12.07.2019
Iseseisva statsionaarse õendusabi (endise nimega hooldusravi) teenuse uus asukoht on Viljandi haigla peahoone (Pärna tee 3) B-korpuse 5. ja 6. korrusel.
Teenuse kontaktid on endised:
Õendusabi osakonna juht Kadri Oras
tel 434 2222; kadri.oras[at]vmh.ee
Vanemõde Relika Kobin
tel 434 2274; relika.kobin[at]vmh.ee
Sotsiaaltöötaja Piret Hommik tel 434 2209
6B õepost tel 434 2278
5B õepost tel 434 2286 (alates 12.08)
Teenusest lähemalt saab lugeda siit
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
28.06.2019
1. juulist muutub surmateatiste ja surmatõendite edastamine ning väljastamine elektroonseks. Tervishoiuasutused hakkavad väljastama surnud isikute lähedastele surmatõendeid, mida seni väljastasid kohalikud omavalitsused arstliku surmateatise alusel.
Sotsiaalministeeriumi ja siseministeeriumi koostöös ellu viidava muudatuse tulemusena asendatakse paberkandjal arstlik surmateatis digitaalse surmateatisega ja surma põhjuse teatisega, mida hakatakse elektroonselt edastama tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemist rahvastikuregistrisse ja surma põhjuste registrisse.
Surnu lähedase jaoks prindib tervishoiuasutus (haigla või perearst) eeltäidetud surmatõendi välja, kuna seda on edasiste toimetuste jaoks vaja paberil. Näiteks küsivad paberil surmatõendit matusebürood, kalmistud jt teenusepakkujad.
Viljandi haiglas väljastavad surmatõendeid alates 1. juulist haigla peahoone sekretär, Jämejalas psühhiaatriakliiniku sekretär ning prosektuuris patoloogia assistent. Surmatõend kinnitatakse väljastaja nime ja allkirja ning asutuse pitsatiga.
Isiku sugulust/seost surnuga, kellele surmatõend väljastatakse, fikseeritakse isikut tõendava dokumendi alusel. Matusebürool, kes esindab surnu omakseid, peab surmatõendi saamiseks olema lähedase kirjalik volitus, millel on märgitud volitaja seos surnuga.
Surmatõend väljastatakse Viljandi haiglas aktiivravi ja iseseisva õendusabi teenuste puhul, sotsiaalhoolekande (tasuline hooldus ja erihooldus) teenuste puhul tuleb pöörduda perearsti poole.
Surmatõend väljastatakse haiglast ühekordselt nn esmase surmatõendina, mis on tasuta ja väljastamise kohta jääb elektroonilisse andmebaasi sellekohane märge. Korduvat surmatõendi väljastab omaste kirjalikul soovil tasu eest Viljandi linnavalitsuse perekonnaseisuametnik.
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
19.06.2019
President Kersti Kaljulaid andis täna Kadriorus esmakordselt üle Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu sotsiaaltöö preemia. Preemia pälvis Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus.
Keskuse juhi Rita Kerdmanni sõnul on tegu tööga, mis on enamjaolt nähtamatu, kuid ilma milleta ei saa öelda, et ühiskond on kõigi jaoks olemas. "Ei ole võimalik alahinnata seda vaimujõudu, mida vajab sõltlane selleks, et alustada raviga. Keskuses olnud klient saab siit teadmise, et ta on ühiskonna täieõiguslik liige, tema arvamus on oluline ning ta on austust väärt!" ütles Kerdmann.
Keskuse juht Rita Kerdmann ütles, et see auhind annab kindlasti tervele meeskonnale motivatsiooni ning jõudu ja jaksu tegeleda selle keerulise, kuid väga huvitava tööga ning tänas kõiki oma töötajaid, kes teevd tööd südamega ning inimesest lähtuvalt.
Vaata videot: https://www.postimees.ee/6711508/presidendi-esimese-sotsiaaltoo-preemia-palvis-narkosoltlaste-abistaja
Intervjuu ERRi Terevisioonis (alates 00:42:10): https://etv.err.ee/949591/terevisioon
Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
19.06.2019
10. juunil sõlmiti Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimise leping ühispakkujaga DAGOpen OÜ, BAKPAK Architects ning PLANHO CONSULTORES S.L.P, kes võitis uue hoone arhitektuurikonkursi võistlustööga „ELU“.
Ideekavandiga saab tuvuda Viljandi haigla kohvikus.
Uut haiglat hakkab projekteerima rahvusvaheline meeskond, kel tuleb leida parimad lahendused ning tagada nõuetele vastav hoone.
Projekteerimiseks on kavandatud 15 kuud ja see koosneb neljast peamisest etapist: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi- ja tööprojekt. Jaan Kuusemetsa sõnul saab üks olulisemaid ja tõenäoliselt ka keerukamaid etappe ilmselt olema põhjalikult läbitöötatud eskiisprojekti koostamine koostöös tellijaga.
"Seda, kui palju hoone lõplik arhitektuurne lahendus hakkab erinema arhitektuurivõistluse võitnud ideekavandist, on hetkel raske hinnata," sõnas ta. Üldine linnaehituslik lahendus, arhitektuurne kontseptsioon ning disain ei tohiks projekteerimise ajal oluliselt muutuda.
12.06.2019
Esmaspäeval, 10. juunil sõlmiti Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimise leping ühispakkujaga DAGOpen OÜ, BAKPAK Architects ning PLANHO CONSULTORES S.L.P, kes võitis uue hoone arhitektuurikonkursi võistlustööga „ELU“. Projekteerimise maksumuseks on 2,14 miljonit eurot.
Ühispakkuja esindaja, DAGOpen OÜ juhataja ning “ELU” arhitekt Jaan Kuusemets tundis rõõmu ees seisva väljakutse üle: “Tihtipeale projekteeritakse uued haiglad linnade ääre aladele nn tühjale väljale, kus projekteerimisel tuleb arvestada vaid ilmakaari ning haigla enda spetsiifikast tulenevate vajaduste ja erinõuetega, nagu näiteks parima funktsionaalsuse ja sisemise logistika saavutamine.
