Imetamine
Rinnapiim on lapse tervisele parim ning imetamine lihtsaim võimalus lapse toitmiseks tema esimesel eluaastal.
Maailma Terviseorganisatsioon ehk World Health Organization (WHO) soovitab toita last esimesel kuuel elukuul ainult rinnapiimaga ning jätkata imetamist ka lapse teisel eluaastal.
Esimestel päevadel võib esineda rinnanibude hellust ja valulikkust sagedasest imetamisest, kuna rind ei ole imetamisega harjunud. Esineda võib ka rinnanibude lõhenemist.
o Palu ämmaemandal lapse imemisvõte üle kontrollida.
o Kasuta rinnanibudele spetsiaalset salvi (lanoliini sisaldav salv), mida määrida nibudele peale igat imetamist.
o Lõhenenud rinnanibudele tee õhuvanne ja kasuta vajadusel spetsiaalseid kompresse.
o Nibukaitsme kasutamise vajalikkuse osas konsulteeri ämmaemandaga.
o Rinnanibude valulikkus peaks mööduma 1–2 nädalaga.
Rinnapiim ja selle tekkimine on loomulik nähtus.
Pärast sünnitust kutsub organismi hormoonisisalduse muutus esile piimatekke.
Olenevalt lapse imemisest suureneb 2.-4. päeval piima kogus ja muutub selle koostis.
Ternespiim ehk kolostrum
.. on esimene piim rinnas, mis on olemas juba raseduse ajal ja esimestel sünnitusjärgsetel päevadel. Ternespiima kogus ei ole suur, seda eritub väikeste tilkadena ja see sisaldab kõike, mida laps esimestel päevadel vajab: energiat, vitamiine ja kaitsekehi. Ternespiim kaitseb last nakkuste eest, lisaks valmistab tööks ette lapse õrna seedesüsteemi. Lahtistava toime tõttu kaitseb last vastsündinu kollasuse eest.
Lapsele tuleb rinda pakkuda nii tihti, nagu ta soovib alates teisest elupäevast minimaalselt 8 korda ööpäevas.
Päeval ei tohi toitmiskordade vahe olla pikem kui kolm tundi sööma hakkamisest sööma hakkamiseni ning vajaduse korral tuleb laps äratada, näiteks mähkme või riiete vahetuse abil.
o Sagedane imetamine suurendab piima kogust ja selle rasvasisaldust.
o Sagedase ja regulaarse imetamise korral peaks rohkem piima rinda tekkima 3.–5. päeval peale sünnitust.
Kõrge palaviku tekkides, rinna valulikuks muutudes, selle kuumamisel või tükkide ja punetavate alade tekkimisel, tuleks pöörduda ämmaemanda/arsti poole, et välistada rinnapõletik.
Kasuta palavikualandajat (Paracetamol), oluline on jätkata regulaarse imetamisega.
Lapsele ei tohiks pakkuda esimesel elukuul lutipudelit ega tühja lutti, sest lutt võib häirida last õigete imemisvõtete õppimisel.
! Kuuel esimesel elukuul saab laps rinnapiimast kõik vajaliku kasvamiseks ja arenemiseks. Lisavedelik (vesi, tee, mahl) pole sel ajal vajalik ka kõige palavama ilmaga. Oluline on lihtsalt pakkuda regulaarselt lapsele rinda.
Laps on saanud vajaliku koguse rinnapiima, kui ta:
o pissib rohkesti, vähemalt 6-8 korda ööpäevas;
o võtab kaalus juurde vähemalt 500-600 grammi kuus (esimese kuu kaaluiivet peab arvestama madalaimast teadaolevast kaalust, mitte sünnikaalust);
o kasvab pikemaks;
o sööb vähemalt 8 korda ööpäevas.
