14. ja 15. juunil arutletakse Viljandis sõltuvusravi ja rehabilitatsiooni tulemuslikkuse üle

14.06.2017

Pressiteade

Viljandis arutletakse sõltuvusravi ja rehabilitatsiooni tulemuslikkuse üle


Täna ja homme toimub Viljandimaal Sammuli puhkekülas Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse korraldatud seminar „Sõltuvusravi ja rehabilitatsiooni hetkeseis ja väljakutsed“, kus sõltlastega tegelevad tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad ning keskuse endised ja praegused hoolealused arutlevad sõltuvusravi ja rehabilitatsiooni tulemuslikkuse üle.

 
Kohtumisel räägitakse, kuidas kujuneb sõltuvus ning mis toimib ja ei toimi sõltuvusravis. Tänavu viieaastaseks saanud sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse meeskond tutvustab keskuse arengulugu ning töökogemusi, samuti nende kogemuste põhjal väljatöötatud töömeetodeid.
 
Koos otsitakse uusi ja senisest tõhusamaid võtteid, kuidas jõuda paremini narkootikumide tarvitajani ning millist abi neil tegelikult vaja on.
 
Keskuse praegused hoolealused ja rehabilitatsiooni läbinud jagavad oma edulugusid ja räägivad avameelselt sellest, millised raskused kaasnevad sõltuvusest vabanemisega ning kainuse säilitamisega. Muuhulgas jagatakse ka kogemusi, kuidas võtab ühiskond vastu neid, kes on leidnud endas jõudu narkootikumidest loobuda ja mis aitab tagasilanguste vastu.
 
Tänu Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusele on paljud sõltlased suutnud narkootikumide tarvitamise lõpetada ja tavaellu tagasi pöörduda. Viljandi Haigla statsionaarne teenus on keskmiselt kestvusega 6-10 kuud (lisaks Viljandile on osakond ka Sillamäel) ning sellele järgneb toetav ambulatoorne teenus kestvusega kuni kaks aastat. Keskuses on 49 kohta. Programmi kestvus ja raskusaste on erinevad, arvestades abivajaja seisundit ja õppimisvõimet. Uued rehabilitatsiooniprogrammid ei keskendu üksnes tarvitamisest loobumisele, vaid inimese võimekuse taastamisele ja isiksuse kasvule, et ta suudaks oma käitumist ise suunata. Keskuse jaoks on iga abivajaja motiveeritud isiksus, kellesse suhtutakse empaatia ja austusega.
 
Eestis on hinnanguliselt 9000 narkootikume süstivat isikut, kellest enamik süstib fentanüüli ja selle analooge. Eelmisel aastal suri Eestis narkootikumide tarvitamisest tingitud üledooside tõttu 114 inimest, mis on pea kolmandiku võrra rohkem kui liikluses hukkunuid (74). Aastatel 1999–2016 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud aga kokku 1209 inimest. Eestis on aastaid narkootikumide üledooside tõttu suremus Euroopa Liidu kõrgeim. Need surmad oleksid välditavad, kuid asjakohase abi puudumine piirab narkootikumide tarvitajate võimalusi elu muuta.

Seminar algab kolmapäeval, 14. juunil kell 13. Ajakirjanikel on seminari käigus võimalus kohtuda ka keskuse endiste patsientidega. 
 
Rohkem infot Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse kohta: http://www.vmh.ee/soltuvushaigete-ravi-ja-rehabilitatsioonikeskus/
 
Lisainfo: 
Rita Kerdmann, Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse juht: rita.kerdmann@vmh.ee
 
Aljona Kurbatova, Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja aljona.kurbatova@tai.ee 
 
Fotol: keskuse vilistlased ja kogemusnõustajad moodustavad igal sünnipäeval nn kainuse rivi, mille alguses on kõige kauem tarvitamisest hoidunud endine sõltlane. Tänase rivi esimesel on narkootikumide vabu aastaid juba rohkem kui 12. (Foto: Priit Tampere)


 
Teate edastas
 
Krista Valdvee
kommunikatsioonijuht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee

Seoses viieaastase juhatuse liikmete ametiaja täitumisega, otsib SA Viljandi Haigla uusi juhatuse liikmeid

09.06.2017

SA Viljandi Haigla on üks suurimaid üldhaiglaid, mis pakub ka psühhiaatria- ja sõltuvusravi valdkonnas unikaalseid teenuseid kogu Eestis. Valmistume uue tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöömudeli arendamiseks paikkonnas. Kodulehekülg: www.vmh.ee.
 
