Kuus soovitust, kuidas saab kiiremini arstiabi

10.07.2020

Nii mõnelegi inimestele teeb muret arsti juurde pääsemine. Selleks, et saada kiiremini lahendus oma tervisemurele, saad Sa ise palju ära teha. Siin on Sulle mõned soovitused:
 
1. Kerge tervisemurega saad abi apteegist või perearsti nõuandeliinilt - kergete terviseprobleemide puhul nagu väike palavik, kurguvalu või nohu-köha, tuleks püsida kodus, puhata ning lasta keha immuunsüsteemil oma tööd teha – ligi 80% vaevustest lähevad ise üle. Kehva enesetunde korral saad turgutust käsimüügiravimitest, mille kohta oskavad soovitusi jagada apteekrid. Kiiret abi saad ka nõuandetelefonilt 1220* või 634 6630, kus perearstid ja - õed annavad ööpäevaringselt tervisenõu.
 
2. Haigestumisel alusta perearstist - kui oled haige olnud juba mõnda aega ja haigus on ägeda loomuga, tasub pöörduda oma perearsti poole, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi ja saab sind vajadusel suunata ka eriarsti vastuvõtule.
 
3. Kasuta e-konsultatsiooni – nii säästad aega, sest Sa ei pea ise eriarsti poole pöörduma. Nimelt on perearstil võimalik e-konsultatsiooni kaudu konsulteerida ise eriarstidega Sinu diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. Kui selgub, et vajad siiski eriarstiabi juurde kohale minekut ja täiendavaid uuringuid, kutsub eriarst su oma vastuvõtule.
Praeguseks saavad perearstid oma patsiendi tervisemure lahendamiseks eriarstiga konsulteerida juba mitmekümnel erialal. E-konsultatsiooni teenust on 2020. a esimesel poolaastal kasutanud 13 700 inimest pea 30 000 korda.
 
4. Kasuta digiregistratuuri - kõige kiiremini ja mugavalt leiad sobiliku eriarstiaja üleriigilise digiregistratuuri kaudu, kus on võimalik vastuvõtu aegu broneerida, muuta või tühistada. Digiregistratuur annab sulle valikuvabaduse leida sobiv eriarsti vastuvõtuaeg ühest kohast, ilma et peaks pöörduma erinevatesse raviasutustesse. Kui sa ei leia endale ise sobivat aega eriarsti juurde, siis soovitab Sulle neid digiregistratuuri juurde loodud tehnoloogiline abimees. 
Praeguseks on digiregistratuuri kaudu võimalik arstiaega broneerida juba 66 raviasutusse. Digiregistratuuris on alates selle loomisest ehk viimase pooleteise aastaga tehtud üle 68 000 broneeringu. Pane tähele, et eriarsti vastuvõtuaja broneerimiseks on vajalik perearsti saatekiri (v.a günekoloogi, naha-suguhaiguste arsti, silmaarst või psühhiaatri juurde).
 
5. Vaata arstiaegu üle Eesti - Erinevates raviasutuses ja erinevate arstide juurde võivad olla väga erineva pikkusega ooteajad. Kui saad saatekirja eriarstile, siis ära eelista kindlat haiglat või arsti, vaata arstiaegu erinevate raviasutuste lõikes üle Eesti. Sul on õigus valida endale sobiv arst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses. Isegi kui perearst on saatekirjale kirjutanud mõne kindla arsti või raviasutuse nime, tasub alati uurida vastuvõtuaegu teistest haiglatest või teiste arstide juurde. Haigekassa kulul arstiabi saamiseks vali kindlasti nende lepingupartner.  
 
6. Tühista arstiaeg, kui sa ei saa vastuvõtule minna – õigeaegse teavituse korral (vähemalt 24 tundi enne visiiti) saab vastuvõtuaja vabastada ning teistel patsientidel on võimalik aeg broneerida ja kiiremini arstiabi saada.  Oma aja saab digiregistratuuri kaudu tühistada vaid paari klikiga. Sel aastal on digiregistratuuri kaudu tühistatud u 6000 broneeritud arstiaega, mis oleks vastasel juhul olnud tühivisiidid, kus patsient ei ilmu vastuvõtule ja arstiaeg läheb raisku.
 
