Covid-19 testimise info

22.08.2022

Covid-19 testimine elanikkonnale:

Võimalus on teha tasuline test. Valikus on kolm testi, sõltuvalt testimise eesmärgist:

- SARS koroonaviirus 2 antigeeni analüüs 8,00 € (vastus kantakse digilukku) 

- SARS koroonaviirus 2 antigeeni analüüs 35,00 € (vastus kantakse digilukku ning väljastatakse inglisekeelne sertifikaat);

- SARS koroonaviirus 2 RNA analüüs 45,00 € (vastus kantakse digilukku ning väljastatakse inglisekeelne sertifikaat)

Tasuta testimisele saab suunata perearst kõik ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitega patsiendid, samuti kõik riskirühma patsiendid (patsiendid alates 60 eluaastast või kui patsiendil on üks või mitu allolevat haigusseisundit*) olenemata sümptomite olemasolust või nende raskusest.

Suunava perearsti nimi, samuti haigussümptomid või riskirühma kuulumise alus kirjeldatakse patsiendi testile registreerimisel.

Covid-19 testimine toimub etteregistreerimisel (tel 5886 3313, E-R 08.00-16.00). Aja võib broneerida patsient, kellelt küsitakse perearsti poolse soovituse ning haigussümptomite kohta.

Testi andmine toimub haiglahoone Paalalinna-poolses otsas 0-korrusel (alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse juures asuvast trepist alla).

Kui test tehakse tööpäeval enne kella 11, saab vastuse kella 15ks digilukku ning sertifikaadi 15.30ks kas e-posti aadressile või paberil haigla infolauast.

Covid-19 riskirühmad:

● organtransplanteeritud patsiendid;
● luuüdi transplanteeritud patsiendid, mis on teostatud kuni 2 aastat tagasi (alates 2019st aastast);
● raske immuunsüsteemi häire (pärilik immuunpuudulikkus, väikese rakkude arvuga HIV viiruse põdejad, põrnata patsiendid);
● lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomulised kasvajad, mis on diagnoositud kuni 5 aastat tagasi (alates 2017st aastast);
● aktiivse vähiravi patsient;
● muud pahaloomulised kasvajad, mis on diagnoositud kuni 1 aasta tagasi (alates 2020st aastast);
● tsüstiline fibroos;
● neerupuudulikkus;

● kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused;
● meuroloogiline haigus või seisund, mis mõjutab hingamist (nagu näiteks insult, hulgiskleroos, Parkinsoni tõbi, tserebraalparalüüs);
● dementsus;
● parkinsoni tõbi;
● polüskleroos;
● amüotroofiline lateraalskleroos;
● psühhoos;
● insult viimase aasta jooksul;
● insuldi jääknähud;
● hematoloogilised, reumatoloogilised, gastroenteroloogilised, neuroloogilised haiged, kes on saanud viimase 5 aasta jooksul immuunsupresseerivat ravi;
● raske krooniline maksahaigus;
● diabeet;
● krooniline bronhiit, KOK, emfüseem;
● püsiravi vajav astma;
● raske astma (suukaudne kortikosteroidravi viimase viie aasta jooksul, bioloogiline ravi, anamneesis astmaatiline seisund);
● raske krooniline kopsuhaigus;
● rasvumus;
● bronhiektaasiatõbi;
● kardioloogilised haigused, raske südamehaigus (nagu näiteks südamepuudulikkus, koronaarhaigus);
● neerupealiste puudulikkus;
● downi sündroom;● uneapnoe.