Palume koroonaviiruse kahtlusega mitte pöörduda erakorralise meditsiini osakonda

12.03.2020

Kui te kahtlustate nakatumist koroonaviirusega (teil on infektsiooni tunnused, olete viibinud viimase kahe nädala jooksul riskipiirkonnas https://www.terviseamet.ee/et/riskipiirkonnad või puutunud kokku nakkuse kandjaga, 
siis MITTE PÖÖRDUDA haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO), vaid helistada häirekeskuse numbril 112 või oma perearstile. 
 
Operatiivse info koroonaviiruse, leviku ja käitumisjuhise kohta Terviseameti erilehelt leiab SIIT.
 
Teie mõistvale suhtumisele lootes
SA Viljandi Haigla
 
 
 

NIMEKONKURSS: Uus Viljandi haigla- ja tervisekeskus otsib nime!

09.03.2020

2023. aasta augustis avab Viljandi kesklinnas uksed moodne haigla- ja tervisekeskus. Täna algava nimekonkursiga otsitakse kõigi kaasabil hoonele nime, mis on suupärane ja kergesti meeldejääv. 

 „Viljandi haigla- ja tervisekeskuse uus hoone ei ole kaugeltki lihtsalt üks järjekordne uus haigla. See on midagi märksa enamat. See on Eestis ja kogu Balti regioonis esmakordne ning ainulaadne projekt, mille eesmärk on tuua ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid, pannes nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana tööle inimeste tervise heaks,“ ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Oleme koos perearstidega tegemas Eesti tervishoiu ajalugu ja teil kõigil on hea võimalus selles kaasa lüüa!“.

Uue hoone projekteerimine on täies hoos. Arhitektuurikonkursi võitis aasta tagasi võistlustöö Elu, mille teostasid arhitektuuribüroo DAGOpen Eestist ja kaks Hispaania bürood. „Võidutöö nimi on Elu, oleks tore, kui see oleks osa nimest. Üksinda see „elu“ ei tööta - läheme elusse, läheme ellu – ei kõla hästi,“ ütles Tampere. „Aga ometi me toome elu kesklinna tagasi. Sellest hoonest saab arvestatav tuiksoon, kuhu peaaegu igaühel on asja. Plaanide kohaselt on see maja oluline osa linnaruumist, mitte ainult raviasutus, vaid ka näiteks kohtumispaik, kohvik, näitusepaik“. 

Nimekonkursi tingimused:

-Hoone tulevane nimi on eelkõige kaubamärk, mis peab andma tugeva märgilise aluse loodava tervishoiutempli identiteedile. Sellega seoses otsime ühist nimetajat sama katuse all olevale haiglale ja perearstikeskusele. Lähtuma peaks sellest, et uues majas on lisaks arstiabile ka taastusravi, ennetustegevus ja terviseedendus. 

-Oluline on suupärasus! Uue maja nimi peab olema kergesti meeldejääv ja üheselt mõistetav, võimaldama rahvalikku ja suupärast kasutamist.

-Nimi peab sobima haigla logoga, milleks on viiest südamest koosnev lilleõis. Tahame, et viis punast südant tuksuks uues hoones edasi.

-Lisage omalt poolt pakutud nimele kindlasti põhjendus või lugu!


Välistavad tingimused: ei sobi ühishoone kontseptsiooniga, nimes on esindatud ainult haigla või üksnes perearstid; ei sobi haigla visuaalse identiteediga; puudub põhjendus; on juba kasutusel.

Konkursil osalemiseks tuleb saata pakutud nimi koos oma nime ja telefoniga e-posti aadressile nimekonkurss@vmh.ee või saata kiri Viljandi haigla aadressile Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond 71024 märgusõnaga „Nimekonkurss“. Konkurss kestab 23. märtsini.

Kõik pakutud nimevariandid kaalub läbi auväärne žürii eesotsas haiglajuht Priit Tamperega. Sobivaimat nime aitavad valida: linnapea Madis Timpson, Sakala peatoimetaja Hans Väre, hoone arhitekt Jaan Kuusemets, perearstide esindaja dr Helve Kansi, kogukonna esindaja Heiki Raudla, gümnansistide esindaja Robin Koovit. 

