Viljandi gümnaasiumis algab Viljandi haigla loengukursus „Aken tervishoidu“

11.10.2023

Sel sügisel alustab Viljandi gümnaasiumis juba viiendat korda Viljandi haigla loengukursus „Aken tervishoidu“. Tegemist on valikainega, mis annab gümnasistidele võimaluse end tervishoiuteemadega kurssi viia ning saada praktilisi nõuandeid igapäevaeluks.

Kursuse kavas on 13 loengut, avaloeng toimub juba sel neljapäeval, 12. oktoobril. Loenguid viivad läbi Viljandi haigla erinevate valdkondade spetsialistid. Kursuse jooksul tutvustatakse osalistele tervishoiukorralduse ning -info eripärasid, õdede ja ämmaemandate tööd, kroonilisi haigusi, aga jagatakse ka praktilisi näpunäiteid igapäevasest esmaabist, pereplaneerimisest, vaimse tervise teemadest, sellest, kuidas elada tervena ning võimalikust koostööst erinevate osapoolte vahel. Kursus lõpeb kohvik-kohtumisega Viljandi haiglas, kus gümnasistid saavad kohtuda erialaspetsialistidega.

Valikaine koordinaator, Viljandi haigla koolitusjuht Signe Susi ütles, et selle kursuse eesmärk on äratada ja hoida õpilaste huvi tervishoiu vastu. „Tahame anda gümnasistidele teadmise sellest, kuidas tervishoiusüsteem üldse toimib ning kuidas selles orienteeruda. Samuti jagada praktilisi näpunäiteid, kuidas enda tervist hoida ja ennast aidata, aga kuidas olla vajadusel ka teistele toeks ja abiks,“ lausus ta, „Meil on rõõm, et oleme varasematel aastatel eesmärgi täitnud. Nii mitmete kursuse läbinud õpilastega oleme ka Viljandi haiglas uuesti kohtunud. Seda tänu sellele, et nad on suundunud edasi õppima tervishoiu- ja sellega seotud erialadele.“

Viljandi gümnaasiumi õppenõustaja Raili Toikka-Tamm sõnas, et see valikaine toetab gümnasistide terviseteadlike valikute tegemist. „Viljandi gümnaasium on väga tänulik Viljandi haiglale suurepärase koostöö eest. Kursus"Aken tervishoidu" annab meie õpilastele parima võimaluse saada otse haigla erineva eriala tippspetsialistidelt teavet, kuidas tänapäevane meditsiin toimib, mis on selle rõõmud ja mured. Aastate jooksul on muutunud kursus järjest praktilisemaks, sellelgi aastal on rohkem loenguid ja kohtumisi haigla ruumides. Kursus pakub meditsiinist huvitatud õpilastele lisainfot oma karjäärivalikute tegemisel ja aitab lõppotsuse tegemisel,“ ütles ta.

Sel aastal on kursusele registreerunud 14 õpilast. 

Foto (Triinu Rõigas): Eelmise aasta loeng, kus Viljandi haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee tutvustas gümnasistidele tervishoiualase info eripära.

Vaimse tervise päeval külastasid psühhiaatrikliinikut tegevusterapeutide eriala esimese kursuse tudengid

10.10.2023

Täna, 10. oktoobril tähistatakse ülemaailmset vaimse tervise päev. Selle eesmärk on suurendada teadlikkust vaimse tervise olulisusest ja julgustada inimesi otsima abi ja tuge vaimse tervise probleemide korral.

Vaimse tervise päeval olid Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus külas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusterapeutide eriala esimese kursuse tudengid.

Külaskäigu eesmärk oli tutvuda psühhiaatriakliiniku erinevate osakondade ja tegevustega. Erilist tähelepanu pöörati sundravi osakonnale, sealhulgas akuut- ja subakuutosakonnale.

Tudengid said Jämejala vaimse tervise külas veedetud päeva jooksul ülevaate ka ravi toetavatest teenustest ning kohapeal pakutavatest tegevustest, milles patsiendid osaleda saavad. Samuti tutvustas meie tegevusterapeut Meelike Poplavski tudengitele tegevusterapeudi rolli sundravi osakonnas ning viis läbi ka praktilisi ülesandeid, mida seejärel ühiselt analüüsiti.

Ravi toetavate teenuste koordinaatori Liis Peedoski sõnul oli päev edukas ja tudengitele väga vajalik. „Päeva alguses küsisime tudengitelt, milline on nende esmamulje psühhiaatriakliinikust. Tunti veidi hirmu, kuid see asendus päeva keskpaigaks positiivsema hoiakuga. Arvamus muutus aga oluliselt päeva lõpuks. Tudengid väljendasid tagasisideringis veelgi kindlamalt oma pühendumust ja veendumust valitud eriala suhtes. Mitmed tudengid tundsid huvi ka võimaluse vastu tulevikus just Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus töötada,“ ütles ta.

 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: jurist Ulvi Vinter

06.10.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla jurist Ulvi Vinter. Ulvi on kogu oma teadaoleva elu veetnud lemmikloomade keskel ning tegeleb nüüd, kui oma lapsed suureks on kasvanud, koeraspordiga. Ulvil on endal kodus 2 koera – Berni Alpi karjakoera, keda ta koolitab ja lisaks 3 Pärsia kassi. Lisaks sellele õpetab ta koertekoolis ka teiste lemmikuid.

Treeningud viib ta läbi nii kodus, looduses, näiteks metsas, mere ääres, kui ka koertekoolides treeningplatsidel ja hallides. Ulvi osaleb koertekool „Lemmik“ mh trikikoerte ja Koertekool Yacheeroos kuulekuse jätkugrupi töös. Samuti on ta proovinud jäljekoolitust, inimeste otsinguid, rallikuulekust ning teinud koertega eraldi näitusetrenne.

„Olen oma lapsepõlve veetnud erinevate loomade keskel ning vedasin ka koju igasuguseid tegelasi. Näiteks kasvatasin lambi all koledat paksu tõuku, millest koorus hiljem liblikas ning päästsin põldhiiri tehes neile pesa oma karvamüstsi sisse riidekappi ja kui ema selle avastas, siis ootas ees pragamine“ rääkis Ulvi põnevaid seiku sellest, kuidas loomaarmastus temani jõudis.

Oma esimese koera ostis Ulvi aga venna rahade eest. „Ta sai kutsekoolis oma esimese tasu, 30 rubla, ning selle eest ostsin tema teadmata naabertänavalt Bolonka kutsika. Raha andsin muidugi osade kaupa hiljem vennale tagasi,“ rääkis ta, „Ma olen kõigi oma koertega käinud koertekoolis, kus nad said oma esimesed kuulekuse õpetused. Tõsisem koerte koolitamine tuli aga siis, kui minu ellu tuli praegu 7-aastaseks saav Berni Alpi karjakoer Astoria. Koerte koolitamist olen õppinud iseseivalt käies koertekoolis oma lemmikutega ning lugedes raamatuid ja vaadates internetist videoid,“ ütles Ulvi.

Ulvit paelub koertega tegelemise juures vastandlikkus igapäevatööga. „Juriidika on keeruliste tihedate tekstidega ja väga mahukas ning tulemust näeb mõnikord alles aastate pärast, samuti ei tea tulemust kunagi ette. Koertega tegelemine on aga rahustav ning loom näitab sulle rõõmuga, mis on tingimusteta armastus. Koeraspordi puhul näed ka esimesi tulemusi kiiremini ja see on tunnetuslik tegevus, mida juristitöö ei ole,“ selgitas ta, „ Mõlema puhul on aga oluline kannatus, ükski saavutus ei pruugi tulla kohe ja kergelt.“

Ulvile on antud ka ilus soovitus eluks: „Ära tee kunagi teisel seda, mida ei soovi, et sulle tehakse ja ära käitu kunagi nii nagu sa ei taha, et sinuga käitutakse. Koer ei hammusta mind kunagi aga inimene küll,“ ütles ta.

Lisaks koeraspordile meeldib Ulvile ka aiandus ja vana mööbli restaureerimine, mis on samuti tema sõnul rahustavad tegevused. Samuti läheb talle alati hinge, kui mõni loom on sattunud õnnetusse olukorda, kui tal pole peremeest. „Varjupaikades ja erinevates hoiukodudes on palju loomi ning ma olen üritanud neid aidata, tehes rahalise annetuse, viises neile toitu või vajalikke asju. Minu tütar tegutseb ka oma elukohas Hispaanias vabatahtlikuna sealses varjupaigas ning me teeme koostööd koertele kodu leidmisel. Julgustan inimesi loomi aitama ja neile turvalist kodu pakkuma!“ kutsus Ulvi inimesi üles.

 

Septembri lõpus võõrustas psühhiaatriakliinik külalisi ning väisas konverentse

06.10.2023

Septembrikuu viimastel nädalate oli psühhiaatrikliiniku meeskond kahel välislähetustel ning võõrustas kohapeal ka olulisi külalisi.

