Viljandi haigla alustab silmaoperatsioonidega

24.09.2020

Viljandi haigla on saanud endale uue silmaarsti. Dr Kadri Põder, dr Ljudmila Gorjatševa, dr Aleks Kree kõrval alustas vastuvõtte dr Anne-Liis Matson, kelle tulekuga lisandub haiglas võimekus teha silmahaiguste laserravi, klaaskehasiseseid süste kui ka laugude pisioperatsioone.

Anne-Liis peab end pooleldi tallinlaseks ja pooleldi viljandlaseks, kes pärast Inglismaal töötatud perioodi on nüüd otsustanud jääda paikseks Viljandisse, kuhu pere teda on toonud. Residentuuri läbis ta Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinikus ja töötas pärast residentuuri dr Kai Noore Silmakabinetis, kus väikese koormusega jätkab ka praegu. Vahepeal täiendas dr Matson end Suurbritannias Royal United Hospitalis. „Peamine, mille pärast ma sinna kogemusi omandama läksin, oli silmapõhja haiguste diagnostika ja ravi (laserravi, süstid), mida sain seal palju praktiseerida. Lisaks olid mul erakorralised vastuvõtud – nn silmavalved, kus sai näha palju erakorralisi silmahaigusi ja silmatraumasid, see oli samuti huvitav," ütles Anne-Liis ja lisas, et Viljandi haiglasse on äsja tulnud uus silmalaser, millega saab ravida suhkruhaigeid patsiente, samuti neid kellel on näiteks silmapõhjaveeni sulgus ja ka glaukoomiga patsiente. Lisaks sellele on Viljandi haiglas nüüd ka OCT (silmapõhja pildistamise aparaat), millega saab teha detailset pilti võrkkestast ja samuti silmanärvidest. See on hästi oluline silmapõhjahaiguste ja glaukoomi diagnostikas," ütles dr Matson.

Kui seni on suhkruhaiged ja patsiendid, kellel on silmapõhja veeni sulgus saadetud kas Tartusse, Pärnusse või Tallinnasse, siis nüüdsest saavad nad abi Viljandi haiglast. „Lisaks silmapõhja laserravile tahan ma hakata tegema ka silmasiseseid süste, mis on vajalikud samuti eelkõige suhkruhaigetele patsientidele, ealise maakuli degeneratsiooniga patsientidele ning silmapõhja veeni sulgusega patsientidele. Operatsioonide tegemise valmidus on täiesti olemas, hetkel tegeleme instrumentide tellimisega".

Lisaks silmasüstidele soovib dr Matson operatsioonitoas hakata teostama ka laugude pisioperatsioone (näiteks raheterade avamine, healoomuliste nahamoodustiste eemaldamine) ja veel meeldib Anne-Liisile tegeleda lastega ning nende silmi ravida. „Mul on endal väikesed lapsed, see on tore kontingent. Nad on nii vahva vaheldus täiskasvanutele, nendega on tore," rääkis Anne-Liis.

„See on hästi rõõmustav, et avanes võimalus siia tööle tulla. Me oleme varem palju pendeldanud Tallinna ja Viljandi vahet. Inglismaal olime küll terve perega, sest tüdrukud on alles väikesed. Nüüd oleme siia paikseks jäänud. Viljandi on lastele kasvamiseks ideaalne paik," ütles dr Anne-Liis Matson.


 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Haiglas tuleb taas täita tervisedeklaratsioon

22.09.2020

Alates tänasest, 22. septembrist tuleb haiglasse sisenedes taas täita tervisedeklaratsiooni lühem vorm. Jätkuvalt mõõdetakse kontrollpunktis kehatemperatuuri ja antakse mask, mida tuleb kanda kogu haigla territooriumil viibimise ajal.

Haigla osakondades kehtib jätkuvalt külastuskeeld. Lähedaste juurde pääseb kokkuleppel raviarstiga erandkorras.