Auhinnaks paneb haigla võitjale välja tema vajadusest lähtuva tervise- ja heaolupaketi taastusravikliinikus. Kui selgub, et võidunime on pakkunud mitu inimest, siis selgub peaauhinna saaja loosi teel. Kõigi konkursil osalejate vahel loositakse välja kolm eriauhinda.

Vaata ka uue maja VIDEOT

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar@vmh.ee

InterRAI eesmärk on näha inimest tervikuna

04.03.2020

Belgias, Leuveni ülikoolis toimus 3.-5. veebruarini InterRAI 2. ülemaailmne konverents. Sellest võttis osa 340 osalejat 30 riigist, teiste hulgas ka Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ja õendusabi osakonna juhataja Relika Kobin.

InterRAI on hindamise süsteem, mida saavad kasutada erinevad spetsialistid, kes hindavad patsiendi tervislikku seisukorda ning teevad otsuse, millist abi patsient vajab. Eesmärk on näha inimest tervikuna. Hindamisinstrumet võimaldab saada usaldusväärset statistilist teavet.

InterRAI põhikodu asub USA-s. Selle suuremad kasutajad on Canada  USA, Uus-Meremaa, Euroopas Prantsusmaa, Belgia  ja Soome, kus on see süsteem kasutusel juba üle 20 aasta.

Mida InterRAI annab? See on suureks abiks teenuste ja personali planeerimisel, tervishoiuasutuste võrdlemisel ning näitab ära tervishoiuteenuse vajaduse kiiruse.

Patsiendikesksus – see ongi InterRAI

InterRAI võimaldab kokku hoida aega ja võidab usalduse patsiendi silmis, kes ei pea oma lugu erinevatele spetsialistidele mitu korda rääkima. Takistustena toodi välja, et sageli ei taheta lahti lasta vanast ja harjumuspärasest. Kasutajad (õed, arstid, sotsiaaltöötajad) peavad selles nägema kasu oma töös, seeläbi tõuseb patsientide heaolu ja paraneb õdede suhtumine. Rakendamine on tihti vaevaline, sest nõuab selgitamist, veenmist, suhtlemist kõigi osapooltega. Takistajaks on ka hirm, et nüüd peab patsiente liiga pikalt hindama. Aga see pole nii – aja kokkuhoid tuleb sellest, et iga järgnev osapool, kes patsiendiga tegeleb, saab baasina kasutada juba kokku kogutud materjale ja patsient pääseb oma loo järjekordsest esitamisest.

Eestis on InterRAIga tegeletud aastast 2002, koduõed kasutavad ühe hindamisinstrumenti lihtsustatud varianti patsiendi seisundi koduseks hindamiseks, Viljandis näiteks integreeritud tervishoiuteenuse PAIK süsteemis. Eesti InterRAI esindaja on praegu Kai Saks. Meie inimestel oli võimalus muuhulgas tutvuda ka InterRAI eri maade IT-platvormidega. Eestise pidi see hindamisinstrument sisse ostetama juba 15 aastat tagasi, kuid seni on see jäänud raha taha pidama. Seetõttu tehakse meil hindamisi senini paberkandjal.

Viljandi haigla missioon on pakkuda patsiendile tervishoiuga seotud terviklahendusi ja kindlustunnet ning InterRAI tööriistade kasutuselevõtt toetaks seda igati. InterRAI IT-lahenduse kasutuselevõtt vajab aga poliitilist otsust.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar@vmh.ee

Väliseksperdid testisid Viljandi haiglas maakonna tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integratsiooni küpsust

04.03.2020

Möödunud nädalal külastas Viljandi haiglat rahvusvaheliste ekspertide grupp, kelle ülesandeks oli testida Viljandi maakonna valmisolekut pakkuda tervishoiuteenuseid integreeritult sotsiaalsüsteemiga. Kuna Viljandi maakonnas tegutseb edukalt pilootprojekt PAIK, siis on meie maakond üheks indekspiirkonnaks, mille järgi hinnatakse kogu Eesti seisundit integreeritud tervishoiuteenuse osutamisel.

