Kuse- ja sugutrakti uuringud

TSÜSTOSKOOPIA

Uuringumeetod
Tsüstoskoopia on endoskoopiline põieuuring, mis võimaldab uurida kusepõie ja kusiti limaskesta. Uuringuks kasutades spetsiaalset instrumenti, mida nimetatakse tsüstoskoobiks.

Näidustused ja vastunäidustused
Näidustuseks on kusiti ja kusepõie haiguste (kasvaja, võõrkeha, veritsus jms.) diagnoosimine ja ravi ning ravi efektiivsuse hindamine.

Uuringu vastunäidustuseks võivad olla äge urotrakti põletik, kusiti trauma või kusiti väljendunud ahenemine.

Uuringuks ettevalmistus
Uuringueelset söömist ja joomist ei ole vaja reeglina piirata (v.a. juhul, kui uuringut on vaja teostada üldnarkoosis, mis eeldab vähemalt 6 tunnist eelnevat mittesöömist). Uuringut teostavat arsti tuleb eelnevalt informeerida, kui patsiendil on allergia või talumatus mõnede ravimite, eeskätt tuimestusvahendite (näiteks Lidokaiini, Dikaiini jt.) suhtes. Informeerida tuleb arsti ka verehüübimist vähendavate ravimite (Aspiriin, Marevan) tarvitamisest.

Uuringu teostamine
Tavaliselt on tsüstoskoopia ohutu ja hästi talutav ning teostatakse ambulatoorselt lokaalse tuimestusega, kasutades 2% Lidokaiin geeli.

Uuring teostatakse günekoloogilisel toolil. Patsient aidatakse vastavasse asendisse. Alakeha on paljas ja genitaalide piirkond puhastatakse antiseptilise lahusega ning kaetakse steriilse linaga. Kusti tuimestatakse lidokaiingeeliga. Seejärel viiakse tsüstoskoobi toru kusitisse ja lükatakse aeglaselt ja ettevaatlikult edasi kusepõide. Kusepõis täidetakse steriilse loputusvedelikuga, mis venitab põit, võimaldades arstil vaadelda kogu põie seina. Kui limaskestal leitakse ebanormaalsusi, siis on näidustatud proovitüki võtmine. Kusiti ja kusepõie täieliku vaatluse lõpetamisel tühjendatakse põis ja instrument eemaldatakse ettevaatlikult. Tsüstoskoobi sisseviimise ja protseduuri ajal palutakse patsiendil hingata rahulikult ja sügavalt, lõdvestuda ja mitte liigutada.

Alakeha ja kõhulihaste lõdvestumine, sügav ja rahulik hingamine aitavad kaasa uuringu paremale talumisele ning kusiti ja kusepõie limaskesta liigse traumeerimise vältimisele.

Uuring kestab 10-15 minutit, koos ettevalmistusega kuni pool tundi.

Patsiendi enesetunne uuringu ajal
Tsüstoskoopiline uuring on tavaliselt hästi talutav ja tüsistuste oht minimaalne.Patsiendil võib olla ebameeldiv tunne kui tsüstoskoop viiakse läbi kusiti kusepõide. Ebameeldivust ja urineerimistungi tunneb patsient sel ajal, kui vedelik on täitnud põie. Proovitüki võtmise ajal võib patsient tunda näpistust põie piirkonnas. Meestel on uuringut taluda ebameeldivam (kusiti pikem kui naistel). Eesnäärme suurenemise korral meestel võib tsüstoskoobi sisseviimine olla raskendatud.

Võimalikud tüsistused ja ohud
Uuringu järgselt võib tekkida (tavaliselt lühiajaliselt) kerge hematuuria (veri uriinis), kusiti tursumine, sage ja valulik urineerimine. Harva võib esineda urotrakti infektsiooni (põletikku). Väga haruldaseks tüsistuseks on kusiti või kusepõie vigastus, temperatuuri tõus ja vappekülm.

Uuringu tulemuste selgumine
Uuringu tulemusi selgitatakse patsiendile tsüstoskoopia ajal või kohe pärast uuringut.Juhul, kui patsiendil on võetud proovitükk, saadetakse see laborisse analüüsimiseks. Uuringu tulemused selguvad tavaliselt paari nädala jooksul.

Õpetus koduseks enesehoolduseks
Pärast uuringut võib patsient tavapärasel viisil päeva jätkata. Ebameeldivad tunnused (veri uriinis, kipitustunne, sage ja valulik urineerimine jne), mis võivad tekkida pärast uuringut, kaovad üldjuhul 24-48 tunni jooksul. Esimesel ööpäeval on soovitav rohkelt juua vedelikku (1,5-2 l), et leevendada nimetatud sümptomeid ning kiirendada nende möödumist. Hoiduda tuleb külmetamisest.