Toitmine
Laps ei söö igal toidukorral ühe palju ning tal ei ole veel öö- ja päevarütm välja kujunenud. Mõni laps on algul rinnal pikalt: 30-40 minutit ning puhkab seejärel tunnikese. Teine tahab imeda lühemalt, kuid sagedamini. Kolmandad söövad kiirelt ning on rahul kolmetunniste vaheaegadega. Kui laps on rinnal õigesti, võib ta imeda nii kaua, nagu soovib.
o Ajapikku kujuneb lapsel välja oma toitumisrütm, minimaalselt peaks laps sööma ööpäevas vähemalt 8 toidukorda.
o Kui on tekkinud piisavalt rinnapiima, siis soovitame pärast igat toidukorda aidata lapsel ka söömisega alla neelatud õhku välja lasta, milleks sobib lühiajaline (kuni 10 minutit) lapse püstises asendis kas oma kätel, rinnakul või õla peal hoidmine. Mõnikord tuleb õhu väljumisest tekkiv „krooks“ püstises asendis väga kuuldavalt ning kiirelt välja, teinekord võib „krooksutamist“ esineda ka vahetult enne uut toidukorda.
o Lapsele ei ole soovitatav kohe pärast toitmist teha suuremaid hooldustoiminguid (nt mähkme või riiete vahetamine), sest see soosib lapsel rohket oksetlemist. Kui siiski on vaja lapsel mähkmeid või riideid vahetada, siis tuleb seda teha ettevaatlikult, jälgides, et ei tõsta lapse jalgu tugevalt tema kõhu peale ning ei keeruta teda hoogsalt küljelt küljele.
o Soovitame pärast toitmist asetada laps külje peale magama ning vahetada külge pärast iga toitmist.
o Rinnaga toitmise ajal on oluline jälgida, et laps oleks toitmise ajal hea imemisaktiivsusega ning ei jääks rinnal magama, nibu suus. Last võib ergutada toitmise ajal kerge selja, käte või jalgade masseerimisega nõnda, et söömisaktiivsus jälle taastuks. Samuti aitab imetamisele kaasa lapse õhemalt riietamine või ema ja lapse nahk-naha kontakt.
o Soovitame samal toidukorral pakkuda mõlemat rinda ning jälgida, et rinnaga toitmised ei kestaks kauem kui 30-40 minutit, siis jääb mõistlik puhkeaeg kahe toidukorra vahele.
Õige imemisvõtte tunnused:
o laps on kogu kehaga ema poole pööratud - nad on surutud teineteise vastu kõht vastu kõhtu;
o enne rinna haaramist on lapse nina kohakuti ema nibuga;
o lapse suu on hästi lahti ja tal tekib topeltlõug;
o imeva lapse ninaots ja lõug on surutud vastu ema rinda, aga jälgi, et tekiks väike hingamisava;
o lapse alumine huul on pööratud väljapoole;
o lapse põsed on ümarad, imemisega ei kaasne lohukesi põskedes;
o imemine vaheldub neelamisega.
Pea meeles!
o Enne imetamist pese käed.
o Enamus rinnanibukreeme on sellised, mida ei pea enne imetama hakkamist maha pesema
o Rind on alati puhas ega vaja ettevalmistust.
Nibude valulikkus
Esimestel nädalatel pärast sünnitust võivad rinnanibud olla tundlikud või valulikud ka siis, kui laps on alati imenud õige võttega. Sel juhul võib pärast toitmist määrida nibudele pehmendavat lanoliini sisaldavat salvi.
! Tekkinud nibulõhed viitavad lapse valele imemisvõttele, mida tuleb hoolikalt jälgida.
Piimapais
esineb kõige sagedamini 2.-5. päeval pärast sünnitust, kui piima kogus rinnas oluliselt suureneb. Rinnad võivad muutuda raskeks, kuumaks, valulikuks ja kõvaks. Võib esineda mõõdukas palavik (kuni 37,5 °C), mis tavaliselt möödub iseenesest.
Vaevused on väiksemad, kui imetada last tihti juba esimestel elupäevadel. Tavaliselt taanduvad vaevused umbes 7 päeva jooksul.
Kuidas piimapaisu vaevusi leevendada?
o Last tuleb imetada regulaarselt ja sageli.
o Tuleb jälgida, et imemisvõte oleks alati õige.
o Enne toitmist pisut piima rinnast välja lüpsta/sõõrutada, et turse taanduks ja lapsel oleks kergem rinda haarata. Tihti õnnestub see paremini sooja duši all või kasutades paikset sooja mähist.
o Toitmise vaheaegadel hoida rinna peal külmkapis hoitud puhast kapsa lehte või spetsiaalset geelikotti. Vahetada seda iga toidukorra järel.
o Kui rinnad jäävad valusaks ja kõvaks ka pärast imetamist, panna toitmise järel 15-20 minutiks rinna peale midagi külma.
