Väliseksperdid testisid Viljandi haiglas maakonna tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integratsiooni küpsust

04.03.2020

Möödunud nädalal külastas Viljandi haiglat rahvusvaheliste ekspertide grupp, kelle ülesandeks oli testida Viljandi maakonna valmisolekut pakkuda tervishoiuteenuseid integreeritult sotsiaalsüsteemiga. Kuna Viljandi maakonnas tegutseb edukalt pilootprojekt PAIK, siis on meie maakond üheks indekspiirkonnaks, mille järgi hinnatakse kogu Eesti seisundit integreeritud tervishoiuteenuse osutamisel.

Sotsiaalministeeriumi esindajad ja rahvusvahelise integreeritud tervishoiu assotsatsiooni (IFIC) eksperdid tulid Viljandisse oma „tööriistakastiga“ SCIROCCO, mis on olemuselt enesehindamise töörist. Läbi diskussioonide erinevate osapooltega (perearstid, KOV, teenusepakkujad, haigla, eriarstid) kaardistati, kuidas igaüks teenuse toimimist oma vaatenurgast näeb ja kus tuleks tulevikus veel sekkuda, et mudel võimalikult hästi toimivana tööle panna. Sarnast hindamist on tänaseks tehtud 72 riigis, Eestis nüüd esimest korda.

„Meil on väga hea meel Viljandi haiglas nii kõrge tasemega delegatsiooni võõrustada,“ ütles Viljandi haigla somaatilise ravi juht Mart Kull. „IFIC väliseksperdid testivad meie maakonna tervishoiuteenuse osutamise ja integratsiooni küpsust kuue pallisel skaalal kokku kaheteistkümnes erinevas domeenis. Kõik töötoas osalenud andsid arutelu käigus oma hinnangu igale domeenile. Kus tekkisid „käärid“ teenuseosutajate hinnagute osas, juhtisid eksperdid diskussiooni kuni jõuti konsensusele. Viljandi haigla on ainult üks 30-st tervishoiuteenuse osutajast maakonnas. Süsteemi vaadatakse aga kui tervikut, mille moodustavad ka teised tervishoiuteenuse osutajad ja ka kohalikud omavalitsused. Hinnati üldist võimekust ja ambitsioone integreeritud teenuse osutamiseks“.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Gerli Aavik-Märtmaa sõnul on Viljandi integreeritud tervishoiuteenuse mudel PAIK erakordne. „Viljandi on üks väga hea näide, kuidas ühes paikkonnas see mudel toimida võiks, et koostööd teevad nii tervishoiuasutused, perearstid kui KOV-i sotsiaalhoolekandetöötajad,“ ütles Aavik-Märtmaa ja lisas, et kindlasti on võimalusi seda ka teistmoodi teha - juhtroll võib haigla asemel olla ka näiteks perearstidel või kohalikul omavalitsusel. „Mis iganes see paikkondlik valik on, sellele pakuks ministeerium omalt poolt tuge. Aga ma arvan, et Viljandi on väga tubli ja kindlasti üheks suureks eeskujuks. Teisi koordinatsioonimudeleid on mujal ka, aga nii süsteemselt ja pikaajaliselt keegi teine seda veel teinud ei ole. Viljandis on haigla väga selgelt võtnud endale juhtrolli ja siin on olemas inimesed, kes seda projekti edukalt veavad. Neid praktilisi lahendusi, mis on PAIK-projektist tulnud, saab kasutada ka mujal“.

Arutelude käigus selgusid erinevad kitsaskohad, kus oleks vaja abi või tuge riigilt, ning kust tulevad ette barjäärid, kust kogukond üksi enam edasi minna ei saa. „Kindlasti andmekaitsepiirangud on üks koht, kus on tajutavad õigusruumi piirangud ja kui õigusruum piirab, siis tuleb õigusruumi muuta. IT- lahenduste olemasolu on teine valukoht, aga seda Viljandi haigla ka arendab kogu Eesti jaoks. On mitmeid väljakutseid, aga kõik on ületatavad,“ kinnitas ministeeriumi esindaja. „PAIK pilootprojekt kestab veel selle aasta lõpuni. Jätkamise vajaduses ei kahtle keegi, pigem on küsimus selles, kuidas tagada jätkusuutlik rahastusmudel. Sellist riiki, kellel integreeritud tervishoiuteenuste mudel päris lõpuni valmis ehitatud on, veel polegi, kõik on selle poole alles teel. Viljandi selles valdkonnas igatahes häbisse ei jää ja seda ka rahvusvahelises võrdluses,“ ütles Gerli Aavik-Märtmaa.

Seda kinnitas ka IFIC esindaja Leo Lewis, kes kiitis PAIK-projekti edusamme ja pidas praegu riikide võrdluses kõige kaugemale jõudnuks Hispaanias asuvat Katalooniat. „Nad on valmis saamas integreeritud infosüsteemi, kus tervishoiu ja sotsiaalhoolekande andmed on leitavad ühest kohast ning toimib palju integreeritud teenuseid sellega seoses. Kataloonia on selles osas Euroopas juhtival positsioonil, aga nad on tegelenud integratsiooniga juba üle 20 aasta. See on muljetavaldav!“

Rahvusvahelise integreeritud tervishoiu assotsatsiooni (IFIC) eksperdina tõi Lewis Viljandi puhul välja kaks tema jaoks olulist aspekti. „Esimene – see, et te kaasate väliseksperte oma teenuse arendusse on juba väga positiivne, sest te saate vajalikke teadmisi selle kohta, mis mujal hästi töötab. Teiseks ma näen siin tohutut entusiasmi muuta asju paremaks. Kindlasti läheb iga uue asjaga alustades ka midagi valesti, aga need vead aitavad areneda. Lõppkokkuvõttes tähendab see seda, et teetegi asju paremini,“ julgustas ekspert. Ainsaks tõrvatilgaks meepotis võib pidada tänast teenuste rahastamise mudelit ning teenuseosutamine võiks Eestis olla patsiendikesksem. „Inimene peaks oma tervisega seotud otsuse saama teha ise, mitte et keegi ütleb talle, et pead tegema just nii või teisiti. Nii teenuse osutamine kui tervishoiu rahastuspõhimõtted peavad teenima iga inimese isiklikke huve ja tema tervist, mitte vastupidi“.

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Hiagla kommunikatsioonijuht

ene.veiksaar@vmh.ee