Kogukonnateenuste ülesehitamise teemaline konverents Belgias

20. - 22. septembril osales Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku meeskond kogukonna vaimse tervise teenuste ülesehitamise teemalisel konverentsil „6th Conference on Assertive Outreach (EAOF 2023)“. Konverentsil tutvustati erinevate riikide kogukonnateenuste ülesehitamise uuenduslikke näiteid, sh koostööd meditsiini-/psühhiaatriliste ja sotsiaalteenuste vahel. Konverentsi fookuses olid ka toetava kogukonnapõhise ravisekkumise mudelid ACT ja FACT. Selle raames tutvustati uuringuid ning kliinilist ja praktilist kogemust nende mudelite rakendamisel. Seda eesmärgiga omandada teadmisi ACT/FACT mudelitest ja neid rakendavate meeskondade tööst. Nimetatud mudeleid on planeeritud hakata kohandama esmakordselt Eesti oludele Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas pilootprojektina JA ImpleMENTAL projekti raames.

Kohapeal oli meie meeskonnal võimalus tutvuda ka Belgias, Antwerpenis vaimse tervise abi süsteemidega ja külastada äsja valminud ZNA Cadix haiglat, selle psühhiaatriaosakonda ning tutvuda kohaliku mobiilse meeskonna töökorraldusega.

Lisaks kohtuti ka professor Hanne Clauseniga, kes on Norras Lørenskog ülikooli professor ning kellega koostöös planeeritakse õppevisiiti Norrasse, tutvumaks eelpool mainitud ACT ja FACT mobiilsete meeskondade töökorraldusega kohapeal.

Konverentsil osalesid psühhiaatriakliiniku ravi toetavate teenuste juht Aneth Tuurmaa, psühhiaatriakliiniku õendusjuht Ilja Tretjakov, sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm, psühholoog Margus Veem, õendusjuht Saima Hinno ja psühhiaater Piret Taal.

Konverentsi külastati projekti “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine” raames, mida toetavad Norra toetuste 2014-2021  programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, Sotsiaalministeerium ja SA Viljandi Haigla.

Fotol vasakult: ravi toetavate teenuste juht Aneth Tuurmaa, õendusjuht Saima Hinno, Lørenskog ülikooli professor Hanne Clausen, sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm, psühhiaater Piret Taal, psühhiaatriakliiniku õendusjuht Ilja Tretjakov ja psühholoog Margus Veem.

 

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetuste programmi juhtkomisjoni külastus psühhiaatriakliinikusse

Sama projekti raames külastas 29. septembril psühhiaatriakliinikut Euroopa Majaduspiirkonna ja Norra toetuste programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ juhtkomisjon. Kohtumise eesmärk oli tutvuda projekti meeskonnaga. See sundravi osakonna projekt “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine” on kestnud pea kolm aastat.

Külalisi oli Sotsiaalministeeriumist, Norra saatkonnast, Justiitsministeeriumist, Norra Rahvatervise Instituudist, Norra tervishoiu direktoraadist, Riigi Tugiteenuste Keskusest ja mujalt. 

Kohapeal tutvustas meie meeskond Viljandi haiglat ja psühhiaatriakliinikut ning räägiti Norra projekti eesmärkidest, tegevustest ja saavutustest. Lisaks tutvustati külalistele ka uusimat vaimse tervise mobiilset teenust.

Kuna kohtumise aeg langes kokku Jämejala festivali viimase päevaga, siis oli kohtumise lõpetuseks võimalus meie külalistel osa saada ka Jämejala ajalooteemalisest ekskursioonist, sõites rongiga ümber kauni Jämejala vaimse tervise küla pargi.

Kohapeal esindasid projekti Viljandi haigla poolt sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm, jurist Ulvi Vinter, koolitusjuht Signe Susi, õendusjuht Saima Hinno ja psühhiaatriakliiniku õendusjuht Ilja Tretjakov.

 

JA ImpleMENTAL aastakonverents Murcias

Euroopa ühistegevuse JA ImpleMENTAL Eesti tiim osales 25. - 27.septembril Hispaanias, Murcias ühistegevuse aastakonverentsil ja tutvustas Eestis projekti raames tehtut. JA ImpleMENTAL projekt keskendub kahe parima tavapraktika ülekandmisele ja pilootrakendamisele vaimse tervise valdkonnas. Üheks neist on "Vaimse tervise reform Belgias", mille raames arendatakse Eestis vaimse tervise mobiilset teenust. Teiseks on Austria parim tavapraktika enesetappude ennetamisel "SUPRA", mille raames töötatakse välja enesetappude ennetamise tegevuskava 2024. aasta lõpuks.

Kolmeliikmelise tiimi peale tehti kokku 3 suulist ettekannet, 2 posterettekannet,  2 sõnavõttu paneelis ning viid läbi üks töötuba.

Suurt huvi tekitas Viljandi haigla mobiilne vaimse tervise kabinet (vt tutvustavat videot SIIT). Samuti pälvisid huvi meie plaanid suitsiidiennetuse arendamisel, sh Papageno auhind vastutustundlikult suitsiiditeemat kajastanud ajakirjanikule, koolitused abiliinide töötajatele jpm.

Teiste riikide ettekannetest noppis meie meeskond üles Hispaania kogemused tervishoiu ja sotsiaalsektori koostööst vaimse tervise probleemidega inimeste toetamisel ning mitme riigi head kogemused psüühikahäirega inimeste kaasamisel stigmaga võitlemisse ja patsientide toetamisse. Oma plaane vaimse tervise arendamisel tutvustasid ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Euroopa Komisjon ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). 

Eestit esindasid Zrinka Laido ja Triinu Täht Sotsiaalministeeriumist ja ravi toetavate teenuste juht Aneth Tuurmaa Viljandi haigla psühhiaatriakliinikust.

Rohkem saab üritusest lugeda siit: News – JA ImpleMENTAL (ja-implemental.eu).

Fotol vasakult Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnast Triinu Täht, Viljandi haigla psühhiaatriakliinikust Aneth Tuurmaa ja Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnas Zrinka Laido. 

Jämejala festivali kokkuvõte

04.10.2023

Eelmisel nädalal toimus Jämejala festival, mis oli suunatud kohaliku kogukonna ehk vaimse tervise külas elavate või viibivate patsientide ja klientide ning Viljandi haigla töötajate ühendamisele.

Festivalinädal möödus tavapärasest erineva rütmiga. Iga päev oli täis elevust ja põnevust ning pakkus nädalaks korraldajatele ka paraja koguse pinget. „Õnneks olime juba kevadel tellinud ilmataadilt terveks festivalinädalaks suvisemad ilmad, seega võib sel nädalal oodata rohkem vihma - selline oli meie kokkulepe,“ ütles naljatledes festivali peakorraldaja Liis Peedosk.

Jämejala festivali eesmärk on luua ühtsustunnet ning edendada koostööd kogukonnaliikmete vahel. Liis Peedoski sõnul on festival aga pigem sümbol kogukondliku ühistegevuse arendamiseks ja tugevdamiseks. "Kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda ühendavad näiteks ajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, ühesugused väärtused ja eluviis. Jämejala vaimse tervise küla kogukonda, meie patsiente, kliente ja töötajaid, ühendab toimetamine ühisel territooriumil, aga ka üks väga oluline märksõna, nimelt vaimne tervis. Meie ühistegevuste, sealhulga festivali korraldamise eesmärk on toetada inimeste heaolu ning jätkusuutlikult arendada kogukonda,“ selgitas ta.

Jämejala festivali nädal juhatas aga sisse ka oktoobri kui vaimsele tervise pühendatud kuu. Selle aasta vaimse tervise kuul keskendutaksegi just vaimset heaolu toetavate kogukondade loomisele. Tänavuse vaimse tervise kuu pealkiri on "OLEN SULLE OLEMAS". „See kolmesõnaline lause on oluline võti, kuidas inimesed saavad omavahel ühineda ja koos kasvatada tugevat kogukonda,“ rääkis Peedosk.

Jämejala festival kestis 25. septembrist 29. septembrini. Nädal oli täis erinevaid üritusi, töötubasid, üllatusi ja toredaid ettevõtmisi, millest oli võimalik Viljandi haigla patsientidel, klientidel ja töötajatel ühiselt osa võtta.

Esmaspäeval, 25. septembril toimus lipuparaad ja orienteerumismäng. Lipuparaadile kogunes ligi 70 osakondade esindajat, kes hoidsid oma osakonna lippu kõrgel ning võtsid vastu pidulikud avakõned. Paraadiga avasime sündmusterohke nädala. Orienteerumismäng kutsus kokku ligi 30 matkaselli, kes otsisid kaardilt Jämejala territooriumile peidetud lahendustähti. Meeskonnad pidid lahendustähe kätte saamiseks enne läbi viima ülesanded.

Teisipäeval, 26. septembril mängiti Jämejala mängu ning vaadati kinoõhtul filmi. Jämejala mäng oli ETV telesaatemängu "Eesti mängu" põhjal koostatud mälumäng. Mängunuppudeks olid eelnevalt meisterdatud hiigelsuuruses maskotid, kes esindasid mängulaual osakonda. Mälumängus osalesid 6 osakonda ning ligi 50 pealtvaatajat oli kogunenud toetama ja mängijatele kaasa elama.

