Patsiendipäev: Kuidas saavad patsiendid kaasa aidata patsiendiohutusele?

06.06.2024

Viljandi haigla ühineb teist aastat järjest rahvusvahelise liikumisega What Matters To You, mille raames tähistatakse 6. juunil patsiendipäeva. Sellel aastal on Viljandi haigla soov patsiendipäeva raames tuua esile patsiendiohutuse teema ning rääkida sellest, kuidas iga patsient saab kaasa aidata turvalise haiglakeskkonna loomisele.

Rahvusvahelise patsiendipäeva eesmärk on tuua tervishoiuteenuse keskpunkti inimene ning julgustada nii patsiente kui tervishoiutöötajaid küsima üksteiselt: „Mis on sinu jaoks oluline?“. Eelmisel aastal oli turvalisus üks märksõna, mis vastustest küsimusele välja tuli ning seetõttu soovib Viljandi haigla selle aasta patsiendipäeval senisest enam patsiendiohutuse teemat teadvustada. Viimastel aastatel Viljandi haiglas astutud sammudest turvalise teenusekeskkonna loomise suunas ning võimalustest patsientidel ise haiglakeskkonna ohutumaks muutmisesse panustada, annavad ülevaate ravijuht dr Mart Kull ja kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderström.

Oluline on teadvustada, et vigu tekib

Patsiendiohutus on üks oluline osa iga haigla organisatsioonikultuurist ning selle arendamine alati prioriteet, samas suur väljakutse. Haigla kvaliteediteenistuse juhi Kätlin Venderströmi sõnul saab ohutuma haiglakeskkonna arendamisest rääkida alles siis, kui teadvustame endale, et erinevatel põhjustel võivad minna ja mõnikord lähevadki asjad viltu.

„Eksimusi tekib kõikides töövaldkondades, mitte ainult tervishoius. Kui me vigade tekkimise võimalust ja tekkinud vigu eitame, siis on keeruline edasi minna. Kui me seda teadvustame ja iseendale tunnistame, on eeldused ohutuskultuuri arendamiseks oluliselt paremad. Sageli on vigade tekkimise põhjuseks süsteemi nõrkused, kuid töötajatena tunneme, et oleme vigade tekkimises süüdi ja ei pruugi osata süsteemi puudujääke sellega seostada. Samas on võimalik süsteeme selliselt üles ehitada või parandada, et vigade tekkimise võimalus oleks minimaalne,“ lausus Venderström lisades, et süsteemi kindlamaks ja turvalisemaks muutmiseks tuleb üles leida selle nõrkused ning muuta süüdistamise kultuur õppimise kultuuriks ehk keskenduda ohutusjuhtumit märgates juhtumiga seotud põhjuste välja selgitamisele, mitte süüdlase otsimisele.

Ravijuhi dr Mart Kulli sõnul on Viljandi haigla jaoks viimasel kolmel aastal patsientide jaoks turvalisema haiglakeskkonna loomine olnud ravikvaliteedi arendamises esmatähtis tegevus ning süsteemi nõrkuste ülesleidmiseks on astutud mitmeid olulisi samme: „Selleks võtsime 2020. aastal kasutusele Tartu Ülikooli Kliinikumi väljatöötatud ohutusjuhtumite raporteerimise infosüsteemi (OI) ja hakkasime potentsiaalselt tõsiste tagajärgede või kõrge kordumisriskiga juhtumeid süstemaatiliselt käsitlema ühisaruteludel ehk juhtumiaruteludel. Samuti hakkasime nende arutelude tulemusi jagama ja tutvustama laiemalt haigla kolleegide vahel, et üheskoos paremini juhtumitest õppida,“ ütles ta.

Turvalisus Viljandi haiglas

Üle maailma käsitletakse patsiendiohutusjuhtumitena kõiki olukordi, kus tervishoiuteenuse osutamise käigus, kas kahjustati või oleks võinud saada kahjustatud patsiendi või töötaja tervis ja heaolu.

