Dementsus - kas vanema ea paratamatus?

22.03.2019

Dementsus - kas vanema ea paratamatus?

Katrin Põld, Viljandi Haigla neuroloog, sisekliiniku ülemarst
 
Dementsus on sage probleem vanemaealistel inimestel. Dementsusest rägitakse vahel kui vananemise praratamatust kaasnähust, ometi ei ole dementsus sugugi sama, mis normaalne vananemine. Dementsus on raske, süveneva kuluga ja eamasti ravimatu haigus.
 
Dementsusega inimene lakkab varem või hiljem olemast tema ise - lisaks mäluhäiretele võivad dementsusseisundiga kaasneda kalduvus ekselda ja eksida, kahtlustav, kiuslik käitumine, meeleolu- ja uneprobleemid, hõikumine, kõnehäired, sihitud tegevused. Hetkel on maailmas hinnanguliselt 40-50 miljonit dementset isikut ning aastaks 2050 võib see arv kolmekordistuda. Kõige sagedasem dementsuse põhjus on Alzheimeri tõbi.

Teisteks dementsuse põhjusteks on aju-veresoonkonna haigused, läbipõetud insult, Parkinsoni tõbi, kroonilised nakkushaigused ja teised kaasuvad ja läbi põetud haigused (nt kilpnäärme alatalitlus, ajutrauma või mürgistus). 
 
Dementsuse kujunemise aluseks on närvirakkude ja närvijätkete kahjustus ja häving. See viib lõpuks ajukärbumiseni, mis on sedatatav aju-uuringutega nagu nt kompuutertomograafia. Tüüpilisel juhul arevenad muutused ajus nii aeglaselt, et seda on raske märgata nii inimesel endal kui tema lähedastel. Sageli peetakse eaka sugulase muutunud käitumist ka lihtsalt veidruseks või meeleolulanguseks ega pöörduta õigeagselt arstile.
 
Dementsuse kahtluse korral on aga õigeaegne arstiabi väga oluline, sest arst saab vestluse, uuringute ja analüüsidega välistada dementsust meenutavad, kuid ravitavad haigused nagu põletikud, toitainete puudus, kasvajad jms. Alustada tuleks perearstist, aga võib abi saada ka psühhiaatrilt või paluda suunamist neuroloogile. Dementsust saab kindlalt diagnoosida, kui vaimsete võimete languse ravitavad põhjused on välistatud ja kui sümptomid on kestnud vähemalt 6 kuud. 
 
Tõeline dementsus ei ole kahjuks kaasaegse meditsiini vahenditega ravitav. Paljude dementsuse vormide taga on aga ka puudulikult ravitud kaasuvad haigused ja ebatervislik eluviis. Vaimsete võimete languses mängvad kindlasti rolli ka geneetilised tegurid ning keskkond.
 
Dementsuse kujunemist soodustavateks teguriteks on vanem iga, ravimata kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvumine, depressioon, väheaktiivne eluviis ja suitsetamine. Nende tegurite mõjutamisega keskeas on võimalik dementsuse teket kas vältida või selle algust edasi lükata. Dementsusele võib eelneda nn kerge vaimsete võimete langus, mille puhul saab kasutada nii vaimu kui keha treenivaid võtteid, et selle süvenemist mõnevõrra peatada.
 
Dementsuse varajane avastamine on oluline haigele ja tema perekonnale ka seetõttu, et varases dementsuse faasis suudab inimene veel teha iseseisvaid otsuseid, mis puudutavad tema elukorraldust ja ravi. Dementsuse algstaadiumis haige ei pruugi olla automaatselt teo- ega töövõimetu, küll aga võib dementsuse diagnoosi korral tekkida piiranguid mootorsõiduki juhtimise ja tulirelva loa saamisel. 
 
Kaugele arenenud dementsusseisundga inimesed vajavad ööpäevaringset abi ja hooldust, mis muutub omastele väga koormavaks. Mõnikord on vajalik dementse inimese hooldusasutusse suunamine. Haige ümbruskond tuleks igal juhul kohandada tema võimetele ja vajadustele vastavaks ning ennekõike mõelda ohutusele (gaasi- ja elektripliidid välja lülitada, terariistad ja tikud peita jms).
 
