Psühholoogide soovitused Covid-19 olukorraga toimetulekuks

01.12.2020

Nõuanded, kuidas koroonapandeemias vaimset tervist säilitada. Loe lähemalt SIIT.

Piirangud sünnitusosakonnas alates 27. novembrist

26.11.2020

PRESSITEADE

SA Viljandi Haigla
26.11.2020
 
Viljandi haigla lubab tugiisikul viibida lapse sünni juures ning jääda ema ja beebiga haiglasse järgnevaks kaheks tunniks pärast sünnitust. Seejärel tuleb tugiisikul haiglast lahkuda ja oodata naise-lapse haiglast välja lubamist kodus.
 
Tugiisikud peavad olema sünnitajaga samast leibkonnast, terved ja täitma haiglasse sisenedes tervisdeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse.
Haiglas viibimise ajal kannab tugiisik maski ja ilma tungiva põhjuseta osakonnas ega haiglahoones ei liigu.
Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile. 
Lilli ja kingitusi palume haiglasse mitte tuua/saata.
 
Palume mõistvat suhtumist ning hoiame ennast ja teisi!
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht 
Tel. 4352 025
Mobiil 5301 6518
e-post ene.veiksaar@vmh.ee

Perekool alustab 1. detsembrist telesillas

25.11.2020

Kui varem kogunesid perekooli külastajad Viljandi haigla 2. korruse saalis, siis 1. detsembrist alustab perekool loenguid üle telesilla.

Perekool koosneb neljast loengust, mis leiavad aset teisipäeviti kell 16-18 Zoomis. Live`is peetavate loengute teemadeks on: „Rasedusaegne eluviis“, „Ettevalmistus sünnituseks ja sünnitusvalu leevendamine“, „Sünnitusjärgne periood ja vastsündinu hooldus“, „Imetamine“. Koolitajad on Viljandi haigla sünnitusabi ja günekoloogia osakonna ämmaemandad Esta Jüris, Tiia Helve, Liisa Mettus ja Merit Luik. 
 
Üle telesilla peetavate loengute eelduseks on tehniline võimekus. Perekooli külastaja peab olema varustatud internetiga arvutiga, millel on kaamera ja soovitavalt ka mikrofon võimalusel küsimuste esitamiseks. Igaks loenguks saadetakse osalejatele eraldi veebilink enne koolitust tingimusel, et ta on koolituse eest tasunud.
 
Registreerida saab eelmise päeva pärastlõunani (kuni 15.00) ja loengute eest tasuda toimumispäeva hommikuni (kuni 10.00). Hind on 5 eurot inimese kohta ühe loengu eest, kogu loengusarja hind on 15 eurot inimese kohta.
 
Koolituse koha broneerib ambulatoorse ravi registratuur kohapeal, telefoni (434 3001) ja e-posti teel (registratuur@vmh.ee).
 
„Perekoolis osaleja ei pruugi olla arvel Viljandi haiglas, osaleda saavad kõik huvilised, info on leitav haigla kodulehelt. Igal kuul algab uus loengusari. 2-tunnise loengu lõpust jääb pool tundi küsimuste küsimiseks ja neile vastamiseks,“ ütles vanemämmaemand Esta Jüris.
 
Populaarsematel saaliloengutel on tavaliselt olnud korraga kohal 12 inimest koos tugiisikutega, Zoomis arvulisi piiranguid ei ole. „Proovime loengud kavandada selliselt, et osalejatel ei hakkaks igav,“ lubab vanemämmaemand Esta Jüris.
 
 
 
Ene Veiksaar 
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
 
 

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

24.11.2020

1.    Kas ambulatoorne vastuvõtt/plaanilised operatsioonid/ plaaniline uuring toimuvad?
•    Kui te olete meie teenusele registreerunud, siis võetakse teiega vähemalt kaks tööpäeva enne planeeritud aega ühendust telefoni teel ja antakse teada, kas vastuvõtt toimub või kuidas edaspidine ravisuhe jätkub/toimub. Vastuvõttudele saab registreeruda läbi digiregistratuuri või helistades haigla üldregistratuuri numbril 434 3001 (E-R 08.00 – 16.00).
•    Kogu haiglahoones viibimise ajal on kohustus kanda kirurgilisi maske, mida saab peahoones asuvast kontrollpunktist.
 