Kinoõhtuks kogunes kultuurimajja ligi 100 filmisõpra, kes said enne saali sisenemist luugist konkursi võitja kujundusega kinopileti ning ühiselt vaadata ära suvise eesti filmi "Suvitajad". Patsientide ja klientide tagasiside põhjal oli see nagu päris kino!

Kolmapäeval, 27. septembril toimus võileivatordi konkurss. Kokakunstipäeva eel said etteregistreerunud meeskonnad valmis kokata võileivatordid ning enne võistlust saatsid nad need žüriile hindamiseks. Žüriil oli tarvis maitsta 15 võileivatorti ning teha rasked otsused, kes tänavu rändkarikad endale saavad. Torte hinnati eraldi töötajate ja patsientide/klientide kategoorias. Pärast autasustamist toimus piknik, kus osales ligi 70 külastajat.

Neljapäeval, 28. septembril toimusid liikumispäeva võistlused ja kõndimisvõistlus. Päeva esimeses osas oli võimalik panna ennast ja oma meeskonda proovile mitmes põnevas võistlusmängus. Võistlusmängule tulid end proovile panema ligi 40 osavõtjat, kellest 10 võistlejat saavutasid auhinnalised kohad. Kõndimisvõistlusega alustati aga uut traditsioon, kus selgitati välja 2 km (ehk kolme Jämejala pargi ringi) kiiremad kõndijad. Esimesel Jämejala pargi kõndimisvõistlusel osales 34 julget sportlast, selhulgas ka ratastooliga raja läbijad. Spordisündmusel jagati välja 11 Jämejala festivali kujundusega medalit. Järgmisel aastal ootavad korraldajad rajale veel julgeid tervisespordi harrastajaid!

Reedel, 29. septembri hommikul alustati rongiga lõbusõitu Jämejala pargis, kaasas oli ka giid. Rongisõitjad said endale ka magusa üllatuse. Enne lõunat kutsuti kokku korraldustiim tänumedaleid vastu võtma. Tähistati ühiselt eduka nädala möödumist.

Peale lõunat sätiti end osakondades stiilselt riidesse ning seati sammud kultuurimajja tantsuõhtule. Lõpukõnede voorus said julgemad kogukonnaliikmed vaba mikrofoni raames oma festivali emotsioone jagada. Pikemat aega saladuses olnud musikaalne kollektiiv Jämpsi Piigad tulid karmoška hääle saatel lavale kahe lauluga publikut üllatama. Õhtu lõpetas Ivo Linna trio oma läbi aegade parimate lugudega. Ivo Linna kontsert oli festivalinädala kirss tordil - tantsuõhtu oli justkui lõimumisprogramm, kus ei olnud vahet, kas oled patsient, klient või töötaja - kõik sai tantsule kutsutud!

Kultuurimaja saali pidulikule lõpetamisele kogunes üle 100 inimese, purustades kindlasti varasemad kultuurimaja külastatavuse rekordid!

Kogu nädala jooksul oli võimalik külastada töötajatel taaselustatud kohvikut, kus omad töötajad hoolitsesid igapäevase menüü eest ja jagati ära ka baaridaami rollid. Kohvik võeti kogukonnas soojalt vastu ning mõni päev läks nii, et menüüs olevad toidud said juba esimeste minutitega lettidelt otsa!

Täname festivali toetajaid:

SA Viljandi haigla
MTÜ Loome Sillad
Viljandi haigla spordiklubi
Nordic Milk OÜ (Tere)
Leibur AS
Salvest AS
Maag Grupp (Rannarootsi Lihatööstus)
A.Le Coq
Kuma AS
Selver AS
Viljandimaa Spordiliit

Vaktsineerimine Covid-19 vastu oktoobris

01.10.2023

Viljandi haigla peahoones toimub Covid-19 vastu vaktsineerimine oktoobris etteregistreerimisega telefonil 434 3001.
 
Vaktsiinid: Pfizer

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: kirurgiakliiniku õde Karina Toming

29.09.2023

Täna tutvustab meile oma hobi Viljandi haigla kirurgiakliiniku õde Karina Toming. Karina on olnud umbes 15 aastat suur spordisõber ning tegeleb tänaseks pühendumisega murdmaasuusatamise ja triatloniga. 

Huvi spordi vastu tekkis Karinal juba lapsena. „Lapsena veetsin kõik koolivaheajad Otepääl, mis on tuntud meelispaik sportlastele treenimiseks. Olles talvelaps, siis on talv mulle alati südamelähedane olnud. Mäletan hästi, kui televiisori vahendusel sai just talialadele kaasa elatud. Sel ajal tekkis mõte, et tahaks sarnaselt sõita nagu nt endine tippsuusataja Šmigun-Vähi. Kuni põhikoolini mängisin ma aga võrkpalli, kuid juba sel ajal oli mu suur unistus minna suusatrenni ja jätkata võistlemist individuaalselt. Põhikoolis see võimalus tekkiski. 2019. aastal nägin aga Otepääl esimest korda triatloni ning sealt jäi mulle ka see pisik külge,“ rääkis Karina.

Sport on Karina jaoks osa tema elustiilist, mis ergutab nii keha kui vaimu. „Mulle meeldib erinavate spordialade mitmekülgsus, mis ei tekita kunagi rutiini ning pakub erinevaid valikuvõimalusi. Edasipürgimine ja järjepidevus viivad enesearenguni ja heade tulemusteni ning see omakorda annab motivatsiooni edaspidiseks. Treenimine ja võistlemine pakub aga ka tohutult emotsioone ja elamusi ning paneb proovile kohanemisvõime ja loob ka ilusaid mälestusi,“ selgitas ta.

Karinale on antud eluks järgnev soovitus: Tee seda, mida hing ihaldab, ükskõik, mida teised arvavad!. „Olen iseloomult seiklushimuline ning kange kuju, kui miski pöörane või äge idee mõttes mõlgub, pingutan kuni eesmärgini, kellegi teise arvamus mind üldjuhul ei takista,“ ütles Karina.

 

 

Algas kogu nädala kestev Jämejala festival

25.09.2023

Täna, 25. septembril sai alguse terve nädala vältav Jämejala festival. Sündmus on suunatud kohaliku kogukonna ehk vaimse tervise külas elavate või viibivate patsientide ja klientide ning töötajate ühendamisele.

Festival avati ühise lipuparaadiga Jämejala pargis. Nimelt tehti paraadkõnd osakondade poolt ettevalmistatud lippudega ning peeti avakõned. Esimene festivali päev toob veel võistkondliku orienteerumismängu.

Nädala jooksul toimuvad aga mitmesugused erinevad tegevused ja sündmused. Näiteks Eesti mängu telesaatest inspireeritud mälumäng Jämejala mäng, kinoõhtu, võileivatordi konkurss, liikumispäeva võistlused ja kõndimisvõistlus Jämejala pargis, rongisõit ning stiilne tantsuõhtu koos peaesineja Ivo Linnaga. Lisaks on Jämejala kultuurimaja 2. korrusel avatud näitus „Trükitud sündmused: Jämejala mälu“ ning avatud on ka Elise kohvik.

Jämejala festival on taaselustatud kohalik traditsioon, mis on suunatud kohaliku kogukonna ühendamisele. Festivali eesmärk on luua ühtsustunnet ning edendada koostööd kogukonnaliikmete vahel. Jämejala festival on oluline sündmus meie patsientidele, kes viibivad pikka aega haiglaravil erinevate psüühikahäirete tõttu. Festivali tegevused soodustavad kogukonnasisest sotsiaalset suhtlemist, aitavad leevendada üksildust ning pakuvad inimestele isetegemise rõõmu ja kuulumistunnet. 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: ambulatoorse taastusravi osakonna koordinaator Siret Tamm

22.09.2023

Täna räägib meile oma hobist ambulatoorse taastusravi osakonna koordinaator Siret Tamm. Siret on koos oma perega juba 12 aastat Muhuklubi liige.

Muhuklubi on klubi, mis ühendab masina ZAZ 965 ehk maanteemuhkude omanikke ja fänne. Koos korraldatakse mitmeid toredaid sündmuseid nagu näiteks kevadralli, suvepäevad ja hooaja lõpetamine Haapsalu Nostalgiapäevadel.

Sireti huvi muhkude vastu tekkis tänu autole, mille vanaisa talle pärandas. „2011. aastal sai see 1964. aasta auto korda tehtud. Me ei rõhunud originaali taastamise peale, sest ma tahtsin lihtsalt väikest punast autot. Hiljem lisandus sellele ka mulgi muster. Kui auto oli korras, siis otsustasime ka klubiga liituda, et põnevatest sündmustest osa saada. Muhuklubi on justkui üks sõpruskond. Ei ole vahet, kust oled pärit või mis ametit pead. Käiakse ka perekondlikult läbi ning üritustel on kaasas lapsed või lapselapsed,“ rääkis Siret, miks teda Muhuklubis osalemine paelub.

