NB! Muudatused EMOsse pöördumisel!

12.05.2020

Triaaž ei toimu enam konteinerhaiglas. EMO sissepääs on piiratud, uks on lukus. Erakorralist meditsiiniabi vajavad patsiendid peavad  helistama triaažiõele numbril 53070629, et saaks eelnevalt teostada pretriaaži, mille käigus otsustatakse, kuhu patsient suunatakse. EMOsse pääseb ka uksekella helistades, siis tuleb arvestada mõningase ooteajaga. Enne EMOsse sisenemist desinfitseeritakse käed, pannakse ette mask ja mõõdetakse kehatemperatuuri.

Konteinerhaiglas võetakse proove üksnes Covid kahtlusega inimestelt perearsti saatekirja alusel. Proovide andmisel on vajalik eelnev registreerimine telefoni teel numbril 5886 3313 (esmaspäevast reedeni 8-16.00). Plaanilised haiglaravile tulevad patsiendid sisenevad haiglasse EMO kaudu ainult nädalavahetusel, muul ajal peauksest, täidavad tervisedeklaratsiooni, loo vormistamise ja riietamisega tegeleb vastav töötaja. 

 

Ene Veiksaar

Viljandi haigla

kommunikatsioonijuht

 

Viljandi haigla tänab oma koostööpartnereid

12.05.2020

Viljandi haigla tänab oma koostööpartnereid, kes eriolukorras meile oma abikäe ulatasid – Park hotell majutas meile üle Eesti appi tulnud arste-õdesid; Cleanmanagement OÜ viis meie juures läbi koolituse  haigla puhastusteenindajatele ja uuele puhastustiimile; Cramo andis meile tasuta piirdeaiad konteinerhaigla juurde; Tõnno Habicht – OÜ OVO tegi konteinerhaiglale tasuta kujunduse; PrintBest toetas patsiendi infovoldikute trükkimist; Nordmel OÜ tõi usinatele töömesilastele mett; Rein Kessler – Mulgi Ehitus OÜ kinkis haiglasse appi tulnud töötajale jalgratta, et ta saaks vajadusel igal ajal tööle sõita; Recrur andis meile tasuta kasutada värbamistarkvara ja CV keskuses olid eriolukorras töökuulutused tasuta. Paalalinna kool eesotsas direktor Avo Paloga aitas meil korraldada doonoripäevi oma koolis.Täname kõiki õdesid, praktikante ning eriti ambulatoorse taastusravi spetsialiste suure panuse eest kontrollpunkti töös, Thea Marranit ja psühholoogiateenistust toetuse, abivalmiduse ja infomaterjalide eest. Haigla spordiklubi tänud kuuluvad Ninza Jewelryle ja Geliantile. 

SUUR-SUUR AITÄH TEILE!

 

Üleriigilises digiregistratuuris saab taas eriarstile visiidiaega broneerida

11.05.2020

Seoses eriolukorraga oli digiregistratuuris katkestatud aegade broneerimine eriarstide vastuvõtule. Broneerimisvõimalus taastati 4. mail. Inimesed saavad ise eriarstidele aegu broneerida digilugu.ee keskkonnas. Märtsis ja aprillis aegunud saatekirjade kasutamise aega pikendati ja neid on endiselt võimalik kasutada eriarstiaegade broneerimiseks.

 

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskuse eelprojekt on valmis!

06.05.2020

Uus moodne haigla ja tervisekeskus Viljandi kesklinnas valmib plaanide kohaselt aastal 2023. Töödega ollakse vaatamata eriolukorrale graafikus. Sel nädalal sai valmis uue maja eelprojekt ja tööd jätkuvad plaanipäraselt. 
 
“Oleme eelprojekti valmis saanud ja jätkame projekteerimisega. Kõige töömahukamaks kujunes ruumide ja ühendusteede planeerimine. Nüüd läheme täishooga edasi ja saame alustada põhiprojekti koostamist. Selle aasta lõpus plaanime ehitushanke välja kuulutada,” ütles SA Viljandi Haigla ehituse projektijuht Erki Maasing.
 