Rahvusvaheline patsiendiohutuse päev julgustab märkama ja rääkima

17.09.2020

Täna, 17. septembril tähistatakse juba teist aastat ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, millega tõstetakse inimeste teadlikkust ohutuse valdkonnas ja julgustatakse tervishoiutöötajaid ning elanikkonda rohkem tähelepanu pöörama ravi käigus juhtuda võivatele kõrvalekalletele ja tekkivatele ohtlikele olukordadele, mis võivad potentsiaalselt kahjustada patsiendi või tervishoiutöötaja tervist. Teeme seda ka Viljandi haiglas, kus patsientide ohutuse tagamine on prioriteediks.

Ülemaailmsest statistikast selgub, et tervishoiuasutused ei ole alati just kõige turvalisemad kohad. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul on kogu maailmas meditsiinilise tegevuste käigus tekkinud vigastuste ja surmajuhtumite ohvriks langenud kümned miljonid patsiendid. Iga kümnes haiglaravil ja iga neljas ambulatoorsel ravil viibiv patsient kogeb tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju ning keskeltläbi sajast hospitaliseeritud patsiendist seitse võivad saada haiglanakkuse. Need andmed räägivad üle maailma tervishoiusüsteemis toimuva kohta ja rõhutavad teema olulisust. Eesti statistikat on keeruline välja tuua, sest veel ei toimu üle Eesti toimivat universaalset ja süstemaatilist ohutusjuhtumite registreerimist, kuid vaatamata sellele, et meil on väga kõrgelt haritud arstid, suurepärase väljaõppe saanud õed ning järjest parema ettevalmistuse saanud hooldustöötajad, võime olla kindlad, et sarnased juhtumid leiavad aset ka Eestis.  

Kõigi aset leidvate juhtumite registreerimine, näiteks vale ravimi või ravimi doosi manustamine, vale diagnoosi määramine või diagnoosi hilinemine, patsiendi kukkumine haiglas viibimise käigus või patsiendi rünnak töötaja vastu, annab tervishoiuasutustele võimaluse toimunud sündmused läbi arutada, koostada edasine tegevuskava, muuta töökorraldust ning aruteludest õppides sarnaseid juhtumeid tulevikus vältida.
Tundub ju väga lihtne, et registreerime kõik toimunud sündmused, mis kahjustasid või oleksid võinud kahjustada patsienti või töötajat ning kui registreeritud juhtumeid ei ole, siis saame öelda, et oleme kõige turvalisem ja ohutum tervishoiuteenuse osutaja. Kahjuks tuleb siin aga arvestada organisatsioonis valitseva kultuuriga, sest kui tervishoiutöötajatel pole harjumust või julgust aset leidnud juhtumitest teada anda, kartes patsiendi ja lähedaste reaktsiooni, töökoha kaotust, kolleegide halvakspanu või pädevuse küsimärgi alla seadmist, siis jätab ta pigem selle juhtumi registreerimata lootes, et see välja ei tule ning patsiendiga läheb kõik hästi.

Siit ka küsimus - kuidas saame muuta tervishoiuasutuste kultuuri selliseks, et me julgeksime rääkida kõikidest toimunud sündmustest avameelselt ja sanktsioone kartmata? Eriti oluline on luua organisatsioonis mittesüüdistav õhkkond, kus ei keskenduta süüdlase leidmisele, vaid eksimustest õppimisele ja lahenduste leidmisele. Selleks tuleb aga aset leidnud juhtumitest avameelselt rääkida. Kindlasti on igal tervishoiutöötajal raske tunnistada toimunut, mis tingis ohtliku olukorra ja kuidagi ei lihtsusta rääkimist ka teadmine, et see pole toimunud tahtlikult, vaid paljude halbade juhuste kokkusattumisel. Seetõttu on ühised avameelsed arutelud ainuõige viis välja selgitada, miks nii juhtus ja kuidas saaks tööprotsesse muuta selliselt, et sarnane sündmus uuesti aset ei leiaks.
Kahjuks ei ole veel rakendunud pikalt planeerimises olnud patsiendikindlustuse seadus, mille vajalikkuse üle on pikalt arutletud. Patsiendikindlustuse seadus, mille üheks eesmärgiks peaks olema meditsiinitöötaja ja raviasutuse rahalise vastutuse vähendamine, aitaks samuti oluliselt liikuda avatuma töökultuuri suunas. See julgustab raviasutusi  senisest veelgi rohkem välditavate ravivigadega tegelema ja vähendab tervishoiuteenuse osutajate hirmu, et iga ravivea tunnistamine võib tähendada asutusele märkimisväärse rahalise kulu riski.

