PAIK-projekt annab juba esimesi vilju

02.03.2021

PAIK-projekti mõjuhinnangu esmaste tulemuste põhjal saab väita, et projektis osalenud vajasid juba teenuse esimese aasta vältel oluliselt vähem erakorralist meditsiiniabi ning plaanilist eriarstiabi.

PAIK projektist kirjutavad Liis Puis, PAIK-projektis osalev arst, Kadri Oras, Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja ja Mart Kull, Viljandi haigla erakorralise meditsiini ja sisehaiguste kliiniku juht.

 

PAIK projekt (PAIKkondlik tervisetoetuse teenus järjepideva ravi ning parima sotsiaalse toetuse tagamiseks Viljandi maakonnas) on Viljandi Haigla ja sotsiaalministeeriumi algatatud ning Eesti Haigekassa poolt rahastatud integreeritud teenuse pilootprojekt, eesmärgiga ühendada inimeste heaks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna osapooled: perearsti, -õe, koduõe, eriarsti, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, kogukonna ja perekonna.

Projekti alguseks võib pidada 19.10.2016, kui sotsiaalministeeriumi poolt algatatud hanke võitja Civitta Eesti ning kaaspakkujad Velvet DP ja Leego Hansson alustasid koos Viljandi Haiglaga PAIK mudeli ja teenust toetava IT-lahenduse väljatöötamist. Teenuse pakkumine patsientidele algas 2018, ent süsteemsem töö 2019. aastal sügisel, mil tööd alustasid tervisejuhid - kaks sotsiaaltöötajat ja kaks õde.

Patsiendi teekond teenusele algab tema MÄRKAMISEST haigla EMOs, osakondades või perearsti vastuvõttudel. Riskigruppi kuuluvat abivajajat märganu hindab kriteeriumilehel meditsiinilisi ning sotsiaalseid tegureid, mis tõstavad erakorralise arstiabi tarbimise riski. Kogutud info liigub PAIK teenuse meeskonnale.

Patsiendi teekond teenusele algab tema MÄRKAMISEST haigla EMOs, osakondades või perearsti vastuvõttudel. Riskigruppi kuuluvat abivajajat märganu hindab kriteeriumilehel meditsiinilisi ning sotsiaalseid tegureid, mis tõstavad erakorralise arstiabi tarbimise riski. Kogutud info liigub PAIK teenuse meeskonnale.

Inimese tervikliku probleemistiku MÕISTMISEKS teevad tervisejuhid abivajajaga läbi struktureeritud hindamistegevused, kus on rõhk ka patsiendi isiklikel soovidel ja eesmärkidel. Edasine tegevuskava PLANEERITAKSE juba koos patsiendi ja tema tugivõrgustikuga. Vajadusel teostatakse võrgustikukohtumisi, millest võtavad osa patsiendi abistamiseks olulised osapooled - patsient ise, pereliikmed, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötaja. Kokkulepete põhjal moodustuva tegevuskava kaudu AIDATAKSE krooniliste haigustega patsiendil oma tervisega edukamalt toime tulla. Võrgustiku tööd aitab hallata osapooltel (haigla, esmatasand, kohalik omavalitsus) ühiselt kasutusele võetud spetsiaalne IT-lahendus Teleskoop.

Osapooled on kaasa tulnud
2020. aasta lõpuks oli Viljandis teenusel 115 patsienti, võrgustikuliikmetena tegid koostööd kõik maakonna perearstid, -õed ja omavalitsused.

Hetkel viiakse läbi PAIK projekti mõjuhinnangut. Esmaste tulemuse põhjal aga saame juba väita, et PAIK projektis osalenud patsiendid vajasid juba teenuse esimese aasta vältel oluliselt vähem erakorralist meditsiiniabi ning plaanilist eriarstiabi. Patsientide tagasiside põhjal hindavad nad positiivselt nii teenuse mõju oma tervisele, teadlikkusele ning enamik soovitaks ka teistele sama teenust.

