Püsiv huvi jooga vastu tekkis Marjul Viljandisse elama asudes, kui sattus Ly Tolbergi juhendatud joogatundi. „Mõistsin kohe, et see on minu jaoks ja siiani on püsinud jooga loogilise ning kindla osana mu elus,“ ütles ta, „Kooliajal osalesin meelsasti kergejõustikutreeningutel, hiljem olen mänginud harrastajatega võrkpalli ja saalihokit. Mulle on alati meeldinud sportimine, oma kehaliste oskuste ja võimekuse arendamine. Seega polnud ime, et jooga keerulisemad asanad ehk poosid mulle mõnusat pinget pakkusid.“

Need põnevad väljakutsed polnud aga ainus asi jooga juures, mis temas suurema huvi äratas. „Näiteks nautisin ka seda, kuidas ka pealtnäha igavamates poosides püsides saab töötada nii mitmete detailidega ja kuidas pisikeste keha korrigeerimistega on võimalik asendites saavutada teine tunnetus. Samuti seda, kuidas areneb mu lõdvestusoskus ning milline hea tunne on kehal ja meelel pärast joogapraktikat,“ rääkis Marju, lisades, et see kõik paelub teda joogapraktika puhul siiani.

Kehaline treening on tema sõnul aga vaid üks jooga osa. „Tasahaaval hakkas lisanduma teadmisi teistest osadest ning täiustuma arusaam jooga tähendusest ja eesmärgist üldiselt. Sellest põhjalikumalt rääkimiseks olen kindlasti veel võhik,“ sõnas Marju.

Marju on aja jooksul parktiseerinud joogat erineva regulaarsusega. „Esialgu osalesin joogatundides 1-2 korral nädalas ning kõrvale tegin teisi treeninguid. Mõni aeg hiljem pakkus mu õpetaja, et võiksin õppida joogatunde ka ise juhendama, seega lisandusid individuaalne ja iseseisev õpe. Kuna eratundideks oli õpetajaga ühiselt sobivat aega leida keerulisem, on olnud perioode, mil alustasime praktikaid hommikuti enne tööpäeva kl 6 või õhtuti pärast kl 20. Praegusel ajal teen füüsilist treeningut ehk asanaid enamasti iseseisvalt ja 3-6 korral nädalas,“ kirjeldas Marju.

Marju jagas ka ühte soovitust eluks, mis tal viimasel ajal, eriti lastega keerulisematel hetkedel, palju kasutust leiab: „Kui pole hädaolukord, on okei võtta hetk enne reageerimist.“