         Haigla juhatusse on oodatud
JUHATUSE LIIGE,
kelle vastutusala on somaatilise ravitöö korraldamine, arenduste planeerimine ja
elluviimine oma valdkonna töös
 
Otsime juhti:
kelle ülesandeks on inimeste ja üldisele arendusele suunatud juhtimine 
kes suudab suures ettevõttes asjad juhtuma panna
kes oskab näha suurt pilti ja julgeb viia ellu uusi ideid ning leida erinevaid lahendusi
 
Ootame sind kandideerima, kui sul on meditsiinialane kõrgharidus ja arstina töötamise kogemus. Vajalik on eesti keele valdamine kõrgtasemel ning inglise ja vene keele oskus suhtlustasandil.
 
Vajalikud kogemused:
inimeste juhtimise kogemus vähemalt 3 aastat
muudatuste juhtimise kogemus organisatsiooni/osakonna/valdkonna tasandil
inimeste arendamise kogemus
suurte projektide juhtimise kogemus
 
Sinu peamised tööülesanded:
kvaliteetse teenuse osutamine oma vastutusvaldkondades
personali- ja arendustegevused
tegevuse koordineerimine ja töökorralduse optimeerimine oma vastutusvaldkonnas
haigla strateegiliste projektide koordineerimine või neis osalemine vastavalt juhatuses/nõukogus kokku lepitud põhimõtetele
ravivajaduste analüüsi läbiviimine ning sisendi loomine arenguplaanidele ja funktsionaalsele arengukavale
ennetus- ja arendustegevuse koordineerimine oma valdkonnas
kontrollifunktsioonide juurutamise tagamine oma vastutusvaldkonnas
koostöö koordineerimine oma vastutusvaldkonnaga seotud väliste osapooltega
juhtimisorganite otsuste ja seadusandluse nõuete täitmine oma vastutusvaldkonnas
 
Pakume sulle:
5 aastast juhatuse liikme lepingut ja väärikat motivatsioonipaketti
huvitavat ja väljakutseid pakkuvat tööd muudatuste ja uudsete lahenduste elluviimisel

Tagame kandideerimise konfidentsiaalsuse!
Kandideeri portaalide cv.tammistepersonal.ee
CV Keskus või CV-Online kaudu kuni 30.06.2017
Värbamisprotsessi viib läbi ja lisainfot jagab projektijuht Sirje Tammiste
telefon +372 514 4084, sirje@tammistepersonal.ee
 

 

 

SA Viljandi Haigla on üks suurimaid üldhaiglaid, mis pakub ka psühhiaatria- ja sõltuvusravi valdkonnas unikaalseid teenuseid kogu Eestis. Valmistume uue tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöömudeli arendamiseks paikkonnas. Kodulehekülg: www.vmh.ee.

         Haigla juhatusse on oodatud
JUHATUSE LIIGE,
kelle vastutusala on psühhiaatria ja seotud valdkondade juhtimine, arenduste planeerimine ja elluviimine. Jämejala üksustes jääb teda ravitööga toetama psühhiaatriakliiniku praegune juht, kes keskendub rohkem ravitööle

Otsime juhti:
kelle ülesandeks on inimeste ja üldisele arendusele suunatud juhtimine 
kes suudab suures ettevõttes asjad juhtuma panna
kes oskab näha suurt pilti ja julgeb viia ellu uusi ideid ning leida erinevaid lahendusi

Ootame sind kandideerima, kui sul on kõrgharidus. Kasuks tuleb tervishoiulane kõrgharidus. Vajalik on eesti keele valdamine kõrgtasemel ning inglise ja vene keele oskus suhtlustasandil.