Tema sõnul on muhk tõeline pereauto ning klubi tegemised head perega koos olemise võimalused. „Näiteks suvepäevad on hea võimalus perega koos mööda Eestit kruiisida ja uusi põnevaid paiku avastada. Suvepäevade lahutamatuks osaks on autoorienteerumine, mis on lõbus kaardi järgi kulgemine ja kontrollpunktide leidmine või ülesannete lahendamine. Autoorienteerumise võitja korraldab traditsiooniliselt järgmised suvepäevad. Tuleval aastal kuulub korraldamise au meie perele ning seetõttu vurab järgmise aasta juuli algul Viljandimaa teedel veidi rohkem muhkusid,“ ütles Siret.

Ta lisas ka, et oma muhuga sõidavad nad ringi päris palju. Seda nii vanasõidukite ringreisidel ja näitustel aga ka lihtsalt perekondlikel lõbusõitudel. „Terve meie pere mahub ilusti auto peale ning kohvrid ja muu vajalik katusele. Muhk on uskumatult töökindel auto ja kohe kindlasti on see ka hea tuju auto, mis igal vastutulijal naeratuse näole toob,“ ütles ta.

Siret jagas ka parimat nõuannet, mis talle elus on antud: „Küllap see, et ühtki suppi ei sööda nii kuumalt kui see keedetakse. Vahel on väga kasulik see eht-eestlaslik aeglus. Igas situatsioonis ei pea kohe leegina lahvatama, vaid enne ikka mõned korrad sisse-välja hingata ja kainelt mõelda.“

 

Viljandi haigla esindus külastas Hiiumaa haiglat

19.09.2023

Täna, 19. septembril külastasid Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, naistekliiniku juht Diana Vanaveski, diagnostikakliiniku juht Andrus Aavik ja mobiilsete teenuste koordinaator Kristel Sirelpuu Hiiumaa haiglat.

Külaskäigul räägiti erinevatest mobiilsetest teenustest ning võimalikust koostööst. Samuti vaadati renoveerimisjärgus haiglaruume. Nimelt on Hiiumaa haiglas käimas suured rekonstrueerimistööd ning meie inimestel oli võimalus näha, mis on juba valmis ning milliseid võimalused teenuste pakkumisega jätkamiseks ehitusperioodiks loodud on. 

Paikkondlikku ravijuhtimise teenuse mõju testiv uuring jõuab kogukonnani

18.09.2023

Kolmes Eesti maakonnas, sealhulgas Viljandimaal, on alanud kahe aasta pikkune kroonilise haigusega inimestele suunatud paikkondlikku, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöös toimivat ravijuhtimise teenust ehk PAIK teenust testiv kliiniline uuring. Kui seni on uuringus osalema kutsutud vaid haiglasse sattunud viljandlasi, siis uuringu teises faasis saadab Viljandi haigla välja kutsed sihtrühma kuuluvatele inimestele koju.  

PAIK teenus on mõeldud keskmisest kõrgema tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vajadusega inimeste jaoks. See tähendab, et sihtrühmaks on kroonilise haigusega inimesed, kes vajavad ka sotsiaalset tuge, et elu kodus oleks pikem ja kvaliteetsem. Teenuse osutamise põhiroll on õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuhil, kes koostöös patsiendi enda, perearsti ja vajadusel ka teiste spetsialistidega koostab patsiendile personaalse terviseplaani ning kaardistab tema tervise- ja sotsiaalse toe vajadused. Vajadusel aitab ta teenuseid koordineerida ja jälgib tervise halvenemist ning teeb tihedat koostööd patsiendi pereõe ja perearstiga.   

PAIK uuringu põhiuurija ja Viljandi haigla ravijuhi dr Mart Kulli sõnul on läbiviidava kliinilise uuringu eemärk selgitada välja sellise teenuse pikemaajaline mõju ning ka teostatavus erinevates maakondlikes kontekstides. „Uuringu lõppedes loodame teada saada, milline mõju on sellisel tervishoiu ja sotsiaalteenuse koostööl patsientide tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule,” selgitas dr Kull, “Uuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele saadame individuaalse kutse sellesse terviseteenuse uuringusse panustamiseks. Uuringus osalemine on täielikult vabatahtlik.”

Uuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kes on vähemalt 45-aastased ja kellel on diagnoositud mõni krooniline haigus, mis tõstab haiglasse ravile sattumise riski ja kaasuvalt esinevad sotsiaalsed tervisetegureid.  

Esimesed patsiendid Viljandi haigla poolt juhitavas uuringus alustasid käesoleva aasta 7. juulil ning tänaseks osaleb uuringus patsiente juba kolmest maakonnast (Viljandi, Valga ja Saare). “Patsientide esmase tagasiside järgi oli mõnel alguses hirm nii teenuse sisu kui ka uuringus osalemise ees, kuid uuringumeeskonnaga suheldes asendus see hirm kiiresti sooviga teenust saada ning uuringus osalusega, et anda panus uute teadmiste loomisesse Eesti tervishoius. Seetõttu julgustame kutse saanud inimesi meiega kindlasti ühendust võtma kontaktidel, mille leiab kutselt. Saame vastata teie küsimustele ning uuringu ja teenuse kohta täpsemalt selgitusi jagada. Uuringu visiidid leiavad aset üldjuhul haiglas, kuid vajadusel saab tervisejuht tulla ka teile koju,” selgitas projekti kliinilise meeskonna juht Kadri Oras. 

Viljandi perearsti dr Margit Kivaste sõnul on PAIK projekt abiks nii kroonilisele haigele endale, kui ka meditsiinisüsteemile. “Küllaltki tihti on kroonilisel haigel mitmeid kaebusi, mida ta ise ei oska sõnastada ega ka lahendusi otsida.  Krooniline haige tarvitab sageli ka palju ravimeid, mille võtmine jääb, kas pooleli mõne kaebuse lisandudes või võetakse kogemata liiga palju.  Tihti käivad nad mitme arsti juures ning inimene ise jääb selle suure infotulva ees nõutuks.  Suurte nimistute tõttu ei suuda ka perearst igat kroonilist haiget hallata sellisel määral, kui seda sooviksime ja peaksime. Siin tulebki appi PAIK projekt, mis aitab inimese ja meditsiinisüsteemi kokku viia ja selles orienteeruda. Arvan, et kasu saavad sellest kõik osapooled,” ütles ta. 

 

Uuringul on kaks gruppi 

Kõik uuringus osalevad inimesed jagunevad juhuslikkuse printsiibil kahte võrdse suurusega gruppi: sekkumis- ja kontrollgruppi. 

Sekkumisgruppi kuuluvad patsiendid hakkavad saama integreeritud teenuseid. See tähendab, et nad koostavad koos tervisejuhiga oma isikliku terviseplaani, kus hinnatakse nende sotsiaalseid ja tervisevajadusi, tervisega seotud eesmärke ning antakse nõu tervisekäitumise osas. Samuti õpetatakse neid ja nende lähedasi varakult kroonilise haiguse ägenemist ära tundma ja tagatakse 24h ligipääs tervisenõuannetele.  

Kontrollgruppi sattuvad patsiendid saavad nii tervisehoiu kui sotsiaalteenuseid tavapärastel põhimõtetel. See tähendab, et ei aidata koostada personaalset terviseplaani, ega kasutata sotsiaal- ja terviseteenuse ühendamist. 

See, kumba gruppi uuringus osaleja satub, selgub juhusliku valiku alusel. Selleks on koostöös Tartu Ülikooli kliiniliste uuringute keskusega kasutusele võetud spetsiaalne arvutiprogramm RedCap, mis tagab valiku sõltumatuse ja õige suurusega grupid. Uuringu õnnestumiseks on aga sama oluline roll mõlema grupi patsientidel. Ka kontrollgruppi sattuvad patsiendid käivad uuringu vältel kolm korda oma terviseseisundi hindamistel ning täidavad samu küsimustikke, mis võimaldab hinnata, kas PAIK teenusel on olulist mõju meie kõigi tervisetulemile.  

PAIK teenuse kliiniline mõju-uuring on Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada sarnaste teenuste mõju mitme üheaegse kroonilise haigusega patsiendi tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule ja teenuse rakendatavus erinevates piirkondades ja tervishoiusüsteemi kontekstides. 

PAIK teenusest saab rohkem lugeda siit: https://paik.vmh.ee/  

Foto (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): PAIK teenuse osutamise põhiroll on õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuhil. Fotol vasakult tervisejuht Maarja-Enid Pärna, PAIK projekti kliinilise meeskonna juht Kadri Oras ning tervisejuhid Eneli Tulp, Elvi Link, Merit Tekko ja Anu Välis. 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: sundravi osakonna tegevusjuhendaja Ingrid Lembavere

15.09.2023

Täna tutvume Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna tegevusjuhendaja Ingrid Lembaverega. Ingridile meeldib töövälisel ajal veeta aega jõusaalis treenides.