Kuidas rinnapiima hulka suurendada?
Mida sagedamini laps imeb, seda kiiremini õpib organism tootma lapsele vajalikku piima hulka. lmetamine õnnestub paremini, kui anda endale ja lapsele aega õppimiseks.
Puhata koos lapsega. Hea on juba sünnitusmajas selgeks õppida lamades imetamine. Koos lapsega pikutades on kergem harjuda imetamisega nii öösel kui ka päeval. Öine imetamine suurendab piima hulka.
Süüa tasakaalustatud ja täisväärtuslikku toitu. Rinnapiima koostis ei olene otseselt ema toidust, kuid hea enesetunde tagamiseks tuleb süüa korrapäraselt ja täisväärtuslikult.
Selleks, et rinnapiima jätkuks, peab jooma vett vähemalt 1,5 liitrit ööpäevas.
Laktatsiooni soodustavad ka teatud toidud, nagu kaeratooted, teraviljatooted, lambalääts, rohelised salatilised, küüslauk, rasvane kala.
Kofeiini liigtarvitamine imetamise ajal vähendab rinnapiima hulka. 1,5 teelusikatäit kohvipulbrit oleks optimaalne kogus, millest valmistada päevane kohv imetamise ajal. Tasub ka meeles pidada, et teatud maitsetaimed, nagu piparmünt, petersell, meliss ja salvei (viimane just eriti), võivad rinnapiima hulka vähendada.
Käsitsi rinnapiima lüpsmine
Käsitsi rinnapiima lüpsmine on rinnapiima sõõrutamine rinnast sõrmede abil.
Käsitsi lüpsmine on oluline oskus selleks, et:
o vähendada piimapaisu vaevusi;
o esile kutsuda ja säilitada laktatsiooni, kui lapse seisund ei võimalda saavutada efektiivset imetamist;
o suurendada rindades rinnapiima kogust.
Kuidas seda teha:
o Esmalt pesta hoolikalt käed ja valida sobiv puhas anum, kuhu piima lüpsta.
o Leida enda jaoks mugav asend.
o Soovitatav on enne lüpsmist juua sooja jooki, panna soe ese rinnale, teha rinnale õrna massaaži ja silitada rinda nibu suunas piima paremaks väljumiseks rinnast.
o Käsitsi lüpsmiseks asetada pöial ja nimetissõrm umbes 3 cm nibust kaugemale rinnale nii, et käest moodustub C-tähe kuju ja nibu jääb sõrmede vahelise sirgjoone keskele.
Piima eritumine võib võtta aega mõned minutid, seega tuleb varuda kannatust. Mõne aja pärast muuta sõrmede asendit rinnal, tühjendamaks ka teisi piimajuhasid ning lüpsta piima ka teisest rinnast.
Rinnapiima säilitamine
Lüpstud rinnapiim tuleb säilitada puhtas ja kinnises nõus. Rinnapiima anum tuleks markeerida lüpsmise kuupäeva ja kellaajaga.
o Toatemperatuuril kuni +26 C säilib rinnapiim kuus kuni kaheksa tundi.
o Külmikus temperatuuril +4 C säilib rinnapiim kuni 72 tundi.
o Sügavkülmikus temperatuuril -18 C säilib rinnapiim vähemalt 3 kuud.
Äsja lüpstud kehasooja piima ei tohi segada külmkapist võetud külma piima ega sügavkülmast võetud piimaga, vaid tuleb enne jahutada eraldi nõus.
Rinnapiima ülessulatamine ja manustamine
Külmutatud piima sulatada toasoojusel värske külma vee vannis või tavalises külmkapis +4 kuni 8 kraadi juures. Tavaline aeg 100-200 ml piima sulamiseks on 2-3 tundi. Sulatatud rinnapiim tuleb ära tarvitada kahe tunni jooksul.
Mikrolaineahju ega pudeli soojendajat kasutada ei tohi, kuna soojus võib rinnapiimas jaotuda ebaühtlaselt.
Piim peab lapsele andmiseks olema kehatemperatuuri soojusega, kuid mitte enam kui 37 °C. Enne lapsele piima andmist tuleb kontrollida piima temperatuuri käeseljal või vedeliku termomeetriga.
