27.03.2019
Kutsume radioloogia seminarile teisipäeval, 30. aprillil algusega kell 12 Viljandi haigla III korruse koosolekuruumis.
Seminari eesmärgiks on radioloogia põhiprintsiipide ja tänapäevaste põhisuundade tutvustamine.
Seminarile ootame Viljandi haigla arste, õdesid, radioloogiatehnikuid, maakonna perearste ning koostööpartnereid (Põltsamaa Tervis).
Registreeruda saab kuni 18.aprillini SIIN.
25.03.2019
Eestimaalaste suure toetuse tõttu 2018. aastal toimunud 100 000 uue geenidoonori kogumise projektile ning personaalmeditsiini arendamiseks on riik teinud võimalikuks uute geenidoonorite jätkuva kaasamise 2019. aastal. Alanud aastal saab Geenivaramuga liituda veel 50 000 inimest.
2018. aasta tulemused näitavad, et eestimaalaste huvi geenidoonoriks saamise vastu on väga suur. Üheksa kuuga liitus Geenivaramuga üle 100 000 uue geenidoonori. Kokku on praeguseks Geenivaramus üle 150 000 inimese andmed ehk ligi 15% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Käesoleval aastal on võimalik liituda veel 50 000 eestimaalasel.
Samaaegselt uute geenidoonorite andmete kogumisega on Eesti riik alustanud koostöös teadlaste ja meedikutega infotehnoloogiliste lahenduste loomist geeniandmete kättesaadavaks tegemiseks tervise infosüsteemi kaudu. See annab kõigile geenidoonoritele võimaluse tutvuda oma personaalsete geneetiliste riskidega. Geenidoonorite nõusolekul saavad ka arstid tulevikus kasutada geeniinfot haiguste ennetamiseks ja raviks.
Viljandi haiglas saab vereproovi anda laboris 4. korrusel B-korpuses, toas B438 järgnevatel aegadel:
E ja K 8-15, T ja N 8-12.
Proovi andmiseks eelnevalt aega broneerima ei pea. Võimalusel tuleks olla 4 tundi söömata. Geenidoonoriks võivad saada kõik eestimaalased, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja kes pole juba varem liitunud Geenivaramuga. Kõrge vanus ega haigused pole takistuseks.
Kogu vajaliku informatsiooni geenidoonorluse ja sellest saadava kasu kohta leiate veebilehelt geenidoonor.ee, helistades tööpäeviti 9-17 meie infotelefonile 520 6959 või kirjutades info[at]geenidoonor.ee.
22.03.2019
Dementsus - kas vanema ea paratamatus?
Katrin Põld, Viljandi Haigla neuroloog, sisekliiniku ülemarst
Dementsus on sage probleem vanemaealistel inimestel. Dementsusest rägitakse vahel kui vananemise praratamatust kaasnähust, ometi ei ole dementsus sugugi sama, mis normaalne vananemine. Dementsus on raske, süveneva kuluga ja eamasti ravimatu haigus.
Dementsusega inimene lakkab varem või hiljem olemast tema ise - lisaks mäluhäiretele võivad dementsusseisundiga kaasneda kalduvus ekselda ja eksida, kahtlustav, kiuslik käitumine, meeleolu- ja uneprobleemid, hõikumine, kõnehäired, sihitud tegevused. Hetkel on maailmas hinnanguliselt 40-50 miljonit dementset isikut ning aastaks 2050 võib see arv kolmekordistuda. Kõige sagedasem dementsuse põhjus on Alzheimeri tõbi.
Teisteks dementsuse põhjusteks on aju-veresoonkonna haigused, läbipõetud insult, Parkinsoni tõbi, kroonilised nakkushaigused ja teised kaasuvad ja läbi põetud haigused (nt kilpnäärme alatalitlus, ajutrauma või mürgistus).