2.    Kas saab anda vereproovi, teha röntgenit?
Saab.
•    Kui viirusinfektsiooni nähud puuduvad, siis toimub vereproovi andmine 1. korrusel registratuuri kõrval, ruum C101 – võtke palun järjekorranumber ja oodake kuni analüüside ukse kohal olevale tabloole ilmub teie number. Röntgenuuringud toimuvad tavapäraselt radioloogia osakonnas 4. korrusel. Kõik hoonesse sisenejad täidavad tervisedeklaratsiooni ja läbivad esmase triaaži.
•    Viirusinfektsiooni nähtude korral on vajalik eelregistreerimine telefonil 5886 3313 (E-R 08.00 – 16.00). Antakse juhtnöörid edsiseks käitumiseks.
 

3.    Kus saan teha Covid-testi?
•    Covid-19 testimine toimub etteregistreerimisel (tel 5886 3313, E – R 08.00 – 16.00). Testi andmine toimub haiglahoone Paalalinna – poolses otsas 0. korrusel (siseneda alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse juures asuvast trepist alla).
•    Perearsti või eriarsti saatekirjaga on testimine tasuta. Omal soovil testi tegemine on tasuline teenus hinnaga 75 eurot.
•    NB! Viirustunnustega mitte siseneda haigla fuajeesse!
 

4.    Kuidas saab infot haiglasse toodud patsiendi kohta?
•    Infotelefonil 435 2008 (kui teie lähedane on toodud kiirabiga ja te ei tea veel, mis temast on saanud st kuhu osakonda ta on liikunud või kas üldse viibib meie asutuses).
•    Vastava osakonna valveõelt (osakondade numbrid on leitavad kodulehelt: Üldinfo→Kontaktid)
 

5.    Kuidas saan kontakti oma erialaarstiga või registreeruda eriarsti vastuvõtule?
Võtke ühendust üldregistratuuri numbril 434 3001. Vastuvõtule saate ennast registreerida ka läbi digiregistratuuri.
 

6.    Kas isa saab viibida lapse sünni juures?
Isad/tugiisikud võivad osaleda sünnituste juures, kuid kehtivad teatud nõuded:
•    Tugiisikud peavad olema terved, täitma haiglasse sisenedes tervisdeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse.
•    Haiglas viibimise ajal kannab tugiisik maski ja võimalusel, ilma tungiva põhjuseta, osakonnas ega haiglahoones ei liigu.
•    Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile. 
•    Isad võivad jääda perepalatisse, kuid haiglast sisse-välja liikumist ei lubata.
•    Lilli ja kingitusi palume haiglasse mitte tuua/saata.
Muudatustest teavitame koheselt läbi erinevate meediakanalite.
 

7.    Kas lastepsühhiaatri vastuvõtt toimub?
Vastuvõtud toimuvad tavapäraselt nii kontaktvastuvõttudena kui ka virtuaalselt.
 

8.    Kuidas pääseb EMO-sse?
EMO-sse pöördudes tuleb läbida soovituslikult telefoni teel eeltriaaž – selleks palume saabudes helistada triaaziõele telefonil 5307 0629 või helistada uksekella ja oodata, kuni teile vastu tullakse.
 

9.    Millisel juhul pääseb patsienti külastama?
Haigla hoonetes kehtib üldine külastuskeeld. Erandjuhtudel on külastamine võimalik üksnes kokkuleppel raviarstiga.
 

10.    Kas haiglasse pakke saab saata?
Pakke saab tuua tööpäevadel 08.00 – 16.00. Kindlasti peab paki peal olema saaja nimi ning osakond.
 

11.    Kuhu ja mis kellaaegadel saan tuua laborianalüüse?
Analüüse saab tuua 1. korrusel (ruumC101) asuvasse analüüside võtmise kabinetti tööpäeviti 08.00 – 15.30. Peale eeltriaaži läbimist tehke palun järjekorraautomaadil „muud proovimaterjalid“ valik, võtke järjekorranumber ning oodake kuni analüüside ukse kohal olevale tabloole ilmub teie number.   
 

