Viljandimaa inimeste terviseteekonna alguseni Tervikumis on jäänud veidi vähem kui kuus kuud. Hoone ise valmib küll varem, nii jaanipäeva paiku, kuid sisustamine ning iga ravitööks vajaliku teenuse ja seadme paikasättimine võtab oma aja.

 

Nii linna kui maakonna inimestel on Viljandi uue haigla ja tervisekeskusega seoses tekkinud kindlasti kümneid küsimusi. Selleks, et neile vastata ja taustal toimuvast infot jagada, alustame kevadise artiklite sarjaga.

 

 

Eesmärk oli ja on tuua ühte hoonesse kokku nii perearsti- kui eriarstiabi, uuringud ja taastusravi ning teha seda tihedas koostöös sotsiaalvaldkonnaga, luues paindliku ja tõhusalt toimiva sümbioosi. See ei tähenda teenuste vähendamist, vaid suuremat sidumist. Me oleme juba mitmeid aastaid olnud eestvedaja ja osaleja mitmetes tervishoiuteenuseid siduvates pilootprojektides. See on tähendanud usalduse kasvatamist ja seinte lammutamist haigla, perearstide ja sotsiaaltöötajate vahel. Eriti oluline on see patsientidele, kellel on mitmeid erinevaid terviseprobleeme ning sotsiaalsete murede lisandudes on keeruline terviseteekonnal püsida. Terviseteekonnal püsimise toetust ning terviseplaanide elluviimist oleme praktikasse toonud PAIK projekti teenusega, mille juured on Viljandis, aga harud on kasvanud juba Kuressaarde ja Valka. Praegu oleme toetamas ka selle loogika rakendamist krooniliste haigustega inimeste ravis ja toetamisel Ida-Virumaal.

 

Tervikumiga ja kaasnevate uuendustega loodame meie kogukonna inimeste tervisemuredele lahenduse leidmise lihtsamaks teha ja pakkuda kindlustunnet, et kvaliteetne tervishoid on siinsamas käeulatuses praegu ja ka tulevikus. Samas, Viljandi Haigla ei ole enam ammu ainult tavaravi keskus, see ei ole ka ainult Tervikum. Me oleme Jämejala vaimse tervise külas, kus me osutame vaimse tervise, sõltuvusravi ja hoolekandeteenuseid. Tervikumi avamine tugevdab seda võrgustikku veelgi, lubades nüüd järgmised samme ka kohapeal uute teenuste vaates ette võtta.

 

 

Uue hooneni jõudmiseks oli mitu algpõhjust. Esiteks Viljandi haigla praeguse peahoone vastavus haigla vajadustele ei ole päris see, mida kaasaegselt tervishoiutemplilt oodatakse. Näiteks ainuke ventilatsioon, mis praeguses hoones toimib, on ventilatsioon palatite vahel. Ventilatsiooniseadmeid, mis hoonesse eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate alguses välja ehitati, tööle ei saadudki. Mitmed puudused on elektrisüsteemil ning hoone B-korpuses on kandekonstruktsioonides vajumisi.

 

Teine pool võrrandist oli see, et patsiendi, töötajate ja ka muid haiglasiseseid funktsionaalseid teekondi ei ole ruumide praeguse paiknemise tõttu võimalik nõuetele vastavalt teostada. See tähendab, et sageli ristuvad patsientide, töötajate, omaste, tugiteenuste käimised seal, kus ei tohiks. Spetsiifilisi haiglasiseseid probleeme oli küllaga veelgi.

 

Ühesõnaga, seda haiglat ei olnud planeeritud kaasaegsete nõuete järgi. Mõtlesime tõsiselt ka praeguse hoone rekonstrueerimisele, aga analüüs näitas, et kaasaegsetele nõuetele vastavaks haiglaks saamiseks tuleks investeerida samas suurusjärgus kui uue hoone ehitamiseks kulub. Kuna seda tuleks aga teha toimivas haiglas hoone osade kaupa, kasvaksid kulud veelgi. Lisaks ei lahendanuks renoveerimine funktsionaalsuse probleemi.