 
* Perearsti nõuandetelefonile 1220 helistamisel kehtib lühinumbri tariif kuni 30 senti kõneminuti kohta. Täpse kõnehinna info teadasaamiseks pöörduda oma telefonioperaatori poole!
 
 
Allikas: Eesti Haigekassa
 

Külastusajad Viljandi haiglas alates 1. juulist

30.06.2020

Eelneval kokkuleppel raviarstiga on taas lubatud külastajaid patsientide juurde. Vajalik on eelnev registreerimine.
 
Statsionaarse taastusravi ja õendusabi osakonnas on külastamine tööpäevadel 08-16.00 kokkuleppel osakonna juhatajaga ja etteregistreerimisega telefonidel 43 42 222, 53009789. Külastus võib kesta 20 minutit ja korraga on lubatud patsiendi juurde 1-2 inimest. 
 
Kirurgiakliinikusse ja sisehaiguste osakonda lubatakse külastajaid samuti vaid raviarstiga kokkuleppel, tööpäeviti 14-16.00 ja mitte rohkem kui 2 inimest korraga. Kirurgiakliiniku õeposti number on 4352123 ja sisehaiguste osakonna õeposti number on 4352143 ja 4352153.
 
Hoolekandekeskuse külastamise kord: 
-külastamine toimub kell 13-15.00 ja üksnes registreerimisel 43 42 227 või 577 02 172.
- külaliste arv on 1-2 inimest ja külastusaeg 20 minutit
- külastamine toimub vaid isikukaitsevahendeid kasutades (nii külastajad kui külastatavad)
- külastamine toimub kas külastamistoas (kõndijad ja ratastooliinimesed) või fuajee puhkenurgas (lamajad)
- kaasa toodud asjad, pakid, kingitused eelnevalt desinfitseeritakse
- külastada on võimalik iga päev ja väga oluline on kellaaegadest kinnipidamine!
Erihoolduse osakond Jämejalal 4354251, erihoolduse õepost haigla peahoones 4352168. Hoolekande osakond haigla peahoones 4352162, hoolekande osakond Jämejalas (ümar maja) 4342229.
 
Sundravi osakonna patsiente saab külastada tööpäevadel 12-19.00, nädalavahetustel 10-19.00. Vajalik on külastus ette registreerida vähemalt üks päev varem osakonna valveõe telefonil:
sundravi I   tel. 43 54 244  (külastused paaritutel kuupäevadel)
sundravi II   tel. 43 54 241 (külastused paariskuupäevadel)
sundravi III  tel. 43 54 267
Viiruse leviku tõkestamiseks peab külastaja olema terve (kraaditakse osakonnas), korraga lubatakse külastama 2-3 lähisugulast, lubatud on kuni 8 külastust päevas. Osakonnas antakse külastajale mask, kõik külastajad desinfitseerivad käed. Külastuse kestvus on kuni 30 minutit.
 
Akuut ja pikaravi osakond pikendavad külastuskeeldu kahe nädala võrra.
 
Sünnitusosakonda külastajaid veel ei lubata.
 
 
 
Ene Veiksaar
kommunikatsioonijuht
 

Hoolekandekeskuse ja sundravi külastuse kord

30.06.2020

 Hoolekandekeskuse külastamise kord: 

-külastamine toimub kell 13.00 - 15.00 ja üksnes registreerimisel tel 43 42 227
- külaliste arv on max 2 inimest ja kestab max 20 minutit
- külastamine toimub vaid isukukaitsevahendeid kasutades (nii külastajad kui külastatavad)
- külastamisele eelneb ja järgneb ruumi desinfitseerimine
- külastamine toimub kas külastamistoas (kõndijad ja ratastooliinimesed) või fuajee puhkenurgas (lamajad)
- kaasa toodud asjad, pakid, kingitused eelnevalt desinfitseeritakse
- külastada on võimalik iga päev ja väga oluline on kellaaegadest kinnipidamine!
 