Uue haigla projekteerimine juba välja kujunenud linna südamesse on keerukas ning põnev väljakutse, kuid ka väga suur vastutus. Uut Viljandi haiglat hakkab projekteerima rahvusvaheline meeskond, kel tuleb koostöös lõppkasutajaga leida parimad lahendused ning tagada kaasajanõuetele vastav ja inimsõbralik tulevikku vaatav hoone.”
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere pidas oluliseks projekteerimise alguse puhul üle korrata, miks uut hoonet ehitatakse ja millisena seda koos perearstidega nähakse. „Uue hoone kontseptsioon tugineb neljale sambale - koostöö eri osapoolte vahel, teenuste muutumine ajas ning tasakaal patsiendikeskuse ja töötaja tänapäevase töömugavuse vahel. Praegune, nii ehituslikult kui ka kaasaegse teenuseosutamise sisu mõttes amortiseerunud hoone, seab kõigis neis valdkondades olulisi piiranguid. Nii uue hoone asukoha, arhitektuurilise lahenduse kui ka sisulise osa otsused on tehtud kõiki neid nelja arvestades ning need jäävad raamistama ka kogu projekteerimisprotsessi.“
Projekteerimiseks on kavandatud 15 kuud ja see koosneb neljast peamisest etapist: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi-ja tööprojekt. Samuti teostatakse ehitusperioodil autorijärelevalvet. Jaan Kuusemetsa sõnul saab üks olulisemaid ning tõenäoliselt ka keerukamaid etappe ilmselt olema põhjalikult läbitöötatud eskiisprojekti koostamine koostöös tellijaga.
„Seda, kui palju hoone lõplik arhitektuurne lahendus hakkab erinema kaheetapilise arhitektuurivõistluse võitnud ideekavandist, on hetkel raske hinnata. Üldine linnaehituslik lahendus, arhitektuurne kontseptsioon ning disain ei tohiks projekteerimise ajal oluliselt muutuda. Kuna haiglad on keerukad ning ajas pidevalt muutuvate vajaduste ja võimalustega asutused, siis tuleb erinevaid muudatusi kindlasti ning me oleme sellega ka arvestanud,“ kirjeldas ta.
Haigla juhatuse esimees avaldas lootust, et üheskoos kavandades ja läbi arutades on ka keerukused ületatavad: „Esimesed kohtumised projekteerijatega on olnud väga asjalikud ja konstruktiivsed ning tekitanud hea tunde edasiseks koostööks,“ sõnas Tampere.
Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-iga kuulutasid eelmisel aastal välja Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse, mille võitis DAGOpen OÜ arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”.
Teise koha vääriliseks tunnistati VK Studio Architects, Planners & Designers CCLL ja Arhitekt 11 OÜ autorid Sander Aas, Erkki Annama, Peter Deneut, Heidi Denoulet, Eero Endjärv, Ha Minh Nguyen ja Rense Vandewalle tööga “Allikas” ning kolmanda koha saavutas ODA OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ autorite meeskond Meelika Kaarna, Egon Metusala, Sten-Mark Mändmaa, Eleriin Tekko ja Liis Uustal tööga “Tervise tänav”.
SA Viljandi Haigla volitatud esindaja Riigi Kinnisvara AS korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimispartneri leidmiseks. Hankes osalemise ettepanek tehti arhitektuurikonkursil osalenud kolme parima töö esitajatele. Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse projekteerimise leping sõlmiti hankemenetluse võitjaga, kelleks osutus ühispakkuja DAGOpen OÜ, BAKPAK Architects ning PLANHO CONSULTORES S.L.P. Pakkumuse maksumuseks on 2,14 miljonit eurot.
Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suurune innovaatiline kompleks valmib 2023. aastal.
20.05.2019
OÜ Marcus Lillekaubandus lillekiosk haigla I korrusel
on suvepuhkusel alates 1. juunist.
Lillekiosk avatakse taas septembris.
18.04.2019
Alates 18. aprillist on Viljandi haiglas lapseootel naistele kättesaadav kromosoomhaiguste sõeluuring NIPTIFY. Eesti teadlaste loodud NIPT (non-invasive prenatal testing) test põhineb naise vereproovil ning täiendab riiklikku sünnieelset sõeluuringut.
Uuringukomplekti saab vajaduse ja soovi korral soetada günekoloogi vastuvõtule tulles ning vereproovi anda Viljandi haigla laboris.
Viljandi haigla somaatilise valdkonna ravijuhi Mart Kulli sõnul on tegemist usaldusväärse ja kaasaegse võimalusega: „Meil on põhjust rõõmustada, et Viljandimaa lapseootel naistel on nüüd ka siin kohapeal võimalus vereanalüüsi baasil kromosoomhaiguste riske tuvastada“.
NIPTIFY test tuvastab kõrge täpsusega neli peamist kromosoomhaigust, mille puhul on lootel ebanormaalne arv kromosoome. Testi kasutatakse loote tavapärase ultraheliskriiningu ehk OSCAR testi tulemuste täpsustamiseks. Alles sellisel juhul kui NIPTIFY test tuvastab kõrge kromosoomhaiguse riski, on soovitatav tulevasel emal läbida keerulisem ja kõrgema riskiga lootevee või koorionibiopsia uuring.
NIPT ei ole mõeldud asendama loote ultraheli uuringuid, mis tuvastavad lisaks mitmeid teisi loote väärarenguid. Nii nagu ka ultraheliuuringute puhul võib NIPTIFY puhul esineda nii valepositiivseid kui valenegatiivseid tulemusi, eriti kõrgema kehamassiindeksiga rasedatel.
Soovi korral saab NIPTIFY testi teha juba 10 rasedusnädalast. Selleks võetakse naiselt vereproov. Vereproovi analüüsitakse Tartu Täppismeditsiini laboris ning testi vastuse saab patsient enda arstilt või ämmaemandalt hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.
Testi abil on ema soovi korral lisakuluta võimalik määratakse ka loote sugu.
NIPTIFY on tasuline meditsiiniteenus, testi hind Viljandi haiglas on 250 eurot (hinnakiri).
