1. aprillil algab statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

28.03.2019

Lugupeetud patsient!

 
Vastavalt Sotsiaalministri 15.12.2004 määrusele nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded” viib SA Viljandi Haigla läbi igal aastal patsientide rahulolu uuringu.
 
Käesoleval aastal viiakse rahulolu uuring läbi SA Viljandi Haigla statsionaarse ja päevaravi raviteenuste kohta.
 
Uuring viiakse läbi perioodil 01.04.-30.04.2019.
 
Uuringu läbiviimiseks edastatakse vahemikul 01.04.-30.04.2019 statsionaarsetele ja päevaravi patsientidele küsitlusleht. 
Palume küsitlusleht täita enne haiglast lahkumist haiglaravi viimasel päeval. Täidetud küsitlusleht palume asetada osakonnas selleks otstarbeks paigaldatud ja märgitatud kasti.
 
Küsitluslehe täitmine on vabatahtlik ja anonüümne. 
Teie poolt täidetud ja tagastatud küsitlusleht annab meile väärtuslikku infot, et pakutavat tervishoiuteenust veelgi paremaks ja mugavamaks muuta.
 
Täname!
 

Õendus-hoolduskeskus nimetati hoolekandekeskuseks

27.03.2019

1. märtsist nimetati õendus-hoolduskeskus hoolekandekeskuseks seoses sellega, et alates 1. jaanuarist kuuluvad ambulatoorne ja statsionaarne õendusabi taasturavikliiniku koosseisu.
Hoolekandekeskuses saavad abi kõik püsiva tervisekahjustuse ja funktsionaalsete häiretega inimesed, kes vajavad pidevat või perioodilist hooldusteenust ja erihooldusteenust. 

Hoolekandekeskuse koosseisu kuuluvad sotsiaalhoolekande osakond ja erihoolduse osakond. Keskuse juht on Kaja Koger, telefon 435 4250, 5330 5340, e-post kaja.koger@vmh.ee.

Hooldusteenus on mõeldud isikule, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt hooldusvajadus igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel või kelle iseseisev toimetulek kodustes tingimustes ei ole enam võimalik. 

Teenuse eesmärk on olla kliendikeskne ja toetada inimese igapäevast toimetulekut ööpäevaringse hooldusteenuse osutamisega.
Sotsiaalhoolekande osakond asub peahoones 8. korrusel B-korpuses kui ka Jämejalal ümaras majas. 
Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja on Elena Erm, peahoone telefon 435 2169 ja Jämejalal 434 2226. 

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 

Erihooldusteenuste eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ja tegevuse juhendamine.

Erihoolduse osakond asub peahoones 3. korrusel B- korpuses kui ka Jämejalal Pargi tee 14A hoones. 
Erihoolduse osakonna juhataja on Moonika Pukk, peahoone telefon 435 2165 ja Jämejalal 435 4254.

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 
Vaata ka hoolekandekeskuse kodulehekülge: www.ohk.vmh.ee

Ambulatoorne ja statsionaarne õendusabi viidi taastusravikliiniku koosseisu, et teha veelgi tõhusamalt koostööd järelravis. 

Iseseisva statsionaarse õendusabi (endise nimega hooldusravi) on teenus patsiendile, kes on stabiilses seisundis ega vaja pidevat arstiabi. Õendusabi osakonda suunab arst saatekirjaga, kas eriarst aktiivravi järgselt ja/või perearst kodust või hooldusasutusest. 
Patsiente registreerib õendusabi osakonna juhataja Kadri Oras E-R 8-16 telefonil 434 2222, 5300 9789 või e-posti teel kadri.oras@vmh.ee. 

