Urogünekoloogilisi probleeme saab igaüks ennetada aktiivse eluviisiga
15.12.2023
Urogünekoloogilised probleemid nagu uriinipidamatus ja vaagnaelundite allavaje on naiste hulgas sagedased probleemid. Viljandi haigla urogünekoloogiaga tegelev naistearst dr Triin Kull räägib, mida saab igaüks ise kodus nende vaevuste ennetamiseks teha ning millisel juhul tuleks pöörduda arsti vastuvõtule.
Urogünekoloogilised probleemid on näiteks tahtmatu uriini leke ehk uriinipidamatus, sagedased põiepõletikud, pidev pakitsustunne, sage päevane või öine urineerimine, vaagnaelundite allavaje ning defekatsiooni probleemid ehk seisund, kui häiritud on soole tühjendamine.
Dr Triin Kulli sõnul algab nende kaebuste ennetamine elustiilist ja tervisekäitumisest. „Ülekaal suurendab survet vaagnapõhja lihastele ja tõstab sellega oluliselt kuseteede probleemide riske. Seetõttu on normaalse kehakaalu säilitamiseks ja saavutamiseks oluline aktiivne eluviis. Samuti aitab uriinipidamatust ja vaagnaelundite allavaje ennetada regulaarne vaagnapõhjalihaste treenimine,“ selgitas dr Kull lisades, et sealjuures tuleks vältida aga suurte raskuste tõstmist, sest kaasnev kõhu- ja vaagna siserõhu tõus suurendab oluliselt allavaje tekke riski või süvendab juba tekkinud vaagnaelundite allavajet.
„Oluline on tarbida ka piisavalt vedelikku ja eelistada kiudaineterohkeid toite, et vältida kõhukinnisust. Samas liigne kohvi ja alkoholi tarbimine võib ärritada põit ning suurendada urineerimissagedust ja juba allolevat probleemi. Vältida tuleks ka suitsetamist, sest see tõstab kroonilise bronhiidi ja köha esinemissagedust, mis võib süvendada juba tekkinud vaagnaorganite allavaje ning suurendada uriinilekke riski,“ rääkis dr Kull.
Kui aga eelpool nimetatud vaevused juba on, siis tuleks dr Kulli sõnul pöörduda urogünekoloogiaga tegeleva naistearsti vastuvõtule. „Eriti oluline on võimalikult kiiresti arsti vastuvõtule pöörduda vaagnaelundite allavaje puhul, sest ajaga allavaje enamasti süveneb ja liigselt viivitades võib abipakkuva operatsiooni maht oluliselt suureneda,“ selgitas ta.
Urogünekoloogiline vastuvõtt on sarnane tavapärasele günekoloogilisele vastuvõtule. „Kogume esmalt vajaliku info patsiendi üldise tervisliku seisundi, kaebuste, varasemate haiguste, operatsioonide, kasutatavate ravimite jm kohta. Alati toimub ka läbivaatus, mille käigus hindame vaagna elundite allavaje olemasolu, ulatust ning sageli teeme ka täpsustavaid uuringuid ja analüüse. Enamasti on vaja ka vaginaalset ultraheli uuringut. Kui kõik andmed on käes ja uuringute tulemused saabunud, siis arutame ja otsustame üheskoos patsiendiga talle sobivaima raviplaani,“ ütles dr Kull.
Tema sõnul on vastuvõtt kindlasti efektiivsem, kui patsient on tulles ka ise selleks valmistunud. „Ettevalmistunud ja aktiivne patsient on parim patsient. Enne vastuvõtule tulekut võiks patsient olla läbi mõelnud, millal pöördumise põhjuseks olevad kaebused algasid ja kuidas need on ajas muutunud. Kui mureks on uriinipidamatus, siis võib olla kasulik pidada eelneva nädala jooksul päevikut urineerimise ja urineerimise ajal esinevate sümptomite kohta. Kindlasti ka läbi mõelda milliseid ravimeid tarvitab ning milliseid operatsioone on varasemalt juba teostatud. Samuti võiks patsient olla valmis andma teavet oma üldise tervise kohta, sealhulgas ka varasemate haiguste ja sünnituste kohta. See aitab saada täielikku ülevaadet patsiendi tervisest ning valida kõige ohutum ja õigem ravitaktika,“ sõnas dr Kull.
Samuti ütles dr Kull, et vastuvõtul ei tohi karta esitada arstile küsimusi. „Soovitan koostada enne visiiti väike küsimuste loetelu, et siis vastuvõtu aja kindel olla, et kõik teile olulised teemad saavad kaetud,“ lausus ta.
Dr Kull lisas, et kuna uuringud võivad hõlmata ka günekoloogilist läbivaatust, tuleks valida vastuvõtule tulles kindlasti riietus, mis võimaldab mugavat juurdepääsu vaagnapiirkonnale.
Nagu günekoloogi juurde ikka, saab ka urogünekoloogiaga tegeleva arsti vastuvõtule tulla ilma perearsti saatekirjata. Viljandi haiglasse dr Triin Kulli vastuvõtule saab aja broneerida Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343 001 või digiregistratuuris.