Uue hoone arhitektuurse projekteerimisega tegelevad arhitektuurikonkursi võitnud DAGOpen OÜ Eestist ning kaks bürood Hispaaniast - PLANHO CONSULTORES S.L.P. ja BAKPAK Architects S.L.P. "Oluline oli saada paika lõplik plaanilahendus, sh erinevate osakondade koostoimimine ja kasutusmugavus, arvestades seejuures kõiki kaasaegseid nõudeid. Kuna kogu projekteerimine toimub BIM (ehitise infomudel) projekteerimise meetodil, siis on juba eelprojekti lõpuks põhjalikult 3D mudelis läbi lahendatud kõik projekti eriosad, sh ventilatsiooni agregaadid, jahutusseadmed, meditsiinitehnoloogia, erinevad torustikud, šahtid ja ehituskonstruktsioonid," ütles arhitekt Jaan Kuusemets.
 
Ehituse algus on planeeritud 2021. esimesse poolde ja maja valmib 2023 aastal. See saab olema  kaasaegne ja patsiendikeskne hoone, mis toob ühe katuse alla haigla ja perearstid. „Eelprojekti kooskõlastamise käigus on kinnitust saanud meie idee projekteerida mitte ainult haiglat või ainult tervisekeskust, vaid nende liidetavate summa on midagi hoopis enamat,“ ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere ja lisas, et on uue maja projekti erilisuses ja vajalikkuses järjest rohkem kinnitust saanud. „Liigume edasi diskussioonidega, mis sellise ühise lahenduse juures on täiesti vältimatud. Selle tulemusel tugevneb koostöö nii perearstide kui haigla praeguste üksuste vahel. Eriolukord on nii mõnegi muudatuse elluviimist ka haiglasiseselt oluliselt kiirendanud. Oleme teinud projekti ka täiendavaid muudatusi, mis puudutavad just nakkustõrjet. Haiglajuhina võin ma kinnitada, et uus haigla ja tervisekeskus tuleb!“  
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

Puugid karantiinis ei ole

30.04.2020

Kevade edenedes ja soojemate ilmade tulekul on looduses jälle rohkem liikumas puugid. Ehkki pisikesed ja märkamatud, kannavad nad mitmeid ohtlikke haigustekitajaid. Levinumad puukidega edasi kanduvad haigused Eestis ja ka maailmas on Lyme´i tõbi ehk puukborrelioos ning puukentsefaliit. Mõlema haiguse osas on Eestis haigestumus üks kõrgemaid Euroopas – üle 100 juhtumi 100 000 elaniku kohta puukborrelioosi osas ning keskmiselt 10 juhtumit 100 000 elaniku kohta puukentsefaliidi osas.
 
 
Kui puukentsefaliiti on võimalik vaktsineerimise abil ennetada ja selle põdemine annab eluaegse immuunsuse, siis puukborrelioosi haigestumist kahjuks ennetada ei saa ning ka põdemise kordumine on võimalik. Lisaks võib puugihammustusega nakatuda veel mitmetesse, peamiselt bakteriaalsetesse haigustesse – anaplasmoosi, neorlihhioosi, Borrelia miyamotoi haigusesse, riketsioosi. Et neid haigusi Eestis ei registreerita, siis on haigestumistase teadmata. Haigestumisi aitavad vältida tähelepanelikkus ja hoidumine kokkupuutest. 
 
Pöördu arsti poole, kui enesetunne halveneb, tunned nõrkust, oled valgusetundlik ja/või on tekkinud palavik, pea-, selja- või lihasvalu; hammustuskoht punetab, on paistes ja /või on tekkinud laienev punetav laik; sul on pärast puugihammustust ilmnenud muud tervisehäired.
 
