minu fookus on suunatud pigem tööprotsesside parendamisele, arendustegevustele ja väljakutsete lahendamisele, mille kaudu toetada töötajaid ja parandada osutatava teenuse kvaliteeti,“ rääkis ta. Randma leiab, et tema tööülesannetes leidub aga ka palju sarnasusi osakonna õe tööga: „Endiselt on oluline näha oma töö kontekstis tervikpilti, omada empaatiavõimet, motiveerimis- ja kaasamisoskust. Leian, et varasem õena töötamine on andnud mulle palju vajalikke omadusi ka inimeste juhtimiseks,“ ütles ta. Keskuse juhi jaoks on samuti oluline, et töös oleks väljakutseid ja toimuks pidev areng. „Mugavustsoon tekib mul harva, sest alati saab kuskil ju midagi paremini teha, see aga nõuab pidevat enesetäiendamist“ selgitas Randma ning rõhutas, et tema jaoks on just õe elukutse valimine avanud mitmekülgseid võimalusi tööks ja enesearenguks nii siin, kui ka väljaspool Eestit.

 


Viljandi haiglas töötab lisaks eelpool räägitud kliinikute õenduskeskusele õdesid ka paljudes teistes kliinikutes ja keskuste: psühhiaatriakliinikus, ambulatoorse ravi kliinikus, taastusravi kliinikus, diagnostika kliinikus, hoolekandekeskuses ning sõltuvushaigete ravi ja rehabilitatsioonikeskuses. Nende kõigi igapäevane töö patsientide, lähedaste ja personaliga on asendamatu. Soovime kõikidele õdedele ilusat rahvusvahelist õdede päeva! 


Vanemad uudised | Värskemad uudised