Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta veebruarikuus

16.02.2024

SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta veebruarikuus.

Röntgen: 8:30-15:00 kuupäevadel 12, 13, 14, 16, 19, 20, 22, 23, 26, 27, 28, 29.

Ultraheli: 8:30-15:00 kuupäevadel 15, 21.
Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.
Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi Haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096.

Konkreetsemat infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:
Gerli Lepik
Juhtiv radioloogiatehnik
SA Viljandi Haigla                       
Tel 435 2097 / 53541881
e-post
gerli dot lepik at vmh dot ee

Väljakutse: "Kõige suurema sõeluuringute osalemismääraga maakond 2024. a Eestis"

15.02.2024

Lugupeetud Viljandi maakonna elanikud!

Tervisekassa, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu heaolu töörühm ja SA Viljandi Haigla paluvad teid osalema olulises ja elutähtsas üleskutses!

Oleme seadnud maakonnas eesmärgi saavutada 2024. aastal kõige suurem sõeluuringutes osalemise määr Eestis. See tähendab, et nii rinna-, emakakaela-, kui jämesoolevähi sõeluuringutes osaleb Viljandimaalt kõige suurem protsent inimesi! See on ambitsioonikas eesmärk, kuid usume kindlalt, et koos teie panusega on see saavutatav.

Miks see on oluline? Sõeluuringud päästavad elusid! Need aitavad varakult avastada terviseprobleeme, võimaldades õigeaegset ravi. Sõeluuringul käimine on proaktiivne samm, et tunda end hästi veel aastaid.

Meie eesmärk on tagada, et igaüks meie kogukonnas saaks vajaliku teabe ja juurdepääsu nimetatud teenustele.

Mida me teeme:

Teavituskampaaniad: Korraldame teavituskampaaniaid, et suurendada teadlikkust sõeluuringute tähtsusest. Jälgige kindlasti maakonna tervisedenduse kodu- ja FB lehte, kus on leitav vajalik info (https://viljandimaatn.voog.com/et)

Parem juurdepääs: Soovime, et sõeluuringud oleksid kättesaadavad kõigile, sealhulgas kaugemates piirkondades elavatele inimestele.

Koostöö ja toetus: Töötame koos KOV-ide, kohalike tervishoiuasutuste, apteekide,  koolide ja ettevõtetega, et pakkuda parimat võimalikku teavet ja teenuseid.

Kuidas saate aidata:

Osalege sõeluuringutes: Kui kuulute sihtrühma, palume teil kindlasti osaleda!

2024. aastal on kutsutud rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974.

2024. aastal on kutsutud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989, 1994.

2024. aastal on kutsutud jämesoolevähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised ja mehed sünniaastaga 1956, 1958, 1960, 1962, 1964.

Levitage sõna ja pakkuge abi: Rääkige oma sõpradele ja pereliikmetele sõeluuringute tähtsusest, pakkuge vajadusel abi ka tõenduspõhise teabe leidmisel või aidake oma lähedast hoopis transpordiga.

Andke tagasisidet: Kui teil on ideid, ettepanekuid või muresid seoses sõeluuringutega, siis andke palun teada, kirjutades kart dot russak at tervisekassa dot ee

Meie eesmärk on mitte ainult saavutada kõrgeim osalusmäär, vaid ennekõike tõsta teadlikkust ja harida meie kogukonda tervise tähtsusest. Igaüks meist saab anda oma panuse – olgu see siis sõeluuringus osalemine, info levitamine või vabatahtlikuna panustamine.

Usume, et koos suudame luua tervema ja turvalisema kogukonna. See on meie kõigi ühine vastutus ja võimalus näidata, kui palju me hoolime oma maakonna ja selle elanike tervisest.

Mammograafiabussi liikumise info 2024. a :

Jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks:

Vähi sõeluuringute register saadab sihtrühma kuuluvale inimesele nimelise kutse. Aga sõeluuringul saab osaleda ka ilma selleta. Kui kuulud antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võid pöörduda otse oma perearsti poole. Sihtrühma kuuluvad inimesed leiavad kutse-saatekirja terviseportaalist http://www.terviseportaal.ee (Vastuvõtud → Saatekirjad) alates sõeluuringuaasta algusest.

Protsess: Perearsti või -õe vastuvõtul saate väljaheiteproovi võtmise komplekti, kus on proovinõu, infomaterjal, ankeet ja makstud vastusega ümbrik, kuhu on peale trükitud labori aadress. Proovi saab võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse. Proovi saatmise postikulu on eelnevalt tasutud ja lisakulutusi proovi saatmisega ei kaasne.

Lisainfo: https://www.tervisekassa.ee/inimesele/haiguste-ennetus/jamesoolevahi-soeluuring

Emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks:

Võimalus on valida, kas anda emakakaelavähi sõeluuringuks vajalik inimese papilloomiviiruse (HPV) proov kliinikus või teha ise kodutest HPV määramiseks.

Viljandi maakonnas saavad tasuta kodutesti komplekti sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed tellida tellimiskeskkonnast https://proovivottkodus.synlab.ee/campaign/hpv  või küsida mõnest maakonna apteegist.

Kui kuulud antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võid pöörduda otse raviasutusse. 

Sihtrühma kuuluvad naised leiavad kutse-saatekirja terviseportaalist www.terviseportaal.ee (vastuvõtud ja saatekirjad) alates sõeluuringuaasta algusest. 

Kutse sõeluuringule kehtib kalendriaasta lõpuni.

Lisainfo: https://soeluuring.ee/emakakaelavahk või helistades Tervisekassa kliendiinfotelefonile +372 669 6630.

Uus terviseportaal toob inimeste terviseinfo ühte kohta

12.02.2024

Uus terviseportaal toob inimeste terviseinfo ühte kohta

Tervisekassa
PRESSITEADE
12.02.2024

Täna algas Tervisekassa ja Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) koostöös valminud kampaania „Uudishimu on tervistav“, mille eesmärk on tutvustada inimestele uut terviseportaali ning suurendada teadlikkust selle võimalustest ja eelistest.

Tervisekassa terviseportaali tootejuhi Evgeni Nikolaevski sõnul pakub eelmise aasta novembri lõpul valminud veebipõhine terviseportaal inimestele kasutajasõbralikku ligipääsu oma terviseandmetele. Portaal hõlmab endas mitmeid funktsioone, sealhulgas võimalust näha järgmisi vastuvõtte, välja ostmata retsepte, viimase poole aasta uuringuid, analüüse ja vastuvõtte ning vaktsineerimisega seotud infot ja soovitusi.

„Uus terviseportaal on loodud inimese vajadustest lähtuvalt – valminud portaalis on enda meditsiiniliste andmete vaatamine nii arvuti kui ka mobiili vahendusel varasemast mugavam, sest kõik tervisedokumendid on ühes kohas, info on leitav loogilisemal viisil ning ära on kaotatud keerulised meditsiiniterminid, mille tähendust oli inimestel vanas patsiendiportaalis keeruline mõista,” ütles terviseportaali tootejuht. Muu hulgas tagab mugavama ligipääsu terviseandmetele moodne kujundus, mille disainimisel on arvesse võetud ka vaegnägijate soove ning vajadusi.

Ajapikku liidetakse terviseportaaliga järjest uusi funktsioone, mis võimaldavad inimestel suurendada enda osalust ja vastutust tervisega seotud otsuste tegemisel. „Kui patsiendiportaal oli mõeldud pelgalt enda terviseandmete vaatamiseks, siis tulevikus hakkab uus terviseportaal andma ka personaalseid soovitusi ning saatma SMS-i või e-posti kaudu meeldetuletusi eesseisvate arstivisiitide, vaktsineerimiste ja lisandunud või aeguvate retseptide kohta,“ lisas Nikolaevski.

TEHIKu terviseportaali projektijuht Kady Adamson tõdes, et uusi ja innovaatilisi ideid on alati rohkem kui kohe ellu jõuab viia. „Meie arendusmeeskond töötab täistuuridel, et viia ellu kasutajate poolt enim soovitud funktsionaalsused. Lisaks erinevatele teavitusele on tänavu plaanis terviseportaaliga liita ka digiregistratuur, tänu millele saavad inimesed hõlpsasti juurdepääsu kõigile vajalikele teenustele ilma, et peaksid navigeerima läbi mitme erineva platvormi. Prioriteetide seadmisel lähtume kõige pakilisematest kasutajate vajadustest ja ressursside kättesaadavusest.“

Projektijuhi sõnul on terviseportaali arendamisel silmas peetud patsiendikeskset lähenemist. „Soovime, et inimesed saaksid oma terviseinfot turvalisemalt ja lihtsamini hallata ning taaskasutada. See mitte ainult ei paranda kasutajakogemust, vaid tagab ka terviseandmete sujuvama liikumise tervishoiusüsteemis, andes patsiendile maksimaalse kasu oma tervise jälgimisel ja juhtimisel.“

Selline integreeritud ja patsiendikeskne lähenemine e-tervise teenustele on oluline tervishoiu digitaliseerimisel, mis on suunatud nii efektiivsuse suurendamisele kui ka parema ja turvalisema juurdepääsu tagamisele terviseandmetele kõigile kasutajatele.

Julgustame kõiki inimesi tutvuma uue terviseportaaliga veebiaadressil www.terviseportaal.ee ning kasutama selle pakutavaid võimalusi oma tervise eest hoolitsemisel!
 

Lisainfo:
SANDER RAJAMÄE
Pressiesindaja
Tervisekommunikatsiooni osakond
sander dot rajamae at tervisekassa dot ee
Lastekodu 48,Tallinn

Pärimusmuusika Aidas toimus 8. veebruaril sundraviteemaline talvekonverents

09.02.2024

Neljapäeval, 8. veebruaril toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas sundraviteemaline talvekonverents, mis oli ühtlasi projekti "Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine" projekti lõpuüritus.

Projekti eesmärk oli psühhiaatrilisel sundravil viibivatele krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamine - tervikteenuse loomine, mis ühendab ambulatoorse ja statsionaarse sundravi ning kogukonnateenused. Projekti käigus arendati välja standardiseeritud koostöö ja kommunikatsioon hoolekande, tervise ja õigussüsteemi teenuse osutajate vahel. Projektist saab täpsemalt lugeda siit:
https://vmh.ee/muudest-allikatest-rahastatud-projektid/

(Projektimeeskond: vasakult Margus Veem, Ülle Kumm, Aneth Tuurmaa, Madis Parksepp ja Signe Susi. Foto Viljandi haigla)

Avasõnad lausus SA Viljandi Haigla ravijuht Mart Kull.
Psühhiaatriakliiniku juht dr Madis Parksepp andis ülevaate sundravi meditsiinilistest alustest ja psühhiaatriakliiniku arengutest. Sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm rääkis statsionaarse sundravi korralduse hetkeseisust ja kitsaskohtadest, lisaks ambulatoorse sundravi arengutest.
Ravi toetavate tegevuste koordinaator Liis Peedosk viis kuulajad kurssi nende võimaluste ja huvitegevustega, mida saame Jämejala vaimse tervise külas meie sundravi patsientidele pakkuda. Kuidas käib patsiendi ohtlikkuse ja riskide hindamine sundravi patsientidel jagas psühholoog Margus Veem.

Lisaks Viljandi haigla inimestele olid konverentsil osalemas ka õigus- ja kohtupsühhiaatria valdkonna spetsialistid ning sundravi teenusega kokkupuutuvad võrgustikuliikmed. 

Prokuröri vaatenurgast rääkis vanemprokurör Toomas Liiva ja Soome kohtupsühhiaater Alo Jüriloo tõi lauale valetamise ja tutvustas ka mõningaid teaduslikke vahendeid, kuidas tunda ära neid, kes simuleerivad tervisehäda karistusest kõrvalehoidmiseks. Oma ettekandes „Libahaiged ja valevorstid“ tõi ta välja, et „Simulant on näitleja, kes kirjeldab haigust nii, kuidas ta seda mõistab (sageli üle mängides)”

Võimalus oli tutvuda mobiilsete teenustega ja muuhulgas piiluda sisse ka ambulatoorset sundraviteenust (sh vaktsineerimist) osutavasse mobiilssesse kabinetti.


Konverentsi toimumist rahastas SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik ja Norra toetuste 2014-2021 programmist "Kohalik areng ja vaesuse vähendamine", mille raames viiakse ellu projekti "Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine" (Sotsiaalministeeriumi ja SA Viljandi Haiglaga kaasrahastamisel).

Selveri kogutud annetuste toel soetab Viljandi Haigla lastele mõeldud veloergomeetri

02.02.2024

Selver AS
Pressiteade
02.02.2024

Selver annetab Eesti haiglate lasteosakondadele 101 500 eurot

Heategevuskampaaniaga “Koos on kergem” kogusid kõik Selveri kauplused üle Eesti raha oma maakonna haigla laste- või sünnitusosakonnale. Enam kui kahe kümnendi jooksul on Selver koos heade Eestimaa inimestega annetanud lastehaiglatele või haiglate laste- ja sünnitusosakondadele ligi 1,4 miljonit eurot.

“Meil on au olla Eesti ühe pikima traditsiooniga heategevuskampaania eestvedajaks. Kampaania eesmärgiks on aidata kaasa laste tervishoiu parandamisele ning kutsuda ühiskonda kaasa aitama ja märkama. Heade klientide, Selveri töötajate ja koostööpartnerite abiga täidame seda missiooni juba 21. korda,” ütles Selveri juht Kristi Lomp.

Viljandi Haiglale koguti sel aastal 3300 eurot. Tänavune toetussumma suunatakse veloergomeetri soetamiseks.

SA Viljandi Haigla taastusravikliiniku juhi kt Erli Lond tänas südamest annetajaid. “Nii hea meel, et Selveri annetajate abiga saame soetada lastele mõeldud veloergomeetri. Laste taastusravi võib olla aastatepikkune ja keerukas protsess. Veloergomeetri soetamine aitab laste taastusravi muuta võimalusterohkemaks, lapsele meeldivamaks ja atraktiivsemaks. Selle vahendi abil saame treenida lapse lihaskonda ja parandada liigeste funktsiooni.”

Selveri heategevuskampaania “Koos on kergem” kestis perioodil 14.11.2023–31.12.2023. Selveri klientidel oli kampaania raames võimalik annetada ostes heategevustooteid – helkuri või jõuluehte, annetades kaupluses sularaha ning skaneerides SelveEkspressi puldil heategevusliku koodi.

Selveri koostööpartnerid Kalev, Prike, Tartu Mill ja Colgate osalesid kampaanias oma toodetega: Kalevi Legendide sarja šokolaadide, Vittel vee, Tartu Milli ja Colgate’i toodetega, mille ostudelt kogunes raha annetusfondi. Lisaks toetas Selver kampaaniat igalt ostukorvilt omapoolse panusega. Klientide, koostööpartnerite ja Selveri panusest kogunes kokku 101 500 eurot, mis läheb jagamisele 16 kampaanias osaleva haigla vahel.


(Pilt: SA Viljandi Haigla)

Toetussummad jagunevad haiglate vahel vastava piirkonna kauplustest tehtud ostude osakaalude põhjal proportsionaalselt:

Annetuse saajaAnnetussumma
Tallinna Lastehaigla Toetusfond63 000
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond10 500
Pärnu Haigla4 000
Kuressaare Haigla2 300
Hiiumaa Haigla1 000
SA Ida-Viru Keskhaigla2 500
Narva Haigla2 500
Viljandi Haigla3 300
Lõuna-Eesti Haigla1 800
AS Valga Haigla1 300
Jõgeva Haigla2 500
Rakvere Haigla1 100
Põlva Haigla900
Järvamaa Haigla1 900
Läänemaa Haigla1 500
SA Raplamaa Haigla1 400
KOKKU101 500

Kodumaisel kapitalil Selveri jaeketti kuulub üle-eestilise kohale veoga e-Selver, 71 Selveri kauplust, 2 Delice’i kauplust ja Selveri rändpood, kogumüügipinnaga 120 000 m². Selveri tütarettevõte Kulinaaria on Eesti suurim valmistoidutootja, Selveri Köögi kaubamärgi toodete tootja. Selver kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja Gruppi. Selver annab tööd ca 3600 inimesele. 2023. aasta müügitulu oli 620,2 miljonit eurot ning kliendid tegid aasta jooksul 44,2 miljonit ostu.

Pressiteate edastas:
Mariann Järvela
Selveri kommunikatsioonijuht
+372 5332 4723
mariann.jarvela@selver.ee
www.selver.ee

Täna, 1. veebruaril anti SA Viljandi Haiglale pidulikult üle Viljandi Tervisekeskuse hoone

01.02.2024

Täna, 1. veebruaril anti SA Viljandi Haiglale pidulikult üle Viljandi Tervisekeskuse hoone

Viljandi kesklinna tervisekeskuses tegutseb kaheksa perearsti, nahaarst, naistearst, silmaarst, nina-kõrva-kurguarst, hambaarst, psühholoog ning massöör. Lisaks jaeapteek, optikakauplus ning kuulmisabivahendite ja ortopeediliste abivahenditega seotud ettevõtted.

SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere sõnas, et tervishoiuteenuste osutamine jätkub koostöös seniste rentnikega ning lisas, et plaanis on laiendada diagnostikateenuseid ning veebruaris avame tervisekeskuse hoones ka ultraheliuuringute kabineti. 

2025. aasta suvel avatakse praeguse tervisekeskuse naabruses Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskus Tervikum, kus lisaks eriarstiabile, diagnostikale ja taastusravile hakkavad teenust osutama ka perearstid.



Pildil SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere ja OÜ Viljandi Tervisekeskuse juhatuse liige Marek Metsmaa (foto: Maike Valk)

Üle 100 inimese on kaasatud kliinilisse uuringusse, mis hindab ravijuhtimise teenuse mõju krooniliste haigustega inimestele

01.02.2024

2023. aasta juulis alustas kolmes Eesti maakonnas kahe aasta pikkune esmatasandi, sotsiaalsüsteemi ja eriarstiabi koostöö ja ravijuhtimise mõju testiv kliiniline uuring. Tänaseks on uuringusse kaasatud Viljandimaal üle 100 patsiendi ning näha on ka esimesi tulemusi teenuse mõjust.

PAIK ehk paikkondlik ravijuhtimise teenus on mõeldud keskmisest kõrgema tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vajadusega inimeste jaoks. See tähendab, et sihtrühmaks on kroonilise haigusega inimesed, kes vajavad ka sotsiaalset tuge, et elu kodus oleks pikem ja kvaliteetsem. Teenuse osutamise põhiroll on õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuhil, kes koostöös patsiendi enda, perearsti ja vajadusel ka teiste spetsialistidega koostab talle personaalse terviseplaani ning kaardistab tema tervise- ja sotsiaalse toe vajadused. Vajadusel aitab ta teenuseid koordineerida, nõustab ja jõustab patsienti ning jälgib tervise halvenemist, tehes tihedat koostööd patsiendi pereõe ja perearstiga, vajadusel ka omavalitsuse sotsiaaltöötajaga.   

PAIK teenuse mõju-uuring

PAIK teenuse disainimine sai alguse 2016. aastal Viljandi haiglas ning teenuse piloteerimine 2018. aastal. Eelmise aasta kevadel alustati Tervisekassaga Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojektina selle teenuse kliinilise mõju-uuringuga.

PAIK teenuse meeskonna juhi Kadri Orase sõnul on uuringu eesmärk selgitada välja selle teenuse pikemaajaline mõju ning ka teostatavus erinevate maakondade kontekstis. „Meie meeskond loodab uuringu lõppedes teada saada, milline mõju on sellisel tervishoiu ja sotsiaalteenuse koordineeritud koostööl patsientide tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule,“ ütles Oras.

Uuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kes on vähemalt 45-aastased ja kellel on diagnoositud mitmed  kroonilised haigused, mis tõstab haiglaravile sattumise riski ning kellel esinevad kaasuvalt ka sotsiaalsed tervisetegurid. Sellisteks teguriteks võivad olla näiteks toetava tugivõrgustiku puudumine või liikumisraskus.

Orase sõnul kaasatakse uuringusse nii patsiente, kes satuvad haiglasse kui saadetakse ka sihtrühma kuuluvatele patsientidele koju kutsed uuringus osalemiseks. “Uuringu grupp on jagatud juhuslikkuse meetodil kaheks, sekkumisgrupiks ja kontrollgrupiks. Esimesse kuuluvad patsiendid saavad PAIK teenust, mida on Viljandi haigla osutanud juba 2019. aasta sügisest. Teine grupp seda teenust ei saa. Tavapäraseid vajalikke tervisehoiu- ja sotsiaalteenuseid saavad mõlemad grupid loomulikult ikka nii nagu vaja,“ selgitas ta.

PAIK teenuse meeskonna juhi sõnul on hetkel Viljandimaal uuringusse kaasatud juba üle 100 patsiendi. „Neist 1/3 on kaasatud läbi haiglasse sattumise ning 2/3 on liitunud uuringu kutse saamise kaudu. Sekkumisgrupis on 100-st patsiendist veidi üle poole, alla poole patsiente on kontrollgrupis, kes uut teenust ei saa,” kirjeldas Oras.

PAIK uuringu meeskond näeb teenuse mõju juba praegu

PAIK teenuse meeskond on umbes poole aasta pikkuse aja jooksul, mil uuring on kestnud, märganud mitmeid kasutegureid, mida selline meditsiini- ja sotsiaalvaldkonda ühendav teenus pakub. „Juba märkame, et väga vähesed PAIK teenusel olevad patsiendid satuvad erakorraliselt haiglasse. See näitab meie jaoks, et ühtne terviseplaan ja vajadusel selle täitmise toetamine aitab patsientidel oma kroonilisi haigusi kontrolli all hoida ning see omakorda hoiab ära haiglasse sattumisi,“ rääkis Oras.

Samuti näeb kliinilise meeskonna juht kasu selles, et see mastaapne uuring liidab haiglat. „Mõju-uuringuga on seotud terve haigla suur maja, alustades EMO õdedest kuni haigla sekretärini, kes füüsiliselt uuringukutseid välja saadab. Loodame, et see muudab meie mõtteviisi ning me märkame, aitame koos ja soodustame patsientide võimalikult pikka kodus hakkamasaamist,“ ütles Oras.

PAIK tervisejuht Eneli Tulp ütles aga, et kasvanud on ka patsientide teadlikkus oma haigustest. „PAIK teenuse puhul koostame me terviseplaani patsiendiga koos. On näha, et selline kaasamine on aidanud patsientidel aru saada, mis haigused neil on, kuidas neid juhtida ja milline on vajalik ravi,“ sõnas ta.   

Patsientide lood näitavad valdkondadevahelise koostöö vajalikkust

Orase sõnul on PAIK teenuse üks peamistest eesmärkidest kutsuda patsiendi heaks ühe meeskonnana tööle tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna osapooled ning teenuse on selle vajalikkust juba tõestanud.

„Näeme sellisel valdkondadevahelisel koostööl kasu eriti patsientide märkamise osas. Näiteks oli meil teenusel üks eakas abielupaar. Nad elasid eramajas ning pidid kõigega ise hakkama saama. Naisel oli tõsine liikumispuue, mistõttu pidi abikaasa ka tema eest hoolitsema. Neil oli olemas soov olla tegusad, kuid selle koorma all olid nad nii vaimselt kui ka füüsiliselt väsinud. Seetõttu muutusid üha sagedasemaks kiirabi kutsumised ja EMO külastused. Erakorralise meditsiini osakonnas aga probleemile lahendust ei leitud,“ kirjeldas ta, „Tänu soovitustele olid nad õnneks juba ise võtnud ühendust sotsiaalvaldkonnaga abi saamiseks. Sotsiaaltöötaja märkas, et tegemist ei ole ainult sotsiaalsete probleemidega ning kaasas inimeste aitamiseks ka PAIK tervisejuhi. Nii tervishoiu kui ka sotsiaalse poole pealt nõustati abielupaari, et leida neile sobivad lahendused. Meditsiini poole pealt leidsid tervisejuhid neile vajalikud teenused, sh taastusravi ja vaimse tervise õe teenuse. Oli näha, et olukord käis neile üle jõu, kuigi nad ise seda esialgu ei mõistnud. Suure selgitamistöö tulemusena leidsid spetsialistid koos neile inimestele vastuvõetava parima lahenduse. See on ehtne näide sellest, kuidas ühe valdkonna spetsialist oskab ära tunda ka teise valdkonna mure ning kuidas koostöö tulemusena saab patsienti paremini aidata.“

Uuringu väljakutse

Kliinilise mõju-uuringu suureks väljakutseks peab Oras rohkemate patsientide kaasamist uuringusse. „Me pakume seda võimalust neile riskipatsientidele, kes satuvad haiglasse ning oleme saatnud sihtrühma kuuluvatele patsientidele koju kutsed uuringus osalemiseks, siiski on väga palju neid inimesi, kes kutsele ei reageeri või kes uuringus osaleda ei soovi,“ nentis ta.

„Meie meeskond on alati lahkesti nõus selgitama ja tekkinud küsimustele vastama, kui patsienti on uuringus osalemise osas kahtleval seisukohal,“ lisas PAIK tervisejuht Elvi Link.

Indu annab meeskonnale aga juurde patsientide positiivne tagasiside. „Meil on väga hea meel kuulda, et patsiendid, kes uuringuga liitunud on, on väga tänulikud ning tunnevad ka ise PAIK teenuse kasutegurid ära. See annab lootust, et suudame veelgi enam inimestele seda teenust pakkuda,“ ütles Oras, „Kui oma krooniliste haigustega sihipäraselt osata tegeleda juba keskeas, õppida ära tundma ohumärke ja eneseabi, siis on ka vananemine ehk vaevustevabam.“

PAIK teenuse kliiniline mõju-uuring on Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada sarnaste teenuste mõju mitme üheaegse kroonilise haigusega patsiendi tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule ja teenuse rakendatavus erinevates piirkondades ja tervishoiusüsteemi kontekstides. 

PAIK teenusest saab rohkem lugeda siit: https://paik.vmh.ee/  


Foto (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): Fotol vasakult tervisejuhid Karoliina Hunt, Elvi Link, Maarja-Enid Pärna, Eneli Tulp, Merit Tekko, PAIK teenuse haldur Katrin Meet ja PAIK teenuse meeskonna juht Kadri Oras

TAI: 2024. aastal kutsutakse Eestis vähi sõeluuringutele ligi 200 000 naist ja meest

26.01.2024

TERVISE ARENGU NSTITUUDI PRESSITEADE

Rinnavähi sõeluuringule on käesoleval aastal kutsutud 103 892 naist, emakakaelavähi sõeluuringule 74 767 naist ja jämesoolevähi sõeluuringule 81 292 meest ja naist. Kõigile neile on vastav kutse-saatekiri juba terviseportaalis ootamas. Pea 52 000 inimest on saanud osalemiskutse mitmele nimetatud uuringule.

Sõeluuring on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naiste ning meeste uurimiseks, mille eesmärk on avastada haigus või haiguseelne seisund võimalikult vara, kuna õigeaegselt avastatud haigus on ravitav.

Kes on 2024. aastal on sõeluuringule oodatud?

 Rinnavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Uuringule kutsutakse naisi vanuses 50–70 ja 74 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ning nad ei ole viimase 12 kuu jooksul käinud mammograafia uuringul.

Emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Uuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.

Jämesoolevähi sõeluuringule on oodatud mehed ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Uuringule on kutsutud mehed ja naised vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole jämesoole pahaloomulist kasvajat varasemalt diagnoositud ning nad ei ole eelnevalt käinud sõelkoloskoopia uuringul.

Kuidas registreerida sõeluuringule?

2024. aasta alguseks loodi kutsutavatele digitaalne sõeluuringu kutse ehk saatekiri terviseportaali, vaata terviseportaal.ee → Vastuvõtud ja saatekirjad

Saatekiri on aluseks, et broneerida uuringu aeg tervishoiuasutuses. Osalemiseks ei pea individuaalset kutset ootama jääma. 

Emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringus osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse ning teavitage, et soovite registreerida sõeluuringule. Vajalikud kontaktid leiate veebilehelt tervisekassa.ee/soeluuringu-kontaktid

Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule.

Kõigi sõeluuringul osalenute uuringute ja vajadusel järgneva ravi kulud tasub Tervisekassa (s.h ravikindlustamata inimesed). Kui rahvastikuregistri andmetel Eestis elaval inimesel on välisriigi ravikindlustus ja tal puudub Eesti oma, siis saab ta küll sõeluuringul osaleda, kuid peab uuringu eest tasuma ise.

Esimese poolaasta jooksul saadetakse kõigile kutsutavatele meeldetuletuseks kutsed ka e-posti või kirja teel. TAI juhib tähelepanu, et e-posti teel saavad kutse sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kelle eesti.ee e-post on suunatud oma isiklikule meiliaadressile või märgitud rahvastikuregistrisse.

Lisainfot sõeluuringute kohta leiab sõeluuringute kodulehelt soeluuring.ee

Täpsem statistika 2024. aasta vähi sõeluuringute sihtrühmade ja kutsutavate kohta on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis: statistika.tai.ee

Pressiteade: Viljandis kerkib terviselinnak

25.01.2024

SA Viljandi Haigla
Pressiteade

Viljandis kerkib terviselinnak

Neljapäeval, 25. jaanuaril ostis SA Viljandi Haigla kesklinnas asuva tervisekeskuse hoone, mis külgneb 2025. aastal valmiva Tervikumiga. Tervishoiuteenuste osutamine jätkub koostöös seniste rentnikega.

"Kesklinnas, Tervikumi naaberkrundil asuva ning aastakümneid tervishoiuteenuste kasutuses olnud hoone soetamine on olnud meie pikaajaline plaan," kommenteeris ostu Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. "Soovime, et eri tasandite tervishoiuteenused tegutseksid Viljandi linna ja maakonna inimestele lähestikku ning astuksid ühte jalga. Ühine hoonestu on siinkohal olulise, toetava rolliga, milles osutatavad teenused moodustavad sümbioosi järgmisel aastal tööd alustava Tervikumiga," lisas ta.

Tampere kinnitas, et kõigi seni tervisekeskuses tegutsenud teenuseosutajad saavad samadel alustel senist tööd jätkata: "Hoone omanik, kellega rendilepingud sõlmitakse, on nüüd haigla, kes on huvitatud, et Viljandis pakutaks võimalikult laia valikut tervishoiuteenuseid ning inimese jaoks võimalikult mugavalt. Plaanime tuua juurde diagnostikateenuseid, näiteks avada ultraheliuuringute kabineti." 

Tervisekeskuse senine omanik, OÜ Viljandi Tervisekeskuse juhatuse liige Marek Metsmaa tõdes: "2016. aastal Viljandi Tervisekeskust ostes oli uus haigahoone Viljandi kesklinnas veel hoomamatus kauguses. Nüüd, kaheksa aasta hiljem, kui Tervikumi valmimine on 1,5 aasta kaugusel on loomulik asjade areng kahe maja liitumine. Tervikum saab kasutada perearstidest vabanevaid pindu oma teenuste laiendamiseks, samas jätkab OÜ Viljandi Tervisekeskus Tervisekassa partnerina oma teenuste osutamist, pakkudes patsientidele kiiret, mugavat ning kvaliteetset raviteenust."

Viljandi kesklinna tervisekeskuses tegutseb kaheksa perearsti, nahaarst, naistearst, silmaarst, nina-kõrva-kurguarst, hambaarst, psühholoog ning massöör. Lisaks jaeapteek, optikakauplus ning kuulmisabivahendite ja ortopeediliste abivahenditega seotud ettevõtted.

 2025. aasta suvel avatakse praeguse tervisekeskuse naabruses Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskus Tervikum, kus lisaks eriarstiabile, diagnostikale ja taastusravile hakkavad teenust osutama ka perearstid. "Kõik praeguses tervisekeskuse hoones töötavad perearstid on andnud teada oma soovist kolida Tervikumi ning on olnud ruumide planeerimise kaasatud," rääkis haigla juhatuse esimees. "Ühises terviselinnakus on meil hea võimalus leida tervisekeskuses tühjaks jäävatele ruumidele optimaalne kasutus kas tervishoiu- või neid toetavatele teenustele."

Haigla ja OÜ Viljandi Tervisekeskuse juhid kohtusid tervisekeskuse töötajate ning rentnikega 25. jaanuaril, mil lepiti kokku uute lepingute sõlmimine ja suhtluskanalid.  

 

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla 
krista.valdvee[at]vmh.ee
 

Tule vaktsineerima, difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant!

17.01.2024

Tuletame meelde, et difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant.

Kõigil soovijatel on võimalik teha Viljandi haiglas mõlema haiguse eest kaitsvat liitvaktsiini.
Selleks tuleb broneerida endale aeg Viljandi haigla registratuuris või telefonil 434 3001.

Difteeria kahjustab peamiselt hingamisteid ja mõnikord nahka. Üldjuhul tekib hingamisteedes põletik (turse), mis põhjustab hingamisraskust ning harvadel juhtudel ka lämbumist.
Teetanusebakterid satuvad organismi sisselõigete, kriimustuste või haavade kaudu nahas.

Difteeria-teetanuse vastu vaktsineerimine on tasuta!

Viljandi haigla koduõendusteenus pakub viiruste hooajal meditsiinilist abi patsiendi kodus

16.01.2024

Koduõendus on mõeldud patsientidele, kelle tervislik seisund ei nõua haiglas viibimist, kuid kes siiski vajavad asjatundlikku meditsiinilist abi. Seni on patsiendid olnud Viljandi haigla koduse õendusabiteenusega väga rahul.
 
Koduteenuste osakonna juhataja Kadri Orase sõnul on kodune õendusteenus patsiendile abiks mitmel põhjusel. „Meie koduõed saavad tulla patsiendi koju ning seal vajalikud õendustoimingud teha, näiteks vaktsineerimised. Sellist teenust vajavad kindlasti inimesed, kellel on raskusi liikumisega. Oluline roll on koduõdede visiitidel ka viiruste leviku perioodil, kus inimesed ei taha nakatumise vältimiseks rahvarohketesse kohtadesse minna,“ selgitas ta.
 
Kodune õendusabi hõlmab Orase sõnul erinevaid õendustegevusi ägedast haigusest paranevate, kroonilist haigust põdevate või piiratud funktsionaalse võimekusega patsientide raviks ja paremaks toimetulekuks just koduses keskkonnas. „Koduõed teevad sõltuvalt patsientide vajadustest erinevaid toiminguid, näiteks mõõdavad tervisenäitajaid, ravivad haavandeid ja lamatisi, hooldavad kateetreid, stoome. Samuti teevad ka arsti otsuse alusel raviprotsetuure, näiteks valuravi ja ravimite erineval viisil manustamist. Õde pakub aga alati ka õendusalast nõustamist nii patsientidele kui ka pereliikmetele, näiteks abivahendite kasutamise osa,“ sõnas ta.
 