Vajalikud kogemused:
inimeste juhtimise kogemus vähemalt 3 aastat
tervishoiusektori töökogemus
muudatuste juhtimise kogemus organisatsiooni/ osakonna/ valdkonna tasandil
inimeste arendamise kogemus 
suurte projektide juhtimise kogemus

Sinu peamised tööülesanded:
kvaliteetse teenuse osutamine oma vastutusvaldkondades
vastavate teenusvajaduse analüüside korraldamine vastutusvaldkonnas
personali- ja arendustegevused
tegevuse koordineerimine ja töökorralduse optimeerimine oma vastutusvaldkonnas
haigla strateegiliste projektide koordineerimine või neis osalemine vastavalt juhatuses/nõukogus kokku lepitud põhimõtetele
ravivajaduste analüüsi läbiviimine ning sisendi loomine arenguplaanidele ja funktsionaalsele arengukavale
ennetus- ja arendustegevuse koordineerimine oma valdkonnas
kontrollifunktsioonide juurutamise tagamine oma vastutusvaldkonnas
koostöö koordineerimine oma vastutusvaldkonnaga seotud väliste osapooltega
juhtimisorganite otsuste ja seadusandluse nõuete täitmine oma vastutusvaldkonnas

Pakume sulle:
5 aastast juhatuse liikme lepingut ja väärikat motivatsioonipaketti
huvitavat ja väljakutseid pakkuvat tööd muudatuste ja uudsete lahenduste elluviimisel

Tagame kandideerimise konfidentsiaalsuse!
Kandideeri portaalide cv.tammistepersonal.ee
CV Keskus või CV-Online kaudu kuni 30.06.2017
Värbamisprotsessi viib läbi ja lisainfot jagab projektijuht Sirje Tammiste
telefon +372 514 4084, sirje@tammistepersonal.ee

 

Pabersaatekirjad asenduvad digisaatekirjadega

07.06.2017

Digisaatekiri on tervise infosüsteemi kaudu eriarstile edastatav saatekiri. See annab kindluse, et saatekiri ei kao ära ega unune koju ja patsient saab paljudest võimalikest eriarstiabi tervishoiuteenustest just talle vajaliku. Endale väljastatud digisaatekirju näeb inimene riiklikus patsiendiportaalis digilugu.ee

Kui perearsti hinnangul on vaja patsient edasi suunata eriarsti vastuvõtule, väljastab ta  digisaatekirja, mis on vajalik eriarsti aja broneerimiseks (va erialadel, kus saatekiri ei ole nõutav: silmahaigused, psühhiaatria, günekoloogia ning naha- ja suguhaigused). Juba täna küsib enamik haiglaid eriarsti vastuvõtule aja broneerimiseks patsiendilt digisaatekirja, mida saavad väljastada kõik perearstid jm arstid.

Digisaatekirja väljastamisel annab perearst patsiendile kaasa ka soovitused eriarsti aja broneerimiseks.  Soovi korral prindib perearst patsiendile digisaatekirja koopia välja. Perearst võib saatekirjale märkida ka asutuse, kuhu ta patsiendi suunab. Patsiendil on võimalik väljastatud saatekirjaga minna ka mõne teise tervishoiuteenuse osutaja juurde aga on oluline tähele panna, et ühe saatekirja alusel saab broneerida ainult ühe eriarsti aja.

Kui patsient soovib eriarsti aega broneerida, on tal täna kolm võimalust – helistada eriarstiabi teenuse osutaja registratuuri, broneerida aeg teenuse osutaja kodulehel või minna registratuuri  kohale. Kõigil kolmel juhul küsitakse kõigepealt patsiendi isikukoodi ja vaadatakse selle alusel tervise infosüsteemist patsiendile väljastatud digisaatekirja.

Kui saatekirja nõudega eriarsti vastuvõtule aega broneerides patsiendil saatekirja ei ole, on haiglal või kliinikul õigus  broneerida talle ainult tasuline eriarsti vastuvõtu aeg.  Teisisõnu tuleb arvestada, et haigekassa ilma saatekirjata arsti visiidi kulusid ei hüvita ning patsient peab visiidi ja võimalike lisauuringute eest ise tasuma.