Dementsuse kujunemise aluseks on närvirakkude ja närvijätkete kahjustus ja häving. See viib lõpuks ajukärbumiseni, mis on sedatatav aju-uuringutega nagu nt kompuutertomograafia. Tüüpilisel juhul arevenad muutused ajus nii aeglaselt, et seda on raske märgata nii inimesel endal kui tema lähedastel. Sageli peetakse eaka sugulase muutunud käitumist ka lihtsalt veidruseks või meeleolulanguseks ega pöörduta õigeagselt arstile.
Dementsuse kahtluse korral on aga õigeaegne arstiabi väga oluline, sest arst saab vestluse, uuringute ja analüüsidega välistada dementsust meenutavad, kuid ravitavad haigused nagu põletikud, toitainete puudus, kasvajad jms. Alustada tuleks perearstist, aga võib abi saada ka psühhiaatrilt või paluda suunamist neuroloogile. Dementsust saab kindlalt diagnoosida, kui vaimsete võimete languse ravitavad põhjused on välistatud ja kui sümptomid on kestnud vähemalt 6 kuud.
Tõeline dementsus ei ole kahjuks kaasaegse meditsiini vahenditega ravitav. Paljude dementsuse vormide taga on aga ka puudulikult ravitud kaasuvad haigused ja ebatervislik eluviis. Vaimsete võimete languses mängvad kindlasti rolli ka geneetilised tegurid ning keskkond.
Dementsuse kujunemist soodustavateks teguriteks on vanem iga, ravimata kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvumine, depressioon, väheaktiivne eluviis ja suitsetamine. Nende tegurite mõjutamisega keskeas on võimalik dementsuse teket kas vältida või selle algust edasi lükata. Dementsusele võib eelneda nn kerge vaimsete võimete langus, mille puhul saab kasutada nii vaimu kui keha treenivaid võtteid, et selle süvenemist mõnevõrra peatada.
Dementsuse varajane avastamine on oluline haigele ja tema perekonnale ka seetõttu, et varases dementsuse faasis suudab inimene veel teha iseseisvaid otsuseid, mis puudutavad tema elukorraldust ja ravi. Dementsuse algstaadiumis haige ei pruugi olla automaatselt teo- ega töövõimetu, küll aga võib dementsuse diagnoosi korral tekkida piiranguid mootorsõiduki juhtimise ja tulirelva loa saamisel.
Kaugele arenenud dementsusseisundga inimesed vajavad ööpäevaringset abi ja hooldust, mis muutub omastele väga koormavaks. Mõnikord on vajalik dementse inimese hooldusasutusse suunamine. Haige ümbruskond tuleks igal juhul kohandada tema võimetele ja vajadustele vastavaks ning ennekõike mõelda ohutusele (gaasi- ja elektripliidid välja lülitada, terariistad ja tikud peita jms).
Tuleb silmas pidada, et dementsuse all kannatav inimene ei pruugi tähele panna ega väljendada oma esmavajadusi nagu tualetis käimine, söömine, pesemine. Samuti ei saa dementsusega inimese hooleks jätta tema tavapäraste koduste ravimite võtmise kohustust. Täielik tegevusetus ning üksinda toas istumine ei ole aga dementsusega isikule parim lahendus, kuigi soov dementse eest kõik esemed ära koristada on mõistetav. Pigem võib jõukohane ja meeldiv tegevus dementsusega haiget rahustada ja ennetada rahutust ning agressiivsust. Vaimsete võimete langusega inimest peaks kaasama perekondlikesse ja seltskondlikesse tegevustesse nii palju kui võimalik. Kõigile dementsusega inimeste lähedastele on aga põhisoovituseks hoolitseda ennekõike enda tervise ja heaolu eest.
Lisa: 2018. aastal loodi Sotsiaalministeeriumi hanke toel Dementsuse Kompetentsikeskus (DKK), kuhu kuuluvad Viljandi Haigla, MTÜ Elu Dementsusega, EELK Diakooniahaigla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. DKK eesmärgiks on parandada dementsusega isikute ja nende lähedaste elukvaliteeti ning üldsuse ja dementsusega tegelevate spetsialistide teadlikkust dementsusest.