Inimesed on kodus pakutava õendusabi teenusega väga rahul
 
Viljandi haigla küsis eelmisel aastal patsientidelt teenusega rahulolu ning selgus, et võimalusega saada regulaarset õendusabi oma kodus ollakse väga rahul. Uuringusse kaasati 2023. aasta 1. kvartalis koduõendusteenust saanud patsiendid. Neid oli sel perioodil 51, tagasiside küsitlusele vastas neist 29.
86 protsenti küsitletud patsientidest vastas, et on teenusega väga rahul ehk andsid 11 punktilisel skaalal teenusele hindeks 9 ja 10 palli. Võrreldes kolm aastat tagasi läbiviidud uuringuga on rahulolu märkimisväärselt paranenud, soovitusindeks on tõusnud 49 punktilt 79 punktile.
 
Koduõendusteenuse kvaliteeti pidasid patsiendid samuti väga heaks. 93% küsitlusele vastajatest leidis, et koduõde seletes neile, mis tegevusi ta tegema hakkas. Samuti hindasi 83% patsientidest, et said koduõelt piisavalt juhised, kuidas iseseisvalt kodus oma haigusega toime tulla. Patsiendid tundis end ka tervise eesmärkide seadmisesse ja raviplaani koostamisse kaasatuna. Tervise eesmärkide kaasamise osas oli jaatavalt vastanud patsiente 90% ning raviplaani koostamisse kaasamise osas 86%.
 
„See teenus on väga vajalik ning koduõed hoolivad, meil oli suurepärane koostöö,“ kirjeldas üks teenusel olnud patsient. Teine lisas: „Sain kindlust, et keegi aitab mind.“ Mitmed patsiendid tõid välja ka selle, et teenuse võiks kesta kauem, et koduõe abi rohkem saada.
 
Koduõendusteenuse määrab patsiendile arst
 
Kodusele õendusabi teenusel saab patsienti suunata kas perearst või eriarst saatekirjaga, millele märgitakse terviseprobleemid, vajalik ravi ja selle sagedus ning hinnatud abi vajadus. Teenuse ajal võib  koduõest saada oluline ühenduslüli arsti ja abivajaja vahel. Õde saab aidata patsiendi probleeme konkretiseerida ja vajalikule arstile edastada.
 
Viljandi haigla pakub koduõendusteenust nii Viljandi linnas kui ka maakonnas. Kõik, kellel on mõni terviseprobleem, mille lahendamisel saab õde abiks olla, saavad pöörduda esmalt perearsti poole ning paluda saatekirja koduõendusteenusele.
 
Foto (maarja Evert/SA Viljandi Haigla): Fotol vasakult seisavad  koduõed Mariana Kurikoff, Karoliina Hunt, Liia Võsu, Reelika Espenberg, Maire Borgmann ja Eve Pärnaku. Esimeses reas vasakult koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras, koduõed Eneli Tulp ja Elvi Link.  

Doonoripäevad Sakala Keskuses 2024. aastal

08.01.2024

 

Optometristi vastuvõtule on vabu aega jaanuaris ja veebruaris!

05.01.2024

Sel perioodil tuleb vastuvõtule tulles maksta ainult visiiditasu 5 eurot. Visiiditasu kehtib kõigile.

Oprometrist on tervishoiuala spetsialist, kelle ülesandeks on nägemistaju uurimine, prillide määramine, silmade tervise teemaline nõustamine ning kõigeks selleks vajalike uuringute teostamine. Erinevalt silmaarstist, kes tegeleb spetsiifilisemalt silmahaigustega, tegutseb optometrist eksperdina, kelle juurde tasub pöörduda, kui on vaja prilliretsepti, uusi prille või kontaktläätsesid. Optometristidel on oluline roll silmade tervise jälgimisel, nägemise parandamisel ja silmahaiguste varases avastamises.

Viljandi haiglas pakub optometristi teenust Ave Viires.
Vastuvõtule saab registreeruda Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343 001 või www.digiregistratuur.ee
 
 
 

29. detsembril ja 2. jaanuaril saab Viljandi haiglas eelregistreerimata vaktsineerida

29.12.2023

Võimalus vaktsineerida Covid-19 ja gripi vastu Viljandi haiglas (Pärna tee 3) täna, 29. detsembril ja teisipäeval, 2. jaanuaril kell 9-15!

Riskirühmadele on gripivaktsiin tasuta! 
Üle 60-aastased inimesed, üld- ja erihoolekande asutuse teenusel olevad inimesed, kuni 7-aastased lapsed, lapseootel naised ning alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks.

Mitte riskirühma kuuluvatele inimestele on gripi vastu vaktsineerimine tasuline - 17 eurot. 

Covid-19 vaktsiin on kõikidele tasuta! 

Kui Sa soovid vaktsineerimiseks broneerida endale aja, palun helista registratuuri telefoni 434 3001.
Eelregistreerimata tulles öelge registratuuris, et soovite vaktsineerida!

Viljandi haigla koduteenused jõuavad patsientideni uue autoga

21.12.2023

Viljandi haigla on viimaste aastate jooksul arendanud teenuseid, mida saab pakkuda patsientidele nende kodus. Juba pikemalt toiminud koduõenduse ja koduhaigla teenusele lisaks pakub haigla ka koduhospiitsi teenust ning laienenud on ka koduste taastusraviteenuste maht. Kõigi nende teenuste jõudmiseks patsientideni sai taastusravikliinik täna enda kasutusse uue auto. 

Lisandunud sõidukiga jõuavad patsientide kodudesse teenust osutama koduhospiitsi õde, füsioterapeut, tegevusterapeut ning jalaraviõde.  

Koduhospiits teenus on meditsiiniline toetus patsiendi elu lõpuosas. Teenuse ajal külastab hospiits- ja palliatiivravi väljaõppe ning kogemusega õde patsienti tema kodus, hindab tema seisundit, teeb arsti ettekirjutatud raviprotseduure ning nõustab perekonda. Arst aga konsulteerib patsienti ja perekonda läbi telesilla õe tahvelarvuti abiga.  

„Hospiitsravi on meditsiiniline sekkumine, mis tähendab, et pakume inimesele elulõpuravi talle koduses keskkonnas. Koduhospiitsi teenuse eelduseks on aga see, et patsiendil on tugev sotsiaalne võrgustik, kes teda põetaks. Vajadusel kaasame protsessi ka hingehoidja või omavalitsuse sotsiaaltöötaja,“ kirjeldas koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras lisades, et koduhospiitsi teenuse raames ei paku Viljandi haigla meeskond koduhooldust.

Koduhospiitsi õe visiidid toimuvad päevasel ajal, vajadusel ka nädalavahetusel. 

Füsio- ja tegevusteraapia valdkonnas on Viljandi haigla koduteenuseid osutanud juba 5 aastat. Lisaks pakub haigla ka kodust jalaravi teenust. „Selliste koduste taastusraviteenuste eesmärk on aidata inimesel just kodus hakkama saada. Anname visiitide käigus patsientidele soovitusi kodukohanduse osas ning teeme nendega vajalikke harjutusi ja tegevusi koduses keskkonnas, samuti nõustame perekonda selles osas, kuidas oma lähedast igapäevaselt  kodukeskkonnas aidata,“ kirjeldas taastusravikliiniku juhi kt Erli Lond.  

Lisaks käivad taastusravi kliiniku spetsialistid ka rehabilitatsiooniteenuste raames väljaspool haiglat teenuseid osutamas. 

Foto (Maarja Evert/Viljandi haigla): Taastusravikliinik sai täna enda kasutusse uue auto, millega patsientidele nende kodus teenuseid osutamas käia.

 

Foto (Maarja Evert/Viljandi haigla): Fotol vasakult füsioterapeut Ingrit Ernits, logistikaosakonna juhataja Taavi Lemming, koduhospiitsi õde Liia Võsu, füsioterapeut Anita Kala ja taastusravikliiniku juhi kt Erli Lond. 

Viljandi haiglas on sel aastal sündinud tavapärasest rohkem kaksikuid

19.12.2023

Kui tavapäraselt saavad Viljandi haigla sünnitusosakonna töötajad tervitada aastas keskmiselt ühte paari kaksikuid, siis käesaoleval aastal on Viljandi haiglas sündinud neid lausa kolm paari. 

„Meil on suur rõõm, et oleme sel aastal saanud oma meeskonnaga öelda tere tulemast kolmele paarile kaksikutele! Kaks paari neist sündisid vaginaalselt ehk loomulikul teel. Väga tore on ka see, et kõigisse kolme perre sündis üks poiss ja üks tüdruk,“ rääkis Viljandi haigla vastutav ämmaemand Anne-Liis Pärna, „Soovime neile kõigile palju õnne ja toredat kooskasvamist!“ 

Ka sel kuul, 6. detsembril nägid ilmavalgust kaksikud Robin ja Loriin Müür. Ema Kristin Karu ja isa Kermo Müür on kaksikute üle väga õnnelikud. „Olin alguses väga üllatunud, kui sain teada, et ootan kahte last. Õhtul läksin koju ja rääkisin Kermole, et meil on nüüd suuremat autot vaja. Ta ütles selle peale, et ei ole võimalik!“ rääkis Kristin naerdes, „Siis aga hakkasime selle mõttega harjuma. Kaksikute ootusaeg oli aga tunduvalt raskem, kui ühte last oodates. Nimelt kasvab meie peres veel kaks last.“  

Praegu läheb perel Kristini sõnul hästi ning harjutakse uue elukorraldusega.  

Viljandi haiglas on tänase seisuga käesoleva aasta jooksul ilmavalgust näinud kokku 269 beebit, 131 poissi ja 138 tüdrukut. 

Foto (Viljandi haigla): Fotol ema Kristin Karu ja isa Kermo Müür kaksikute Robini ja Loriiniga. 

Urogünekoloogilisi probleeme saab igaüks ennetada aktiivse eluviisiga

15.12.2023

Urogünekoloogilised probleemid nagu uriinipidamatus ja vaagnaelundite allavaje on naiste hulgas sagedased probleemid. Viljandi haigla urogünekoloogiaga tegelev naistearst dr Triin Kull räägib, mida saab igaüks ise kodus nende vaevuste ennetamiseks teha ning millisel juhul tuleks pöörduda arsti vastuvõtule.

Urogünekoloogilised probleemid on näiteks tahtmatu uriini leke ehk uriinipidamatus, sagedased põiepõletikud, pidev pakitsustunne, sage päevane või öine urineerimine, vaagnaelundite allavaje ning defekatsiooni probleemid ehk seisund, kui häiritud on soole tühjendamine.

Dr Triin Kulli sõnul algab nende kaebuste ennetamine elustiilist ja tervisekäitumisest. „Ülekaal suurendab survet vaagnapõhja lihastele ja tõstab sellega oluliselt kuseteede probleemide riske. Seetõttu on normaalse kehakaalu säilitamiseks ja saavutamiseks oluline aktiivne eluviis. Samuti aitab uriinipidamatust ja vaagnaelundite allavaje ennetada regulaarne vaagnapõhjalihaste treenimine,“ selgitas dr Kull lisades, et sealjuures tuleks vältida aga suurte raskuste tõstmist, sest kaasnev kõhu- ja vaagna siserõhu tõus suurendab oluliselt allavaje tekke riski või süvendab juba tekkinud vaagnaelundite allavajet.

„Oluline on tarbida ka piisavalt vedelikku ja eelistada kiudaineterohkeid toite, et vältida kõhukinnisust. Samas liigne kohvi ja alkoholi tarbimine võib ärritada põit ning suurendada urineerimissagedust ja juba allolevat probleemi. Vältida tuleks ka suitsetamist, sest see tõstab kroonilise bronhiidi ja köha esinemissagedust, mis võib süvendada juba tekkinud vaagnaorganite allavaje ning suurendada uriinilekke riski,“ rääkis dr Kull.

Kui aga eelpool nimetatud vaevused juba on, siis tuleks dr Kulli sõnul pöörduda urogünekoloogiaga tegeleva naistearsti vastuvõtule. „Eriti oluline on võimalikult kiiresti arsti vastuvõtule pöörduda vaagnaelundite allavaje puhul, sest ajaga allavaje enamasti süveneb ja liigselt viivitades võib abipakkuva operatsiooni maht oluliselt suureneda,“ selgitas ta.

Urogünekoloogiline vastuvõtt on sarnane tavapärasele günekoloogilisele vastuvõtule. „Kogume esmalt vajaliku info patsiendi üldise tervisliku seisundi, kaebuste, varasemate haiguste, operatsioonide, kasutatavate ravimite jm kohta. Alati toimub ka läbivaatus, mille käigus hindame vaagna elundite allavaje olemasolu, ulatust ning sageli teeme ka täpsustavaid uuringuid ja analüüse. Enamasti on vaja ka vaginaalset ultraheli uuringut. Kui kõik andmed on käes ja uuringute tulemused saabunud, siis arutame ja otsustame üheskoos patsiendiga talle sobivaima raviplaani,“ ütles dr Kull.

Tema sõnul on vastuvõtt kindlasti efektiivsem, kui patsient on tulles ka ise selleks valmistunud. „Ettevalmistunud ja aktiivne patsient on parim patsient. Enne vastuvõtule tulekut võiks patsient olla läbi mõelnud, millal pöördumise põhjuseks olevad kaebused algasid ja kuidas need on ajas muutunud. Kui mureks on uriinipidamatus, siis võib olla kasulik pidada eelneva nädala jooksul päevikut urineerimise ja urineerimise ajal esinevate sümptomite kohta. Kindlasti ka läbi mõelda milliseid ravimeid tarvitab ning milliseid operatsioone on varasemalt juba teostatud. Samuti võiks patsient olla valmis andma teavet oma üldise tervise kohta, sealhulgas ka varasemate haiguste ja sünnituste kohta. See aitab saada täielikku ülevaadet patsiendi tervisest ning valida kõige ohutum ja õigem ravitaktika,“ sõnas dr Kull.

Samuti ütles dr Kull, et vastuvõtul ei tohi karta esitada arstile küsimusi. „Soovitan koostada enne visiiti väike küsimuste loetelu, et siis vastuvõtu aja kindel olla, et kõik teile olulised teemad saavad kaetud,“ lausus ta.

Dr Kull lisas, et kuna uuringud võivad hõlmata ka günekoloogilist läbivaatust, tuleks valida vastuvõtule tulles kindlasti riietus, mis võimaldab mugavat juurdepääsu vaagnapiirkonnale.

Nagu günekoloogi juurde ikka, saab ka urogünekoloogiaga tegeleva arsti vastuvõtule tulla ilma perearsti saatekirjata. Viljandi haiglasse dr Triin Kulli vastuvõtule saab aja broneerida Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343 001 või digiregistratuuris.

Isikuandmete leke lepingupartnerile tehtud küberründe tagajärjel

14.12.2023

Küberründe tagajärjel meie lepingupartneri vastu on osade meie patsientide (8 patsiendi) isikuandmed, sh terviseandmed, saanud teatavaks selleks õigustamata isikule.

Politsei ja Andmekaitse Inspektsioon on juhtunust teadlikud ja viimas läbi menetlusi. Oleme alustanud juhtunust puudutatud patsientidele, kelle kontaktid on meil olemas, eraldi personaalsete teavituste saatmisega.

Kui soovite teavet, kas ja millised Teie andmed täpsemalt lekkinud on, saatke palun digitaalselt allkirjastatud taotlus aadressile vmh at vmh dot ee.

Vastused saadame taotlejale krüpteeritult.  Vastame Teie taotlusele esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul. Palume arvestada, et lepingupartnerilt täpsete andmete saamine võib võtta aega.

Kuivõrd on teadmata, millised plaanid küberrünnaku korraldajal saadud isikuandmetega on, palume olla erakordselt tähelepanelikud Teile saadetud e-kirjade sisu osas, kus saatjaks on tervishoiuasutus või seda jäljendav kolmas isik ja kirja sisu puudutab Teie terviseandmeid. Enne, kui olete täiesti veendunud, et saatjaks on tõesti päris tervishoiuteenuse osutaja, kellega Teil on ravisuhe, ärge klikkige ühelgi veebilingil ega avage kirja manuseid. 

Arvestage, et reeglina ei saada Teie arst analüüsitulemusi e-kirja teel, vaid need on tutvumiseks terviseportaal.ee keskkonnas. Kui saate väljapressiva sisuga pöördumisi, sh kõnesid, võtke esimesel võimalusel ühendust politseiga ja järgige politseilt saadud juhiseid.

Kui Teil ei ole digitaalse allkirjastamise ja krüpteerimise võimalust, võtke ühendust kontaktidel; vmh at vmh dot ee või telefonil  434 3043  ja anname Teile juhised toimimiseks.

Uus terviseportaal vahetas välja senise digiloo

13.12.2023

Uus terviseportaal vahetas välja senise digiloo
Tervisekassa
PRESSITEADE
13.12.2023   

Tervisekassa ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) koostööna on valminud uus terviseportaal veebiaadressil www.terviseportaal.ee, mis vahetas välja senise patsiendiportaali www.digilugu.ee.

Digilugu suleti paralleelselt terviseportaali käivitamisega. Kui inimene läheb vanast harjumusest aadressile www.digilugu.ee, suunatakse ta automaatselt terviseportaali lehele.

„Kuna patsiendiportaal on tänaseks üle 15 aasta vana ning tekkinud on mõningane tehnoloogiline võlg, on uue portaali loomine vajalik, sest ligipääs terviseandmetele peab käima ajaga kaasas,“ nentis TEHIKu terviseportaali projektijuht Kady Adamson.

Tervisekassa terviseportaali tootejuht Evgeni Nikolaevski sõnul pakub terviseportaal mugavat ja kasutajasõbralikku ligipääsu terviseandmetele ning on väravaks terviseteenuste kasutamisel.

„Esimeses etapis pakutakse terviseportaali kaudu inimestele tervishoiuga seotud teenuseid, mis olid saadaval ka vanas patsiendiportaalis. Tänu uuele portaalile paraneb kasutajamugavus ehk inimene pääseb terviseinfole ligi mugavamal viisil ning erinevad teemad on kategoriseeritud loogilisemalt,“ ütles terviseportaali tootejuht.

Enne terviseportaali sisselogimist on inimesele kuvatud tervisedendusliku sisuga esileht, mis hakkab sisaldama erinevat tõenduspõhist tervisealast teavet. Terviseportaali sisenedes avaneb esmalt "Minu töölaud" vaade, millel kuvatakse järgmised vastuvõtud, väljaostmata retseptid, viimase poole aasta uuringud, analüüsid ja vastuvõtud ning vaktsineerimise soovitused. Uue funktsioonina on inimestele kättesaadavaks tehtud “Minu tervise ajalugu”, mille abil on võimalik detailselt filtreerida vastuvõtte, analüüse, uuringuid, vaktsineerimisi ning kiirabi, haiglaravi või operatsioonidega seotud infot. Lisandunud on ka mitmeid väiksemaid täiendusi teenustes.

Lähitulevikus on plaanis lisaks tervisedeklaratsiooni ning tahteavalduste täiendamise funktsioonile lisada ka võimalus täiendada enda ja lähedaste terviseandmeid ning täita vastuvõtule eelnevaid seisundihindamise küsimustikke. Lisaks eeltoodule saab 2024. aasta jooksul terviseportaali osaks digiregistratuur, mis pole tulevikus enam eraldi keskkond. Tänu sellele muutub broneeringute tegemine või vastuvõtuaegade muutmine ja tühistamine patsiendile lihtsamaks.

Ajapikku luuakse terviseportaali järjest uusi infotehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad suurendada inimese enda osalust ja vastutust tervisega seotud otsuste tegemisel. „Üheks kasutajate poolt kõige enam soovitud võimaluseks on teavituste saamine näiteks retseptide, vaktsineerimiste ja arstivisiitide kohta. Teenus lisatakse terviseportaali 2024. aasta jooksul ning seejärel saavad inimesed teavitusi tellida SMS-i või e-posti kaudu,“ kinnitas Evgeni Nikolaevski.

Terviseportaali arendamise juurde kaasati erineva taustaga lõppkasutajaid, sh ka vaegnägijaid. „Küsisime inimestelt tagasisidet ning palusime neil testida esimesi teenuseid. Tänaseks on inimeste antud tagasiside läbi töötatud ning vastavalt sellele tehtud ka muudatusi. Lisaks on arenduse käigus mõeldud sellele, et portaali ei peaks kümne aasta pärast uuesti välja vahetama, vaid seda saab pidevalt täiendada uute ja vajalike funktsioonidega," ütles Kady Adamson.

Uue terviseportaali kohta on inimestel võimalik anda tagasisidet, mida on saab teha portaali paremal ääres asuva “Tagasiside” nupu kaudu või otse TEHIKu kasutajatoe e-posti aadressil abi at tehik dot ee. Kasutajate tagasiside ja tähelepanekud on äärmiselt olulised, et pakkuda kõikidele Eesti inimestele võimalikult mugavat ja kasutajasõbralikku keskkonda.

Terviseportaali arendust kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond ja selle kogumaksumus on 1,24 miljonit eurot.

 

Sakala keskuses räägiti mäluhaigustest ja nendega toimetulekust

12.12.2023

5. detsembril toimus Sakala keskuses Viljandi haigla mälukliiniku juhi dr Eleri Luhametsa ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse tudengi Tarmo Salu eestvedamisel konverents „Kaasteelised mäluteekonnal“, mis tõi kokku erinevate ametkondade töötajad, kelle igapäevatöös on mäluhaiguste märkamisel suur roll. Ühiselt räägiti mäluhaiguste ennetamisest, äratundmisest, meditsiinilise abi võimalustest ning teenustest, mis on olemas mäluhaigustega patsientide ja nende lähedaste toetamiseks Viljandimaal.

Viljandi haigla mälukliiniku juhi ja konverentsi korraldaja dr Eleri Luhametsa sõnul oli konverentsi eesmärk suurendada teadlikkust mäluhaigustest, et osata neid paremini ära tunda ja aidata sel teekonnal õiges suunas edasi liikuda.

Üritusel tähistati ühtlasi ka Viljandi haiga mälukliiniku 1. sünnipäeva. Täpselt aasta tagasi, 5. detsembril 2022 sai avatud Viljandi haiga juures mälukliinik, mis on Eestis ainulaadne oma multidistsiplinaarse patsiendikäsitluse poolest. Viljandi haigla mälukliiniku eesmärk on ühendada meditsiiniabi ja sotsiaalvaldkonna teenused mäluhaigusega patsiendi ja tema lähedaste jaoks üheks sujuvaks tervikuks.

„Erinevate abivõimaluste ühendamine on meditsiinis üldisemalt järjest olulisem, samuti on väga tähtis tõsta elanikkonna teadlikkust mäluhaiguste äratundmisel, et inimesed oskaksid üldse nende kaebustega arstile pöörduda,“ sõnas dr Luhamets, „Arvestades suurt huvi konverentsi vastu ja aktiivset osalust, saab tõdeda, et konverents kandis oma eesmärki.”

Konverentsi esimese osa avas ettekandega dr Eleri Luhamets, rääkides dementsuse ennetamise olulisusest. „Ennetus on meditsiinis kõige efektiivsem sekkumise viis. Meditsiiniajakirjas Lancet ilmus 2020. aastal raport, mis räägib dementsuse ennetamise võimalustest ja hindab, et 40% mäluhaigustest oleks võimalik ära hoida,“ rääkis Luhamets, „Seega on lisaks sellele, et me aitame mäluhaigusega inimesi, oluline tegeleda ka ennetustegevustega. Nooremas eas on tähtis õppimine ja hariduse omandamine. Keskeas on kõige suurema efektiga kuulmislanguse ennetus ja ravi, samuti tuleb ohjata kõrgvererõhutõbe, vältida ajutraumasid, liigset alkoholitarbimist ja võidelda rasvumisega. Vanemas eas on aga oluline suitsetamisest loobumine, depressiooni ravi, üksinduse vältimine ja füüsiline aktiivsus.“

Foto (SA Viljandi Haigla): Viljandi haigla mälukliiniku juht dr Eleri Luhamets tegi ettekande dementsuse ennetamise olulisuse teema. 

Seejärel tegid ettekanded Viljandi haigla mälukliiniku sisearst-geriaater dr Tuuli Luud ja Viljandi haigla mälukliiniku neuroloog dr Ave Kivisild, kes on Soome kogemusega spetsialistid ning aidanud kaasa Viljandi haigla mälukliiniku loomisele, mis on samuti Soome mälukliinikute struktuuri baasil üles ehitatud.

Dr Tuuli Luud rääkis mäluhaiguste sümptomitest ja sagedasematest mäluhaigustest eakatel. „Mäluhaigused on 10 sagedasema kroonilise haiguse hulgas 65+ aastastel täiskasvanutel ja vanuse kasvades mäluhaigused sagenevad. Kõige enam esineb Alzheimeri tõbe, seejärel veresoonte lupjumisega seotud vaskulaarset dementsust ja Lewy kehakeste haigust. Erinevate mäluhaiguste sümptomaatika võib olla kattuv ja sagedasti esineb segavorme, kus esineb mitmele mäluhaigusele iseloomulikke sümptomeid. Alzheimeri tõvele on iseloomulik hiljutiste sündmuste meenutamise raskused, aga mäluhaigused võivad esmaselt avalduda ka meeleoluhäirete, isiksusemuutuste või hallutsinatsioonide esinemisega,“ kirjeldas ta.

Foto (kuvatõmmis): Viljandi haigla mälukliiniku sisearst-geriaater dr Tuuli Luud rääkis sagedasematest mäluhaigustest eakatel. 

Dr Ave Kivisild tutvustas nooremate inimeste kognitiivseid häireid, nende eripärasid ja sagedasemaid põhjuseid. „Mälukliinikusse on pöördunud noori inimesi, kellel esineb mingit sorti mäluhäire, mitte aga mäluhaigus. Sellised kognitiivsed ehk vaimse võimekuse häired on enamasti seotud depressiooni, läbipõlemissündroomi, unehäirete, kroonilise valu, sõltuvuse või mõne muu kehalise haigusega. Mäluhaiguseid esineb nooremas eas harva ja need on enamasti tugeva geneetilise eelsoodumusega,“ rääkis dr Kivisild.

Viljandi haigla mälukliiniku õde Janika Pael andis konverentsil ülevaate mäluhaigusega inimese raviteekonnast ja jagas infot selle kohta, kuidas Viljandi haigla mälukliinikusse pöörduda. Mäluhaiguse sümptomeid tuleb esmalt märgata, tavaliselt kas lähedaste või perearsti poolt. Kui perearstil on välistatud muud sagedasemad mäluhäireid põhjustavad haigused, siis teeb perearst e-konsultatsiooni mälukliinikusse, mille alusel kutsutakse patsient koos lähedasega mälukliiniku vastuvõtule. „Mäluteekonnal, kui mäluhaigus on juba diagnoositud ja raviplaan tehtud, kaasame vajadusel erinevaid spetsialiste, näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaid, Dementsuse Kompetentsikeskuse nõustajaid või hingehoidjat. Tihti soovitame me perekonnale dementsusega inimeste lähedastele mõeldud tugigrupis osalemist. Tugigrupivõrgustik katab terve Eesti ja ka Viljandis on tugigrupp tegutsemas,“ selgitas Pael.

Foto (SA Viljandi Haigla): Viljandi haigla mälukliiniku õde Janika Pael andis ülevaate mäluhaigusega inimese raviteekonnast ja Viljandi haigla mälukliinikust.

Tugigruppidest rääkis lähemalt Dementsuse Kompetentsikeskuse juht Piret Purdelo-Tomingas, kes tegi ettekande sellest, kuidas Dementsuse Kompetentsikeskus saab inimesi mäluteekonnal toetada. “Üheks oluliseks toetuse võimaluseks ongi tugigrupis osalemine. Tugigruppe on meil Eestis umbes 30 ja nende juhid on sagedasti ka ise oma lähedasega mäluteekonna läbi käinud inimesed. Me näeme tugigruppidel suurt positiivset mõju, kus lähedased saavad rääkida ning saavad ka praktilist nõu,“ selgitas ta, “Samuti on olemas veebi teel toimuv tugigrupp ning laienevad keelelised võimalused. Olemas on nii eesti, vene kui ka inglise keeles toimuvad tugigrupid. Täpsemat infot tugigruppide toimumise aegade kohta saab Dementsuse Kompetentsikeskuse kodulehelt.”

Piret Purdelo-Tomingas tutvustas ka teisi Dementsuse Kompetentsikeskuse teenuseid nagu personaalnõustamine, kogemusnõustamine, juriidiline nõustamine, hingehoid ja leinanõustamine. „Kõik nõustamisteenused on inimese jaoks tasuta. Dementsuse Kompetentsikeskuse nõustajad abistavad vajadusel ka erinevate asutuste töötajaid, kui on praktilist nõu vaja hooldekodudel, sotsiaaltöötajatel või teistel asutustel ja ametnikel dementsusega inimeste paremaks aitamiseks. Samuti on võimalik helistada tööpäeviti dementsuse infoliinile,“ kirjeldas ta.

Lisaks annab Dementsuse Kompetentsikeskus üldhooldusteenust pakkuvatele asutustele välja dementsusesõbraliku asutuse märgist. „Mujal maailmas jagatakse sellist märgist ühiskondlikele asutustele - firmadele, raamatukogudele, kohvikutele ja poodidele. Täna peame meie siin Eestist tõstma baastaseme dementsusesõbralikkust, kuid tulevikus võiks dementsusesõbralik suund olla erinevatel asutustel sama nagu mujal maailmas,“ ütles Purdelo-Tomingas.

Foto (kuvatõmmis): Dementsuse Kompetentsikeskuse juht Piret Purdelo-Tomingas tegi ettekande Dementsuse Kompetentsikeskuse pakutavatest võimalustest.

Päeva teistest pooles toimusid kaks paneeldiskussiooni. Esimeses arutleti selle üle, kuidas mäluhaigused mõjutavad sõiduki juhtimist ning kuidas hinnata inimeste vaimset võimekust. Lähedane ja MTÜ Elu Dementsusega esindaja Chris Ellervee alustas paneeldiskussiooni oma ema looga: „Ema elas üksi ja kippus pikkadel jalutuskäikudel käima. Seetõttu oli mul harjumus sõita tema majast mööda ja vaadata, kas tema ja ta auto on kohal. Ühel korral autot ei olnud. Üks tema lemmikkoht jalutuskäikudeks oli Hiiu staadion, kus FC Nõmme Kalju mängis, ta oli jalgpallihuviline. Sõitsin sealt mööda ja nägin, et ema auto on väga veidra koha peale pargitud, metsa alla, kergliiklusraja peale. Mõtlesin, et vähemalt on auto kindlas kohas ja ema siinkandis jalutamas. Läksin koju ja mõne aja pärast helistas mu vend, kes ütles, et ema auto on ära varastatud. Rääkisin talle, kus auto on. Kohale oli kutsutud juba politsei ja mindi koos vaatama. Kurb oli see, et kõigepealt ema ei tunnistanud autot üldse omaks, politsei abil sai see kindlaks tehtud ja siis tundis ema oma auto ära. Seejärel arvas ta, et kuna tema seda autot sinna kindlasti ei parkinud, siis pidid “pätid” olema selle sinna veeretanud ja politsei jäi seda juttu uskuma. See oli hetk, mis andis meile vennaga tõsise signaali, et ema mäluga ei ole enam ilmselt kõik korras. Tagantjärele mõeldes oli ka sellele juhtumile eelnevalt ema mitmetesse avariidesse sattunud ja autojuhtimine oli tegelikult muutunud juba ebaturvaliseks. “

Jurist Tiina Mölder rääkis, et liiklusseaduse järgi peab terviseseisund vastama määruse alusel kehtestatud nõuetele. Kui terviseseisund nõuetele vastab, siis väljastatakse sõidukijuhile tervisetõend, mis on eelduseks juhtimisõigusele. „Üle 65-aastane isik peab tervisekontrolli läbima iga 5 aasta tagant. Sagedamini on kohustatud tervisekontrolli läbima isik sel juhul, kui tal on tuvastatud liiklusohtlik terviseseisund ja teda on selle seisundi tõttu politsei poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või arsti korraldusel sellisel juhul, kui arstliku läbivaatluse käigus selgub, et terviseseisund tegelikult kehtestatud nõuetele ei vasta,“ kirjeldas ta.

Peremeditsiini resident Kadri-Ann Prass andis seejärel ülevaate sellest, mida perearst tervisekontrollis hindab „Me hindame patsiendi üldist terviseseisundit, kuid kognitiivset ehk vaimset võimekust me tegelikult kohustuslikult hindama ei pea, hindame seda nii palju, kui vastuvõtt võimaldab. Kognitsiooni võiks muidugi peremeditsiini tasandil hinnata ja natuke me seda ka teeme. Keeruliseks teeb lühikese vastuvõtu jooksul hindamise see, et inimesed suudavad end vastuvõtu ajaks väga hästi vormi ajada. Olen näinud korduvalt vastuvõtul seda, et lähedased tulevad patsiendiga selle pärast kohale, et tal on mäluhäire, aga mina seda vastuvõtu jooksul ei näe. Tal on väga rasked kognitsiooni probleemida, aga vastuvõtuks, selleks 25-30 minutiks suudab ta ennast väga hästi kokku võtta,“ kirjeldas Prass lisades, et väga oluline oleks kognitiivset võimekust hinnata, kuid selleks oleks tarvis ka häid skriiningteste ning õpet pereõdedele. 

Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegevusterapeut Heili Piilberg rääkis, et mäluhaigustega patsientide puhul ei ole küsimus selles, kas sõidukijuhi tervisetõend lõpetada, vaid küsimus on millal, kuna tegemist on ajas süvenevate haigustega. “Mootorsõiduki juhtimine on privileeg, kuid selle äravõtmisega võib kaasneda oluline elukvaliteedi ja iseseisvuse langus, nii et samaaegselt liiklusohutuse tagamisega tuleb meil aidata lahendada inimeste igapäevaelu probleemid,” nentis ta.

Paneeldiskussioonis osales veel Viljandi haigla mälukliiniku neuropsühholoog Rene Randver, kes kirjeldas, milliseid vaimseid võimeid me kasutame mootorssõiduki juhtimisel ja kuidas see on üks keerulisemaid igapäevaelu ülesandeid. Piirkonnapolitseinik Ande Saar jagas aga kogemusi, milline osa on liikluspolitseil ohtliku olukorra äratundmisel ja kuidas siis käituda, samuti rõhutas ta piirkonnapolitseiniku olulist rolli patsiendi ja tema lähedaste nõustamisel ning suunamisel vajadusel perearsti või sotsiaaltöötaja juurde.

Foto (SA Viljandi Haigla): Fotol vasakult Viljandi haigla mälukliiniku neuropsühholoog Rene Randver, jurist Tiina Mölder, peremeditsiini resident Kadri-Ann Prass, Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegevusterapeut Heili Piilberg, piirkonnapolitseinik Ande Saar, Lähedane ja MTÜ Elu Dementsusega esindaja Chris Ellervee ja Viljandi mälukliiniku juht dr Eleri Luhamets.