Sotsiaalministeeriumi esindajad ja rahvusvahelise integreeritud tervishoiu assotsatsiooni (IFIC) eksperdid tulid Viljandisse oma „tööriistakastiga“ SCIROCCO, mis on olemuselt enesehindamise töörist. Läbi diskussioonide erinevate osapooltega (perearstid, KOV, teenusepakkujad, haigla, eriarstid) kaardistati, kuidas igaüks teenuse toimimist oma vaatenurgast näeb ja kus tuleks tulevikus veel sekkuda, et mudel võimalikult hästi toimivana tööle panna. Sarnast hindamist on tänaseks tehtud 72 riigis, Eestis nüüd esimest korda.

„Meil on väga hea meel Viljandi haiglas nii kõrge tasemega delegatsiooni võõrustada,“ ütles Viljandi haigla somaatilise ravi juht Mart Kull. „IFIC väliseksperdid testivad meie maakonna tervishoiuteenuse osutamise ja integratsiooni küpsust kuue pallisel skaalal kokku kaheteistkümnes erinevas domeenis. Kõik töötoas osalenud andsid arutelu käigus oma hinnangu igale domeenile. Kus tekkisid „käärid“ teenuseosutajate hinnagute osas, juhtisid eksperdid diskussiooni kuni jõuti konsensusele. Viljandi haigla on ainult üks 30-st tervishoiuteenuse osutajast maakonnas. Süsteemi vaadatakse aga kui tervikut, mille moodustavad ka teised tervishoiuteenuse osutajad ja ka kohalikud omavalitsused. Hinnati üldist võimekust ja ambitsioone integreeritud teenuse osutamiseks“.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Gerli Aavik-Märtmaa sõnul on Viljandi integreeritud tervishoiuteenuse mudel PAIK erakordne. „Viljandi on üks väga hea näide, kuidas ühes paikkonnas see mudel toimida võiks, et koostööd teevad nii tervishoiuasutused, perearstid kui KOV-i sotsiaalhoolekandetöötajad,“ ütles Aavik-Märtmaa ja lisas, et kindlasti on võimalusi seda ka teistmoodi teha - juhtroll võib haigla asemel olla ka näiteks perearstidel või kohalikul omavalitsusel. „Mis iganes see paikkondlik valik on, sellele pakuks ministeerium omalt poolt tuge. Aga ma arvan, et Viljandi on väga tubli ja kindlasti üheks suureks eeskujuks. Teisi koordinatsioonimudeleid on mujal ka, aga nii süsteemselt ja pikaajaliselt keegi teine seda veel teinud ei ole. Viljandis on haigla väga selgelt võtnud endale juhtrolli ja siin on olemas inimesed, kes seda projekti edukalt veavad. Neid praktilisi lahendusi, mis on PAIK-projektist tulnud, saab kasutada ka mujal“.

Arutelude käigus selgusid erinevad kitsaskohad, kus oleks vaja abi või tuge riigilt, ning kust tulevad ette barjäärid, kust kogukond üksi enam edasi minna ei saa. „Kindlasti andmekaitsepiirangud on üks koht, kus on tajutavad õigusruumi piirangud ja kui õigusruum piirab, siis tuleb õigusruumi muuta. IT- lahenduste olemasolu on teine valukoht, aga seda Viljandi haigla ka arendab kogu Eesti jaoks. On mitmeid väljakutseid, aga kõik on ületatavad,“ kinnitas ministeeriumi esindaja. „PAIK pilootprojekt kestab veel selle aasta lõpuni. Jätkamise vajaduses ei kahtle keegi, pigem on küsimus selles, kuidas tagada jätkusuutlik rahastusmudel. Sellist riiki, kellel integreeritud tervishoiuteenuste mudel päris lõpuni valmis ehitatud on, veel polegi, kõik on selle poole alles teel. Viljandi selles valdkonnas igatahes häbisse ei jää ja seda ka rahvusvahelises võrdluses,“ ütles Gerli Aavik-Märtmaa.