16.04.2019
Täna, 16. aprillil leidis Viljandi haigla peahoone fuajees aset koosseisu MeelisLaulud (laul, kitarr +viiul) kontsert, mis toimus projekti "Jazzkaar linnaruumis" raames.
Linnaruumiprojekt on põnevatest esinemispaikadest ning artistidest koosnev programm, mis Jazzkaare ajal üllatab linnarahvast ebatavalistes kohtades väljapool kontserdisaale – linnatänavatel, ühistranspordis, lennujaamas, kohvikutes ja mujal. Positiivseid emotsioone ja energiat loov linnaruumiprojekt toimub 2019. aastal juba 10. korda, 15.-18. aprillil.
19. - 28. aprillini kestev Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mis toimub juba aastast 1990.
05.04.2019
Täna, 4 aprillil toimus Viljandi haiglas juba neljas kohvik-kohtumine, kus Viljandi gümnaasiumi tervishoiuhuvilistel õpilastel oli võimalus vestelda ja küsida küsimusi huvi pakkuva eriala kohta ning erialaspetsialistid andsid ülevaate oma igapäevatööst.
Kokkusaamine oli ajendatud gümnasistide huvist tervishoiutöötaja elukutse vastu ning Viljandi haigla soovist seda huvi igati õhutada. Osales paarkümmend gümnasisti, kes on haiglas tegevad olnud ka töövarjupäevadel.
Teemade ampluaa oli lai ning seekordsel kohtumisel vesteldi viies temaatilises kohvilauas füsioteraapiast, kirurgiast, psühhiaatriast, sõltuvushaigete ravist- ja rehabilitatsioonist ning meditsiinitehnikast ja IT-st.
28.03.2019
Lugupeetud patsient!
Vastavalt Sotsiaalministri 15.12.2004 määrusele nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded” viib SA Viljandi Haigla läbi igal aastal patsientide rahulolu uuringu.
Käesoleval aastal viiakse rahulolu uuring läbi SA Viljandi Haigla statsionaarse ja päevaravi raviteenuste kohta.
Uuring viiakse läbi perioodil 01.04.-30.04.2019.
Uuringu läbiviimiseks edastatakse vahemikul 01.04.-30.04.2019 statsionaarsetele ja päevaravi patsientidele küsitlusleht.
Palume küsitlusleht täita enne haiglast lahkumist haiglaravi viimasel päeval. Täidetud küsitlusleht palume asetada osakonnas selleks otstarbeks paigaldatud ja märgitatud kasti.
Küsitluslehe täitmine on vabatahtlik ja anonüümne.
Teie poolt täidetud ja tagastatud küsitlusleht annab meile väärtuslikku infot, et pakutavat tervishoiuteenust veelgi paremaks ja mugavamaks muuta.
Täname!
27.03.2019
1. märtsist nimetati õendus-hoolduskeskus hoolekandekeskuseks seoses sellega, et alates 1. jaanuarist kuuluvad ambulatoorne ja statsionaarne õendusabi taasturavikliiniku koosseisu.
Hoolekandekeskuses saavad abi kõik püsiva tervisekahjustuse ja funktsionaalsete häiretega inimesed, kes vajavad pidevat või perioodilist hooldusteenust ja erihooldusteenust.
Hoolekandekeskuse koosseisu kuuluvad sotsiaalhoolekande osakond ja erihoolduse osakond. Keskuse juht on Kaja Koger, telefon 435 4250, 5330 5340, e-post kaja.koger[at]vmh.ee.
Hooldusteenus on mõeldud isikule, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt hooldusvajadus igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel või kelle iseseisev toimetulek kodustes tingimustes ei ole enam võimalik.
Teenuse eesmärk on olla kliendikeskne ja toetada inimese igapäevast toimetulekut ööpäevaringse hooldusteenuse osutamisega.
Sotsiaalhoolekande osakond asub peahoones 8. korrusel B-korpuses kui ka Jämejalal ümaras majas.
Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja on Elena Erm, peahoone telefon 435 2169 ja Jämejalal 434 2226.
Loe teenuse kohta lähemalt SIIT.
Erihooldusteenuste eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ja tegevuse juhendamine.
Erihoolduse osakond asub peahoones 3. korrusel B- korpuses kui ka Jämejalal Pargi tee 14A hoones.
Erihoolduse osakonna juhataja on Moonika Pukk, peahoone telefon 435 2165 ja Jämejalal 435 4254.
Loe teenuse kohta lähemalt SIIT.
Vaata ka hoolekandekeskuse kodulehekülge: www.ohk.vmh.ee
Ambulatoorne ja statsionaarne õendusabi viidi taastusravikliiniku koosseisu, et teha veelgi tõhusamalt koostööd järelravis.
Iseseisva statsionaarse õendusabi (endise nimega hooldusravi) on teenus patsiendile, kes on stabiilses seisundis ega vaja pidevat arstiabi. Õendusabi osakonda suunab arst saatekirjaga, kas eriarst aktiivravi järgselt ja/või perearst kodust või hooldusasutusest.
Patsiente registreerib õendusabi osakonna juhataja Kadri Oras E-R 8-16 telefonil 434 2222, 5300 9789 või e-posti teel kadri.oras[at]vmh.ee.
Loe teenuse kohta lähemalt SIIT.
Koduõendus teenust pakume Viljandi linna ja osaliselt ka maakonna patsientidele, kes vajavad regulaarset õendusabi ja kelle tervislik seisund ei nõua haiglaravi.Teenusele suunab arst, kas perearst või eriarst peale aktiivravi ja saatekirjaga, millele märgitakse terviseprobleemid, vajalik ravi ja selle sagedus ning hinnatud abi vajadus.
Koduõendusteenusele registreerib koordinaator Eneli Tulp E-R 8-16 telefonil 5346 7696 või e-posti teel koduode[at]vmh.ee
Loe teenuse kohta lähemalt SIIT.
27.03.2019
Kutsume radioloogia seminarile teisipäeval, 30. aprillil algusega kell 12 Viljandi haigla III korruse koosolekuruumis.
Seminari eesmärgiks on radioloogia põhiprintsiipide ja tänapäevaste põhisuundade tutvustamine.