 

Samaaegselt näitab nii maailmapraktika, kui ka plaanitavad tervishoiukorralduse muutused Eestis, et tulevik on järjest tihedam koostöö haiglateenuste, perearstide ja sotsiaalteenuste vahel. Nähes seda, millised on maakonna tervishoiu edasised võimalused, olen kindel, et ainult koos ja üksteist toetades suudame me Viljandi kogukonnale hoida jätkusuutliku tervishoiuteenuse kodu lähedal. Elu (ja ka konkreetsed näited ning neid toetavad arvud) näitab ka seda, et viies mingi teenuse geograafiliselt kaugemale, väheneb meie inimeste jaoks kättesaadavus drastiliselt.

 

Arvestades nii tervishoiukorralduse suundi kui meie rahastusvõimalusi ja rahastaja nõudeid, oli ainuvõimalik lahendus ehitada uus hoone, arvestades nii patsientide, haigla kui ka perearstide huvisid. Hakkasime otsima võimalikku asukohta ja samaaegselt planeerima tuleviku teenuseid ja nende mahtusid. Teenuste ja hoone planeerimist ettevalmistav arengukava peab sisaldama sadu analüüse teenuste oleviku ja tuleviku kohta ja vajas kinnitamiseks erinevate osapoolte heakskiitu. Seda alates piirkondlikust haiglast, Tartu ülikooli kliinikumist, sotsiaal- ja rahandusministeeriumitest kuni erapooletute ekspertideni välja. Selle mitmeaastase tööta ei oleks võimalik olnud Eesti praegusaja esimese nullist ja tervikuna planeeritud ja ehitatud haigla projekteerimist alustada.

 

 

Euroopa Liidu rahastustingimuste kohaselt oli Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitamise eesmärk on teha paremat koostööd perearstide ja sotsiaaltöötajatega. Seega oli oluline tulla maakonnakeskuse keskele kokku. Koostöös Viljandi linnavalitsusega oli valikus mitmeid krunte, kuid kompromissina kõikide osapoolte vahel jäi ainukesena lauale krunt kesklinnas – hea ligipääsetavusega erinevate vajadustega liiklejatele ning liikujatele ning lähedal perearstide senistele vastuvõturuumidele. Kesklinnas ristuvad nii linna- kui maakonna bussiliinid, tervishoiuteenustele on mugav pääseda nii auto, ühistranspordi, jalgrattaga kui jala.

 

Soovisime kogu planeerimisprotsessi läbi viia võimalikult avatult. Koostöös Linna Mõtestajate kogukonnaga viisime läbi avalikke arutelusid ning tutvustasime ja arutasime detailplaneeringuga kaasnevaid muudatusi.

 

Adusime kohe ka parkimisega seonduvaid probleeme, kuid kõikide kompromisside tulemusena oli ainuvõimalik valik kesklinna õunaaia krunt, kus Tervikumi ehitamine

 

praegu käib. Parkimismure leevendamiseks oli juba algselt haigla lähteülesandesse sisse kirjutatud maa-aluse parkimise vajadus, mis võimaldab parkimiskohti kokku samas mahus nagu praeguse suure maja ümber Pärna tee 3.

 

Vähemalt samas mahus parkimiskohti läheb kindlasti igapäevaselt ka vaja, sest linnapiiri tagant kolivad uude majja kõik Viljandi haiglas praegu pakutavad raviteenused. Nii eriarstide vastuvõtud, haiglaravi- ja õendusabivoodid, operatsioonitoad ja intensiivravi, sünnitusabi ja taastusravi ning kogu diagnostika, suuresti uuenenud masinapargiga. Lisaks kolivad Tervikumi katuse alla 15 Viljandi linnas tegutsevat perearsti, võimaldades arvestavale hulgale kogu maakonna elanikest saada vajaminevad tervishoiuteenused ühes asukohas ning neil, kel terviseteekonna juhtimisel abi vaja, ka vajaliku toetuse PAIK tervisejuhtidelt.

 

Sakala artikkel: https://sakala.postimees.ee/8195873/priit-tampere-viljandi-haigla-uus-peatukk-miks-ja-kuidas