Mida saab teha igaüks ise?
 
Puuke esineb kõikjal looduses ja seetõttu ei ole ettevaatus kunagi liiast. Puugihammustuse vältimiseks pea silmas kolme aspekti:
 
1. KOHT: Võimalusel väldi kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms)
2. RIIETUS: Vali looduses liikumiseks sobiv, võimalikult kinnine riietus – võimalusel heledast liibuvast kangast, pikemate säärte ja varrukatega. Saapad peaksid olema kõrgema sääreosaga, pane püksid sokkide sisse, kanna kaela- ja peakatteid.
3. VAATLUS: Pärast looduses käimist vaata end ja ka kaaslasi hoolikalt üle. Kui oled viibinud nn „puugikohtades“, mine kindlasti duši alla ja kammi juuksed läbi. Kuna puuk liigub nahal üsna märkamatult, vaata pärast seda ennast veel kord üle. Kui märkad endal ronivat puuki, eemalda ta riietelt/kehalt.
Mida teha pärast hammustust?
1. Kui puuk on juba hammustanud, ära suru puugi keha. Ära vala talle peale piiritust, õli ega seepi. Puugi eemaldamiseks sobivad peenikeste otstega pintsetid või tangid. Apteekides on saadaval spetsiaalsed puugi eemaldamise vahendid, aga asja ajab ära ka tavaline pikem niit.
2. Puugi eemaldamiseks tuleb temast haarata võimalikult naha ja hammustuskoha lähedalt. Eemalda puuk kas lihtsalt tõmmates või vastupäeva pöörates. Seda tehes pea kindlasti meeles, et puugi keha ei tohi seejuures suruda!
3. Ära hõõru, pigista, kriimusta ega ime hammustuskohta. Soovi korral võib seda töödelda desinfitseerimislahusega.
 
Pea meeles, et mida varem märkad kinnitunud puuki ja ta eemaldad, seda parem. Kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised!
 
 
 
 
Refereeritud  allikast:  https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/ 
 
 

Virtuaalsed tugigrupid ja infoliin dementsusega inimestele ning nende lähedastele

29.04.2020

Eriolukord räsib inimeste vaimset tervist ja murepilvi on pea kohal rohkem kui tavaliselt. Dementsusega inimestes tekitab see veelgi suuremat segadust ning raskusi olukorraga toimetulekul. Riskigruppi kuulumise tõttu on paljud pidanud loobuma kohtumistest lähedastega, mis tavapäraselt nende elu-olu leevendada aitas. Ärevatel aegadel vajavad erilist tuge ka dementsusega inimeste lähedased, sest ka neile on see emotsionaalselt raske.  
 
Enne eriolukorra välja kuulutamist kogunesid dementsusega inimeste lähedased 22-s eri paigus kord kuus üle Eesti. „Viljandis käivad tugigrupid tavaolukorras koos Viljandi Päevakeskuse ruumides ja regulaarselt on osalejaid 4-5 inimest. Tagasiside on kõigil sarnane – nii hea, et kokku saime – sai oma muret teistega jagada, vahetada kogemusi ja nippe, kuulata, kuidas teised hakkama saavad, toetada ja saada ise tuge ning tunda, et sa ei ole oma murega üksi,“ ütles Viljandi haigla kogukonnateenuste juht Triinu Rõigas. „Eriolukorra arenedes hakkas üha enam tulema infoliinile küsimusi tugigruppide toimumisest ja anti märku nende vajalikkusest, seetõttu hakati korraldama virtuaalseid tugigruppe dementsusega inimeste lähedastele. Virtuaalses tugigrupis saab osaleda ükskõik millisest Eestimaa paigast. Tugigruppi on oodatud ka need omaste hooldajad, kelle lähedasi enam meie seas ei ole. Nende panus oma kogemuste jagamisel on hindamatu väärtusega. Oma soovist tugigrupiga ühineda tuleb lähedastel kirjutada info@eludementsusega.ee või helistada info- ja usaldusliinile 644 6440“.
 