Seminarile ootame Viljandi haigla arste, õdesid, radioloogiatehnikuid, maakonna perearste ning koostööpartnereid (Põltsamaa Tervis).
Registreeruda saab kuni 18.aprillini SIIN.
25.03.2019
Eestimaalaste suure toetuse tõttu 2018. aastal toimunud 100 000 uue geenidoonori kogumise projektile ning personaalmeditsiini arendamiseks on riik teinud võimalikuks uute geenidoonorite jätkuva kaasamise 2019. aastal. Alanud aastal saab Geenivaramuga liituda veel 50 000 inimest.
2018. aasta tulemused näitavad, et eestimaalaste huvi geenidoonoriks saamise vastu on väga suur. Üheksa kuuga liitus Geenivaramuga üle 100 000 uue geenidoonori. Kokku on praeguseks Geenivaramus üle 150 000 inimese andmed ehk ligi 15% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Käesoleval aastal on võimalik liituda veel 50 000 eestimaalasel.
Samaaegselt uute geenidoonorite andmete kogumisega on Eesti riik alustanud koostöös teadlaste ja meedikutega infotehnoloogiliste lahenduste loomist geeniandmete kättesaadavaks tegemiseks tervise infosüsteemi kaudu. See annab kõigile geenidoonoritele võimaluse tutvuda oma personaalsete geneetiliste riskidega. Geenidoonorite nõusolekul saavad ka arstid tulevikus kasutada geeniinfot haiguste ennetamiseks ja raviks.
Viljandi haiglas saab vereproovi anda laboris 4. korrusel B-korpuses, toas B438 järgnevatel aegadel:
E ja K 8-15, T ja N 8-12.
Proovi andmiseks eelnevalt aega broneerima ei pea. Võimalusel tuleks olla 4 tundi söömata. Geenidoonoriks võivad saada kõik eestimaalased, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja kes pole juba varem liitunud Geenivaramuga. Kõrge vanus ega haigused pole takistuseks.
Kogu vajaliku informatsiooni geenidoonorluse ja sellest saadava kasu kohta leiate veebilehelt geenidoonor.ee, helistades tööpäeviti 9-17 meie infotelefonile 520 6959 või kirjutades info[at]geenidoonor.ee.
22.03.2019
Dementsus - kas vanema ea paratamatus?
Katrin Põld, Viljandi Haigla neuroloog, sisekliiniku ülemarst
Dementsus on sage probleem vanemaealistel inimestel. Dementsusest rägitakse vahel kui vananemise praratamatust kaasnähust, ometi ei ole dementsus sugugi sama, mis normaalne vananemine. Dementsus on raske, süveneva kuluga ja eamasti ravimatu haigus.
Dementsusega inimene lakkab varem või hiljem olemast tema ise - lisaks mäluhäiretele võivad dementsusseisundiga kaasneda kalduvus ekselda ja eksida, kahtlustav, kiuslik käitumine, meeleolu- ja uneprobleemid, hõikumine, kõnehäired, sihitud tegevused. Hetkel on maailmas hinnanguliselt 40-50 miljonit dementset isikut ning aastaks 2050 võib see arv kolmekordistuda. Kõige sagedasem dementsuse põhjus on Alzheimeri tõbi.
Teisteks dementsuse põhjusteks on aju-veresoonkonna haigused, läbipõetud insult, Parkinsoni tõbi, kroonilised nakkushaigused ja teised kaasuvad ja läbi põetud haigused (nt kilpnäärme alatalitlus, ajutrauma või mürgistus).
Dementsuse kujunemise aluseks on närvirakkude ja närvijätkete kahjustus ja häving. See viib lõpuks ajukärbumiseni, mis on sedatatav aju-uuringutega nagu nt kompuutertomograafia. Tüüpilisel juhul arevenad muutused ajus nii aeglaselt, et seda on raske märgata nii inimesel endal kui tema lähedastel. Sageli peetakse eaka sugulase muutunud käitumist ka lihtsalt veidruseks või meeleolulanguseks ega pöörduta õigeagselt arstile.
Dementsuse kahtluse korral on aga õigeaegne arstiabi väga oluline, sest arst saab vestluse, uuringute ja analüüsidega välistada dementsust meenutavad, kuid ravitavad haigused nagu põletikud, toitainete puudus, kasvajad jms. Alustada tuleks perearstist, aga võib abi saada ka psühhiaatrilt või paluda suunamist neuroloogile. Dementsust saab kindlalt diagnoosida, kui vaimsete võimete languse ravitavad põhjused on välistatud ja kui sümptomid on kestnud vähemalt 6 kuud.
Tõeline dementsus ei ole kahjuks kaasaegse meditsiini vahenditega ravitav. Paljude dementsuse vormide taga on aga ka puudulikult ravitud kaasuvad haigused ja ebatervislik eluviis. Vaimsete võimete languses mängvad kindlasti rolli ka geneetilised tegurid ning keskkond.
Dementsuse kujunemist soodustavateks teguriteks on vanem iga, ravimata kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvumine, depressioon, väheaktiivne eluviis ja suitsetamine. Nende tegurite mõjutamisega keskeas on võimalik dementsuse teket kas vältida või selle algust edasi lükata. Dementsusele võib eelneda nn kerge vaimsete võimete langus, mille puhul saab kasutada nii vaimu kui keha treenivaid võtteid, et selle süvenemist mõnevõrra peatada.
Dementsuse varajane avastamine on oluline haigele ja tema perekonnale ka seetõttu, et varases dementsuse faasis suudab inimene veel teha iseseisvaid otsuseid, mis puudutavad tema elukorraldust ja ravi. Dementsuse algstaadiumis haige ei pruugi olla automaatselt teo- ega töövõimetu, küll aga võib dementsuse diagnoosi korral tekkida piiranguid mootorsõiduki juhtimise ja tulirelva loa saamisel.
Kaugele arenenud dementsusseisundga inimesed vajavad ööpäevaringset abi ja hooldust, mis muutub omastele väga koormavaks. Mõnikord on vajalik dementse inimese hooldusasutusse suunamine. Haige ümbruskond tuleks igal juhul kohandada tema võimetele ja vajadustele vastavaks ning ennekõike mõelda ohutusele (gaasi- ja elektripliidid välja lülitada, terariistad ja tikud peita jms).