Tegutseb dementsuse infoliin lähedastele ja spetsialistidele. Infoliini number on 644 6440. Regulaarselt toimuvad vastavasisulised seminarid, nn mälukohvikud, lähedastele mõeldud tugigrupid. Rohkem infot http://eludementsusega.ee
Täna , 22. märtsil toimub ka seminar “Dementsusega inimese toetamine” Viljandi Linnagaleriis (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saalis).
Seminar on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele ja omastehooldajatele. Üritus on tasuta!
21.03.2019
Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse viis parimat tööd on näitusel Sakala keskuse sammassaalis 12. aprillini. Olete oodatud tutvuma!
21.03.2019
Reedel, 22. märtsil algusega kell 14.00 toimub seminar “Dementsusega inimese toetamine”
Viljandi Linnagaleriis (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saalis).
Seminar on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele ja omastehooldajatele. Üritus on tasuta!
20.03.2019
Neljapäeval, 21. märtsil algusega orienteeruvalt kell 13.30 leiab Viljandi haigla peahoones aset evakuatsiooni- ja kriisireguleerimisõppus, mille eesmärk on kinnistada töötajate teadmisi käitumisel tulekahju korral, intensiivravi patsientide transpordil ning katkematu meditsiinilise abi tagamisel.
Loodame, et õppuse tegevused ei põhjusta patsientidele ebamugavusi.
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
15.03.2019
13.03.2019
Seminar „DEMENTSUSEGA INIMESE TOETAMINE”
22. märts 2019
Viljandi Linnagaleriis (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saal)
Seminar on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele, omastehooldajatele
Päevakava
14.00 – 14.15 Avasõnad - Ivi Normet MTÜ Elu dementsusega
14.15 – 14.45 Dementsuse diagnoosimine, psühhiaatri vaatenurk – psühhiaater dr. Katrin Kaarma Viljandi haigla ja Dementsuse Kompetentsikeskus
14.45 – 15.15 Tantsulise liikumise grupitreeningu tutvustamine – psühholoog Mari-Liis Mägi Viljandi haigla
15.15 – 15.45 KOVi poolsed teenused ja toetused – Livia Kask Viljandi Sotsiaalameti juhataja
15.45 – 16.15 Toetavad teenused SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse näitel – Kaja Koger ja Elena Erm
16.15 – 16.30 arutelu koos kohvipausiga
16.30 – 18.00 Tugigrupp dementsusega inimeste lähedastele
Registreerimine kohapeal
ÜRITUS ON TASUTA!
Korraldajad: SA Viljandi Haigla ja Dementsuse Kompetenstikeskus
11.03.2019
Pressiteade
Viljandi Haigla
Eesti Arhitektide Liit
Riigi Kinnisvara AS
Selgus Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö
Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-iga kuulutasid täna välja Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võitjad, kelleks osutusid DAGOpen OÜ arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Viljandi kesklinna rajatav 23 000m² suurune innovaatiline kompleks valmib 2023. aastal.
Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli leida Viljandi uuele haiglale ja tervisekeskusele nutikas lahendus, mis sobituks linna miljöösse ning millest kujuneks teeviit kogu Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi tulevikule.
Võidutööks kuulutati ideekavand “Elu”. Žürii märkis võidutöö kohta, et hinnati kõrgelt ideelahenduses läbimõeldud haiglateenuste funktsionaalsust ning disaini, efektiivsust ja arhitektuurilise kvaliteedi üldist paindlikkust. Hoone on sobitatud oskuslikult Viljandi linna konteksti ning liikluslahendus, auto- ja jalakäijate marsruudid on korraldatud väga nutikalt.