Virtuaalses tugigrupis osalemiseks peab olema internetiühendus, kuid nõu ja tuge saavad kõik tasuta! Info- ja usaldusliinile saab helistada ka murede-rõõmude jagamiseks ja lihtsalt suhtlemiseks, et vältida isolatsioonis tekkivat üksindust, ärevust ja depressiooni. Helistada võivad nii dementsusega inimesed, nende lähedased, aga ka tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistid või kogukonna liikmed, kui neil on mure dementsusega inimese käekäigu pärast. Kui helistaja ei soovi ennast tutvustada, siis võib ta oma küsimused või mure esitada ka anonüümselt. Infoliin on avatud esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti kell 12.00 – 16.00 ning kolmapäeviti kell 16.00 – 20.00.
 
2018. a. septembris sõlmis Sotsiaalministeerium lepingu MTÜ Elu Dementsusega, Viljandi Haigla, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja SA EELK Tallinna Diakooniahaiglaga Dementsuse Kompetentsikeskuse loomiseks. Dementsuse Kompetentsikeskuse eesmärgiks on tagada dementsussündroomiga inimestele ja nende lähedastele inimväärne elu Eestis. 
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Tel. 4352 025
Mobiil 5301 6518
 

Eriarsti ambulatoorsete vastuvõttude järk-järguline taastamine SA Viljandi Haiglas

24.04.2020

Eriolukorra juhi korraldusega alustati 21.04.2020 piirangumeetmete mõningase leevendamisega, sealhulgas eriarstide plaaniliste vastuvõttude järk-järgulise taastamisega. Seoses sellega laiendame Viljandi haiglas eriarstide vastuvõtte järgmiste põhimõtete alusel:
 
1. Eriarstide ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad ainult patsientidele, kellel puuduvad nakkushaigusele iseloomulikud tunnused (palavik, külmavärinad, köha, nohu, hingamisraskused, maitse- ja lõhnataju olulised muutused jms.) või kui neile viimase 48 h jooksul tehtud Covid-19 proov on olnud negatiivne ja tema lähikontaktsete seas pole Covid-19 nakkusega isikuid.
 
2. Vastuvõttudele kutsumine toimub kabinetist, telefoni teel (mitte registratuuri kaudu). 
 
3. Patsiendi haiglasse sisenemine peahoones toimub läbi kontrollpunkti. Patsient (ja vajadusel saatja) täidab tervisedeklaratsiooni, milles:
 
a. kinnitab, et ta on terve; 
b. saab maski ja vajalikud juhised edasiseks tegevuseks.
 
4. Kõik patsiendid ja nende saatjad peavad:
 
a. sisenemisel desinfitseerima käed;
b. kogu haiglas viibimise ajal kandma kirurgilist maski;
c. ootealal pidama kinni 2m distantsi hoidmise nõudest.
 
5. Vastuvõttude intervallid on tavapärasest pikemad. Füüsiliste vastuvõttude vahel jätkuvad kaugkonsultatsioonid.
 
6. Arveldamine (visiiditasu, tasuline teenus vms) toimub võimalusel kaardimaksena või haigla poolt väljastatud arve alusel. 
 

Doonoripäev toimub 29. aprillil Paalalinna koolis

22.04.2020

Doonoripäev toimub koroonaviiruse leviku tõkestamise tõttu taas Paalalinna koolis, et vältida inimeste liikumist haiglas. 
Doonorid peavad kindlasti olema terved ning verd loovitama minnes ei tohi kaasa võtta sõpru/tuttavaid lihtsalt "seltskonna" mõttes. Oodatud on AINULT doonorid. 
Seekord võetakse doonoreid vastu kolmapäeval, 29. aprillil kell 9.45-13.00
Eelmisel doonoripäeval märtsikuus käis Paalalinna koolis verd loovutamas 45 doonorit, mis oli eriolukorda arvestades oodatust kordades suurem arv.
Doonorid on väga oodatud, kuna verevarusid on vaja pidevalt täiendada.
 