Tuleb silmas pidada, et dementsuse all kannatav inimene ei pruugi tähele panna ega väljendada oma esmavajadusi nagu tualetis käimine, söömine, pesemine. Samuti ei saa dementsusega inimese hooleks jätta tema tavapäraste koduste ravimite võtmise kohustust. Täielik tegevusetus ning üksinda toas istumine ei ole aga dementsusega isikule parim lahendus, kuigi soov dementse eest kõik esemed ära koristada on mõistetav. Pigem võib jõukohane ja meeldiv tegevus dementsusega haiget rahustada ja ennetada rahutust ning agressiivsust. Vaimsete võimete langusega inimest peaks kaasama perekondlikesse ja seltskondlikesse tegevustesse nii palju kui võimalik. Kõigile dementsusega inimeste lähedastele on aga põhisoovituseks hoolitseda ennekõike enda tervise ja heaolu eest.
Lisa: 2018. aastal loodi Sotsiaalministeeriumi hanke toel Dementsuse Kompetentsikeskus (DKK), kuhu kuuluvad Viljandi Haigla, MTÜ Elu Dementsusega, EELK Diakooniahaigla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. DKK eesmärgiks on parandada dementsusega isikute ja nende lähedaste elukvaliteeti ning üldsuse ja dementsusega tegelevate spetsialistide teadlikkust dementsusest.
Tegutseb dementsuse infoliin lähedastele ja spetsialistidele. Infoliini number on 644 6440. Regulaarselt toimuvad vastavasisulised seminarid, nn mälukohvikud, lähedastele mõeldud tugigrupid. Rohkem infot http://eludementsusega.ee
Täna , 22. märtsil toimub ka seminar “Dementsusega inimese toetamine” Viljandi Linnagaleriis (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saalis).
Seminar on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele ja omastehooldajatele. Üritus on tasuta!
21.03.2019
Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse viis parimat tööd on näitusel Sakala keskuse sammassaalis 12. aprillini. Olete oodatud tutvuma!
21.03.2019
Reedel, 22. märtsil algusega kell 14.00 toimub seminar “Dementsusega inimese toetamine”
Viljandi Linnagaleriis (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saalis).
Seminar on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele ja omastehooldajatele. Üritus on tasuta!
20.03.2019
Neljapäeval, 21. märtsil algusega orienteeruvalt kell 13.30 leiab Viljandi haigla peahoones aset evakuatsiooni- ja kriisireguleerimisõppus, mille eesmärk on kinnistada töötajate teadmisi käitumisel tulekahju korral, intensiivravi patsientide transpordil ning katkematu meditsiinilise abi tagamisel.
Loodame, et õppuse tegevused ei põhjusta patsientidele ebamugavusi.
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
15.03.2019
13.03.2019
Seminar „DEMENTSUSEGA INIMESE TOETAMINE”
22. märts 2019
Viljandi Linnagaleriis (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saal)
Seminar on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele, omastehooldajatele
Päevakava
14.00 – 14.15 Avasõnad - Ivi Normet MTÜ Elu dementsusega
14.15 – 14.45 Dementsuse diagnoosimine, psühhiaatri vaatenurk – psühhiaater dr. Katrin Kaarma Viljandi haigla ja Dementsuse Kompetentsikeskus
14.45 – 15.15 Tantsulise liikumise grupitreeningu tutvustamine – psühholoog Mari-Liis Mägi Viljandi haigla
15.15 – 15.45 KOVi poolsed teenused ja toetused – Livia Kask Viljandi Sotsiaalameti juhataja
15.45 – 16.15 Toetavad teenused SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse näitel – Kaja Koger ja Elena Erm
16.15 – 16.30 arutelu koos kohvipausiga
16.30 – 18.00 Tugigrupp dementsusega inimeste lähedastele
Registreerimine kohapeal
ÜRITUS ON TASUTA!
Korraldajad: SA Viljandi Haigla ja Dementsuse Kompetenstikeskus
11.03.2019
Pressiteade
Viljandi Haigla
Eesti Arhitektide Liit
Riigi Kinnisvara AS
Selgus Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö
Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-iga kuulutasid täna välja Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võitjad, kelleks osutusid DAGOpen OÜ arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Viljandi kesklinna rajatav 23 000m² suurune innovaatiline kompleks valmib 2023. aastal.
Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli leida Viljandi uuele haiglale ja tervisekeskusele nutikas lahendus, mis sobituks linna miljöösse ning millest kujuneks teeviit kogu Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi tulevikule.
Võidutööks kuulutati ideekavand “Elu”. Žürii märkis võidutöö kohta, et hinnati kõrgelt ideelahenduses läbimõeldud haiglateenuste funktsionaalsust ning disaini, efektiivsust ja arhitektuurilise kvaliteedi üldist paindlikkust. Hoone on sobitatud oskuslikult Viljandi linna konteksti ning liikluslahendus, auto- ja jalakäijate marsruudid on korraldatud väga nutikalt.
Linnaehituslikult on tegemist tugeva lahendusega, kus suur hoone maht on peidetud kvartali sisse. Hoone plaanilahendus on kergesti kohandatav muutuvatele vajadustele.
“Planeerimisel ja võidutöö valikul arvestasime nii patsiendi, töötaja, kogukonna, kui ka linnaruumi vajaduste ja huvidega. Elame kiiresti muutuvas maailmas ning kuna nii haigla kui ka tervisekeskus ei ole viie aasta pärast enam sellised, nagu neid praegu ette kujutame, siis oli valikul oluline ka see aspekt, kui palju võimaldab hoone dünaamilisust ja muutumise võimalust, mida teenused arengus vajavad. Loodame, et ideekonkursi võidutöö järgi valmiv hoone meeldib Viljandimaa inimestele ja on mugav ning otstarbekas,” kommenteeris žürii valikut SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere.