Tuleb silmas pidada, et dementsuse all kannatav inimene ei pruugi tähele panna ega väljendada oma esmavajadusi nagu tualetis käimine, söömine, pesemine. Samuti ei saa dementsusega inimese hooleks jätta tema tavapäraste koduste ravimite võtmise kohustust. Täielik tegevusetus ning üksinda toas istumine ei ole aga dementsusega isikule parim lahendus, kuigi soov dementse eest kõik esemed ära koristada on mõistetav. Pigem võib jõukohane ja meeldiv tegevus dementsusega haiget rahustada ja ennetada rahutust ning agressiivsust. Vaimsete võimete langusega inimest peaks kaasama perekondlikesse ja seltskondlikesse tegevustesse nii palju kui võimalik. Kõigile dementsusega inimeste lähedastele on aga põhisoovituseks hoolitseda ennekõike enda tervise ja heaolu eest.
 
Lisa: 2018. aastal loodi Sotsiaalministeeriumi hanke toel Dementsuse Kompetentsikeskus (DKK), kuhu kuuluvad Viljandi Haigla, MTÜ Elu Dementsusega, EELK Diakooniahaigla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. DKK eesmärgiks on parandada dementsusega isikute ja nende lähedaste elukvaliteeti ning üldsuse ja dementsusega tegelevate spetsialistide teadlikkust dementsusest.

Tegutseb dementsuse infoliin lähedastele ja spetsialistidele. Infoliini number on 644 6440. Regulaarselt toimuvad vastavasisulised seminarid, nn mälukohvikud, lähedastele mõeldud tugigrupid. Rohkem infot http://eludementsusega.ee

Täna , 22. märtsil toimub ka seminar “Dementsusega inimese toetamine” Viljandi Linnagaleriis  (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saalis).
Seminar  on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele ja omastehooldajatele. Üritus on tasuta!
 

 

Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse näitus on avatud 12. aprillini

21.03.2019

 Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse viis parimat tööd on näitusel Sakala keskuse sammassaalis 12. aprillini. Olete oodatud tutvuma!

Seminar “Dementsusega inimese toetamine” 22. märtsil kell 14.00 Viljandi Linnagaleriis

21.03.2019

Reedel, 22. märtsil algusega kell 14.00 toimub seminar “Dementsusega inimese toetamine”

Viljandi Linnagaleriis (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saalis).

Seminar  on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele ja omastehooldajatele. Üritus on tasuta!
 

21. märtsil toimub haigla peahoones evakuatsiooni- ja kriisireguleerimisõppus

20.03.2019

Neljapäeval, 21. märtsil algusega orienteeruvalt kell 13.30 leiab Viljandi haigla peahoones aset evakuatsiooni- ja kriisireguleerimisõppus, mille eesmärk on kinnistada töötajate teadmisi käitumisel tulekahju korral, intensiivravi patsientide transpordil ning katkematu meditsiinilise abi tagamisel.

 
Loodame, et õppuse tegevused ei põhjusta patsientidele ebamugavusi.
 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee
 

Peavalu päev "Peavalu ja uni" 30. märtsil kell 11

15.03.2019

Seminar „Dementsusega inimese toetamine” 22. märtsil kell 14

13.03.2019

Seminar „DEMENTSUSEGA INIMESE TOETAMINE”

 
22. märts 2019
 
Viljandi  Linnagaleriis  (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saal)
 
Seminar  on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele, omastehooldajatele
 
 
Päevakava
 
14.00 – 14.15 Avasõnad - Ivi Normet MTÜ Elu dementsusega
 
14.15 – 14.45 Dementsuse diagnoosimine, psühhiaatri vaatenurk – psühhiaater dr. Katrin Kaarma Viljandi haigla ja Dementsuse Kompetentsikeskus
 
14.45 – 15.15 Tantsulise liikumise grupitreeningu tutvustamine – psühholoog Mari-Liis Mägi Viljandi haigla
 
15.15 – 15.45 KOVi poolsed teenused ja toetused – Livia Kask Viljandi Sotsiaalameti juhataja
 
15.45 – 16.15 Toetavad teenused SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse näitel – Kaja Koger ja Elena Erm
 
16.15 – 16.30 arutelu koos kohvipausiga
 
16.30 – 18.00 Tugigrupp dementsusega inimeste lähedastele
 
 
Registreerimine kohapeal
 
ÜRITUS ON TASUTA!
 
Korraldajad:  SA Viljandi Haigla ja Dementsuse Kompetenstikeskus
 
www.eludementsusega.ee

Selgus Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö

11.03.2019

Pressiteade
Viljandi Haigla
Eesti Arhitektide Liit
Riigi Kinnisvara AS
 
 
Selgus Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö
 
Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-iga kuulutasid täna välja Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võitjad, kelleks osutusid DAGOpen OÜ arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Viljandi kesklinna rajatav 23 000m² suurune innovaatiline kompleks valmib 2023. aastal.
 
Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli leida Viljandi uuele haiglale ja tervisekeskusele nutikas lahendus, mis sobituks linna miljöösse ning millest kujuneks teeviit kogu Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi tulevikule. 
 
Võidutööks kuulutati ideekavand “Elu”. Žürii märkis võidutöö kohta, et hinnati kõrgelt ideelahenduses läbimõeldud haiglateenuste funktsionaalsust ning disaini, efektiivsust ja arhitektuurilise kvaliteedi üldist paindlikkust. Hoone on sobitatud oskuslikult Viljandi linna konteksti ning liikluslahendus, auto- ja jalakäijate marsruudid on korraldatud väga nutikalt.
Linnaehituslikult on tegemist tugeva lahendusega, kus suur hoone maht on peidetud kvartali sisse. Hoone plaanilahendus on kergesti kohandatav muutuvatele vajadustele. 
 
“Planeerimisel ja võidutöö valikul arvestasime nii patsiendi, töötaja, kogukonna, kui ka linnaruumi vajaduste ja huvidega. Elame kiiresti muutuvas maailmas ning kuna nii haigla kui ka tervisekeskus ei ole viie aasta pärast enam sellised, nagu neid praegu ette kujutame, siis oli valikul oluline ka see aspekt, kui palju võimaldab hoone dünaamilisust ja muutumise võimalust, mida teenused arengus vajavad. Loodame, et ideekonkursi võidutöö järgi valmiv hoone meeldib Viljandimaa inimestele ja on mugav ning otstarbekas,” kommenteeris žürii valikut SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere.
 
“Kaheetapiline arhitektuurivõistlus oli kõrgetasemeline ning õnnestunud. Selline formaat annab tellijale kindlust professionaalse tulemuse saavutamisel ning autoritele individuaalset tagasisidet ideelahenduse paremaks väljatöötamiseks,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu asepresident Kalle Komissarov.
Žürii liige, Soome arhitekt Sakari Forsman lisas, et haiglate planeerimine on üks keerukamaid ehitusprojekteerimise ülesandeid ning eriliseks väljakutseks siinjuures oli hoone sobitamine ajaloolisesse linnakeskkonda, mis oli võidutöö autoritel väga edukalt lahendatud. 
 
Kokku laekus võistlusele 18 ideekavandit, millest viis pääsesid teise vooru ning said auhinna. Võistluse auhinnafond oli 60 000 eurot, millest 20 000 eurot pälvisid DAGOpen OÜ arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Võidupreemiat rahastab  Eesti Kultuurkapital.
 
 
15 000 eurot said teise koha omanikud, VK Studio Architects, Planners & Designers CCLL ja Arhitekt 11 OÜ autorid Sander Aas, Erkki Annama, Peter Deneut, Heidi Denoulet, Eero Endjärv, Ha Minh Nguyen ja Rense Vandewalle tööga “Allikas” ning 10 000 eurot võitis kolmanda koha saavutanud ODA OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ autorite meeskond Meelika Kaarna, Egon Metusala, Sten-Mark Mändmaa, Eleriin Tekko ja Liis Uustal tööga “Tervise tänav”. 
 
Välja anti ka kaks ergutuspreemiat summas a’ 7500 eurot: Architecture Workshop Finland Oy Eesti filiaal autorite Anssi Hakarinne, Ossi Konttinen, Martin Noorväli, Kyösti Meinilä, Oliver Mändla  ja Liisi Soomann tööle “Health Village” ja HG Arhitektuur OÜ autorite Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Triin Lehtmets, Andres Ristov,  Marianna Zvereva ja Agur-Andri Tarmo tööle “Tervist”.
 
Hoone ehitushange toimub 2021. aastal ning uus haigla ja tervisekeskuse hoone valmib 2023. aastal. Hoone projekteerimise leping sõlmitakse võitjatega lähiajal.
 
Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere, Eesti Arhitektide Liidu esindajad arhitektid Oliver Alver ja Emil Urbel, Soome Arhitektide Liidu esindaja arhitekt Sakari Forsman, Viljandi perearstide esindaja perearst Marje Metsur-Benzel, Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektor Enno Parker ning Viljandi peaarhitekt-arhitektuuriameti juhataja Olav Remmelkoor.
 