„Huvi jõusaalis käimise vastu tekkis mul juba põhikoolis, kaheksandas klassis. Käisin seal koos sõbrannaga peale kooli, nädalas 2-3 korda kuni põhikooli lõpuni. Siis tuli sisse väike paus, aga 24-aastasena, kui Soomes töötasin, otsustasin taas, et võtan end kätte ja ostsin kuukaardi treeningsaali, kus olid ka juhendajad. Ka see lõppes mõne aja möödudes, kuid selle aasta alguses, olles 34-aastane, tuli tõsisem soov muuta enda eluviise. Alates märtsikuust olengi tervislikult toitunud ja järjepidevalt jõusaalis käinud,“ kirjeldas Ingrid huvi tekkimist treenimise ja tervislike eluviiside vastu.

Tõuke elustiili muutmiseks andis aga nüüd Ingridile sugulane. „Nägin internetis, et ta oli end väga heasse vormi saanud ja sealt tekkis ka endal tahtmine muutuda. Otsustasin aga, et ma vajan sellel teekonnal utsitamist ja seetõttu valisin eratreeneri, kellega treenime korra nädalas. Ülejäänud ajast käin õhtuti jalutamas ja toitun toitumiskava järgi, mille treener mulle koostas,“ selgitas ta, lisades, et on jõusaalis treenimise näol leidnud toimiva ja sobiva treeningu. „Ma tunnen, et see sobib mulle. Tulemused on näha kiirelt ja võhm kasvab. Asjad, mis ennem tundusid rasked tunduvad nüüd kergemad, näiteks 20 kilose lapse kolmandale korrusele viimine.“

Ingridi sõnul paelubki teda jõusaalis treenimise juures see, et see hoiab füüsilist tervist korras ja mõjub ka vaimselt hästi. „Ma lausa säran ja seda öeldakse mulle tihti!“

Ingrid on treenimisega siiani kaotanud juba 11 kg ning jätkab motiveeritult. „Inimesed mõtlevad tihti, et võiks hakata trenni tegema, aga lükkavad seda edasi. Raske on alustada, aga kui oled juba alustanud ja näed tulemusi, siis kasvab ka motivatsioon!“ julgustas Ingrid ka teisi tervisliku elustiili kasuks valima.

Parim soovitus eluks, mis kunagi antud on, on järgmine: Tee seda, mis sulle endale meeldib ja ära kuula teisi. Asju tuleb teha südamega!

Eesti haiglad tähistavad ülemaailmset Patsiendiohutuse päeva

15.09.2023

Ülemaailmne Patsiendiohutuse päeva tähistamine sai alguse 2019.aastal. Päeva eesmärk on rahvusvaheliselt tõsta nii poliitikute, tervishoiujuhtide ja -töötajate kui üleüldiselt ühiskonna teadlikkust patsiendiohutusest.

2023.aasta patsiendiohutuse päeva teemaks on „Patsientide kaasamine patsiendiohutuse nimel“. Eesmärgiks on võimestada patsiente kaasates neid patsiendiohutuse tagamisse. Selleks, et patsiendiohutuse taset tõsta, on vajalik kõikide – poliitikute, tervishoiujuhtide, aga ka ühiskonna terviklikult ja patsiendiorganisatsioonide – panust. Tõstes patsientide teadlikkust patsiendiohutusest, oskavad nad paremini oma ravi osas kaasa rääkida ja nii aidata vähendada välditavat kahju tervishoius. Maailma Tervisorganisatsioon kutsub üles erinevaid otsustajaid ja töörühmasid veelgi enam kaasama patsiente erinevate seaduste, juhendite, strateegiate jms väljatöötamisel.

Paljudes Eesti haiglates on patsientide häälekandjaks patsientide nõukojad. Nende liikmetel on oma lugu ja kokkupuude haiglaga, kas iseenda või lähedasega seoses ning nad annavad haiglatele head nõu inimesekesksema ja ohutuma teenuse osutamisel.

Haiglad on üheskoos loonud Facebooki ürituse „Patsiendiohutuse päev“, kuhu kutsume kuni esmaspäevani oma lugusid jagama ning haiglate tegevust patsiendiohutuse tagamisel jälgima.

Reedel, 15.09 kell 17.00 algab Pärnu Haigla Facebook-i lehel virtuaalne vestlusring, kus osalevad haiglate patsientide nõukodade esindajad. Kõik on oodatud kuulama ja vaatama! Patsiendiohutuse päeva ühisest tähistamisest võtavad osa Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Narva Haigla, Narva Medicum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Viljandi Haigla.

Koos tegutsedes suudame patsiendiohutust suurendada ja tervishoiuteenuseid parandada!

Tervikumi ehitusel näeb pilte valmis hoonest

12.09.2023

Täna, 11. septembril paigaldas Viljandi haigla Tervikumi ehitusplatsi piiretele vaated sellest, milline hakkab välja nägema maakonna haigla ja tervisekeskuse hoone.

Vaated on paigaldatud nelja külge ning igal küljel on pildid sellest, milline haigla näeb välja just sealt poolt vaadates.

Koostööteenuste juhi Krista Valdvee sõnul on vaadete loomise eesmärk sulanduda linnapilti. „Maakonna haiglast ja tervisekeskusest saab peagi oluline osa Viljandi linna ja ka maakonna inimeste igapäevases elus. Seda nii teenustega kui maamärgina liikumistrajektooris. Soovime fotode ning QR-koodis avaneva videoga tuua Tervikum juba kõigi teadvusesse, et avamisel oleks ta juba tuttavlik ning kõigile teada, millisest uksest tulla perearstile ja millisest taastusravile.“

Tervikum kerkib Viljandi kesklinna 2025. aasta juuniks. 23 000 m² suuruses hoones on koos perearstiteenus, erinevate uuringute võimalus, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi. Uued töötingimused saab kokku ligi 500 inimest. 

Projekti kogumaksumus on 104 miljonit eurot koos käibemaksuga. Hoone on projekteerinud arhitektid DAGOpen OÜ, PLANHO consultores S.L.P, BAKPAK Architects S.L.P, sisearhitekt Pink OÜ ning ehitavad Rand ja Tuulberg AS ja Ehitustrust AS. Omanikujärelevalvet teostab inseneribüroo Telora OÜ. Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.

Juhime tähelepanu ka asjaolule, et pildid on arhitektide kavandid, millel on rõhutatult kujundatud just uut Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse hoonet. Seetõttu pole kõrval asuvad hooned ja kujutised detailselt kujundatud ning ei peegelda tegelikkust.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: autojuht-tehnik Marek Nõmm

08.09.2023

Sel korral räägib meile oma hobist Viljandi haigla haldusteenistuses autojuht – tehnikuna töötav Marek Nõmm. Marek ehitas 2021. aasta sügisel oma perele tavalisest kaubikust matkabussi, millega ringi reisida. Peamiseks sihtkohaks on Mareki perel Hispaania, kuhu viis matkabuss neid esimest korda kohale eelmise aasta juunis. Bussi kasutab Mareki pere aga ringi reisimiseks igal vabal hetkel nii palju kui võimalik.

„Mulle väga meeldib reisida, aga lemmiksihtkoht on ikkagi Hispaania, nimelt Estepona linn. Side Hispaaniaga on mul tegelikult juba aastaid, sest rattasport viis mind korduvalt sinna laagritesse. Esialgu reisisime sinna lennukiga, siis mitmeid aastaid autoga ning nüüd tekkis mõte, et miks mitte luua selline buss, kus oleks kõik vajalik olemas ja siis sellega minna,“ rääkis Marek, miks otsustas matkabussi ehitada. 

Kaubikust tegi ta sellise bussi oma kätega. „Võtsin ka hinnapakkumisi, aga need olid metsikud, seetõttu tegin ise. Maksma läks see mulle umbes 200 eurot ja poest ostsin vaid laelauad. Muus osas kasutasin ära palju vanu teatri dekoratsioone,“ kirjeldas Marek, „Teha oli seda lihtne, sest tänu sellele, et oleme palju ka autoga reisinud teadsin täpselt, mida bussis vaja läheb. Nii on olemas seal nii vesi kui elekter ning muu tarvilik, kuid midagi ülearu ei ole.“

Marek julgustab ka teisi inimesi oma tehtud autoga reisima. „Miks maksta üüratuid summasid, kui saab ka odavamalt? Meie pere jaoks ongi just see mitme päevane reis ägedamgi kui võib olla sihtkoht ise. Sa näed palju rohkem ja ka seda, kuidas kliima vahetub,“ põhjendas Marek, miks bussiga reisimine teda paelub.

Ta lisas, et käivad perega Hispaanias aastas kindlasti korra bussiga. Estepona asub Viljandist umbes 4200 kilomeetri kaugusel ning sõit sinna kestab Mareki sõnul umbes viis päeva, kui sõita ainult päeval.

Marek jagas ka parimat nõuannet, mis talle elus antud on: „Asjad on lihtsalt asjad, ära hoia neist kinni. Hoia kinni kogemusest ja ajast.“

 

 

 

Viljandi haigla psühholoogi Margus Veemi tunnustati panuse eest vägivallaennetusse Eestis

07.09.2023

President Alar Karis ning justiitsminister Kalle Laanet tunnustasid inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse vägivallaennetusse Eestis. Tunnustuse pälvis ka Viljandi haigla psühholoog Margus Veem.

