31. oktoobril algavad Viljandi haigla kinnistul Turu tn 6 lammutustööd

30.10.2019

SA Viljandi Haigla alustab 31. oktoobril Turu tn 6 lammutustöödega. Lammutatakse kõik kinnistul olevad ehitised.

Lammutustööde teostaja OÜ Terasteenus ja omanikujärelevalvet teostab OÜ Koolmeistri.
Tööde orienteeruv kestvus kuni 3 nädalat.

Palume vabandust tööde käigus tekkivate võimalike ebameeldivuste pärast.

Uue haigla-tervisekeskuse parema ligipääsetavuse huvides omandas Viljandi haigla ka Jakobsoni 2b kinnistu koos hoonega. Selle hoone lammutamisega tehakse algust vahetult enne uue hoone ehitamist, eeldatavalt mais 2021.

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee

Doonorid on oodatud 31. oktoobril

29.10.2019

Doonorid on oodatud neljapäeval, 31. oktoobril haigla peahoone 9. korrusel B-korpuses kell 9.45-13.00!

Väga oodatud on 0(rh-) ja B(rh+) veregrupiga doonorid.

NB! Puugihammustuste korral ei ole vere loovutamine lubatud 2 kuud.

Kaasa võtta isikut tõendav pildiga dokument.

Lisainfo https://www.kliinikum.ee/verekeskus/

Täiskasvanud õppija nädal 12.-19. oktoobril

18.10.2019

Täiskasvanud õppija nädal on hea hetk korraks mõtiskleda ja endalt küsida, kas ma võiksin midagi uut õppida?
Vastus on alati JAH! Õige aeg on just nüüd ja praegu, paremat või eraldi aega õppimise jaoks ei pruugi tullagi.

Õppimine toimub väga mitmesugustes elusituatsioonides. Iga eluetapi jooksul kasutame erinevaid võimalusi ja lähenemisviise:
- õpime kogedes ja kogemata;
- õpime suheldes teiste inimestega;
- õpime tööd tehes;
- õpime kogudes koolitarkust;

Tööl peame pidevalt oma teadmisi ja oskusi täiendama ning vajadusel ümber õppima. Ära pelga õppida ka midagi uut!

Viljandi haiglas on hoo sisse saanud koolituskeskus ning meil toimus täiskasvanud õppija nädalal mitmesuguseid erinevaid koolitusi:
- 11. oktoobril alustasime turunduskoolitusega PAIK-projekti meeskonnale;
- 15. oktoobril koolitas Tervise Arengu Instituut meie töötajaid töökiusamise teemal ning toimus koostööpäev perearstide ja kohalike omavalitsuste esindajatega PAIK-projekti raames;
- 17. oktoobril kätehügieeni koolitus;
- täna, 18 oktoobril koolitus tööstressi teemal
ning käimas on ka puhastusteenindajate väljaõpe, mis kestab kevadeni.

*PAIK-projekt on paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekt, mille eesmärk on töötada välja inimese vajadustest lähtuv tervishoiu- ja sotsiaalteenuste mudel.

Tulemas on veel koolitusi, näiteks:
30.10.2019    Mürgistuspatsiendi käsitlus
05.11.2019    Immuniseerimise alane baaskoolitus
06.11.2019    Taastusravist pere- ja koduõdedele

Viljandi haigla koolituskeskus pakub tervishoiutöötajatele väga erinevaid koolitusi, vaata lähemalt, mis põnevat meil veel tulemas on siit: www.vmh.ee/koolituskeskus ja registreeri end huvipakkuvale koolitusele!

Elukestev õppimine on omane igale inimesele, enesetäiendamine annab kindlustunde oma eluga edasi minna ja uusi väljakutseid vastu võtta.

Uudishimu ja rõõmu uutest teadmistest!

Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
telefon 433 2322
e-post maike.tsetsin@vmh.ee

Balti riikide tervisepoliitika juhid arutlesid Viljandis tervisesüsteemide tuleviku teemal (foto)

14.10.2019

Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
11.10.2019

Balti riikide tervisepoliitika juhid arutlesid Viljandis tervisesüsteemide tuleviku teemal

10. ja 11. oktoobril toimus Viljandis Balti riikide terviseministrite ja tervisepoliitika juhtide 16. kohtumine. Kahepäevasel kohtumisel olid arutelul muudatused ja väljakutsed tervisesüsteemis ning maakonnahaiglate roll kogukonna tervise edendamisel.

Kohtumisel osalesid Eesti, Läti ja Leedu terviseministrid, poliitikajuhid ja rahvusvahelised eksperdid, kes andsid ülevaate haiglate muutuvast rollist. Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on väljakutsed, millega tervisesüsteemid silmitsi seisavad, riigiti sarnased. „Elanikkond vananeb ning sellega koos kasvab vajadus tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele. Samal ajal ressursse nendele muutustele reageerimiseks napib, kuna tööealiste inimeste arv väheneb,“ ütles minister Tanel Kiik. „Haiglad peavad suutma nende muutustega kaasas käia.“

Kohtumisel arutati, millised on kohaliku tasandi tervishoiu- ja hooldusvajadused ning analüüsiti valdkondade integreerimisega seotud väljakutseid. Samuti jagati kogemusi, kuidas motiveerida tervishoiutöötajaid asuma tööle maapiirkondadesse ning kuidas saaksid nüüdisaegsed digilahendused paremini toetada teenuste integreerimist ja võrgustikutööd. Oma kogemusi kohaliku tasandi algatusest muudatuste elluviimisel ja kogukonna kaasamisel jagasid Viljandi Haigla, Kuressaare Haigla ja Viljandi perearstid.

„Haiglaravi on kallis, samas näitavad rahvusvahelised uuringud, et keskmiselt iga viienda kroonilise haige puhul oleks võimalik haiglaravile paigutamist vältida ning kroonilisi haigeid edukalt jälgida ja ravida ka ambulatoorselt või perearstide juures,“ ütles minister Tanel Kiik. „See eeldab, et meie haiglad, eri- ja perearstiabi ning sotsiaalteenused oleksid senisest paremini omavahel integreeritud.“

Ministri sõnul näitas juba 2015. aastal Maailmapanga tehtud analüüs meile kätte kitsaskohad patsiendi teekonnal tervishoiu eri tasandite vahel. „Tänaseks oleme astunud konkreetseid samme olukorra parandamiseks, mille üheks heaks näiteks on Viljandi haigla eestvedamisel jätkuv projekt tervishoiu- ja sotsiaalteenuste piirkondliku mudeli väljatöötamiseks. Loodame seda õige pea rakendada ka teistes Eesti piirkondades,“ lisas minister Kiik.

Samuti toodi kohtumisel positiivse näitena esile Kuressaare haigla, kus on ellu kutsutud patsientide nõukoda, et kaasata otsuste tegemisse enam ka patsientide esindajad ja kogukond ning aktiivselt otsitud võimalusi muuta maakond atraktiivsemaks noortele tervishoiutöötajatele.

Minister Kiik rõhutas ka, et Eesti riik peab väga oluliseks esmatasandi tervishoiu tugevdamist. „Oleme Euroopa Liidu toel investeerinud 85 miljonit eurot kaasaegsete tervisekeskuste rajamiseks. Uute tervisekeskuste valmimine ning sellega koos perearstide meeskondade tugevnemine ja esmatasandil pakutavate teenuste ringi laiendamine toob perearstiabisse suure põhimõttelise muutuse,“ ütles minister Tanel Kiik. „See on oluline samm inimkesksema tervishoiu suunas. Ühtlasi oleme alustanud koostöös rahvusvaheliste ekspertidega eriarstiabi vajaduse analüüsi, mis peaks valmima aastaks 2022.“

Kohtumist korraldas sotsiaalministeerium koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroo ja Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskusega.