Oluline roll juhtumite ennetamisel on ka patsientidel ja nende lähedastel, kes peaksid koheselt kõike, mis arusaamatuks jäi, kindlasti arstilt või õelt üle küsima ning sekkuma alati, kui  tundub, et midagi toimub tavapärasest teisiti või ei jagata haigusseisundi kohta piisavalt infot. Samuti on oluline anda oma tervise kohta põhjalik ülevaade, sest kui abivajaja kõigist oma kaebustest ei räägi, võib jääda mõni oluline tegur tähelepanuta. Seega on ka patsiendid väga olulised meeskonnaliikmeid ohujuhtumite ennetamisel. Soovime tervishoiutöötajatena ju väga, et patsient saab haiglast abi oma terviseprobleemile, mitte seda, et põhihaigusele lisanduks veel mõni tervisekahjustus. Seetõttu jääb vaid loota, et kohandatakse tulevikus ka Eesti tervishoiu rahastussüsteemi, mis annaks suurema võimaluse tagada ravi järjepidevus ja inimesekesksem käsitlus ning patsientidel ja nende lähedastel oleks senisest rohkem võimalust kaasa rääkida oma ravi eesmärkide seadmisel ja raviplaanide koostamisel.

Teeme Viljandi haiglas kõik selleks, et meie haigla oleks turvaline nii patsientidele kui töötajatele. Selleks oleme alustanud regulaarseid juhtumite arutelukoosolekuid, mille tulemusena muudame nii töökeskkonda kui tööprotsesse turvalisemaks ja ohutumaks. Lisaks oleme veel sel aastal kasutusele võtmas  ohujuhtumite registreerimise infosüsteemi ning julgustame kõiki töötajaid olema avatumad ning üksteist toetavamad, et ei tekiks valehäbi juhtumite avalikustamisel. Samuti ootame patsientidelt tagasisidet ja ettepanekuid ning kindlasti näeme sellel teemal edaspidi suurt rolli ja koostööd äsja loodud Viljandi haigla patsientide nõukojaga. Seega - me kõik saame anda oma tegevusega panuse, et meie haigla keskkond muutuks veelgi turvalisemaks.


Tervist soovides
Signe Asi
SA Viljandi Haigla
õendusjuht

Viljandi haigla juures alustas tegevusjuhendajate õppegrupp

15.09.2020

Eile alustas Viljandi haigla juures õppetööga Sotsiaal- ja tervishoiu spetsialisti eriala Viljandi õppegrupp. Õppijad spetsialiseeruvad meile nii vajalikule tegevusjuhendaja erialale.

Tegevusjuhendaja töö on kliendi sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine, juhendamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega.

Õpe kestab üks aasta. Lisaks auditoorsele õppele tuleb läbida õppepraktika töökeskkonnas. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti õppe läbimisel on võimalik sooritada kutseeksam ning spetsialiseeruda tegevusjuhendajaks.

Õppetöö viib läbi Valgamaa Kutseõppekeskus.

 

Haigekassa palub tagasisidet kaugvastuvõttude parandamiseks

15.09.2020

Eriolukord tõi päevapealt Eesti tervishoidu kaugvastuvõtu, mis võimaldab tervisemuret lahendada kodust lahkumata. Haigekassa jätkab kaugvastuvõttude rahastamist eriarstiabis ka tavaolukorras, sest teenust peavad vajalikuks nii patsiendid kui tervishoiutöötajad.