NB! Patsient peab ühendust võtma oma perearstiga või uuringut teostava arstiga, kui tal esinevad peale uuringut alljärgnevad kaebused:

uriin jääb punaseks või uriinis on verehüübeid ka pärast seda, kui ta on mitu korda urineerinud; kui ei saa urineerida kaheksa tundi pärast protseduuri; kui tekib temperatuuri tõus, vappekülm või terav valu kõhus või küljes; kui tekivad urotrakti infektsiooni tundemärgid: valu või kipitus urineerimisel; sage urineerimise tung, kuid väljub ainult väike kogus uriini; uriin on punakas, sogane või halvasti lõhnav; esineb uriini nirisemine (võimetus kontrollida uriini väljumist); valu või raskustunne alakõhus.

EESNÄÄRME BIOPSIA

Uuringumeetod
Kui eesnäärme palpatsioonil pärasoole kaudu või muude uuringute tulemusena (näiteks verest määratavale eesnäärme kasvajale viitava markeri - PSA analüüsi kõrge väärtuse tõttu) on jäänud kahtlus kasvajalisele protsessile, tuleb täpsustamiseks võtta eesnäärmest proovitükid ehk biopsia. Uuring teostatakse ultraheli kontrolli all vastavas kabinetis (vt. lisaks ultraheliuuring).

Uuringuks ettevalmistus
Uuringuks on vajalik saatekiri ja eelregistreerimine. Enne uuringut 10 päeva jooksul ei tohi võtta Aspiriini (ka “südame aspiriin”) ega muid vere vedeldajaid (Marevan). Samuti ei tohi 3 päeva jooksul kasutada teatud liiki põletikuvastaseid ravimeid ja valuvaigisteid (Ibuprofen, Indometatsiin jms). See on vajalik veritsuse vältimiseks. Kui uroloog on infektsiooni vältimiseks välja kirjutanud antibiootikumi, siis tuleb seda 24 - 28 tundi enne uuringut võtta.

Enne uuringut peaks tühjendama pärasoole (eelnevalt võib kasutada küünlaid). Kõhukinnisuse korral võib patsient ise teha väikese klistiiri.

Uuringu teostamine
Uuringu ajal patsient lamab paljastatud alakehaga vasemal küljel põlved kõverdatud. Ultraheli andur (piklik pöidlajämedune sond) viiakse pärasoolde. Anduri küljes on biopsiaseadeldis. Läbi pärasoole limaskesta võetakse ultraheli kontrolli all biopsiapüstoliga (nõelakujuline seade) vähemalt 6-8 proovitükki, mis saadetakse laborisse uurimiseks. Üldjuhul protseduur valus ei ole. Mõningane ebamugavustunne on paratamatu. Tuimestust reeglina tarvis ei ole.Uuring kestab ligikaudu 15 - 20 minutit.

Võimalikud tüsistused ja ohud
Tüsistusi esineb väga harva. Põhiliseks tüsistuseks on veritsus või vähene verejooks pärasoolest või kusepõiest. Võimalik on põletiku teke eesnäärmes. Põletikule viitab valulik urineerimine või urineerimistakistus ajutiselt turses oleva eesnäärme tõttu. Kaasneda võib ka palavik. Verejooksu (rohke vere eritus mitu päeva peale uuringut) või põletiku juhtudel tuleb kohe ühendust võtta oma raviarstiga või kutsuda kiirabi.

Uuringu tulemuste selgumine
Proovitükkide vastus jõuab saatva arsti (tavaliselt uroloogi) kätte paari nädala pärast.

Õpetus koduseks enesehoolduseks
Peale protseduuri tuleb puhata. Pole soovitav minna sauna ega kuuma vanni, duši all võib käia. Soovitav on 2-3 päeva mitte olla seksuaalvahekorras. Arsti poolt määratud aja jooksul tuleb jätkata antibiootikumi võtmist. Peale biopsia protseduuri on tavaline, kui pärasoolest eritub veidi verd. Samuti võib sperma või uriin olla kergelt verine. Mõne päeva kuni nädala möödudes peaks veritsus lakkama.

INTRAVENOOSNE UROGRAAFIA (vt. lisaks röntgenuuring)

Uuringumeetod
Intravenoosne urograafia on uuring, mille käigus uuritakse röntgenülesvõtetel neere, kusejuhasid ja kusepõit. Uuringut alustatakse ülevaatefilmiga kõhu piirkonnast. Seejärel süstitakse patsiendile veeni kaudu kontrastainet. Kontrastaine satub vereringega neerudesse ja eritub neerude ning kusejuhade kaudu kusepõide. Kontrastaine eritumise erinevates faasides tehakse neerude ja kusepõie piirkonnast mitu röntgenülesvõtet.