PAIK pilootprojekt on ametlikult küll läbi, ent teenuse ja põhimõttena jätkub tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostöö arendamine Viljandis samadel alustel – otsime riskigruppi kuuluvaid abivajajaid, püüame leida koostöös neile parimaid lahendeid ja toetame patsiente oma enda ravi juhtimises.

Väljatöötamist vajab veel teenusele suunamine kiirabi ja KOV sotsiaaltöötajate poolt. Kuna teenus ja ideoloogia on Eestis uus, oleme võtnud edasisteks prioriteetideks maailma heade praktikatega tutvumise ja oma teenusesse integreerimise. Üheskoos Eesti Haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga tuleks aga kokku leppida jätkusuutlike rahastusmudelite kasutuselevõtt, et sarnased teenused võiksid jõuda Eestis katseprojektide faasist kaugemale.

Kommentaarid

Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere:
Meie põhimõte oli minna patsiendile lähemale. Minu kogemus näitab, et PAIK ongi täpselt see – me suudame krooniliste haigustega patsientidele pakkuda pidevat toetust. Nad võivad olla oma kodus, kuid vajada meditsiinilist abi, mida Viljandi haigla suudab neile igapäevaselt pakkuda.

Viljandi linna sotsiaaltöö juht Livia Kask:
Juba PAIK- projekti planeerimise alguses olid meie maakonna sotsiaalvaldkonna inimestel sellele suured lootused. Oleme aastaid oodanud meditsiinisüsteemiga paremat koostööd. Koostöö küll toimis, kuid seda sageli just kahe valdkonna töötajate heade suhete tõttu, mitte süsteemselt.

PAIK-projekt on andnud vähemalt Viljandi maakonna sotsiaalvaldkonna inimestele rohkem kui see, mis projektis kirjas ja mis sellest oodata võis. See on parandanud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahelist koostööd, kuid samas tõstnud ka inimeste abistamise kvaliteeti. Selline koostöö aitab vähendada tegevuste dubleerimist, hoiab kokku mõlema valdkonna töötajate tööaega ja hõlbustab infovahetust, vähendades riski, et abivajaja võiks kahe süsteemi vahele ära kaduda.

Isiklikult võin öelda, et varasemad head suhted konkreetsete meditsiinivaldkonna inimestega on läinud veel paremaks ja sisukamaks ning väga palju on juurde tulnud uusi häid suhteid, mille puhul võib heas mõttes süüdlaseks pidada just PAIK-projekti. Kui küsida, et kas kogu selle projekti positiivsuse valguses on ka mingeid kitsaskohti, siis aus vastus on, et ei oska öelda. Sotsiaalvaldkonna poole pealt pole neist kuulda olnud.

Viljandi pereõde Ingrid Madisson:
Projekti alul olid mul hirmud, et nüüd hakkab tööd juurde tulema. Aga kui hakkasin Teleskoobiga tööle ja töö läks tiimina käima, siis hirmud vähenesid. Nüüd juba asi toimib- vahest teen Teleskoopi sissekandeid, kontrollin raviskeemi. Projektipatsiendid suurt enam perearsti ei tülita. PAIK on nad üle löönud! Ei ole enam selliseid kõnesid, et patsient tahab vestelda, kurta oma sotsiaal probleeme, sest need on ära lahendatud. PAIK on need ära korraldanud.
Mida veel võiks PAIKast soovida? Rohkem patsiente PAIKa! Kriteeriumid võiksid laieneda, kaasata rohkem vaimse tervise poolt

Patsiendilugu
80-aastast Almal on diagnoositud peaajuinfarkti jääknähud, südamekahjustusega kõrgvererõhktõbi, seljavalu, stenokardia ja läbipõetud südameinfarkt. Teda kimbutavad sageli ninaverejooksud, mitõttu tekib äge kehvveresus. Alma elab puuküttega majas, kus vett on vaja kaevust tuua. Puid suudab naine mõne halu kaupa Ise tuppa tuua, vahel abistavad teda ka naaber ja eemal elav tütar.