Teises paneeldiskussioonis arutleti selle üle, kuidas toetada mäluhaigusega inimesi ja nende lähedasi, et teha õigel ajal õiged valikud - nii mäluhaigusega inimese kui tema lähedaste jaoks. Viljandi haigla koduteenuste juht Kadri Oras rääkis, et mitmed haigla koduteenused on oma ülesehituselt sobivad mäluhaigustega patsientide toetamiseks, näiteks koduhaigla teenus, kus inimest ei pea viima võõrasse haiglakeskkonda, kus tal kergesti võib tekkida segassusseisund, vaid saab pakkuda haiglaravi kodus. Viljandi haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool rääkis hooldekodutööst ja kuidas toimub kohanemine uue koduga nii patsiendil kui lähedastel. Saalist tuli kommentaar, et meil tuleb parandada suhtumist hooldekodudesse terves ühiskonnas, et me väärtustaksime seda olulist tööd, mida tehakse, ja annaksime uue sisu sõnale hooldekodu, et see on tõepoolest kodu.

Lähedane Liia Võsu rääkis kogemusest oma vanemate hooldamisel, samal ajal ise tööl käies, kus isa oli voodihaige ja ema mäluhaigusega. „Stress oli suur, sest kunagi ei teadnud, millise koduse kriisiga tuleb keset tööpäeva tegeleda, rääkimata kaotatud unetundidest, et kogu koduse majapidamisega palgatöö kõrvalt hakkama saada. Kui lõpuks sai vastu võetud otsus hooldekodu kasuks, siis paranes kõigi olukord ja ka mäluhaigusega ema enda elurõõm taastus,“ ütles ta. 

Dementsuse Kompetentsikeskuse nõustaja Hanna-Stiina Heinmets rääkis sellest, kui oluline on lähedaste toetamine ja võimestamine, mis on ka tugigruppide peamine ülesanne, et lähedased nii vaimselt kui ka füüsiliselt vastu peaksid. Samuti tuli juttu elu lõpuaastate plaanide tegemisest, mis tuleb perekonnal omavahel võimalikult vara läbi rääkida, sest mäluhaiguse süvenedes võib juba hilja olla.

Firma Estkeer klinediteeninduse juht Triin Lomp rääkis, et nende ettevõtte koduteenused on üles ehitatud nn ühe akna süsteemina, et kogu dementsusega inimese igapäevaelu oleks korraldatud ja toetatud, alates olmeprobleemide lahendamisest kuni meditsiinisüsteemiga suhtlemiseni.

Lõpetuseks rääkis jurist Tiina Mölder volitustega asjaajamise ja eestkoste teemadel, nii et lähedastel oleks lihtsam ametlikke asju ajada, kui mäluhaiguse süvenedes inimene ise enam otsuseid teha ei suuda. Samuti julgustas ta, et kui teovõimetu inimene teeb ebasobiva tehingu, siis on seda võimalik tagantjärele tühistada, vajaliku nõu saamiseks on mõistlik pöörduda juristi poole.

Foto (SA Viljandi Haigla): Fotol vasakult Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras, Viljandi haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool, lähedane Liia Võsu, Dementsuse Kompetentsikeskuse nõustaja Hanna-Stiina Heinmets, firma Estkeer klinediteeninduse juht Triin Lomp ja Dementsuse Kompetentsikeskuse juht Piret Purdelo-Tomingas.

Konverentsi salvestati, seega on kõigil huvilistel võimalik eelpool toodud teemadest rohkem teada saada.

Konverentsi veebisalvestuse leiab SIIT
SALVESTUS ON JÄRELEVAADATAV KUU AEGA!

 

7. detsembril toimus jõululaat, kus valiti ka kaunimad jõuluehted

08.12.2023

Viljandi haigla suures majas toimus neljapäeval, 7. detsembril jõululaat, kus ühtlasi valiti ka kaunimad jõuluehted, mis kaunistavad jõuluajal haigla suure maja fuajee kuuske ja Jämejala pargis asuvat jõulupuud.

Jõululaadal leidus palju toredaid asju, mida jõuluajal lähedastele kingikotti pista: mõnusaid käpikuid ja sokke, küünlaid, jõulukaarte, vaipu, maiustusi, jõuluehteid, kaunist käsitööd ja palju muud.

Kõikidel laadakülastajatel oli võimalik anda ka oma hääl jõuluehete konkursil, kuhu laekus 11 isevalmistatud jõuluehet komplekti.

Enim hääli sai erihoolekande A-maja komplekt, teise häältesaagi napsas ambulatoorse ravi osakonna õde Aivi Saharov ja kolmanda auhinnalise koha sai laborant Anne Mägi.

Kaunist pühadeootust kõigile!

 

Vaktsineerimisbuss Centrum 2 parklas 4. ja 6. detsembril!

01.12.2023

 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: füsioterapeut Uku Leht

01.12.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla füsioterapeut Uku Leht, kes on üle 25 aasta tegelenud muusikaga. Ta mängib mitut erinevat pilli ning loob ka enda laule. Samuti on ta olnud osa mitmest bändist.

Uku on lasteaiast saadik tegelenud laulmisega ning hiljem hakkas ta ka erinevaid pille mängima. „Nägin väiksena Miki Hiire multikast kolme nupuga pasunat ja siis ma teadsin, et tahan seda pilli mängima õppida. Trompet oli see instrument. Ma hakkasin seda õppima kooliga paralleelselt esimesse klassi astudes ja mängisin 12 aastat. Selle kõrvalt tekkis mul aga ka suur kirg trummide vastu. Ma sain kooli orkestri proovide lõpus alati natukene toksida ja see sobis mulle kohe. Mu käed ja jalad tegid hästi koostööd ja ma tundsin end trummide taga väga hästi. Siis kingiti mu vanemale vennale akustiline kitarr sünnipäevaks, ma võtsin selle endale ning hakkasin omal käel ka kitarri mängima. Siis aga hakkasid mu peas tekkima ideed oma lugudest ja kuna ma valdasin kõiki vajalikke instrumente, oli see vaja ainult lindile saada,“ kirjeldas Uku, kuidas ta on muusika tegemise juurde jõudnud.

Muusika on Uku jaoks hobi, mis on tekkinud tema enda tahtest ja soovist, kuid sellega tegelemine käib tema jaoks lainetena. „On hetki, kus ma ei võta nädalate viisi ühtegi pilli kätte ja siis tuleb järsku inspiratsioon, mis ajab mind kasvõi öösel üles ja siis ei saa enne rahu, kui lugu on valmis. Kui ma satun inspiratsiooni lainele, siis ma kaon sinna teadmata ajaks,“ rääkis ta.

Uku jaoks on muusikaga tegelmine miski, mis annab võimaluse end väljendada täpselt sellisena, nagu ta on. „Ennekõike teengi ma seda seetõttu, et see aitab mul unustada kõik muu ja annab võimaluse teha valmis midagi terviklikku, mille üle rõõmu tunda. Kuigi mu bänd on varasemalt ühe lühialbumi välja andnud, siis täna olen ma üksi nokitsev hobimuusik ja mu suurim unistus on hoida käes valmis albumit. Materjali on palju, aga teostuseni jõudmine on alati suurim väljakutse!“ selgitas ta.

Uku muusikat on võimalik kuulata mitmel erineval moel ja erinevate kollektiivide esituses.

Uku isiklik lehekülg, kus on kodukeldri lindistused ja tagasihoidlik väljavõte tema muusikast: https://soundcloud.com/leafthisplanet

Jetpack Stanley – Uku bänd, kus ta kirjutas muusika, mängis kitarri ja laulis. Selle bändiga tuuritati mööda Eestit ja käidi ka korduvalt piiritaga: https://www.youtube.com/@JetpackStanleyTV

Telly Addicts – bänd, kus Uku siiani trumme mängib: https://soundcloud.com/tellyaddicts

Uku jagas ka kodust kaasa saadud tõdesid, mida ta hoiab sügaval oma südames: „Pärast vihma läheb alati kuivale. Ei ole halba ilma heata ja head ilma halvata. Ole parim Sina ja maailm kohtleb sind vastavalt. Hoidke neid, kes on teie lähedal. Alati ole aus.“

  

1. detsembril saab Viljandi haiglas ka eelregistreerimata vaktsineerida!

01.12.2023

Võimalus vaktsineerida Covid-19 ja gripi vastu Viljandi haiglas (Pärna tee 3) täna, 1. detsembril kella 9-15!

Riskirühmadele on gripivaktsiin tasuta! 
Üle 60-aastased inimesed, üld- ja erihoolekande asutuse teenusel olevad inimesed, kuni 7-aastased lapsed, lapseootel naised ning alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks.

Mitte riskirühma kuuluvatele inimestele on gripi vastu vaktsineerimine tasuline - 17 eurot. 

Covid-19 vaktsiin on kõikidele tasuta! 

Kui Sa soovid vaktsineerimiseks broneerida endale aja, palun helista registratuuri telefoni 434 3001.
Täna on võimalus tulla ka eelregistreerimata, öelge registratuuris, et soovite vaktsineerida!

 

Viiulimängija Katariina Kitse ning tšellisti Marcel Kitse kontserttuur "Kooskõla" Viljandi Jaani kirikus

30.11.2023

Pühapäeval, 3. detsembril algusega kell 17 toimub Viljandi Jaani kirikus "Klassikatähtedest“ armastatud kaksikute Katariina Maria ja Marcel Johannes Kitse kontsert "Kooskõla". 

Korraldajad soovisid toetuspiletitega tänada suure panusega aga sageli vähe märgatud gruppe – õpetajaid, haiglatöötajaid ja hoolekandetöötajaid ning kinkisid ka Viljandi haigla meeskonnale piletid. Kontsertile on aga oodatud kõik soovijad. Pileti saab endale soetada Piletilevist.

Katariina Maria Kits ja Marcel Johannes Kits on ühed noorema põlvkonna säravamad instrumentalistid, kes pälvivad aina enam ka rahvusvahelist tähelepanu.

Õde-venda annavad koos erksa ning meelierutava kontserdi viiuli ja tšello duole loodud teostest. Kava põimib kokku graatsilise klassika, impressionismi hõrgu hoo, minimalismi elava ilu ning uuema muusika vürtsikad kõlad. Mitmekesise valiku sees on muusikat paljudest maadest, esindatud on ka Eesti helikunst.

Katariina Maria ja Marcel Johannes Kits võitsid televisiooni ja raadio vahendusel laiema muusikapubliku austuse, mis andis mõjuvat hoogu areneda eredalt omanäolisteks solistideks ning ühtlasi sisukateks kammermuusikuteks.

Perekool kutsub osalema

27.11.2023

Kutsume tulevasi emasid osalema sünnituseks ning beebi eest hoolitsemiseks ettevalmistavatel perekooli loengutel.

Loengutsükkel koosneb neljast loengust. Loengud toimuvad neljal korral kuus algusega kell 16. Üks loeng kestab orienteeruvalt 2 tundi.

  • RASEDUSAEGNE ELUVIIS (5.12, koolitaja Tiia Helve)

Loeng räägib rasedusaegsetest muutustest naise kehas, rasedusaegsetest vaevustest ja nende leevendamisest, rasedusaegsetest kõrvalekalletest, rasedusaegsest toitumisest ja liikumisest ning vaimse tervise toetamisest. 

Koolitaja Tiia Helve töötab Viljandi haiglas ämmaemandana alates 1996. aastast ning tegeleb igapäevaselt noortenõustamise, rasedate jälgimise ja gestatsioonidiabeediga rasedate nõustamisega ning teeb sünnitusjärgseid koduvisiite.

  •  ETTEVALMISTUS SÜNNITUSEKS JA SÜNNITUSVALU LEEVENDAMINE (12.12, koolitaja Marge Varik)

Loeng käsitleb teemasid nagu sünnituse algus (millal haiglasse minna ja mida kaasa võtta), sünnituse kulg, haigla protseduurid, sünnitusplaan. Toimetulek sünnitusvaluga, erinevad keha-ja sünnitusasendid, massaaž, füüsiline tugi ja tugiisiku roll sünnitusel. Koolitaja teeb ka osakonna tutvustuse ja koos läbitakse teekond sünnitajate sissepääsust sünnitustuppa.

Koolitaja Marge Varik töötab Viljandi haiglas alates 2003. aastast ämmaemandana. Ta tegeleb rasedate iseseisva vastuvõtuga nii haiglas kui ka esmatasandi tervisekeskuses, samuti teeb ambulatoorselt vastuvõtte koos naistearstiga. Osakonnas töötab ta nii sünnitajate, beebide kui ka günekoloogiliste patsientidega. Samuti osutab ta sünnitusjärgset koduvisiidi teenust.

  • SÜNNITUSJÄRGNE PERIOOD JA VASTSÜNDINU HOOLDUS (14.12, koolitaja Marge Varik)

Loeng annab ülevaate, millised on muutused naise kehas pärast sünnitust, kuidas rasedusest hoiduda ning sellest, kuidas imikut hooldada.

  • IMETAMINE (19.12, koolitaja Kadi Mitt)

Koolitaja Kadi Mitt räägib loengus imetamise ja rinnapiimaga toitmise teemadel. Loeng annab esmased teadmised ja oskused ka probleemide lahendamiseks, mis imetamisega seoses võivad esile kerkida.

Kadi Mitt on Viljandi haigla ämmaemand, keda võib kohata nii statsionaarses osakonnas valveämmaemandana kui ka ambulatoorseid vastuvõtte tegemas. Iseseisvalt pakub ta nii raseduse jälgimise teenust kui ka imetamisnõustamist. Lisaks on ta üks ämmaemandatest, kes viib läbi koduvisiite. Kadi jagab ka tagasisidet, mida üks loengus osaleja talle pärast loengu lõpp ütles ning mis võtab hästi kokku, miks on oluline ka imetamise teemalisse perekooli tulla: "Ma arvasin, et see imetamine on kogu raseduse ja sünnituse juures kõige kergem, aga nüüd ma tean, et siin võib peituda selline teadus.."

Registreerimine loengutele ja tasumine toimub Viljandi haigla registratuuris telefonil 434 3001 ja e-posti aadressil registratuur[at]vmh.ee

Perekooli loengud toimuvad Viljandi haiglas (Pärna tee 3) naistenõuandla saalis B-korpuse II korrusel kabinetis B223. Perekooli ühe loengu tasu on ühele inimesele 7.50 eurot, neli loengut on kokku 25 eurot inimene.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: infotöötaja Monika Murumets

24.11.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla infotöötaja Monika Murumets, kes tegeleb seltskonnatantsuga.

Huvi muusika ja tantsu vastu on Monikal olnud lapsest saati. „Lasteaias ja hiljem koolis pandi mind laulma ja tantsima. Käisin ka muusikakoolis, kus õppisin klaverimängu ja akordionit. Tõsisem huvi seltskonnatantsu vastu tekkis mul aga kolmekümnendates eluaastates. Käisime mehega väga palju tantsupidudel ja nägime, kui hästi mõned paarid tantsivad. Nii otsustasimegi asja tõsisemalt ette võtta ja minna tantsukursusele,“ kirjeldas Monika, kuidas ta selle hobini jõudis.

Seltskonnatantsu tantsimist alustas ta Viljandis, trennid olid kaks korda nädalas ning tantsutunde andis sel ajal Helle Paldra. „Peale pooleaastast algkursuse lõpetamist võeti meid tantsuklubi Promenaad liikmeks ja saadeti juba võistlustele. Nii minu tantsuteekond hakkaski, nädalas kaks korda trennis ja nädalavahetustel pidudel,“ rääkis Monika.

Monika on proovinud aga ka teisi tantsustiile. „Mehega koos saime seltskonnatantsuga tegeleda 25 aastat, siis viis kuri haigus ta siit ilmast ära. Kuna mul ei olnud kohe uut tantsupartnerit, siis hakkasin tegelema hoopis laintantsuga. Sellega tegelesin umbes 10 aastat aga samal ajal leidsin endale ka uue tantsupartneri ja sain ka seltskonnatantsuga edasi tegeleda. Käisin paralleelselt kahes erinevas tantsutrennis. Proovisin tegelikult ka flamenkotantsu, kuid aega ei jagunud kõige jaoks, pidin valiku tegema ja kõige hingelähedasem oli ikkagi seltskonnatants,“ kirjeldas ta.

Tänaseks päevaks on Monika selle hobiga tegelenud üle kolmekümne aasta. „Tantsin seni, kuni tervis lubab. Käin kord nädalas trennis ja peaaegu igal nädalavahetusel peol, kus aga midagi korraldatakse,“ ütles ta ning lisas, et kui tantsupisik juba kord küljes on, siis sellest enam lahti ei saa.

„Kui rääkida sellest, mida see mulle annab, siis esiteks, see on väga hea füüsiline trenn, teiseks, see on suur positiivne emotsionaalne energialaeng. Hea muusika ja selle saatel liikumine, samas ka kaasa laulmine, mis saab veel rohkem energiat anda? Tänu sellele hobile olen ma üle saanud paljudest elus ette tulevatest raskustest,“ lausus Monika ning ta soovitas ka kõigil teistel, kellel on muusikalist kuulmist ja tahe muusika saatel liikuda, minna tantsima.

Lisaks tantsimisele meeldib Monikale aga veel ka õmmelda ja endale ise riideid disainid. Samuti meeldivad talle väga lilled ja üldse aiandus.

Monika jagas ka soovitust: „Kallid inimesed, olge positiivsed ja teineteise suhtes mõistvad, armastage oma lähedasi ja kuulake neid, võtke pere ja tuttavate jaoks aega! Ma näen oma töö juures väga palju negatiivseid ja kurje inimesi, andke neile nende kurjus andeks ja olge ise rõõmsameelsed edasi!“

Gümnasistide maalinäitus peahoone 2. korrusel A-korpuses

24.11.2023

Ambulatoorse ravi osakonna koridori seinu kaunistab alates sellest nädalast Viljandi Gümnaasiumi kunstisuunaga õpilaste näitus.

Tööd valmisid suvise maalilaagri raames.

Näitus on üleval detsembri lõpuni. 

 

Terviseportaal vahetab välja senise patsiendiportaali

24.11.2023

PRESSITEADE
Tervisekassa
 

Järgmisel nädalal suletakse senine patsiendiportaal www.digilugu.ee, mille asendab täiesti uus terviseportaal veebiaadressil www.terviseportaal.ee

Digilugu suletakse paralleelselt terviseportaali käivitamisega. Kui inimene läheb vanast harjumusest aadressile www.digilugu.ee, suunatakse teda automaatselt terviseportaali lehele. Siinkohal kutsume üles ka kõiki tervishoiutöötajad olema inimestele abiks ning teavitama oma patsiente uue terviseportaali olemasolust ja kasutama patsiendiportaali või digiloo asemel terviseportaali nimetust.

Kuna patsiendiportaal on tänaseks üle 15 aasta vana ning tekkinud on mõningane tehnoloogiline võlg, on uue portaali loomine vajalik, sest ligipääs terviseandmetele peab käima ajaga kaasas. Esialgu on muudetud portaali disaini, parandatud kasutusmugavust ja uuendatud tehnilist platvormi, mis on eelduseks tulevikus lisanduvate uute teenuste jaoks.

Esimeses etapis pakutakse Tervisekassa ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) koostöös valminud terviseportaali kaudu inimestele tervishoiuga seotud teenuseid, mis olid saadaval ka vanas patsiendiportaalis. Tänu uuele portaalile paraneb kasutajamugavus ehk inimene pääseb terviseinfole ligi mugavamal viisil ning erinevad teemad on kategoriseeritud loogilisemalt.

Enne terviseportaali sisselogimist on inimestele kuvatud tervisedendusliku sisuga esileht, mis hakkab sisaldama erinevat tõenduspõhist tervisealast teavet. Samuti võimaldab portaal täiendada lisaks tervisedeklaratsioonile ning tahteavaldustele enda ja lähedaste terviseandmeid ning täita vastuvõtule eelnevaid seisundihindamise küsimustikke.

Lähitulevikus luuakse terviseportaali järjest uusi infotehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad suurendada inimese enda osalust ja vastutust tervisega seotud otsuste tegemisel. Üheks kasutajate poolt kõige enam soovitud võimaluseks on teavituste saamine näiteks retseptide, vaktsineerimiste ja arstivisiitide kohta. Teenus lisatakse terviseportaali 2024. aasta jooksul ning seejärel saavad inimesed teavitusi tellida SMS-i või e-posti kaudu.

Lisaks eeltoodule saab alates uuest aastast terviseportaali osaks ka digiregistratuur, mis pole enam tulevikus eraldi keskkond. Tänu sellele muutub broneeringute tegemine või vastuvõtuaegade muutmine ja tühistamine patsiendile lihtsamaks.

 

EST: Terviseportaal https://www.terviseportaal.ee/

ENG: Health Portal https://www.terviseportaal.ee/en/

RUS: Портал здоровья  https://www.terviseportaal.ee/ru/

    

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: koolitusjuht Signe Susi

17.11.2023

Täna räägib meile oma põnevast hobist koolitusjuht Signe Susi. Signe tegeleb käsitööga, peamiselt heegeldamise ja tikkimisega.

Käsitööst sai ta hobi umbes 20 aastat tagasi. „Huvi tekkis mul koos väikeste lastega, sest huvitaval kombel õnnestus mul Tartu 7. Keskkooli muusikaklass läbida ilma, et oleks kordagi midagi kudunud või õmmelnud,“ rääkis Signe, „Käsitööga tegelemine hakkas lastele mütside, sokkide ja kampsunite tegemisega, nagu ikka. Internet oli toona juba leiutatud ja infot oli küllaga ka raamatutes. Aga 2006. aastal kuulutas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö liit välja rahvusliku mänguasja aasta ja nii sattusin traditsioonilise käsitöö juurde. Huvi süvendas veel liitumine TÜ Viljandi kultuuriakadeemia toonase rahvusliku käsitöö osakonnaga projekti- ja täienduskoolituse spetsialistina ja edasine on juba ajalugu.“

Signe tegeleb käsitööga vastavalt võimalustele ja impulsile. „Nii nagu ma ei suuda vahel paeluvat raamatut käest panna, on ka heegeldamist või tikkimist raske kõrvale panna, sest nii tahaks näha, mis lõpuks välja tuleb. Aastatega tuleb teatavat sorti vilumus ja tegemistesse teatud kulgemine, aga aja peale tähtajaks millegi tegemine on see, mida ma parema meelega väldiksin,“ ütles ta.

„Enda tutvustamiseks ütlen alati, et mina väikseid asju teha ei oska, kui, siis väga mikroskoopilisi, enamasti on aga minu käsitöö suur,“ kirjeldas Signe lisades, et ilmselt on tema kõige tuntumad tööd erksavärvilised heegeldatud tekid, mida ta on teinud nii beebisuuruses kui ka mõõtudes 2,5×2,5m. „2021. aastal sain valmis ka heegeldatud jõulukuuse, mis on samuti üle 2 meetri kõrge ja mille valgustus muudab juba advendi ajal pühadeloojaks. Selline hea kuusk – ei aja okkaid ja tuledega saab igal aastal talle uue iseloomu anda. Puhas taaskasutus,“ rääkis ta.

Lisaks heegeldamisele on Signe ka hoolega tikkinud. Kõige eksootilisem tehnika on kuldtikand, mida ta on jõudumööda käinud meistrite juures õppimas, näiteks Jeruusalemma Issanda Taevaminemise kloostris Õlimäel, Riias ja Tallinnas. „Tegemist on eksklusiivse ja küllalt hinnalise tikandiga, mille vilumus tekib aastatega iga päev tikkides, kui silmanägemine kannatab. Seetõttu ma ennast eriliseks oskajaks ei pea, liiga vähe on aega olnud tikkida,“ kirjeldas ta. „Korra aastas võtan mõne töö ette ja tikin kullaga.“

Signele meeldib aga ka Eesti traditsiooniline tikand nii Muhu tikandi kui arhailisema mulgi tikandina. „Muhu moodi tikin peamiselt tekkidel-patjadel siis kui tuju ja tahtmine tuleb. Arhailist mulgi tikandit aga harjutan juba kolmandat aastat Viljandimaa rahvarõivakoolis,  kus valmib kõige vanemat tüüpi Paistu kihelkonna abielunaise rahvarõivakomplekt, umbes-täpselt 18. sajandist,“ sõnas ta ning lisas, et viimane on talle õpetanud ka palju uusi oskusi: „Kõige rohkem on vist meeldinud kangakudumine ja pilutamine. Aga neid teadmisi ja oskusi, mis ühel talunaisel olema pidi oma rõivakomplekti valmistamise juures, oli rohkemgi kui kümmekond – alates vöökudumisest kuni pitside niplamiseni. Neid oskusi ja Eesti Rahva Muuseumi kogusid ei väsi ma imetlemast.“

Oma tikkimisoskusi on Signe saanud näidata ka presidendile vabariigi aastapäeva vastuvõtuks Mulgi rahvarõivate loomisel.

Põhjus, miks Signe just käsitööga tegeleb on rõõm loomisest ja mõtlemisest. „Käsitööd tehes mõtlen hoopis teistmoodi kui igapäevatööd tehes ja see aitab aktiivselt puhata. Omaette mõnus on muigutamine ehk plaanimine mida ja kuidas järgmisena teha.“

„Viimastel aastatel olen olnud lisaks esemete valmistamisele ka #parandusentusiast. Seda selleks, et lisaks prügisorteerimisele veel midagi enda ümber muuta. Minu jaoks on oluline vähem tarbida ja juba olemasolevate esemete-rõivaste lõpuni kasutamine. Nii sellepärast, et säilitada nostalgilist väärtust – vanaema kootud sokid on minuga ka siis kui vanaema enam ei ole, aga sokid ei peaks lihtsalt kapis seisma vaid ikka minuga kaasas käima – kui ka lihtsalt oskamise pärast,“ rääkis Signe. Sel aastal vedas ta sõpradega  ka Viljandi parandusfestivalil Sokatoni – suurt sokkide ühisparandamist. „See sai ootamatult suure meedia tähelepanu, kohal olid nii vilunud sokiparandajaid kui ka noored, kes õppisid sokki parandama ja said käe valgeks,“ kirjeldas ta sellesügisest kogemust.

Parim soovitus, mis Signele antud on, on „Tark ei torma.“ „See ei lähe küll üldse kokku viimasel ajal levinud angloameerikaliku eesmärgikultuse ja agiilse toimetamisega, aga ma tõesti arvan, et enne tuleb mõelda ja kaaluda, kui minema hakkad ja teekonda tuleb nautida. Minu Muhu tikandi õpetaja Anu Kabur ütles kunagi minu toimetamist jälgides, et Susi teeb käsitööd nii nagu aega polekski. Mul on üks Kihnu nukk, mis ootab juba 15 aastat lõpuni tegemist,“ selgitas ta.

Foto: Kris Süld

Foto: Sandra Urvak

Foto: Sandra Urvak

Foto: Sandra Urvak

Foto: Sandra Urvak

 

Mäluhaiguste varajasel avastamisel on oluline roll kaasteelistel

15.11.2023

5. detsembril toimub Sakala keskuses konverents „Kaasteelised mäluteekonnal“, mis käsitleb mäluhaiguste märkamist, meditsiinilise abi võimalusi ja tutvustab, mis teenused on olemas mäluhaigustega patsientide ja nende lähedaste toetamiseks Viljandimaal.

Konverentsi eesmärk on suurendada teadlikkust mäluhaigustest, et osata neid paremini ära tunda ja aidata sel teekonnal õiges suunas edasi liikuda.

Foto (Maarja Evert/Viljandi haigla): Mälukliiniku juht Eleri Luhamets.

Viljandi haigla mälukliiniku juhi ja konverentsi korraldaja Eleri Luhametsa sõnul on mäluhaiguste varajane märkamine väga oluline ning seetõttu on tähtis, et inimesed oskaksid sümptomeid ära tunda. „Alzheimeri tõbe, mis on kõige sagedasem mäluhaigus, ei ole küll seniste meditsiiniteadmiste järgi võimalik tervistavalt ravida, kuid haiguse varases staadiumis on võimalik selle süvenemist erinevate sekkumistega aeglustada. See on oluline selleks, et toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja suurema abi vajadust edasi lükata,“ selgitas ta. “Mäluhaigused kuuluvad 10 sagedasema haiguse hulka eakatel ja nende haigete hulk on kiires kasvutrendis. Seega puutub enamus meist varem või hiljem kas tööalaselt või eraelus kokku inimestega, kellel esineb mõni mäluhaigus.”

Luhametsa sõnul on mäluhaiguste märkamisel võtmeroll just lähedastel, aga ka erinevate ametkondade töötajatel. „Mäluhaiguse üks tunnus on madal haigusteadlikkus. See tähendab, et mäluhaige ise ei pruugi oma sümptomitest aru saada. Lähedased aga märkavad tihti, et inimene ei tule mäluhäirete tõttu oma igapäevaelu korraldamise ja probleemide lahendamisega enam hästi toime. Mõnikord võib aga mäluhaigus esmaselt avalduda probleemidena autojuhtimisel, koduse tuleõnnetuse või äraeksimisega, mille puhul esimene märkaja võib olla hoopis politseinik või päästetöötaja,” selgitas Luhamets.

„Tihtipeale arvatakse, et mälu halvenemine on normaalne vananemise tunnus, kuid tegelikult see nii ei ole. Haiguslikuks ei peeta seda, kui inimene mõnikord kaotab midagi, kuid suudab selle taas üles leida. Samuti seda, kui mõnikord ei tule vestluses mõni sõna meelde. Kui aga asjade kaotamine on pidev ja tavalise vestluse pidamine muutub keeruliseks, siis võib tegu olla haigusliku muutusega,“ kirjeldas Luhamets, “Tüüpiliselt ei suudeta meenutada hiljutisi sündmusi ja tekivad raskused uue info omandamisel, kaasneda võivad meeleoluhäired ja teinekord lähedane lihtsalt ütleb, et ta ei ole enam see, kes ta oli varem.” Kui esinevad sellised sümptomid, tuleb mälukliinku juhi sõnul pöörduda perearstile.

„Perearst saab välistada muud, ka tagasipööratavad mäluhäire põhjused. Kui uuringute käigus jääb kahtlus ajas süvenevale mäluhaigusele, siis saab ta suunata patsiendi eriarsti vastuvõtule. Viljandi haiglas on olemas mälukliinik, kuhu pöördumiseks saab perearst teha e-konsultatsiooni Viljandi haigla sisearst-geriaatrile või neuroloogile. Meie mälukliinik tegelebki mäluhaigele meditsiinilise abi andmisega, lisaks nõustame patsiendi lähedasi, et nad oskaksid oma pereliikme haigusega paremini toime tulla. Vajadusel aitame suunata patsiente ja tema lähedasi toetavatele teenustele, tehes koostööd kohalike omavalitsuste ja Dementsuse Kompetentsikeskusega,“ sõnas Luhamets.

Teadlikkuse tõstmiseks tuleb konverentsil juttu mäluteekonnast ning inimestest ja asutustest, kes selle teekonna juurde kuuluvad. Viljandi haigla mälukliiniku sisearst-geriaater ja neuroloog räägivad mäluhaiguste esinemisest nii vanemas kui ka nooremas eas ja juttu tuleb erinevatest sekkumisvõimalustest. Paneeldiskussioonides arutatakse sõidukijuhtimise ja mäluhaiguste problemaatikat ning seda, kuidas toetada mäluhaigusega inimese lähedasi, et teha õigel ajal õiged valikud nii patsiendi enda kui ka pere toimetulekut arvestades.

Konverents on tasuta. Rohkem infot ja registreerimisvormi leiab: https://vmh.ee/konverents 

Viljandi kirurgialegend Benno Abram sai 100 aastaseks

15.11.2023

Täna, 15. novembril tähistab oma 100. sünnipäeva Viljandi haiglas pikaaegselt kirurgina töötanud Benno Abram.

Foto (erakogu): dr Benno Abram operatsioonil.

 

Benno Abram on Viljandis sündinud, elanud ja kasvanud mees. 1952. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ning asus siis tööle Viljandi haiglasse, kus ta töötas kogu oma elu.

 „See oli II maailmasõja aeg, keegi ei teadnud, kuhu ta jääb ja mis temast saab ning suurim probleem oli see, kuidas II maailmasõjast eluga välja tulla. Siis ma otsustasin, et lähen arstiteaduskonda, sellega oldi nõus ja mind lubati Tartu Ülikooli õppima. Ka ülikool võttis mind hästi vastu,“ kirjeldas Abram täna, kuidas temast toona arst sai.

Benno Abrami esimene töökoht pärast arstiteaduskonna lõpetamist oli ordinaatorina Viljandi haigla kirurgia osakonnas. „Mäletan hästi seda, kui mind Viljandi haiglasse 1952. aastal tööle võeti. Olin siis just abiellunud ja minu abikaasa Linda, kes oli günekoloog, tuli samuti Viljandi haiglasse tööle,“ meenutas Abram.

Viljandi haiglas oli ta erinevatel ametikohtadel üle kuuekümne aasta. Täna rääkis Benno Abram, et selle pikaaegse karjääri jooksul oli õnnestumisi küllalt, kuid oli ka raskeid hetki. „Töötamise aja alguses ei lubatud tegelikult teha üldse luulisi operatsioone. Hiljem olid need lubatud, kuid reieluukaela murru puhul oli operatsioon väga keerukas. Konservatiivselt ravisin ma kõiki neid patsiente ja tegelikult üldse mitte halbade tagajärgedega,“ rääkis Abram tagasihoidlikult. 

Tema sõnul hoidis kirurgi ameti puhul meeled positiivsena see, et kirurgidel oli tavaks rääkida operatsiooni ajal anekdoote. „Anekdoodi rääkimine pakkus puhkust ja andis kirurgi mõttele vabaduse. Tegelik mõte, eriti raskete operatsioonide juures, oli ikka operatsiooni käigu juures, aga anekdoot kergendas seda tööd. Anekdoot oli alati teretulnud,“ rääkis ta ajale tagasi vaadates.

Üle poole sajandi pikkuse karjääri kõige suuremaks töövõiduks peab Benno Abram aga tänase Viljandi haigla hoone ehitamise algatamist. „Mina ja minu abikaasa taotlesime uue haiglahoone ehitamist, tema tegi projekti ja viis selle mõtte valitsusorganitesse. MEKi ja KEKi näol olid ehitusvõimsused suured, nii saime valitsuselt loa ehitama hakata. See on kõige suurem võit,“ ütles Abram.

Täna käib aga uue Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitus, mille valguses soovitab ta projekti eestvedajatel praegune hoone töösse jätta. „Minu arvates oli ajalooliselt toonase uue haigla saamine Viljandi maakonnale suur kingitus. Seda lihtsalt ära anda ja selles töötamist lõpetada ei maksa. Uus haigla ei suuda praegust sellises mahus asendada,“ avaldas Abram arvamust.