Linnaehituslikult on tegemist tugeva lahendusega, kus suur hoone maht on peidetud kvartali sisse. Hoone plaanilahendus on kergesti kohandatav muutuvatele vajadustele.
“Planeerimisel ja võidutöö valikul arvestasime nii patsiendi, töötaja, kogukonna, kui ka linnaruumi vajaduste ja huvidega. Elame kiiresti muutuvas maailmas ning kuna nii haigla kui ka tervisekeskus ei ole viie aasta pärast enam sellised, nagu neid praegu ette kujutame, siis oli valikul oluline ka see aspekt, kui palju võimaldab hoone dünaamilisust ja muutumise võimalust, mida teenused arengus vajavad. Loodame, et ideekonkursi võidutöö järgi valmiv hoone meeldib Viljandimaa inimestele ja on mugav ning otstarbekas,” kommenteeris žürii valikut SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere.
“Kaheetapiline arhitektuurivõistlus oli kõrgetasemeline ning õnnestunud. Selline formaat annab tellijale kindlust professionaalse tulemuse saavutamisel ning autoritele individuaalset tagasisidet ideelahenduse paremaks väljatöötamiseks,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu asepresident Kalle Komissarov.
Žürii liige, Soome arhitekt Sakari Forsman lisas, et haiglate planeerimine on üks keerukamaid ehitusprojekteerimise ülesandeid ning eriliseks väljakutseks siinjuures oli hoone sobitamine ajaloolisesse linnakeskkonda, mis oli võidutöö autoritel väga edukalt lahendatud.
Kokku laekus võistlusele 18 ideekavandit, millest viis pääsesid teise vooru ning said auhinna. Võistluse auhinnafond oli 60 000 eurot, millest 20 000 eurot pälvisid DAGOpen OÜ arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Võidupreemiat rahastab Eesti Kultuurkapital.
15 000 eurot said teise koha omanikud, VK Studio Architects, Planners & Designers CCLL ja Arhitekt 11 OÜ autorid Sander Aas, Erkki Annama, Peter Deneut, Heidi Denoulet, Eero Endjärv, Ha Minh Nguyen ja Rense Vandewalle tööga “Allikas” ning 10 000 eurot võitis kolmanda koha saavutanud ODA OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ autorite meeskond Meelika Kaarna, Egon Metusala, Sten-Mark Mändmaa, Eleriin Tekko ja Liis Uustal tööga “Tervise tänav”.
Välja anti ka kaks ergutuspreemiat summas a’ 7500 eurot: Architecture Workshop Finland Oy Eesti filiaal autorite Anssi Hakarinne, Ossi Konttinen, Martin Noorväli, Kyösti Meinilä, Oliver Mändla ja Liisi Soomann tööle “Health Village” ja HG Arhitektuur OÜ autorite Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Triin Lehtmets, Andres Ristov, Marianna Zvereva ja Agur-Andri Tarmo tööle “Tervist”.
Hoone ehitushange toimub 2021. aastal ning uus haigla ja tervisekeskuse hoone valmib 2023. aastal. Hoone projekteerimise leping sõlmitakse võitjatega lähiajal.
Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere, Eesti Arhitektide Liidu esindajad arhitektid Oliver Alver ja Emil Urbel, Soome Arhitektide Liidu esindaja arhitekt Sakari Forsman, Viljandi perearstide esindaja perearst Marje Metsur-Benzel, Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektor Enno Parker ning Viljandi peaarhitekt-arhitektuuriameti juhataja Olav Remmelkoor.
Arhitektuurvõistlus viidi läbi koostöös Viljandi Haigla, Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-iga, lisaks aitasid konkursi läbiviimisele kaasa Tartu Ülikooli Kliinikum, perearstid, haigla töötajad ning Eesti Kultuurkapital, kes eraldas võidutöö preemia.