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 

Koduõendus teenust pakume Viljandi linna ja osaliselt ka maakonna patsientidele, kes vajavad regulaarset õendusabi ja kelle tervislik seisund ei nõua haiglaravi.Teenusele suunab arst, kas perearst või eriarst peale aktiivravi ja saatekirjaga, millele märgitakse terviseprobleemid, vajalik ravi ja selle sagedus ning hinnatud abi vajadus. 
Koduõendusteenusele registreerib koordinaator Eneli Tulp E-R 8-16 telefonil 5346 7696 või e-posti teel koduode@vmh.ee

Loe teenuse kohta lähemalt SIIT. 
 

Radioloogia seminar 30. aprillil kell 12.00

27.03.2019

Kutsume radioloogia seminarile teisipäeval, 30. aprillil algusega kell 12 Viljandi haigla III korruse koosolekuruumis.

Seminari eesmärgiks on radioloogia põhiprintsiipide ja tänapäevaste põhisuundade tutvustamine.
 
Seminarile ootame Viljandi haigla arste, õdesid, radioloogiatehnikuid, maakonna perearste ning koostööpartnereid (Põltsamaa Tervis).
 
Registreeruda saab kuni 18.aprillini SIIN. 
 

Geenidoonorite proovide kogumine jätkub 2019. aastal!

25.03.2019

Eestimaalaste suure toetuse tõttu 2018. aastal toimunud 100 000 uue geenidoonori kogumise projektile ning personaalmeditsiini arendamiseks on riik teinud võimalikuks uute geenidoonorite jätkuva kaasamise 2019. aastal. Alanud aastal saab Geenivaramuga liituda veel 50 000 inimest.

2018. aasta tulemused näitavad, et eestimaalaste huvi geenidoonoriks saamise vastu on väga suur. Üheksa kuuga liitus Geenivaramuga üle 100 000 uue geenidoonori. Kokku on praeguseks Geenivaramus üle 150 000 inimese andmed ehk ligi 15% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Käesoleval aastal on võimalik liituda veel 50 000 eestimaalasel.
 
Samaaegselt uute geenidoonorite andmete kogumisega on Eesti riik alustanud koostöös teadlaste ja meedikutega infotehnoloogiliste lahenduste loomist geeniandmete kättesaadavaks tegemiseks tervise infosüsteemi kaudu. See annab kõigile geenidoonoritele võimaluse tutvuda oma personaalsete geneetiliste riskidega. Geenidoonorite nõusolekul saavad ka arstid tulevikus kasutada geeniinfot haiguste ennetamiseks ja raviks.

Viljandi haiglas saab vereproovi anda laboris 4. korrusel B-korpuses, toas B438 järgnevatel aegadel:
E ja K 8-15, T ja N 8-12.


Proovi andmiseks eelnevalt aega broneerima ei pea. Võimalusel tuleks olla 4 tundi söömata. Geenidoonoriks võivad saada kõik eestimaalased, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja kes pole juba varem liitunud Geenivaramuga. Kõrge vanus ega haigused pole takistuseks.
 
Kogu vajaliku informatsiooni geenidoonorluse ja sellest saadava kasu kohta leiate veebilehelt geenidoonor.ee, helistades tööpäeviti 9-17 meie infotelefonile 520 6959 või kirjutades info@geenidoonor.ee. 
 
 

Dementsus - kas vanema ea paratamatus?

22.03.2019

Dementsus - kas vanema ea paratamatus?

Katrin Põld, Viljandi Haigla neuroloog, sisekliiniku ülemarst
 
Dementsus on sage probleem vanemaealistel inimestel. Dementsusest rägitakse vahel kui vananemise praratamatust kaasnähust, ometi ei ole dementsus sugugi sama, mis normaalne vananemine. Dementsus on raske, süveneva kuluga ja eamasti ravimatu haigus.
 
Dementsusega inimene lakkab varem või hiljem olemast tema ise - lisaks mäluhäiretele võivad dementsusseisundiga kaasneda kalduvus ekselda ja eksida, kahtlustav, kiuslik käitumine, meeleolu- ja uneprobleemid, hõikumine, kõnehäired, sihitud tegevused. Hetkel on maailmas hinnanguliselt 40-50 miljonit dementset isikut ning aastaks 2050 võib see arv kolmekordistuda. Kõige sagedasem dementsuse põhjus on Alzheimeri tõbi.

