Balti riikide tervisepoliitika juhid arutlesid Viljandis tervisesüsteemide tuleviku teemal (foto)
14.10.2019
Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
11.10.2019
Balti riikide tervisepoliitika juhid arutlesid Viljandis tervisesüsteemide tuleviku teemal
10. ja 11. oktoobril toimus Viljandis Balti riikide terviseministrite ja tervisepoliitika juhtide 16. kohtumine. Kahepäevasel kohtumisel olid arutelul muudatused ja väljakutsed tervisesüsteemis ning maakonnahaiglate roll kogukonna tervise edendamisel.
Kohtumisel osalesid Eesti, Läti ja Leedu terviseministrid, poliitikajuhid ja rahvusvahelised eksperdid, kes andsid ülevaate haiglate muutuvast rollist. Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on väljakutsed, millega tervisesüsteemid silmitsi seisavad, riigiti sarnased. „Elanikkond vananeb ning sellega koos kasvab vajadus tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele. Samal ajal ressursse nendele muutustele reageerimiseks napib, kuna tööealiste inimeste arv väheneb,“ ütles minister Tanel Kiik. „Haiglad peavad suutma nende muutustega kaasas käia.“
Kohtumisel arutati, millised on kohaliku tasandi tervishoiu- ja hooldusvajadused ning analüüsiti valdkondade integreerimisega seotud väljakutseid. Samuti jagati kogemusi, kuidas motiveerida tervishoiutöötajaid asuma tööle maapiirkondadesse ning kuidas saaksid nüüdisaegsed digilahendused paremini toetada teenuste integreerimist ja võrgustikutööd. Oma kogemusi kohaliku tasandi algatusest muudatuste elluviimisel ja kogukonna kaasamisel jagasid Viljandi Haigla, Kuressaare Haigla ja Viljandi perearstid.
„Haiglaravi on kallis, samas näitavad rahvusvahelised uuringud, et keskmiselt iga viienda kroonilise haige puhul oleks võimalik haiglaravile paigutamist vältida ning kroonilisi haigeid edukalt jälgida ja ravida ka ambulatoorselt või perearstide juures,“ ütles minister Tanel Kiik. „See eeldab, et meie haiglad, eri- ja perearstiabi ning sotsiaalteenused oleksid senisest paremini omavahel integreeritud.“
Ministri sõnul näitas juba 2015. aastal Maailmapanga tehtud analüüs meile kätte kitsaskohad patsiendi teekonnal tervishoiu eri tasandite vahel. „Tänaseks oleme astunud konkreetseid samme olukorra parandamiseks, mille üheks heaks näiteks on Viljandi haigla eestvedamisel jätkuv projekt tervishoiu- ja sotsiaalteenuste piirkondliku mudeli väljatöötamiseks. Loodame seda õige pea rakendada ka teistes Eesti piirkondades,“ lisas minister Kiik.
Samuti toodi kohtumisel positiivse näitena esile Kuressaare haigla, kus on ellu kutsutud patsientide nõukoda, et kaasata otsuste tegemisse enam ka patsientide esindajad ja kogukond ning aktiivselt otsitud võimalusi muuta maakond atraktiivsemaks noortele tervishoiutöötajatele.
Minister Kiik rõhutas ka, et Eesti riik peab väga oluliseks esmatasandi tervishoiu tugevdamist. „Oleme Euroopa Liidu toel investeerinud 85 miljonit eurot kaasaegsete tervisekeskuste rajamiseks. Uute tervisekeskuste valmimine ning sellega koos perearstide meeskondade tugevnemine ja esmatasandil pakutavate teenuste ringi laiendamine toob perearstiabisse suure põhimõttelise muutuse,“ ütles minister Tanel Kiik. „See on oluline samm inimkesksema tervishoiu suunas. Ühtlasi oleme alustanud koostöös rahvusvaheliste ekspertidega eriarstiabi vajaduse analüüsi, mis peaks valmima aastaks 2022.“
Kohtumist korraldas sotsiaalministeerium koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroo ja Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskusega.
Teate edastas:
Eva Lehtla
Sotsiaalministeerium
Kommunikatsiooniosakond
Tel 55 643 691
Fotod: Karl Erik Heinsoo