Benno Abram põdes kaks aastat tagasi läbi koroonaviiruse, mis tema tervist nõrgendas. Seetõttu elab ta nüüd Harjumaal kõikide mugavustega maakodus, oma pojale Jaan Abramile lähemal. Poeg käib teda iga päev külastamas ning Benno tunneb end hästi. „Kõik vead, mis on mulle külge tulnud, püsivad endist viisi, kuid uusi haigusi ei ole juurde tulnud,“ kirjeldab ta oma tervist.

Oma kõrge vanuse taga näeb Benno Abram aga pärilikkust. „Ma ei tea, kas vanuse põhjusel mingit saladust tegelikult üldse on. Ma usun, et minu puhul on tegemist pärilikkusega. Üks minu ema õdedest on samuti elanud üle 100 aasta vanuseks,“ rääkis ta lisades, et õnneliku ja terve elu elamiseks soovitab ta tänastel noortel hoiduda meelemürkidest. „Palun hoiduge narkootikumidest ja alkoholist, kui see vähegi võimalik on. Usun, et see õnnestub kõigil, kes seda soovivad. Alkohol on minu arvates Eesti rahva suurim vaenlane,“ ütles Abram.

Samuti soovitab ta noortel õppida endale kindel amet, see mis ikka meeldib ja kus tahaks töötada. Neile, kes valivad aga meditsiinitöötaja ameti, paneb ta südamele täiendkoolituste olulisust. „See, mis on varem õpitud, kulub kindlasti ära, aga täiendõpe annab uusi vajalikke teadmisi, see on väga oluline. Täiendada saab end näiteks teaduslikke ajakirju lugedes või käies kuskil suuremas haiglas konsultatsioonil,“ jagas kunagine kirurg soovitusi. 

Benno Abram ise tunneb täna kõige suuremat rõõmu aga selle üle, et Eesti on vabariik ja Viljandil on oma haigla. „Loodan, et mõlemad jäävad igavesti püsima,“ sõnas ta.  

Foto (erakogu): Benno Abram 2018. aastal lapselapselapsega lossimägedes.

 

Viljandi kirurgialegend Benno Abram 100

"Ma tänan saatust, et ta lubas mind töötada minu armastatud erialal." Nii kirjutas 15. novembril 100 aastaseks saav legendaarne kirurg oma 90. sünnipäeval.

Benno Abram sündis 15. novembril 1923. aastal Viljandis. Keskkool lõpuni koolitee kodulinnas. Arstiks õppimine ja spetsialiseerumine Tartu Riiklikus Ülikoolis. Juba esimene töökoht arstina taas kodulinna kirurgia osakonnas. Tema mitmekülgsust ja töötahet kinnitavad töö vereülekande osakonnas, kiirabis, spordiarstina, õppejõuna meditsiiniõdede koolitamisel jne. Aastatel 1968-1976 töötas ta kirurgia osakonna juhatajana.

Tegeledes erinevate arstitöö valdkondadega süvenes aga eriline kiindumus ja pühendumus kirurgiale. "Peagi taipasin et kirurgiamet mulle sobib ja operatsioonituba muutus mulle pühamuks.Tundsin ennast seal kui kala vees ja imestusega avastasin, et opereerimine ei väsita ja operatsioonitoast tulles tundsin end alati kuidagi väga hästi ja puhanuna," on Abram rääkinud. Täna võime tõdeda, et sellise andumuse tulemuseks olid tuhanded hästi paranenud patsiendid.

Kirurgi amet on teatavas mõttes eneseohverdus. Benno Abram on meenutades öelnud: „Noore kirurgina kummardusin operatsioonilaua kohale ja kui pea ülestõstsin oli elu möödas. Nii raskelt süvenesin kirurgiasse. See ongi kirurgia.“

Abielust dr. Linda Abramiga kasvas peres üles kaks poega, kes on olnud elus edukad. Teisel erialal, mitte arstina. Isana ta armastas oma eriala aga poegade tulevikku nägi ta teistsugusena sest: "kirurgina su eraelu jääb elamata ja öösel ei saa sa kunagi korralikult magada. Terve elu-see on hirmus. Kirurgiamet on ainult kinos ilus vaadata."

Oma harvaesinevalt head kirurgi opereerimisoskust on ta õpetanud mitmetele hilisematele ülikooli professoritele nende hulgas Endel Tünder, Kaljo Põder, Jaan Eha. Tema vormis heaks kirurgiks ka Peep Kortspärna, kes on juhtinud kirurgiat nii Viljandi kui ka Pärnu Haiglates.

Dr. Abram on taas öelnud: "Peale öövalvet tuli järgmisel päeval jätkata tööd palatis ja vajadusel teha operatsioonid. Ei arvestatud, et kirurgid ka väsivad." Ta ei väsinud abivajajate jaoks üle kuuekümne aasta. Veelgi enam - esimesel võimalusel oli ta koos sõpradega jahiradadele. Osavõtlikus ja õlatugi oli ta ka poegade sportimisele, millega suudeti tõusta Eestimaa parimate hulka.

Benno Abrami pühendumust kirurgitöösse on Viljandis kõrgelt hinnatud: 2003 aastal omistati talle Viljandi linna teenetemärk osutatud panuse eest arstina ja kanti linna auraamatusse.

Soovime juubilarile õnne 100. sünnipäevaks! Head tervist ja visadust edaspidiseks!

Viljandi haigla kirurgiakliiniku kolleegide nimel Andres Tiit

Imetluse ja austusega õpilaste nimel uroloog Tõnu Juul

 

Tervisekassa ja Viljandi haigla koostöö tõi olulise silmakirurgia teenuse inimestele lähemale

14.11.2023

Viljandi haigla pakub alates käesolevast aastast silmakirurgia teenust, sealhulgas katarakti ehk hallkae eemaldamise lõikust. Haigla küsis operatsioonil käinud patsientidelt teenusega rahulolu ja soovitusindeksit ning selgus, et võimalusega kodulähedaselt nimetatud teenust saada ollakse äärmiselt rahul.

Hallkae eemaldamise lõikust teeb Viljandi haiglas pikaaegse kogemusega silmakirurg dr Aleks Kree, kelle sõnul on Viljandi haiglas olemas kõik vajalik, sealhulgas ka kaasaegne aparatuur tänapäevaste silmalõikuste tegemiseks.

Kolleegi, silmaarsti dr Anne-Liis Matsoni sõnul saadetakse patsient hallkae operatsioonile üldiselt siis, kui prillid enam oluliselt nägemist ei paranda. „Selle põhjuseks on tuhmunud silmalääts ehk hallkae, mis ei lase inimesel enam näha sama teravalt kui enne. Kui silma implanteeritakse tuhmunud silmaläätse asemele selge kunstlääts, siis läheb nägemine teravamaks ja selgemaks ning patsient näeb taas hästi,“ selgitas ta.

Selle uue ja olulise teenuse juurutamise osaks oli ka teenuse kogemuse ja patsientide rahulolu hindamine, et teenuse kvaliteeti saaks vajadusel parendada. Teenusega rahulolu küsis Viljandi haigla ajavahemikul 6. aprillist kuni 5. septembrini katarakti lõikusel käinud patsientidelt. Patsiente käis teenusel sel perioodil 79 ning telefoniküsitlusele vastas neist 52.

Üldist rahulolu teenusele pidasid küsitlusele vastajad väga heaks. Nimelt vastas 81% küsitletud patsientidest, et on teenusega väga rahul ehk andsid 11 punktilisel skaalal teenusele hindeks 9 ja 10 palli. Vaid 2 vastajat andis teenusega rahulolule vähem kui 6 punkti ehk hindasid teenust alla keskmise. Mõlemal patsiendil oli probleem tagasipöördumise aja broneerimisega, sest nagu ka mujal Eestis on Viljandi haiglas silmaarsti vastuvõtule saamise järjekorrad pikad.

100% küsitletust olid rahul personali suhtumisega lõikuse ajal ja suunistega, mis anti edaspidise toimimise ja koduse ravi osas. „Tänan südamest personali, nad kõik on imelised! Sain ka väga head juhised, kuidas toimida pärast operatsiooni, kõik seletati mulle kohapeal ära ja räägiti läbi ning anti kaasa ka paberid, kus kogu info kirjas oli,“ kirjeldas üks küsitlusele vastaja. Teine küsitletu lisas: „Tahan eriti tänada õdesid, kes arsti juures toimetasid ja lahkelt selgitusi jagasid.“

Keskmiselt tuli Viljandi haiglas oodata operatsiooni aega 3 nädalat. Vastajad väljendasid heameelt selle üle, et võimalus operatsiooni tegemiseks on nüüd Viljandis kohapeal. Samuti toodi välja, et võimalus operatsioonil käia muutis nende elukvaliteeti paremaks. „Silmaarst soovitas mul minna hallkae operatsioonile, eriti vasaku silmaga. Ma ise ei saanud arugi, et operatsiooni vajaksin. Kui vasaku silmaga operatsioon ära tehti ja nägema hakkasin, siis sain alles aru, kui suur vahe on ühe ja teise silmaga nägemisel ja värvidel,“ kirjeldas olukorda üks vastajatest. „Silmanägemine oli mul enne lõikust ühel silmal 5%, peale lõikust paranes silmanägemine 85%, elukvaliteet on hoopis teine,“ lisas teine küsitletu.

Leiti üles aga ka murekohti – ühena tõid patsiendid välja selle, et pärast operatsiooni on raske saada aega silmaarstile järelkontrolliks. „Patsiendi operatsioonijärgse kontrolli aeg võiks olla ligi 2 nädala jooksul peale operatsiooni. Samas, oluline on ka see, mida patsient ise operatsioonijärgselt tunnetab ja sageli ei juhtugi midagi, kui ka operatsioonijärgse kontrolli aeg jääb kaugemale kui kaks nädalat. Juhul, kui silm ei ole punane, ei valuta, ei karda valgust ja nägemine ei ole operatsioonijärgselt halvenenud, siis võib järelkontroll toimuda ka hiljem kui kaks nädalat,“ rääkis dr Matson.

Sellele murekohale on meeskond leidnud lahenduse. Nimelt antakse patsiendile juba operatsiooni toimumise järgselt järelkontrolli aeg. Lisaks sellele helistab silmaõde operatsioonijärgse päeva õhtul patsientidele, et uurida nende seisundi kohta ning nõustada kohe pärast operatsiooni tekkinud kaebuste osas. Sellise lahendusega on senise kogemuse põhjal patsiendid väga rahul.

Samuti mainisid mõnel juhul patsiendid, et prillidest nad siiski vabaks ei saanud, seega olid nende ootused lõikusele suuremad. „Kae operatsiooni eesmärk ei ole inimest teha prillivabaks. Üldiselt see Tervisekassa poolt kompenseeritava kae operatsiooni puhul, kus silma implanteeritakse tuhmunud silmaläätse eemaldamise järgselt ühevaateline kunstlääts, võimalik ei olegi. Suurema prillivabaduse saavutamiseks on võimalik patsiendil valida tasuline operatsioon, mille korral kirurg implanteerib silma hallkae eemaldamise järgselt mitmevaatelise kunstläätse. See operatsioon aga ei sobi kõigile, sest operatsiooni eelduseks on kaasuvate haigusteta silm,“ selgitas dr Matson lisades, et oluline on senisest veelgi täpsemini selgitada patsiendile, et kae operatsioon, mille eest maksab Tervisekassa prillideks vabaks ei tee.

„Täname kõiki patsiente, kes tagasisidet teenuse osas jagasid ning haiglat endale teenust osutama usaldasid. Kuigi katarakti ravi viiakse läbi lisaks suurematele riigihaiglatele ka mitmetes väiksemates erakliinikutes üle Eesti, siis Viljandis pole aastaid seda teenust osutatud. Pean tänama haigla meeskonna poolt ka kõiki partnereid üle Eesti, kelle nõu ja jõu toel Viljandi inimestele teenus jälle kodulähedaselt kättesaadav on. Teenuse kodulähedane osutamine viljandlastele ei oleks saanud võimalikuks Tervisekassa usalduse ja toetuseta. Täname!“ ütles Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull.

Tänaseks on Viljandi haigla teinud nägemist parandava operatsiooni kokku 249-le inimesele. 

 

Konverents "Kaasteelised mäluteekonnal"

14.11.2023

Teisipäeval, 5. detsembril kell 9-16 toimub Viljandis Sakala keskuses konverents "Kaasteelised mäluteekonnal", mis käsitleb teemasid mäluhaiguste märkamisest ja diagnostikast igakülgse toetusvõrgustiku loomiseni. 

Sündmusele on oodatud kõik teemast huvitatud.

Eriti ootame erinevate ametkondade töötajaid, kelle igapäevatöös on mäluhaiguse esmasel märkamisel suur roll: Viljandimaa perearstid, pereõed, sotsiaalosakondade töötajad, politseinikud, päästeametnikud, hooldekodude juhid, hooldajad ning Viljandi haigla arstid, eriõed ja hooldajad. 

Sündmus on tasuta ning sellele tuleb eelnevalt registreerida: REGISTREERIMISVORM

Registreerumine konverentsile kestab kuni 1. detsembrini!

 

Kontakt küsimuste korral: eleri dot luhamets at vmh dot ee 

Sündmuse kava: 

 

Optometrist annab nõu: Kuidas pimedal ajal oma silmade tervist hoida?

10.11.2023

Käes on sügis ning päevad lähevad järjest lühemaks, mis tähendab, et pimedat aega on päevas üha rohkem. Pimedas peab aga paratamatult ka silmi rohkem pingutama, seetõttu võivad need väsida ning muutuda kuivaks ja kipitavaks. Viljandi haigla optometrist Ave Viires annab nõu, kuidas oma silmi ise hoida ning milliste muredega peaks pöörduma spetsialisti poole.

Viirese sõnul võiks silmadele tähelepanu pöörata enne, kui tekivad kaebused. „Igaüks saab iseseisvalt teha regulaarselt silmadele lõõgastusharjutusi, näiteks lähitööd tehes võtta aega-ajalt pause ja vaadata kaugemal ning kui võimalik, siis minna ka välja värske õhu kätte. Pimedal ajal on eriti oluline tagada ka hea valgustus ning õige ergonoomika lähitööks,“ soovitas ta, „Kui aga inimene juba tunneb, et silmad on kuivad või kipitavad, siis tuleks pöörduda optometristi poole, kes saab teha esmase kontrolli ning anda hinnangu, kas tegemist on võimaliku silmaärrituse või -haigusega ning vastavalt vajadusele, kas soovitada spetsiaalseid niisutustilkasid või suunata silmahaiguse raviks silmaarsti vastuvõtule.“

Olulised on regulaarsed nägemiskontrollid

Peamine viis oma silmi hoida on optometristi sõnul regulaarsed nägemiskontrollid. „Silmade regulaarne kontroll on oluline kõigile, olenemata nende vanusest selleks, et varakult avastada ja korrigeerida nägemisprobleeme. Silmade tervise kontrollimiseks ja nägemisega seotud probleemide lahendamiseks tuleks pöörduda optometristi poole,“ ütles Viires.

Optometrist on tervishoiuala spetsialist, kelle ülesandeks on nägemistaju uurimine, prillide määramine, silmade tervise teemaline nõustamine ning kõigeks selleks vajalike uuringute teostamine. Erinevalt silmaarstist, kes tegeleb spetsiifilisemalt silmahaigustega, tegutseb optometrist eksperdina, kelle juurde tasub pöörduda, kui on vaja prilliretsepti, uusi prille või kontaktläätsesid. Optometristidel on oluline roll just silmade tervise jälgimisel, nägemise parandamisel ja silmahaiguste varases avastamises.

Viires lausus, et optometristi vastuvõtul võiks täiskasvanud oma silmi kontrollida umbes 2-3 aasta tagant. „Kontrolli võiks tulla isegi siis, kui inimene ei tunne, et tal oleks kaebusi. Kui aga inimene juba tunneb, et tal esineb nägemisprobleeme, näiteks hägusust, udust nägemist, topeltnägemist, silmade kuivust või sagedast peavalu, peaks esimesel võimalusel spetsialisti poole pöörduma,“ selgitas ta.

Silmade hoidmine ja kontrollimine on eriti oluline noortel

Viires rõhutas, et eriti olulised on regulaarsed nägemiskontrollid just koolieelikutele ja -noortele, et tagada, et nad näevad koolitöös edukalt. „Noortel võib kaasaegses keskkonnas tekkida mitmel põhjusel lihtsasti lühinägevus ehk müoopia. Üks olulisemaid põhjuseid on lähitöö ehk pikaajaline tegevus, kus silmad on suunatud lähedal asuvatele objektidele, näiteks aeg arvuti, nutitelefoni ja raamatute ees. Pikaajaline lähitöö võib aga sundida silmi liigselt pingutama ja kohanduma, mis võibki põhjustada müoopiat,“ rääkis ta lisades, et lapsed peaksid esmakordselt silmaarsti juures kontrollis käima umbes 3.-4. eluaastal, varem siis, kui lapsevanemale tundub, et laps ei näe hästi või esineb mõni muu silmadega seotud kaebus.

Optometrist Ave Viires teostab ka koolieelseid nägemiskontrolle ja kui selgub, et nägemisega on probleeme suunab ta lapsed edasi silmaarsti vastuvõtule. Viirese tasulised vastuvõtud toimuvad igal neljapäeval ja reedel. Vastuvõtu hind on 35 eurot. 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: füsioterapeut Ingrit Ernits

09.11.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla taastusravikliiniku füsioterapeut Ingrit Ernits. Ingrit tegeleb jooksmisega ja on seda eesmärgipäraselt teinud juba 14 aastat.

Ingritil tekkis huvi spordi vastu juba kooli ajal. „Tegelesin siis kergejõustiku aladega, jooksud, kaugushüpe, 7-võistlus. Käisin maakoolis ning seetõttu sain ka igasugustel võistlustel käia. Talviti ka suusatasin. Ülikooli ajal pühendusin aga rohkem jalgrattaspordile, hobi korras tegelen sellega tegelikult praegugi. Võib öelda, et olen spordiga tegelenud kogu teadliku aja elust,“ rääkis Ingrit.

2019. aastal hakkas ta aga end eesmärgipäraselt pühendama jooksmisele. „Alustasin siis pikamaajooksuga, mis tähendab 5km-100km jooksmist. Esimese maratoni jooksin aastal 2012 olles 46-aastane. Nüüdseks olen jooksnud 20 maratoni. Lisaks sellele tegelen ka sprindialadega (60m, 100m, 200m, 400m) ja ka keskmaajooksudega (800m- 3000m),“ kirjeldas Ingrit lisades, et tegelikult on ta mõned aastad tagasi leidnud tee ka kauguse hüppamise juurde tagasi.

Ingrit treenib oma plaani järgi keskmisel viis korda nädalas. „Minu plaan sõltub võistlushooajast, seatud eesmärkidest ja tervislikust seisundist, kuid üldiselt teen nädalas kaks korda jõu- ja jooksu(tehnika) treeninguid, ühe korra lõigutreeningut ja kaks korda jooksutreeningut, mis hõlmab nii tempojooksu kui ka pikamaajooksu. Treenin tööpäevadel õhtuti ja nädalavahetustel hommikuti ning sageli käin ka võistlustel,“ ütles ta.

Ingritile meeldib jooksmisega tegeleda ning seda seetõttu, et see annab positiivset energiat, võimaldab iseennast proovile panna, innustab paremaid tulemusi saavutama, tasakaalustab vaimseid pingeid ning hoiab tervise korras. „Vaatamata vanusele olen igal aastal püstitanud isiklikke rekordeid. See motiveerib sellega edasi tegelema. Samuti huvitab mind erialaselt see, kui kaugele on võimalik minna ja millal tuleb ette piir, kui enam arengut ei toimu. Ma teen justkui enda peal katseid ja võistlen iseendaga,“ selgitas ta.

Ingrit jagas ka mõtteid, mida ta endaga elus kaasas kannab: „Läbi raskuste tähtede poole. Unistada tuleb suurelt. Lootus sureb viimasena. Kunagi pole hilja alustada. Vanus on vaid number.“

8. november on rahvusvaheline radioloogiapäev!

08.11.2023

Ilma inimese sisse nägemata võib ravimine olla väga keeruline. Õnneks tuli appi radioloogia! 8. november 1895 oli päev, mil Wilhelm Conrad Röntgen avastas röntgenikiired, millega sai esimest korda näha inimese sisse nii, et teda katki lõikama ei pidanud. 

Rahvusvahelist radioloogiapäeva tähistatakse alates aastast 2012 ja selle eesmärgiks on suurendada teadlikkust radioloogia vallas, et tagada patsiendi ohutus radioloogilistel uuringutel ning tähtsustada radioloogi rolli tervishoius.

Selle aasta teema on „Patsiendi ohutuse tähistamine“, mis tõstab esile tervishoiutöötajate olulist rolli tervishoiusüsteemide tõhususe tagamisel ning patsientide tervise ja ohutuse kaitsmisel.

Täname radioloogia imelist maailma, mis on tänapäeval  kvaliteetse patsiendikäsiltuse lahutamatuks osaks.

Soovime Viljandi haigla radioloogia osakonnale ja ka kõikidele teistele radioloogia valdkonna töötajatele nii Eestis kui ka kaugemal ilusat rahvusvahelist radioloogiapäeva!



Esmaspäevast saab Viljandi haigla suures majas viibivaid patsiente külastada vaid kokkuleppel raviarstiga

03.11.2023

Seoses ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõusuga saab alates esmaspäevast, 6. novembrist Viljandi haigla suures majas patsiente külastada vaid olulise vajaduse korral ning kokkuleppel raviarstiga, iseseisva statsionaarse õendusabi puhul õe-teenuse koordinaatoriga.

Muudatus puudutab haigla suures majas asuvate sisehaiguste, kirurgia, statsionaarse taastusravi, iseseiseva statsionaarse õendusabi ja günekoloogia osakonnas viibivate patsientide külastamist. Olulise vajaduse korral tuleb külastamine kokku leppida patsiendi raviarstiga, iseseisva statsionaarse õendusabi puhul õe-teenuse koordinaatoriga telefonil 5300 9789. 

Külastama on lubatud üks, maksimaalselt kaks inimest ühe patsiendi juurde korraga. Samuti palub haigla külastusele lapsi mitte kaasa võtta.

Kui kokkulepe raviarstiga on olemas, siis saab patsienti külastada külastusaegadel. Haigla suure maja külastusaeg on esmaspäevast reedeni kell 15-18 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16.

Psühhiaatriakliinikus ja hooldekandekeskuses viibavate patsientide külastuse osas muudatusi ei ole. Seda saab endiselt teha külastusaegadel.

Psühhiaatriakliinik

Külastusaeg reeglina esmaspäevast reedeni kell 16-19, laupäeval ja pühapäeval kell 10-16. Vajalik on etteregistreerimine:

  • Akuutpsühhiaatria osakond (Pargi tee 14, I korrus), õeposti tel 435 4260
  • Üldpsühhiaatria osakond (Pargi tee 16, I korrus, B-korpus), õeposti tel 435 2163
  • Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond (Pargi tee 8, I korrus), õeposti tel 435 2183
  • Tuberkuloosiravi osakond (Pargi tee 14, II korrus), õeposti tel 435 4257
  • Sundravi osakond (Pargi tee 22), I korruse õeposti tel 435 4244, II korruse õeposti tel 435 4241, Pargi tee 16, I korrus, A-korpus, õeposti tel 435 4267

Hoolekandekeskuse

Hoolekandekeskuse hooldusosakonna külastusaeg on iga päev kell 13-15, vajalik on etteregistreerimine. Registreeruda saab helistades esmaspäevast reedeni kell 8-15 telefonil 5336 4847 või kirjutades e-posti aadressile gerda dot kiin at vmh dot ee.

Hoolekandekeskuse erihooldusosakonnas toimuvad külastused tavapäraselt eelneval kokkuleppel. Erihooldusosakonnas 8B on selleks eralidi külalistetuba, Jämejala vaimse tervise külas (A-maja, B-maja ja C-maja) toimuvad külastused reeglina õues.

Kõikidel Viljandi haiglas viibivate patsientide külastajatel on kohustuslik kirurgilise maski kandmine, samuti käte desinfitseerimine (nii haiglasse, osakonda kui palatisse sisenemisel ning palatist väljumisel).  Külastusel tuleb järgida personali poolt antud juhiseid isikukaitsevahendite kasutamise osas.

Külastama võib tulla vaid tervena. Ka kergete haigussümptomite (kurguvalu, kerge nohu) korral palume külastusele mitte tulla, sest osakonnas on palju haigustele vastuvõtlikke patsiente, kellel ka kerge viirushaigus võib kulgeda väga raskelt.

 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: füsioterapeut Marju Veevo

03.11.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla füsioterapeut Marju Veevo, kes on umbes 10 aastat tegelenud joogaga.

Püsiv huvi jooga vastu tekkis Marjul Viljandisse elama asudes, kui sattus Ly Tolbergi juhendatud joogatundi. „Mõistsin kohe, et see on minu jaoks ja siiani on püsinud jooga loogilise ning kindla osana mu elus,“ ütles ta, „Kooliajal osalesin meelsasti kergejõustikutreeningutel, hiljem olen mänginud harrastajatega võrkpalli ja saalihokit. Mulle on alati meeldinud sportimine, oma kehaliste oskuste ja võimekuse arendamine. Seega polnud ime, et jooga keerulisemad asanad ehk poosid mulle mõnusat pinget pakkusid.“

Need põnevad väljakutsed polnud aga ainus asi jooga juures, mis temas suurema huvi äratas. „Näiteks nautisin ka seda, kuidas ka pealtnäha igavamates poosides püsides saab töötada nii mitmete detailidega ja kuidas pisikeste keha korrigeerimistega on võimalik asendites saavutada teine tunnetus. Samuti seda, kuidas areneb mu lõdvestusoskus ning milline hea tunne on kehal ja meelel pärast joogapraktikat,“ rääkis Marju, lisades, et see kõik paelub teda joogapraktika puhul siiani.

Kehaline treening on tema sõnul aga vaid üks jooga osa. „Tasahaaval hakkas lisanduma teadmisi teistest osadest ning täiustuma arusaam jooga tähendusest ja eesmärgist üldiselt. Sellest põhjalikumalt rääkimiseks olen kindlasti veel võhik,“ sõnas Marju.

Marju on aja jooksul parktiseerinud joogat erineva regulaarsusega. „Esialgu osalesin joogatundides 1-2 korral nädalas ning kõrvale tegin teisi treeninguid. Mõni aeg hiljem pakkus mu õpetaja, et võiksin õppida joogatunde ka ise juhendama, seega lisandusid individuaalne ja iseseisev õpe. Kuna eratundideks oli õpetajaga ühiselt sobivat aega leida keerulisem, on olnud perioode, mil alustasime praktikaid hommikuti enne tööpäeva kl 6 või õhtuti pärast kl 20. Praegusel ajal teen füüsilist treeningut ehk asanaid enamasti iseseisvalt ja 3-6 korral nädalas,“ kirjeldas Marju.

Marju jagas ka ühte soovitust eluks, mis tal viimasel ajal, eriti lastega keerulisematel hetkedel, palju kasutust leiab: „Kui pole hädaolukord, on okei võtta hetk enne reageerimist.“

Viljandi haigla nõukogu liikmeks nimetati Maarjo Mändmaa

02.11.2023

Vastavalt terviseministri Riina Sikkuti otsusele muutusid käesoleva aasta 1. novembrist SA Viljandi Haigla nõukogu liikmed.

Senised nõukogu liikmed Agris Koppel ja Kersti Esnar kutsuti tagasi ning alates 1. novembrist kuulub neljaks aastaks SA Viljandi Haigla nõukogusse sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.

Agris Koppel kuulus haigla nõukogusse 1. novembrist 2016, mil ta vahetas välja nõukogu liikme Liis Roovälja. Kersti Esnar oli nõukogu liige alates 21. märtsist 2023 ning vahetas toona välja nõukogu liikme Helve Kansi. 

Vaktsineerimine Covid-19 vastu novembris

01.11.2023

Viljandi haigla peahoones toimub Covid-19 vastu vaktsineerimine novembris etteregistreerimisega telefonil 434 3001.
 
Vaktsiin: Pfizer
 
Vaata ka: https://vmh.ee/korduma-kippuvad-kusimused-covid-19-teemal/
 

Viljandi haigla hoonete vahel analüüse transportinud robotkuller Timmu lõpetas tegevuse

01.11.2023

Viljandi haigla suure maja ja Jämejala vaimse tervise küla vahel analüüse transportinud mehitamata kaugjuhitava robotkulleri Timmu 8 kuud kestnud pilootprojekt on tänaseks lõppenud.

Timmu on Clevonis arendatud robotkuller ning tema ülesanne oli transportida proove Jämejala osakondadest haigla laborisse. Tegemist oli käesoleva aasta veebruari lõpus alustanud pilootprojektiga, mis 31. oktoobril lõppes.

„Kahjuks tõesti tänasest enam Timmu meie juures ei tööta. See oli väga mugav, keskkonnasäästlik ning personali aega ja ressurssi säästev lahendus, mis pakkus inimestele palju elevust ning oli kindlasti ka üks parimaid innovatiivseid näiteid sellest, mida ja kuidas saab Eesti tervishoiuasutuses rakendada,“ ütles Viljandi haigla haldusteenistuse juht Andrus Plees, „Täname Clevonit selle suurepärase koostöö eest! Kui võimalus tekib, siis kindlasti oleme avatud sellele, et ka tulevikus analoogset lahendust analüüside transportimisel kasutada.“

Pleesi sõnul toimub tänasest vere- ja muude proovimaterjalide transportimine Jämejala osakondadest haigla laborisse nii nagu enne Timmu tulekut. „Nüüd toimetab analüüsid osakondadest laborisse auto koos juhiga kindlatel kellaaegadel 3 korda päevas. Kindlasti vajab uus süsteem veidi harjumist, kuid see on paljudele töötajatele juba tuttav ning ma usun, et saame selle kiiresti toimima,“ selgitas haldusteenistuse juht.

Lisainfo: haldusteenistuse juht Andrus Plees, telefon 5087 959, e-post andrus dot plees at vmh dot ee   

Foto (Kristjan Kivistik): Timmu alustas Viljandi haigla suure maja ja Jämejala vaimse tervise küla vahel analüüside transportimist käesoleva aasta veebruaris.

Sügis Jämejalas: tujukas ilm ja vaimne tervis

31.10.2023

Liis Peedosk, ravi toetavate teenuste koordinaator
Meelike Poplavski, tegevusterapeut

Sügis...oktoober...vihmapilved...pori...kohati läbilõikavalt puhuv tuul...jalutuskäiku tegema ei kutsu miski

...imeline ilm täna – päike piilub korraks...värvilised lehed sahisevad jalge all...viimased õunad puul on nii magusad...karge õhk ninasõõrmetes...võrratu jalutuskäik...

... nii narritab meid oktoober oma tujukate ilmadega, mõjutades meie enesetunnet.

Oktoober on lisaks pori- ja sügiskuule ka rahvusvaheline vaimse tervise kuu. Ka Eestis tähistatakse juba alates 2014. aastast oktoobrit kui vaimse tervise kuud, mille eesmärk on vähendada stigmatiseeritust, edendada vaimset tervist toetavaid oskusi ja tõsta teadlikkust vaimse tervise abi võimalustest.

Sel vaimse tervise kuul oli fookuses kogukondade olulisus ning uute sidemete loomine ja olemasolevate tugevdamine. Kuu moto oli: „OLEN SULLE OLEMAS”.

Jämejala vaimse tervise küla kogukonna selle aasta tähtsaim ettevõtmine oli septembrikuu viimasel nädalal toimunud Jämejala festival – viis päeva ühiseid tegevusi, mis paitasid nii vaimu kui füüsilist vormi ning juhatasid sisse vaimse tervise kuu.

Peale sissejuhatavat sündmusterohket nädalat jätkati osakondades oktoobrikuus erinevate vaimu tervendavate tegevustega, mis tõid vaheldust igapäeva rutiini ja toetasid enesearengut.

10. oktoobril külastasid sundravi osakonda Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia 1. kursuse tudengid. Tudengid said Jämejala vaimse tervise külas veedetud päeva jooksul ülevaate Jämejalast, ravi toetavatest teenustest ning kohapeal pakutavatest tegevustest, milles patsiendid osaleda saavad. Tegevusterapeut Meelike Poplavski tutvustas tudengitele tegevusterapeudi rolli sundravi osakonnas ning viis läbi ka praktilisi ülesandeid, mida seejärel ühiselt analüüsiti.

11. oktoobril algas taaskord ühine Töötukassa karjäärinõustamise töögrupp. Karjäärinõustamise eesmärk on aidata haiglaravilt või teenuselt kas koju või toetavale teenusele suunduvatel patsientidel end paremini tööeluks ettevalmistada. Töögrupp pakub võimalust karjäärinõustamise abil kasvatada osalejate motivatsiooni töö leidmiseks läbi kogemuste jagamise ja töövaldkonna teemadel info jagamise. 

19. - 20. oktoobril toimusid sundravi osakonna patsientidele kahel päeval vaimse tervise töötoad. Sissejuhatuseks arutleti, mida vaimne tervis üldse tähendab ning kuidas enda vaimset tervist hoida. Räägiti samuti liikumise tähtsusest ehk motost: “kui keha liigub, siis aju puhkab”. Arutleti teemal, miks mõni inimene on andekas muusikas või kunstis, teisele on aga ülilihtne lahendada matemaatikaülesandeid ja meeldib koostada plaane, nimekirju, ning millist „rolli mängivad” vasak ja parem ajupoolkera.

Seejärel panid sundravi patsiendid end proovile, kuidas lihtsate harjutustega on võimalik anda oma ajule „tööd”, parendada keskendumisvõimet ja tähelepanuoskust. Näiteks prooviti häälega lugeda erinevate värvidega kirjutatud sõnu, kus sõna tähendusele ei pöörata tähelepanu, vaid „loeti” värvi, loeti sõnu tagurpidi jms. Patsientide peenmotoooriline võimekus pandi proovile erinevate sõrmeharjutuste/-märkide sooritamisel vaheldumisi mõlema käega, joonistati mõlema käega sünkroonis erinevaid kujundeid ja kirjutati mittedominantse käega. Töötubasid viis läbi tegevusterapeut Meelike Poplavski.

24. oktoobril algas erihoolduse klientidel Mulgi Savikojas savi töötuba, kus vooliti Viljandi haiglale taaskord erilisi vaagnaid ja kausse. Savi töötuba on mitmekülgne ja terapeutiline viis, kuidas toetada vaimset tervist, pakkudes osalejatele võimalust end loovalt väljendada, edendades emotsionaalset heaolu ja eneseavastamist. Protsessi keskendumine ja käelise tegevuse rakendamine aitavad vähendada stressi. Grupikeskkonnas toimuv savi töötuba tugevdab sotsiaalseid sidemeid ja loob toetava keskkonna, aidates vähendada üksildust. Kokkuvõttes loob savi töötuba positiivse kogemuse, mis ühendab keha ja vaimu ning toetab üldist heaolu.

