Killud Viljandi meditsiini ajaloost on koondunud ühiste kaante vahele

2012. aasta maikuus nägi trükivalgust ajaloohuvilise ja õppejõu, mitmete Viljandi teemaliste raamatute autori Heiki Raudla koostatud „Kilde Viljandi meditsiini ajaloost“.

SA Viljandi Haigla toonase juhatuse esimehe Ülle Lumi poolt initsieeritud teose kokkupanek vältas ligemale kolm aastat ning sisaldas endas arvutuid tunde arhiivides, raamatukogudes ja Viljandi muuseumis, tutvudes väga erinevate materjalidega. Allikateks olid nii ajaleheartiklid, koosolekute protokollid, varasemad uurimistööd, fotod, retseptid jpm. Loomulikult ka vestlused haigla kauaaegsete töötajatega.

Üleskutsele lisada raamatu materjalidele mälestusi ja fotosid, vastas rõõmustavalt palju inimesi. Enamjaolt esitati fotosid nii iseenda, kui vanemate ja vanavanemate pildisalvedest. Tänu neile, ja suuresti Viljandi muuseumi arhiivile, on raamat rikastatud meeleolukate illustratsioonidega vägagi erinevatest isikutest, tegevustest, ajastutest. Ilma fotokildudeta oleks Viljandi meditsiini loos rändamine kahtlemata ühekülgsem tegevus.

Miks aga killukeste kogumik, mitte „Viljandi(maa) tervishoiu antoloogia“? Autor põhjendab seda saatesõnas järgnevalt: „Üsna pea sai aga selgeks, et sellise raamatu pealkiri peaks olema „Kilde Viljandi meditsiini ajaloost“. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks on kõik meditsiini valdkonnad omavahel tihedalt seotud ja teiseks on materjali raamatu koostamiseks ebaühtlaselt. Et kõigest ja kõigist kirjutada, tulnuks koostada mitu raamatut.“

Haigla ajaloo kogumikus on jälgitud nii statsionaarse kui ambulatoorse ravi arengut Viljandi linnas alates esimeste raviasutuste tekkest 13. sajandil. Pidevamalt saab raviasutuste arengulugu jälgida alates 1827. aastast, mil Viljandis avati linna kaitseväe haigla valitsusele alluv linnahaigla. Sellest, tänasel Järve tänaval asunud puithoones tegutsenud 20 voodikohaga asutusest loeb oma ajalugu ka praegune Viljandi haigla. Kümme aastat tagasi alguse saanud sihtasutuse teise poole moodustas aga üle-eestilise tuntuse ja pikkade traditsioonidega Jämejala psühhiaatriahaigla, mille 1897. aastal alanud kujunemislugu raamatus ka põhjalikuma käsituse osaliseks saab.

Veel leiab kogumikust väikese ülevaate Hippokratese vande kujunemisloost Eestis, Viljandi haigekassa, apteekide, meditsiinilise keskkooli, arstide liidu ning emade ja laste nõuandla tegevusest ning valiku aegade jooksul Viljandis töötanud arstide jt tervishoiutöötajate lühi-elulugusid.

Leidub ka mitmeid värvikaid lugusid sellest, kuidas legendaarne dr Mats Nõges 1930. aastatel Viljandi linnavalitsusega kohut käis, dr August Rosenfeld(t) 5-aastase poisikese ajust „montekristo-pistoli“ kuuli välja lõikas, kuidas loteriivõiduga Viljandi Tervisekeskuse hoonele algus pandi ja millised värvikad üritused ning kuritegelikud lood Jämejala vaimuhaiglas aset on leidnud.

Kildu, kui vaadata selle sõna slängi-poolt, saab raamatus ka, eriti, mis puudutab Jämejala teemat rahvasuus.

Raamatu ilmumist kajastasid ERRi uudised.

Olav Renno kirjutas raamatust tutvustuse maakonnalehes "Sakala"

"Kilde Viljandi meditsiini ajaloost" valiti SA Viljandi Haigla 2012. aasta teoks.

Raamatu fail: Kilde_Viljandi_meditsiini_ajaloost_H_Raudla_2012