Näidustused
IVU-d kasutatakse neerude kuju ja suuruse, neeruvaagna ja neerukarikate ning kusejuhade ja kusepõie ehituse, asetsuse ning valendiku hindamiseks. Samuti annab see lisainformatsiooni uriiniga erituva vere, mäda, valkude või uroinfektsiooni võimalike põhjuste kohta. Erakorralise urograafia näidustuseks võib olla äge kõhu- või seljavalu, mille põhjusena kahtlustatakse neerukive. Neerukasvajate diagnostikas on IVU väheinformatiivne.

Vastunäidustused
Vastunäidustuseks on ülitundlikkus joodi sisaldavale kontrastainele. Puuduliku neerufunktsiooni korral tuleb uuringu vajalikkust põhjalikult kaaluda. Kuna ülesvõtte tegemisel kasutatakse ioniseerivat kiirgust, siis suhteliseks vastunäidustuseks on rasedus, eriti selle esimeses trimestris (vt. röntgenuuring).

Uuringuks ettevalmistus
Uuringuks on vajalik saatekiri ja eelregistreerimine. Erakorralise uuringuna tehakse IVU ilma ettevalmistuseta ja võimaluse korral valuvaigusteid kasutamata. Plaaniline uuring eeldab patsiendi soolestiku eelnevat tühjendamist.

Täiskasvanud ja lapsed üle 12 eluaasta:

Patsient peab olema uuringueelsel päeval dieedil. Süüa võib selgeid suppe, mõned kuivikud, soovi korral veidi jäätist. Juua tuleb rohkelt, umbes 2 liitrit vedelikku (vett, ilma viljalihata mahla, mõru teed või mõõdukas koguses lahjemat kohvi). Uuringueelsel õhtul antakse täiskasvanud patsiendile kõhulahtistit (nt. 4 bisakodüüli tabletti, mida ei tohi närida!) või kasutatakse pärast lõunasööki muid soole tühjendamiseks ettenähtud vahendeid (nt. Fortrans või X-Prep vastavalt kasutusjuhendile) või tehakse klistiiri. Protseduurpäeva hommikul võib samuti kergelt einestada, 2-3 tundi enne uuringut juua 1 klaas mõru teed ja süüa 1-2 kuivikut. Kõhukinnisuse puhul on vajalik 2-3 päeva jooksul süüa vedelat jäägivaba toitu. Mitte kasutada piima või koort, rasva, leiba, kartulit, riisi, värsket aed- ja puuvilja ning muid raskesti seeditavaid või gaase tekitavaid toiduaineid.

Lapsed 2-12 eluaastat:

Uuringueelsel päeval on vajalik vedelikudieet (kummelitee, selged suhkruta mahlad, puljong, suhkruvabad karastusjoogid jms.). Uuringupäeva õhtul ja uuringuhommikul teostatakse klüsm (klistiiriprits) Microlaxiga.

Lapsed 0- 2 eluaastat:

Uuringueelselt peale keskööd ei tohi last enam toita. Võib anda juua selget vedelikku (nt. teed) sõltuvalt lapse kehakaalust 100-200 ml. Uuringuhommikul kõhukinnisuse puhul teostatakse Microlaxi klüsm (sõltuvalt lapse vanusest ja kehakaalust 2,5 – 5 ml).

Võimalikud tüsistused ja ohud
Väga harva võib ülitundlikkuse puhul tekkida reaktsioon joodi sisaldavale intravenoossele kontrastainele. Kuigi uuringu tegemiseks kasutatakse röntgenikiirgust, on reaalne oht uuringul saadud kiirgusest tingitud terviserikkeks väga väike. Uuringuga saadav kiirgusdoos sõltub patsiendi kehaehitusest ja kehakaalust. Keskmine uuringuga saadav kiirgusdoos 70 kg kaaluval patsiendil on umbes 2.5 mSv (millisiivertit), sama suur kiirgusdoos saadakse looduslikust taustakiirgusest umbes 12-14 kuuga.

Uuringu tulemuste selgumine
Uuring kestab umbes üks tund. Uuringu aeg võib pikeneda, kui on vaja teha hilisemaid lisaülesvõtteid. Uuringu tulemused salvestatakse ja arhiveeritakse elektoonilisse röntgenuuringute andmebaasi, välja trükitud röntgenpilte patsiendile ja raviarstile reeglina ei väljastata. Andmebaasile on limiteeritud juurdepääs nii radioloogil kui ka raviarstil.

Radioloog vaatab ülesvőtteid, hindab ja kirjeldab neid. Trükitud vastus (röntgenpiltide kirjeldus) väljastatakse patsiendile või saadetakse tema raviarstile kokkulepitud korras.