Samal päeval viisid erihoolduse B-maja orienteerujad läbi retke Jämejalal, kus käidi pargis aastaajale sobivale sõnale tähti otsimas. Osalejad said nautida sügisevõlusid pargis ning läbi lehtede sahistades otsiti üles lahendussõna.

Oktoober on olnud täis kogukondlikke algatusi ja tegevusi, mis on toetanud vaimse tervise heaolu ning tugevdanud ühtsustunnet. Vaimse tervise kuu on Jämejalas toonud kaasa õppimise, enesearengu ja vastastikuse toetuse, luues aluse positiivsele muutusele vaimse tervise küla kogukonnas. 

Viljandi haiglas patsiente külastades tuleb kanda maski

30.10.2023

Alates 30. oktoobrist kehtib Viljandi haiglas patsiente külastades kohustus kanda kirurgilist maski.

Maski kandmine Viljandi haiglasse ambulatoorsele vastuvõtule tulles on soovituslik ning statsionaarsele ravile tulijatele vabatahlik.

Endiselt on nii patsientidel kui ka külastajatel ja saatjatel kohustuslik haiglasse tulles desinfitseerida käed. 

29. oktoober on rahvusvaheline insuldipäev

27.10.2023

29. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist insuldipäeva, millega tuletatakse kõikjal maailmas meelde nii insuldi ennetamise kui ka selle sümptomite äratundmise olulisust.

Insult on maailmas südamehaiguste järel sageduselt teine surma põhjustaja ning suurim invaliidsuse tekitaja. Eestis haigestub insulti igal aastal üle 4500 inimese ning umbes 25% kõikidest insultidest tekib alla 50-aastastel inimestel. Eestis esineb tööealistel insulti palju sagedamini, kui teistes Euroopa riikides. 

MIS ON INSULT?

Insult on järsult algav osaline aju verevarustuse häire, mis võib tekkida aju veresoone sulgumise või lõhkemise tõttu. Kõige tähtsam on insuldi korral kiiresti reageerida, et tagada võimalikult hea taastumine.

Insuldi korral tuleb tegutseda K.O.H.E!

  • Kõnehäire Inimene tunneb raskusi õigete sõnade väljaütlemisel ja kõnest arusaamisel.
  • Osaline näohalvatus Inimene tunneb, et pool nägu ei „kuula sõna“ ja üks suunurk on viltu.
  • Halvatud käsi Inimene tunneb, et ühes kehapooles on „surinad“ või tundub nahk „võõras“.
  • Elupäästev 112

Kui nende sümptomite testimisel jääb kahtlus, et midagi on valesti, siis helistage K.O.H.E. 112!

Lisaks eelpool toodud sümptomitele võib esineda veel: 

  • nägemishäire Inimesel on raskusi asjade fokusseerimisel.
  • tasakaaluhäire ja kohmakus (inimene tunneb äkilist peapööritust ja raskust tasakaalu leidmisel).
  • väga tugev ja äkki tekkiv peavalu.

RISKITEGURID

  • Kõrge vererõhk
  • Suhkurtõbi
  • Südame rütmihäired
  • Suur vere kolesteroolisisaldus
  • Suur kehakaal
  • Alkoholi liigtarbimine
  • Suitsetamine
  • Meelemürgid

ENNETAMINE

Regulaarne füüsiline aktiivsus alandab vererõhku, tasakaalustab vere rasvasisaldust ja parandab insuliini ainevahetust. Valige omale meelepärane tegevus. Selleks võib olla kõndimine, tantsimine, ujumine või mis tahes muu füüsiline tegevus, mille käigus tunnete, et saate sooja ning tekib kerge hingeldus. 30 minutit mõõdukat füüsilist koormust 5 korda nädalas aitab vähendada insuldi tekke riski!

Määratud ravimite regulaarne tarvitamine.

 

TAASTUMINE

Insuldist taastumisel on suur roll taastusravil. Viljandi Haiglas on võimalik saada ambulatoorset, statsionaarset ja kodus osutatavat taastusravi. Varajane taastusravi aitab patsiendil saavutada parema funktsionaalse toimetuleku igapäevaelus ja vähendab haiglas viibimise kestust ning suremust. Taastusravi pärast insulti on pikaajaline, vajab palju tahtejõudu ja püsivust haigestunud inimeselt, tema lähedastelt ning taastusravi meeskonnalt. Suur osa taastusravis on ka inimese perel, kes oma toe ja kohalolekuga panevad inimese tundma, et ta pole elust välja lükatud ning ta on vajalik ja oluline ka sellisena, nagu ta on.

Insuldi läbi põdenud inimene on insuldi teekonnas ja oodatud 3 kuud peale insulti insuldiõe vastuvõtule. Insuldiõele saab aega broneerida tel. 43 43 001 või digiregistratuuri kaudu. Viljandi haiglas töötavad pikaajalise kogemusega insuldiõed Relika Kobin ja Ulvi Skirta.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: meditsiini- ja infotehnoloogiateenistuse töötaja Mari-Ly Vaher

27.10.2023

Käesoleva nädala lõpetuseks jagab meile oma töövälisi tegemisi Viljandi haigla meditsiini- ja infotehnoloogiateenistuse töötaja Mari-Ly Vaher. Nimelt on Mari-Ly tegelenud juba kuus aastat jäähokiga.

Tee jäähokini leidis ta tänu sõbrale, kes seda talle tutvustas. „Ta andis mulle hokikepi kätte ja hakkasime vaikselt parklas, asfaltil söötu harjutama. Tuli välja, et minust võiks sellel alal asja saada. Umbes pool aastat hiljem nägin aga kuulutust, kus otsiti naisi iluhokisse. Nii ma siis liitusin iluuiskudega hokisse. Sel ajal polnud meil veel kaitsmeidki ning käisime õhtuti lihtsalt jäähallis oma lõbuks mängimas, mõned naised, lapsed ja mehed. Varsti leidsime aga veel naisi juurde ning siis said meist Fuuriad, nüüdseks oleme Viljandi Hokiklubi,“ selgitas Mari-Ly.

Ta ütles, et rohkem aega leiab ta jäähoki jaoks talvel, kuid ka suvel ei jää hobi unarusse. „Kui Viljandis jäähall avatud on, siis treenin ma 3-5 korda nädalas ning nädalavahetustel mängin naistega Eesti meistrivõistlustel, Balti Liigas või koos meestega Pärnu või Tartu liigas. Lisaks jäähallile käime aga uisutamas ja mängimas ka looduslikul jääl, mõnel tiigil, järvel või Soomaal. Perioodil, kui Viljandi jäähall suletud on käime Viljandi meestega korra nädalas Tartus litrit taga ajamas,“ rääkis Mari-Ly.

Mari-Ly sõnul paelub jäähoki puhul teda hea seltskond ja eemalolek igapäevastest muredest. „Jääle minnes saab alati pea muudest mõtetest tühjaks, mis on väga mõnus. Mängud on ka alati adrenaliinirohked ja põnevad!“ ütles ta ning lisas, et uued liikmed on meeskonda alati teretulnud.

Mari-Ly huvi jääspordi vastu ei piirdu aga ainult jäähokiga. Nimelt tegeleb ta ka jääpalliga. „Jääpall on jalgpalli ja jäähoki segu. Seda mängitakse sarnase kepiga nagu hokit, kuid palliga ja jalgpalliväljaku suuresel jääväljakul. Kahjuks Eestis nii suuri väljakuid ei ole, kus seda harrastada saaks. Koos koondisega käisime aga eelmisel aastal Soomes mängimas ning harjutamas Rootsis toimunud jääpalli maailmameistrivõistlusteks, kus saavutasime oma alagrupis kolmanda koha,“ ütles Mari-Ly.

Lisaks jääle meeldib Mari-Lyle käia ka koos kaameraga looduses, erinevate loomade ja lindudega kohtumas, ning neid pildistamas. „Mõnikord näen neid enne isegi unes, ning hiljem kohtun juba metsas. Sellised olukorrad panevad ikka mõtlema, kas see oli nüüd unes või ilmsi,“ naljatles ta.

Mari-Ly jagab ka ühte parimat soovitust, mis talle elus on antud:
„Elu on täis hetki, mis võivad tunduda väiksed, kuid võivad tegelikult olla väga väärtuslikud ja rõõmutoovad. Tunne rõõmu ka väikestest asjadest.“ 

Konverents "Kaasteelised mäluteekonnal"

23.10.2023

Teisipäeval, 5. detsembril kell 9-16 toimub Viljandis Sakala keskuses konverents "Kaasteelised mäluteekonnal", mis käsitleb teemasid mäluhaiguste märkamisest ja diagnostikast igakülgse toetusvõrgustiku loomiseni. 

Sündmusele on oodatud kõik teemast huvitatud.

Eriti ootame erinevate ametkondade töötajaid, kelle igapäevatöös on mäluhaiguse esmasel märkamisel suur roll: Viljandimaa perearstid, pereõed, sotsiaalosakondade töötajad, politseinikud, päästeametnikud, hooldekodude juhid, hooldajad ning Viljandi haigla arstid, eriõed ja hooldajad. 

Sündmus on tasuta ning sellele tuleb eelnevalt registreerida: REGISTREERIMISVORM

 Registreerumine konverentsile kestab kuni 1. detsembrini.

 

Kontakt küsimuste korral: eleri dot luhamets at vmh dot ee 

 

Sündmuse kava: 

Korduma kippuvad küsimused Covid-19 ja vaktsineerimise teemal

19.10.2023

1. Kus saan teha Covid-testi?
Covid-19 testimine toimub etteregistreerimisel (tel 5886 3313, E-R 08.00-16.00). Testi andmine toimub haiglahoone Paalalinna-poolses otsas 0. korrusel (siseneda alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse juures asuvast trepist alla).
Perearsti või eriarsti saatekirjaga on testimine tasuta. Omal soovil testimiseks pakume kahte tasulist võimalust, millest saab lähemalt lugeda järgmise teema (nr 2) alt.

2. Kas Viljandi haiglas on võimalik teha tasulist Covid-19 testi ja saada sertifikaati?
Covid-19 tasuliseks testimiseks pakub Viljandi haigla pakub kahte võimalust:

Covid-19 RNA määramine real-time PCR meetodil ning Covid-19 antigeeni määramine kiirmeetodiga.
Mõlema puhul saab inimene soovi korral ka ingliskeelse sertifikaadi välisriiki reisimiseks.

Testi liigi valimise puhul on väga oluline, millised on selle riigi nõudmised, kuhu reisida plaanitakse, sest osa riikidest tunnistab ainult PCR-teste, osa aktsepteerib ka antigeeniteste. Hea ja ajakohase info selle kohta leiab näiteks välisministeeriumi poolt hallataval leheküljel https://reisitargalt.vm.ee/

Covid-19 RNA määramine real-time PCR meetodil hind on 45 eurot, Covid-19 antigeeni määramine kiirmeetodiga 35 eurot. Mõlemaga kaasneb soovi korral sertifikaat, sellel eraldi hinda ei ole.

Kui test tehakse tööpäeval enne kella 11, saab vastuse kella 15ks digilukku ning sertifikaadi 15.30ks kas e-posti aadressile või paberil haigla infolauast. Antigeenitesti puhul on võimalikud vajadusel ka erikokkulepped.

Lisaks pakume võimalust Covid-19 antikehade määramiseks elektrokemoluminestsents meetodil, kui on soov teada saada Covid-19 antikehade olemasolu ja hulga kohta. Selle teenuse hind on 20 eurot.

Registreerimine Covid-19 testimisele E-R 8-16 tel 5886 3313.

3. Kas Covid-positiivsena saab anda vereproovi, teha röntgenit?
Viirusinfektsiooni nähtude korral on vajalik eelregistreerimine telefonil 5886 3313 (E-R 08.00 – 16.00). Antakse juhtnöörid edsiseks käitumiseks.

4. Kus ja millal saab Covid-19 vastu vaktsineerida?
Viljandi haigla peahoones toimub etteregistreerimisega (tel 434 3001) Covid-19 vastu vaktsineerimine.

Vaktsiin Pfizer.

Vaktsineerida on võimalik nii esimese, teise kui tõhustusdoosiga vanuses alates 12. eluaastast. 

 

Lähem info vaktsineerimise, toimete, vanuselise sobivuse, dooside jms kohta: https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/

 
Kas vaktsineerimine nõuab ravikindlustust?
Vaktsineerimiseks ei ole vaja Eesti ravikindlustust, vaktsineerimine on tasuta. Vajalik on isikut tõendav dokument.

Millal jõuab info minu vaktsineerimise kohta digilukku?
24 tunni jooksul

Kuhu annan teada, kui info ei ole nädala jooksul digilukku ilmunud või selles on mingeid küsitavusi?
Saatke palun e-kiri Viljandi haiglasse aadressil vaktsineerimine[at]vmh.ee. Teie mure edastatakse meeskonnale lahendamiseks ning Teiega võetakse ühendust.

Kellega peaksin konsulteerima, kui kahtlen, kas minu terviseseisund võimaldab vaktsineerimist?
Teie perearst on Teie tervise teemadel kindlasti kõige parem nõuandja.


5. Kuidas saab infot haiglasse toodud patsiendi kohta?
Telefonil 435 2046 (kui teie lähedane on toodud kiirabiga ja te ei tea veel, mis temast on saanud st kuhu osakonda ta on liikunud või kas üldse viibib meie juures).
Vastava osakonna valveõelt (osakondade numbrid on leitavad kodulehelt: Üldinfo→Kontaktid)

6. Kuidas saan kontakti oma erialaarstiga või registreeruda eriarsti vastuvõtule?
Võtke ühendust üldregistratuuri numbril 434 3001. Vastuvõtule saate ennast registreerida ka läbi digiregistratuuri.

7. Kas isa/tugiisik saab viibida lapse sünni juures?
Sünnitajaga on lubatud kaasa üks tugiisik, kes peab olema terve. Tugiisikul on õigus viibida nii sünnituse juures kui perepalatis. Sünnitaja tugiisikul palume perepalatisse jäämisel arvestada sellega, et tuleb viibida haiglas ning hoonest vahepeal väljas käia ei saa. 

8. Kas haiglasse pakke saab saata?
Pakke saab tuua tööpäevadel 07.00-19.00. Töövälisel ajal saab pakid jätta haigla peaukse ees olevasse pakiautomaati. Palume kindlasti pakile märkida saaja nimi ja osakond.



 

 

Sel reedel, 20. oktoobril kell 14.30-15.30 toimub suures majas evakuatsiooni õppus

17.10.2023

Oluline teada!

Sel reedel, 20. oktoobril kell 14.30-15.30 toimub Pärna tee 3 hoones evakuatsiooni õppus.Õppuse ajal kõlavad hoones häirekellad. Palume säilitada rahu!

Vabandame ebamugavuste pärast!

Evakuatsiooni- ehk tulekahjuõppus viiakse asutuses läbi vähemalt üks kord aastas ning selle eesmärk on tagada personalile teadmised ja oskused käitumiseks evakuatsiooni ja tulekahju korral.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: optometrist Ave Viires

13.10.2023

Täna tutvustab meile oma töövälist tegevust optometrist Ave Viires. Nimelt mängib Ave discgolfi ehk kettagolfi. See on segu traditsioonilisest golfist ja frisbee viskamisest ning pakub suurepärast võimalust veeta aega värskes õhus ja nautida sportlikku tegevust.

Ave avastas discgolfi enda jaoks käesoleva aasta varakevadel. „Sõbrad kutsusid mind kaasa ühele discgolfi rajale.  Esialgu olin ma skeptiline ja mõtlesin, et see võib olla lihtne ja igav. Mingi lihtne ketta pildumine veidratest asenditest. Kuid sain üsna kiirelt aru, kui eksinud ma olin. Discgolf oli hoopis midagi enamat kui lihtsalt ketaste viskamine korvi. Minu esimesed mängud olid üsna kehvade tulemustega, kuid see ei heidutanud mind. Mulle meeldis väljakutse ja püüdsin igal võimalusel parandada oma oskusi. Ühesõnaga, jäin haakuma,“ selgitas ta, „Endalegi märkamata hakkasin õige pea ostma mängimiseks vajalikku varustust – seljakott, kus kettaid hoida ning erinevaid discgolfi kettaid. Poleks uskunudki, kui palju on erinevaid kettaid ja need kõik on ka vajalikud!“

Ave lisas, et discgolfis on olulisel kohal tehnika ja järjepidevus, sest ilma selleta tulemusi ei püüa. „Parim soovitus, mis mulle siiani antud on, et ära mõtle üle ja ära anna alla, siis tulevad ka tulemused. Nüüd mängin iganädalaselt ja nii tihti, kui ilm lubab. Üldjuhul jõuan rajale mitu korda nädalas,“ ütles ta.

Avele meeldib discgolfi juures eriti see, kuidas see ühendab aja veetmise looduses, füüsilise aktiivsuse ja kvaliteetaja sõpradega. „Iga mängu käigus saan ma nautida kaunist loodust, seltskonnas olemist, visketehnikate harjutamist ja strateegiaid, et saada võimalikult vähe viskeid. Discgolf on üks neist spordialadest, kus võisteldakse enda ja teiste vastu, kuid samas on oluline ka sportliku vaimu hoidmine,“ rääkis ta lisades, et discgolf on muutunud tema jaoks elustiili osaks.

„Mulle meeldib see, kuidas see paneb mind rohkem aega veetma värskes õhus ja olema aktiivne. Soovitan seda kõigile, kes otsivad uusi viise, kuidas lõbusalt aega veeta ja samal ajal oma keha treenida. Kas olete kunagi proovinud discgolfi? Kui ei, siis võiksite kindlasti anda sellele võimaluse ja vaadata, kuidas see võib muuta teie suhtumist aktiivsesse elustiili ja vaba aja veetmisse!“ julgustas Ave.

Viljandi haiglas sündis septembris rekordarv uusi ilmakodanikke

13.10.2023

Viljandi haiglas nägi septembris ilmavalgust 32 beebit, nende hulgas ka kaks paari kaksikuid.

Viljandi haigla naistekliiniku vastutava ämmaemanda Anne-Liis Pärna sõnul said sünnitusosakonna töötajad öelda septembris tere tulemast 17 tüdrukule ja 15 poisile.

„Iga lapse sünd on ime! Meil on suur rõõm, et saime septembrikuus kaasa aidata lausa 32 beebi ilmale tulekule ning olla nende vanematele oluliste hetkete juures. Soovime õnne ja ilusat kooskasvamist kõikidele peredele!“  lausus Pärna.

Keskmiselt sünnib Viljandi haiglas kuus umbes 20-25 väikest ilmakodanikku. Eelmisel aastal sündis lapsi kokku veidi alla 300. 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: statsionaarse taastusravi ja õendusabi osakonna koordinaator Relika Kobin ja somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse statsionaarse ravi õendusjuht Janne Klusova

13.10.2023

Täna räägivad meile oma ühisest hobist statsionaarse taastusravi ja õendusabi osakonna koordinaator Relika Kobin ja somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse statsionaarse ravi õendusjuht Janne Klusova, kes on pea 8 aastat koos järjepidavalt matkamas käinud. Nimelt käivad nad sügisel ja talvel 1-2 korda kuus 15-20 km pikkustel retkedel ning suvel teevad 4-6 kõnnimaratoni, millest vähemalt 4 on kindlasti 42km pikkused täismaratonid. Kord kuus pühapäeviti avastavad nad Eesti loodust, et näha aastaaegade muutumist ning nautida toredat seltskonda uutes põnevates kohtades.

Samuti naudivad nad koos päikesetõuse ja -loojanguid. „Meie jaoks ei ole raske kell 3 autole hääled sisse ajada ja varahommikuses karges rabas teed juua, linnulaulu kuulata, veidi külmast võbiseda ning lõputult ja väsimatult hingematvalt ilusat vaadet nautida ja pildistada,“ ütles Janne.

Janne on juba lapsest saadik väga looduses liikumist ja selle avastamist armastanud. „Suured tänusõnad selle eest pean ütlema oma vanaemale, kes selle nimel hoolega pingutas, et minu suvevaheajad maal nalja ja naeru, põnevust ja avastamist täis oleksid,“ ütles ta.

Relika avastas aga matkamise läbi sündmuse, kus pakuti räätsadel matkamist talvises looduses koos matkajuhiga. „Janne seda sündmust mulle näitas. Nii siis võtsime veel paar kaaslast kaasa ja otsustasime minna. Janne ise küll esimesele matkale ei jõudnud, aga meil teistel oli positiivne elamus ning kuna korraldajad pakkusid matkaradu kogu kalendriaastaks erinevates Eesti kohtades, siis oligi otsustatud,“ selgitas ta.

Mõlema sõnul paelub neid matkamise juures vaheldus töö- ja pereellu. „See on väga rahustav, annab hea enesetunde, laeb patareisid ja aitab unustada muresid. Maratonidega on võimalus end ka proovile oanna ja piire katsetada,“ ütles Relika. „Matkamine tõstab tuju, pakub avastamisrõõmu ja silmailu, leevendab stressi ja pingeid, aitab unustada, paneb füüsiliselt proovile ja parandab treeningvormi, loob uusi tutvusi,“ lisas Janne.

Relika ja Janne jagavad ka parimaid soovitusi, mis neile elus antud on:
„Lähtun väga sageli nii tööl, kui kodus kahest vanarahva tarkusest: „tark ei torma” ja „agarus on ogarus“,“ rääkis Relika.

„Mul on ka 2 mõtet, millest ma püüan elus lähtuda. Need on, et „kõik juhtub põhjusega” ja „iga halva asja juures on midagi head, selle mõistmine tuleb sageli lihtsalt viivitusega“,“ ütles Janne.

Nad soovitavad kõigil leida enda jaoks tegevus, mis pakuks vaheldust, et mitte kuluda ühelt poolt nagu hambahari. Seega nad soovitavad mitte vastata erinevatele pakkumistele kohe „ei“-ga ning läbi selle elada nii, et vanemas eas oleks midagi vahvat meenutada – nii tehtud rumalusi, kui ka vallatuid seiklusi ja ületatud väljakutseid. 

Viljandi haigla esindus Tartu Tervishoiu Kõrgkooli karjäärimessil

12.10.2023

10. oktoobril toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis karjäärimess, kuhu olid oodatud kõik kõrgkooli õppurid ja gümnasistid, kellele tervishoid huvi pakub.

Kui seni oli karjäärimess suunatud kõrgkooli enda õppuritele, siis sel aastal avati uksed ka oma elukuste valikuid tegevatele gümnaasiumi õpilastele, et võimalike karjäärivalikutega tervishoiu maastikul tutvuda. Osalemas oli rekordarv organisatsioone – ligi 30.
„On teada, et tervikuna on puudu töötajaid tervishoiuasutustes üle Eesti. Kõrgkooli karjäärimess on ainulaadne, kuna viime läbi vahetu suhtluse omavahel kokku tööandjad ja potentsiaalsed töötajad,“
selgitas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator Silva-Sille Silgu.

Viljandi haigla osales karjäärimessil eesmärgiga tutvustada haiglat kui mitmekülgsete võimalustega praktikabaasi ja tööandjat. Huvi meie haiglas erinevate erialade praktika- ja töötamisvõimaluste vastu oli märgatav – konkreetsed küsimused puudutasid töötamisvõimalusi juba õpingute ajal, aga ka õpingute järgselt.

Meie suurepärased valdkondade asjatundjad ja inspireerivad kolleegid jagasid hea meelega huvilistele infot – kui õppur tuligi pisut ujedalt meie haigla messilaua juurde, siis peale põgusat arutelu meie entusiastlike  kolleegidega väljendasid ka nemad konkreetset huvi Viljandi haigla vastu.

Tore oli näha, et jagati oma ja küsiti kontakte, et tulla tutvuma haiglaga kohapeale või juba konkreetsete soovidega asuda tööle abi-bianalüütuku, abi-õe, abi-ämmaemanda, abi-füsioterapeudi  või hoopis abi-radioloogiatehnikuna või hooldajana. Huvi tundsid ka tervisekaitse õppekava üliõpilased. Ja muidugi oli meil kõigil rõõm kohtuda põgusalt ka oma valdkonna kolleegidega teistest haiglatest ja koostööasutustest.  

 

Psühhiaatriakliinik korraldab koostöös Töötukassaga patsientidele ja klientidele karjäärinõustamist

12.10.2023

Viljandi haigla psühhiaatriakliinik pakub sel sügisel teist korda koostöös Töötukassaga kliiniku patsientidele ja klientidele karjäärinõustamist.

Karjäärinõustamise eesmärk on aidata haiglaravilt või teenuselt kas koju või toetavale teenusele suunduvatel patsientidel end paremini tööeluks ettevalmistada. „Pakume seda teenust neile, kellel on olemas soov ja valmidus tööle asuda. Loodame karjäärinõustamise abil kasvatada osalejate motivatsiooni töö leidmiseks läbi kogemuste jagamise ja töövaldkonna teemadel info jagamise. See on võimalus koos õppida, üksteist toetada ja inspireerida karjääriteel edasi liikuma,“ selgitas psühhiaatriakliiniku ravi toetavate teenuste koordinaator Liis Peedosk.

Karjäärinõustamine toimub grupikohtumiste vormis veebi vahendusel. Kokku on planeeritud kolm sellist kohtumist. Esimene neist leidis aset eile, 11. oktoobril ning selle kohtumise fookuses oli motivatsioon, isiklikud oskused nind valmisolek tööle asumiseks.

Töögruppi juhivad Viljandi Töötukassa karjääriinfo spetsialistid Tiina Leitmaa ja Sandra Grossthal.

Tervikumi ehituselt eemaldatakse kraana

11.10.2023

Täna, 11. oktoobril alustati Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitusplatsilt tornkraana kokku panemist ja äraviimist.

Tornkraana eemaldamine Tervikumi ehituselt tähendab seda, et kraanatööd on valmis saanud ning vajadust suurteks tõstetöödeks enam ei ole. 

Tänaseks on Tervikumi hoone välisseinad koos. Ehitusplatsil on aga käimas mitmed eriliiki tööd – paigaldatakse torustikke ja kaableid, samuti on käimas siseseinte ehitus ja akende paigaldus.

Tervikum kerkib Viljandi kesklinna 2025. aasta juuniks. 23 000 m² suuruses hoones on koos perearstiteenus, erinevate uuringute võimalus, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi.

Projekti kogumaksumus on 104 miljonit eurot koos käibemaksuga. Hoone on projekteerinud arhitektid DAGOpen OÜ, PLANHO consultores S.L.P, BAKPAK Architects S.L.P, sisearhitekt Pink OÜ ning ehitavad Rand ja Tuulberg AS ning Ehitustrust AS. Omanikujärelevalvet teostab inseneribüroo Telora OÜ. Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.

Telia ulatusliku rikke tõttu ei tööta hetkel Viljandi haigla lauatelefonid!

11.10.2023

Täna, 11. oktoobril ei tööta Viljandi haigla lauatelefonid, seal hulgas ka registratuuri telefon, Telia kõnekeskuse süsteemi rikke tõttu.
Palume infovahetuseks kasutada e-posti ja patsientidel vastuvõtuaegade broneerimiseks digiregistratuuri.
Eeldatavasti on Telia rikke parandanud ja telefoniside taastunud täna kell 15.00ks
Vabandame ebamugavuste pärast!

Viljandi gümnaasiumis algab Viljandi haigla loengukursus „Aken tervishoidu“

11.10.2023

Sel sügisel alustab Viljandi gümnaasiumis juba viiendat korda Viljandi haigla loengukursus „Aken tervishoidu“. Tegemist on valikainega, mis annab gümnasistidele võimaluse end tervishoiuteemadega kurssi viia ning saada praktilisi nõuandeid igapäevaeluks.

Kursuse kavas on 13 loengut, avaloeng toimub juba sel neljapäeval, 12. oktoobril. Loenguid viivad läbi Viljandi haigla erinevate valdkondade spetsialistid. Kursuse jooksul tutvustatakse osalistele tervishoiukorralduse ning -info eripärasid, õdede ja ämmaemandate tööd, kroonilisi haigusi, aga jagatakse ka praktilisi näpunäiteid igapäevasest esmaabist, pereplaneerimisest, vaimse tervise teemadest, sellest, kuidas elada tervena ning võimalikust koostööst erinevate osapoolte vahel. Kursus lõpeb kohvik-kohtumisega Viljandi haiglas, kus gümnasistid saavad kohtuda erialaspetsialistidega.

Valikaine koordinaator, Viljandi haigla koolitusjuht Signe Susi ütles, et selle kursuse eesmärk on äratada ja hoida õpilaste huvi tervishoiu vastu. „Tahame anda gümnasistidele teadmise sellest, kuidas tervishoiusüsteem üldse toimib ning kuidas selles orienteeruda. Samuti jagada praktilisi näpunäiteid, kuidas enda tervist hoida ja ennast aidata, aga kuidas olla vajadusel ka teistele toeks ja abiks,“ lausus ta, „Meil on rõõm, et oleme varasematel aastatel eesmärgi täitnud. Nii mitmete kursuse läbinud õpilastega oleme ka Viljandi haiglas uuesti kohtunud. Seda tänu sellele, et nad on suundunud edasi õppima tervishoiu- ja sellega seotud erialadele.“

Viljandi gümnaasiumi õppenõustaja Raili Toikka-Tamm sõnas, et see valikaine toetab gümnasistide terviseteadlike valikute tegemist. „Viljandi gümnaasium on väga tänulik Viljandi haiglale suurepärase koostöö eest. Kursus"Aken tervishoidu" annab meie õpilastele parima võimaluse saada otse haigla erineva eriala tippspetsialistidelt teavet, kuidas tänapäevane meditsiin toimib, mis on selle rõõmud ja mured. Aastate jooksul on muutunud kursus järjest praktilisemaks, sellelgi aastal on rohkem loenguid ja kohtumisi haigla ruumides. Kursus pakub meditsiinist huvitatud õpilastele lisainfot oma karjäärivalikute tegemisel ja aitab lõppotsuse tegemisel,“ ütles ta.

Sel aastal on kursusele registreerunud 14 õpilast. 

Foto (Triinu Rõigas): Eelmise aasta loeng, kus Viljandi haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee tutvustas gümnasistidele tervishoiualase info eripära.

Vaimse tervise päeval külastasid psühhiaatrikliinikut tegevusterapeutide eriala esimese kursuse tudengid

10.10.2023

Täna, 10. oktoobril tähistatakse ülemaailmset vaimse tervise päev. Selle eesmärk on suurendada teadlikkust vaimse tervise olulisusest ja julgustada inimesi otsima abi ja tuge vaimse tervise probleemide korral.

Vaimse tervise päeval olid Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus külas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusterapeutide eriala esimese kursuse tudengid.

Külaskäigu eesmärk oli tutvuda psühhiaatriakliiniku erinevate osakondade ja tegevustega. Erilist tähelepanu pöörati sundravi osakonnale, sealhulgas akuut- ja subakuutosakonnale.

Tudengid said Jämejala vaimse tervise külas veedetud päeva jooksul ülevaate ka ravi toetavatest teenustest ning kohapeal pakutavatest tegevustest, milles patsiendid osaleda saavad. Samuti tutvustas meie tegevusterapeut Meelike Poplavski tudengitele tegevusterapeudi rolli sundravi osakonnas ning viis läbi ka praktilisi ülesandeid, mida seejärel ühiselt analüüsiti.

Ravi toetavate teenuste koordinaatori Liis Peedoski sõnul oli päev edukas ja tudengitele väga vajalik. „Päeva alguses küsisime tudengitelt, milline on nende esmamulje psühhiaatriakliinikust. Tunti veidi hirmu, kuid see asendus päeva keskpaigaks positiivsema hoiakuga. Arvamus muutus aga oluliselt päeva lõpuks. Tudengid väljendasid tagasisideringis veelgi kindlamalt oma pühendumust ja veendumust valitud eriala suhtes. Mitmed tudengid tundsid huvi ka võimaluse vastu tulevikus just Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus töötada,“ ütles ta.

 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: jurist Ulvi Vinter

06.10.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla jurist Ulvi Vinter. Ulvi on kogu oma teadaoleva elu veetnud lemmikloomade keskel ning tegeleb nüüd, kui oma lapsed suureks on kasvanud, koeraspordiga. Ulvil on endal kodus 2 koera – Berni Alpi karjakoera, keda ta koolitab ja lisaks 3 Pärsia kassi. Lisaks sellele õpetab ta koertekoolis ka teiste lemmikuid.

Treeningud viib ta läbi nii kodus, looduses, näiteks metsas, mere ääres, kui ka koertekoolides treeningplatsidel ja hallides. Ulvi osaleb koertekool „Lemmik“ mh trikikoerte ja Koertekool Yacheeroos kuulekuse jätkugrupi töös. Samuti on ta proovinud jäljekoolitust, inimeste otsinguid, rallikuulekust ning teinud koertega eraldi näitusetrenne.

„Olen oma lapsepõlve veetnud erinevate loomade keskel ning vedasin ka koju igasuguseid tegelasi. Näiteks kasvatasin lambi all koledat paksu tõuku, millest koorus hiljem liblikas ning päästsin põldhiiri tehes neile pesa oma karvamüstsi sisse riidekappi ja kui ema selle avastas, siis ootas ees pragamine“ rääkis Ulvi põnevaid seiku sellest, kuidas loomaarmastus temani jõudis.

Oma esimese koera ostis Ulvi aga venna rahade eest. „Ta sai kutsekoolis oma esimese tasu, 30 rubla, ning selle eest ostsin tema teadmata naabertänavalt Bolonka kutsika. Raha andsin muidugi osade kaupa hiljem vennale tagasi,“ rääkis ta, „Ma olen kõigi oma koertega käinud koertekoolis, kus nad said oma esimesed kuulekuse õpetused. Tõsisem koerte koolitamine tuli aga siis, kui minu ellu tuli praegu 7-aastaseks saav Berni Alpi karjakoer Astoria. Koerte koolitamist olen õppinud iseseivalt käies koertekoolis oma lemmikutega ning lugedes raamatuid ja vaadates internetist videoid,“ ütles Ulvi.

Ulvit paelub koertega tegelemise juures vastandlikkus igapäevatööga. „Juriidika on keeruliste tihedate tekstidega ja väga mahukas ning tulemust näeb mõnikord alles aastate pärast, samuti ei tea tulemust kunagi ette. Koertega tegelemine on aga rahustav ning loom näitab sulle rõõmuga, mis on tingimusteta armastus. Koeraspordi puhul näed ka esimesi tulemusi kiiremini ja see on tunnetuslik tegevus, mida juristitöö ei ole,“ selgitas ta, „ Mõlema puhul on aga oluline kannatus, ükski saavutus ei pruugi tulla kohe ja kergelt.“

Ulvile on antud ka ilus soovitus eluks: „Ära tee kunagi teisel seda, mida ei soovi, et sulle tehakse ja ära käitu kunagi nii nagu sa ei taha, et sinuga käitutakse. Koer ei hammusta mind kunagi aga inimene küll,“ ütles ta.

