Sihtasutus Viljandi Haigla asutamine

Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse 20.12.2001 korraldusega nr 850-k eesmärgiga oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemelise tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides.

Asutamisotsusega anti loodavale sihtasutusele üle Sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala Psühhiaatriahaiglale ja Viljandi Maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi Maakonnahaiglale kuuluv vara, õigused ja kohustused. Alates 15. märtsist 2002 töötab SA Viljandi Haigla ühtse tervishoiuasutusena.

Ajaloost

Haigus on kirbu suurune, aga härja raskune /Eesti vanasõna/

Arhiivi allikate andmetel avati 1827. aasta jaanuaris Viljandi Linna Kaitseväe Haigla Valitsusele alluv linnahaigla, mis kandis nime “Das Fellinische Stadt-MilitärKrankenhaus”. Haiglaga seotud tähtsamad küsimused ja määravad korraldused kinnitas oma allkirjaga bürgermeister. Soldatite ja riigiteenijate haiglakulud, 50-83 kopikat voodipäev, maksis kinni Liivimaa Hoolekande Kolleegium. Mitmevoodiline haigla avamisel oli, ei ole täpselt teada, kuid 1850. aastal oli seal 20 voodikohta. Esimene haiglahoone olevat asunud praeguse staadioni vahetus läheduses ja olnud väga väike.

1857. aastal otsustati ehitada uus haiglahoone. Ehitamine kestis 1859-1864. Nimetatud hoone asub Väike tn 6 ja teenindas haigeid kogu Eesti Vabariigi kestel ning Nõukogude võimu aastatel.

29. juulist 1846.a. määrati Viljandi linnaarstiks dr med Eduard Meyer, maakonnaarstideks olid Carlblom, von Rücken ja Strömberg.

Esimeseks Viljandi kaitseväe haigla arstiks oli dr Lang, teiseks Treuhardt, kolmandaks A. Schwartz ja neljandaks E. Järnat, keda mõned autorid nimetavad Gernhardtiks. Tema oli haigla ordinaatoriks 1894–1914 ja haigla juhatajaks 1914-1922. Seejärel määrati haigla juhiks dr med Mats Nõges. Haiglas oli kolm osakonda: sise- ja nakkusosakond, haavaosakond ning sünnitus-günekoloogiaosakond. Haiglas töötasid veel B. Tomson, J. Prisko, Rosenfeld, Sellheim ja Rulli.

Teise maailmasõja aegset tööd dr Mats Nõgese uurimus “Märkmeid Viljandi linna haiglaminevikust ja tema arenguteelt” ei käsita. Dr M. Nõgese sõnul oli esimene tegelik kirurg Viljandi linnas dr Järnat, kes tegi amputatsioone, intsisioone, eemaldas ussjätkeid ning tegi kipssidemeid. Järnat allus Linnahaigla Valitsusele, aruandeid ta kirjutama ei pidanud.