“Kaheetapiline arhitektuurivõistlus oli kõrgetasemeline ning õnnestunud. Selline formaat annab tellijale kindlust professionaalse tulemuse saavutamisel ning autoritele individuaalset tagasisidet ideelahenduse paremaks väljatöötamiseks,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu asepresident Kalle Komissarov.
Žürii liige, Soome arhitekt Sakari Forsman lisas, et haiglate planeerimine on üks keerukamaid ehitusprojekteerimise ülesandeid ning eriliseks väljakutseks siinjuures oli hoone sobitamine ajaloolisesse linnakeskkonda, mis oli võidutöö autoritel väga edukalt lahendatud.
Kokku laekus võistlusele 18 ideekavandit, millest viis pääsesid teise vooru ning said auhinna. Võistluse auhinnafond oli 60 000 eurot, millest 20 000 eurot pälvisid DAGOpen OÜ arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Võidupreemiat rahastab Eesti Kultuurkapital.
15 000 eurot said teise koha omanikud, VK Studio Architects, Planners & Designers CCLL ja Arhitekt 11 OÜ autorid Sander Aas, Erkki Annama, Peter Deneut, Heidi Denoulet, Eero Endjärv, Ha Minh Nguyen ja Rense Vandewalle tööga “Allikas” ning 10 000 eurot võitis kolmanda koha saavutanud ODA OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ autorite meeskond Meelika Kaarna, Egon Metusala, Sten-Mark Mändmaa, Eleriin Tekko ja Liis Uustal tööga “Tervise tänav”.
Välja anti ka kaks ergutuspreemiat summas a’ 7500 eurot: Architecture Workshop Finland Oy Eesti filiaal autorite Anssi Hakarinne, Ossi Konttinen, Martin Noorväli, Kyösti Meinilä, Oliver Mändla ja Liisi Soomann tööle “Health Village” ja HG Arhitektuur OÜ autorite Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Triin Lehtmets, Andres Ristov, Marianna Zvereva ja Agur-Andri Tarmo tööle “Tervist”.
Hoone ehitushange toimub 2021. aastal ning uus haigla ja tervisekeskuse hoone valmib 2023. aastal. Hoone projekteerimise leping sõlmitakse võitjatega lähiajal.
Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere, Eesti Arhitektide Liidu esindajad arhitektid Oliver Alver ja Emil Urbel, Soome Arhitektide Liidu esindaja arhitekt Sakari Forsman, Viljandi perearstide esindaja perearst Marje Metsur-Benzel, Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektor Enno Parker ning Viljandi peaarhitekt-arhitektuuriameti juhataja Olav Remmelkoor.
Arhitektuurvõistlus viidi läbi koostöös Viljandi Haigla, Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-iga, lisaks aitasid konkursi läbiviimisele kaasa Tartu Ülikooli Kliinikum, perearstid, haigla töötajad ning Eesti Kultuurkapital, kes eraldas võidutöö preemia.
Lisainfo:
Krista Valdvee
SA Viljandi Haigla koostööteenuste juht
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
Kalle Komissarov
Eesti Arhitektide Liidu asepresident
Tel: 55 40 203
kalle.komissarov[at]gmail.com
11.03.2019
Alates tänasest, 11. märtsist on Viljandi haiglas taas lubatud patsientide külastamine.
Palume kinni pidada külastusaegadest: tööpäevadel kell 16-19, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 10-19 (hoolekandekeskuses tööpäeviti kell 13-19, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 11-19) ning mitte külastada patsiente tõbisena.
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
27.02.2019
Viljandi haigla osaleb Eesti Haigekassa rahastatud ennetusprojektis “Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks”.
Ennetusprojekti raames saavad kõik kuni 19 (k.a.) aastased noored, kes treenivad regulaarselt (sh võistlevad) vähemalt 3 korda nädalas lisaks kehalise
k
asvatuse tundidele registreerida end terviseuuringutele vaid visiiditasu eest.
Terviseuuringule saab end registreerida Viljandi haigla registratuuri kaudu telefonil 434 3001 taastusraviarsti dr Krista Lääne vastuvõtule.
Noorsportlaste spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate noorsportlase tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest. Terviseuuringu peamisteks eesmärkideks on vastunäidustuste ja osaliste piirangute väljaselgitamine spordiga tegelemiseks ning terviseriskide kindlakstegemine, mis võivad edaspidi olla põhjuseks vigastuste, haiguste ja äkksurma tekkel
Enne spordimeditsiinilisele terviseuuringule tulekut täidab noorsportlane või lapsevanem või hooldaja tervisliku seisundi küsimustiku (vorm ESMF-1). “Jah“ vastused täpsustatakse küsimustikus ja anamneesi võtmise käigus.
Palun printige kindlasti vorm välja SIIT ja võtke vastuvõtule kaasa!
19.02.2019
Lahtiste uste päeva eesmärk on teha meid lihtsamalt leitavaks ja kohtuda koostööpartneritega. Neljapäeval, 28. veebruaril on kõik huvilised oodatud tutvuma nii uute ruumide kui ka teenuse sisuga. Meie meeskond ootab huvilisi sisse astuma kell 9-14 - tutvuma, küsima ja uudistama.
Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete teenistus asub nüüdsest uues asukohas - Viljandi haigla peahoone B-korpuse I korrusel (vaata kaardilt).
Eraldi sissepääsuga uutes ruumides on patsientidele ja lähedastele suurem privaatsus.
Kõik meie spetsialistid (õde, psühholoogid, sotsiaaltöötaja ja psühhiaater) on nüüd leitavad ühest kohast.
Teenuse grupiruumis toimuvad päeva jooksul töötoad, lühiloengud ja arutelud (orienteeruv ajakava):
kell 9 on oodatud kõik, kes uute ruumide loomisele kaasa aitasid ja oma haigla töötajad
kell 10 töötuba töötukassaga
kell 11 „Kuidas alkopatsiendiga mitte teha topelttööd?" arutelu perearstide ja -õdedega
kell 12 töötuba kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate ja sotsiaalkindlustusametiga
kell 13 „Ravida ja/või karistada?" arutelu justiitssüsteemiga
kell 14 kolleegid teistest haiglatest ja TAI-st
Kõik huvilised on oodatud!