12.    Kust saan siseneda taastusravi protseduurile/teenusele?
Ambulatoorse taastusravi sissepääs asub haigla Paalalinna-poolses küljes (viidad suunavad). Võimalik on siseneda ka haigla peauksest.

 

NB! Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse leviku vastased piirangud

23.11.2020

Valitsus kiitis e-istungil heaks täiendavad koroonaviiruse SARS-Cov-2 leviku vastased piirangud, et kaitsta Eesti inimeste tervist ja elu ning vältida meditsiinisüsteemi ülekoormamist. Korraldus jõustub teisipäevast, 24. novembrist. Piirangud, mis puudutavad statsionaarsete istekohtadega siseruumides toimuvaid avalikke koosolekuid, üritusi ja meelelahutustegevust, hakkavad kehtima laupäevast, 28. novembrist. Piiranguid vaadatakse üle iga kahe nädala tagant.

Peaminister Jüri Ratase sõnul püsib nakatumise tase Eestis kõrge ning koroonaviirus ohustab meid igal pool. „Ilma täiendavate piiranguteta võib tekkida tervishoiusüsteemis ülekoormus. Ohus on ka muude valdkondade normaalne toimetulek,“ nentis ta. „Piirangute eesmärk on hoida Eesti elu võimalikult avatuna. Kui kaua me seda suudame, sõltub igaühe käitumisest ehk sellest, kui tõsiselt me piiranguid täidame ning mõistame, et need on kehtestatud meie võimalikult tavapärase elu kaitseks.“ Peaminister lisas, et seetõttu ei kehtesta valitsus ühtegi absoluutset piirangut ega sulge täielikult ühtegi asutust.

Uusi piiranguid toetavad nii terviseamet kui valitsust nõustavad teadlased.
 

ÜLE EESTI KEHTIVAD PIIRANGUD

Maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides
Kehtestatakse maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades.

Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalikuks siseruumiks peetakse ka ühissõidukit.

2+2 reegel laieneb kõigile avalikele siseruumidele
Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad.

Muu hulgas kehtib see näiteks pangakontoris, muuseumis, näitustel, juuksuri- ja ilusalongides, kuid samuti veekeskustest, ujulates, saunades. Piirang ei kehti koos liikuvale perekonnale või ka siis, kui seda pole võimalik mõistlik tagada, näiteks paljude reisijate korral ühistranspordis, kus lisaks maksimaalse võimaliku distantsi hoidmisele tuleb kanda ka maski.

Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb endiselt kehtima senine 10+2 reegel. Reegel tähendab, et rühmas saab koos olla kuni 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud

Alates 28. novembrist hakkab kehtima avalikel üritustel osalejatele väiksem piirarv. Statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

Lisaks nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Üle riigi kehtestatud maskikandmise kohustusest johtuvalt tuleb ka nendes avalikes siseruumides kanda maski arvestades ülalmainitud eranditega.

Piirang hakkab kehtima teiste meetmetega võrreldes hiljem, et etendusasutused ja teised statsionaarsete istmetega kohtades ürituste korraldajad saaksid teha vajalikke ettevalmistusi korralduse rakendamiseks.

Ühistransport
Kandma tuleb hakata maski või katta nina ja suu. Võimalusel tuleb hoida teistest inimestest kahemeetrist vahemaad.

Sport sisetingimustes
Avalikes siseruumides toimuvatel spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Korraldaja peab tagama kuni 50-protsendise täituvuse ja spordi- või liikumisüritusel osalejate arvu kuni 250 inimest.

Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski. Maskikandmise kohustus ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maskikandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse või töö ja tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Tingimusi ei kohaldata alus-, põhi- ja keskhariduse õppekavajärgsele tegevusele.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvatele professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. See ei kehti lisaks täiskasvanutele ka noorte spordile ehk nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.

Spordivõistlused
Spordivõistluste korraldaja peab tagama inimeste hajutamise ja siseruumides kuni 50 protsendi täituvuse. Üritusest osavõtjate piirarv siseruumides ei tohi olla suurem kui 250 inimest ning õues mitte suurem kui 500 inimest. Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski.