Kaugvastuvõtt eriarstiabis toimub patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel distantsilt ja selle läbiviimiseks kasutatakse telefoni-, videokõnet või veebivestlust. Kaugvastuvõttude eesmärk on parandada inimese jaoks ravi kättesaadavust, järjepidavust ja ravitulemusi ning säästa tema aega ja raha.


„Eriolukorras inimestelt saadud tagasiside näitas selgelt, et kaugvastuvõtt aitab säästa aega ja inimene saab vajaliku abi kodust või kontorist lahkumata. Raviasutused saavad tänu kaugvastuvõtu võimaluse lisandumisele oma tööd paindlikumalt korraldada ja konkreetse patsiendi vajadustega paremini arvestada,“ lisas haigekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo.

Kubo sõnul peab kaugvastuvõtt olema sisu poolest võrdne kontaktvastuvõtuga ehk seda saab kasutada vaid juhul, kui teenuse kvaliteet ei kannata. Samuti peab tervishoiutöötaja sobivaima vastuvõtuviisi valikul arvestama patsiendi võimaluste ja tehniliste oskustega.


Haigekassa tasub eriarsti kaugvastuvõttude eest, mis toimuvad tagasikutsel ehk tegemist peab olema korduva mitte esmase vastuvõtuga.  Kaugvastuvõttu saab kasutada vaid juhul, kui  patsient on sellega nõus ehk inimesele jääb alati võimalus saada abi nii nagu varem.  „Juhtudel, kus patsient vajab füüsilist läbivaatust, ei ole kaugvastuvõtt sobiv viis. Kaugvastuvõtu sobivuse igal konkreetsel juhul otsustab tervishoiutöötaja,“ lisas Kubo.


Kaugvastuvõtt sobib hästi näiteks kroonilise haigusega patsiendi jälgimiseks. Kaugvastuvõtul saab patsiendi suunata uuringutele ja analüüsidele, mida kodule lähimas tervishoiu asutuses teha saab. Lisaks võimaldab kaugvastuvõtt jääda spetsialistide jälgimisele ka neil patsientidel, kes elavad kaugel, samuti lihtsustab see arstilkäiku liikumispuudega inimestele.


Palun andke meile tagasidet oma kaugvastuvõtu kogemuse kohta, et saaksime jätkata teenuse parendamist. Küsimustikule saab vastata siit.
 
Kaugvastuvõtuks ei loeta korralduslikke tegevusi, näiteks arstiaja kokkuleppimist, muutmist või tühistamist, ega ka seda, kui tervishoiutöötaja ravijuhiseid täpsustamata teavitab patsienti uuringutulemusest või kirjutab välja korduvretsepti.


Et saada ülevaade, kuidas raviasutused kaugvastuvõtte praktikas teevad, kogub haigekassa patsientide kogemuse kohta tagasisidet. Küsimustikule saab vastata siit. Partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnasse sõnul on väljatöötamisel ka lahendus, kus iga inimene, kelle kaugvastuvõtu eest haigekassale arve laekub, saab veebiküsimustikule vastamise kutse oma e-posti aadressile. „Nii saab iga inimene anda sisendit teenuse jätkuvaks parendamiseks,“ lisas Tähnas.
Teate edastas:
 
Vivika Tamra

Eesti Haigekassa

peaspetsialist
Avalike suhete ja tervise edenduse osakond

Doonoripäevad toimuvad Sakala keskuses

14.09.2020

Doonoripäevad toimuvad edaspidi Sakala keskuses (Tallinna 5). Kuupäevad: 28. september, 29. oktoober, 26. november ja 28. detsember. Kellaaeg jääb ikka samaks 9:45-13:00.

