Lapsega kodus

Beebile koju

o mähkmed, esialgu nr. 2
o beebile riided
o beebile voodi
o rinnapiim või vajadusel piimasegu nr 1 - toita iga 3 tunni järel (vähemalt 8 korda ööpäevas)
o vatipadjad silmade puhastamiseks
o vatipulgad naba puhastamiseks
o vann lapsele
o vannitermomeeter
 
Apteegist
o vitamiin D3 400 TÜ
o saialilletinktuur naba puhastamiseks
o gaasirohi (espumisan, sab simplex, cuplaton, rela drops, infacol jne. valik on lai)
o palaviku alandaja (paratsetamool 80 mg rektaalküünal)
o kraadiklaas
o küünekäärid
o ninaaspiraator nohu korral sekreedi aspireerimiseks (nt. Rhinomer)

Seedimine
Rinnalapsed kakavad väga erineva sagedusega, esimesel elukuul peaks laps kakama vähemalt üks kord ööpäevas.
Rinnapiimatoidul olev normaalselt kaalus juurde võttev laps ei vaja esimesel kuuel elukuul lisasööki ega -jooki. Kui aga on vajalik kasvamise tagamiseks toita oma last kombineeritult ehk korraga nii rinnast kui toiduseguga, siis soovitame samuti toita oma last vähemalt 8 korda ööpäevas 30-45 minuti jooksul ning pidada nõu ka meie imetamisnõustajaga.

Silmade hooldus
Silmade hoolduse eesmärk on hoida silmade piirkond puhtana ning toetada kaasasündinud pisarate äravooluteede sulguse avanemist masseeriva silmade puhastustehnika abil. Enamasti avaneb pisarateede kaasasündinud sulgus 3. elunädala jooksul. Pisarateede kaasasündinud sulgus võib väljenduda silma vesisusena ning rähmamisena.
 
Silmade hooldust soovitame teha vähemalt kaks korda ööpäevas, näiteks hommikuti ja õhtuti. Selleks tuleb korralikult niisutada tavalise puhta veega või apteegist ostetud füsioloogilise lahusega (puhas vesi võib olla ka kodus enne keedetud toatemperatuurile jahutatud vesi) silmade puhastamiseks mõeldud puhastuslapid. Mõlema silma jaoks tuleb kasutada eraldi niisutatud puhast lapikest.
 
NB! Eelistada tuleks apteegis müüdavaid kosmeetilisi puhastuslapikesi, mis ei aja ebemeid ning vältida tuleb sama niisutatud puhastuslapiga silma puhastamist mitu korda. Alustada tuleb silmade hooldust alati puhtamast silmast. Puhastada lapse silmad suunaga silma välisnurgast silma sisenurka. Kui on vaja uuesti sama silma puhastada, tuleb võtta uus niisutatud lapike. Silma rähmamise korral puhastada seda silma viimasena ning selle silma puhastamisel võib vajutada oma sõrmeotsaga ninajuure piirkonda pisarakotile. Kui silm (või mõlemad silmad) eritab kollast eritist, siis puhastada sagedamini, näiteks iga kord, kui on silmas eritist.

Naba hooldus
Nabakönt kuivab ja irdub 3.-45. elupäeva jooksul, sagedamini 8.-14. päeval. Normaalne nabaümbrus on kuiv ja punetuseta. Enne naba puhastamist pesta hoolikalt käed.
Puhastada naba keedetud ja jahutatud veega, saialilletinktuuri või füsioloogilise lahusega.
Oluline on puhastada nabaköndi servadest, naha ja nabaköndi vahelt, tõmmates nabakönti nabakummist või nabaklambrist õrnalt väljapoole.
Nabaköndi liigutamine ei ole lapsele valulik. Seda võib teha paar korda päevas ning lisaks ka pärast vannitamist.
Ühekordseid mähkmeid kasutades tuleb püüda nabakönt mähkmest välja jätta. Nabaköndi irdumise eel võib veresoontest tulla natuke verd.
Pärast nabaköndi irdumist tuleb nabahaavandit puhastada 2-4 korda päevas umbes ühe nädala jooksul kuni selle lõpliku paranemiseni.
! Kui nabaköndi ümbrus punetab, on põletikuline protsess levinud nahaalusesse koesse ning tegu on nabapõletikuga. Sellisel juhul tuleb pöörduda oma perearsti poole.
 
Lapse hooldustoiminguid soovitame teha mähkmevahetuse ajal enne rinnaga toitmist.
 
Kehatemperatuur
Üsa sees ümbritseb loodet 37 °C lootevesi. Loote temperatuur on üsasiseselt tavaliselt 0,5 kraadi soojem kui ema kehatemperatuur. Kui emal on sünnituse ajal palavik, tõuseb lapse kehatemperatuur samuti.
 
Pärast sündi oleneb vastsündinu kehatemperatuur teda ümbritseva keskkonna temperatuurist. Lapse normaalne kehatemperatuur on 36,5-37,3 °C. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on lapse jaoks mugav, siis laps ei higista ega ole külma tõttu rahutu.
Ümbritseva keskkonna mugav temperatuur on igal lapsel erinev ning esimestel elunädalatel see muutub.
Hüpotermia ehk alajahtumine on seisund, kui kehatemperatuur on madalam kui 35 °C. Sagedamini ei suuda kehatemperatuuri hoida enneaegsed ja/või alakaalulised vastsündinud.
Hüpertermia diagnoositakse juhul, kui nahatemperatuur on üle 38 °C. Kui tegemist ei ole haigusseisundiga (nt sepsis, ajukahjustus), siis on temperatuuri tõusu kõige sagedasemaks põhjuseks liiga soe väliskeskkond (rinnaga toitmine, palju riideid jne).