 
PIIRANGUD HARJUMAAL JA IDA-VIRUMAAL

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud
Alates 28. novembrist hakkab kehtima siseruumides statsionaarsete istekohtadega saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht, samuti jumalateenistustel ning avalikel üritustel, avalikel koosolekutel ning meelelahutustegevustes 50 protsendi täituvuse piirang.

Kõikjal nimetatud kohtades tuleb üleriigilisest piirangust tulenevalt kanda maski või katta nina ja suu, sellega seoses kehtivad kõik ülalnimetatud erandid.

Osalejate piirarvud: statsionaarsete istekohtadega siseruumides 400, mujal 250; väliüritusel 500. Piiranguid ei kehtestata laste  mängutubades.

Nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides.

Üle riigi kehtestatud piirangust johtuvalt tuleb ka nendes siseruumides kanda maski arvestades ülalmainitud maskikandmise kohustuse eranditega.

Piirang hakkab kehtima teiste meetmetega võrreldes hiljem, et etendusasutused ja teised statsionaarsete istmetega kohtades ürituste korraldajad saaksid  teha vajalikke ettevalmistusi korralduse rakendamiseks.

Huviharidus- ja tegevus, täiendkoolitus ning täiendõpe siseruumides
Kehtestatakse grupipiirang 10 inimest. Läbiviija peab tagama, et omavahel ei puutu kokku erinevad grupid.

Kõikjal nimetatud tegevuste puhul tuleb arvestada ka üleriigilist piirangut maskikandmise või nina ja suu katmise kohta, mis ei laiene alla 12-aastastele lastele ning mille kohta kehtivad ka kõik ülalpool nimetatud korralduses kehtestatud erandid, sealhulgas olukorras, kus maski kandmine ei ole töö ja tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Ühiskasutatavaid esemeid tuleb desinfitseerida pärast igakordset kasutamist; teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt terviseameti juhistele.

Ükski nimetatud piirangud ei laiene täiendkoolituse ja täiendõppe läbiviimisele, mis on seotud riigi sõjalise kaitsega, tagamaks kaitseväelaste, kaitseliitlaste ning Eestis sõjalise koostöö raames viibivate välisriikide üksuste planeeritud väljaõppetsükli läbiviimine. Samuti ei laiene piirang sisejulgeolekuvaldkonna tegevustele.

Sport sisetingimustes
Grupitreeninguid tohib läbi viia 10-liikmelistes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides ja muus taolises treeningtegevuses. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvat professionaalset ja poolprofessionaalset sporti, sealhulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega.

Siseruumides spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirang ei kehti peredele või kui seda ei ole mõistlikult võimalik täita.

Üleriigilisest piirangust tulenevalt peavad pealtvaatajad kandma siseruumides maski või katma nina ja suu. Ka siinjuures kehtivad kõik maskikandmisega seotud erandid.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. Samuti noorte spordile ning nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.
 
***
 
Harjumaa ja Ida-Virumaa koolide distantsõppe regulatsiooni töötavad välja terviseamet koos haridus- ja teadusministeeriumiga.

***

Viiruse leviku tõkestamise piirangute täitmata jätmisel on riigil õigus rakendada haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot, mida võib määrata korduvalt. Sunniraha eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid nõuetekohaselt järgima.


Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja veebilehel kriis.ee.

Hea algatus - 500 kleiti mammograafi toetuseks

23.11.2020

Margit Maasing ja Viljandi haigla radioloogia osakonna vahvad naised toetasid üle-eestilist heategevuslikku kleidikogumise aktsiooni #500kleiti seitsme kleidiga, mis lähevad oksjonile. Oksjoni tulu läheb Eesti Vähiliidule uue 3D mammograafi ostmiseks.

Radioloogiaüksuse juht Andrus Aavik ütles, et ei pidanud selleks tööl mingit kampaaniat tegema, piisas vaid mõtte õhku viskamisest. „Mul piisas vaid osakonna koosolekul öelda, et kogutakse raha mammobussi uue 3D mammograafi jaoks, kui kohe oli kaasatulijaid. Viljandi haiglal on kavas samuti rinnavähi varajase avastamisega tegelema hakata“.