Uroloogi vastuvõtt haiglas

11.09.2020

Varem nii Viljandi Tervisekeskuses kui haiglas vastuvõtte teinud maakonna ainus uroloog Tõnu Juul teeb nüüdsest Haigekassa lepingumahuga kaetud ambulatoorseid vastuvõtte ainult Viljandi haiglas. Uroloogi vastuvõtud toimuvad neljal päeval nädalas - esmaspäevast neljapäevani. Vastuvõtule pääseb perearsti või eriarsti saatekirjaga.

Viljandi haigla laiendab sisehaiguste arsti ambulatoorseid vastuvõtte

07.09.2020

Alates 10. septembrist alustab Viljandi haiglas ambulatoorsete vastuvõttudega sisearst dr Marika Niinemets ja 16. septembrist sisearst dr Margus Põder. Viljandi haigla eesmärk on parandada haiglaravil olnud patsientide järelravi võimalusi ja kvaliteeti.

Haigla suurendab vastuvõttude arvu sisehaiguste arstide abil, kes olid varem üksnes statsionaarse ravi poolel ehk haiglas. Nüüd hakkavad nad vastuvõtte tegema ka ambulatoorselt ehk nn polikliinikus. Arsti juurde pääseb perearsti või eriarsti saatekirjaga.

„Sisearstide ambulatoorsed vastuvõtud annavad võimaluse arstile haiglaravi järgselt jälgida oma ravialuste käekäiku ja parandada vajadusel patsientide järelravi võimalusi. Inglise keeles iseloomustab seda meditsiinis kasutatav termin warm handoff (soe üleandmine), mis võimaldab tagada ravi järjepidevuse statsionaarsest ravist üleminekul perearsti vastutusele,“ ütles Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull.

Kõik perearstid on teretulnud saatma oma siseprofiiliga haigeid vajadusel sisearstide vastuvõtule ja konsultatsioonile. Sisehaiguste arstide ambulatoorsed vastuvõtud võimaldavad pääseda sisehaigustega seotud muredega kiiremini eriarsti juurde ja uuringutele.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Isad on taas lubatud perepalatisse

04.09.2020

Alates tänasest, 4. septembrist lubab Viljandi haigla taas isad perepalatisse, kuid kehtima jäävad teatud nõuded. Isad peavad olema terved ja täitma tervisedeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse. Haiglas viibimise ajal tuleb kanda maski ja viibida üksnes sünnitustoas või perepalatis. Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile.



Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Viljandi ja Kuressaare haigla juhid lõid koostööks käed

28.08.2020

Viljandi ja Kuressaare haigla juhid lõid käed ja sõlmisid koostööleppe. „Soovime võrdsetel alustel seljad kokku pannes üheskoos tugevamad olla,“ ütles Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Otsime koostöökohti, et üksteist täiendada nii kompetentsi kui tehnoloogia osas“. Koostööleping sõlmiti eesmärgiga olla patsiendile lähemal ja pakkuda kvaliteetsemat abi kohapeal. Kavas on PAIK projekti laiendamine Saaremaa suunal ja Koduhaigla kasutuselevõtt Viljandi haigla eeskujul. Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli: „Võtmesõnaks on telemeditsiin. Vaatame, kui edukalt me saame vastastikku suhelda läbi digitaalsete kanalite. Püüame telemeditsiinis läbimurret saavutada nii psühhiaatria kui radioloogia osas ja liikusimegi juba sammukese edasi. Usume, et maakonna elanikele on ikkagi parim variant see, kui nende tervishoiuteenuste eest hoolitseb oma maakonna eriarstiabi pakkuv haigla“. Kuna Saaremaal on ainult üks radioloog, siis on Kuressaare haigla huvitatud koostööst Viljandi haiglaga, kus radiolooge on neli. Koostöö käivitub ka koolituste osas. Viljandi haigla koolituskeskus hakkab täienduskoolitama radiolooge ja radioloogiatehnikuid ning pakub väljaõpet ka Kuressaare kolleegidele. Juba esmaspäeval hakatakse testima IT lahendusi, et üle telesilla koostööd alustada.


Vanemad uudised