Paikkondlikku ravijuhtimise teenuse mõju testiv uuring jõuab kogukonnani
18.09.2023
Kolmes Eesti maakonnas, sealhulgas Viljandimaal, on alanud kahe aasta pikkune kroonilise haigusega inimestele suunatud paikkondlikku, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöös toimivat ravijuhtimise teenust ehk PAIK teenust testiv kliiniline uuring. Kui seni on uuringus osalema kutsutud vaid haiglasse sattunud viljandlasi, siis uuringu teises faasis saadab Viljandi haigla välja kutsed sihtrühma kuuluvatele inimestele koju.
PAIK teenus on mõeldud keskmisest kõrgema tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vajadusega inimeste jaoks. See tähendab, et sihtrühmaks on kroonilise haigusega inimesed, kes vajavad ka sotsiaalset tuge, et elu kodus oleks pikem ja kvaliteetsem. Teenuse osutamise põhiroll on õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuhil, kes koostöös patsiendi enda, perearsti ja vajadusel ka teiste spetsialistidega koostab patsiendile personaalse terviseplaani ning kaardistab tema tervise- ja sotsiaalse toe vajadused. Vajadusel aitab ta teenuseid koordineerida ja jälgib tervise halvenemist ning teeb tihedat koostööd patsiendi pereõe ja perearstiga.
PAIK uuringu põhiuurija ja Viljandi haigla ravijuhi dr Mart Kulli sõnul on läbiviidava kliinilise uuringu eemärk selgitada välja sellise teenuse pikemaajaline mõju ning ka teostatavus erinevates maakondlikes kontekstides. „Uuringu lõppedes loodame teada saada, milline mõju on sellisel tervishoiu ja sotsiaalteenuse koostööl patsientide tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule,” selgitas dr Kull, “Uuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele saadame individuaalse kutse sellesse terviseteenuse uuringusse panustamiseks. Uuringus osalemine on täielikult vabatahtlik.”
Uuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kes on vähemalt 45-aastased ja kellel on diagnoositud mõni krooniline haigus, mis tõstab haiglasse ravile sattumise riski ja kaasuvalt esinevad sotsiaalsed tervisetegureid.
Esimesed patsiendid Viljandi haigla poolt juhitavas uuringus alustasid käesoleva aasta 7. juulil ning tänaseks osaleb uuringus patsiente juba kolmest maakonnast (Viljandi, Valga ja Saare). “Patsientide esmase tagasiside järgi oli mõnel alguses hirm nii teenuse sisu kui ka uuringus osalemise ees, kuid uuringumeeskonnaga suheldes asendus see hirm kiiresti sooviga teenust saada ning uuringus osalusega, et anda panus uute teadmiste loomisesse Eesti tervishoius. Seetõttu julgustame kutse saanud inimesi meiega kindlasti ühendust võtma kontaktidel, mille leiab kutselt. Saame vastata teie küsimustele ning uuringu ja teenuse kohta täpsemalt selgitusi jagada. Uuringu visiidid leiavad aset üldjuhul haiglas, kuid vajadusel saab tervisejuht tulla ka teile koju,” selgitas projekti kliinilise meeskonna juht Kadri Oras.
Viljandi perearsti dr Margit Kivaste sõnul on PAIK projekt abiks nii kroonilisele haigele endale, kui ka meditsiinisüsteemile. “Küllaltki tihti on kroonilisel haigel mitmeid kaebusi, mida ta ise ei oska sõnastada ega ka lahendusi otsida. Krooniline haige tarvitab sageli ka palju ravimeid, mille võtmine jääb, kas pooleli mõne kaebuse lisandudes või võetakse kogemata liiga palju. Tihti käivad nad mitme arsti juures ning inimene ise jääb selle suure infotulva ees nõutuks. Suurte nimistute tõttu ei suuda ka perearst igat kroonilist haiget hallata sellisel määral, kui seda sooviksime ja peaksime. Siin tulebki appi PAIK projekt, mis aitab inimese ja meditsiinisüsteemi kokku viia ja selles orienteeruda. Arvan, et kasu saavad sellest kõik osapooled,” ütles ta.
Uuringul on kaks gruppi
Kõik uuringus osalevad inimesed jagunevad juhuslikkuse printsiibil kahte võrdse suurusega gruppi: sekkumis- ja kontrollgruppi.
Sekkumisgruppi kuuluvad patsiendid hakkavad saama integreeritud teenuseid. See tähendab, et nad koostavad koos tervisejuhiga oma isikliku terviseplaani, kus hinnatakse nende sotsiaalseid ja tervisevajadusi, tervisega seotud eesmärke ning antakse nõu tervisekäitumise osas. Samuti õpetatakse neid ja nende lähedasi varakult kroonilise haiguse ägenemist ära tundma ja tagatakse 24h ligipääs tervisenõuannetele.
Kontrollgruppi sattuvad patsiendid saavad nii tervisehoiu kui sotsiaalteenuseid tavapärastel põhimõtetel. See tähendab, et ei aidata koostada personaalset terviseplaani, ega kasutata sotsiaal- ja terviseteenuse ühendamist.
See, kumba gruppi uuringus osaleja satub, selgub juhusliku valiku alusel. Selleks on koostöös Tartu Ülikooli kliiniliste uuringute keskusega kasutusele võetud spetsiaalne arvutiprogramm RedCap, mis tagab valiku sõltumatuse ja õige suurusega grupid. Uuringu õnnestumiseks on aga sama oluline roll mõlema grupi patsientidel. Ka kontrollgruppi sattuvad patsiendid käivad uuringu vältel kolm korda oma terviseseisundi hindamistel ning täidavad samu küsimustikke, mis võimaldab hinnata, kas PAIK teenusel on olulist mõju meie kõigi tervisetulemile.
PAIK teenuse kliiniline mõju-uuring on Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada sarnaste teenuste mõju mitme üheaegse kroonilise haigusega patsiendi tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule ja teenuse rakendatavus erinevates piirkondades ja tervishoiusüsteemi kontekstides.
PAIK teenusest saab rohkem lugeda siit: https://paik.vmh.ee/
Foto (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): PAIK teenuse osutamise põhiroll on õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuhil. Fotol vasakult tervisejuht Maarja-Enid Pärna, PAIK projekti kliinilise meeskonna juht Kadri Oras ning tervisejuhid Eneli Tulp, Elvi Link, Merit Tekko ja Anu Välis.