Margus Veem on psühholoog, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles ainus selle eriala spetsialist Eestis. Ta pälvis tunnustuse selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias. Oma sihipärase tegevusega on Margus Veem märkimisväärselt panustanud vägivallaennetusse Eestis.

Margus Veemi sõnul oli tema jaoks kõne tunnustuse saamisest suur uudis. „Innustav on teada, et minu panust märgatakse ja peetakse oluliseks toetada inimesi, kes on ühiskonnanorme rikkunud ja seetõttu hädas. Olen veendunud, et inimesed on väärtuslikud, seda eranditult ja tingimusteta. Kõigil aga ei tule ühiskonnas hakkamasaamine päris nii hästi välja nagu nad ise ja ka teised soovivad. Suunamine, toetus ja aktsepteerimine aitab paljudel elada elu nii, et ise rahul olla ja ka teisi toetada, veel vähem kahjustada. Sellel eesmärgi nimel olen ma valmis pingutama ja loodetavasti nügima ka süsteemi laiemalt sinna suunas, et märkamist ja abivõimalusi oleks rohkem," ütles ta.

Vägivallaennetuse auhindade väljaandmise eesmärk on tõsta esile inimesi, kes on eriliselt silma paistnud võitluses lähisuhtevägivalla, laste ja naiste vastaste kuritegude ning inimkaubanduse vastu, tegelenud vägivallaennetuse ja ohvrite abistamisega ühiskonnas laiemalt.

Sel aastal esitati vägivallaennetuse auhinnale kokku 17 kandidaati, kelle seast tõstis ennetusnõukogu esile 8 laureaati. Vägivallaennetuse auhinda annab välja justiitsministeerium koos presidendi kantseleiga. Sel aastal anti tunnustusi välja seitsmendat korda.

Viljandi haigla pakub nüüd optometristi teenust

06.09.2023

Viljandi haigla on avanud uue teenuse. Nimelt alustab neljapäeval, 7. septembril vastuvõttudega optometrist Ave Viires.

Foto (SA Viljandi Haigla): optometrist Ave Viires

Viljandi haigla ambulatoorse ravi kliiniku juhi dr Kadri Kõivumäe sõnul on optometristi teenuse avamise eemärk eristada silmateenuse juures silmahaiguste diagnoosimise ning nägemise ja prillide määramisega seotud teemad. „Optometristi teenuse loomine võimaldab eriarstil keskenduda vastuvõtu ajal spetsiifilisemalt silmahaigustele. Optometrist ja silmaarstid hakkavad silmateenuse pakkumisel töötama meeskonnana, et patsient saaks parima võimaliku teenuse,“ selgitas ta.

Ave Viires on Viljandimaalt pärit ning optika valdkonnas töötanud kokku üle kaheksa aasta. „Siiani olen töötanud optometristina Tallinnas, kuid mul on suur rõõm seda teenust nüüd ka oma kodukandi inimestele pakkuda,“ ütles ta.

Viirese põhiülesanne on nägemisega seotud murede esmane lahendamine. „Vastuvõtul pakun patsientidele silmanägemise kontrollimise teenust. Vaatan, kuidas kaks silma koos tööd teevad, kuidas neid tasakaalustada ja leida võimalikult parim lahendus, et inimene saaks hästi näha ja tal oleks mugav vaadata. See hõlmabki nägemisfunktsiooni uurimist ja korrigeerimist, prillide määramist ning sobivuse kontrollimist, samuti nägemisteravuse kontollimist, silmade optilise keskkonna, silmarõhu ja sarvkesta kumeruste mõõtmist,“ kirjeldas ta lisades, et ta hindab ka seda, kas mure vajab silmaarsti vastuvõttu.

Optometristi vastuvõtule on oodatud ka kooli minevad lapsed koolieelseks silmade kontrollimiseks.

Ave Viirese tasulised vastuvõtud hakkavad olema igal neljapäeval ja reedel. Vastuvõtu hind on 35 eurot. Vastuvõtule saab end registreerida helistades Viljandi haigla registratuuri telefonil 434 3001 või digiregistratuuri kaudu veebilehel www.digiregistratuur.ee.   

Viljandi haiglas saab patsiente ja kliente külastada külastamisajal

04.09.2023

Viljandi haiglas on alates 20. aprillist ravil viibivate patsientide ja klientide külastamine taas lubatud. Selleks aga, et see mööduks kõigile mugavalt, tuletab Viljandi haigla meelde, millised on külastamise reeglid. 

Külastamine on lubatud vastava osakonna külastusajal

Eelkõige on patsientide ja klientide külastamise juures oluline pidada kinni vastava osakonna külastusaegadest. Külastusajad algavad üldjuhul peale lõunat, sest hommikul toimuvad patsientide plaanilised uuringud, manustatakse ravimeid ning tehakse sidumisi või muid vajalikke protseduure. Seetõttu võib külastusajaväliselt lähedase vaatama tulemine segada haigla personali tööd ning häirida ka teiste patsientide ja klientide privaatsust. Ka haigla osakondade teenused ning patsiendid ja kliendid on väga erinevad. Seetõttu palume tutvuda osakonna reeglitega ning neid arvestada.

Haigla suures majas asuvate sisehaiguste, kirurgia, statsionaarse taastusravi, iseseiseva statsionaarse õendusabi ja günekoloogia osakonna külastusaeg on esmaspäevast reedeni kell 15-18 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16.

Psühhiaatriakliiniku külastusaeg on reeglina esmaspäevast reedeni kell 16-19, laupäeval ja pühapäeval kell 10-16. Vajalik on aga etteregistreerimine:

  • Akuutpsühhiaatria osakond (Pargi tee 14, I korrus), õeposti tel 435 4260
  • Üldpsühhiaatria osakond (Pargi tee 16, I korrus, B-korpus), õeposti tel 435 2163
  • Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond (Pargi tee 8, I korrus), õeposti tel 435 2183
  • Tuberkuloosiravi osakond (Pargi tee 14, II korrus), õeposti tel 435 4257
  • Sundravi osakond (Pargi tee 22), I korruse õeposti tel 435 4244, II korruse õeposti tel 435 4241, Pargi tee 16, I korrus, A-korpus, õeposti tel 435 4267

Hoolekandekeskuse külastusaeg on iga päev kell 13-15, vajalik on etteregistreerimine. Registreeruda saab helistades esmaspäevast reedeni kell 8-15 perenaise telefonil 5336 4847 või kirjutades e-posti aadressile pille dot anijarv at vmh dot ee. 

Teised reeglid patsientide ja klientide külastamisel

Viljandi haiglas on lubatud korraga üks, maksimaalselt kaks inimest ühe patsiendi juurde. Vajadusel on võimalik teha erikokkuleppeid raviarstiga.

Külastajal ei tohi olla viirushaiguse tunnuseid. Külastusele tulles on kohustuslik kanda kirurgilist maski ning desinfitseerida käed nii haiglasse, osakonda kui palatisse sisenemisel ning palatist väljumisel. 

Lähedast külastama tulles palume jätta üleriided rõivistusse.

Pakke saab patsientidele ja klientidele tuua Jämejala pargis osakondadesse ning peahoone infolauda E-R 8-19, L-P 12-16. Samuti ööpäevaringselt peahoone pakiautomaati. 

 

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere

01.09.2023

Täna räägib meile oma hobist SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere. Priit on juba umbes 25 aastat tegelenud järjepidevalt sportliku avamerepurjetamisega.

„Meri on olnud alati osa minu elust, sest lapsepõlve olen veetnud Lääne-Saaremaal ja vanaisa oli mul kalur. Seetõttu on mul juba lapsest saati olnud armastus mere vastu ning purjetamist proovisin juba ka lapseeas. Lisaks näpule kogu käe andmine sellele hobile sai aga alguse ajast, kui töö viis mind Tallinnasse ja mis ikka vabadel hetkedel teha - läksin Piritale jahisadamasse kiibitsema ning küsisin seal: „Ehk on kellelgi abikäsi tarvis?“ Olles ise valmis panustama ja palju õppima, võetakse ikka kampa. Alustasin siis võistluspurjetamisega Pirital ning ka Viljandisse kolides käisin võimalusel seal. Ma armastan elukohana Viljandit väga, ainuke mis siin puudu on, ongi meri. Praegu on meil neljaliikmeline meeskond, kellega võistlemas käime, Pärnus,“ rääkis ta.