-Sundravi osakonnas on lubatud patsiente külastada alates 1. juulist 2020. Palume külastused vähemalt 1 päev ette registreerida. Sundravi osakonna patsiente saab külastada tööpäevadel kella 12.00-19.00, nädalavahetustel 10.00-19.00. Palume külastusaeg broneerida osakonna valveõe telefonil:
sundravi I   tel. 43 54 244  (külastused paaritutel kuupäevadel)
sundravi II   tel. 43 54 241 (külastused paariskuupäevadel)
sundravi III  tel. 43 54 267
Viiruse leviku tõkestamiseks peab külastaja olema terve (kraaditakse osakonnas), korraga lubame külastama 2-3 lähisugulast, lubatud on kuni 8 külastust päevas. Osakonnas antakse külastajale mask, kõik külastajad desinfitseerivad käed. Külastuse kestvus on kuni 30 minutit.
 

Doonoripäevad toimuvad 30.juulil ja 27.augustil Paalalinna koolis

26.06.2020

Doonoripäevad toimuvad 30. juulil ja 27. augustil kell 09.45-13.00 Paalalinna koolis. Doonorid peavad kindlasti olema terved ning verd loovitama minnes ei tohi kaasa võtta sõpru/tuttavaid lihtsalt "seltskonna" mõttes. 
Verevarusid on vaja pidevalt täiendada. Aitäh aitamast!
 

Lõuna-Eesti sai insuldikoordinaatorite võrgustiku

26.06.2020

Viljandi haigla koolituskeskus viis esmakordselt läbi suuremahulise koolituse, mis oli suunatud väljapoole oma haiglat. Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiprojekt näeb ette koordinaatorite kaasamist raviprotsessi ja koolituse eesmärgiks oli tekitada Lõuna-Eestisse insuldikoordinaatorite võrgustik. Koolitus toimus Viljandi haigla koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

„Kuna Tartu Ülikooli Kliinikum hakkas tegelema insuldiprojektiga, siis pakkusime neile oma abi koordinaatorite koolitamiseks, sest meil on tänu PAIK pilootprojektile olemas integreeritud teenuste osutamise kogemus ning tööl tervisejuhid, kelle üheks ülesandeks on ka koordinatsioon,“ ütles Viljandi haigla õendusjuht Signe Asi ja lisas, et koordinaatorid peavad suutma ühendada kõik osapooled - patsiendi, tema lähedased, haigla, esmatasandi ja sotsiaalabi.

„Lõuna-Eestisse tekib koolituse järgselt võrgustik, kus mõistetakse ühtemoodi inimkesksust, võrgustikutööd ja insuldipatsiendi toetamist. Koolitusel osalenud sotsiaaltöötajad täiendasid enda teadmisi insuldi meditsiinilise poole osas ning õed said vajalikke teadmisi sotsiaaltööst. Kõik selle nimel, et insuldipatsiendid ja nende lähedased saaksid vajalikku tuge sõltumata sellest, kuhu tervishoiuasutusse nad satuvad,“ ütles Insuldiprojekti juht Liina Pääbo Tartu Ülikooli Kliinikumist.

Kuu aega kestnud e-õppes osales telesilla vahendusel 22 väga erineva taustaga inimest – sotsiaaltöötajad, õed, füsioterapeudid ja PAIK projekti tervisejuhid. Insuldikoordinaatorid hakkavad tööle Tartu Ülikooli Kliinikumis, Elva, Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Lõuna-Eesti haiglas.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonijuht

Viljandi haigla laiendab ortopeedide vastuvõtte

17.06.2020

Alates 1. juulist 2020 hakkab Viljandi haiglas lisaks dr Mati Lüdimoisile vastuvõtte tegema ka dr Marju Kelviste. Vastuvõtule võib pöörduda nii täiskasvanu kui laps, kellel on probleeme luu- ja lihaskonna haiguste, selja- ning liigesvalude korral. Ortopeedile saab registreerida tavapärases korras, helistades Viljandi haigla registratuuri numbril 434 3001 või digiregistratuuris digilugu.ee, kust saab jooksvalt infot ka vastuvõtuaegade kohta. Nii nagu kõigi teiste erialade puhul saavad registreerida ortopeedi vastuvõtule Viljandi haiglasse abivajajad üle Eesti.