Radioloogiatehnik Margit Maasing: „Ma olen varem ka heategevuses osalenud. Aga kuna see kampaania puudutab just meie eriala, siis uskusin, et kolleegid tulevad ka kaasa ja tulidki. Meil disainerkleitidele midagi vastu panna ei olnud, aga korraldajad rahustasid, et enamus ongi tavalised kleidid“.

Kõik kleidid olid varustatud ka väikeste kaaskirjade ja heade soovidega. Nii kirjutas näiteks Mariliis: „Suured tänud Sulle, kes Sa selle kleidi väga imelisel eesmärgil omale valisid! Head kandmist!“. Gerli soov oli kirjas nii: „Kanna seda kleiti uhkusega, sa oled NAINE suure südamega!“  Ja Margiti kiri ütles järgmist: „Rõõmsal meelel annetan kleidi suure südamega inimesele, kelle jaoks on heategevus tähtsal kohal. Aitäh, et toetad vähiliitu! Su maitsemeelt arvesse võttes usun, et lisaks Su heale südamele on Sinus ka palju särtsakust ja enesekindlust. Sära oma uues kaunis kleidis!“

Kleite tuli kokku üle 600 ja need pannakse veebioksjonile 30.11-06.12, mille tulu annetatakse vähiliidule. Annetajate hulgas on tuntud lavatähti ja ka vabariigi president.

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

TERVIKUMi ehitusluba on käes!

17.11.2020

Kesklinna krundile saab kerkida uus haigla ja tervisekeskus TERVIKUM. Aitäh kõigile asjaosalistele ja palju õnne meile!
Uus ja elujõuline tervishoiukompleks kesklinnas annab linnale palju, meelitades nii olemasolevaid kui uusi erialaspetsialiste, andes kindlust noortele ja potentsiaalsetele uutele elanikele kvaliteetse ning püsiva arstiabi suhtes.
Ehitustööd algavad tuleval kevadel ja TERVIKUM valmib aastal 2023.

Haigla tagab kõigile sisenejatele maskid, korduvkasutusega maskidega sisse ei pääse

16.11.2020

Haigla palub arvestada sellega, et vastuvõtule, uuringutele või analüüse andma tulles on kohustus kanda kirurgilist maski. Kuna me ei saa kontrollida korduvkasutatavate maskide kvaliteeti, siis nendega haigla hoonetesse ei pääse. Haigla tagab kõigile oma hoonetes viibimise ajaks kirurgilised maskid. Alla 12-aastastele lastele ei ole maskikandmine kohustuslik, küll aga soovituslik. Lastele on meil pakkuda lastemaske.

 

Viljandi haiglas analüüsitakse iga päev koroonaproove

16.11.2020

Viljandi haigla diagnostikakliiniku juht Mati Kallas ütles, et haiglas võetakse proovi ennekõike enda töötajatelt ja nakkustunnustega haigla patsientidelt. "Oleme võimaldanud ka perearstidel saata haigekassas kindlustatud patsiendid siia saatekirjaga kiiremaks testimiseks, kas juba samal või järgmisel päeval.

Proovi andmine toimub etteregistreerimise korras tööpäeviti vahemikus kell 08:00-16:00 telefonil 5886 3313. Kui proov antakse enne kl 12.00, saab vastuse samal päeval, hiljem antud proovi tulemuse saab järgmisel päeval. "Kui proov osutub positiivseks, informeerime koheselt Terviseametit ja meie infektsioonikontrolli arsti. Terviseamet võtab inimesega ühendust ning selgitab välja lähikontaktsed."

Proov võetakse haigla Paalalinna-poolses küljes prosektuuri sissepääsu juures alkokabineti all. Proovi andmiseks antakse patsiendile kindel aeg, millest tuleb täpselt kinni pidada, et vältida liigset kogunemist.
Kallas selgitas, et nii nagu Synlabis, saab Viljandi haiglas teha aeglast testi.  "See on molekulaardiagnostiline test, mis määrab viiruse RNA-d ehk viirust otse, mitte viiruse antikehi. Analüüsimine toimub mitmes etapis - kõigepealt eraldatakse viiruse RNA, siis toimub viiruse tuvastamine reaalaja-PCR meetodil."

