Perekool | Vesivõimlemine rasedatele | Raseduskriisi nõustamine | Gestatsioonidiabeedi nõustamine | Perepalat

Sünnitusabi ja günekoloogia osakond

Sünnitusabi ja günekoloogia osakond asub A-korpuse 3. korrusel. Osakonna koosseisu kuulub ka B-korpuse II korrusel asuv naistenõuandla (registreerimine tel 43 43 001).

Osakonnas on kaks kaasaegsete vahenditega sünnitustuba, võimalik on ka vettesünnitus.
Ööpäevaringselt on olemas valvearst, millest tulenevalt võimaldatakse kohene operatiivne abi tüsistunud sünnituste puhul.

Sünnitusi on Viljandi haiglas aastas ligikaudu 400.
400 sünnituse kõrval on meil sama palju päevaravi protseduure ja üle 200 operatsiooni aastas. Viljandi haiglas osutatakse operatiivset abi nii laparoskoopilisel meetodi,  kui ka teostatakse avatud kõhukoopa operatsioone. Lisaks on palju protseduure, mida teostatakse päevaravi tingimustes. Nende hulka kuuluvad ka abordid, milledest tüsistuste ja komplikatsioonide vähendamiseks teostatakse viimasel ajal suur hulk medikamentoosselt. 

Sünnitama on oodatud kõik naised olenemata elukohast.


Vastuvõtt sünnitusosakonda toimub ööpäevaringselt A-korpuse otsauksest (bussipeatuse taga),
tel 435 2113.

Perekool

Tulevasi emasid sünnituseks ning beebi eest hoolitsemiseks ettevalmistavad perekooli loengud toimuvad kord nädalas kolmapäeviti 3. korruse B-korpuse saalis kell 15.00.
Üks loeng kestab orienteeruvalt 2 tundi

Registreerimine loengutele ja tasumine toimub Viljandi haigla naistenõuandla registratuuris telefonil 434 3001

Loengu hind ühele kuulajale on 1,60 eurot.
 

 

Teema

Sisu

Läbiviija

1.

RASEDUS, LIIKUMINE

Muutused naise kehas, rasedusaegsed uuringud,
normist kõrvalekalded, toitumine, eluviis.

Ämmaemand
Tiia Helve

2.

ETTEVALMISTUS SÜNNITUSEKS

Sünnituse algus (millal haiglasse minna ja mida kaasa võtta), sünnituse kulg, haigla protseduurid, sünnitusplaan.

Ämmaemand
Epp Sihver

3.

SÜNNITUSVALU LEEVENDAMINE
(osakonna külastus)

Toimetulek sünnitusvaluga, erinevad keha-ja sünnitusasendid, massaaž, füüsiline tugi ja tugiisiku roll sünnitusel.

Ämmaemand
Epp Sihver

4.

IMETAMINE

Sünnitusjärgne periood, rasedusest hoidumine, imiku hooldus.

Ämmaemand
Tiia Helve

Gestatsioonidiabeedi nõustamine

Gestatsioonidiabeedi (GDM) ehk rasedusdiabeedi nõustamine 
 
GDM ehk rasedusaegne suhkruhaigus on raseduse ajal tekkinud süsivesikute ainevahetuse erineva raskusega häire, mis on esimest korda tekkinud või diganoositud raseduse ajal. 
Raseduse ajal toodab platsenta hormoone, mis põhjastavad insuliiniresistentsust, seepärast tõuseb raseda veresuhkrutase. Kahjuks ei ole sellel haigusel väliseid nähtavaid sümptomeid ja naine ise ei tunneta oma veresuhkrutaset. 
Seetõttu on diagnoosi täpsustamiseks vaja teha glükoositaluvuse ehk- tolerantsuse test (GTT). 
 
Suure riskiga rühma kuuluvatele rasedatele tehakse test raseduse I trimestril. Keskmise riskiga naisi testitakse raseduse 24.-28. nädalal. 
 
GTT testile suunab rasedust jälgiv ämmamend või naistearst, vajadusel ka mitu korda (nt juhul, kui 1. test oli normis).  
 
Kui GTT väärtused on normist kõrgemad suunatakse naine rasedusdiabeedi nõustamisele. 
 
Gestatsioonidiabeet taandub pärast sünnitust ja kontrolliks tuleb pöörduda perearstile vähemalt 1 kord aastas. 