„Kui minult küsiksite, kas Viljandi haigla on täiesti ohutu koht patsiendi jaoks, vastaksin, et ei, kindlasti mitte. Ükski haigla maailmas ei saa olla täiesti ohutu koht, aga ma siiralt usun, et Viljandi haigla on täna ohutum koht ravil viibida kui neli või viis aastat tagasi, enne ohutusjuhtumite raporteerimise süsteemi rakendamist,“ rääkis ravijuht.

Dr Kull tõi mõned näited 2023. aastast tõestamaks, miks ta nii usub: „Alustasime 2020. aasta septembris ohutusjuhtumite raporteerimisega, nelja kuu jooksul raporteerisime umbes 30 juhtumit. 2023. aastal raporteerisime rohkem kui 400 juhtumit aastas, mis on enam kui 130 juhtumit nelja kuu kohta. See ei tähenda seda, et 2020. aastal oleks olnud vähem ohutusjuhtumeid ja nüüd on haiglas ohtlik. Vastupidi, see näitab seda, et oleme teinud suuri edusamme ning meil on teadmisi ja julgust sellistest juhtumitest rääkida  ja neist õppida. Arv 400 hõlmab ka juhtumeid, mis oleksid võinud halvasti lõppeda, aga õnneks ei läinud nii. Väga tõsiseid ohutusjuhtumeid või kahjujuhtumeid on meil õnneks vähe,“ kirjeldas dr Kull.

Ta lisas, et Viljandi haigla on edusamme teinud ka ohutusjuhtumite aruteludega: „2023 aastal osalesin ravijuhina rohkem kui 20 sellise juhtumi arutelul. Vaatasime ka üle, kui palju iga selline arutelu korrigeerimist vajavaid kitsaskohti tuvastab ning eelmisel aastal oli see number keskmiselt 3,6 korrigeerivat või parendavat tegevust juhtumi kohta. Tuleb nentida, et kahjuks ei ole 100% kõik kitsaskohad tänaseks parandatud või vajalikud muudatused ellu viidud. Seda seetõttu, et mõned parendustegevused vajavad rohkem aega ja planeerimist ning teatud kitsaskohad vajavad muudatusi hoopis mõne teise haigla töökorralduses või isegi riigi tasemel. Siiski laias laastus on 60-70% muudatustest suhteliselt kiiresti ellu viidavad ja selline on ka meie senine kogemus,“ kirjeldas ravijuht.

Ka patsiendid saavad patsiendiohutusse panustada

Patsiendil on patsiendiohutuse arendamises ning nad saavad ise oma ohutusele palju kaasa aidata, kinnitab haigla kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderström: „Meie jaoks on patsientide tagasiside äärmiselt oluline: nii kriitiline kui ka positiivne tagasiside. Tagasisidet saab jätta paberil haiglasse osakondade sissepääsude juures olevatesse füüsilistesse postkastidesse kui ka saata meile kirjalikult või elektronposti teel aadressil vmh at vmh dot ee. Suhtume patsientide tähelepanekutesse ja kaebustesse tõsiselt ning oleme tänulikud igale kitsaskohale tähelepanu juhtimise eest, sh nii juba aset leidnud ohutusjuhtumist kui ka võimalikust e. tekkida võivast ohutusjuhtumist. Oleme avatud omalt poolt patsiendile täpsustavat informatsiooni jagama, küsimusi läbi arutama ja lahendusi leidma,“ ütles Venderström.

Dr Kull lisas, et sageli pelgavad patsiendid tagasisidet anda: „Ollakse arvamusel, et kui haiglas viibimise ajal oma tähelepanekuid esitada, siis võib suhtumine nendesse muutuda ja võib olla isegi pakutava raviteenuse kvaliteet langeda. Ma ravijuhina südamest loodan, et see nii ei ole, aga kui hirm siiski on, võib oma tähelepanekud esitada, kas pärast ravi episoodi lõppu või digitaalselt juba ülalmainitud kanalites,“ ütles dr Kull.

Lisaks on patsientidel võimalik oma tagasiside jätta ning informatsiooni saata läbi Viljandi haigla patsientide nõukoja. Patsientide nõukoja eesmärk loomisel oli edendada Viljandi haiglas inimesekeskset teenuseosutamist, kanda kogukonnas usaldusisiku rolli, vahendada patsientide küsimusi, probleeme ja ettepanekuid haigla juhatusele ning muuta paremaks patsientide ja nende perekondade informeeritust ning neid eesmärke ka nõukoda on ustavalt täitnud. Patsientide nõukoja kontaktid on leitavad haigla kodulehe avakuvalt (www.vmh.ee) .