Alma on PAIK-projekti suunatud kirurgia osakonnast. Tervisejuhi hinnangul on ta PAIK-projekti sobiv, kuna vajab nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemi abi, et vältida taashospitaliseerimist ning sotsiaalse toimetuleku halvenemist.
Võrgustiku kohtumisel leiti, et Alma vajab koduõendusteenust, sest jätab ravimid tihti võtmata ning vajab ka eluliste näitajate ja verejooksu jälgimist, aktiveerivate harjutuste sooritamist ning igakülgset nõustamist. Samuti vajab ta sotsiaalteenust, et puud ja vesi saaksid tuppa ning vajadusel ravimid ja toiduained koju toodud. Alma on abiga igati nõus.

Koduõde hakkab käima. Koostöös perearstiga teeb ta vereproovid hindamaks aneemiat, et vajadusel saada kiiresti vereülekandele.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja organiseerib sotsiaalse abi.

Kui varasemalt sattus Alma verejooksuga EMO-sse või haiglasse keskmiselt kaks korda kuus, siis edaspidi verejookse tekkinud ei ole, ta tarvitab regulaarselt ravimeid ja teenused jätkuvad. Plaanis on tegevuskava ülevaatamine edasiste tegevuste või nende osutamise sageduste osas.

Artikkel ilmus Meditsiiniuudistes 26.02.2021
 

Korduma kippuvad küsimused Covid-19 teemal

11.02.2021

1.    Kas ambulatoorne vastuvõtt/plaanilised operatsioonid/ plaaniline uuring toimuvad?

 • Kui te olete meie teenusele registreerunud ja teil puuduvad viirusinfektsiooni nähud (köha, palavik, hingamisraskused), siis vastuvõtt toimub. Viirusinfektsiooni nähtude korral konsulteerige palun oma perearstiga ja kui on vajalik aja edasi lükkamine, siis võtke ühendust haigla registratuuriga

• Vastuvõttudele saab registreeruda läbi digiregistratuuri või helistades haigla üldregistratuuri numbril 434 3001 (E-R 08.00 – 16.00). Psühhiaatriakliiniku ambulatoorse vastuvõtu registratuuri number on 4354 248.

• Saabudes haiglahoonetesse läbivad kõik patsiendid/kliendid kontrollpunkti, kus nad täidavad tervisedeklaratsiooni ja mõõdetakse kehatemperatuur. Haigla poolt antava kirurgilise maski kandmine on kogu hoonetes viibimise aja kohtustuslik.

Kõigile statsionaarsele ravile või päevaravile (sh päevakirurgia), samuti osale aerosoole genereerivatele uuringutele tulevatele patsientidele on kohustuslik Covid-19 antigeenitest. Patsientidega võtab haigla ise ühendust. Täiendavaid kulusid patsiendile sellega ei kaasne.

2.    Kas saab anda vereproovi, teha röntgenit?
Saab.
•    Kui viirusinfektsiooni nähud puuduvad, siis toimub vereproovi andmine 1. korrusel registratuuri kõrval, ruum C101 – võtke palun järjekorranumber ja oodake kuni analüüside ukse kohal olevale tabloole ilmub teie number. Röntgenuuringud toimuvad tavapäraselt radioloogia osakonnas 4. korrusel. Kõik hoonesse sisenejad täidavad tervisedeklaratsiooni ja läbivad esmase triaaži.
•    Viirusinfektsiooni nähtude korral on vajalik eelregistreerimine telefonil 5886 3313 (E-R 08.00 – 16.00). Antakse juhtnöörid edsiseks käitumiseks.

3.    Kus saan teha Covid-testi?
•    Covid-19 testimine toimub etteregistreerimisel (tel 5886 3313, E – R 08.00 – 16.00). Testi andmine toimub haiglahoone Paalalinna – poolses otsas 0. korrusel (siseneda alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse juures asuvast trepist alla).
•    Perearsti või eriarsti saatekirjaga on testimine tasuta. Omal soovil testi tegemine on tasuline teenus hinnaga 65 eurot.
•    NB! Viirustunnustega mitte siseneda haigla fuajeesse!