Loe ka: patsiendi infoleht

Viljandi haigla töötajad heakorrastasid Jämejala õunaaeda

04.04.2017

 Reedel, 31. märtsil käisid Viljandi haigla töötajad Jämejala õunaaias vanu õunapuid kujundamas. Juhendas Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute töötaja Kristine Volens.

Juhendaja tutvustas õunapuude lõikamise põhimõtteid ja andis praktilisi näpunäiteid, kuidas peaks vanu õunapuid lõikama, et nendest saaks paari aasta jooksul rohkelt õunu kandvad puud.

Vaatamata lumisele ja sombusele ilmale oli kohale tulnud tosin huvilist, kes üheskoos kuulasid õpetussõnu ja andsid oma panuse õunaaia korrastamiseks.

Fotod: Marge Marjak, Triin Tajur

Riik tõhustab narkorehabilitatsiooni teenuse pakkumist

03.03.2017

Vabariigi Valitsus otsustas 2. märtsi istungil, et 2005. aastast uimastisõltlastele statsionaarset rehabilitatsiooni teenust pakkunud Sillamäe Narkorehabilitatsiooni- keskuse tegevused antakse üle Viljandi haiglale. Muudatuste eesmärk on tõhustada uimastisõltlaste abistamist Ida-Virumaal.

 
„Viljandi haigla on tõestanud end võimeka rehabilitatsiooniteenuse kompetentsikeskusena ning tegevuse laiendamine Sillamäele ühtlustab uimastisõltlaste ravi kvaliteeti ja muudab teenuse süsteemsemaks,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Järjepidev võitlus narkosõltuvusega, sealhulgas tõhusam ennetustöö ja kvaliteetsem ravi aitab vähendada sõltlaste tekitatud kahju nii neile endile, nende lähedastele kui kogu ühiskonnale,“ lisas minister.
 
Sillamäe linna, Sotsiaalministeeriumi, SA Viljandi Haigla ja Tervise Arengu Instituudi läbirääkimiste tulemusel antakse keskuse varad üle Viljandi haiglale, samuti jätkavad uue tööandja juures keskuse praegused töötajad. Narkorehabilitatsioonikeskuse kinnistu omanikuks saab Sillamäe linn, mis üürib seda Viljandi haiglale.
 
2017. aastal on HIV ja narkomaania raviks ja ennetustegevusteks ette nähtud 16,43 miljonit eurot, mida on 600 000 eurot enam kui mullu.
 
Ivan Lavrentjev
meediasuhete nõunik
sotsiaalministeerium
626 9123
press@sm.ee

Patsientide külastamine on taas lubatud

03.03.2017

 Alates tänasest, 3. märtsist on Viljandi haiglas taas lubatud patsientide külastamine.

Palume kinni pidada külastusaegadest: tööpäevadel kell 16-19, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 10-19 (õendus-hoolduskeskuses tööpäeviti kell 13-19, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 11-19) ning mitte külastada patsiente tõbisena.

 
 
Krista Valdvee
kommunikatsioonijuht
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee
www.vmh.ee 

 

 

Selver andis üle viljandimaalaste toetuse (foto)

06.02.2017

 Reedel, 3. veebruaril andis Männimäe Selveri juhataja Kati Pell Viljandi haiglale üle seekordse "Koos on kergem" kampaaniaga kogutud toetuse 4650 eurot. Kati Pell väljendas heameelt selle üle, et toetus on taas pisut kasvanud ning et inimestel, kes kampaanias osalesid, on selge eesmärk, keda ja mille tarvis toetatakse.

Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere avaldas tänu kõikidele viljandimaalastele, kes kampaaniasumma kogunemisse oma osa andsid. Seekordse toetusega finantseeritakse vastsündinute elustamislaua ostu, mille hankimiseks kasutati ka Selveri läinudaastast toetussummat. 

 

Krista Valdvee
kommunikatsioonijuht
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee
www.vmh.ee 

 

Fotol (vasakult): Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, operatsiooni- ja intensiivravi osakonna vanemõde Inge Alp, sünnitusabi ja günekoloogia osakonna vanemarst dr Maret Metsmaa, Männimäe Selveri juhataja Kati Pell, operatsiooni- ja intensiivravi osakonna vanemarst dr Ulvi Vaarmets.