Teate edastas:
Eva Lehtla
Sotsiaalministeerium
Kommunikatsiooniosakond
Tel 55 643 691
 

Fotod: Karl Erik Heinsoo

Jämejala pargis saavad sel sügisel alguse mitmed ulatuslikud ehitus- ja renoveerimistööd

08.10.2019

Jämejala pargis saavad sel sügisel alguse mitmed ulatuslikud ehitus- ja renoveerimistööd. Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku sundravi hoone renoveeritakse, uuendatakse Jämejala kanalisatsioonitrass ning ehitatakse kolm uut maja hoolekandekeskuse erihoolekande teenuste patsientidele.

„Alguse saavad ehitus- ja renoveerimistööd on pikalt oodatud ja põhjalikult ette valmistatud,“ tõdes Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Erihoolekande teenus vajab kaasajastamiseks hubaseid peremaju ning sundravi hoone vajas värskendust juba mõnda aega. Suuremahulised tööd toovad aga nii meie patsientidele ja klientidele, haigla töötajatele kui ka kohalikele elanikele kaasa mõningaid ebamugavusi – suuri veokeid, mullatöid ja ehitusmüra tavapäraselt vaiksesse pargikeskkonda. Palume selle pärast juba ette vabandust ning loodame mõistvale suhtumisele, sest eesmärk on patsientide heaolu.“

Pargi tee 22 asuva psühhiaatrilise sundravi majal vahetatakse välja katus ja ventilatsioonisüsteem, samuti kõik aknad ning kogu hoone soojustatakse. Maja uuendamise ajaks on patsientidele vajaliku turvalisuse astmega kohendatud ruumid psühhiaatrilise pikaravi hoones. Sundravi hoone renoveerimisprojekti autor on OÜ Eesti Soojustusprojekt, remonditöid teostab OÜ Silindia Ehitus ning omanikujärelevalvet viib läbi  OÜ P.P. Ehitusjärelevalve. Töödega on plaanis lõpule jõuda 2020. aasta maikuus. Lisaks suuremahulistele ehitustöödele saavad 2019. aastal rekonstrueeritud sundravi hoone jalutusaiad. Projekti rahastab 75% ulatuses sotsiaalministeerium.

Jämejala vana kanalisatsioonitrass vajab uuendamist oma halva seisukorra tõttu. Kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimise projekti koostas Reaalprojekt OÜ. Rekonstrueerimistööd teostab AS Valmap Grupp ning tööd planeeritakse valmis saada 2019. aasta lõpuks.

Erihoolekande kolmele peremajale, millest igaüks mahutab kolmkümmend elanikku, on kohad leitud Jämejala kultuurimaja kõrvale ning hoolekandekeskuse ringmaja taha vanade laohoonete asemele. Hoonete valmimise tähtajaks on aprill 2021 ning neid ehitatakse paralleelselt. Hooned ehitab OÜ KRC Ehitus, projekteerimistööde ning ehitustööde perioodil autorijärelevalvet teostab AS Resand, omanikujärelevalvet OÜ P.P. Ehitusjärelevalve.

Uute peretüüpi kodude rajamist toetakse läbi kahe projekti, milleks on  „Viljandi haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine“ ja „Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade loomine“. Projekte rahastatakse  meetmest  2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Rahastus saadakse 85% ulatuse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 15% ulatuses riigieelarvelisest toetusest.



Krista Valdvee
koostööteenuste juht
krista.valdvee@vmh.ee

Viljandi haiglas võtavad õed iseseisvalt vastu endokrinoloogia, pulmonoloogia ja vaimse tervise erialal

03.10.2019

Viljandi haiglas võtavad õed iseseisvalt vastu endokrinoloogia, pulmonoloogia ja vaimse tervise erialal.

Õe iseseisev vastuvõtt on õe poolt osutatav ambulatoorne teenus, mida osutatakse seisundi jälgimiseks, haiguste ennetamiseks ning ägeda haiguse paranemisperioodis või pikaajalise ja/või kroonilise haiguse raviperioodis tervise säilitamiseks ja elukvaliteedi edendamiseks.