Alkoholitarvitamise häirete teenistus asub haigla peahoone B-korpuse I korrusel, eraldi sissepääsuga Kase tee poolsel küljel.
Lisainfo: sekretär Birgit Kikerpill, tel 5866 5160 (E-R 8-16), e-post alko[at]vmh.ee
Teenust osutatakse programmi „Kainem ja tervem Eesti" raames.
15.02.2019
SA Viljandi Haigla taastusravikliinik osutab 1. augustist 2018 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust erivajadusega lastele ja tööalast rehabilitatsiooni.
Info teenuste kohta E-R 8.00-16.00
telefonil 435 2164 (Siret Tamm) või
e-posti teel reha[at]vmh.ee
Taastusravil on oluline osa nii sotsiaalses kui ka tööalases rehabilitatsioonis. Soovime teenusele saamise inimestele lähemale tuua ja mugavamaks teha. Teenuste korraldamine ühes kliinikus parandab nii teenuse kättesaadavust kui ka kvaliteeti.
Loe lähemalt siit: http://www.vmh.ee/rehabilitatsioon
01.02.2019
Rõõm on teatada, et Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse hoone arhitektuurikonkursi tähtajaks esitasid edasiarendatud kavandid kõik viis teise etappi edasipääsenud meeskonda.
Septembris väljakuulutatud rahvusvahelisele arhitektuurikonkursile esitati 18 ideekavandit, millest rahvusvaheline žürii valis novembri lõpuks teise etappi edasiarendamiseks viis.
„Ootasime põnevusega, kuidas vahepealse aja jooksul on ideid edasi arendatud. Hea meel on tõdeda, et areng on toimunud ning meie tagasisidet on arvestatud. Valiku tegemine saab olema keeruline, kuid kindlasti leiame partnerid, kellega koos uut haiglat-tervisekeskust arendama hakata,“ tõdes Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Kindlust lisab ka teadmine, et uue maakondliku haigla-tervisekeskuse ehitamiseks esitatud taotlus rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurivahenditest sai vahetult enne arhitektuurikonkursi lõpptähtaega positiivse vastuse,“ lisas ta.
Lõplik kinnitus valitsuse otsusele lisada uue Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse hoone investeeringute kavasse saabus jaanuari keskel. Investeeringu eesmärk on ehitada Viljandi kesklinna uus haigla ja tervisekeskus Viljandimaa inimestele, kus tihedas koostöös tegutseksid perearstiabi, üldhaigla ning sotsiaalteenuste pakkujad.Investeeringut toetatakse mahus ca 16 miljonit eurot tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes meetmest, mida finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond.
Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitjad kuulutatakse välja 11. märtsil Viljandis Sakala keskuses.
Võitja väljaselgitamiseks teeb tööd rahvusvaheline, arhitektidest ja tervishoiuvaldkonna inimestest koosnev žürii, kes võtab arvesse eri valdkondade ekspertide, sh Viljandi perearstide ja Viljandi haigla töötajate arvamusi, oma kogemust jagab ka Tartu Ülikooli Kliinikum.
Koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvaraga läbiviidud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse eesmärk on leida ruumiline lahendus Viljandi kesklinna rajatavale innovaatilisele kompleksile ja haljastusele, mis sobituksid ühtlasi kultuuripealinna miljöösse.
Arhitektuurivõistluse žüriisse kuuluvad:
Priit Tampere, žürii esimees, SA Viljandi Haigla juhatuse esimees
Oliver Alver, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit
Sakari Forsman, arhitekt, Soome Arhitektide Liit
Marje Metsur-Benzel, perearst, Viljandi perearstide esindaja
Enno Parker, projektidirektor, Riigi Kinnisvara AS
Olav Remmelkoor, peaarhitekt-arhitektuuriameti juhataja, Viljandi Linnavalitsus
Emil Urbel, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
28.01.2019
Täna pärastlõunal andis Männimäe Selveri juhataja Kati Pell Viljandi haiglale üle "Koos on kergem" kampaaniaga kogutud toetuse 2900 eurot.
Sel aastal soetatakse Viljandi haigla viljandimaalaste toetuse abil laborisse venoskoop. Venoskoop ehk veeniotsija on seade, mille abiga saab visualiseerida naha all paiknevaid veene ja muuta need silmale nähtavaks.
Lastel võib veresoonte leidmine olla raskendatud, kuid veeniotsija aitab veenid esile tuua, hõlbustades vereanalüüside võtmist. "Seadme abil saab veeni ühe torkega tabada, see vähendab kindlasti lastel tekkivat hirmu valu ja protseduuri ees," lisas labori vanembioanalüütik Karita Kopp.
Viljandi haigla juhatuse liige Mart Kull avaldas tänu kõikidele viljandimaalastele, kes kampaaniasumma kogunemisse oma panuse andsid.
Vasakult: vanembioanalüütik Karita Kopp, juhatuse liige ja somaatilise valdkonna ravijuht Mart Kull, Männimäe Selveri juhataja Kati Pell, Centrumi Selveri juhataja Inna Remmelgas, ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülemarst Mati Kallas
(Foto Maike Tšetšin)
Maike Tšetšin
kommunikatsioonispetsialist
maike.tsetsin[at]vmh.ee
28.01.2019
SA Viljandi Haigla erakorralise meditsiini osakonnas on kasutada 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas patsientide transpordiks mõeldud transportauto.
Patsientide tasulist transporti saab kasutada inimene, kellel endal ei ole transpordivõimalust nt kodust haiglasse, haiglast koju või hooldekodusse saamiseks. Teenus on mõeldud eelkõige ratastoolis ja/või lamava patsiendi transpordiks.
Seda teenust haigekassa ei hüvita ning teenuse eest peab maksma ise. Maksta saab nii erakorralise meditsiini osakonna vastuvõtus kui ka arvega.
Alates 1. veebruarist 2019 kehtivad patsiendi tasuliseks transpordiks uued hinnad:
1. Kuni 25 km läbimine (sihtpuhkti ja tagasi; haigla lähiümbrus kuni 12,5 x 2 km, sh. Viljandi linna ja Viiratsi asula territoorium) 25,00 eurot,
2. Üle 25 km läbimine (teekond sihtpunkti ja tagasi) on kilomeetri hinnaks 1 eur/km.