Seda kinnitas ka IFIC esindaja Leo Lewis, kes kiitis PAIK-projekti edusamme ja pidas praegu riikide võrdluses kõige kaugemale jõudnuks Hispaanias asuvat Katalooniat. „Nad on valmis saamas integreeritud infosüsteemi, kus tervishoiu ja sotsiaalhoolekande andmed on leitavad ühest kohast ning toimib palju integreeritud teenuseid sellega seoses. Kataloonia on selles osas Euroopas juhtival positsioonil, aga nad on tegelenud integratsiooniga juba üle 20 aasta. See on muljetavaldav!“

Rahvusvahelise integreeritud tervishoiu assotsatsiooni (IFIC) eksperdina tõi Lewis Viljandi puhul välja kaks tema jaoks olulist aspekti. „Esimene – see, et te kaasate väliseksperte oma teenuse arendusse on juba väga positiivne, sest te saate vajalikke teadmisi selle kohta, mis mujal hästi töötab. Teiseks ma näen siin tohutut entusiasmi muuta asju paremaks. Kindlasti läheb iga uue asjaga alustades ka midagi valesti, aga need vead aitavad areneda. Lõppkokkuvõttes tähendab see seda, et teetegi asju paremini,“ julgustas ekspert. Ainsaks tõrvatilgaks meepotis võib pidada tänast teenuste rahastamise mudelit ning teenuseosutamine võiks Eestis olla patsiendikesksem. „Inimene peaks oma tervisega seotud otsuse saama teha ise, mitte et keegi ütleb talle, et pead tegema just nii või teisiti. Nii teenuse osutamine kui tervishoiu rahastuspõhimõtted peavad teenima iga inimese isiklikke huve ja tema tervist, mitte vastupidi“.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Hiagla kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar@vmh.ee

 

Viljandi haigla alustab esmaabikoolitustega eakatele

25.02.2020

Alates 26. veebruarist alustab Viljandi haigla kogukonnateenuste juht Triinu Rõigas Viljandimaa eri paigus toimuvat esmaabikoolituste sarja, mis mõeldud just eakatele.
 
„Oodatud on kõik, kes saavad ja tahavad tulla, vanuselisi piiranguid ei ole,“ ütles koolitaja Triinu Rõigas, kes on erialalt õde. Sel poolaastal on kavas viis koolitust erinevates Viljandimaa paikades: Abja-Paluojas, Mõisakülas, Uusnas, Olustveres, Viljandis ja Uue-Karistes. 
 
Initsiatiiv koolitusteks tuli Viljandi Pensionäride Liidult. „Käisime 1. oktoobril Eakate Päeva tähistamisel Viljandi linnastaadionil, kus rääkisime erinevatest abivahenditest ja turvalisusest liikluses. Seejärel pöördus pensionäride liidu juht Jaak Värnik minu poole palvega esmaabikoolituste korraldamiseks,“ räägib Rõigas koostöö algusest.
 
Kolmetunnine koolitus koosneb kahest osast – teooriast ja praktikast. Loengul räägitakse sellest, kuidas õnnetusest teada anda ja olukorda hinnata, õpetatakse üldlevinud haigusseisundite äratundmist ja esmaabi nende korral. Praktikas saab igaüks kätt proovida elustamisel ja sidumisel. 
 
„Käime koolitusel läbi ka koduõnnetused: kukkumised, põletused, lõike – ja torkehaavad,“ loetles Triinu Rõigas. „Räägime ka putukahammustustest, võõrkehadest erinevates kehapiirkondades (silm, kõrv, nina) - mida tähele panna ja kuidas ära hoida.“ 
 
Märtsis ja aprillis viib dr Katrin Kaarma eakatele läbi ka kolm depressioonikoolitust, mis toimuvad Uusnas, Abja-Paluojas ja Mõisakülas. 
 
Sügisperioodil lisandub veel viis koolitust: Karksi-Nuias, Kolga-Jaanis, Võhmas, Tänassilmas ja Mustlas.
 