Lisainfo:
Krista Valdvee
SA Viljandi Haigla koostööteenuste juht
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
Kalle Komissarov
Eesti Arhitektide Liidu asepresident
Tel: 55 40 203
kalle.komissarov[at]gmail.com
11.03.2019
Alates tänasest, 11. märtsist on Viljandi haiglas taas lubatud patsientide külastamine.
Palume kinni pidada külastusaegadest: tööpäevadel kell 16-19, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 10-19 (hoolekandekeskuses tööpäeviti kell 13-19, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 11-19) ning mitte külastada patsiente tõbisena.
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
27.02.2019
Viljandi haigla osaleb Eesti Haigekassa rahastatud ennetusprojektis “Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks”.
Ennetusprojekti raames saavad kõik kuni 19 (k.a.) aastased noored, kes treenivad regulaarselt (sh võistlevad) vähemalt 3 korda nädalas lisaks kehalise
k
asvatuse tundidele registreerida end terviseuuringutele vaid visiiditasu eest.
Terviseuuringule saab end registreerida Viljandi haigla registratuuri kaudu telefonil 434 3001 taastusraviarsti dr Krista Lääne vastuvõtule.
Noorsportlaste spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate noorsportlase tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest. Terviseuuringu peamisteks eesmärkideks on vastunäidustuste ja osaliste piirangute väljaselgitamine spordiga tegelemiseks ning terviseriskide kindlakstegemine, mis võivad edaspidi olla põhjuseks vigastuste, haiguste ja äkksurma tekkel
Enne spordimeditsiinilisele terviseuuringule tulekut täidab noorsportlane või lapsevanem või hooldaja tervisliku seisundi küsimustiku (vorm ESMF-1). “Jah“ vastused täpsustatakse küsimustikus ja anamneesi võtmise käigus.
Palun printige kindlasti vorm välja SIIT ja võtke vastuvõtule kaasa!
19.02.2019
Lahtiste uste päeva eesmärk on teha meid lihtsamalt leitavaks ja kohtuda koostööpartneritega. Neljapäeval, 28. veebruaril on kõik huvilised oodatud tutvuma nii uute ruumide kui ka teenuse sisuga. Meie meeskond ootab huvilisi sisse astuma kell 9-14 - tutvuma, küsima ja uudistama.
Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete teenistus asub nüüdsest uues asukohas - Viljandi haigla peahoone B-korpuse I korrusel (vaata kaardilt).
Eraldi sissepääsuga uutes ruumides on patsientidele ja lähedastele suurem privaatsus.
Kõik meie spetsialistid (õde, psühholoogid, sotsiaaltöötaja ja psühhiaater) on nüüd leitavad ühest kohast.
Teenuse grupiruumis toimuvad päeva jooksul töötoad, lühiloengud ja arutelud (orienteeruv ajakava):
kell 9 on oodatud kõik, kes uute ruumide loomisele kaasa aitasid ja oma haigla töötajad
kell 10 töötuba töötukassaga
kell 11 „Kuidas alkopatsiendiga mitte teha topelttööd?" arutelu perearstide ja -õdedega
kell 12 töötuba kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate ja sotsiaalkindlustusametiga
kell 13 „Ravida ja/või karistada?" arutelu justiitssüsteemiga
kell 14 kolleegid teistest haiglatest ja TAI-st
Kõik huvilised on oodatud!
Alkoholitarvitamise häirete teenistus asub haigla peahoone B-korpuse I korrusel, eraldi sissepääsuga Kase tee poolsel küljel.
Lisainfo: sekretär Birgit Kikerpill, tel 5866 5160 (E-R 8-16), e-post alko[at]vmh.ee
Teenust osutatakse programmi „Kainem ja tervem Eesti" raames.
15.02.2019
SA Viljandi Haigla taastusravikliinik osutab 1. augustist 2018 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust erivajadusega lastele ja tööalast rehabilitatsiooni.