„Meri on minu elus juba lapsest saati olnud dominant ja purjetamine on minu jaoks selle olulise osa täitmine. Purjetamisega on kord nii, et kui sa juba kai pealt otsad lahti lased, siis sa oled kohal. Merel olles on alati midagi täiustada ja õppida ning see spordiala koosneb nii paljudest muutujatest, millega pead arvestama, mistõttu pead 110 protsenti sellele keskenduma ja nii jäävadki igapäevased mured kaldale. Pikad võistlused, näiteks nädalased, on samas ka justkui toreda seltskonnaga matkamised. Meri ise aga on vabadus, sest kõik teed on lahti. Sa ei tea kunagi kuhu, mis ajaga ja kui pika teekonnaga sa jõuad ning see on minu jaoks väga põnev,“ selgitas Priit, miks nii pikki aastaid purjetamine teda paelunud on, „Teisalt peab merd austama, sest meri ei hooli - mõnest üleolekutundest tulnud valest otsusest võib tulla suur jama.Priit rõhutas, et purjetamine pole üldse nii kallis hobi nagu arvatakse. „Kui me ei räägi tipptegijatest, siis purjetamisega alustamine ja sellega tegelemine ei ole kallis. Ainuke, mis on võistlemisega alustamisel oluline on vastav riietus. Nagu ikka, palju rohkem sõltub see sellest, palju sul on endal motivatsiooni ja tahet õppida,“ ütles ta.

Kui rääkida sportlikest saavutustest siis oma parimaks peab Priit Eesti Meistrivõistluste avamerepurjetamises teist kohta. „Seega püüelda veel on“ ütles Priit.

Ta jagas ka parimat nõuannet, mis talle elus on antud: „Isa ja vanaisa Saaremaal ütlesid mul alati, kui poiss lõi haamriga vastu näppu: „Kasvab veel!“ Seda saab võtta väga mitmeti, samas annab see optimismi, arengut ja motivatsiooni mitte alla anda.“

Annetuse abil soetatud imetamistoolid jõudsid Viljandi haiglasse

01.09.2023

Colonna Heategevusfondi abil on mitmed maakonnahaiglad üle Eesti saanud omale soetada mõne olulise aparaadi. Viljandi haigla soetas toetuse abil naistekliinikusse kolm imetamistooli.

„Meil on väga hea meel, et imetamiseks mõeldud tugitoolid naistekliinikusse kohale jõudsid. Imetamistugitool pakub tuge ja mugavust nii naisele kui lapsele ning võib olla ka olulise tähtsusega rinnaga toitmise õnnestumisele. Ema lõõgastumine ja enda hästi tundmine rinnaga toitmise ajal mõjutab naise stressitaset, mis omakorda mängib rolli rinnapiima produktsioonil ja imetamisel üldse,“ ütles Viljandi haigla naistekliiniku juht Diana Vanaveski. Ta lisas, et naistekliinik plaanib tugitoole kasutada ka nahk-naha kontakti loomiseks isadega, kui ema on näiteks sünnitanud keisrilõike teel ja/või pole millegi tõttu hetkel veel suuteline ise lapsega tegelema.

Colonna Heategevusfond kogus eelmisel aastal annetusi Eesti maakonnahaiglatele erinevate elupäästavate seadmete ostmiseks, et tuua parimad abi saamise võimalused inimestele võimalikult lähedale. Tänaseks on juba 109 000 eurot annetusraha üheksa maakonna haigla vahel ära jaotatud ja vajaminevad aparaadidki valitud ja soetatud.

Jämejala augustikuu ühine spordipäev

30.08.2023

29. augustil sai Jämejala kogukond taas kokku, et tähistada liikumisaasta raames toimuvat spordipäeva. August oli matkamise kuu ning seetõttu oli eilne päev täis põnevat tegevust alates telgi kokkupanekust kuni kalapüügivõistluseni.  

Meeskondlik võistlus: telgi kokkupanek 

Üks päeva kõrgpunkte oli telgi kokkupanekuvõistlus, kus meeskonnad võistlesid selle nimel, kes suudab telgi kõige kiiremini püsti panna. Selgus, et spordipäeva osalejatest vaid vähesed on varem oma elus üldse telki kokku pannud.  Meeskond "Pearahakütid" pani taaskord oma oskused proovile ja üllatas kõiki ajaga 1 minut ja 28 sekundiga. Töötajate moodustatud meeskond ei jäänud maha, pannes telgi kokku vaid 8 sekundit hiljem. Telgi kokkupaneku võistlus tõi esile meeskonnatöö tähtsuse ning pakkus uut ja lõbusat väljakutset. 

Matkasellide takistusrada: kiirus ja vastupidavus 

Matkasellide takistusrada simuleeris matkamist läbi raskuste ja takistuste. Osalejad pidid läbima raja võimalikult kiiresti ning kiireimad pälvisid ka auhinna. Parimad ajad olid muljetavaldavad - 12 sekundit meesmatkajal ja 17 sekundit naismatkajal. See ala testis osalejate kiirust, vastupidavust ja osavust ning pakkus sportlikku meelelahutust nii võistlejatele kui ka pealtvaatajatele. 

Individuaalne osavusmäng: lauajäähoki 

Lauajäähoki võistlus tõi kokku erinevaid osalejaid, kaasa arvatud ratastoolisportlased, kes olid valmis võtma vastu väljakutseid. Võistlusala populaarsus viis isegi pärast ametliku spordipäeva lõppu laua taha jätkuvate võistlusteni. 

Lauajäähoki võistluseks on vaja vaid lauda, kahte tühja kummikinda või taskurätiku pappkarpi, väikest pallli ning raamatuid, mis tuleb asetada kahele poole laua äärde rivvi. 

Mängureeglid on samuti lihtsad. Võistelda saavad omavahel kaks inimest. Võistlejad hoiavad kätt karbis, millega tuleb palli lüüa. Mängu eesmärk on lüüa pall vastase lauanurgast välja. Võitja on see, kes suudab palli vastase väravasse lüüa rohkem kordi. 

Kalapüügivõistlus: kas näkkab? 

Lisaks traditsioonilistele spordialadele oli spordipäeval ka lisaprogramm, mis meelitas osalejaid kalameheoskusi proovile panema. Metallist õngekonksuga tuli õngeritvaga 1 minuti jooksul püüda veekastist välja kruvisid ja seibe. Üllatavalt palju osalejaid osutusid kalameesteks ning võistlusala osutus suureks publikumagnetiks. 

Spordipäev kinnitas, et liikumine ja sport on suurepärane viis ühendada kogukonda ning hoida end vormis ja rõõmsameelsena. 

Järgmine Liikumisaasta raames korraldatav ühine spordipäev toimub juba septembrikuus toimuval Jämejala festivalil.

 

Liis Peedosk
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik
Ravi toetavate teenuste koordinaator
Tel: +372 5553 3561
E-post: liis dot peedosk at vmh dot ee

Emakaelavähi sõeluuringu sihtgruppi kuuluvad naised saavad valida, kas teha uuring kodus või kliinikus

24.08.2023

Alates 2023. aasta augustist pakutakse kõigile sel aastal emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele naistele, kes aasta esimeses pooles ei jõudnud veel sõeluuringul osaleda, võimalust valida kodutesti tegemise ja tavapärasel viisil kliinikus sõeluuringus osalemise vahel.

2024. aastal on sõeluuringu sihtrühma kuuluvatel naistel võimalik kodutesti teha terve aasta jooksul! 

Julgustame naisi kodutesti kasutama, see on lihtne, mugav ja valutu. Koos kodutestiga saadetakse detailne proovivõtujuhend, mida järgides on ise proovi võtmine lihtne. Kodus ise võetud ja tervishoiutöötaja võetud proovid on HPV määramiseks sama usaldusväärsed.
 
Tasuta kodutestimise komplekti saab tasuta tellida veebipõhisest tellimiskeskkonnast aadressilt hpv.synlab.ee ning septembrist alates saab kodutesti Valga, Viljandi, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakonnas ka apteegist ning tasuta saata proov laborisse analüüsimisele.

Loe lähemalt Tervise Arengu Instituudi kodulehelt: https://shorturl.at/gjE15
 
Kui Sa ei soovi kodutesti teha ja kuulud antud aastal sõeluuringu sihtrühma, on Sul võimalus pöörduda otse raviasutusse. 

Loe lähemalt Tervisekassa kodulehelt: https://soeluuring.ee/emakakaelavahk/
 
 
 
 

 

Difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant

24.08.2023

Difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb uuendada iga kümne aasta tagant. Millal Sa viimati uuendasid? Vaata järele vaktsineerimispassist!

Kui viimasest korrast on möödas rohkem kui 10 aastat, tule tasuta uuendama! Jah, said õigesti aru, vaktsiin on tasuta. Kõigil soovijatel on võimalik teha Viljandi haiglas mõlema haiguse eest kaitsvat liitvaktsiini.
☎️ Selleks tuleb broneerida endale aeg registratuuri telefonil 434 3001. Vaktsineerida on võimalik ka juba täna 24.08 kella 15ni ning teisipäeval, 29.08 ja neljapäeval, 31.08 kella 9-15ni.

Miks seda vaja on?
- Difteeria kahjustab peamiselt hingamisteid ja mõnikord nahka. Üldjuhul tekib hingamisteedes põletik (turse), mis põhjustab hingamisraskust ning harvadel juhtudel ka lämbumist.
- Teetanusebakterid satuvad organismi sisselõigete, kriimustuste või haavade kaudu nahas ja hakkavad seal tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. 