Pildil: koolitaja Triinu Rõigas
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
 

Viljandi haiglas avati terviserada

21.02.2020

 
Fotol: Margit Maasing ja Siret Pitkart
 
 „Tere tulemast Viljandi haigla terviserajale!“ ütleb silt haigla fuajees, mis tähistab raja algust. Terviserada algab keksukastiga ja kulgeb läbi kõigi korruste, üheksandani välja. Igal korrusel on jalajäljed, mis juhatavad järgmise harjutuse juurde. 
 
„Taolised terviserajad on hästi populaarseks muutunud, neid on paljudes asutustes ja koolides. Terviseraja abil saame meiegi propageerida liikumist oma töötajate seas ning kõik kliendid ja patsiendid, saavad terviserada samuti kasutada,“ räägivad Viljandi haigla spordiklubi eestvedajad, radioloogiatehnikud Margit Maasing ja Siret Pitkart.
 
„Keksukast raja alguses on mõeldud nii väikestele kui suurtele. Kui näiteks lapsevanemad tulevad arsti juurde ja ema riietab parasjagu väiksemat last, siis suurem laps saab senikaua mängida,“ selgitab Siret. Raamatukogu vastas on täpsusviske ala, kus saab täpsust sihtida ohutute takjapallidega. 
 
Terviserada läheb läbi maja kuni 9. korruseni välja. Igal korrusel on jalajäljed, mis juhatavad järgmise harjutuse juurde. Iga korruse liftihallis on plakatid, mis tutvustavad erinevaid harjutusi eri lihasgruppidele. Harjutusi näitavad plakatitel ette haigla oma töötajad: juhid, arstid, radioloogiatehnkud ja füsioterapeut. „Meie töötajad tulid plakatitel poseerimisega väga hästi kaasa! Harjutused on mõeldud töötajatele, patsientidele ja klientidele, kes siia majja satuvad. Kõik soovijad võivad terviserada kasutada,“ ütleb Margit.
 
Kes kõiki korruseid ei jõua läbi käia, saab kirurgiakorrusel (7.k) teha läbi harjutused kõigile lihasgruppidele korraga. „Muidu on igal korrusel võimalik treenida erinevaid lihasgrupe: jalad, käed, õlad, kõht jne, aga kui on vähe aega ja teil on näiteks 5-minutiline paus, siis saab minna kirurgiakorrusele, kus dr Mati Kallas (piltidel) näitab harjutusi ette,“ ütleb Margit.
 
Spordiklubi ennustab terviserajale sama pikka iga kui haiglamajale. 
 
 
Eeskuju on nakkav: haiglajuhid Priit Tampere ja Mart Kull
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
 
 

Taastusravis on uus teenus - skolioosispetsiifiline füsioteraapia

20.02.2020

Alates selle aasta veebruarist on Viljandi haigla taastusravi osakonna füsioterapeut Nele Maling  litsenseeritud Schroth terapeut. Schroth-meetod on Saksamaal välja töötatud kolmedimensiooniline skolioosi ravimeetod, mille käigus korrigeeritakse lülisamba patoloogilist kõverust hingamistehnikate, kehaasendite ja spetsiaalsete harjutustega.

 
Mis on skolioos ja kellel seda esineb?
Skolioos on lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Skolioosikõveruste ulatust hinnatakse röntgenpildi alusel. Skolioosiks loetakse kõverust, mille nurk on suurem kui 100 Cobbi järgi. 
80-90% skolioosidest on idiopaatilist tüüpi ehk ei teata, millest skolioosi teke on tingitud. See võib tekkida igas vanuses ja mõlema soo esindajatel, kuid kõige sagedamini tekib skolioos 11 – 14- aastastel tüdrukutel.  Tavaliselt märkavad lapsevanemad, et lapsel on kas üks õlg või üks puus kõrgemal kui teine või keha hoiab rohkem ühele poole  viltu. Skolioosi varajane märkamine on lapseeas äärmiselt oluline, kuna siis on harjutustest rohkem abi.
 