Info teenuste kohta E-R 8.00-16.00
telefonil 435 2164 (Siret Tamm) või
e-posti teel reha[at]vmh.ee
Taastusravil on oluline osa nii sotsiaalses kui ka tööalases rehabilitatsioonis. Soovime teenusele saamise inimestele lähemale tuua ja mugavamaks teha. Teenuste korraldamine ühes kliinikus parandab nii teenuse kättesaadavust kui ka kvaliteeti.
Loe lähemalt siit: http://www.vmh.ee/rehabilitatsioon
01.02.2019
Rõõm on teatada, et Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse hoone arhitektuurikonkursi tähtajaks esitasid edasiarendatud kavandid kõik viis teise etappi edasipääsenud meeskonda.
Septembris väljakuulutatud rahvusvahelisele arhitektuurikonkursile esitati 18 ideekavandit, millest rahvusvaheline žürii valis novembri lõpuks teise etappi edasiarendamiseks viis.
„Ootasime põnevusega, kuidas vahepealse aja jooksul on ideid edasi arendatud. Hea meel on tõdeda, et areng on toimunud ning meie tagasisidet on arvestatud. Valiku tegemine saab olema keeruline, kuid kindlasti leiame partnerid, kellega koos uut haiglat-tervisekeskust arendama hakata,“ tõdes Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Kindlust lisab ka teadmine, et uue maakondliku haigla-tervisekeskuse ehitamiseks esitatud taotlus rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurivahenditest sai vahetult enne arhitektuurikonkursi lõpptähtaega positiivse vastuse,“ lisas ta.
Lõplik kinnitus valitsuse otsusele lisada uue Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse hoone investeeringute kavasse saabus jaanuari keskel. Investeeringu eesmärk on ehitada Viljandi kesklinna uus haigla ja tervisekeskus Viljandimaa inimestele, kus tihedas koostöös tegutseksid perearstiabi, üldhaigla ning sotsiaalteenuste pakkujad.Investeeringut toetatakse mahus ca 16 miljonit eurot tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes meetmest, mida finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond.
Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitjad kuulutatakse välja 11. märtsil Viljandis Sakala keskuses.
Võitja väljaselgitamiseks teeb tööd rahvusvaheline, arhitektidest ja tervishoiuvaldkonna inimestest koosnev žürii, kes võtab arvesse eri valdkondade ekspertide, sh Viljandi perearstide ja Viljandi haigla töötajate arvamusi, oma kogemust jagab ka Tartu Ülikooli Kliinikum.
Koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvaraga läbiviidud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse eesmärk on leida ruumiline lahendus Viljandi kesklinna rajatavale innovaatilisele kompleksile ja haljastusele, mis sobituksid ühtlasi kultuuripealinna miljöösse.
Arhitektuurivõistluse žüriisse kuuluvad:
Priit Tampere, žürii esimees, SA Viljandi Haigla juhatuse esimees
Oliver Alver, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit
Sakari Forsman, arhitekt, Soome Arhitektide Liit
Marje Metsur-Benzel, perearst, Viljandi perearstide esindaja
Enno Parker, projektidirektor, Riigi Kinnisvara AS
Olav Remmelkoor, peaarhitekt-arhitektuuriameti juhataja, Viljandi Linnavalitsus
Emil Urbel, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee[at]vmh.ee
28.01.2019
Täna pärastlõunal andis Männimäe Selveri juhataja Kati Pell Viljandi haiglale üle "Koos on kergem" kampaaniaga kogutud toetuse 2900 eurot.
Sel aastal soetatakse Viljandi haigla viljandimaalaste toetuse abil laborisse venoskoop. Venoskoop ehk veeniotsija on seade, mille abiga saab visualiseerida naha all paiknevaid veene ja muuta need silmale nähtavaks.
Lastel võib veresoonte leidmine olla raskendatud, kuid veeniotsija aitab veenid esile tuua, hõlbustades vereanalüüside võtmist. "Seadme abil saab veeni ühe torkega tabada, see vähendab kindlasti lastel tekkivat hirmu valu ja protseduuri ees," lisas labori vanembioanalüütik Karita Kopp.