4. Kas Viljandi haiglas on võimalik teha tasulist Covid-19 testi ja saada sertifikaati?
Viljandi haiglas on võimalik Covid 19 testimine nii haigussümptomitega (perearsti saatekirjaga, kuid arve esitab haigla haigekassale) kui ka -sümptomiteta tasulise teenusena (hind 65 eurot), soovi korral väljastatakse sertifikaat. Registreerimine Covid-19 testimisele E-R 8-16 tel 5886 3313.

5.    Kuidas saab infot haiglasse toodud patsiendi kohta?
•    Infotelefonil 435 2008 (kui teie lähedane on toodud kiirabiga ja te ei tea veel, mis temast on saanud st kuhu osakonda ta on liikunud või kas üldse viibib meie asutuses).
•    Vastava osakonna valveõelt (osakondade numbrid on leitavad kodulehelt: Üldinfo→Kontaktid)

6.    Kuidas saan kontakti oma erialaarstiga või registreeruda eriarsti vastuvõtule?
Võtke ühendust üldregistratuuri numbril 434 3001. Vastuvõtule saate ennast registreerida ka läbi digiregistratuuri.

7.    Kas isa saab viibida lapse sünni juures?

Sünnitajaga võib kaasas olla üks haigustunnusteta tugiisik, kes peab enne osakonda sisenemist täitma tervisedeklaratsiooni ning tegema Covid-testi. Testi tegemine on tugiisikule tasuline ja see maksab 35 eurot. Tugiisik lubatakse koos sünnitajaga sünnitustuppa, kui analüüsi vastus on negatiivne. Kui tugiisiku analüüs osutub positiivseks, siis tugiisikut haiglasse ei lubata. Kogu haiglas viibimise ajal kannab tugiisik kirurgilist maski. Tugiisik peab haiglast lahkuma hiljemalt 2 tundi pärast sünnitust.

•    Lilli ja kingitusi palume haiglasse mitte tuua/saata.

Muudatustest teavitame koheselt läbi erinevate meediakanalite.

8.    Kas lastepsühhiaatri vastuvõtt toimub?
Vastuvõtud toimuvad tavapäraselt nii kontaktvastuvõttudena kui ka virtuaalselt.

9.    Kuidas pääseb EMO-sse?
EMO-sse pöördudes tuleb läbida soovituslikult telefoni teel eeltriaaž – selleks palume saabudes helistada triaaziõele telefonil 5307 0629 või helistada uksekella ja oodata, kuni teile vastu tullakse.

10.    Millisel juhul pääseb patsienti külastama?
Haigla hoonetes kehtib üldine külastuskeeld. Erandjuhtudel on külastamine võimalik üksnes kokkuleppel raviarstiga.

11.    Kas haiglasse pakke saab saata?
Pakke saab tuua tööpäevadel 08.00 – 16.00. Töövälisel ajal saab pakid jätta haigla peaukse ees olevasse pakiautomaati. Palume kindlasti pakile märkida saaja nimi ja osakond.

12.    Kuhu ja mis kellaaegadel saan tuua laborianalüüse?
Analüüse saab tuua 1. korrusel (ruumC101) asuvasse analüüside võtmise kabinetti tööpäeviti 08.00 – 15.30. Peale eeltriaaži läbimist tehke palun järjekorraautomaadil „muud proovimaterjalid“ valik, võtke järjekorranumber ning oodake kuni analüüside ukse kohal olevale tabloole ilmub teie number.   

13.    Kust saan siseneda taastusravi protseduurile/teenusele?
Ambulatoorse taastusravi sissepääs asub haigla Paalalinna-poolses küljes (viidad suunavad). Võimalik on siseneda ka haigla peauksest.

 

 

Viljandi haigla sai mammograafiabussi

04.02.2021

Viljandi haigla ja Eesti Vähiliit sõlmisid täna koostööleppe, mille kohaselt hakkab Viljandi haigla teostama vähiliidu mammograafiabussiga rinnavähi sõeluuringuid Eestimaa väikelinnades.