Endokrinoloogia erialal võtab vastu Reelika Espenberg

Sihtrühm: täiskasvanud diabeeti põdevad patsiendid ja nende lähedased (või tugiisik). Toitumisõpetust vajavad patsiendid ja nende lähedased. Rasedusaegset diabeeti põdevad patsiendid ja nende lähedased. 
! Vastuvõtule registreerimiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Vastuvõtule registreerimine E-R 8-16 telefonil 434 3001.
Õe vastuvõtt endokrinoloogia erialal

Pulmonoloogia erialal võtab vastu Aivi Saharov 
Sihtrühm: Täiskasvanud tuberkuloosi põdevad patsiendid, nende kontaktisikud. Täiskasvanud astmat põdevad patsiendid, nende lähedased ja/või kontaktisikud. Täiskasvanud kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust põdevad (KOK)  patsiendid ja nende lähedased. Täiskasvanud kroonilist bronhiiti põdevad patsiendid ja nende lähedased.
Vastuvõtule registreerimiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Vastuvõtule registreerimine E-R 8-16 telefonil 434 3001.
Õe vastuvõtt pulmonoloogia eralal  

Vaimse tervise erialal Marge Arus 
Sihtrühm: Vaimse tervise probleemidega täisealised inimesed (alates 18. eluaastast).
Vastuvõtule registreerimiseks ei ole saatekiri vajalik. Vastuvõtule registreerimine E-R 8-16 telefonil 4354 248.
Õe vastuvõtt vaimse tervise erialal (täiskasvanud)

Vaimse tervise erialal Kairit Vaaks
Sihtrühm: Psüühikahäirega või vaimse tervise probleemiga laps või nooruk (4-17 eluaastat)
! Vastuvõtule suunab lastepsühhiaater, esmaseks nõustamiseks võib suunata kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja või kooli esindaja (vajalik lapsevanema nõusolek). 
Vastuvõtule registreerimine E-R 8-16 telefonil 4354 248.
Õe vastuvõtt vaimse tervise erialal (lapsed)


Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
e-post maike.tsetsin@vmh.ee



 

Septembri teisest poolest alustas tööd lastearst dr Gerli Mirka

19.09.2019

Tere

Alates 16. septembrist alustas vastuvõttudega lastearst dr Gerli Mirka.

Ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad esmaspäeviti ja kolmapäeviti 2. korrusel B-korpuses kabinetis B237.

Septembrikuus kolmel esmaspäeval kell 12-15 (16., 23.09 ja 30.09) ja kahel kolmapäeval kell 10-13 (18.09 ja 25.09),
oktoobrikuus võivad vastuvõttude kellaajad pisut muutuda.

Eriarstide vastuvõtuajad leiate SIIT.

Dr Mirka vastuvõtule saab registreerida E-R 8-16 registratuuri telefonil 434 3001.

Lastearsti poole saavad pöörduda perearsti saatekirjaga kuni 18 aasta vanuses lapsed ja noored.


Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
e-post maike.tsetsin@vmh.ee

Pressiteade: 18. septembril toimub Viljandis üle-eestiline õenduskonverents "Tasakaalu otsiv õde"

16.09.2019

PRESSITEADE

Kolmapäeval, 18. septembril toimub Viljandis pärimusmuusika keskuses üle-eestiline õenduskonverents “Tasakaalu otsiv õde”, mille korraldab SA Viljandi Haigla koostöös Celsius Healthcare’iga.

SA Viljandi Haigla on kuulutanud 2019. aasta õenduse aastaks, et tunnustada ja võimestada oma õdesid. “Õe professioon nõuab palju empaatiat, osavõtlikkust, toetamist ning paindlikkust, mis võib viia läbipõlemiseni ja tööst loobumise mõteteni. Õenduskonverentsil käsitletakse teemasid, mis hõlmavad nii õe vaimset kui ka füüsilist tervist ning sotsiaalset heaolu, et säiliks positiivsus töö- ja pereelus ning oleks oskus leida ja säilitada oma sisemine tasakaal,” kommenteeris  konverentsi teemavalikut Viljandi haigla õendusjuht Signe Asi.
Konverentsil avavad õdedele olulisi teemasid hinnatud spetsialistid: meedia mõjust lastele ning oskusest seda märgata kõneleb Põhja-Eesti Regionaahaigla lastepsühhiaater Irina Sahnjuk; Viljandi haigla sotsiaaltöö juht ja pereterapeut Kairi Nool räägib pereteraapia võimalustest panustada enda heaolu fondi; Toivo Niiberg, Katriito OÜ koolitaja ja psühholoog pakub vaadet kehakeelele ja emotsioonidele; toitumisnõustaja Maire Vesingi pöörab tähelepanu õdede tervislikele ja veresuhkrusõbralikele toitumisharjumustele ning Viljandi haigla füsioterapeut Jaanus Akel füüsilisele aktiivsusele.

