Kevadine allergiahooaeg on alanud
17.05.2023
Käes on kevad ja paljudele toovad soojad ilmad ja õitsevad puud rõõmu, kuid looduse ärkamine tähendab märgatavale osale inimestest ka allergiahooaega.
Viljandi haigla sisearst-allergoloogi dr Eleri Luhametsa sõnul võib õietolmuallergikutel tekkida kevadel mitmeid erinevaid kaebuseid. „Esineda võib näiteks allergilist nohu, astmat ja allergilist konjuktiviiti ehk silma sidekesta põletikku,“ selgitas ta. Dr Luhametsa sõnul on kevadel peamisteks allergeenideks varaõitsevad puud nagu sarapuu, lepp ja kask ning korvõielised, näiteks võilill. Kesksuvel võtavad õitsemise üle heintaimed ja umbrohud ning sügise hakul on olulisemad taas korvõielised, näiteks puju, ja erinevad hallitused.
Fotol dr Eleri Luhamets
Kuidas allergiat ära tunda?
Sisearst-allergoloog sõnas, et allergilise nohu sümptomid on vesine eritis ninast ja ninakinnisus, esineda võib ka valu siinuste piirkonnas ja lõhnataju kadu. „Erinevalt viiruslikust nohust, mis tavaliselt möödub nädalaga, võib allergiline nohu kesta nädalaid või kuid. Allergiline nohu võib olla ka aastaringne probleem, kui inimesel lisaks õietolmuallergiale esineb ka näiteks tolmulestallergia. Õietolmuallergiale on iseloomulik sümptomite kordumine aastast aastasse sarnasel ajal, kui vastav allergeen on aktiivne,“ selgitas dr Luhamets.
„Astma ägenemise puhul võib esineda õhupuudust, vilistavat hingamist, pingsustunnet rinnus ja kuiva köha. Silmade poolt võib esineda silmade punetust, sügelust ja suurenenud pisaratevoolu,“ rääkis ta.
Kuidas leevendada sümptomeid?
Allergia sümptomite ilmnemisel on tähtis allergeeniga kokkupuute vähendamine. „Õietolmuga kokkupuudet saab vähendada, kui vältida voodipesu õues kuivatamist, kui loputada õhtul voodisse minnes juuksed ja nägu veega ning kui hoida aknaid kinni. Samuti tasub õueriided hoida teistest riietest eraldi. Kui kodus on loom, kes käib õues, siis võiks ka loomakarvad õhtul veega loputada, eriti kui loom voodisse kipub,“ andis dr Luhamets nõu.
Ta lisas, et abiks on ka apteegi käsimüügis olevad allergiatabletid ehk antihistamiinikumid. Allergilise nohu puhul on dr Luhametsa sõnul isegi efektiivsem kasutada lokaalset ninna pihustatavat antihistamiinset spreid. Kui aga käsimüügi ravimitest jääb väheks, tuleb pöörduda arsti poole. „Perearst saab alustada kroonilise nohu puhul ravi hormonaalse ninaspreiga ja suunata esmastele allergiatestidele. Täpsemaks diagnostikaks ja vajadusel ravi tõhustamiseks saab perearst suunata inimese edasi allergoloogi ambulatoorsele vastuvõtule,“ ütles dr Luhamets.
Viljandi haiglas tegelebki täiskasvanute allergiahaiguste diagnostika ja raviga sisearst-allergoloog doktor Eleri Luhamets, kelle vastuvõtule saab registreeruda perearsti saatekirjaga Viljandi haigla üldregistratuuri kaudu.
Allergiliste inimeste rõõmuks on tänapäeval erinevate allergiahaiguste jaoks efektiivsed ravimid olemas. Mõningaid allergiaid on võimalik ka välja ravida. „Kui on teada konkreetne allergeen, siis selle vastu on võimalik teostada immuunravi, mis annab allergiasümptomite leevenemise või taandumise keskmiselt 7-10 aastaks. Immuunravi ise vajab järjekindlust, sest see kestab tavaliselt 4 aastat ja seda saab teha nahaaluste süstete või keelealuste tilkadena,“ selgitas dr Luhamets. “Hetkel on immuunravi kättesaadavus Eestis piiratud,” nentis dr Luhamets, kuid avaldas lootust, et lähiaastatel ravimitarne paraneb.