Käsiraamat „Teekond erilise lapse kõrval“ puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele

26.01.2017

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) andis 2016. aasta detsembris välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele.

Käsiraamat pakub lapse sünnist kuni täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest nii sotsiaal-, haridus-, tervise kui tööelu valdkonnas ning jagab perede avameelseid kogemusi erilise lapse kasvatamisel.

Käsiraamatu pabertiraaž on piiratud ja suunatud eelkõige puudega laste peredele. E-versioon on aga kõigile loetav, allalaaditav ning vajadusel väljaprinditav siit:
http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2012/03/Teekond-erilise-lapse-kõrval.pdf-WEB.pdf
 
Oleme tänulikud, kui levitate e-versiooni  linki  oma kolleegidele, koostööpartneritele, kuid eelkõige puudega ja erivajadustega laste lähedastele. 
 
Käsiraamatu lühitutvustus
Erivajadustega ja puudega laste lähedaste igapäevane mure on, kuidas orienteeruda teenuste ja toetuste rägastikus. Paralleelselt tuleb suhelda nii riigi, omavalitsuse, sotsiaal-, tervishoiu- kui haridussüsteemiga, samal ajal kasvatades suure hooldus- ja arengu toetamise vajadusega last.

Vajalik info on küll kusagil olemas, kuid tervikpilti on raske ja väga ajakulukas ette saada, mistõttu ei jõua abivajajad sageli olemasoleva abini. Selle probleemi leevendamiseks andis EPIKoda välja käsiraamatu puudega laste vanematele.
 
Käsiraamat annab nõu just selles punktis, kus pere parasjagu on – kas siis esmasel toetuste taotlemisel, kooliminekul või täiskasvanuellu astumisel. Käsiraamatu koostasid kahasse  Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist Helen Kask ja tegevjuht Anneli Habicht. Anneli vaimses seljakotis on 18 aastat raske puudega lapse kasvatamise kogemust.
 
Puudega lapsi on Eestis üle 10 000, raamatu esmatrüki arv on 1000. Materjal on osutunud väga populaarseks ka sotsiaal-, haridus- ja tervisevaldkonna spetsialistide hulgas. Et saaksime vajadust raamatu järele paremini rahuldada, andes välja kordustrüki, on väga oodatud jõukohased annetused nii eraisikutelt kui ettevõtetelt. Oleme kõigile annetajatele juba ette väga tänulikud!
Eesti Puuetega Inimeste Koda
EE281010052030584000
SEB pank
Selgitusse palume kirjutada: sihtannetus käsiraamatu väljaandmiseks.
 
EPIKoda on kantud tulumaksuga mittemaksustavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja.
Materjali väljaandja Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoja eesmärk on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

EPIKoda ühendab 50 puuetega inimeste ja kroonilistel haigete organisatsiooni. Lisainfo: www.epikoda.ee

Doonoripäevad

20.01.2017

2017. aastal ootab Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus doonoreid:

N 26. jaanuar

E 27. veebruar

N 30. märts

N 27. aprill

N 25. mai

N 29. juuni

N 27.j uuli

N 24. august

N 28. september

N 26. oktoober

N 30. november

N 28. detsember

Viljandi haigla peahoone C-korpuse III korruse saalis kell 9.45-13.00.

Kaasa võtta isikut tõendav pildiga dokument.

Lisainfo: http://www.kliinikum.ee/verekeskus

Doonorid on oodatud

20.01.2017

 2017. aastal ootab Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus doonoreid:

N 26. jaanuar

E 27. veebruar

N 30. märts

N 27. aprill

N 25. mai

N 29. juuni

N 27. juuli

N 24. august

N 28. september

N 26. oktoober

N 30. november

N 28. detsember

Viljandi haigla peahoone C-korpuse III korruse saalis kell 9.45-13.00.

Kaasa võtta isikut tõendav pildiga dokument.

Lisainfo: http://www.kliinikum.ee/verekeskus


Vanemad uudised | Värskemad uudised