 

Alustame plaaniliste ambulatoorsete vastuvõttude järkjärgulist avamist

20.04.2020

Eriolukorra juhi korraldusega alustatakse homsest, 21. aprillist piirangumeetmete mõningase leevendamisega, sealhulgas eriarstide plaaniliste füüsiliste vastuvõttude järk-järgulise taastamisega.
 
„Me oleme valmis alustama teatud erialadel plaanilisi vastuvõtte. Avame vastuvõtu esmalt nendel erialadel, kus abi edasilükkumine võib tingida patsiendi terviseseisundi olulise halvenemise. Sel nädalal plaanime laiendada endokrinoloogi ja kardioloogi füüsilisi vastuvõtte, lisades järkjärgult ka teisi erialasid,“ ütles SA Viljandi Haigla ravijuht dr Mart Kull.
 
Ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku juht dr Mati Kallase sõnul saab vastu võtta üksnes neid patsiente, kes on nakkusvabad. Vastuvõtule kutsutud patsiendid läbivad jätkuvalt kontrollpunkti, täidavad tervisedeklaratsiooni, neil mõõdetakse kehatemperatuuri ja nad varustatakse maskiga. Vastuvõtte planeeritakse esialgu reeglina tunniajase intervalliga, et vältida patsientide kogunemist ootealadele. „Eriarstide ambulatoorsed füüsilised vastuvõtud toimuvad ainult patsientidele, kellel puuduvad viirushaigustele iseloomulikud tunnused - palavik, külmavärinad, köha, nohu, hingamisraskused, maitse- ja lõhnataju olulised muutused ning kelle lähikontaktsete seas pole Covid19 nakkusega isikuid,“ selgitas dr Mati Kallas.
 
Füüsilisele vastuvõtule kutsub patsiendi telefoni teel eriarstikabinet. Patsiendiga võetakse ühendust. Järjekord läheb edasi sealt, kus katkes eriolukorra kehtestamisel. Samal päeval peaksid saama tehtud ka vajaikud uuringud, mis eelnevalt telefonitsi kokku lepitakse Vastuvõttude vahed on pikemad kui tavapäraselt, sest iga visiidi järel toimub desinfitsioon kabinetis neil pindadel ja esemetel, mis patsiendiga kokku puutusid. 
 
Paralleelselt jätkuvad ka eriarstide video- ja telefonikonsultatsioonid. Perearstid saavad vajadusel eriarstiga konsulteerida telefoni teel või tellida e-konsultatsioone.
 
Patsientide ootealal ja haiglas liikudes peavad kõik patsiendid kandma näomaski (vajadusel saab haigla kontrollpunktist) ja sisenemisel desinfitseerima käsi, ootealal kehtib 2 m distantsi hoidmise nõue. Võimalusel palume patsientidel visiiditasu ja voodipäevatasu maksta eelistatult ülekandega, eesmärgiga vähendada sularahaga arveldamist.
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Tel. 4352 025
Mobiil 5301 6518
e-post ene.veiksaar@vmh.ee

Taastusravikliinik annab teada!

16.04.2020

Viljandi haigla taastusravikliinik annab teada: praeguses olukorras osutame taastusraviteenuseid kaugkonsultatsioonidena. Samal ajal jätkub töö statsionaarides. Ka rehabilitatsiooniteenuseid osutame võimaluste piires, ikka kaugteenusena. Ükski kiirem taastusravialast sekkumist nõudev probleem ei tohiks jääda tähelepanuta! Informatsioon taastusravi klienditeenindusest telefoninumber on 4352136.

 

Ene Veiksaar

Viljandi haigla kommunikatsioonijuht

 


Vanemad uudised | Värskemad uudised