Lisaks koeraspordile meeldib Ulvile ka aiandus ja vana mööbli restaureerimine, mis on samuti tema sõnul rahustavad tegevused. Samuti läheb talle alati hinge, kui mõni loom on sattunud õnnetusse olukorda, kui tal pole peremeest. „Varjupaikades ja erinevates hoiukodudes on palju loomi ning ma olen üritanud neid aidata, tehes rahalise annetuse, viises neile toitu või vajalikke asju. Minu tütar tegutseb ka oma elukohas Hispaanias vabatahtlikuna sealses varjupaigas ning me teeme koostööd koertele kodu leidmisel. Julgustan inimesi loomi aitama ja neile turvalist kodu pakkuma!“ kutsus Ulvi inimesi üles.

 

Septembri lõpus võõrustas psühhiaatriakliinik külalisi ning väisas konverentse

06.10.2023

Septembrikuu viimastel nädalate oli psühhiaatrikliiniku meeskond kahel välislähetustel ning võõrustas kohapeal ka olulisi külalisi.

Kogukonnateenuste ülesehitamise teemaline konverents Belgias

20. - 22. septembril osales Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku meeskond kogukonna vaimse tervise teenuste ülesehitamise teemalisel konverentsil „6th Conference on Assertive Outreach (EAOF 2023)“. Konverentsil tutvustati erinevate riikide kogukonnateenuste ülesehitamise uuenduslikke näiteid, sh koostööd meditsiini-/psühhiaatriliste ja sotsiaalteenuste vahel. Konverentsi fookuses olid ka toetava kogukonnapõhise ravisekkumise mudelid ACT ja FACT. Selle raames tutvustati uuringuid ning kliinilist ja praktilist kogemust nende mudelite rakendamisel. Seda eesmärgiga omandada teadmisi ACT/FACT mudelitest ja neid rakendavate meeskondade tööst. Nimetatud mudeleid on planeeritud hakata kohandama esmakordselt Eesti oludele Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas pilootprojektina JA ImpleMENTAL projekti raames.

Kohapeal oli meie meeskonnal võimalus tutvuda ka Belgias, Antwerpenis vaimse tervise abi süsteemidega ja külastada äsja valminud ZNA Cadix haiglat, selle psühhiaatriaosakonda ning tutvuda kohaliku mobiilse meeskonna töökorraldusega.

Lisaks kohtuti ka professor Hanne Clauseniga, kes on Norras Lørenskog ülikooli professor ning kellega koostöös planeeritakse õppevisiiti Norrasse, tutvumaks eelpool mainitud ACT ja FACT mobiilsete meeskondade töökorraldusega kohapeal.

Konverentsil osalesid psühhiaatriakliiniku ravi toetavate teenuste juht Aneth Tuurmaa, psühhiaatriakliiniku õendusjuht Ilja Tretjakov, sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm, psühholoog Margus Veem, õendusjuht Saima Hinno ja psühhiaater Piret Taal.

Konverentsi külastati projekti “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine” raames, mida toetavad Norra toetuste 2014-2021  programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, Sotsiaalministeerium ja SA Viljandi Haigla.

Fotol vasakult: ravi toetavate teenuste juht Aneth Tuurmaa, õendusjuht Saima Hinno, Lørenskog ülikooli professor Hanne Clausen, sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm, psühhiaater Piret Taal, psühhiaatriakliiniku õendusjuht Ilja Tretjakov ja psühholoog Margus Veem.

 

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetuste programmi juhtkomisjoni külastus psühhiaatriakliinikusse

Sama projekti raames külastas 29. septembril psühhiaatriakliinikut Euroopa Majaduspiirkonna ja Norra toetuste programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ juhtkomisjon. Kohtumise eesmärk oli tutvuda projekti meeskonnaga. See sundravi osakonna projekt “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine” on kestnud pea kolm aastat.

Külalisi oli Sotsiaalministeeriumist, Norra saatkonnast, Justiitsministeeriumist, Norra Rahvatervise Instituudist, Norra tervishoiu direktoraadist, Riigi Tugiteenuste Keskusest ja mujalt. 

Kohapeal tutvustas meie meeskond Viljandi haiglat ja psühhiaatriakliinikut ning räägiti Norra projekti eesmärkidest, tegevustest ja saavutustest. Lisaks tutvustati külalistele ka uusimat vaimse tervise mobiilset teenust.

Kuna kohtumise aeg langes kokku Jämejala festivali viimase päevaga, siis oli kohtumise lõpetuseks võimalus meie külalistel osa saada ka Jämejala ajalooteemalisest ekskursioonist, sõites rongiga ümber kauni Jämejala vaimse tervise küla pargi.

Kohapeal esindasid projekti Viljandi haigla poolt sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm, jurist Ulvi Vinter, koolitusjuht Signe Susi, õendusjuht Saima Hinno ja psühhiaatriakliiniku õendusjuht Ilja Tretjakov.

 

JA ImpleMENTAL aastakonverents Murcias

Euroopa ühistegevuse JA ImpleMENTAL Eesti tiim osales 25. - 27.septembril Hispaanias, Murcias ühistegevuse aastakonverentsil ja tutvustas Eestis projekti raames tehtut. JA ImpleMENTAL projekt keskendub kahe parima tavapraktika ülekandmisele ja pilootrakendamisele vaimse tervise valdkonnas. Üheks neist on "Vaimse tervise reform Belgias", mille raames arendatakse Eestis vaimse tervise mobiilset teenust. Teiseks on Austria parim tavapraktika enesetappude ennetamisel "SUPRA", mille raames töötatakse välja enesetappude ennetamise tegevuskava 2024. aasta lõpuks.

Kolmeliikmelise tiimi peale tehti kokku 3 suulist ettekannet, 2 posterettekannet,  2 sõnavõttu paneelis ning viid läbi üks töötuba.

Suurt huvi tekitas Viljandi haigla mobiilne vaimse tervise kabinet (vt tutvustavat videot SIIT). Samuti pälvisid huvi meie plaanid suitsiidiennetuse arendamisel, sh Papageno auhind vastutustundlikult suitsiiditeemat kajastanud ajakirjanikule, koolitused abiliinide töötajatele jpm.

Teiste riikide ettekannetest noppis meie meeskond üles Hispaania kogemused tervishoiu ja sotsiaalsektori koostööst vaimse tervise probleemidega inimeste toetamisel ning mitme riigi head kogemused psüühikahäirega inimeste kaasamisel stigmaga võitlemisse ja patsientide toetamisse. Oma plaane vaimse tervise arendamisel tutvustasid ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Euroopa Komisjon ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). 

Eestit esindasid Zrinka Laido ja Triinu Täht Sotsiaalministeeriumist ja ravi toetavate teenuste juht Aneth Tuurmaa Viljandi haigla psühhiaatriakliinikust.

Rohkem saab üritusest lugeda siit: News – JA ImpleMENTAL (ja-implemental.eu).

Fotol vasakult Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnast Triinu Täht, Viljandi haigla psühhiaatriakliinikust Aneth Tuurmaa ja Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnas Zrinka Laido. 

Jämejala festivali kokkuvõte

04.10.2023

Eelmisel nädalal toimus Jämejala festival, mis oli suunatud kohaliku kogukonna ehk vaimse tervise külas elavate või viibivate patsientide ja klientide ning Viljandi haigla töötajate ühendamisele.

Festivalinädal möödus tavapärasest erineva rütmiga. Iga päev oli täis elevust ja põnevust ning pakkus nädalaks korraldajatele ka paraja koguse pinget. „Õnneks olime juba kevadel tellinud ilmataadilt terveks festivalinädalaks suvisemad ilmad, seega võib sel nädalal oodata rohkem vihma - selline oli meie kokkulepe,“ ütles naljatledes festivali peakorraldaja Liis Peedosk.

Jämejala festivali eesmärk on luua ühtsustunnet ning edendada koostööd kogukonnaliikmete vahel. Liis Peedoski sõnul on festival aga pigem sümbol kogukondliku ühistegevuse arendamiseks ja tugevdamiseks. "Kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda ühendavad näiteks ajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, ühesugused väärtused ja eluviis. Jämejala vaimse tervise küla kogukonda, meie patsiente, kliente ja töötajaid, ühendab toimetamine ühisel territooriumil, aga ka üks väga oluline märksõna, nimelt vaimne tervis. Meie ühistegevuste, sealhulga festivali korraldamise eesmärk on toetada inimeste heaolu ning jätkusuutlikult arendada kogukonda,“ selgitas ta.

Jämejala festivali nädal juhatas aga sisse ka oktoobri kui vaimsele tervise pühendatud kuu. Selle aasta vaimse tervise kuul keskendutaksegi just vaimset heaolu toetavate kogukondade loomisele. Tänavuse vaimse tervise kuu pealkiri on "OLEN SULLE OLEMAS". „See kolmesõnaline lause on oluline võti, kuidas inimesed saavad omavahel ühineda ja koos kasvatada tugevat kogukonda,“ rääkis Peedosk.

Jämejala festival kestis 25. septembrist 29. septembrini. Nädal oli täis erinevaid üritusi, töötubasid, üllatusi ja toredaid ettevõtmisi, millest oli võimalik Viljandi haigla patsientidel, klientidel ja töötajatel ühiselt osa võtta.

Esmaspäeval, 25. septembril toimus lipuparaad ja orienteerumismäng. Lipuparaadile kogunes ligi 70 osakondade esindajat, kes hoidsid oma osakonna lippu kõrgel ning võtsid vastu pidulikud avakõned. Paraadiga avasime sündmusterohke nädala. Orienteerumismäng kutsus kokku ligi 30 matkaselli, kes otsisid kaardilt Jämejala territooriumile peidetud lahendustähti. Meeskonnad pidid lahendustähe kätte saamiseks enne läbi viima ülesanded.

Teisipäeval, 26. septembril mängiti Jämejala mängu ning vaadati kinoõhtul filmi. Jämejala mäng oli ETV telesaatemängu "Eesti mängu" põhjal koostatud mälumäng. Mängunuppudeks olid eelnevalt meisterdatud hiigelsuuruses maskotid, kes esindasid mängulaual osakonda. Mälumängus osalesid 6 osakonda ning ligi 50 pealtvaatajat oli kogunenud toetama ja mängijatele kaasa elama.

Kinoõhtuks kogunes kultuurimajja ligi 100 filmisõpra, kes said enne saali sisenemist luugist konkursi võitja kujundusega kinopileti ning ühiselt vaadata ära suvise eesti filmi "Suvitajad". Patsientide ja klientide tagasiside põhjal oli see nagu päris kino!

Kolmapäeval, 27. septembril toimus võileivatordi konkurss. Kokakunstipäeva eel said etteregistreerunud meeskonnad valmis kokata võileivatordid ning enne võistlust saatsid nad need žüriile hindamiseks. Žüriil oli tarvis maitsta 15 võileivatorti ning teha rasked otsused, kes tänavu rändkarikad endale saavad. Torte hinnati eraldi töötajate ja patsientide/klientide kategoorias. Pärast autasustamist toimus piknik, kus osales ligi 70 külastajat.

Neljapäeval, 28. septembril toimusid liikumispäeva võistlused ja kõndimisvõistlus. Päeva esimeses osas oli võimalik panna ennast ja oma meeskonda proovile mitmes põnevas võistlusmängus. Võistlusmängule tulid end proovile panema ligi 40 osavõtjat, kellest 10 võistlejat saavutasid auhinnalised kohad. Kõndimisvõistlusega alustati aga uut traditsioon, kus selgitati välja 2 km (ehk kolme Jämejala pargi ringi) kiiremad kõndijad. Esimesel Jämejala pargi kõndimisvõistlusel osales 34 julget sportlast, selhulgas ka ratastooliga raja läbijad. Spordisündmusel jagati välja 11 Jämejala festivali kujundusega medalit. Järgmisel aastal ootavad korraldajad rajale veel julgeid tervisespordi harrastajaid!

Reedel, 29. septembri hommikul alustati rongiga lõbusõitu Jämejala pargis, kaasas oli ka giid. Rongisõitjad said endale ka magusa üllatuse. Enne lõunat kutsuti kokku korraldustiim tänumedaleid vastu võtma. Tähistati ühiselt eduka nädala möödumist.

Peale lõunat sätiti end osakondades stiilselt riidesse ning seati sammud kultuurimajja tantsuõhtule. Lõpukõnede voorus said julgemad kogukonnaliikmed vaba mikrofoni raames oma festivali emotsioone jagada. Pikemat aega saladuses olnud musikaalne kollektiiv Jämpsi Piigad tulid karmoška hääle saatel lavale kahe lauluga publikut üllatama. Õhtu lõpetas Ivo Linna trio oma läbi aegade parimate lugudega. Ivo Linna kontsert oli festivalinädala kirss tordil - tantsuõhtu oli justkui lõimumisprogramm, kus ei olnud vahet, kas oled patsient, klient või töötaja - kõik sai tantsule kutsutud!

Kultuurimaja saali pidulikule lõpetamisele kogunes üle 100 inimese, purustades kindlasti varasemad kultuurimaja külastatavuse rekordid!

Kogu nädala jooksul oli võimalik külastada töötajatel taaselustatud kohvikut, kus omad töötajad hoolitsesid igapäevase menüü eest ja jagati ära ka baaridaami rollid. Kohvik võeti kogukonnas soojalt vastu ning mõni päev läks nii, et menüüs olevad toidud said juba esimeste minutitega lettidelt otsa!

Täname festivali toetajaid:

SA Viljandi haigla
MTÜ Loome Sillad
Viljandi haigla spordiklubi
Nordic Milk OÜ (Tere)
Leibur AS
Salvest AS
Maag Grupp (Rannarootsi Lihatööstus)
A.Le Coq
Kuma AS
Selver AS
Viljandimaa Spordiliit

Vaktsineerimine Covid-19 vastu oktoobris

01.10.2023

Viljandi haigla peahoones toimub Covid-19 vastu vaktsineerimine oktoobris etteregistreerimisega telefonil 434 3001.
 
Vaktsiinid: Pfizer

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: kirurgiakliiniku õde Karina Toming

29.09.2023

Täna tutvustab meile oma hobi Viljandi haigla kirurgiakliiniku õde Karina Toming. Karina on olnud umbes 15 aastat suur spordisõber ning tegeleb tänaseks pühendumisega murdmaasuusatamise ja triatloniga. 

Huvi spordi vastu tekkis Karinal juba lapsena. „Lapsena veetsin kõik koolivaheajad Otepääl, mis on tuntud meelispaik sportlastele treenimiseks. Olles talvelaps, siis on talv mulle alati südamelähedane olnud. Mäletan hästi, kui televiisori vahendusel sai just talialadele kaasa elatud. Sel ajal tekkis mõte, et tahaks sarnaselt sõita nagu nt endine tippsuusataja Šmigun-Vähi. Kuni põhikoolini mängisin ma aga võrkpalli, kuid juba sel ajal oli mu suur unistus minna suusatrenni ja jätkata võistlemist individuaalselt. Põhikoolis see võimalus tekkiski. 2019. aastal nägin aga Otepääl esimest korda triatloni ning sealt jäi mulle ka see pisik külge,“ rääkis Karina.

Sport on Karina jaoks osa tema elustiilist, mis ergutab nii keha kui vaimu. „Mulle meeldib erinavate spordialade mitmekülgsus, mis ei tekita kunagi rutiini ning pakub erinevaid valikuvõimalusi. Edasipürgimine ja järjepidevus viivad enesearenguni ja heade tulemusteni ning see omakorda annab motivatsiooni edaspidiseks. Treenimine ja võistlemine pakub aga ka tohutult emotsioone ja elamusi ning paneb proovile kohanemisvõime ja loob ka ilusaid mälestusi,“ selgitas ta.

Karinale on antud eluks järgnev soovitus: Tee seda, mida hing ihaldab, ükskõik, mida teised arvavad!. „Olen iseloomult seiklushimuline ning kange kuju, kui miski pöörane või äge idee mõttes mõlgub, pingutan kuni eesmärgini, kellegi teise arvamus mind üldjuhul ei takista,“ ütles Karina.

 

 

Algas kogu nädala kestev Jämejala festival

25.09.2023

Täna, 25. septembril sai alguse terve nädala vältav Jämejala festival. Sündmus on suunatud kohaliku kogukonna ehk vaimse tervise külas elavate või viibivate patsientide ja klientide ning töötajate ühendamisele.

Festival avati ühise lipuparaadiga Jämejala pargis. Nimelt tehti paraadkõnd osakondade poolt ettevalmistatud lippudega ning peeti avakõned. Esimene festivali päev toob veel võistkondliku orienteerumismängu.

Nädala jooksul toimuvad aga mitmesugused erinevad tegevused ja sündmused. Näiteks Eesti mängu telesaatest inspireeritud mälumäng Jämejala mäng, kinoõhtu, võileivatordi konkurss, liikumispäeva võistlused ja kõndimisvõistlus Jämejala pargis, rongisõit ning stiilne tantsuõhtu koos peaesineja Ivo Linnaga. Lisaks on Jämejala kultuurimaja 2. korrusel avatud näitus „Trükitud sündmused: Jämejala mälu“ ning avatud on ka Elise kohvik.

Jämejala festival on taaselustatud kohalik traditsioon, mis on suunatud kohaliku kogukonna ühendamisele. Festivali eesmärk on luua ühtsustunnet ning edendada koostööd kogukonnaliikmete vahel. Jämejala festival on oluline sündmus meie patsientidele, kes viibivad pikka aega haiglaravil erinevate psüühikahäirete tõttu. Festivali tegevused soodustavad kogukonnasisest sotsiaalset suhtlemist, aitavad leevendada üksildust ning pakuvad inimestele isetegemise rõõmu ja kuulumistunnet. 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: ambulatoorse taastusravi osakonna koordinaator Siret Tamm

22.09.2023

Täna räägib meile oma hobist ambulatoorse taastusravi osakonna koordinaator Siret Tamm. Siret on koos oma perega juba 12 aastat Muhuklubi liige.

Muhuklubi on klubi, mis ühendab masina ZAZ 965 ehk maanteemuhkude omanikke ja fänne. Koos korraldatakse mitmeid toredaid sündmuseid nagu näiteks kevadralli, suvepäevad ja hooaja lõpetamine Haapsalu Nostalgiapäevadel.

Sireti huvi muhkude vastu tekkis tänu autole, mille vanaisa talle pärandas. „2011. aastal sai see 1964. aasta auto korda tehtud. Me ei rõhunud originaali taastamise peale, sest ma tahtsin lihtsalt väikest punast autot. Hiljem lisandus sellele ka mulgi muster. Kui auto oli korras, siis otsustasime ka klubiga liituda, et põnevatest sündmustest osa saada. Muhuklubi on justkui üks sõpruskond. Ei ole vahet, kust oled pärit või mis ametit pead. Käiakse ka perekondlikult läbi ning üritustel on kaasas lapsed või lapselapsed,“ rääkis Siret, miks teda Muhuklubis osalemine paelub.

Tema sõnul on muhk tõeline pereauto ning klubi tegemised head perega koos olemise võimalused. „Näiteks suvepäevad on hea võimalus perega koos mööda Eestit kruiisida ja uusi põnevaid paiku avastada. Suvepäevade lahutamatuks osaks on autoorienteerumine, mis on lõbus kaardi järgi kulgemine ja kontrollpunktide leidmine või ülesannete lahendamine. Autoorienteerumise võitja korraldab traditsiooniliselt järgmised suvepäevad. Tuleval aastal kuulub korraldamise au meie perele ning seetõttu vurab järgmise aasta juuli algul Viljandimaa teedel veidi rohkem muhkusid,“ ütles Siret.

Ta lisas ka, et oma muhuga sõidavad nad ringi päris palju. Seda nii vanasõidukite ringreisidel ja näitustel aga ka lihtsalt perekondlikel lõbusõitudel. „Terve meie pere mahub ilusti auto peale ning kohvrid ja muu vajalik katusele. Muhk on uskumatult töökindel auto ja kohe kindlasti on see ka hea tuju auto, mis igal vastutulijal naeratuse näole toob,“ ütles ta.

Siret jagas ka parimat nõuannet, mis talle elus on antud: „Küllap see, et ühtki suppi ei sööda nii kuumalt kui see keedetakse. Vahel on väga kasulik see eht-eestlaslik aeglus. Igas situatsioonis ei pea kohe leegina lahvatama, vaid enne ikka mõned korrad sisse-välja hingata ja kainelt mõelda.“

 

Viljandi haigla esindus külastas Hiiumaa haiglat

19.09.2023

Täna, 19. septembril külastasid Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, naistekliiniku juht Diana Vanaveski, diagnostikakliiniku juht Andrus Aavik ja mobiilsete teenuste koordinaator Kristel Sirelpuu Hiiumaa haiglat.

Külaskäigul räägiti erinevatest mobiilsetest teenustest ning võimalikust koostööst. Samuti vaadati renoveerimisjärgus haiglaruume. Nimelt on Hiiumaa haiglas käimas suured rekonstrueerimistööd ning meie inimestel oli võimalus näha, mis on juba valmis ning milliseid võimalused teenuste pakkumisega jätkamiseks ehitusperioodiks loodud on. 

Paikkondlikku ravijuhtimise teenuse mõju testiv uuring jõuab kogukonnani

18.09.2023

Kolmes Eesti maakonnas, sealhulgas Viljandimaal, on alanud kahe aasta pikkune kroonilise haigusega inimestele suunatud paikkondlikku, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöös toimivat ravijuhtimise teenust ehk PAIK teenust testiv kliiniline uuring. Kui seni on uuringus osalema kutsutud vaid haiglasse sattunud viljandlasi, siis uuringu teises faasis saadab Viljandi haigla välja kutsed sihtrühma kuuluvatele inimestele koju.  

PAIK teenus on mõeldud keskmisest kõrgema tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vajadusega inimeste jaoks. See tähendab, et sihtrühmaks on kroonilise haigusega inimesed, kes vajavad ka sotsiaalset tuge, et elu kodus oleks pikem ja kvaliteetsem. Teenuse osutamise põhiroll on õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuhil, kes koostöös patsiendi enda, perearsti ja vajadusel ka teiste spetsialistidega koostab patsiendile personaalse terviseplaani ning kaardistab tema tervise- ja sotsiaalse toe vajadused. Vajadusel aitab ta teenuseid koordineerida ja jälgib tervise halvenemist ning teeb tihedat koostööd patsiendi pereõe ja perearstiga.   

PAIK uuringu põhiuurija ja Viljandi haigla ravijuhi dr Mart Kulli sõnul on läbiviidava kliinilise uuringu eemärk selgitada välja sellise teenuse pikemaajaline mõju ning ka teostatavus erinevates maakondlikes kontekstides. „Uuringu lõppedes loodame teada saada, milline mõju on sellisel tervishoiu ja sotsiaalteenuse koostööl patsientide tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule,” selgitas dr Kull, “Uuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele saadame individuaalse kutse sellesse terviseteenuse uuringusse panustamiseks. Uuringus osalemine on täielikult vabatahtlik.”

Uuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kes on vähemalt 45-aastased ja kellel on diagnoositud mõni krooniline haigus, mis tõstab haiglasse ravile sattumise riski ja kaasuvalt esinevad sotsiaalsed tervisetegureid.  

Esimesed patsiendid Viljandi haigla poolt juhitavas uuringus alustasid käesoleva aasta 7. juulil ning tänaseks osaleb uuringus patsiente juba kolmest maakonnast (Viljandi, Valga ja Saare). “Patsientide esmase tagasiside järgi oli mõnel alguses hirm nii teenuse sisu kui ka uuringus osalemise ees, kuid uuringumeeskonnaga suheldes asendus see hirm kiiresti sooviga teenust saada ning uuringus osalusega, et anda panus uute teadmiste loomisesse Eesti tervishoius. Seetõttu julgustame kutse saanud inimesi meiega kindlasti ühendust võtma kontaktidel, mille leiab kutselt. Saame vastata teie küsimustele ning uuringu ja teenuse kohta täpsemalt selgitusi jagada. Uuringu visiidid leiavad aset üldjuhul haiglas, kuid vajadusel saab tervisejuht tulla ka teile koju,” selgitas projekti kliinilise meeskonna juht Kadri Oras. 

Viljandi perearsti dr Margit Kivaste sõnul on PAIK projekt abiks nii kroonilisele haigele endale, kui ka meditsiinisüsteemile. “Küllaltki tihti on kroonilisel haigel mitmeid kaebusi, mida ta ise ei oska sõnastada ega ka lahendusi otsida.  Krooniline haige tarvitab sageli ka palju ravimeid, mille võtmine jääb, kas pooleli mõne kaebuse lisandudes või võetakse kogemata liiga palju.  Tihti käivad nad mitme arsti juures ning inimene ise jääb selle suure infotulva ees nõutuks.  Suurte nimistute tõttu ei suuda ka perearst igat kroonilist haiget hallata sellisel määral, kui seda sooviksime ja peaksime. Siin tulebki appi PAIK projekt, mis aitab inimese ja meditsiinisüsteemi kokku viia ja selles orienteeruda. Arvan, et kasu saavad sellest kõik osapooled,” ütles ta. 

 

Uuringul on kaks gruppi 

Kõik uuringus osalevad inimesed jagunevad juhuslikkuse printsiibil kahte võrdse suurusega gruppi: sekkumis- ja kontrollgruppi. 

Sekkumisgruppi kuuluvad patsiendid hakkavad saama integreeritud teenuseid. See tähendab, et nad koostavad koos tervisejuhiga oma isikliku terviseplaani, kus hinnatakse nende sotsiaalseid ja tervisevajadusi, tervisega seotud eesmärke ning antakse nõu tervisekäitumise osas. Samuti õpetatakse neid ja nende lähedasi varakult kroonilise haiguse ägenemist ära tundma ja tagatakse 24h ligipääs tervisenõuannetele.  

Kontrollgruppi sattuvad patsiendid saavad nii tervisehoiu kui sotsiaalteenuseid tavapärastel põhimõtetel. See tähendab, et ei aidata koostada personaalset terviseplaani, ega kasutata sotsiaal- ja terviseteenuse ühendamist. 

See, kumba gruppi uuringus osaleja satub, selgub juhusliku valiku alusel. Selleks on koostöös Tartu Ülikooli kliiniliste uuringute keskusega kasutusele võetud spetsiaalne arvutiprogramm RedCap, mis tagab valiku sõltumatuse ja õige suurusega grupid. Uuringu õnnestumiseks on aga sama oluline roll mõlema grupi patsientidel. Ka kontrollgruppi sattuvad patsiendid käivad uuringu vältel kolm korda oma terviseseisundi hindamistel ning täidavad samu küsimustikke, mis võimaldab hinnata, kas PAIK teenusel on olulist mõju meie kõigi tervisetulemile.  

PAIK teenuse kliiniline mõju-uuring on Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada sarnaste teenuste mõju mitme üheaegse kroonilise haigusega patsiendi tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule ja teenuse rakendatavus erinevates piirkondades ja tervishoiusüsteemi kontekstides. 

PAIK teenusest saab rohkem lugeda siit: https://paik.vmh.ee/  

Foto (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): PAIK teenuse osutamise põhiroll on õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuhil. Fotol vasakult tervisejuht Maarja-Enid Pärna, PAIK projekti kliinilise meeskonna juht Kadri Oras ning tervisejuhid Eneli Tulp, Elvi Link, Merit Tekko ja Anu Välis. 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: sundravi osakonna tegevusjuhendaja Ingrid Lembavere

15.09.2023

Täna tutvume Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna tegevusjuhendaja Ingrid Lembaverega. Ingridile meeldib töövälisel ajal veeta aega jõusaalis treenides.

„Huvi jõusaalis käimise vastu tekkis mul juba põhikoolis, kaheksandas klassis. Käisin seal koos sõbrannaga peale kooli, nädalas 2-3 korda kuni põhikooli lõpuni. Siis tuli sisse väike paus, aga 24-aastasena, kui Soomes töötasin, otsustasin taas, et võtan end kätte ja ostsin kuukaardi treeningsaali, kus olid ka juhendajad. Ka see lõppes mõne aja möödudes, kuid selle aasta alguses, olles 34-aastane, tuli tõsisem soov muuta enda eluviise. Alates märtsikuust olengi tervislikult toitunud ja järjepidevalt jõusaalis käinud,“ kirjeldas Ingrid huvi tekkimist treenimise ja tervislike eluviiside vastu.

Tõuke elustiili muutmiseks andis aga nüüd Ingridile sugulane. „Nägin internetis, et ta oli end väga heasse vormi saanud ja sealt tekkis ka endal tahtmine muutuda. Otsustasin aga, et ma vajan sellel teekonnal utsitamist ja seetõttu valisin eratreeneri, kellega treenime korra nädalas. Ülejäänud ajast käin õhtuti jalutamas ja toitun toitumiskava järgi, mille treener mulle koostas,“ selgitas ta, lisades, et on jõusaalis treenimise näol leidnud toimiva ja sobiva treeningu. „Ma tunnen, et see sobib mulle. Tulemused on näha kiirelt ja võhm kasvab. Asjad, mis ennem tundusid rasked tunduvad nüüd kergemad, näiteks 20 kilose lapse kolmandale korrusele viimine.“

Ingridi sõnul paelubki teda jõusaalis treenimise juures see, et see hoiab füüsilist tervist korras ja mõjub ka vaimselt hästi. „Ma lausa säran ja seda öeldakse mulle tihti!“

Ingrid on treenimisega siiani kaotanud juba 11 kg ning jätkab motiveeritult. „Inimesed mõtlevad tihti, et võiks hakata trenni tegema, aga lükkavad seda edasi. Raske on alustada, aga kui oled juba alustanud ja näed tulemusi, siis kasvab ka motivatsioon!“ julgustas Ingrid ka teisi tervisliku elustiili kasuks valima.

Parim soovitus eluks, mis kunagi antud on, on järgmine: Tee seda, mis sulle endale meeldib ja ära kuula teisi. Asju tuleb teha südamega!

Eesti haiglad tähistavad ülemaailmset Patsiendiohutuse päeva

15.09.2023

Ülemaailmne Patsiendiohutuse päeva tähistamine sai alguse 2019.aastal. Päeva eesmärk on rahvusvaheliselt tõsta nii poliitikute, tervishoiujuhtide ja -töötajate kui üleüldiselt ühiskonna teadlikkust patsiendiohutusest.

2023.aasta patsiendiohutuse päeva teemaks on „Patsientide kaasamine patsiendiohutuse nimel“. Eesmärgiks on võimestada patsiente kaasates neid patsiendiohutuse tagamisse. Selleks, et patsiendiohutuse taset tõsta, on vajalik kõikide – poliitikute, tervishoiujuhtide, aga ka ühiskonna terviklikult ja patsiendiorganisatsioonide – panust. Tõstes patsientide teadlikkust patsiendiohutusest, oskavad nad paremini oma ravi osas kaasa rääkida ja nii aidata vähendada välditavat kahju tervishoius. Maailma Tervisorganisatsioon kutsub üles erinevaid otsustajaid ja töörühmasid veelgi enam kaasama patsiente erinevate seaduste, juhendite, strateegiate jms väljatöötamisel.

Paljudes Eesti haiglates on patsientide häälekandjaks patsientide nõukojad. Nende liikmetel on oma lugu ja kokkupuude haiglaga, kas iseenda või lähedasega seoses ning nad annavad haiglatele head nõu inimesekesksema ja ohutuma teenuse osutamisel.

Haiglad on üheskoos loonud Facebooki ürituse „Patsiendiohutuse päev“, kuhu kutsume kuni esmaspäevani oma lugusid jagama ning haiglate tegevust patsiendiohutuse tagamisel jälgima.

Reedel, 15.09 kell 17.00 algab Pärnu Haigla Facebook-i lehel virtuaalne vestlusring, kus osalevad haiglate patsientide nõukodade esindajad. Kõik on oodatud kuulama ja vaatama! Patsiendiohutuse päeva ühisest tähistamisest võtavad osa Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Narva Haigla, Narva Medicum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Viljandi Haigla.

Koos tegutsedes suudame patsiendiohutust suurendada ja tervishoiuteenuseid parandada!

Tervikumi ehitusel näeb pilte valmis hoonest

12.09.2023

Täna, 11. septembril paigaldas Viljandi haigla Tervikumi ehitusplatsi piiretele vaated sellest, milline hakkab välja nägema maakonna haigla ja tervisekeskuse hoone.

Vaated on paigaldatud nelja külge ning igal küljel on pildid sellest, milline haigla näeb välja just sealt poolt vaadates.

Koostööteenuste juhi Krista Valdvee sõnul on vaadete loomise eesmärk sulanduda linnapilti. „Maakonna haiglast ja tervisekeskusest saab peagi oluline osa Viljandi linna ja ka maakonna inimeste igapäevases elus. Seda nii teenustega kui maamärgina liikumistrajektooris. Soovime fotode ning QR-koodis avaneva videoga tuua Tervikum juba kõigi teadvusesse, et avamisel oleks ta juba tuttavlik ning kõigile teada, millisest uksest tulla perearstile ja millisest taastusravile.“

Tervikum kerkib Viljandi kesklinna 2025. aasta juuniks. 23 000 m² suuruses hoones on koos perearstiteenus, erinevate uuringute võimalus, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi. Uued töötingimused saab kokku ligi 500 inimest. 

Projekti kogumaksumus on 104 miljonit eurot koos käibemaksuga. Hoone on projekteerinud arhitektid DAGOpen OÜ, PLANHO consultores S.L.P, BAKPAK Architects S.L.P, sisearhitekt Pink OÜ ning ehitavad Rand ja Tuulberg AS ja Ehitustrust AS. Omanikujärelevalvet teostab inseneribüroo Telora OÜ. Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.

Juhime tähelepanu ka asjaolule, et pildid on arhitektide kavandid, millel on rõhutatult kujundatud just uut Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse hoonet. Seetõttu pole kõrval asuvad hooned ja kujutised detailselt kujundatud ning ei peegelda tegelikkust.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: autojuht-tehnik Marek Nõmm

08.09.2023

Sel korral räägib meile oma hobist Viljandi haigla haldusteenistuses autojuht – tehnikuna töötav Marek Nõmm. Marek ehitas 2021. aasta sügisel oma perele tavalisest kaubikust matkabussi, millega ringi reisida. Peamiseks sihtkohaks on Mareki perel Hispaania, kuhu viis matkabuss neid esimest korda kohale eelmise aasta juunis. Bussi kasutab Mareki pere aga ringi reisimiseks igal vabal hetkel nii palju kui võimalik.

„Mulle väga meeldib reisida, aga lemmiksihtkoht on ikkagi Hispaania, nimelt Estepona linn. Side Hispaaniaga on mul tegelikult juba aastaid, sest rattasport viis mind korduvalt sinna laagritesse. Esialgu reisisime sinna lennukiga, siis mitmeid aastaid autoga ning nüüd tekkis mõte, et miks mitte luua selline buss, kus oleks kõik vajalik olemas ja siis sellega minna,“ rääkis Marek, miks otsustas matkabussi ehitada. 