Vannitamine
Last võib vannitada samal päeval pärast sünnitusmajast koju jõudmist, välja arvatud juhul, kui last samal päeval vaktsineeriti. Pigem võiks lapsel lasta esimesel päeval lihtsalt kodukeskonnaga harjuda ja vannitada soovi korral järgmisel päeval. Vannivesi peaks olema 37 °C soe ning vannitoa temperatuur vähemalt 25 °C.
Vannitamiseks sobib tavaline kraanivesi, veele midagi lisama ei pea. Vannitada võib iga päev, kuid lasteseepi soovitame kasutada vaid kord nädalas, muidu kuivab lapse nahk üleliia.
Vannitamise ajal võib naba märjaks saada. Vannitada võib igal ajal, ainult mitte enne õueminekut. Õhtune vann toob tavaliselt lapsele hea une, kuid mitte alati, kuna lapsed on erinevad.
Võimaluse korral tuleks last vannitada iga kord ühel ja samal kellaajal rutiini soodustamise eesmärgil. Peale vanni kuivatada hoolega kõik voldivahed, ka kõrvatagused. Kui lapse nahk on kuiv, võib nahale määrida lapsele sobilikku ihupiima või niisutavat lastekreemi. Pärast vanni panna lapsele müts pähe seniks, kuni pea on kuivanud.
 
D-vitamiin
Alates 5. elupäevast tuleks lapsele anda D-vitamiini 1 kord ööpäevas suu kaudu 400 toimeühikut (TÜ) õlilahust.
Preparaadi infolehelt saab teada, mitu tilka tuleb ööpäevas manustada. Apteegis on D-vitamiini õlilahus müügil ilma retseptita. D-vitamiini andmist soovitame jätkata ka teisel eluaastal. Vajadusel küsi apteekrilt üle, mitu tilka antud preparaati tuleb anda, kuna preparaadid on erinevad, enamasti on valikus kas 1 või 5 tilka.

Õues viibimine
Esimese õueskäigu aeg oleneb sellest, millal laps sündis. Suvel võib välja minna juba mõnepäevase lapsega, kevadel-sügisel umbes nädalase, talvel 10 päeva vanuse lapsega.
Talvel võiks last külma õhuga harjutada riietatult paar päeva lahtise akna all.
Esimest korda soovitame talvel minna õue siis, kui välistemperatuur ei ole langenud alla -10°C. Üle -15 °C pakasega last õue ei viida.
Lapsel on riideid parasjagu, kui kaelavoldi vahe on soe. Vastsündinud lastel puudub adekvaatne termoregulatsioon.
Hea tavana võib mõelda lapse riietamisele nii: suvisel soojal ajal üks kiht vähem riideid, kui endale selga paneks ja talvlisel külmal ajal üks kiht rohkem, kui endale selga paneks.
 
Sünnitusjärgne koduvisiit
Viljandi Haigla ämmaemandatel on võimalus pakkuda esimesel sünnitusjärgsel kuul peredele koduvisiiti, veendumaks, et teie ja teie beebiga on kõik hästi.
Ämmaemand saab kodukülastust teha, kuni lapse 28 elupäeva täitumiseni.
Külastusi võib vajadusel olla rohkem, kui üks. Kahjuks ei jõua me kõikide peredeni, kuna piiriks on pandud keskusest 20 kilomeetri raadius.
Seetõttu jäävad paraku kaugemad kodud tihti peale külastamata ja nendele peredele soovitame probleemide kerkimisel pöörduda oma perearsti poole. Loomulikult oleme proovinud aeg-ajalt leida lahendusi ja võimalusi ka kaugemal elavatele peredele. 
 
Enamasti toimub esmane külastus esimese 2 nädala jooksul sünnist - vastavalt beebi ja ema seisundile. Ämmaemand ei tule kunagi etteteatamata ukse taha. Tavaliselt küsitakse juba sünnitusmajas vanemate nõusolekut ja soovi külastuseks ja selgitatakse välja täpne aadress ja telefoni number. Koju tulev ämmaemand võtab perega eelnevalt telefoni teel ühendust ja lepib kokku kuupäeva ja kellaaja, millal peret külastada.
 
Koduvisiidi käigus vaadatakse üle nii lapse, kui ema seisund. Kaalutakse beebi, vajadusel kontrollitakse lapse bilirubiini näitu, vaadatakse üle lapse naba ja silmade ning naha seisukord. Vesteldakse imetamisest ja imetamisel tekkinud probleemidest. Vastatakse perel tekkinud küsimustele. Kui on laps sündinud keisrilõiketeel, kontrollitakse üle ema keisrihaav,  samuti kontrollitakse emakapõhja kõrgust. Vaadatakse üle rindade seisukorrad.
Räägitakse edaspidistest rasestumisvastaste vahendite võimalustest. Enamasti kestab üks visiit üks tund. Vajadusel tehakse, kas pere soovil või ämmaemanda leiu tõttu korduv külastus või külastused.