Kes kuuluvad riskirühma?
  • Kehamassi indeks (KMI) oli enne rasedust >30 km/m2;
  • eelmise rasedusega on olnud gestatsioonidiabeet (tõenäosus kordumiseks 50%)
  • varasemalt testitud glükoositaluvuse häire;
  • lähisugulane on diabeetik
  • lapse sünnikaal eelmis(te)e raseduse(te)ga on olnud üle 4500 g
Samuti testitakse rasedaid, kellel raseduse ajal tekivad viited võimalikule GDM-ile. Ohumärgid on glükoosi esinemine uriinis, suur kaalutõus raseduse ajal, ultraheliuuringul ilmnenud suur loode, lootevee liigsus, paastuaegse veresuhkru väärtus 5,1 mmol/l ja rohkem. 
 
GDM raviks kasutatakse dieetravi. Eduka dieetravi õnnestumise eelduseks on järjepidevus ja enesekontroll. 
Enamusele patsientidest piisab dieetravist, kuid mõnikord, vaatamata tublile toitumise jälgimisele ei piisa dieetravist. Sellisel juhul lisatakse raviskeemi tablettravi, kui ravi pole piisav, siis insuliin süsteravina. 

Gestatsioonidiabeedi nõustamisele saab end kirja panna ämmemanda visiidi käigus või helistades
Viljandi haigla registratuuri telefonil 434 3001 (E-R 8-16).
Visiiditasu ei võeta!

Nõustavad vanemämmaemand Esta Vahtra ja ämmaemand Tiia Helve. 

Vastuvõtud toimuvad teisipäeviti kell 16.00-19.00 II korrusel B-korpuses, kabinetis nr 203.  
(esmane visiit kestab tund aega, korduv 30 minutit).
 
Võta kindlasti kaasa rasedakaart!

Tervislik toitumine aitab ennetada diabeeti tulevikus!

Raseduskriisi nõustamine

Elus võid vahel sattuda ka raskete valikute ette ja olukordadesse, kus tundub et häid lahendusi ei ole. Siis tasub kindlasti pöörduda raseduskriisi nõustaja poole, kelle toetusel saab leida sobivaimaid lahendusi, uusi viise ja võimalusi muutustega toimetulekuks. Püüame ühiselt leida tasakaalu väljapääsmatuna näivates olukordades. 
 
Raseduskriisi nõustaja tegevuse eesmärk on toetada perekonna, lähedaste ja fertiilses eas olevate naiste ning meeste emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu, parandades naiste ja perede toimetulekuvõimet seoses raseduse planeerimise, lapseootuse ja sünnitusjärgse perioodiga. Samuti aitab raseduskriisi nõustaja toetada ärevuse tekkimise korral, et vältida vaimse tervise häirete tekkimist.
! Raseduskriisi nõustamine ei ole suunatud ainult rasedatele. Nõustaja vastuvõtule peaksid pöörduma ka kindlasti need naised, kellel on IVF rasedus, peetunud rasedus või raseduse katkestamist planeerivad naised. Teenusele võivad pöörduda ka lähisugulased, kes on ka kriisiolukorras nt lapse kaotanud pereliikmed.
 
Pöördu kindlasti nõustaja poole, kui puutud kokku allolevate muredega:
  • raseduse katkestamine/abort;
  • raseduse katkemine/peetumine;
  • antenataalne ja intranataalne loote surm;
  • neonataalperioodis lapse surm;
  • planeerimata rasedus;
  • traumaatiline/negatiivne sünnituskogemus;
  • viljatusravi;
  • riskirasedus;
  • rasedusaegne ja/või sünnitusjärgne ärevus (sh sünnitushirm);
  • rasedusaegne ja/või sünnitusjärgne meeleolu/tahtejõu langus;
  • enneaegne sünnitus;
  • geneetilise või kromosomaalse häirega lapse sünd;
  • lähisuhte vägivald.
 
Nõustab ämmaemand Liisa Mettus, kes on läbinud aastase koolituse kriisinõustamise alal. 

Tema vastuvõtule saab registreerida telefonil 5605 7859 või e-posti teel liisa.mettus@vmh.ee 
või Viljandi haigla registratuuri kaudu telefonil 434 3001 (E-R 8-16).
 
Teenuseid osutatakse nii üksikisikutele kui perele. Samuti nõustab Liisa ka osakonnas olevaid patsiente. 
 
Suunamiskirja alusel on nõustamine nii mehele kui ka naisele tasuta.
Küsi saatekirja naistearstilt, ämmaemandalt, perearstilt. 
 
Sa läbid oma kriisid ise, kuid Sa ei pea seda tegema üksi!

Perepalat

Sünnitusjärgselt saab valida üld- ja perepalati vahel. 

Perepalateid on neli, üldpalateid on kolm, neist üks privaatpalat keisrilõikega sünnitanule.

Perepalatites on kasutamiseks televiisor, külmkapp ja veekeetja.



Esimene alanud ööpäev perepalatis   23,00 eurot.
Iga järgnev ööpäev perepalatis            19,00 eurot.

(30.12.2014 otsus nr 176)