„Viljandi haigla üks strateegilistest valikutest on olnud minna haiglast välja, patsiendi juurde. Nii nagu eelnevalt meie Koduhaigla ja PAIK projekt on ka koostöö vähiliiduga üks samm  patsiendikesksema tervishoiu poole,“ ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere.

10 aasta jooksul on vähiliidu mammobussis käinud uuringutel üle 70 000 naise. Nendest 298 on avastatud rinnavähk. 85-l % on avastatud vähk varajases staadiumis. „Vähiliit seisab paljude eesti naiste eest, kelle elusid saaksime päästa, sest varakult avastatud rinnavähk on ravitav. See tähendab reaalselt päästetud elusid, reaalselt võidetud aega lähedastega,“ ütles Eesti Vähiliidu juhatuse esimees Maie Egipt.

Uus aasta toob rinnavähi sõeluuringus kaasa olulise muudatuse, nimelt on uuringutele oodatud ka kõik ravikindlustamata naised, kes kuuluvad 2021. aasta sihtrühma. 2021. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi (sh ravikindlustamata) sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971.
 „Praegu toimub  mammograafiabussi renoveerimine ja uue 3 D mammograafi seadistamine. Me oleme saanud omale väga kvalifitseeritud personali nii radioloogiatehnikute kui radioloogide näol. Selleks hetkeks, kui buss märtsis välja sõidab, on Viljandi haiglas kaheksa spetsiaalselt koolitatud radioloogiatehnikut,“ ütles Viljandi haigla radioloogiaüksuse juht Andrus Aavik.


Viljandi haigla ja vähiliidu ühine soov on, et naised osaleksid rinnavähi sõeluuringutel.
 

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

 

Günekoloogilisse ultrahelisse kaaslasega ei lubata

29.01.2021

Sünnitusabi ja günekoloogia osakond palub praeguses keerulises nakkusolukorras mitte võtta kaasa tugiisikuid günekoloogilisele ultraheliuuringule. Seega, kui inimesed soovivad tulla perekonniti, palume pereliikmetel jääda ootama haigla peahoone fuajeesse. Haigla palub mõistvat suhtumist.

 

Infoks seoses Covid-19 nakatumistega haiglas

28.01.2021

Viljandi haigla aktiivravi osakondades tuvastati eile, 27. jaanuaril profülaktilise testimise käigus mõned asümptomaatilised Covid-19 positiivsed patsiendid. Praeguseks on koroonaviiruses patsiendid isolatsioonis ning töö jätkub.
 
Viljandi haigla juhatuse liige, somaatilise valdkonna ravijuht Mart Kull: „Haigla toimepidevus on tagatud,  vältimatu abi, sünnitusabi, uuringud ja ambulatoorsed teenused toimivad jätkuvalt täismahus. Kuna Covid positiivsete patsientide lisandumine tõi kaasa koormuse suurenemise, siis oleme ajutiselt peatanud patsientide vastuvõtu plaanilisele kirurgilisele ravile - nii statsionaarsele kui päevaravile. Meie töötajad võtavad patsientidega ühendust.“
 
Viljandi haigla vaimse tervise valdkonna ravijuht Katrin Kaarma kinnitab, et psühhiaatriline ravi toimub tavapäraselt: „Meie teenused asuvad suuresti aktiivravikorpusest eemal ning võimalikku kokkupuudet olla ei saanud.“
 
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere ütles, et haigla personali Covid-19 vaktsineeritus on kõrge: “Esimese doosiga on vaktsineeritud 72 protsenti haigla töötajatest, valdav osa neist saab ka teise vaktsiinidoosi juba järgmise nädalal lõpuks. See annab meile lootust, et personal püsib rivis.“ Samuti julgustab ta kogukonda: „Kuna toimunu puudutas ainult mõningaid statsionaarseid osakondi, siis julgustan meie inimesi jätkuvalt Viljandi haigla teenustele pöörduma. Vältimatu abi, sünnitusabi, uuringud ja ambulatoorsed teenused toimivad jätkuvalt täismahus.“
 