Teisteks dementsuse põhjusteks on aju-veresoonkonna haigused, läbipõetud insult, Parkinsoni tõbi, kroonilised nakkushaigused ja teised kaasuvad ja läbi põetud haigused (nt kilpnäärme alatalitlus, ajutrauma või mürgistus). 
 
Dementsuse kujunemise aluseks on närvirakkude ja närvijätkete kahjustus ja häving. See viib lõpuks ajukärbumiseni, mis on sedatatav aju-uuringutega nagu nt kompuutertomograafia. Tüüpilisel juhul arevenad muutused ajus nii aeglaselt, et seda on raske märgata nii inimesel endal kui tema lähedastel. Sageli peetakse eaka sugulase muutunud käitumist ka lihtsalt veidruseks või meeleolulanguseks ega pöörduta õigeagselt arstile.
 
Dementsuse kahtluse korral on aga õigeaegne arstiabi väga oluline, sest arst saab vestluse, uuringute ja analüüsidega välistada dementsust meenutavad, kuid ravitavad haigused nagu põletikud, toitainete puudus, kasvajad jms. Alustada tuleks perearstist, aga võib abi saada ka psühhiaatrilt või paluda suunamist neuroloogile. Dementsust saab kindlalt diagnoosida, kui vaimsete võimete languse ravitavad põhjused on välistatud ja kui sümptomid on kestnud vähemalt 6 kuud. 
 
Tõeline dementsus ei ole kahjuks kaasaegse meditsiini vahenditega ravitav. Paljude dementsuse vormide taga on aga ka puudulikult ravitud kaasuvad haigused ja ebatervislik eluviis. Vaimsete võimete languses mängvad kindlasti rolli ka geneetilised tegurid ning keskkond.
 
Dementsuse kujunemist soodustavateks teguriteks on vanem iga, ravimata kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvumine, depressioon, väheaktiivne eluviis ja suitsetamine. Nende tegurite mõjutamisega keskeas on võimalik dementsuse teket kas vältida või selle algust edasi lükata. Dementsusele võib eelneda nn kerge vaimsete võimete langus, mille puhul saab kasutada nii vaimu kui keha treenivaid võtteid, et selle süvenemist mõnevõrra peatada.
 
Dementsuse varajane avastamine on oluline haigele ja tema perekonnale ka seetõttu, et varases dementsuse faasis suudab inimene veel teha iseseisvaid otsuseid, mis puudutavad tema elukorraldust ja ravi. Dementsuse algstaadiumis haige ei pruugi olla automaatselt teo- ega töövõimetu, küll aga võib dementsuse diagnoosi korral tekkida piiranguid mootorsõiduki juhtimise ja tulirelva loa saamisel. 
 
Kaugele arenenud dementsusseisundga inimesed vajavad ööpäevaringset abi ja hooldust, mis muutub omastele väga koormavaks. Mõnikord on vajalik dementse inimese hooldusasutusse suunamine. Haige ümbruskond tuleks igal juhul kohandada tema võimetele ja vajadustele vastavaks ning ennekõike mõelda ohutusele (gaasi- ja elektripliidid välja lülitada, terariistad ja tikud peita jms).
 
Tuleb silmas pidada, et dementsuse all kannatav inimene ei pruugi tähele panna ega väljendada oma esmavajadusi nagu tualetis käimine, söömine, pesemine. Samuti ei saa dementsusega inimese hooleks jätta tema tavapäraste koduste ravimite võtmise kohustust. Täielik tegevusetus ning üksinda toas istumine ei ole aga dementsusega isikule parim lahendus, kuigi soov dementse eest kõik esemed ära koristada on mõistetav. Pigem võib jõukohane ja meeldiv tegevus dementsusega haiget rahustada ja ennetada rahutust ning agressiivsust. Vaimsete võimete langusega inimest peaks kaasama perekondlikesse ja seltskondlikesse tegevustesse nii palju kui võimalik. Kõigile dementsusega inimeste lähedastele on aga põhisoovituseks hoolitseda ennekõike enda tervise ja heaolu eest.
 
