Dementsus - kas vanema ea paratamatus?

22.03.2019

Dementsus - kas vanema ea paratamatus?

Katrin Põld, Viljandi Haigla neuroloog, sisekliiniku ülemarst
 
Dementsus on sage probleem vanemaealistel inimestel. Dementsusest rägitakse vahel kui vananemise praratamatust kaasnähust, ometi ei ole dementsus sugugi sama, mis normaalne vananemine. Dementsus on raske, süveneva kuluga ja eamasti ravimatu haigus.
 
Dementsusega inimene lakkab varem või hiljem olemast tema ise - lisaks mäluhäiretele võivad dementsusseisundiga kaasneda kalduvus ekselda ja eksida, kahtlustav, kiuslik käitumine, meeleolu- ja uneprobleemid, hõikumine, kõnehäired, sihitud tegevused. Hetkel on maailmas hinnanguliselt 40-50 miljonit dementset isikut ning aastaks 2050 võib see arv kolmekordistuda. Kõige sagedasem dementsuse põhjus on Alzheimeri tõbi.

Teisteks dementsuse põhjusteks on aju-veresoonkonna haigused, läbipõetud insult, Parkinsoni tõbi, kroonilised nakkushaigused ja teised kaasuvad ja läbi põetud haigused (nt kilpnäärme alatalitlus, ajutrauma või mürgistus). 
 
Dementsuse kujunemise aluseks on närvirakkude ja närvijätkete kahjustus ja häving. See viib lõpuks ajukärbumiseni, mis on sedatatav aju-uuringutega nagu nt kompuutertomograafia. Tüüpilisel juhul arevenad muutused ajus nii aeglaselt, et seda on raske märgata nii inimesel endal kui tema lähedastel. Sageli peetakse eaka sugulase muutunud käitumist ka lihtsalt veidruseks või meeleolulanguseks ega pöörduta õigeagselt arstile.
 
Dementsuse kahtluse korral on aga õigeaegne arstiabi väga oluline, sest arst saab vestluse, uuringute ja analüüsidega välistada dementsust meenutavad, kuid ravitavad haigused nagu põletikud, toitainete puudus, kasvajad jms. Alustada tuleks perearstist, aga võib abi saada ka psühhiaatrilt või paluda suunamist neuroloogile. Dementsust saab kindlalt diagnoosida, kui vaimsete võimete languse ravitavad põhjused on välistatud ja kui sümptomid on kestnud vähemalt 6 kuud. 
 
Tõeline dementsus ei ole kahjuks kaasaegse meditsiini vahenditega ravitav. Paljude dementsuse vormide taga on aga ka puudulikult ravitud kaasuvad haigused ja ebatervislik eluviis. Vaimsete võimete languses mängvad kindlasti rolli ka geneetilised tegurid ning keskkond.
 
Dementsuse kujunemist soodustavateks teguriteks on vanem iga, ravimata kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvumine, depressioon, väheaktiivne eluviis ja suitsetamine. Nende tegurite mõjutamisega keskeas on võimalik dementsuse teket kas vältida või selle algust edasi lükata. Dementsusele võib eelneda nn kerge vaimsete võimete langus, mille puhul saab kasutada nii vaimu kui keha treenivaid võtteid, et selle süvenemist mõnevõrra peatada.
 
Dementsuse varajane avastamine on oluline haigele ja tema perekonnale ka seetõttu, et varases dementsuse faasis suudab inimene veel teha iseseisvaid otsuseid, mis puudutavad tema elukorraldust ja ravi. Dementsuse algstaadiumis haige ei pruugi olla automaatselt teo- ega töövõimetu, küll aga võib dementsuse diagnoosi korral tekkida piiranguid mootorsõiduki juhtimise ja tulirelva loa saamisel. 
 
Kaugele arenenud dementsusseisundga inimesed vajavad ööpäevaringset abi ja hooldust, mis muutub omastele väga koormavaks. Mõnikord on vajalik dementse inimese hooldusasutusse suunamine. Haige ümbruskond tuleks igal juhul kohandada tema võimetele ja vajadustele vastavaks ning ennekõike mõelda ohutusele (gaasi- ja elektripliidid välja lülitada, terariistad ja tikud peita jms).
 
Tuleb silmas pidada, et dementsuse all kannatav inimene ei pruugi tähele panna ega väljendada oma esmavajadusi nagu tualetis käimine, söömine, pesemine. Samuti ei saa dementsusega inimese hooleks jätta tema tavapäraste koduste ravimite võtmise kohustust. Täielik tegevusetus ning üksinda toas istumine ei ole aga dementsusega isikule parim lahendus, kuigi soov dementse eest kõik esemed ära koristada on mõistetav. Pigem võib jõukohane ja meeldiv tegevus dementsusega haiget rahustada ja ennetada rahutust ning agressiivsust. Vaimsete võimete langusega inimest peaks kaasama perekondlikesse ja seltskondlikesse tegevustesse nii palju kui võimalik. Kõigile dementsusega inimeste lähedastele on aga põhisoovituseks hoolitseda ennekõike enda tervise ja heaolu eest.
 
Lisa: 2018. aastal loodi Sotsiaalministeeriumi hanke toel Dementsuse Kompetentsikeskus (DKK), kuhu kuuluvad Viljandi Haigla, MTÜ Elu Dementsusega, EELK Diakooniahaigla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. DKK eesmärgiks on parandada dementsusega isikute ja nende lähedaste elukvaliteeti ning üldsuse ja dementsusega tegelevate spetsialistide teadlikkust dementsusest.

Tegutseb dementsuse infoliin lähedastele ja spetsialistidele. Infoliini number on 644 6440. Regulaarselt toimuvad vastavasisulised seminarid, nn mälukohvikud, lähedastele mõeldud tugigrupid. Rohkem infot http://eludementsusega.ee

Täna , 22. märtsil toimub ka seminar “Dementsusega inimese toetamine” Viljandi Linnagaleriis  (Tallinna 11/1, Viljandi Linnaraamatukogu III korruse saalis).
Seminar  on mõeldud omavalitsuse esindajatele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, erinevate ühingute esindajatele, teenuse osutajatele ja omastehooldajatele. Üritus on tasuta!