Hinna sees on autojuhi abi voodist voodini.
Transpordi tellimine ja info telefonil 5343 1650.
(Fotod Maike Tšetšin)
Maike Tšetšin
kommunikatsioonispetsialist
maike.tsetsin[at]vmh.ee
00.00.0000
1. Kas ambulatoorne vastuvõtt/plaanilised operatsioonid/ plaaniline uuring toimuvad?
• Kui te olete meie teenusele registreerunud ja teil puuduvad viirusinfektsiooni nähud (köha, palavik, hingamisraskused), siis vastuvõtt toimub. Viirusinfektsiooni nähtude korral konsulteerige palun oma perearstiga ja kui on vajalik aja edasi lükkamine, siis võtke ühendust haigla registratuuriga
Vastuvõttudele saab registreeruda läbi digiregistratuuri või helistades haigla üldregistratuuri numbril 434 3001 (E-R 08.00 – 16.00).
• Kogu haiglahoones viibimise ajal on kohustus kanda kirurgilisi maske, mida saab peahoones asuvast kontrollpunktist.
Kõigile statsionaarsele ravile või päevaravile (sh päevakirurgia), samuti osale aerosoole genereerivatele uuringutele tulevatele patsientidele on kohustuslik Covid-19 antigeenitest, mis sooritatakse enne protseduuri haigla verevõtutoas peahoone fuajees. Testimise tõttu tuleb haiglasse tulla pool tundi enne määratud aega. Patsientidega võtab haigla ise ühendust, et täpsustada haiglasse saabumise aeg. Täiendavaid kulusid patsiendile sellega ei kaasne.
2. Kas saab anda vereproovi, teha röntgenit?
Saab.
• Kui viirusinfektsiooni nähud puuduvad, siis toimub vereproovi andmine 1. korrusel registratuuri kõrval, ruum C101 – võtke palun järjekorranumber ja oodake kuni analüüside ukse kohal olevale tabloole ilmub teie number. Röntgenuuringud toimuvad tavapäraselt radioloogia osakonnas 4. korrusel. Kõik hoonesse sisenejad täidavad tervisedeklaratsiooni ja läbivad esmase triaaži.
• Viirusinfektsiooni nähtude korral on vajalik eelregistreerimine telefonil 5886 3313 (E-R 08.00 – 16.00). Antakse juhtnöörid edsiseks käitumiseks.
3. Kus saan teha Covid-testi?
• Covid-19 testimine toimub etteregistreerimisel (tel 5886 3313, E – R 08.00 – 16.00). Testi andmine toimub haiglahoone Paalalinna – poolses otsas 0. korrusel (siseneda alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse juures asuvast trepist alla).
• Perearsti või eriarsti saatekirjaga on testimine tasuta. Omal soovil testi tegemine on tasuline teenus hinnaga 65 eurot.
• NB! Viirustunnustega mitte siseneda haigla fuajeesse!
4. Kuidas saab infot haiglasse toodud patsiendi kohta?
• Infotelefonil 435 2008 (kui teie lähedane on toodud kiirabiga ja te ei tea veel, mis temast on saanud st kuhu osakonda ta on liikunud või kas üldse viibib meie asutuses).
• Vastava osakonna valveõelt (osakondade numbrid on leitavad kodulehelt: Üldinfo→Kontaktid)
5. Kuidas saan kontakti oma erialaarstiga või registreeruda eriarsti vastuvõtule?
Võtke ühendust üldregistratuuri numbril 434 3001. Vastuvõtule saate ennast registreerida ka läbi digiregistratuuri.
6. Kas isa saab viibida lapse sünni juures?
Isad/tugiisikud võivad osaleda sünnituste juures, kuid kehtivad teatud nõuded:
• Tugiisikud peavad olema terved, täitma haiglasse sisenedes tervisdeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse.
• Haiglas viibimise ajal kannab tugiisik maski ja võimalusel, ilma tungiva põhjuseta, osakonnas ega haiglahoones ei liigu.
• Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse günekoloogiliseks ultraheliks, ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile.
• Isad võivad jääda perepalatisse, kuid haiglast sisse-välja liikumist ei lubata.
• Lilli ja kingitusi palume haiglasse mitte tuua/saata.
Muudatustest teavitame koheselt läbi erinevate meediakanalite.
7. Kas lastepsühhiaatri vastuvõtt toimub?
Vastuvõtud toimuvad tavapäraselt nii kontaktvastuvõttudena kui ka virtuaalselt.
8. Kuidas pääseb EMO-sse?
EMO-sse pöördudes tuleb läbida soovituslikult telefoni teel eeltriaaž – selleks palume saabudes helistada triaaziõele telefonil 5307 0629 või helistada uksekella ja oodata, kuni teile vastu tullakse.
9. Millisel juhul pääseb patsienti külastama?
Haigla hoonetes kehtib üldine külastuskeeld. Erandjuhtudel on külastamine võimalik üksnes kokkuleppel raviarstiga.
10. Kas haiglasse pakke saab saata?
Pakke saab tuua tööpäevadel 08.00 – 16.00.Töövälisel ajal saab pakid jätta haigla peaukse ees olevasse pakiautomaati. Palume kindlasti pakile märkida saaja nimi ja osakond.
11. Kuhu ja mis kellaaegadel saan tuua laborianalüüse?
Analüüse saab tuua 1. korrusel (ruumC101) asuvasse analüüside võtmise kabinetti tööpäeviti 08.00 – 15.30. Peale eeltriaaži läbimist tehke palun järjekorraautomaadil „muud proovimaterjalid“ valik, võtke järjekorranumber ning oodake kuni analüüside ukse kohal olevale tabloole ilmub teie number.
12. Kust saan siseneda taastusravi protseduurile/teenusele?
Ambulatoorse taastusravi sissepääs asub haigla Paalalinna-poolses küljes (viidad suunavad). Võimalik on siseneda ka haigla peauksest.
Värskemad uudised