Viljandi haigla juhatuse liige Mart Kull avaldas tänu kõikidele viljandimaalastele, kes kampaaniasumma kogunemisse oma panuse andsid.
Vasakult: vanembioanalüütik Karita Kopp, juhatuse liige ja somaatilise valdkonna ravijuht Mart Kull, Männimäe Selveri juhataja Kati Pell, Centrumi Selveri juhataja Inna Remmelgas, ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülemarst Mati Kallas
(Foto Maike Tšetšin)
Maike Tšetšin
kommunikatsioonispetsialist
maike.tsetsin[at]vmh.ee
28.01.2019
SA Viljandi Haigla erakorralise meditsiini osakonnas on kasutada 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas patsientide transpordiks mõeldud transportauto.
Patsientide tasulist transporti saab kasutada inimene, kellel endal ei ole transpordivõimalust nt kodust haiglasse, haiglast koju või hooldekodusse saamiseks. Teenus on mõeldud eelkõige ratastoolis ja/või lamava patsiendi transpordiks.
Seda teenust haigekassa ei hüvita ning teenuse eest peab maksma ise. Maksta saab nii erakorralise meditsiini osakonna vastuvõtus kui ka arvega.
Alates 1. veebruarist 2019 kehtivad patsiendi tasuliseks transpordiks uued hinnad:
1. Kuni 25 km läbimine (sihtpuhkti ja tagasi; haigla lähiümbrus kuni 12,5 x 2 km, sh. Viljandi linna ja Viiratsi asula territoorium) 25,00 eurot,
2. Üle 25 km läbimine (teekond sihtpunkti ja tagasi) on kilomeetri hinnaks 1 eur/km.
Hinna sees on autojuhi abi voodist voodini.
Transpordi tellimine ja info telefonil 5343 1650.
(Fotod Maike Tšetšin)
Maike Tšetšin
kommunikatsioonispetsialist
maike.tsetsin[at]vmh.ee
00.00.0000
1. Kas ambulatoorne vastuvõtt/plaanilised operatsioonid/ plaaniline uuring toimuvad?
• Kui te olete meie teenusele registreerunud ja teil puuduvad viirusinfektsiooni nähud (köha, palavik, hingamisraskused), siis vastuvõtt toimub. Viirusinfektsiooni nähtude korral konsulteerige palun oma perearstiga ja kui on vajalik aja edasi lükkamine, siis võtke ühendust haigla registratuuriga
Vastuvõttudele saab registreeruda läbi digiregistratuuri või helistades haigla üldregistratuuri numbril 434 3001 (E-R 08.00 – 16.00).
• Kogu haiglahoones viibimise ajal on kohustus kanda kirurgilisi maske, mida saab peahoones asuvast kontrollpunktist.
Kõigile statsionaarsele ravile või päevaravile (sh päevakirurgia), samuti osale aerosoole genereerivatele uuringutele tulevatele patsientidele on kohustuslik Covid-19 antigeenitest, mis sooritatakse enne protseduuri haigla verevõtutoas peahoone fuajees. Testimise tõttu tuleb haiglasse tulla pool tundi enne määratud aega. Patsientidega võtab haigla ise ühendust, et täpsustada haiglasse saabumise aeg. Täiendavaid kulusid patsiendile sellega ei kaasne.
2. Kas saab anda vereproovi, teha röntgenit?
Saab.
• Kui viirusinfektsiooni nähud puuduvad, siis toimub vereproovi andmine 1. korrusel registratuuri kõrval, ruum C101 – võtke palun järjekorranumber ja oodake kuni analüüside ukse kohal olevale tabloole ilmub teie number. Röntgenuuringud toimuvad tavapäraselt radioloogia osakonnas 4. korrusel. Kõik hoonesse sisenejad täidavad tervisedeklaratsiooni ja läbivad esmase triaaži.