Krista Valdvee

SA Viljandi Haigla

Koostooteenuste juht

Viljandi haigla aasta sportlane on diagnostikaõde Ariš Thea Puu

20.01.2021

Haigla spordiklubi kuulutas välja aasta sportlase, kelleks on diagnostikakliiniku õde Ariš Thea Puu. Rääkisime tema eesmärkidest, saavutustest ja sellest, kuidas tal on õnnestunud spordipisikuga nakatada ka mitmed kolleegid. „Mulle tundub, et meil on siin majas vähemalt kümmekond sportlikumat inimest kui mina, aga nad lihtsalt ei pannud oma kogutud tervisekilomeetreid kirja,“ ütleb aasta sportlane 2020 tagasihoidlikult.



Ariš Thea: Ma otsustasin oma tervist parandada ja hakkasin eriti palju kõndima – 14 km iga päev ning iga ilmaga. Ainult kaks päeva jätsin aasta jooksul kiilasjää tõttu vahele. Igaõhtune ring oli 14 km, seejärel tund aega võimlemist või muud tegevust nagu näiteks velotrenažöör – 50 minutit korraga, mis teeb u 48 km. Mu lapsed on suureks saanud, väljas möllab koroona, külla minna ei saa – sport oli hea väljapääs.

Kuidas see sulle mõjus?

See mõjus mulle hästi, kaotasin 33,5 kilo! Kui ma haiglariietes ei ole, ega mind siis eriti ära ei tunta. Algus oli muidugi raske – oma 107,5 kilo juures olin ma kahe kilomeetri järel „peaaegu surnud,“ aga praegu ei hingelda ma isegi trepist ronides. Jõudsin oma eesmärgini kaks kuud enne seatud tähtaega ja katsun seda nüüd säilitada.

On sul ka mõni lemmikrada?

Väga ei ole, ma teen Viljandile tiiru peale ikka üht- või teistpidi. Mu 16-aastane poeg on jooksumees ja tema tõukas mind pidevalt tagant öeldes, et „sa saad hakkama“. Tema jookseb ja mina kõnnin, kui ta oma jooksuringi lõpetab, lippab mulle vastu – niimoodi me koos uhame. Jalanõutaldade arvu järgi võiks arvata, et ma olen Rademari poe peasponsor – kolm paari spordijalanõusid on läbi kulunud ja retuuse olen pidanuid ostma, sest algul oli mu number 48, nüüd on 38 (naerab Ariš, sest auhinnaks saadud Rademari kinkekaardid läksid juhtumisi täiesti õigesse kohta).

Mis on sporditegemise juures kõige meeldivam?

Mulle isiklikult on kõige rohkem meeldinud see, et viimase aasta jooksul tuli selline entusiasm sisse! Ja ma suutsin mõnes inimeses tekitada kadedust, pahameelt ja viha. Lõpuks olen siin vähemalt kolm inimest suutnud kaasa haarata, kes nüüd ka mõtlevad, mis „ma suhu panen ja palju ma kõnnin“. See on meelelahutus ja hea ajakulutamine olukorras, kus muud polegi teha. Suusatada ma ei saa, olen oma sabakondi katki kukkunud ja uisutades jalaluu murdnud. Kõndimine ja kodused võimlemisharjutused on mulle sobivamad. Kahjuks ei saa vesivõimlemisse minna ja tantsimisest tunnen ka hirmsasti puudust. On selline teistmoodi aasta. Aga mu lemmiklause on endiselt: teekond ongi teelise tasu!

Palju õnne, aasta sportlane Ariš Thea Puu!

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

 

Rehabilitatsiooniteenused – kellele ja milleks?

15.01.2021

Viljandi haigla patsientide nõukoda arutles 10. detsembril rehabilitatsiooni teemadel, püüdes selgust saada, kuidas toimib taastusravisüsteem. Selgitusi olid palutud andma töötukassa, sotsiaalkindlustusameti, haigla ja rehabilitatsiooniteenuse pakkujad.

