Terviseuuringud sportlastele Viljandi haiglas

12.02.2018

Viljandi haigla pakub terviseuuringuid sportlastele, valikus on erinevaid pakette. 

Tutvu pakkettide ja hinnakirjaga siin.
Tutvumishinnad -20% kehtivad kuni 01. juuli 2018.

Lisaks hinnakirjas olevatele pakettidele on võimalik tellida kõiki Viljandi haiglas tehtavaid  terviseuuringuid.

Spordimeditsiini kureerib meie taastusraviarst dr Krista Lääne. 

Registreerimiseks palume helistada telefonil 434 3001 või pöörduda registratuuri, mis asub haigla II korrusel.

Enne uuringutele tulekut palume ära täita ankeedi „Spordimeditsiinilise terviseuuringu küsimustiku täiskasvanule"


 

Selver toetas diagnostikaseadme soetamist (fotod)

02.02.2018

Täna pärastlõunal andis Männimäe Selveri juhataja Kati Pell Viljandi haiglale üle "Koos on kergem" kampaaniaga kogutud toetuse 4250 eurot.

Sel aastal soetas Viljandi haigla viljandimaalaste toetuse abil laborisse molekulaardiagnostika seadme. Uus seade võimaldab hingamisteede viirusnakkuste (sh gripp) kiiret diagnostikat, mis on oluline eeskätt laste puhul.

Kati Pell  tundis heameelt, et sel aastal on viljandimaalastel olnud võimalus enda kogutud toetusest juba kasu saada, sest seade on kasutuses läinud aasta lõpust. "Varasematel aastatel on meie külaskäigu ajal toetuse realiseerimine alles plaanides, sel aastal saime aga aparaati näha ning rõõmu tunda, et selle abil on juba mitmekümneid varaseid raviotsuseid tehtud," sõnas ta.

Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere avaldas tänu kõikidele viljandimaalastele, kes kampaaniasumma kogunemisse oma osa andsid.   "Kui varasematel aastatel on kogutud summat realiseeritud väikelaste tarbeks, siis sel korral kasutatakse soetatud seadet ka täiskasvanute analüüside puhul. Kuna lapsed on aga viirusnakkustest kõige ohustatum kontingent, siis on sellie seadme soetamine nende huvides igati asjakohane, arvestades just talviseid ning kevadisi nakkuspuhanguid," nentis Tampere.

 

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee
www.vmh.ee 
 
 

Viljandi haigla peahoone fuajees on helkuripuu

02.02.2018

Puule on kõikidel külastajatel ja töötajatel võimalus riputada ning tasuta kaasa võtta omale helkur.

Sul ei ole helkurit? Ole hea, tule ja võta.
Sul on helkureid üle? Palun jaga neid ka teistega.


Anname oma panuse ohutumale liikumisele, muutes jalakäijad nähtavamaks. 

Viljandi haigla helkuripuu on eriline selle poolest, et puu on meisterdatud radioloogia üksuse poolt kaunimate jõulupuude valimisele, mis toimus Jämejalal 1. detsembril.

Üksuste meisterdatud puud leidsid koha osakondades ning terve detsembrikuu vältel seisis ta jõulupuuna patsientide rõõmuks radioloogia koridoris. 

Nüüd on puu saanud värske värvi ning täidab taas head eesmärki. 

                                                                                                               Pilt: Margit Asu

Alates 3. veebruarist palume haiglas viibivaid patsiente mitte külastada

02.02.2018

Viirusnakkuste ulatusliku leviku tõttu palub SA Viljandi Haigla ravil viibivaid patsiente alates 3. veebruarist mitte külastada. 

Piirang on vajalik kaitsmaks haiglas ravil viibivaid patsiente viirusnakkuste eest.
 
Külastuse piiramise põhjuseks on viimasel ajal sagenenud gripi ja teiste viirusnakkuste esinemine elanikkonna hulgas ja haiglasse vastuvõetud patsientidel.
Praegu on domineerimas B-gripi viirus, esineb ka A-grippi ja hingamisteedes infektsiooni põhjustavat RS-viirust. 
 
“Levimas oleva B-gripi viiruse kahe alatüübi vastu tõenäoliselt paljudel inimestel immuunsust ei ole ning see põhjustabki laialdast levikut,” selgitas Viljandi haigla  infektsioonikontrolli arst Ruth Männik. “Kes vaktsineerisid end sel hooajal kasutusel olnud neljavalentse vaktsiiniga, on saanud kaitse nii nende tüvede kui ka kahe A-gripi tüve vastu,” lisas ta.