Samuti on Viljandi haiglal olemas molekulaardiagnostilised kiirtestid – testimise aeg 45 min. Kallase sõnul on neid piiratud koguses ja neid kasutatakse erandkorras EMO-sse pöörduvate erakorraliste haigete puhul, kellel on vastav näidustus.  EMO mingeid muid covid-testimisi ei korralda.  Kui hospitaliseerimist vajav Covid-haige satub EMO-sse ja tema test on positiivne, siis saadame ta edasi Tartu Ülikooli Kliinikumi.”   

Diagnostikakliiniku juhtiv bioanalüütik Karita Kopp ütles, et kogu see analüüsimise protsess tehakse ära ühes analüüsikatsutis. Probleemiks on see, et laborid saavad neid  komplekte väga väheses limiteeritud koguses. See on ka põhjus, miks me kasutame seda ainult haiglasse sattuvate erakorraliste haigete puhul, kus oluline on patsiendi kiire isoleerimine ja raviotsuste tegemine. Neid teste tehakse üle maailma väga palju ja sellest ka defitsiit," selgitas ta.
Paar nädalat tagasi sai Viljandi haigla ka uued testid viiruse antigeeni määramiseks. "See ei ole RNA-test ning see proov muutub positiivseks alles siis, kui inimene on haigust põdenud vähemalt 5-6 päeva ja üldjuhul on haigussümptomid juba selgelt väljendunud. Seega seda varajase testina kasutada ei saa," ütles Kallas.
Haigla pakub kõikidele soovijatele võimalust teha ka tasulist testi 75 euro eest. "Seda on teinud haigekassas mittekindlustatud, sealhulgas meil viibivad välistöölised ja need, kes tahavad sõita välismaale ning vajavad sertifikaati. Neid teste tehti eelmine nädal kokku 18," ütles Kallas ja lisas, et kokku tegi Viljandi haigla eelmine nädal üle 60 testi. Tööpäevadel tehakse umbes 10–15 testi. Nädalavahetustel aeglast testi ei tehta.

Haigla töötajad näitasid Sakalale kolme erinevat ruumi, kus tehakse kiirteste, eraldatakse RNA-d ja tuvastatakse RNA-d. Kopp sõnas, et töötajate kaitsmiseks käib RNA-eraldamisruumis töö bioohutuskappide all. "Siin ei tehta ainult koroonateste, vaid analüüsitakse ka teiste viiruste ja bakterite proove," ütles ta.
 

Karita Kopp ütles, et järgmises ruumis on arvuti ühendatud analüsaatoriga, mis teeb RNA tuvastamiseks läbi pooleteisetunnise tsükli temperatuuri tõstmise ja langetamise näol. "Tulemus kantakse üle arvutisse, kus saame seda hinnata spetsiaalse programmi abil."

Praegusel ajal otsib haigla juurde ka bioanalüütikut ja õde-verevõtjat. Kopp selgitas, et kuna bioanalüütikud võtavad patsientidel verd esimesel korrusel, oleks vaja töötajaid juurde ka laboris analüütiliste protsesside juures. Nii Karita Kopi kui Mati Kallase sõnul on haiglal praegu hea võimekus proovide võtmiseks ning aeglase testi analüüsikomplekte on piisavalt. Olukord aga võib muutuda kiirelt. See võib juhtuda näiteks siis, kui tekib mõni suurem viiruskolle. "Kui Fellinis tekkis kolle, siis lisandus kohe hulgaliselt testijaid," lisas Kallas.
 

Alice Lokk

Sakala

 

Dr Juul räägib meeste tervisest 18. novembril kell 17 Viljandi Linnaraamatukogus

13.11.2020

"Meeste tervis - küsida võib kõike“ - kolmapäeval 18. novembril kell 17.00 võtab Viljandimaa ainus uroloog dr Tõnu Juul raamatukogu 3. korruse saalis jutuks meeste tervise. Kuulda saab ohtudest, riskidest, levinumatest haigustest, ravist ja sellest, mida iga mees teadma peaks, et terve püsida. Olete oodatud kuulama ja küsima!

November on maailmas nimetatud meestekuuks, mil on eriliselt suure tähelepanu all meeste tervis. Eesti Vähiliidu andmetel on eesnäärmevähk paljudes arenenud riikides kujunenud kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks.


Vanemad uudised