Kaubikust tegi ta sellise bussi oma kätega. „Võtsin ka hinnapakkumisi, aga need olid metsikud, seetõttu tegin ise. Maksma läks see mulle umbes 200 eurot ja poest ostsin vaid laelauad. Muus osas kasutasin ära palju vanu teatri dekoratsioone,“ kirjeldas Marek, „Teha oli seda lihtne, sest tänu sellele, et oleme palju ka autoga reisinud teadsin täpselt, mida bussis vaja läheb. Nii on olemas seal nii vesi kui elekter ning muu tarvilik, kuid midagi ülearu ei ole.“

Marek julgustab ka teisi inimesi oma tehtud autoga reisima. „Miks maksta üüratuid summasid, kui saab ka odavamalt? Meie pere jaoks ongi just see mitme päevane reis ägedamgi kui võib olla sihtkoht ise. Sa näed palju rohkem ja ka seda, kuidas kliima vahetub,“ põhjendas Marek, miks bussiga reisimine teda paelub.

Ta lisas, et käivad perega Hispaanias aastas kindlasti korra bussiga. Estepona asub Viljandist umbes 4200 kilomeetri kaugusel ning sõit sinna kestab Mareki sõnul umbes viis päeva, kui sõita ainult päeval.

Marek jagas ka parimat nõuannet, mis talle elus antud on: „Asjad on lihtsalt asjad, ära hoia neist kinni. Hoia kinni kogemusest ja ajast.“

 

 

 

Viljandi haigla psühholoogi Margus Veemi tunnustati panuse eest vägivallaennetusse Eestis

07.09.2023

President Alar Karis ning justiitsminister Kalle Laanet tunnustasid inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse vägivallaennetusse Eestis. Tunnustuse pälvis ka Viljandi haigla psühholoog Margus Veem.

Margus Veem on psühholoog, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles ainus selle eriala spetsialist Eestis. Ta pälvis tunnustuse selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias. Oma sihipärase tegevusega on Margus Veem märkimisväärselt panustanud vägivallaennetusse Eestis.

Margus Veemi sõnul oli tema jaoks kõne tunnustuse saamisest suur uudis. „Innustav on teada, et minu panust märgatakse ja peetakse oluliseks toetada inimesi, kes on ühiskonnanorme rikkunud ja seetõttu hädas. Olen veendunud, et inimesed on väärtuslikud, seda eranditult ja tingimusteta. Kõigil aga ei tule ühiskonnas hakkamasaamine päris nii hästi välja nagu nad ise ja ka teised soovivad. Suunamine, toetus ja aktsepteerimine aitab paljudel elada elu nii, et ise rahul olla ja ka teisi toetada, veel vähem kahjustada. Sellel eesmärgi nimel olen ma valmis pingutama ja loodetavasti nügima ka süsteemi laiemalt sinna suunas, et märkamist ja abivõimalusi oleks rohkem," ütles ta.

Vägivallaennetuse auhindade väljaandmise eesmärk on tõsta esile inimesi, kes on eriliselt silma paistnud võitluses lähisuhtevägivalla, laste ja naiste vastaste kuritegude ning inimkaubanduse vastu, tegelenud vägivallaennetuse ja ohvrite abistamisega ühiskonnas laiemalt.

Sel aastal esitati vägivallaennetuse auhinnale kokku 17 kandidaati, kelle seast tõstis ennetusnõukogu esile 8 laureaati. Vägivallaennetuse auhinda annab välja justiitsministeerium koos presidendi kantseleiga. Sel aastal anti tunnustusi välja seitsmendat korda.

Viljandi haigla pakub nüüd optometristi teenust

06.09.2023

Viljandi haigla on avanud uue teenuse. Nimelt alustab neljapäeval, 7. septembril vastuvõttudega optometrist Ave Viires.

Foto (SA Viljandi Haigla): optometrist Ave Viires

Viljandi haigla ambulatoorse ravi kliiniku juhi dr Kadri Kõivumäe sõnul on optometristi teenuse avamise eemärk eristada silmateenuse juures silmahaiguste diagnoosimise ning nägemise ja prillide määramisega seotud teemad. „Optometristi teenuse loomine võimaldab eriarstil keskenduda vastuvõtu ajal spetsiifilisemalt silmahaigustele. Optometrist ja silmaarstid hakkavad silmateenuse pakkumisel töötama meeskonnana, et patsient saaks parima võimaliku teenuse,“ selgitas ta.

Ave Viires on Viljandimaalt pärit ning optika valdkonnas töötanud kokku üle kaheksa aasta. „Siiani olen töötanud optometristina Tallinnas, kuid mul on suur rõõm seda teenust nüüd ka oma kodukandi inimestele pakkuda,“ ütles ta.

Viirese põhiülesanne on nägemisega seotud murede esmane lahendamine. „Vastuvõtul pakun patsientidele silmanägemise kontrollimise teenust. Vaatan, kuidas kaks silma koos tööd teevad, kuidas neid tasakaalustada ja leida võimalikult parim lahendus, et inimene saaks hästi näha ja tal oleks mugav vaadata. See hõlmabki nägemisfunktsiooni uurimist ja korrigeerimist, prillide määramist ning sobivuse kontrollimist, samuti nägemisteravuse kontollimist, silmade optilise keskkonna, silmarõhu ja sarvkesta kumeruste mõõtmist,“ kirjeldas ta lisades, et ta hindab ka seda, kas mure vajab silmaarsti vastuvõttu.

Optometristi vastuvõtule on oodatud ka kooli minevad lapsed koolieelseks silmade kontrollimiseks.

Ave Viirese tasulised vastuvõtud hakkavad olema igal neljapäeval ja reedel. Vastuvõtu hind on 35 eurot. Vastuvõtule saab end registreerida helistades Viljandi haigla registratuuri telefonil 434 3001 või digiregistratuuri kaudu veebilehel www.digiregistratuur.ee.   

Viljandi haiglas saab patsiente ja kliente külastada külastamisajal

04.09.2023

Viljandi haiglas on alates 20. aprillist ravil viibivate patsientide ja klientide külastamine taas lubatud. Selleks aga, et see mööduks kõigile mugavalt, tuletab Viljandi haigla meelde, millised on külastamise reeglid. 

Külastamine on lubatud vastava osakonna külastusajal

Eelkõige on patsientide ja klientide külastamise juures oluline pidada kinni vastava osakonna külastusaegadest. Külastusajad algavad üldjuhul peale lõunat, sest hommikul toimuvad patsientide plaanilised uuringud, manustatakse ravimeid ning tehakse sidumisi või muid vajalikke protseduure. Seetõttu võib külastusajaväliselt lähedase vaatama tulemine segada haigla personali tööd ning häirida ka teiste patsientide ja klientide privaatsust. Ka haigla osakondade teenused ning patsiendid ja kliendid on väga erinevad. Seetõttu palume tutvuda osakonna reeglitega ning neid arvestada.

Haigla suures majas asuvate sisehaiguste, kirurgia, statsionaarse taastusravi, iseseiseva statsionaarse õendusabi ja günekoloogia osakonna külastusaeg on esmaspäevast reedeni kell 15-18 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16.

Psühhiaatriakliiniku külastusaeg on reeglina esmaspäevast reedeni kell 16-19, laupäeval ja pühapäeval kell 10-16. Vajalik on aga etteregistreerimine:

  • Akuutpsühhiaatria osakond (Pargi tee 14, I korrus), õeposti tel 435 4260
  • Üldpsühhiaatria osakond (Pargi tee 16, I korrus, B-korpus), õeposti tel 435 2163
  • Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond (Pargi tee 8, I korrus), õeposti tel 435 2183
  • Tuberkuloosiravi osakond (Pargi tee 14, II korrus), õeposti tel 435 4257
  • Sundravi osakond (Pargi tee 22), I korruse õeposti tel 435 4244, II korruse õeposti tel 435 4241, Pargi tee 16, I korrus, A-korpus, õeposti tel 435 4267

Hoolekandekeskuse külastusaeg on iga päev kell 13-15, vajalik on etteregistreerimine. Registreeruda saab helistades esmaspäevast reedeni kell 8-15 perenaise telefonil 5336 4847 või kirjutades e-posti aadressile pille dot anijarv at vmh dot ee. 

Teised reeglid patsientide ja klientide külastamisel

Viljandi haiglas on lubatud korraga üks, maksimaalselt kaks inimest ühe patsiendi juurde. Vajadusel on võimalik teha erikokkuleppeid raviarstiga.

Külastajal ei tohi olla viirushaiguse tunnuseid. Külastusele tulles on kohustuslik kanda kirurgilist maski ning desinfitseerida käed nii haiglasse, osakonda kui palatisse sisenemisel ning palatist väljumisel. 

Lähedast külastama tulles palume jätta üleriided rõivistusse.

Pakke saab patsientidele ja klientidele tuua Jämejala pargis osakondadesse ning peahoone infolauda E-R 8-19, L-P 12-16. Samuti ööpäevaringselt peahoone pakiautomaati. 

 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere

01.09.2023

Täna räägib meile oma hobist SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere. Priit on juba umbes 25 aastat tegelenud järjepidevalt sportliku avamerepurjetamisega.

„Meri on olnud alati osa minu elust, sest lapsepõlve olen veetnud Lääne-Saaremaal ja vanaisa oli mul kalur. Seetõttu on mul juba lapsest saati olnud armastus mere vastu ning purjetamist proovisin juba ka lapseeas. Lisaks näpule kogu käe andmine sellele hobile sai aga alguse ajast, kui töö viis mind Tallinnasse ja mis ikka vabadel hetkedel teha - läksin Piritale jahisadamasse kiibitsema ning küsisin seal: „Ehk on kellelgi abikäsi tarvis?“ Olles ise valmis panustama ja palju õppima, võetakse ikka kampa. Alustasin siis võistluspurjetamisega Pirital ning ka Viljandisse kolides käisin võimalusel seal. Ma armastan elukohana Viljandit väga, ainuke mis siin puudu on, ongi meri. Praegu on meil neljaliikmeline meeskond, kellega võistlemas käime, Pärnus,“ rääkis ta.

„Meri on minu elus juba lapsest saati olnud dominant ja purjetamine on minu jaoks selle olulise osa täitmine. Purjetamisega on kord nii, et kui sa juba kai pealt otsad lahti lased, siis sa oled kohal. Merel olles on alati midagi täiustada ja õppida ning see spordiala koosneb nii paljudest muutujatest, millega pead arvestama, mistõttu pead 110 protsenti sellele keskenduma ja nii jäävadki igapäevased mured kaldale. Pikad võistlused, näiteks nädalased, on samas ka justkui toreda seltskonnaga matkamised. Meri ise aga on vabadus, sest kõik teed on lahti. Sa ei tea kunagi kuhu, mis ajaga ja kui pika teekonnaga sa jõuad ning see on minu jaoks väga põnev,“ selgitas Priit, miks nii pikki aastaid purjetamine teda paelunud on, „Teisalt peab merd austama, sest meri ei hooli - mõnest üleolekutundest tulnud valest otsusest võib tulla suur jama.Priit rõhutas, et purjetamine pole üldse nii kallis hobi nagu arvatakse. „Kui me ei räägi tipptegijatest, siis purjetamisega alustamine ja sellega tegelemine ei ole kallis. Ainuke, mis on võistlemisega alustamisel oluline on vastav riietus. Nagu ikka, palju rohkem sõltub see sellest, palju sul on endal motivatsiooni ja tahet õppida,“ ütles ta.

Kui rääkida sportlikest saavutustest siis oma parimaks peab Priit Eesti Meistrivõistluste avamerepurjetamises teist kohta. „Seega püüelda veel on“ ütles Priit.

Ta jagas ka parimat nõuannet, mis talle elus on antud: „Isa ja vanaisa Saaremaal ütlesid mul alati, kui poiss lõi haamriga vastu näppu: „Kasvab veel!“ Seda saab võtta väga mitmeti, samas annab see optimismi, arengut ja motivatsiooni mitte alla anda.“

Annetuse abil soetatud imetamistoolid jõudsid Viljandi haiglasse

01.09.2023

Colonna Heategevusfondi abil on mitmed maakonnahaiglad üle Eesti saanud omale soetada mõne olulise aparaadi. Viljandi haigla soetas toetuse abil naistekliinikusse kolm imetamistooli.

„Meil on väga hea meel, et imetamiseks mõeldud tugitoolid naistekliinikusse kohale jõudsid. Imetamistugitool pakub tuge ja mugavust nii naisele kui lapsele ning võib olla ka olulise tähtsusega rinnaga toitmise õnnestumisele. Ema lõõgastumine ja enda hästi tundmine rinnaga toitmise ajal mõjutab naise stressitaset, mis omakorda mängib rolli rinnapiima produktsioonil ja imetamisel üldse,“ ütles Viljandi haigla naistekliiniku juht Diana Vanaveski. Ta lisas, et naistekliinik plaanib tugitoole kasutada ka nahk-naha kontakti loomiseks isadega, kui ema on näiteks sünnitanud keisrilõike teel ja/või pole millegi tõttu hetkel veel suuteline ise lapsega tegelema.

Colonna Heategevusfond kogus eelmisel aastal annetusi Eesti maakonnahaiglatele erinevate elupäästavate seadmete ostmiseks, et tuua parimad abi saamise võimalused inimestele võimalikult lähedale. Tänaseks on juba 109 000 eurot annetusraha üheksa maakonna haigla vahel ära jaotatud ja vajaminevad aparaadidki valitud ja soetatud.

Jämejala augustikuu ühine spordipäev

30.08.2023

29. augustil sai Jämejala kogukond taas kokku, et tähistada liikumisaasta raames toimuvat spordipäeva. August oli matkamise kuu ning seetõttu oli eilne päev täis põnevat tegevust alates telgi kokkupanekust kuni kalapüügivõistluseni.  

Meeskondlik võistlus: telgi kokkupanek 

Üks päeva kõrgpunkte oli telgi kokkupanekuvõistlus, kus meeskonnad võistlesid selle nimel, kes suudab telgi kõige kiiremini püsti panna. Selgus, et spordipäeva osalejatest vaid vähesed on varem oma elus üldse telki kokku pannud.  Meeskond "Pearahakütid" pani taaskord oma oskused proovile ja üllatas kõiki ajaga 1 minut ja 28 sekundiga. Töötajate moodustatud meeskond ei jäänud maha, pannes telgi kokku vaid 8 sekundit hiljem. Telgi kokkupaneku võistlus tõi esile meeskonnatöö tähtsuse ning pakkus uut ja lõbusat väljakutset. 

Matkasellide takistusrada: kiirus ja vastupidavus 

Matkasellide takistusrada simuleeris matkamist läbi raskuste ja takistuste. Osalejad pidid läbima raja võimalikult kiiresti ning kiireimad pälvisid ka auhinna. Parimad ajad olid muljetavaldavad - 12 sekundit meesmatkajal ja 17 sekundit naismatkajal. See ala testis osalejate kiirust, vastupidavust ja osavust ning pakkus sportlikku meelelahutust nii võistlejatele kui ka pealtvaatajatele. 

Individuaalne osavusmäng: lauajäähoki 

Lauajäähoki võistlus tõi kokku erinevaid osalejaid, kaasa arvatud ratastoolisportlased, kes olid valmis võtma vastu väljakutseid. Võistlusala populaarsus viis isegi pärast ametliku spordipäeva lõppu laua taha jätkuvate võistlusteni. 

Lauajäähoki võistluseks on vaja vaid lauda, kahte tühja kummikinda või taskurätiku pappkarpi, väikest pallli ning raamatuid, mis tuleb asetada kahele poole laua äärde rivvi. 

Mängureeglid on samuti lihtsad. Võistelda saavad omavahel kaks inimest. Võistlejad hoiavad kätt karbis, millega tuleb palli lüüa. Mängu eesmärk on lüüa pall vastase lauanurgast välja. Võitja on see, kes suudab palli vastase väravasse lüüa rohkem kordi. 

Kalapüügivõistlus: kas näkkab? 

Lisaks traditsioonilistele spordialadele oli spordipäeval ka lisaprogramm, mis meelitas osalejaid kalameheoskusi proovile panema. Metallist õngekonksuga tuli õngeritvaga 1 minuti jooksul püüda veekastist välja kruvisid ja seibe. Üllatavalt palju osalejaid osutusid kalameesteks ning võistlusala osutus suureks publikumagnetiks. 

Spordipäev kinnitas, et liikumine ja sport on suurepärane viis ühendada kogukonda ning hoida end vormis ja rõõmsameelsena. 

Järgmine Liikumisaasta raames korraldatav ühine spordipäev toimub juba septembrikuus toimuval Jämejala festivalil.

 

Liis Peedosk
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik
Ravi toetavate teenuste koordinaator
Tel: +372 5553 3561
E-post: liis dot peedosk at vmh dot ee

Emakaelavähi sõeluuringu sihtgruppi kuuluvad naised saavad valida, kas teha uuring kodus või kliinikus

24.08.2023

Alates 2023. aasta augustist pakutakse kõigile sel aastal emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele naistele, kes aasta esimeses pooles ei jõudnud veel sõeluuringul osaleda, võimalust valida kodutesti tegemise ja tavapärasel viisil kliinikus sõeluuringus osalemise vahel.

2024. aastal on sõeluuringu sihtrühma kuuluvatel naistel võimalik kodutesti teha terve aasta jooksul! 

Julgustame naisi kodutesti kasutama, see on lihtne, mugav ja valutu. Koos kodutestiga saadetakse detailne proovivõtujuhend, mida järgides on ise proovi võtmine lihtne. Kodus ise võetud ja tervishoiutöötaja võetud proovid on HPV määramiseks sama usaldusväärsed.
 
Tasuta kodutestimise komplekti saab tasuta tellida veebipõhisest tellimiskeskkonnast aadressilt hpv.synlab.ee ning septembrist alates saab kodutesti Valga, Viljandi, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakonnas ka apteegist ning tasuta saata proov laborisse analüüsimisele.

Loe lähemalt Tervise Arengu Instituudi kodulehelt: https://shorturl.at/gjE15
 
Kui Sa ei soovi kodutesti teha ja kuulud antud aastal sõeluuringu sihtrühma, on Sul võimalus pöörduda otse raviasutusse. 

Loe lähemalt Tervisekassa kodulehelt: https://soeluuring.ee/emakakaelavahk/
 
 
 
 

 

Difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant

24.08.2023

Difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb uuendada iga kümne aasta tagant. Millal Sa viimati uuendasid? Vaata järele vaktsineerimispassist!

Kui viimasest korrast on möödas rohkem kui 10 aastat, tule tasuta uuendama! Jah, said õigesti aru, vaktsiin on tasuta. Kõigil soovijatel on võimalik teha Viljandi haiglas mõlema haiguse eest kaitsvat liitvaktsiini.
☎️ Selleks tuleb broneerida endale aeg registratuuri telefonil 434 3001. Vaktsineerida on võimalik ka juba täna 24.08 kella 15ni ning teisipäeval, 29.08 ja neljapäeval, 31.08 kella 9-15ni.

Miks seda vaja on?
- Difteeria kahjustab peamiselt hingamisteid ja mõnikord nahka. Üldjuhul tekib hingamisteedes põletik (turse), mis põhjustab hingamisraskust ning harvadel juhtudel ka lämbumist.
- Teetanusebakterid satuvad organismi sisselõigete, kriimustuste või haavade kaudu nahas ja hakkavad seal tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. 

Pakume veel ka tasulisi vaktsiine, milleks on:
M-M-R (leetrid-mumps-punetised) 18 eurot
Boostrix (difteeria-teetanus-läkaköha) 27,00 eurot
Imovax Polio (poliomüeliit) 21,00 eurot
Nende vaktsiinide puhul samuti registreerida ennast registratuuris või telefonil 434 3001.

Täna olid Viljandi haiglas külas kolleegid Rae valla sotsiaal- ja tervishoiukomisjonist

21.08.2023

Täna olid Viljandi haiglas külas kolleegid Rae valla sotsiaal- ja tervishoiu komisjonist. Tutvustasime neile meie koduteenuseid ja rääkisime, kuidas toimib meie koostöö omavalitsuse ja tervishoiu koduteenuste vahel, meiega liitus ka Viljandi abivallavanem Irma Väre. Tegime külalistele ringkäigu meie hoolekandekeskuses, mida me omakeskis ringmajaks kutsume. 



Maike Valk
kommunikatsioonispetsialist

Viljandi Tervikum saavutas maksimaalse kõrguse

11.08.2023

Riigi Kinnisvara AS
PRESSITEADE
11. august 2023

Viljandi Tervikum saavutas maksimaalse kõrguse

Viljandi uue maakonnahaigla ja tervisekeskuse Tervikumi hoone ehitustöödel saavutati maksimaalne kõrgus. See tähendab ehituse esimese etapi lõppu, mida tähistati sarikapärja  alla toomisega. Tervikum valmib 2025. aastal.

Riigi Kinnisvara projektidirektor Tarmo Mändmets kiitis ehitajaid, kes on püsinud töödega graafikus. “Rand ja Tuulberg ning Ehitustrust on näidanud end väärt partneritena, kellega on olnud operatiivne infovahetus, selged kokkulepped ja meeldiv koostöö,” Mändmets lisas, et Riigi Kinnisvaral on rõõm olla osaline projektis, tänu millele saavad Viljandimaa tervishoiutöötajad tänapäevase töökeskkonna ning patsiendid mugavalt kõik teenused ühest kohast.

SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere avaldas heameelt olulise etapi läbimise üle ning tunnustas ehitajat: „Kahtlemata on meil tegemist partneritega, kes on ühed Eesti parimad. Nagu ehitusprojektide puhul ikka, tuleb meil kindlasti teha ühiselt ka keerulisi otsuseid, kuid loodan, et hea koostöövaim püsib lõpuni.“

AS Ehitustrusti juht Kaido Somelar tänas alltöövõtjaid asjaliku koostöö eest. “Sellel objektil töötab käsikäes palju erinevaid partnereid, kuid meie koostöö sujub väga töiselt ja on lahendustele suunatud. Peatöövõtjana tahan neid kõiki südamest tänada - teiega on hea koos ehitada. Kummardan kõigi meeste ja naiste ees, kes teevad siin päevast päeva ühiselt tööd selle nimel, et Viljandimaa tervishoiutöötajad saaksid hakata uues majas patsiente vastu võtma juba 2025. aasta suvel.”

Tervikum kerkib Viljandi kesklinna 2025. aasta juuniks. 23 000 m² suuruses hoones on koos perearstiteenus, erinevate uuringute võimalus, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi. Uued töötingimused saab kokku ligi 500 inimest. 

Projekti kogumaksumus on 104 miljonit eurot koos käibemaksuga. Hoone on projekteerinud arhitektid DAGOpen OÜ, PLANHO consultores S.L.P, BAKPAK Architects S.L.P, sisearhitekt Pink OÜ ning ehitavad Rand ja Tuulberg AS ja Ehitustrust AS. Omanikujärelevalvet teostab inseneribüroo Telora OÜ. Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.

Allikas: Riigi Kinnisvara, fotod: Margus Pahv

Sündmuse galerii.

Rohkem infot:

Maarja Evert
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
SA Viljandi Haigla
5323 2877
maarja dot evert at vmh dot ee

Kristi Sobak
RKAS kommunikatsioonipartner
Sõnumiagentuur Akkadian
5190 6975
kristi at akkadian dot eu

 

Viljandi haiglas oli tulekahjuhäire

03.08.2023

Täna, 3. augustil oli Viljandi haigla peahoones tulekahjuhäire. Selle põhjustas B-korpuses asuva toidulifti mootori rike, mille tõttu sattus suits 10. korrusele, kus asuvad tehnoseadmed. See käivitas tulekahju andurid. Patsientidele, kleintidele ja töötajatele ohtu ei olnud!

Vaktsineerimine Covid-19 vastu augustis

31.07.2023

Viljandi haigla peahoones toimub augustis etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine 03.08, 04.08, 09.08, 10.08, 17.08, 18.08, 23.08, 24.08 ja 31.08 kell 9-15. 

 
Vaktsiinid: Pfizer, Moderna ja vajadusel Verorabi

 

Puhkame juulis aktiivselt: Liikumisaasta 2023 ühine spordielamus

28.07.2023

Eilne, 27. juuli oli eriline päev, sest Liikumisaasta programmi raames toimus taaskord Jämejala vaimse tervise küla ühine spordipäev. Selle kuu teema oli "Puhkame aktiivselt!" ja meie Jämejala vaimse tervise küla kogukond otsustas seda teemat täiega nautida. Korraldasime ühise spordipäeva, kus saime koos lõbusalt aega veeta ja sportlikku vaimu üles näidata.

Sündmuspäeval oli kolm võistlusala, mis panid meid naerma, pingutama ja koostööd tegema.

Vesivõrkpall - veega täidetud õhupallide lennutamine

Esimene võistlusala oli vesivõrkpall, kus lennutasime veega täidetud õhupalle suurte linadega. Võistlus oli korraldatud selliselt, et meeskonnad moodustati neljaliikmelistest gruppides ja nende eesmärk oli lennutada õhupall vastasvõistkonna piirile. Alguses konarliku alustuse järel muutusid mängud järjest põnevamaks, kui võistlejad õppisid eelnevate mängijate kogemustest ning arendasid oma strateegiaid. Vesivõrkpallivõistluse kõige edukamad meeskonnad olid need, kes näitasid üles tõeliselt tõhusat meeskonnatööd. Võistlusel lennutas endale võidupunktid meeskond nimega Pearahakütid (sundravi rehabilitatsiooniosakonnast)!

Takistusrada

Takistusrada tõi esile meie osavuse ja vastupidavuse ning andis võimaluse näidata, kui hästi suudame raskustega toime tulla. Tegemist oli individuaalalaga, kus igaüks sai end proovile panna kolmest ülesandest kombineeritud takistusrajast. Esimene ja kõige keerulisem ülesanne oli jalgpalli triblada slaalomis, teisena oli tarvis tennisepall lauatennise reketiga põrgatada järgmise võistluspunktini, viimasena pidi aiakäruga korjama puuhalud kokku ja ümber koonuse kärukäiguga puudega käima ning lõpuspurdina oli kogu kärutäie talvepuudega kiirustada finišisse tagasi. Just viimane jooks puudega täidetud aiakäruga oli publikule suurt elevust tekitav, kus kõik pidi oma jalad ja varbad eemale hoidma sprinterist. Nii mõnigi võistleja andis endast maksimumi ning võistluse lõppedes pidi hinge koguma uuesti. Kõige kiirem mees (sundravi rehabilitatsiooni osakonnast) tegi rajarekordi 27.15 sekundiga ning naistest (sundravi subakuutosakonnast) 47.23 sekundit.

Täpsusviske võistlus

Kolmas võistlusala oli täpsusviske võistlus, kus papptorudele pidi palliga visates endale punkte koguma hakkama. Võistlusala oli populaarne ratastooliga liikujatele, kuid ka leidus teisi huvilisi, kes käisid oma silma-käe osavust proovile panemas. Maksimaalne punktisumma oli võimalik 55 punkti koguda viie viskega. Kõige täpsema käega mees oli hoolekandeteenustest, kes viskas 36 punkti, naistest oli akuutosakonnast viskamas endale 27 punkti.

Spordipäev oli suurepärane võimalus liikuda aktiivselt ühiselt ja panna enda sportlik vaim proovile. 

Pärast võistluste lõppu tunnustasime võitjaid väikeste auhindadega, valiti ka igast osakonnast silmapaistvaim sportlane ning kõik osalejad said näppu endale ka tänukirja osalemise eest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see spordipäev oli suurepärane võimalus näidata, kui oluline on liikumine ja tervislikud eluviisid. Liikumisaasta 2023 puhkame aktiivselt spordipäev oli meeldejääv sündmus ning julgustas meid jätkama tervisliku eluviisi edendamist ka tulevikus. Liikumisaasta 2023 programmi järgselt on augustikuu teemaks “Lähme matkama!”.

 

Liis Peedosk
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik
ravi toetavate teenuste koordinaator

    

Hoolekandekeskuse hooldusosakonnas toimus perepäev

25.07.2023

Laupäeval, 22. juulil toimus Viljandi haigla hoolekandekeskuse hooldusosakonnas perepäev.

Perepäev hooldusosakonnas on päev, mil lähedased tulevad klientidele külla ning koos veedetakse toredalt aega. Perepäevade traditsiooniga alustati hooldusosakonna juhataja Leevi Hiiesalu sõnul aastal 2021. „Seoses koroonaviiruse leviku ja erinevate piirangutega me kahjuks 2022. aastal perepäeva korraldada ei saanud. See aasta oli aga sündmus pikalt ette planeeritud ja lähedasi varakult teavitatud,“ ütles ta.

Sel aastal registreeris perepäevale 65 lähedast, kuid kohale tuli Hiiesalu sõnul ka perekondi, kes end registreerida ei jõudnud. Seega oli majas orienteeruvalt 70 külalist.

Sündmusel esines muusikalise etteastega ansambel „Ajatu“, kes lauls, nagu nimi ka ütleb, ajatuid laule, mis paljudel on peas. „Kontsert sai väga positiivse tagasiside. Rõõm oli näha, et külalised laulsid kaasa ja oli tajuda väga mõnusat sünergiat majas,“ kirjeldas Hiiesalu.

„Hooldusosakond pakkus külalistele muffineid, mille küpsetasid erihoolduse kliendid. Suur tänu neile selle eest! Lisaks olid ka lähedased ääretult lahked ja tõid kaasa erinevaid suupisteid ja kringleid. Lauad olid lookas ja maja positiivset energiat täis,“ lisas hooldusosakonna juhataja.

Lisaks on majas üleval ka näitus MTÜ Viljandi Fotoklubi poolt, mis annab mõnusa koduse tunde. Näitus jääb ülesse hetkel teadmata ajaks ja on vaadeldav kõikidele klientidele, nende lähedastele ja teistele külalistele.

 

 

Tervikumi ehituse projekt saab toetust uuest fondist

17.07.2023

Viljandi haigla sõlmis Sotsiaalministeeriumiga lepingu, mille järgi rahastatakse Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikumi projekti nüüdsest Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.  

Käesoleva aasta 16. juunil muutis Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsust, millega sai võimalikuks Eesti taaste- ja vastupidavuskavasse lisada projektina „TERVIKUMi rajamine“.

Nüüd sõlmiti ka leping rahastusfondi vahetamiseks. SA Viljandi Haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul tehti seda põhjusel, et Tervikumi ehituse valmimine lükkus edasi. „Siiani saime Euroopa Liidult toetust Regionaalarengu Fondist, kuid sealt rahaliste vahendite saamise tingimus oli, et esitatud projektid valmivad käesolevaks aastaks. Kahjuks aga lükkus Tervikumi valmimine edasi, mistõttu tuli leida lahendus, kuidas ikkagi Euroopa Liidu toetusraha kasutada saaks. Selleks sobis meile meetmete ümbertõstmine ning seetõttu saame nüüdsest toetust taaste- ja vastupidavusrahastust,“ selgitas ta.

Tervikumi projekti kogumaksumus on eeldatavasti 104 miljonit eurot, millest moodustab Euroopa Liidu toetus taastekavast 72 miljonit eurot. 32 miljonit jaguneb haigla omafinantseeringu ja muude toetuste vahel.

Varemalt toetati Tervikumi ehitust Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme, uue otsusega tõsteti kogu varasem projekt üle taastekava rahastusele.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. Tervikumis saavad uued töötingimused Viljandi linna perearstid ja -õed ning haigla töötajad, suurusjärgus ca 500 inimest. Tervikumis saavad olema nii perearstid, erinevate uuringute võimalused, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi – kõik vajalik Viljandi maakonna inimesele mugavalt ühe katuse all, kus eri valdkondade spetsialistide omavaheline suhtlus oluliselt paraneb.

Viljandi haiglas alustasid tööd tudengitest abiarstid

14.07.2023

Käesoleva nädala alguses asus Viljandi haiglas abiarstina praktikat tegema viis ning tööle kolm Tartu ülikooli arstitudengit.

Viis Tartu ülikooli kuuenda kursuse üliõpilast teevad Viljandi haiglas arstiteaduse kliinilist praktikat ning seda kolmes osakonnas – sisehaiguste, kirurgia- ja erakorralise meditsiini osakonnas ehk EMO-s. Igas neist töötavad nad abiarstidena kaks kuud.

Kolm nooremate kursuste üliõpilast asusid aga Viljandi haiglasse abiarstina tööle. Neist üks õendusabi, üks taastusravi ning üks sisehaiguste osakonnas.

Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull ütles, et Viljandi haigla võtab alati abiarstid suurima hea meelega vastu, sest noored kolleegid ja nende huvi haigla vastu on iga haigla tuleviku garantiiks. „Püüame haiglas seetõttu pakkuda abiarstidele ja praktikantidele võimalusi omandada erinevaid praktilisi oskusi ja turvaliselt juhendajate toetusel teha ka iseseisvaid raviotsuseid. Samuti pakub Viljandi haigla võimalust tutvuda Eestis ainulaadsete ja Viljandi haiglale täna ainuomaste teenustega. Sellisteks teenusteks on näiteks sundravi, sõltuvushaiguste rehabilitatsiooniteenus, koduhaigla, koduhospiits ja PAIK teenus, millega nad praktika jooksul kokku võivad puutuvad. Samuti on meie eripäraks peahoones toimiv ühtne voodifond, mis tähendab, et kõiki statsionaarse ravi voodeid hallatakse keskselt ja osakonnad saavad neid vajadusepõhiselt kasutada. Ka see pole täna veel teistes haiglates tavapärane praktika,“ rääkis dr Kull, „Soovitan abiarstidel ja praktikantidel hoida alati oma meeled avatud ning sära silmis! Loodan, et teie praktika ja töö Viljandi haiglas on põnev ja väljakutsuv kogemus.“

Ravijuhi sõnul teevad abiarstid tööd vastutava arsti juhendamisel. „Meie toredate kolleegide näol on abiarstidel kindel tugi. Vastutav arst juhendab abiarsti ning on abiks patsiendi diagnoosimisel. Koos küsitletakse haiget, pannakse kirja kaebused, koostatakse raviplaan ning jälgitakse haiget,“ selgitas ta.

Sel nädalal alustanud abiarstidele lisandub aga suve jooksul ja sügisel veel mitu praktikanti ja töötajat. 

Mammograafiabussi tegutsemisele Avinurmes aitas suuresti kaasa kohalik kogukond

07.07.2023

Meie mammograafiabuss käis selle nädala kolmapäeval ja neljapäeval Avinurmes rinnavähi sõeluuringuid tegemas ning tuli sealt tagasi positiivsete emotsioonidega.

Nimelt oli mammograafiabuss Avinurmes justkui eraldi projekt, millesse panustas suuresti kohalik kogukond:

👉 Info mammograafiabussi saabumisest oli kunstniku loodud plakatil.

👉 Avinurme vald saatis info meie tulemisest tööandjatele.

👉 Tööandjad omakorda kutsusid üles oma töötajaid rinnavähi sõeluuringule tulema.