Lisa: 2018. aastal loodi Sotsiaalministeeriumi hanke toel Dementsuse Kompetentsikeskus (DKK), kuhu kuuluvad Viljandi Haigla, MTÜ Elu Dementsusega, EELK Diakooniahaigla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. DKK eesmärgiks on parandada dementsusega isikute ja nende lähedaste elukvaliteeti ning üldsuse ja dementsusega tegelevate spetsialistide teadlikkust dementsusest.

Tegutseb dementsuse infoliin lähedastele ja spetsialistidele. Infoliini number on 644 6440. Regulaarselt toimuvad vastavasisulised seminarid, nn mälukohvikud, lähedastele mõeldud tugigrupid. Rohkem infot http://eludementsusega.ee

Täna , 22. märtsil toimub ka seminar “Dementsusega inimese toetamine” Viljandi Linnagaleriis  (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saalis).
Seminar  on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele ja omastehooldajatele. Üritus on tasuta!
 

 

Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse näitus on avatud 12. aprillini

21.03.2019

 Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse viis parimat tööd on näitusel Sakala keskuse sammassaalis 12. aprillini. Olete oodatud tutvuma!

Seminar “Dementsusega inimese toetamine” 22. märtsil kell 14.00 Viljandi Linnagaleriis

21.03.2019

Reedel, 22. märtsil algusega kell 14.00 toimub seminar “Dementsusega inimese toetamine”

Viljandi Linnagaleriis (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saalis).

Seminar  on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele ja omastehooldajatele. Üritus on tasuta!
 

21. märtsil toimub haigla peahoones evakuatsiooni- ja kriisireguleerimisõppus

20.03.2019

Neljapäeval, 21. märtsil algusega orienteeruvalt kell 13.30 leiab Viljandi haigla peahoones aset evakuatsiooni- ja kriisireguleerimisõppus, mille eesmärk on kinnistada töötajate teadmisi käitumisel tulekahju korral, intensiivravi patsientide transpordil ning katkematu meditsiinilise abi tagamisel.

 
Loodame, et õppuse tegevused ei põhjusta patsientidele ebamugavusi.
 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee
 

Peavalu päev "Peavalu ja uni" 30. märtsil kell 11

15.03.2019

Seminar „Dementsusega inimese toetamine” 22. märtsil kell 14

13.03.2019

Seminar „DEMENTSUSEGA INIMESE TOETAMINE”

 
22. märts 2019
 
Viljandi  Linnagaleriis  (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saal)
 
Seminar  on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele, omastehooldajatele
 
 
Päevakava
 
14.00 – 14.15 Avasõnad - Ivi Normet MTÜ Elu dementsusega
 
14.15 – 14.45 Dementsuse diagnoosimine, psühhiaatri vaatenurk – psühhiaater dr. Katrin Kaarma Viljandi haigla ja Dementsuse Kompetentsikeskus
 
14.45 – 15.15 Tantsulise liikumise grupitreeningu tutvustamine – psühholoog Mari-Liis Mägi Viljandi haigla
 
15.15 – 15.45 KOVi poolsed teenused ja toetused – Livia Kask Viljandi Sotsiaalameti juhataja
 
15.45 – 16.15 Toetavad teenused SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse näitel – Kaja Koger ja Elena Erm
 
16.15 – 16.30 arutelu koos kohvipausiga
 
16.30 – 18.00 Tugigrupp dementsusega inimeste lähedastele
 
 
Registreerimine kohapeal
 
ÜRITUS ON TASUTA!
 
Korraldajad:  SA Viljandi Haigla ja Dementsuse Kompetenstikeskus
 
www.eludementsusega.ee

Vanemad uudised | Värskemad uudised