„Praegu on iga päevaga tõusuteel gripi ja selle tüsistustega haiglasse jõudvate patsientide arv. Gripitüsistusena tuleb ette eelkõige kopsupõletikku, kuid haigus võib tüsistuda ka lisanduva bakteriaalse põletikuga, mistõttu on muude haiguste tõttu ravil viibivate patsientide kaitsmine eriti oluline,“ selgitas dr Ruth Männik. „Eriliselt ettevaatlikud  peaksid olema  krooniliste südame- ja kopsuhaigustega ning immuunsust pärssivaid ravimeid saavad inimesed.“
 
Informatsiooni patsiendi seisundi kohta on võimalik küsida raviarstilt, vanemõelt või üksuse juhilt. Vajadusel saab jätta paki (patsiendi ja osakonna nimega) peahoone infolauda või Jämejala korpuses osakonda. 

Viirusnakkuste levimise perioodil nakatumisest hoidumiseks on soovitatav:
• vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi,
• pesta tihti käsi, sest nakatuda võib nii õhus levivate kui ka erinevatele pindadele (nt ukselingid, poeriiulid, arvutiklaviatuurid jne) langenud gripihaige hingamisteedest pärit piiskade kaudu.
 
Viirusnakkuste põdejatel:
• koju jääda ja ennast terveks ravida, kuna haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab organismi ning haigestunu võib teisi nakatada (umbes seitse päeva, laste puhul kauem);
• konsulteerida oma perearstiga,
• köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta,
• vältida silmade puudutamist,
• pesta tihti käsi.
 
  
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee
 

Palume mitte külastada õendus-hoolduskeskuse kliente

01.02.2018

 

Uneaegsete hingamishäirete uuring Viljandi haiglas

16.01.2018

Uneapnoe hindamise uuring ResMed ApneaLink Air   
 
ResMed ApneaLink Air on uneaegsete hingamishäirete uuring, mis sobib hästi sõeluuringuks, et hinnata uneapnoe olemasolu või puudumist.
 
Uuring toimub patsiendi kodus. Uuringuseade antakse patsiendile kaasa, eelneva vastuvõtu käigus õpetatakse, kuidas seda iseseisvalt kasutada. Arst annab uneuuringu tulemuste kohta teavet kordusvisiidil.
 
Esmased haiged registreeritakse kopsuarsti dr Liisi Saluveeri vastuvõtule uneaegsete hingamishäirete aegadele (U-AMB aegadele). Viljandi haiglas võetakse uneaegsete hingamishäirete patsiente vastu alates 18-eluaastast. 

Uuring on tasuline ning maksab 40 eurot.
 
Loe uuringu kohta lähemalt SIIT.
 
Esmasele U-AMB ajale tuleval patsiendil palume kodus täita ära Uppsala uneuuringu küsimustik SIIN ning võtta see vastuvõtule kaasa.

 

Perearst või EMO - abiks otsustamisel

15.01.2018

Paljud on seisnud valiku ees, kas minna perearsti juurde või otse erakorralise meditsiini osakonda ehk EMOsse. Arstid panid inimeste tarbeks kokku abivahendi, kust saab hüva nõu, milline tervisehäire on eluohtlik ja milline mitte.

Ida-Tallinna Keskhaigla Erakorralise Meditsiinikeskuse juhataja dr. Märt Põlluveer lisab nõuande neile, kes ka peale juhendiga tutvumist ikka veel kõhklevad: "Kui teil on ükskõik taksorahast, parkimistasust ja oma ajast, ja te ikka väga tahate tulla EMOsse, siis võib tulla. Kui te aga hakkate mõtlema, kas tulla äkki homme, ülehomme või veel hiljem, siis järelikult ei ole teie seisund veel nii hull ning tasuks minna perearsti juurde."

2016. aastal EMOsse pöördujatest vajas vaid 3% kohest arstiabi, seega ülejäänud 97% oleksid võinud rahulikult minna perearstile. Samuti leiti, et kõigist EMOsse pöördujatest oli tervisehäire tõsine 5 protsendil, st 2% neist 97-st, keda oleks saanud aidata perearst, oleksid pidanud perearsti juurde kiirustama.
Arstiabi vajaduse saab jagada kaheks:
5 protsendil juhtudest vajab inimene erakorralist arstiabi
tavaliselt, umbes 95% juhtudest, vajab inimese terviseprobleem küll arsti tähelepanu, aga sellega pole päeva pealt kiire.
Kui EMO arsti jaoks on iga patsient uus ning nende koostöö kestab 15-30 minutit, siis perearst teab patsiendi tervisest tavaliselt palju rohkem ja nende suhe on pikaajaline.
Tervise parandamine ja ravi on järjepidev protsess, mida keegi peab jälgima ning juhtima. Juhtida ei saa nii, et natuke juhib perearst, veidike EMO arst ja siis üks eriarst ja mõne aja pärast teine eriarst. Tulemus on inimese jaoks sama halb, kui püüda pimedas toas elevanti kirjeldada, teda vaid ühest kohast katsudes. Juht saab olla üks ja selleks sobib perearst kõige paremini.
EMO ootesaalis tuleb veeta keskmiselt 4 tundi, aga see võib ulatuda ka 8 tunnini. Perearsti või pereõe juurde saab visiidi mugavalt ette planeerida ja aega kulub kohapeal kordades vähem.
Kas perearst või EMO? Sõltuvalt terviseprobleemist aitab õiget valikut teha juhend, mis on kättesaadav SIIN. 