 

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht 

Viljandi haiglas avati ämmaemanda iseseisva vastuvõtu tuba

01.06.2020

 
Lastekaitsepäeval, 1. juunil avas Viljandi haigla ämmaemanda iseseisva vastuvõtu toa. Lisaks igapäevasele ämmaemanda iseseisvale vastuvõtule hakkavad seal toimuma kord nädalas imetamisnõustamised, raseduskriisinõustamised ja gestatsioonidiabeedi-alased nõustamised. „Rasedate vastuvõtte teeme palju, tuba on töös. Lastekaitsepäev on ilus võimalus sellest laiemalt teada anda,“ ütles vanemämmaemand Esta Vahtra. „Imetamisnõustamisele saab pöörduda registratuuri kaudu ning ämmaemanda vastuvõtule võib suunata ka perearst. Imetamisnõustamisele võivad pöörduda ka need emad, kes soovivad rinnaga toitmise lõpetada“. Ämmaemandatel on Viljandi haiglas veel ka iseseisvad noortekabineti vastuvõtud kahel päeval nädalas, kuhu on nõustamisele oodatud kuni 27-aastased noored.
 
 
Ene Veiksaar
kommunikatsioonijuht
 
 

Erihoolekande majad ligi sajale patsiendile jõudsid Jämejalal sarikapeoni

29.05.2020

 
Traditsioonide kohaselt asetavad töömehed sarikatele pärja, tähistamaks ühe ehitusfaasi lõppu. Sarikapeo eesmärgiks on töömeestele tehtud töö eest tänu avaldada. Kui töömehed pakutavaga rahul on, lubatakse tellijal pärg maha võtta ja töö jätkub. Kui ei, siis tõmmatakse rahvatraditsioonide kohaselt katusele vanad püksid…
 
„Ma loodan, et tänu ja meelespidamise tõttu antakse meile luba see pärg traditsiooniliselt ka maha võtta ning koostöö kolmel ehitusobjektil lõpule viia. Nüüd on selle suve suuremad mürad möödas ning sügisel ootab ees esimese maja valmimine. Jämejala pargi arendus aga sellega veel ei lõpe, ettevalmistamisel on juba uued tegevused,“ ütles SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. 
 
SA Viljandi Haigla ehituse projektijuht Erki Maasing sai ehitajalt kingiks tähtpäevaks graveeritud sae ja võttis pärja maha. Kahel hoonel on katused valmis ja kolmandal käivad katusetööd. Tehakse fassaadi soojustust, krohvimist ning torutöid, käimas on siseviimistlus. Hoonete valmimise lõpptähtajaks on veebruar 2021. Hooned ehitab OÜ KRC Ehitus, projekteerimistööde ning ehitustööde perioodil teostab autorijärelevalvet AS Resand ja omanikujärelevalvet OÜ P.P. Ehitusjärelevalve.
 
„Psüühilise erivajadusega isikutele saame uutes hoonetes osutada erihoolekandeteenust neile sobivates perelaadsetes tingimustes,“ ütles hoolekandekeskuse juht Kaja Koger. „Tänu uute majade valmimisele paranevad oluliselt  nii erihooldekodu elanike elu- ja puhketingimused kui ka meie tegevusjuhendajate töötingimused“.
 
Uute peretüüpi kodude rajamist toetakse läbi kahe projekti, milleks on „Viljandi haigla erihoolekandetaristu reorganiseerimine“ ja „Kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade loomine“. Projekte rahastatakse  meetmest  2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Rahastus saadakse 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 15% ulatuses riigieelarvelisest toetusest.
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

Viljandi haigla käivitas Koduhaigla – haigla tuleb koju

21.05.2020

Koduõde Merit Tekko konsulteerimas eriarst dr Estri Kruusiga telesilla vahendusel.

Viljandi haigla tegi esimesena Eestis Koduhaigla pilootprojektiga algust 01. aprillil 2020. Eriolukord kiirendas pikalt planeeritud teenuse kasutuselevõttu. Nüüdseks on testperiood läbi ja Koduhaigla edukalt käivitunud.