Selle tulemusena osalesid 5. ja 6. juulil mammograafiabussis rinnavähi sõeluuringul pea kõik sihtgruppi kuuluvad naised!

Mammograafiabuss jõuab Avinurme kindlasti ka järgmisel aastal ning siis plaanime kaasata ka rinnakabineti.

 

Viljandi haigla panustab covid-19 vaktsiini mõju-uuringusse

07.07.2023

Viljandi haigla töötajad annavad oma panuse haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) uuringusse, mis hindab covid-19 vaktsiini mõju haigla töötajate seas.

2021. aasta alguses pöördus Tartu ülikoolist professor Anneli Uusküla Viljandi haigla ambulatoorse ravi kliiniku juhi dr Kadri Kõivumäe poole küsimusega, kas Viljandi haigla on vaatamata covid-19 pandeemiast tingitud keerulisele ajale valmis käivitama haigla töötajate seas ECDC vaktsiini mõju-uuringu.

„Arvan, et tegemist oli ideaalse juhuste kokkulangevusega. Mulle oli just personaliteenistusest edastatud Liis Lohuri soov Viljandi haiglas panustada ja tema elulookirjeldus, kus oli näha tema varasem teadustöö kogemus ja organiseerimisvõimekus,“ rääkis ambulatoorse ravi kliiniku juht dr Kadri Kõivumägi, „Koheselt tekkis äratundmine, et tegemist on just õige inimesega uuringu jaoks, milles osalemist Tartu ülikool meile pakkus. Pean ütlema, et see tunne oli 100 protsenti tõene.“

Nii sai Liis Lohurist kliiniliste uuringute koordinaator. Ta alustas tööd kõige keerulisemal covid-19 pandeemia ajal, kui haiglas oli patsiente väga palju ning töötajad juba pikast pandeemiast kurnatud. Vaatamata keerulisele olukorrale, suutis ta esimesena Euroopa kõikidest uuringukeskustest Viljandi haiglas uuringu käima lükata.

„Tänu sellele õppisid teised uuringukeskused meie kogemuse pealt, sest esimesena alustades leidsime üles uuringu planeerimise kitsaskohad ning keerukused. Tegime protokolli parandusettepanekuid ning aitasime küsimustikke digitaaliseerida. Meie kiirust, panust ja kogemust hinnati väga ning tänu sellele muutusime uustulnukast väärtuslikuks partneriks uuringukeskusena,“ selgitas Lohur lisades, et olulist rolli mängis uuringus osalemise juures koostöö.

„Kõik see oligi tegelikult võimalik tänu dr Kadri Kõivumäe toetusele ning suurepärasele koostööle Tartu ülikooli professori Anneli Uuskülaga peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist. Samuti genoomika instituudi vastutulelikele ja lahendustele orienteeritud töötajatele. Olulise panuse uuringu käimalükkamisele andis ka Hanna Sepp Terviseametist ja kaasa tulid ka head kolleegid Ida-Viru keskhaiglast,“ avaldas kliiniliste uuringute koordinaatot tänu koostööpartneritele.

Mõju-uuring algas 2021. aasta mais ning selles on tänaseks osalenud kokku 131 Viljandi haigla töötajat. „Nad osalesid uuringus pühendunult ja oli tõesti näha suurt soovi teadusesse panustada. Imetlen väga nende motiveeritust vabatahtlikult uuringus osaleda,“ kiitis Lohur uuringus osalenud Viljandi haigla töötajaid, „Meil on olnud võimalus arendada rahvusvahelisi suhteid uuringu läbiviijatega. Haigla töötajale oli uuringus osalemine hea võimalus oma tervisest rohkem teada saada, avastada viiruste kandlust ning seeläbi kaitsta end, oma lähedasi ja patsiente nakatumise eest.”

Uuringu raames toimusid osalejatega iganädalased kohtumised vajalike proovide võtmiseks. Üks uuringu periood kestis kuni 16 nädalat ning tänaseks on seljataga kolm sellist perioodi.

„Mitmeid nädalaid järjest koroona- ja vereproovi anda on üsna ebameeldiv protsess, aga meie töötajad said väga tublisti hakkama ning leidsid enda jaoks motivaatoreid. Näiteks soovis üks osaleja vereproovi andmise ajal tungivalt kassipilte vaadata. Teine aga oli nõus koroonaproovi ehk ninaneelukaabet andma juhul, kui pärast seda saab šokolaadi. Õnneks seda kabinetis alati leidus,“ rääkis Lohur naerdes. 

Uuringus osalejad aga omalt poolt mainisid, et iganädalane visiit kliiniliste uuringute koordinaatori kabinetti oli meeldiv vaheldus pingelistele päevadele. „Liis on väga hooliv ja soe inimene. Isegi kui kalendri meeldetuletus vedas alt, siis Liis alati helistas ja andis märku, et oled väga oluline ning et ta ootab sind,“ mainis üks osaleja, „Paneb küll veidi muigama, kuid keset päeva saada telefonikõne, et keegi sind ootab ja peab väga oluliseks, on tore.“

Kliiniliste uuringute koordinaatori sõnul olid töötajad väga usinad ning viisid mõnikord ka ise enda proove Tartusse, et ükski vajalik kord vahele ei jääks. Näiteks suvepuhkuste perioodil tuli genoomika instituut Viljandi haiglale vastu ning võttis mõned proovid lahkelt otse vastu ka töötajaelt, kes elavad Tartus, et nad ei peaks proovi andmiseks oma puhkusepäevast Viljandisse sõitma.

Uuring pole aga veel läbi, kuid kogutud materjalid võimaldavad teha vahekokkuvõtteid. „Jätkuvalt tõestab ka see uuring, et vaktsineerimine on esmane ja olulisim meede raske covid-19 haiguse eest kaitsmisel,“ ütles Lohur. Ta lisas, et täpsem vahekokkuvõte uuringust avaldatakse suve lõpus haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse kodulehel.

Järgmine ja ühtlasi ka viimane uuringu osa algab Viljandi haiglas oktoobris. 

Kokku on tänaseks covid-19 vaktsiini mõju-uuringus osalenud 3600 haigla töötajat 19st Euroopa riigist. 

Foto (Viljandi haigla): Fotol kliiniliste uuringute koordinaator Liis Lohur.

Viljandi haigla töötajad tutvusid eile ja täna patsiendi jälgimissüsteemi terviklahendusega

06.07.2023

Nimelt tuvustasid Hiina rahvusvahelise meditsiiniseadmete tootja Mindray esindajad meie töötajatele infotehnoloogilist lahendust M-Connect, mille kaudu saab koondada kõik patsiendi jälgimiseks vajalikud andmed ühte kesksesse kohta.

Patsiendi jälgmissüsteemi kuuluvad näiteks infuusorid, pumbad, anesteesia masinad, ultrahelimasinad, ventilaatorid ja integreeritud videokaamerad. M-Connecti abil on võimalik kõigist neist meditsiinilistest seadmetest tulenevad andmed salvestada haigla infosüsteemi ja andmebaasi. See võimaldab näha kõiki andmeid ühe monitori pealt, muutes patsiendi hooldamise ja jälgimise veelgi paremaks.

Tutvustusest osavõtjad said kohapeal ka näha neid seadmeid ning küsida huvipakkuvaid küsimusi. 

Täna olid Viljandi haiglas külas Soome suursaadik Vesa Vasara ja majandusnõunik Frans-Anton Flander

27.06.2023

Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, koostööteenuste juht Krista Valdvee, õendujuht Saima Hinno ja ehituse projektijuht Erki Maasing tutvustasid külalistele Viljandi haiglat ja siinseid tegemisi. Kohtumisel räägiti koduhaiglast, meie robotkullerist, Tervikumi projektist ning arutati võimalike koostöökohtade üle.

Kohtumise lõpetas ringkäik uue haigla ehitusel.

Suvel on oluline lisaks nahale kaitsta päikse eest ka oma silmi

26.06.2023

Fotol silmaarst dr Anne-Liis Matson.

Päike on mõnus ja soe ning annab organismile vajalikku D-vitamiini, kuid päiksega kaasneb ka omajagu ohte. Lisaks nahale tuleb päikse eest kaitsta ka silmi, sest liigne UV-kiirgus võib tekitada neile tõsist kahju.  

Viljandi haigla silmaarsti dr Anne-Liis Matsoni sõnul võib UV-kiirgus pikemalt päikese käes viibides kahjustada nii silmaümbruse nahka, silma pindmisi kudesid kui ka silmaläätse ja silmapõhja, samuti suureneb ka silmahaiguste risk.

„Ultraviolettkiirgus aitab kaasa selliste silmahaiguste tekkele nagu hallkae, silma- ja silmaümbruse naha kasvajad ning silma pinna limaskesta paksenemine ehk tiibkile. Samuti näitavad osad uuringud, et vanemas eas esineva silmapõhja haiguse, maakuli degeneratsiooni, tekkele võib aidata kaasa elu jooksul rohkelt kaitseta päikese käes viibimine,“ kirjeldas dr Matson, „Olles pika päeva päikese käes mere peal, rannas või mägedes võib tekkida ka äge silmahaigus fotokeratiit, mille korral kahjustuvad sarvkesta pindmise kihi rakud. Inimene kaebab udust nägemist, silmavalu ja silmade tugevat vesitsust. See seisund on aga õnneks küllaltki kiiresti paranev. Niisutavate tilkade abiga paraneb sarvkesta pindmine kiht 1-3 päeva jooksul ja püsivat kahjustust ei teki.“

Silmi tuleb päikse eest tõhusalt kaitsta

Osa inimesi usub, et päiksesse vaatamine on tervisele hea, kuid dr Matson ütles, et nii see ei ole ning silmi tuleb igal juhul liigse päikse eest kaitsta. „Kunagi ei tohi otse päiksesse vaadata, ka mitte päikseprillidega ja ka mitte päiksevarjutuse ajal ilma spetsiaalse päikesevarjutuse kaitseprillita, kuna see võib tekitada pöördumatu kahjustuse silma kollatähnis ehk silmapõhja piirkonnas, mis vastutab silma täpse keskkosa nägemise eest. Otse päiksesse vaatamine kasvõi mõni sekund võib inimesele tekitada laigu või pimeala keskosa nägemise piirkonda, mis ei pruugi täielikult ära kaduda, kuna kollatähni piirkonna rakkude kahjustus on pöördumatu,“ rääkis ta.

Silmaarsti sõnul on peamine silmade kaitsmise viis kasutada kvaliteetseid päikseprille. „Endale päikseprille valides on oluline jälgida, et neil oleks 100% UV kaitse ehk, et oleks olemas kaitse nii ühtlase intensiivsusega UV-A kui ka UV-B kiirguse eest, mis on ohtlikum ning intensiivsem just kevadest sügiseni. UV-kaitse olemasolu päikeseprillidel ei tähenda alati, et prillid oleks väga kallid ja teistpidi ei ole teinekord kallitel firmaprillidel korralikku UV-kaitset. Soovituslik on päikeseprillid soetada optikapoest ja küsida huvi pakkuva prillipaari kohta eraldi üle, kas 100% UV-kaitse on olemas,“ selgitas dr Matson lisades, et lisaks UV-kaitsele on päikeseprillide puhul oluline, et need kataksid nii silma kui silmaümbruse. Seejuures on soovitav eelistada suuremate klaasidega mudeleid, et vähendada UV-kiirguse jõudmist silma prilliraamide kõrvalt.

Samuti soovitab ta kanda suvisel ajal nägu varjavat peakatet, mis aitab ka tõhusalt vähendada silma jõudvat UV-kiirgust ja ennetada teatud silmahaiguste teket.

Riskirühmad

Dr Matsoni sõnul on oluline kaitsta silmi päikese eest alates lapseeast. „Nii nagu nahale on ka silmadele UV-kiirguse kahjulik mõju kumuleeruv, mis tähendab, et päikese kahjulik mõju silmadele koguneb terve elu jooksul ja silmakahjustused võivad rohkelt kaitsmata päikse käes viibinud inimestel tekkida alles keskkeas või hiljem,“ ütles ta, „Lapsed veedavad üldjuhul rohkem aega õues päikse käes kui täiskasvanud ning nende silmalääts on ka läbipaistvam ja laseb rohkem päiksekiirgust silma sisse, mistõttu on nad päikesest enam mõjutatud. Arvatakse, et inimene saab kuni poole elu jooksul UV-kiirgusest põhjustatud kahjustusest kätte juba lapseeas. Seetõttu on oluline juba päris väikeste laste silmi päikese eest kaitsta.“

Silmaarst lisas, et veel peaksid päikese eest eriti hoolsalt oma silmi kaitsma inimesed, kes võtavad ravimeid, mis muudavad naha ja silmad päikesele tundlikumaks. „Näiteks muudab teatud rahustite, diureetikute, antibeebipillide ja antibiootikumide võtmine inimese päikesele tundlikkumaks,“ selgitas dr Matson rõhutades, et liigse ultraviolettkiirguse eest pole aga keegi kaitstud, mistõttu peaks teadlikult silmi päiksest hoidma, „Kuigi meie laiuskraadil ei ole päikest üleliia palju ja ka päikese intensiivsus on väiksem kui lõunapoolsetes riikides peaks siiski silmi kaitsma samamoodi nagu kaitseme päikese eest oma nahka.“

Vajalikke silmaoperatsioone võib aga suvel teha

Varasemalt on esinenud arvamus, et suvisel ajal ei ole hea silmaoperatsioone ette võtta, kuna usuti, et suvel paranevad haavad kehvemini ja on kõrgem põletiku tekke risk, kuid dr Matsoni sõnul on tänapäeval see müüt kummutatud.

„On leitud, et pole vahet, mis aastaajal silmaoperatsioon ette võtta. Kui järgida operatsioonijärgset põletikku ennetavat raviskeemi ei ole tüsistuste risk suvel sugugi kõrgem. Seetõttu ei tasu vajaminevat silmaoperatsiooni edasi lükata lihtsalt seetõttu, et aeg selleks on planeeritud suveks,“ sõnas ta.

Silmaarsti sõnul on aga oluline kanda peale silma- või silmalaugude operatsiooni UV-kaitsega päikeseprille. „Värskelt opereeritud silmad võivad olla valguskartlikumad. Samuti on värsked silmalaugude haavad päiksele tundlikumad ja UV-kaitseta prillideta võib tekkida haava piirkondade pigmenteerumine, mis võib olla osaliselt või täielikult pöördumatu muutus. Samuti peab peale silma- või silmalaugude operatsiooni vältima veekogudes ujumist kuniks haavad on täielikult paranenud,“ selgitas dr Matson.

 

 

 

Vaktsineerimine Covid-19 vastu juunis ja juulis

26.06.2023

Viljandi haigla peahoones toimub juunis etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine 27.06 ja 28.06 kell 9-15. 

Juulis toimub etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine 04.07, 05.07, 11.07, 12.07, 18.07, 19.07, 26.07 ja 27.06 kell 9-15. 

Vaktsiinid: Pfizer, Moderna ja vajadusel Verorabi

 

Jämejala vaimse tervise küla Jaanispordipäev: Meeleolukas sündmus ühendab kogukonda

22.06.2023

Eile, 21. juunil toimus pärast pikka pausi ühine Jämejala vaimse tervise küla Jaanispordipäev, mis tõi kokku kogukonnaliikmed, patsiendid, kliendid ja töötajad, psühhiaatriakliiniku erinevatest osakondadest. Hoolimata kuumast ilmast kogunes Jämejala pargialale üle 40 inimese, kellest enamik võttis osa erinevatest võistlustest.

Jaanispordipäev oli korraldatud spordipäeva formaadis ning sellel osalesid Jämejala vaimse tervise küla erinevad osakonnad, sealhulgas sundravi subakuut- ja rehabilitatsiooniosakond, erihoolekandeteenuste A-B-C maja, hoolekandekeskus ja akuutosakond. Võistlused toimusid nii meeskondlikel kui ka individuaalaladel.

Päeva alustati pingelise köieveo tõmbamisega, kus julgematest osalejatest moodustati segavõistkonnad erinevatest osakondadest. Köieveo võitis meestest võistkond nimega "Terminaator" ning naistest võidutses KKA-nimeline võistkond. Peale meeskondlikku spordiala said kõik proovile panna end neljal individuaalalal: kaikavedu, saapavise, kasti hoidmise võistlus ja täpsusvise. Täpsusvise oli eriti populaarne hoolekandekeskuse sportlaste seas, kes ratastoolis istudes saavutasid kõige täpsemad tulemused. Kastihoidmise rekord sündis meestel ajaga 2 minutit ja 43 sekundit ning naistel selgitati välja tugevamad käed 44 sekundiga. Kaikaveo esimese võistlus lõpp paistis kiiresti tulevat, sest puukaigas purunes, kuid see asendati raudkaikaga ning võistlus sai siiski jätkuda. Saapaviskes tehti erisus – saabast tuli visata  jalgade vahelt. Parimad nais- ja meessaapaviskajad selgitati välja hinnates nii strateegiat kui viset.

Päev oli täis meelelahutust ja põnevust ning pärast lõunat kuulutati välja parim köietõmbamise võistkond (meeste ja naiste arvestuses) ning parimad mees- ja naisvõistlejad igas individuaalspordialas. Lisaks anti eriauhindu kõige silmapaistvamate ja meeldejäävamate soorituste eest igast osakonnast. Erilise aplausi ja tänusõnad jagati ka sündmuse korraldustiimile: Marilin, Küllike, Ingrid, Merike, Meelike, Urve, Maarja, Gerle, Marcus, Tiia, Annus!

Suurimad kiidusõnad eduka päeva korraldamisel!

Jaanispordipäevaga alustati Jämejalas Liikumisaasta 2023 teema-aasta programmi, mille raames loodetakse sisustada õuesoleku aega igakuiste liikumispäevadega. Järgmine liikumispäev on planeeritud juulikuus, kus on võimalik end proovile panna juba uutel spordialadel.

 

Liis Peedosk
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik
Ravi toetavate teenuste koordinaator

 

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonnas on ooteaeg tavapärasest pikem

21.06.2023

Suvi on Viljandi erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) kõige kiirem aeg, sest kukkumiste, haavade ja põletustega traumasid on tavalisest rohkem. Seetõttu tuleb EMO-sse tulles arvestada ka tavapärasest pikema ooteajaga.

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarsti dr Kristiina Miku sõnul tuleb tavapäraselt erakorralist arstiabi saama ööpäevas keskmiselt 30-40 inimest, kuid viimaste kuude jooksul on see arv tõusnud 50-60 patsiendini ööpäevas. „Kahjuks aga suureneb see arv suvel veelgi, arvestades inimeste liikumist seoses puhkustega. Oodata on kõrghetkel isegi kuni 70 patsienti päevas,“ lausus dr Mikk, „Neist aga umbes 50 protsenti moodustavad erakorralise meditsiini osakonna kategooriate järgi rohelised ja sinised patsiendid ehk need, kes ei peaks abi saama erakorralise meditsiini osakonnast vaid perearstilt.“

Erakorralise meditsiini osakonnas aga kedagi abita ei jäeta, kuid esmajärjekorras antakse abi neile, kelle elu või tervis võib olla ohus ning seejärel neile, kes võivad oodata ilma, et sellist ohtu oleks. „Rasked haiged vajavad kiiret tegutsemist, nende üldseisund nõuab põhjalikumaid uuringuid ja ravi, mistõttu on ka nendele kuluv aeg pikk. Seetõttu palume kergemate kaebustega abivajatel olla ooteruumis kannatlikud ning mõistvad oma kaasinimeste suhtes. Raskete haigete hulgas võivad olla ka teie lähedased ja te soovite, et neid käsitletakse korrektselt,“ ütles erakorralise meditsiini osakonna vanemarst.

Kuna ooteaeg võib minna mitme tunni pikkuseks, palub Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakond kergemate kaebustega patsientide, kes ei vaja tegelikult erakorralist arstiabi, pöörduda perearsti poole.  „On mõistetav, et iga inimese silmis on erakorraline kõik see, mis puutub tema tervisesse, kuid näiteks puugi eemaldamiseks, krooniliste hädadega või väikese palaviku, köha või nohuga võiks pöörduda hoopis perearsti juurde. Perearstikeskused  on  suvekuudel avatud ning perearsti puhkuse ajal on ka pereõed väga kompetentsed nõuandeid jagama ja kergemaid haigusi ravima,“ sõnas dr Mikk, „Soovitan aga kõigil mõistlikult puhata ning järgida ka ettevaatusabinõusid, et õnnetusi ei juhtuks ega vigastusi ei tekiks!“ 

Olukorras, kus tegemist ei ole viivitamatut abi vajava juhtumiga, saab meditsiinilist nõu ka helistades perearsti nõuandetelefonil 1220. Nõuandetelefonile saab helistada 24 tundi ööpäevas.

 

 

Viljandi haiglas olid külalised Põhja-Eesti Regionaalhaigla klienditeeninduse üksustest

15.06.2023

Eile, 14. juunil olid Viljandi haigla klienditeeninduse poolega tutvumas Põhja-Eesti Regionaalhaigla teenindussektorite töötajad.

„Meil oli hea meel tutvustada meie Põhja-Eesti Regionaalhaigla kolleegidele Viljandi haigla klienditeenindust ja seda hõlmavaid süsteeme. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi ning ma usun, et mõlemal haigla on üksteiselt midagi õppida. Seda selleks, et klienditeenindust patsientide ja klientide jaoks veelgi paremaks muuta,“ ütles Viljandi haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee.

Kohtumisel tutvusid külalised üldiselt Viljandi haigla ja siinsete tegemistega. Samuti suure maja registratuuri ja selle toimimisega ning Jämejala pargis asuva psühhiaatriakliiniku klienditeeninduse poolega. Päeva lõpetuseks külastati ka psühhiaatriakliiniku laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonda.

 

Lõpetas esimene lend tervishoiusekretäre

13.06.2023

Sel kevadel lõpetas esimene rühm Tallinna Tervishoiu kõrgkkoolis tervishoiusekretäri eriala, sealhulgas ka kuus Viljandi haigla töötajat.

Tervishoiusekretäri kutset saab omandada töökohapõhise õppena, läbi mille saab õppija teadmised tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna asutustes sekretäri töö tegemiseks.

Kutset annab Eesti Juhi Abi Ühing, mille juhatuse esimehe Janne Kerdo sõnul läbisid õppe ja sooritasid kutseeksami kõik õppurid suurepäraselt. „See oli esmakordne tervishoiusekretäri kutseeksam ja kindlasti on siin õppida kõikidel osapooltel, kuid õpilased said väga hästi hakkama,“ ütles ta, „Tervishoiuasutuses töötaval sekretäril on vaja assisteerivaid oskusi, väga head dokumenditöö oskust, sealhulgas teadmist, kuidas dokumendid süsteemides arhiveeritakse, lisaks infosüsteemide kasutamise oskust ning klienditeeninduse oskust arvestades tervishoiu spetsiifikat. Seetõttu sai selline kutsestandard ka loodud.“

Ta lisas, et täna, 13. juunil koguneb ka Ühingu tervishoiusekretäri kutsekomisjon ja hindamiskomisjon, kes asub õpilaste tagasisidet arutama, et selle põhjal õppeprotsessi ja kutseeksami läbiviimist veelgi paremaks muuta.
Tervishoiusekretäri õppekava kutseeksam koosnes kirjalikust ja suulisest osast. Õpilaste tagasiside järgi oli keerulisem kirjalik osa, sest valikvastususeid küsimustele sai valida mitu. Kergemaks hinnati aga suulist osa ning hindamiskomisjoni peeti toetavaks.

Foto (Erakogu): Kutseeksam toimus 31. mail ning see koosnes suulisest ja kirjalikust osast.


Foto (Erakogu): Fotol vasakult Eesti Juhi Abi Ühing juhatuse esimees Janne Kerdo, hindamiskomisjoni liikmed Eveli Besterman ja Mari Asser (ekraanil) ning hindamiskomisjoni esimees Hille Oidema.

Üldiselt vastas aga õpilaste sõnul õpitu nende ootustele.

„Olen õppinud eelnevalt sekretäritööd ja dokumendihaldust, kuid meditsiini poole pealt teadmised puudusid ning kuna õppekava sisaldas ka anatoomiat, patsiendi logistikat ja muid meditsiini poolel olevaid teadmisi, siis see oli põhiline, mis ajendas sinna õppima minema ning mille kohta soovisin teada rohkem,“ rääkis üks õpilastest, Viljandi haigla sekretär Merike Aaremaa, „Rohkem oleks tahtnud saada teadmisi meditsiinivaldkonnast aga selle lühikese aastaga ongi raske rohkemat saavutada. Vajaka jäi minu jaoks ka arhiivitööst ja infotehnoloogilistest uuendustest, kuid olen väga rahul, et sellesse õppesse astusin. Sain juurde palju erinevaid teadmisi, vaheldust tööpäevadele ja meeldivaid koolikaaslasi ning mõistan nüüd palju paremini meditsiiniala kaastöötajaid ja patsiente.“

Ta lisas, et keeruliseks osutusid õppimise juures ladina keel ja selle käänamine ning anatoomia, mis oli kõige mahukam osa. Suurt anatoomiat mahtu pidas miinuseks ka teine õppur Helena Hanvere, kes töötab Viljandi haiglas somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse kliinilise assistendina.

„Lisaks oli aega-ajalt väsitav Tallinnas koolis käimine ning kõige ühildamine töö ja perega, aga saime hakkama, kuna seltskond, kellega koos õppetöö ette võtsime, oli väga tore. Õppejõud olid samuti oma ala professionaalid ja tegid tunnid huvitavaks ning sai palju uusi teadmisi, mida saan kindlasti oma töös rakendada,“ rääkis Hanvere.

Õppejõudele avaldas tänu ka Kätlin Pari, kes töötab Viljandi haiglas somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse hoolduskoordinaatorina. "Õppejõud suutsid ained teha huvitavaks ja meeldejäävaks. Palju kasutati näiteid elust enesest, mis andis ainele kohe palju juurde,“ ütles ta, lisades, et tema jaoks oli õppetöö juures raske dokumendihaldus. „Dokumendihaldusega puudus mul eelnevalt kokkupuude. Olin sellest teemast ühtteist küll kuulnud aga pinnapealselt,“ kirjeldas Pari, „ Sain aga juurde palju teadmisi, kuidas mida korraldada ning õppisin, et kõige tähtsam on abi küsida, kui jään oma teadmistega hätta.“

Viljandi haigla töötajatest läbis õpingud kommunikatsioonispetsialist Maike Valk, sekretär Merike Aaremaa, psühhiaatriakliiniku sekretär Kadri Kreen, somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse kliiniline assistent Helen Hanvere, somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse hoolduskoordinaator Kätlin Pari ning tänaseks endine Viljandi haigla koolitusspetsialist Maria-Elisabeth Ast.

Kokku sooritas tervishoiusekretäri kutseeksami 17 inimest. Lisaks Viljandi haigla töötajatele omandas eriala inimesi Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Lääne-Tallinna Keskhaiglast, Ida-Tallinna Keskhaiglast, Ida-Virumaa keskhaiglast, Lõuna-eesti Haiglast ja väiksemast hambakliinikust.

Tervishoiusekretäri töö on tervishoiuteenuste administreerimine, tervishoiuteenuste logistika korraldamine, dokumentide haldamine ja kohtumiste ettevalmistamine. Tervishoiusekretäri töös on suur osa suhtlemisel erinevate osapooltega. Tervishoiusekretärid töötavad haiglates, perearstikeskustes ja teistes tervishoiuteenust osutavates organisatsioonides.

Pärimusmuusika aidas räägiti avameelselt seksuaalelust

09.06.2023

Täna, 9. juunil toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas ja veebi vahendusel Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku eestvedamisel konverents „Avameelselt (seksuaal)elust“, mis tõi kokku eksperdid nii Eestist kui välismaalt, et arutada inimestega seksi puudutavate teemade üle.

Viljandi haigla psühholoogi Margus Veemi sõnul oli konverentsi eesmärk tekitada laiemas spetsialistide ringis huvi seksuaalsuse eriilmelisuse vastu. „Meie soov on juhtida tähelepanu sellele, et seksuaalsus ei ole midagi salapärast ja varjatut, vaid see on inimesele omane juba sündimisest peale, see vajab toetust ja tunnustamist, aktsepteerimist ja hoolt. Inimeste kogemused, huvid ja soovid on isikupärased ja head ning vajavad hoolivaid ja teadlikke abistajaid kogu elukaare jooksul,“ selgitas Veem.

Sündmust alustasid tervitussõnadega Norra suursaadik Marius Dirdal ja Viljandi haigla psühhiaatrikliiniku juht Madis Parksepp.

Foto (Kristjan Kivistik): Norra suursaadik Marius Dirdal tervitamas konverentsi korraldajaid.

Edasi oli konverents jagatud kahte sessiooni. Esimeses sessioonis rääkis Soome lastepsühhiaater ja arst Raisa Cacciatore sellest, kuidas toetada ja kaitsta noorukite loomulikku, mängulist ja uudishimulikku seksuaalsust.

Seksoloog, antropoloog ja sekspositiivsuse entusiast Kristina Birk-Vellemaa võttis aga vaatluse alla sekspositiivse seksuaalhariduse, keskendudes sellele, et seksuaalsus on inimloomuse osa ning erinevusi tuleb aktsepteerida.

Foto (Kristjan Kivistik): Konverentsi kuulajad.

Teist sessiooni alustas Tartu ülikooli psühholoogia instituudi doktorant ja nooremlektor ning Seksuaaltervise Nõuandla seksuaalterapeut Annika Tamme teemaga „Sinu seksuaalsus on su enda nägu ehk seksist kui lihtsalt elu osast“.

Sellele järgnes Confido Meditsiinikeskuse naiste tervise füsioterapeudi Helle Nurmsalu ettekanne vaagnapõhjalihaste rollist naise seksuaalsusele füsioterapeudi silme läbi.

Osaühingus Kasvatuspuu tegutsev seksuaalnõustaja ja -kasvataja Rita Holm rääkis aga sellest, et naudingutel pole vanusepiiri. Piiride teemal jätkas Viljandi haigla psühholoog Margus Veem. Nimelt avas ta teema „Kust lähevad piirid?“.

Teise sessiooni lõpetas seksuaalnõustajate koolitaja Julius Elo rääkides seksuaalsuse mitmekesisusest, sealhulgas KINKYist ehk ebatavalisest seksuaalsest käitumisest ja BDSMist (ingliskeelsetest sõnadest bondage, discipline, submission and sadomasochism ehk sidumine, distsipliin, allumine ja sadomasohhism).

Foto (Kristjan Kivistik): Sündmusel esinejad vasakult Annika Tamme, Julius Elo, Raisa Cacciatore, Kristina Birk-Vellemaa, Rita Holm, Margus Veem, Helle Nurmsalu

Pärast ettekandeid toimus ka paneeldiskussioon, mis andis võimaluse konverentsil osalejatel seksuaalsust puudutavatel teemadel kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Paneeldiskussioonis arutlesid teemasid seksoloog, antropoloog ja sekspositiivsuse entusiast Kristina Birk-Vellemaa, Tartu ülikooli psühholoogia instituudi doktorant ja nooremlektor ning Seksuaaltervise Nõuandla seksuaalterapeut Annika Tamme, pesupoe Ulakas Kaunitar perenaine Kirki Kubri ning sotsiaalmeedia uurija ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg.

Foto (Kristjan Kivistik): vasakult Annika Tamme, Kristina Birk-Vellemaa, moderaator Jonas Grauberg, Katrin Tiidenberg ja Kirki Kubri.

Konverents toimus projekti “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine” raames, mida toetavad Norra toetuste 2014-2021 programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, Sotsiaalministeerium ja SA Viljandi Haigla.

Konverentsi ka salvestati ning seda on võimalik kõigil soovijatel järele vaadata. Lingi järelevaatamiseks leiab alates 19. juunist Viljandi haigla koduleheküljelt.

Foto (Kristjan Kivistik): Viljandi haigla poolne konverentsi korraldusmeeskond psühhiaatrikliiniku juht Madis Parksepp, psühhiaatriakliiniku ravi toetavate teenuste juht Aneth Tuurmaa, arendusspetsialist Kristina Mätlik, psühholoog Margus Veem, psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm ja juhatuse esimees Priit Tampere. 

 

Sündmust saab järele vaadata ja kuulata SIIT

Fotod sündmusest leiab SIIT

Reisides tasub hoida isikut tõendav dokument endaga kaasas

07.06.2023

Puhkuste ja reisimiste aeg on käes ning seetõttu tuletab Viljandi haigla meelde, et erakorralise meditsiinilise abi saamiseks tasub vaadata üle vajalike dokumentide olemasolu ning isikut tõendav dokument endaga kaasas hoida.

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakond paneb südamele hoida nii suvisel ajal reisides kui ka igapäevaselt vajalikud dokumendid korras ja endaga kaasas või vähemalt kohas, kus need on kiiresti leitavad, sest meditsiinilise abi saamine võib minna nendeta kalliks.

„Suvel juhtub tihti, et ollaks teises linnas, lapsed külas vanavanematel või sõpradel ning seal viibides ei pruugi alati isikut tõendavat dokumenti kaasa olla. See probleem on eriti sage just laste puhul, kuid õnnetused ei hüüa tulles. Seetõttu paneme südamele vajalike dokumentide olemasolu üle kontrollida ning isikut tõendav dokument endaga kaasas hoida,“ ütles Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst dr Kristiina Mikk.

Erakorralisse meditsiini osakonda pöördumisel on vaja kindlasti ID kaarti või dokumenti, millel on olemas abi vajava inimese isikukood. Inimestel, kellel on Eesti isikukood, kuid kes elavad Euroopas, väljaspool Eestit, vajavad EMOsse pöördumisel ka Euroopa ravikindlustuskaarti. Soomes elavatel inimestel ei piisa ka ainult Kela kaardist ehk Soome riigi sisesest kindlustusest. Samuti peaksid kõik inimesed kontrollima, et neil on olemas Tervisekassa kindlustus. Kindlustuse puudumisel tuleb Eesti elanikel maksta erakorralise meditsiini osakonda pöördumisel visiiditasu kompleksteenusena arsti vastuvõtu puhul 80 eurot ja õe vastuvõtu puhul 30 eurot.

Viljandi haiglas käis külas terviseminister Riina Sikkut

06.06.2023

Eelmisel reedel, 2. juunil osales terviseminister Riina Sikkut Tervikumi nurgakivi asetamise sündmusel, pärast mida külastas ta ka Viljandi haiglat.

Külaskäigul arutati tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö ning neid valdkondi ühendavate teenuste üle. Selle raames tutvus terviseminister Viljandi haigla PAIK teenusega.

Samuti räägiti haigla liikumisest patsiendile lähemale ehk koduhaigla teenusest ja Viljandi haigla mobiilsetest teenustest.

Kohtumisel tutvustasid Viljandi haigla töötajad terviseministrile ka sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste arengut. 


Vanemad uudised