Mis on  Schroth meetod?
Röntgenpildi ja kehahoiu alusel määrab Schroth terapeut skolioosi mustri ning valib sobivad harjutused. Schroth teraapias ongi kesksel kohal harjutused. Antud meetod on efektiivseim 10-300  skolioosikõveruste puhul. Eesmärk on kas peatada või vähendada kõveruste süvenemist, ennetada või ravida skolioosist tingitud valusündroome või hingamisega seotud kaebuseid. Järjepideva harjutamisega paraneb inimese kehahoid ja tasakaal. Mõõdukate ja raskemate skoliooside konservatiivses ravis kasutatakse ka korsettravi. Rasked skolioosid vajavad enamasti kirurgilist sekkumist.  
 
Kui sageli on vaja füsioteraapias käia, et sellest oleks kasu?
Soovitatav on harjutada vähemalt 1-3 kuud. Suurem efektiivsus on enam kui 6 kuu pikkuse järjepideva harjutamise puhul. Patsiendid õpivad füsioterapeudi juhendamisel sooritama harjutusi, et treenida igapäevaselt lihaseid, mis lülisammast liigutavad ja toetavad. Kui teraapiat alustada näiteks 9-10-aastase lapsega, siis on vaja füsioterapeudiga treeninguteks sagedamini kokku saada. 16-17-aastane võib treenida rohkem kodus, kui ta on vajalikud harjutused selgeks saanud. Vanemate lastega saab harjutada, kuidas ta istub, seisab või kotti kannab. Need õpetused käivad Schroth teraapiaga kaasas.

Kas harjutuste tegemine nõuab erivahendeid?
Jah, selleks on vaja täiesti spetsiifilisi asju. Harjutuste valikul püüan arvestada, mida inimene saab endale koju osta ja kui palju on tal harjutuste tegemiseks ruumi. Kuid üldiselt lähtun ma koduste harjutuste puhul põhimõttest, et lihtsuses peitub jõud.
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht
ene.veiksaar@vmh.ee
 
 

Viljandi haiglal on uus neuroloog dr Pille Murumaa

17.02.2020

Viljandi haigla sai endale uue neuroloogi – Elva lähedalt pärit dr Pille Murumaa alustas ambulatoorseid vastuvõtte haigla polikliinikus. Tema spekter on lai, kitsast neuroloogilist spetsialiseerumist ei ole ta veel valinud, vaid tegeleb erinevate neuroloogiliste probleemidega. Uue tohtri esimesed muljed: „Patsientuuri puudust ei ole. Õde Siiri Luts on mul väga tore ja asjalik“.  Praegu võtab ta vastu 2 päeva kuus. Kõige sagedasemad probleemid, millega neuroloogi poole pöördutakse, on peavalud ja seljahädad. „Viimased ei pruugi alati olla väga neuroloogilised - luude, liigeste, tugisüsteemide hädad. Aga ka seljavalude osas saame teha vajalikud uuringud, panna diagnoosi ning määrata sobiva ravi.  Kui on vajalik operatiivne ravi (neurokirurgiline lõikus), suuname patsiendi Tartusse. Väiksemaid närvilõikusi (nt. karpaalkanali operatsioon) saab teha ka siin, Viljandi haiglas“ ütles dr. Murumaa.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

Kommunikatsioonijuht

e-post ene.veiksaar@vmh.ee

 

 

Viljandi haigla sõlmis koostööleppe Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga

10.02.2020

10. veebruaril 2020 toimunud õppeaasta avaaktusel sõlmisid Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja SA Viljandi Haigla koostööleppe hooldustöötajate koolitamiseks.
 
Lepingu järgi koolitab kõrgkool 2022. aastani hooldustöötajaid Viljandi haigla juures, hetkel Viljandi maakonnas hooldustöötajatel õppimisvõimalused puuduvad. „Võimalus omandada tervishoiu valdkonna haridust õppija elu- ja töökoha läheduses on parim näide nii heast koostööst kõrgkooli ja haiglaga, kuid omab ka olulist regionaalset mõju piirkonna arengule,“ nentis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden.
 
SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere lisas, et haiglal on kõrgkooliga pikaajalised ja head koostöösidemed. „Püüame koolitamisele igati kaasa aidata — mitte ainult koolilt nõuda, vaid ka omalt poolt poolele teele vastu tulla. Haigla saab pakkuda koolile praktikabaasina nö linki tegeliku eluga,“ sõnas ta. Koolilt ootab haigla baasteadmisi ja pakub omalt poolt väljaõpet, andes kursustele lisaväärtust nende teenuste osas, mille poolest Viljandi haigla on Eestis unikaalne. „Väga oluliseks peame ka arendustegevust. Seoses kursuse- ja lõputöödega on võimalus ka haiglal õppurite kogemuse läbi õppida, valdkonda arendada ning üheskoos areneda.“
Hooldustöötaja kutseõppekaval alustab 20 õppijat. Tegemist on juba kolmanda sedalaadi ettevõtmisega - kaks gruppi on eelnevatel aastatel lõpetanud. 
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
ene.veiksaar@vmh.ee
 
 
 

 

Palume ravil viibivaid patsiente alates 1. veebruarist mitte külastada

31.01.2020

Viirusnakkuste leviku tõttu palub SA Viljandi Haigla ravil viibivaid patsiente alates 1. veebruarist 2020 mitte külastada. Piirang on vajalik kaitsmaks haiglas ravil viibivaid patsiente viirusnakkuste eest.

 
Informatsiooni patsiendi seisundi kohta on võimalik küsida raviarstilt, vanemõelt või üksuse juhilt. Vajadusel saab jätta paki (patsiendi ja osakonna nimega) peahoone infolauda või Jämejala korpuses osakonda.
 
Külastuse piiramise põhjuseks on viimasel ajal sagenenud seedetrakti viirusnakkuste ning gripi esinemine haiglasse vastuvõetud patsientidel. Rõhutame, et tegemist ei ole koroonaviiruse kahtlusega.
 
„Alates jaanuari lõpust on tõusnud hingamisteede viirusnakkuste esinemine, mistõttu on muude haiguste tõttu ravil viibivate patsientide kaitsmine eriti oluline," selgitas dr Ruth Männik. "Polikliinikus, diagnostika üksustes ja sööklas on seinahoidikutesse pandud käte töötlemiseks sobiv lahus, millega saate hävitada juhuslikult nahale sattunud mikroobid, sealhulgas ka gripiviirused. Soovitan inimestel, kellel tarvis ambulatoorsele vastuvõtule või uuringutele tulla, oma käsi töödelda nii haiglasse tulles kui ka lahkudes! Samuti panime välja kaitsemaskid, mida saavad kasutada nii kergelt tõbised teiste kaitseks kui ka terved inimesed, et hoiduda nakatumisest.." lisas ta.
 
Hingamisteede viirusinfektsioonid, sealhulgas gripp, levivad peamiselt kahel moel:
- õhus hõljuvate haige hingamisteedest pärit piiskade kaudu, mis satuvad teise inimese nina- ja suu limaskestadele või silma ning hakkavad seal ruttu paljunema,
 
- nakatumine saastunud pindade vahendusel, mida kätega puudutades ja hiljem oma nina või suud katsudes toimub haigustekitajate ülekanne.
 
Viirusnakkuste levimise perioodil nakatumisest hoidumiseks on soovitatav:
• vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi,
• pesta tihti käsi, sest nakatuda võib nii õhus levivate kui ka erinevatele pindadele (nt ukselingid, poeriiulid, arvutiklaviatuurid jne) langenud gripihaige hingamisteedest pärit piiskade kaudu.
 
Viirusnakkuste põdejatel:
• koju jääda ja ennast terveks ravida, kuna haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab organismi ning haigestunu võib teisi nakatada (umbes seitse päeva, laste puhul kauem);
• konsulteerida oma perearstiga,
• köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta,
• vältida silmade puudutamist,
• pesta tihti käsi.
 
 
Maike Tšetšin
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonispetsialist
telefon 433 2322
e-post maike.tsetsin@vmh.ee
 
 

Vanemad uudised | Värskemad uudised