Viljandi haigla juhatuse liikme dr Katrin Kaarma sõnul viidi Koduhaigla idee ellu sisuliselt kuue päevaga. „Pikalt mõttes olnud idee tekkis vajadusest ja näitas, kuidas probleemi korral ühe eesmärgi nimel end kokku võeti ning tegutsema asuti,“ kommenteeris dr Kartin Kaarma.

„Viljandi haigla koduteenuste osakonna koduõed ja eriarst tulid eriolukorras appi patsientidele, keda viirusteperioodil ei saa hoida piisavalt kaua haiglas,“ ütles Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ja lisas, et tänu innovaatilisele ja toetavale juhatusele saavad üldse sellised asjad sündida“.

Koduhaigla  teenus on aktiivravi osutamine koduõe ja eriarsti poolt patsiendi kodus seisundite puhul, mis muidu vajaksid haiglaravi. Koduhaigla teenusele saab inimese suunata EMO arst, sise- või kirurgia eriarst, kui arstlik läbivaatus ja vajalikud uuringud on tehtud.

Koduhaigla patsientideks on krooniliste haiguste ägenemise (nt südamepuudulikkus, kopsuhaigused) või keskmise raskusega põletikega (nt uroinfektsioon, roospõletik) Viljandi linna ja lähiümbruse elanikud.

Koduõde käib patsiendi juures vajadusel iga päev ja talle on toeks eriarst, kes teda konsulteerib. „Palju on ravimite võtmise kontrolli, vereanalüüside võtmist, tilkinfusiooni teostamist, veenisiseste antibiootikumide manustamist,“ selgitas Kadri Oras.

Patsiendil on võimalus võtta ühendust eriarstiga telesilla vahendusel, mille rajab koduõde oma tahvelarvutiga läbi haigla loodud turvalise suhtlusplatvormi. „Tahvelarvutid on meile väga suureks abiks. Haigla arendusjuht Andres Anier on meile rajanud turvalise suhtlusplatvormi, milles patsientide terviseandmed on kaitstud,“ ütles Oras.

Oma lähedase terviseprobleemile Koduhaiglast abi saanud Priit Põiklik: „Selline terviklik abi haigla poolt oli meile ootamatu ja meeldiv üllatus. Viljandi haiglas võeti inimese tervis tervikuna ja põhjalikult ette. Me saime sealt reaalset abi. Initsiatiiv tuli haigla poolt.“

Teineteisest sõltumatult alustas Viljandi sõpruslinn Porvoo samal ajal sarnase projektiga, aga Soomes on see teenus patsiendile tasuline. Viljandis tasub selle eest osaliselt haigekassa koduõenduse ja eriarstiabi kaugvastuvõttude teenuse läbi. Kulud, mida haigekassa hetkel ei kata, tasub haigla esialgu omavahenditest.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Infektsoonivolinikud: üldpilt Viljandimaa hooldekodudes on üllatavalt hea

20.05.2020

Anu Välis, Eneli Tulp ja Eve Pärnaku
 
Aprilli lõpul alustasid üle Eesti tööd infektsioonivolinikud kelle ülesandeks oli pakkuda teadmisi ja oskusi hooldekodude töötajatele, et ennetada Covid-19 puhangut eakatel klientidel. Viljandi haigla koduteenuste osakonna koduõed Eve Pärnaku ja Eneli Tulp ning sotsiaaltöötaja Anu Välis käisid kahe nädala jooksul läbi 10 Viljandi maakonna hoolekandeasutust. Nad kaardistasid ja testisid hooldekodude töötajate isikukaitsevahendite olemasolu ja nende kasutamisoskust. 
 
Anu Välis: „Üldpilt oli üllatavalt hea. Kogu aeg on räägitud, et hooldekodud on hirmsad kohad, kus elamine on alla igasugust arvestust, aga tegelikult oli väga palju kohti, mille kohta võib ainult kiidusõnu öelda, nagu koju läheks“. Volinike sõnul on väikesed hooldekodud südamelähedasemad ja soojemad kui steriilsed suured majad, mis euroremonditud ja klantsitud. „Ja kui ilusad on seal aiad! Kärstna, Polli, Pariisi – kõik olid nii koostööaltid“.
 