Eesti Patsientide Liit

Haigla meeskonda on oodatud hambaarst

08.01.2018

 
Vaata suuremalt siin.
 

Seksuaalkäitumise alane nõustamine

04.01.2018

Viljandi haigla psühhiaatriakliinik pakub seksuaalkäitumise alast nõustamist.

Oodatud on täiskasvanud, kes muretsevad oma seksuaalsete mõtete või käitumise pärast või kes on kaotanud kontrolli oma seksuaalkäitumise üle.

Pakume psühholoogilist ja psühhiatrilist abi nii nõustamise kui ravimravi vormis. Teenuse osutamise asukoht kokkuleppel.

Registreerimine N-R tel: 5343 1551 või e-maili teel: skan@vmh.ee

Ravikindlustuse olemasolul on ravi tasuta (esmane visiiditasu 5 eurot, ravimid vastavalt vajadusele), 
ravikindlustuse puudumisel tasu vastavalt Viljandi haigla hinnakirjale (SIIN).

 

Riik aitab rajada tervisekeskused ka seni katmata piirkondadesse

04.01.2018

Sotsiaalministeerium

Pressiteade
3. jaanuar 2018
 
 
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile tervisekeskuste investeeringutoetuse tingimuste eelnõu. Teises taotlusvoorus on kavas toetada tervisekeskuste rajamist seni katmata piirkondadesse ning maakondliku tervisekeskuse rajamist Viljandisse.
 
„Kogu Eesti kaetusega saab tegelikult rahul olla, sest algselt planeeritud 35 tervisekeskuse asemel on praeguseks rajamisel 55 kaasaegset tervisekeskust. Mõnes piirkonnas jäi keskuse rajamise projekt ka sündimata, kuna proovikiviks sai osaliste koostöövalmidus või oli nõuetele vastav taristu juba olemas,“ ütles terviseala asekantsler Maris Jesse. „Teise taotlusvooru plaanimegi avada seni veel katmata jäänud tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks. Lihtsustame ka taotluste esitamise ja menetlemise korda, et vähendada bürokraatiat taotlejate jaoks.“ 
 
Teine taotlusvoor avatakse tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata tõmbekeskustesse Võrus, Jõgeval ja Kärdlas, Harju maakonnas Lool, Keilas ja Maardus, Lääne-Viru maakonnas Kundas ja Vinnis, Pärnu maakonnas Vändras, Sindis või Paikusel ja Kilingi-Nõmmel ning Saare maakonnas Orissaares.
 
Uuendusena on kavas toetada ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud üldhaigla ehk maakondliku tervisekeskuse ehitamist Viljandisse, kus sotsiaalministeerium ja riigile kuuluv Viljandi Haigla viivad läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti. 
 
„Maakondliku tervisekeskuse rajamisega soovime parandada koostööd erineva tasandi tervishoiutöötajate – perearstide, eriarstide ja haigla – ning sotsiaalhoolekande vahel. Oleme Viljandi haiglas astunud esimesed sammud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimiseks, et tagada inimestele järjepidev raviprotsess ning neid haigusega toimetulekul senisest paremini toetada,“ ütles Jesse. „Loodame, et Viljandi kogemus aitab meil tulevikus ka teistes Eesti piirkondades teenuseid paremini integreerida.“
 
Lisaks on eelnõus ette nähtud võimalus põhjendatud juhtudel suurendada esimeses taotlusvoorus määratud toetust. Põhjendatud juhuks loetakse nimistuga perearsti lisandumist investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinna piirkondlikus tõmbekeskuses.
 
Tervisekeskuste rajamise esimeses voorus oli meetme tegevuste eelarve ligi 85,1 miljonit eurot. Toetuse rahuldamise otsuse sai 55 projekti 43 piirkondlikust tõmbekeskusest üle Eest ning maksumusega 57,2 miljonit eurot. Teiseks taotlusvooruks on ette nähtud kokku 27,9 miljonit eurot. Taotlusvoor on kavas välja kuulutada 2018. veebruaris.
 
Uutes esmatasandi tervisekeskustes hakkavad perearsti ja -õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teisi spetsialiste.
 
Määruse „Tervisekeskuste kaasajastamine“ eelnõu EISis.
 
 
 
Karin Volmer
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
Karin.volmer@sm.ee
+372 626 9102 / 5696 4876
www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/

Vanemad uudised