Võidutöödega on võimalik tutvuda siin: www.newviljandihospital.ee/uudised/voitjad  
 
Arhitektuurvõistlus viidi läbi koostöös Viljandi Haigla, Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-iga, lisaks aitasid konkursi läbiviimisele kaasa Tartu Ülikooli Kliinikum, perearstid, haigla töötajad ning Eesti Kultuurkapital, kes eraldas võidutöö preemia.
 
Lisainfo:
Krista Valdvee
SA Viljandi Haigla koostööteenuste juht
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee
 
Kalle Komissarov 
Eesti Arhitektide Liidu asepresident
Tel: 55 40 203
kalle.komissarov@gmail.com 
 

Patsientide külastamine on külastusaegadel taas lubatud

11.03.2019

Alates tänasest, 11. märtsist on Viljandi haiglas taas lubatud patsientide külastamine. 

Palume kinni pidada külastusaegadest: tööpäevadel kell 16-19, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 10-19 (hoolekandekeskuses tööpäeviti kell 13-19, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 11-19) ning mitte külastada patsiente tõbisena.
 
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee
 
 
 

Ootame noorsportlasi terviseuuringutele!

27.02.2019

Viljandi haigla osaleb Eesti Haigekassa rahastatud ennetusprojektis “Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks”.

Ennetusprojekti raames saavad kõik kuni 19 (k.a.) aastased noored, kes treenivad regulaarselt (sh võistlevad) vähemalt 3 korda nädalas lisaks kehalise
kasvatuse tundidele registreerida end terviseuuringutele vaid visiiditasu eest. 

Terviseuuringule saab end registreerida Viljandi haigla registratuuri kaudu telefonil 434 3001 taastusraviarsti dr Krista Lääne vastuvõtule. 

Noorsportlaste spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate noorsportlase tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest. Terviseuuringu peamisteks eesmärkideks on vastunäidustuste ja osaliste piirangute väljaselgitamine spordiga tegelemiseks ning terviseriskide kindlakstegemine, mis võivad edaspidi olla põhjuseks vigastuste, haiguste ja äkksurma tekkel

Enne spordimeditsiinilisele terviseuuringule tulekut täidab noorsportlane või lapsevanem või hooldaja tervisliku seisundi küsimustiku (vorm ESMF-1). “Jah“ vastused täpsustatakse küsimustikus ja anamneesi võtmise käigus. 

Palun printige kindlasti vorm välja SIIT ja võtke vastuvõtule kaasa!

 

Lahtiste uste päev Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete teenistuses 28. veebruaril

19.02.2019

Lahtiste uste päeva eesmärk on teha meid lihtsamalt leitavaks ja kohtuda koostööpartneritega. Neljapäeval, 28. veebruaril on kõik huvilised oodatud tutvuma nii uute ruumide kui ka teenuse sisuga. Meie meeskond ootab huvilisi sisse astuma kell 9-14 - tutvuma, küsima ja uudistama.

Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete teenistus asub nüüdsest uues asukohas - Viljandi haigla peahoone B-korpuse I korrusel (vaata kaardilt). 

 
Eraldi sissepääsuga uutes ruumides on patsientidele ja lähedastele suurem privaatsus.
Kõik meie spetsialistid (õde, psühholoogid, sotsiaaltöötaja ja psühhiaater) on nüüd leitavad ühest kohast.

Teenuse grupiruumis toimuvad päeva jooksul töötoad, lühiloengud ja arutelud (orienteeruv ajakava):
 kell 9  on oodatud kõik, kes uute ruumide loomisele kaasa aitasid ja oma haigla töötajad
 kell 10 töötuba töötukassaga 
 kell 11 „Kuidas alkopatsiendiga mitte teha topelttööd?" arutelu perearstide ja -õdedega
 kell 12 töötuba kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate ja sotsiaalkindlustusametiga
 kell 13 „Ravida ja/või karistada?" arutelu justiitssüsteemiga
 kell 14 kolleegid teistest haiglatest ja TAI-st
 
Kõik huvilised on oodatud!
Alkoholitarvitamise häirete teenistus asub haigla peahoone B-korpuse I korrusel, eraldi sissepääsuga Kase tee poolsel küljel. 
 
Lisainfo: sekretär Birgit Kikerpill, tel 5866 5160 (E-R 8-16), e-post alko@vmh.ee
 
 
 
Teenust osutatakse programmi „Kainem ja tervem Eesti" raames. 

Vanemad uudised | Värskemad uudised