Patsientide nõukoja juhi Malle Vahtra sõnul on kaks vaatepunkti, üks teenuse osutaja ja teine tavainimese oma. Tema sõnul seisneb peamine probleem selles, et inimesed ei tea, millised võimalused ja valikud neil selles valdkonnas on. Selgitame siinkohal veidi.

1.    On kolme sorti rahakotte:
-    haigekassa (ravikindlustatud isikutele),
-    töötukassa (tööealistele või osalise töövõimega isikutele),
-    sotsiaalkindlustusamet (lastele, tööealistele, vanaduspensionäridele).

Teine pool süsteemist on kohalik omavalitsus (KOV), millel on hindamiskohustus ja otsustavus abi andmise kohta.

2.    Tööalalisele rehabilitatsioonile saab läbi töötukassa, sotsiaalsele rehabilitatsioonile sotsiaalkindlustusameti ja lastekaitsesse KOV kaudu.

3.    Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Tööalase rehabilitatsiooni aluseks on töövõime hindamine personaalselt, selleks on 5 sammu: arstivisiit, taotluse esitamine (e-töötukassa kaudu või töötukassas kohapeal või telefoni teel), eksperdi arvamuse koostamine, ulatuse määramine, toetuse maksmine. Toetus osalise töövõime kaotuse korral on 254,62 eurot, täieliku töövõimetuse korral 446,70 eurot. Võimalused ja tingimused leiab töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee

4.    Tööalane rehabilitatsioon võib sisaldada järgmisi tegevusi
:
•    füsioteraapia
•    tegevusteraapia ja -nõustamine
•    loovteraapia
•    logopeediline abi
•    eripedagoogiline abi
•    kogemusnõustamine
•    psühholoogiline nõustamine
•    õendusalane nõustamine
•    sotsiaalnõustamine
•    arsti (sh psühhiaatri) nõustamine.


5.    Töötukassal on koostöölepingud 92 teenusepakkujaga üle Eesti. Viljandis on kolm pakkujat – SA Viljandi Haigla,  J&L Rehabilitatsiooniteenused OÜ, Rehabikeskus OÜ. Rehabilitatsiooniteenused on eri- või perearsti saatekirjaga patsiendile tasuta. Pakutakse ka tasulisi teenuseid, kuhu saab inimene omal valikul ise tulla.

6.    Kõigile puuduva töövõimega (sh töötavatele, õppivatele ja töötuna registreeritutele) inimestele osutatakse vaid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mida saab taotleda Sotsiaalkindlustusametist.

7.    Kuni 16 aastased saavad abi sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu. Alates 16.eluaastast pensionieani pakub tube töötukassa.

8.    Sotsiaalse rehabilitatsiooni sihtrühmaks on puuetega inimesed.
Võtke julgesti ühendust oma perearsti ja tööandjaga, et neid teenuseid kasutada!
 

Rohkem infot loe SIIT.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

TERVIKUMI ehituse riigihange on avatud

08.01.2021

Viljandi haigla ja tervisekeskus TERVIKUM otsib ehituspartnerit


Avatud on Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehituse riigihange, mille eesmärk on Viljandi kesklinna rajada 23 000 m² suuruse netopinnaga uus ja innovaatiline tervishoiukompleks 2023. aastaks. Riigihanke viib läbi Riigi Kinnisvara.
Riigihange hõlmab Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustöid, millele on kehtestatud kõrgendatud nõuded ja meditsiinitehnoloogiast tulenevad piirangud.

SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere: „Tegemist on meile üliolulise hoonega ja me loodame leida vastutustundliku ehituspartneri, kes selle hoone meile valmis ehitab. Selle ettevalmistamise protsess on kestnud enam kui kümme aastat. On õige hetk tänada kogukonda selle eest, et nad on meid toetanud ja teiselt poolt poliitikuid, kes on selle projekti toetamisel, ka Viljandi arengu seisukohalt, olnud ühel meelel. Ma tahan ma tänada kõiki neid inimesi, kes sellesse eri aegadel on panustanud, eriti meie projektimeeskonda ja perearste. Loodan, et selles keerulises ehitusprojektis osalejate arv on võimalikult lai ka rahvusvaheliselt. Sellist nullist ehitatud haiglat ei ole Eesti Vabariigi ajal veel olnud ja see on suur väljakutse ning kogemus ka ehitajaile, mis avab neile kindlasti uusi võimalusi“.