Konverentsile oodatakse pea 200 osalejat - lisaks Viljandimaal töötavatele õdedele ka palju külalisi erinevatest Eesti tervishoiuasutustest.


Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
e-post maike.tsetsin@vmh.ee

Alates septembrist on Viljandi haiglas mitu uut nõustamisteenust

02.09.2019

Gestatsioonidiabeedi (GDM) ehk rasedusdiabeedi nõustamine 
 
GDM ehk rasedusaegne suhkruhaigus on raseduse ajal tekkinud süsivesikute ainevahetuse erineva raskusega häire, mis on esimest korda tekkinud või diganoositud raseduse ajal. 
Raseduse ajal toodab platsenta hormoone, mis põhjastavad insuliiniresistentsust, seepärast tõuseb raseda veresuhkrutase. Kahjuks ei ole sellel haigusel väliseid nähtavaid sümptomeid ja naine ise ei tunneta oma veresuhkrutaset. 
Seetõttu on diagnoosi täpsustamiseks vaja teha glükoositaluvuse ehk- tolerantsuse test (GTT). 
 
Suure riskiga rühma kuuluvatele rasedatele tehakse test raseduse I trimestril. Keskmise riskiga naisi testitakse raseduse 24.-28. nädalal. 
 
GTT testile suunab rasedust jälgiv ämmamend või naistearst, vajadusel ka mitu korda (nt juhul, kui 1. test oli normis).  
 
Kui GTT väärtused on normist kõrgemad suunatakse naine rasedusdiabeedi nõustamisele. 
 
Gestatsioonidiabeet taandub pärast sünnitust ja kontrolliks tuleb pöörduda perearstile vähemalt 1 kord aastas. 

Kes kuuluvad riskirühma?
  • Kehamassi indeks (KMI) oli enne rasedust >30 km/m2;
  • eelmise rasedusega on olnud gestatsioonidiabeet (tõenäosus kordumiseks 50%)
  • varasemalt testitud glükoositaluvuse häire;
  • lähisugulane on diabeetik
  • lapse sünnikaal eelmis(te)e raseduse(te)ga on olnud üle 4500 g
Samuti testitakse rasedaid, kellel raseduse ajal tekivad viited võimalikule GDM-ile. Ohumärgid on glükoosi esinemine uriinis, suur kaalutõus raseduse ajal, ultraheliuuringul ilmnenud suur loode, lootevee liigsus, paastuaegse veresuhkru väärtus 5,1 mmol/l ja rohkem. 
 
GDM raviks kasutatakse dieetravi. Eduka dieetravi õnnestumise eelduseks on järjepidevus ja enesekontroll. 
Enamusele patsientidest piisab dieetravist, kuid mõnikord, vaatamata tublile toitumise jälgimisele ei piisa dieetravist. Sellisel juhul lisatakse raviskeemi tablettravi, kui ravi pole piisav, siis insuliin süsteravina. 

Gestatsioonidiabeedi nõustamisele saab end kirja panna ämmemanda visiidi käigus või helistades
Viljandi haigla registratuuri telefonil 434 3001 (E-R 8-16).
Visiiditasu ei võeta!

Nõustavad vanemämmaemand Esta Vahtra ja ämmaemand Tiia Helve. 

Vastuvõtud toimuvad teisipäeviti kell 16.00-19.00 II korrusel B-korpuses, kabinetis nr 203.  
(esmane visiit kestab tund aega, korduv 30 minutit).
 