Venderström lisas, et pärast haigalakülastust tagasiside andmisele on veel mitmeid võimalusi, kuidas patsiendid ise saavad kaasa aidata ohutuse tagamisele: „Patsiendid saavad kaasa aidata olles oma tervise teekonnal aktiivsed. See tähendab eelkõige teadlikkust ja suhtlemist. Oluline on, et patsiendid mõistaksid oma terviseseisundit, ravi võimalusi ja riske ning julgeksid küsida oma tervist puudutavate otsuste ja toimingute kohta oma raviarstilt, jagaksid vajalikku teavet oma tervisemurede kohta ning peaksid julgelt nõu nii arsti kui lähedastega,“ selgitas ta, „Samuti on oluline järgida haigla poolt kehtestatud piiranguid ja reegleid nakkuste perioodil ning pidada kinni raviplaanist.“

Patsiendiohutuskultuuri on võimalik ka hinnata

Seda, milline on meditsiiniasutuse patsiendiohutuskultuur on võimalik hinnata ja mõõta. Selleks on Viljandi haigla viimaste aastate jooksul läbi viinud mitu küsitlust, kaasates nii töötajaid kui patsiente, et planeerida edasisi samme patsiendiohutuse arendamiseks, olukordadest õppimiseks ja teadlikkuse tõstmiseks.

Patsientidele suunatud küsimustiku eesmärk on saada patsientide tagasiside ja hinnang patsiendiohutuskultuuri hetkeseisule. „Selle aasta maikuu lõpus toimus meil teist korda patsiendiohutuse küsitlus statsionaarsel ravil viibivatele patsientide. Küsitluses said patsiendid anda tagasisidet selle kohta, kas haiglaravi ajal anti neile teada, kuhu ja kelle poole pöörduda, kui neil tekkis oma hoolduse või ravi osas küsimusi või muresid ning milline oli infovahetus. Samuti seda, kuidas haigla töötajad suhtusid, kui patsient avaldas millegi kohta arvamust, kas patsient oli haiglas viibimise ajal kindel oma ravi ja hoolduse ohutuses või ka seda, kas patsient koges haiglas viibimise ajal mõnda patsiendiohutusjuhtumit. Samuti küsisime, kas patsiendile oli enne haiglast lahkumist selge, kuidas tema hooldus või ravi pärast haiglas viibimist jätkub, sest see on oluline osa terviklikust raviprotsessist,“ selgitas kvaliteediteenistuse juht.

Ta lisas, et ühelt poolt annab küsitlus olulist tagasisidet aga lisaks on küsitlusel veel üks oluline väärtus: „Need küsimused aitavad patsiendil teadvustada ja mõtestada patsiendiohutust ning seda, kui oluline roll on patsiendil endal patsiendiohutusele kaasa aitamisel. Patsiendiohutuse tagamisel on nii patsiendi ja ravimeeskonna kui ka ravimeeskondade omavaheline hea infovahetus ja koostöö võtmetähtsusega.“

Analoogsed küsitlused toimuvad Venderströmi sõnul ka töötajatele, et saada teada, kuidas hindavad patsiendiohutuskultuuri hetkeseisu töötajad. „Töötajate küsimustik koosneb 27 väitest, mis puudutavad koostööd, töökoormust, juhtimist, arendamist, ohutusjuhtumeid ja süüdistamisvaba kultuuri. Ka selliseid küsitlusi on meil juba mõned olnud ning plaanime neid ka edaspidi regulaarselt teha,“ ütles ta.

Ravijuht dr Mart Kull ütles lõpetuseks, et töö patsiendiohutusega ei lõpe kunagi: „Nagu ma eelpool mainisin, siis ohutuid haiglaid ei eksisteeri. Kinnitan, et Viljandi haigla jätkab võetud kurssi olla avatud ja hea patsiendiohutuskultuuriga haigla, kus nii patsiendid kui kolleegid saavad tunda ennast ohutult!“