Riigi Kinnisvara projektidirektor Tarmo Mändmets usub, et hankel osalevad mitmed Eesti keskmised ja suuremad ehitusettevõtted, kellest valitakse uuele maakonna haiglale ja tervisekeskusele usaldusväärne ehituspartner. “Projekt on suur ja muljetavaldav, aga Eestis on mitmeid ehitusettevõtteid, kes suudavad selle hästi valmis ehitada,” lisas Mändmets.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka SA Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks. Riigi Kinnisvara AS ning SA Viljandi Haigla on sõlminud koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara.
Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle.

„Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitamine“ riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 19.02.2021. Hankedokumendid on leitavavad riigihangete registrist viitenumbriga 231509 ja järgnevalt lingilt: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2759452/general-info

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme.

TERVIKUMI VIDEO.
 

Mariliis Sepper                                       
RKAS kommunikatsioonijuht
5650 0623

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
5301 6518

 

Laps saatjaga haiglaravile

05.01.2021

 

Lastele kuni 10 aastat (kaasa arvatud), COVIDi teste ei tehta.  

Kui laps (kuni 10.a kaasa arvatud) tuleb haiglaravile pikemaks ajaks kui üks päev ja temaga tuleb kaasa ka lapsevanem (või ametlik hooldaja), siis peab lapsevanem haiglasse tulles tegema COVID antigeeni-testi. Testimine on lapsevanemale tasuta ja selle korraldab raviarst.

Laste-ja noorukitepsühhiaatria osakonnas võetakse lapsevanema (või hooldaja) COVID-analüüs Jämejalas kohapeal.

Kui laps on vanem kui 11. eluaastat ja lapsevanem soovib jääda lapse juurde haiglasse siis tasub nii oma COVID testi kui ka voodipäeva eest lapsevanem ise. Antigeeni testi hind on 35 eurot.

Kui lapse ja lapsevanema test osutub positiivseks, siis tuleb ravi edasi lükata ja laps ja/või lapsevanem koju suunata ning paluda ühendust võtta perearstiga.

 

 Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

 

 

Koduhaigla projekt sai konkursil haigekassa toetuse

05.01.2021

Eesti Haigekassa kaugteenuste näidisprojektide konkursil hinnati kokku 33 projekti ning konkurents oli väga tihe. Haigekassa juhatus otsustas anda toetust kümnele paremale projektile. Viljandi Haigla koduhaigla projekt pääses valikusse 4.-na!

Konkursi projektid keskenduvad tervisesüsteemi suurimatele arendusvajadustele. Näiteks oli hindamiskomisjoni laual perearstikeskusega kiiresti kontakti saamine, krooniliste haiguste järjepidev jälgimine, vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamine ning kodulähedase terviseabi tagamine.

Viljandi haigla koduhaigla projekt on Eestis ainulaadne ja keskendub sellele, et haiglateenus läheb patsiendi juurde koju. Krooniliste haigustega inimesed, kes vajavad hospitaliseerimist, aga erinevatel põhjustel ei saa või ei taha haiglas viibida, on kodustes tingimustes koduõe järelevalve all. Koduõde külastab patsienti üks-kaks korda nädalas ja on omakorda üle telesilla ühenduses arstiga, kes teda ja patsienti konsulteerib.

Edasijõudnud kümnel meeskonnal on aega projekti kallal töötada kuni teise vooru taotluse esitamiseni, mille tähtaeg on 1. aprillil. Näidisprojekte rahastatakse haigekassa innovatsioonifondist ja konkursi eelarve on orienteeruvalt üks miljon eurot. Näidisprojektid viiakse ellu aastatel 2021-2022.


 


Vanemad uudised | Värskemad uudised