• Viirusinfektsiooni nähtude korral on vajalik eelregistreerimine telefonil 5886 3313 (E-R 08.00 – 16.00). Antakse juhtnöörid edsiseks käitumiseks.
3. Kus saan teha Covid-testi?
• Covid-19 testimine toimub etteregistreerimisel (tel 5886 3313, E – R 08.00 – 16.00). Testi andmine toimub haiglahoone Paalalinna – poolses otsas 0. korrusel (siseneda alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse juures asuvast trepist alla).
• Perearsti või eriarsti saatekirjaga on testimine tasuta. Omal soovil testi tegemine on tasuline teenus hinnaga 65 eurot.
• NB! Viirustunnustega mitte siseneda haigla fuajeesse!
4. Kuidas saab infot haiglasse toodud patsiendi kohta?
• Infotelefonil 435 2008 (kui teie lähedane on toodud kiirabiga ja te ei tea veel, mis temast on saanud st kuhu osakonda ta on liikunud või kas üldse viibib meie asutuses).
• Vastava osakonna valveõelt (osakondade numbrid on leitavad kodulehelt: Üldinfo→Kontaktid)
5. Kuidas saan kontakti oma erialaarstiga või registreeruda eriarsti vastuvõtule?
Võtke ühendust üldregistratuuri numbril 434 3001. Vastuvõtule saate ennast registreerida ka läbi digiregistratuuri.
6. Kas isa saab viibida lapse sünni juures?
Isad/tugiisikud võivad osaleda sünnituste juures, kuid kehtivad teatud nõuded:
• Tugiisikud peavad olema terved, täitma haiglasse sisenedes tervisdeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse.
• Haiglas viibimise ajal kannab tugiisik maski ja võimalusel, ilma tungiva põhjuseta, osakonnas ega haiglahoones ei liigu.
• Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse günekoloogiliseks ultraheliks, ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile.
• Isad võivad jääda perepalatisse, kuid haiglast sisse-välja liikumist ei lubata.
• Lilli ja kingitusi palume haiglasse mitte tuua/saata.
Muudatustest teavitame koheselt läbi erinevate meediakanalite.
7. Kas lastepsühhiaatri vastuvõtt toimub?
Vastuvõtud toimuvad tavapäraselt nii kontaktvastuvõttudena kui ka virtuaalselt.
8. Kuidas pääseb EMO-sse?
EMO-sse pöördudes tuleb läbida soovituslikult telefoni teel eeltriaaž – selleks palume saabudes helistada triaaziõele telefonil 5307 0629 või helistada uksekella ja oodata, kuni teile vastu tullakse.
9. Millisel juhul pääseb patsienti külastama?
Haigla hoonetes kehtib üldine külastuskeeld. Erandjuhtudel on külastamine võimalik üksnes kokkuleppel raviarstiga.
10. Kas haiglasse pakke saab saata?
Pakke saab tuua tööpäevadel 08.00 – 16.00.Töövälisel ajal saab pakid jätta haigla peaukse ees olevasse pakiautomaati. Palume kindlasti pakile märkida saaja nimi ja osakond.
11. Kuhu ja mis kellaaegadel saan tuua laborianalüüse?
Analüüse saab tuua 1. korrusel (ruumC101) asuvasse analüüside võtmise kabinetti tööpäeviti 08.00 – 15.30. Peale eeltriaaži läbimist tehke palun järjekorraautomaadil „muud proovimaterjalid“ valik, võtke järjekorranumber ning oodake kuni analüüside ukse kohal olevale tabloole ilmub teie number.
12. Kust saan siseneda taastusravi protseduurile/teenusele?
Ambulatoorse taastusravi sissepääs asub haigla Paalalinna-poolses küljes (viidad suunavad). Võimalik on siseneda ka haigla peauksest.
Värskemad uudised