Viljandimaa 17-st hoolekandeasutusest enamik kuulub valdadele, kaks on erakätes. Sotsiaalkindlustusamet saatis infektsioonivolinikele nimekirja, kust olid välja jäetud need asutused, mis on seotud haiglaga või need, kus elab alla 20 inimese. Osad ei soovinud neid vastu võtta, leidsid, et neil on kõik niigi korras. „Küll ma püüdsin veenda, et me ei tule kontrollima, vaid vaatame koos, kuidas teil parem oleks. Aga telefonist kaugemale ei jõudnud,“ ütleb Eve Pärnaku ja lisab, et need asutused, kes volinikud nö tuppa lasksid ja koostööd olid nõus tegema, jäid kõik väga rahule ja andsid väga positiivset tagasisidet. Pilistvere hooldekodu juhataja ütles kenasti: ma nii ootasin teid ja tean nüüd, millest teised ilma jäid. „Palju sõltub töötajate suhtumine juhatajast,“ nendib Eve Pärnaku.
 
Volinikud ajasid hirmu peale 
 
Olukorra kaardistamiseks täitsid volinikud mahuka kontrollmaterjali. Nende sõnul oli paljudel hooldekodudel algselt hirm. Suhtlemisega läks see üle ja nii mõneski kohas lõppes külaskäik ühise supisöömisega või kohvilauas. „Hirm oli kõigil, sest kardeti, et me tuleme lihtsalt kontrollima. Eks sotsiaalkindlustusamet oli näinud ka ette, et me natukene kontrollime, pidime täitma ankeedid. Aga me suhtlesime nendega kui kolleegid, mitte kontrollid,“ selgitas Pärnaku.
 
Kõige suurem vajadus oli hooldekodudes töötajate praktilisest õppest, kuidas isikukaitsevahendeid selga panna ja kuidas ära võtta. „Õppematerjali oli neile saadetud palju, aga läbi harjutatud polnud kusagil. Me õpetasime neid isikukaitsevahendeid kasutama, tegime kõik otsast lõpuni läbi. Varustust oli piisavalt, puudust ei tundnud keegi, ütles Eve Pärnaku. Anu Välis leiab, et hooldekodude töötajad on tegelikult väga tublid ja enamasti teavad, kuidas kriisiolukorras käituda, läbi oli mõeldud seegi, kuidas viirustunnustega klienti teistest isoleerida. Mulgi häärber Hallistes isoleeris koroonaviirusesse nakatunud patsiendi, käitudes parimal võimalikul moel, mida nad selles olukorras ja olemasoleva tööjõuga teha said. Hooldekodude personal oli reeglina hästi soe ja sõbralik, kinnitavad infektsioonivolinikud. „See kindlasti rahustas nad maha, et me andsime ka häid nippe. Näiteks soovitasime isikukaitsevahendite kasti ja esmaabikomplekti valmis panna, juhuks, kui peaks mistahes nakkusoht puhkema. Kastis on ka flaierid meeldetuletusega, kuidas kaitsevahendeid kasutada, et mitte ennast kahjustada ja mitte üle mõtlemisega hulluks minna, pigem mõjusime rahustavalt,“ rääkisid naised. 
 
Üks, mida kõik kolm volinikku hoolekandekeskuste kohta soovivad omastele öelda: minge ja vaadake, kuidas teie memmed elavad! Ärge looge endale eelarvamust. „Tegelikult on hooldekodude seis Viljandi maakonnas ikka päris hea. Omaksed ei peaks mõtlema, et hooldekodus olek on inimesele nagu karistus,“ võttis Eve Pärnaku hoolekandeasutustes nähtu kokku ja Eneli Tulp meenutas Polli hooldekodus nähtud teraapiakassi, kes on kui pereliige, keda kõik saavad täpselt nii palju kaisutada ja paitada, kui tahavad.
 
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 
 

Vanemad uudised