Võta kindlasti kaasa rasedakaart!
 
Tervislik toitumine aitab ennetada diabeeti tulevikus!
 
-
 

Raseduskriisi nõustamine
 
Elus võid vahel sattuda ka raskete valikute ette ja olukordadesse, kus tundub et häid lahendusi ei ole. Siis tasub kindlasti pöörduda raseduskriisi nõustaja poole, kelle toetusel saab leida sobivaimaid lahendusi, uusi viise ja võimalusi muutustega toimetulekuks. Püüame ühiselt leida tasakaalu väljapääsmatuna näivates olukordades. 
 
Raseduskriisi nõustaja tegevuse eesmärk on toetada perekonna, lähedaste ja fertiilses eas olevate naiste ning meeste emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu, parandades naiste ja perede toimetulekuvõimet seoses raseduse planeerimise, lapseootuse ja sünnitusjärgse perioodiga. Samuti aitab raseduskriisi nõustaja toetada ärevuse tekkimise korral, et vältida vaimse tervise häirete tekkimist.
! Raseduskriisi nõustamine ei ole suunatud ainult rasedatele. Nõustaja vastuvõtule peaksid pöörduma ka kindlasti need naised, kellel on IVF rasedus, peetunud rasedus või raseduse katkestamist planeerivad naised. Teenusele võivad pöörduda ka lähisugulased, kes on ka kriisiolukorras nt lapse kaotanud pereliikmed.
 
Pöördu kindlasti nõustaja poole, kui puutud kokku allolevate muredega:
  • raseduse katkestamine/abort;
  • raseduse katkemine/peetumine;
  • antenataalne ja intranataalne loote surm;
  • neonataalperioodis lapse surm;
  • planeerimata rasedus;
  • traumaatiline/negatiivne sünnituskogemus;
  • viljatusravi;
  • riskirasedus;
  • rasedusaegne ja/või sünnitusjärgne ärevus (sh sünnitushirm);
  • rasedusaegne ja/või sünnitusjärgne meeleolu/tahtejõu langus;
  • enneaegne sünnitus;
  • geneetilise või kromosomaalse häirega lapse sünd;
  • lähisuhte vägivald.
 
Nõustab ämmaemand Liisa Mettus, kes on läbinud aastase koolituse kriisinõustamise alal. 

Tema vastuvõtule saab registreerida telefonil 5605 7859 või e-posti teel liisa.mettus@vmh.ee 
või Viljandi haigla registratuuri kaudu telefonil 434 3001 (E-R 8-16).
 
Teenuseid osutatakse nii üksikisikutele kui perele. Samuti nõustab Liisa ka osakonnas olevaid patsiente. 
 
Suunamiskirja alusel on nõustamine nii mehele kui ka naisele tasuta.
Küsi saatekirja naistearstilt, ämmaemandalt, perearstilt. 
 
Sa läbid oma kriisid ise, kuid Sa ei pea seda tegema üksi!
 

 

Uudiseid õendusabi osakonnast

02.09.2019

Alates juulist asub õendusabi osakond Viljandi haigla peahoones, 5. ja 6. korrusel B-korpuses ning alates 1. septembrist on õendusabi osakonna juhataja Relika Kobin, kelle kabinet asub 6. korrusel B-korpuses.
Kadri Oras on alates 1. septembrist koduteenuste osakonna juhataja (PAIK uus piloteeritav integreeritud teenus ja koduõed).

Õendusabi osakonna juhataja Relika Kobin

tel 434 2222; relika.kobin@vmh.ee

Sotsiaaltöötaja Piret Hommik tel 434 2209

6B õepost tel 434 2278

5B õepost tel 434 2286 (alates 12.08)

 
Alates 1. oktoobrist asub dr Mare Koort 5. korrusel B-korpuses (tel 435 2155), kuhu kolitakse ka järelravi (taastusravi) patsiendid, õendusabi patsientidega ühte korpusesse.  
 
Loe lähemalt teenuse kohta SIIN
 

 


Vanemad uudised | Värskemad uudised