Pakume veel ka tasulisi vaktsiine, milleks on:
M-M-R (leetrid-mumps-punetised) 18 eurot
Boostrix (difteeria-teetanus-läkaköha) 27,00 eurot
Imovax Polio (poliomüeliit) 21,00 eurot
Nende vaktsiinide puhul samuti registreerida ennast registratuuris või telefonil 434 3001.

Täna olid Viljandi haiglas külas kolleegid Rae valla sotsiaal- ja tervishoiukomisjonist

21.08.2023

Täna olid Viljandi haiglas külas kolleegid Rae valla sotsiaal- ja tervishoiu komisjonist. Tutvustasime neile meie koduteenuseid ja rääkisime, kuidas toimib meie koostöö omavalitsuse ja tervishoiu koduteenuste vahel, meiega liitus ka Viljandi abivallavanem Irma Väre. Tegime külalistele ringkäigu meie hoolekandekeskuses, mida me omakeskis ringmajaks kutsume. 



Maike Valk
kommunikatsioonispetsialist

Viljandi Tervikum saavutas maksimaalse kõrguse

11.08.2023

Riigi Kinnisvara AS
PRESSITEADE
11. august 2023

Viljandi Tervikum saavutas maksimaalse kõrguse

Viljandi uue maakonnahaigla ja tervisekeskuse Tervikumi hoone ehitustöödel saavutati maksimaalne kõrgus. See tähendab ehituse esimese etapi lõppu, mida tähistati sarikapärja  alla toomisega. Tervikum valmib 2025. aastal.

Riigi Kinnisvara projektidirektor Tarmo Mändmets kiitis ehitajaid, kes on püsinud töödega graafikus. “Rand ja Tuulberg ning Ehitustrust on näidanud end väärt partneritena, kellega on olnud operatiivne infovahetus, selged kokkulepped ja meeldiv koostöö,” Mändmets lisas, et Riigi Kinnisvaral on rõõm olla osaline projektis, tänu millele saavad Viljandimaa tervishoiutöötajad tänapäevase töökeskkonna ning patsiendid mugavalt kõik teenused ühest kohast.

SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere avaldas heameelt olulise etapi läbimise üle ning tunnustas ehitajat: „Kahtlemata on meil tegemist partneritega, kes on ühed Eesti parimad. Nagu ehitusprojektide puhul ikka, tuleb meil kindlasti teha ühiselt ka keerulisi otsuseid, kuid loodan, et hea koostöövaim püsib lõpuni.“

AS Ehitustrusti juht Kaido Somelar tänas alltöövõtjaid asjaliku koostöö eest. “Sellel objektil töötab käsikäes palju erinevaid partnereid, kuid meie koostöö sujub väga töiselt ja on lahendustele suunatud. Peatöövõtjana tahan neid kõiki südamest tänada - teiega on hea koos ehitada. Kummardan kõigi meeste ja naiste ees, kes teevad siin päevast päeva ühiselt tööd selle nimel, et Viljandimaa tervishoiutöötajad saaksid hakata uues majas patsiente vastu võtma juba 2025. aasta suvel.”

Tervikum kerkib Viljandi kesklinna 2025. aasta juuniks. 23 000 m² suuruses hoones on koos perearstiteenus, erinevate uuringute võimalus, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi. Uued töötingimused saab kokku ligi 500 inimest. 

Projekti kogumaksumus on 104 miljonit eurot koos käibemaksuga. Hoone on projekteerinud arhitektid DAGOpen OÜ, PLANHO consultores S.L.P, BAKPAK Architects S.L.P, sisearhitekt Pink OÜ ning ehitavad Rand ja Tuulberg AS ja Ehitustrust AS. Omanikujärelevalvet teostab inseneribüroo Telora OÜ. Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.

Allikas: Riigi Kinnisvara, fotod: Margus Pahv

Sündmuse galerii.

Rohkem infot:

Maarja Evert
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
SA Viljandi Haigla
5323 2877
maarja dot evert at vmh dot ee

Kristi Sobak
RKAS kommunikatsioonipartner
Sõnumiagentuur Akkadian
5190 6975
kristi at akkadian dot eu

 

Viljandi haiglas oli tulekahjuhäire

03.08.2023

Täna, 3. augustil oli Viljandi haigla peahoones tulekahjuhäire. Selle põhjustas B-korpuses asuva toidulifti mootori rike, mille tõttu sattus suits 10. korrusele, kus asuvad tehnoseadmed. See käivitas tulekahju andurid. Patsientidele, kleintidele ja töötajatele ohtu ei olnud!

Vaktsineerimine Covid-19 vastu augustis

31.07.2023

Viljandi haigla peahoones toimub augustis etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine 03.08, 04.08, 09.08, 10.08, 17.08, 18.08, 23.08, 24.08 ja 31.08 kell 9-15. 

 
Vaktsiinid: Pfizer, Moderna ja vajadusel Verorabi

 

Puhkame juulis aktiivselt: Liikumisaasta 2023 ühine spordielamus

28.07.2023

Eilne, 27. juuli oli eriline päev, sest Liikumisaasta programmi raames toimus taaskord Jämejala vaimse tervise küla ühine spordipäev. Selle kuu teema oli "Puhkame aktiivselt!" ja meie Jämejala vaimse tervise küla kogukond otsustas seda teemat täiega nautida. Korraldasime ühise spordipäeva, kus saime koos lõbusalt aega veeta ja sportlikku vaimu üles näidata.

Sündmuspäeval oli kolm võistlusala, mis panid meid naerma, pingutama ja koostööd tegema.

Vesivõrkpall - veega täidetud õhupallide lennutamine

Esimene võistlusala oli vesivõrkpall, kus lennutasime veega täidetud õhupalle suurte linadega. Võistlus oli korraldatud selliselt, et meeskonnad moodustati neljaliikmelistest gruppides ja nende eesmärk oli lennutada õhupall vastasvõistkonna piirile. Alguses konarliku alustuse järel muutusid mängud järjest põnevamaks, kui võistlejad õppisid eelnevate mängijate kogemustest ning arendasid oma strateegiaid. Vesivõrkpallivõistluse kõige edukamad meeskonnad olid need, kes näitasid üles tõeliselt tõhusat meeskonnatööd. Võistlusel lennutas endale võidupunktid meeskond nimega Pearahakütid (sundravi rehabilitatsiooniosakonnast)!

Takistusrada

Takistusrada tõi esile meie osavuse ja vastupidavuse ning andis võimaluse näidata, kui hästi suudame raskustega toime tulla. Tegemist oli individuaalalaga, kus igaüks sai end proovile panna kolmest ülesandest kombineeritud takistusrajast. Esimene ja kõige keerulisem ülesanne oli jalgpalli triblada slaalomis, teisena oli tarvis tennisepall lauatennise reketiga põrgatada järgmise võistluspunktini, viimasena pidi aiakäruga korjama puuhalud kokku ja ümber koonuse kärukäiguga puudega käima ning lõpuspurdina oli kogu kärutäie talvepuudega kiirustada finišisse tagasi. Just viimane jooks puudega täidetud aiakäruga oli publikule suurt elevust tekitav, kus kõik pidi oma jalad ja varbad eemale hoidma sprinterist. Nii mõnigi võistleja andis endast maksimumi ning võistluse lõppedes pidi hinge koguma uuesti. Kõige kiirem mees (sundravi rehabilitatsiooni osakonnast) tegi rajarekordi 27.15 sekundiga ning naistest (sundravi subakuutosakonnast) 47.23 sekundit.

Täpsusviske võistlus

Kolmas võistlusala oli täpsusviske võistlus, kus papptorudele pidi palliga visates endale punkte koguma hakkama. Võistlusala oli populaarne ratastooliga liikujatele, kuid ka leidus teisi huvilisi, kes käisid oma silma-käe osavust proovile panemas. Maksimaalne punktisumma oli võimalik 55 punkti koguda viie viskega. Kõige täpsema käega mees oli hoolekandeteenustest, kes viskas 36 punkti, naistest oli akuutosakonnast viskamas endale 27 punkti.

Spordipäev oli suurepärane võimalus liikuda aktiivselt ühiselt ja panna enda sportlik vaim proovile. 

Pärast võistluste lõppu tunnustasime võitjaid väikeste auhindadega, valiti ka igast osakonnast silmapaistvaim sportlane ning kõik osalejad said näppu endale ka tänukirja osalemise eest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see spordipäev oli suurepärane võimalus näidata, kui oluline on liikumine ja tervislikud eluviisid. Liikumisaasta 2023 puhkame aktiivselt spordipäev oli meeldejääv sündmus ning julgustas meid jätkama tervisliku eluviisi edendamist ka tulevikus. Liikumisaasta 2023 programmi järgselt on augustikuu teemaks “Lähme matkama!”.

 

Liis Peedosk
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik
ravi toetavate teenuste koordinaator

    

Hoolekandekeskuse hooldusosakonnas toimus perepäev

25.07.2023

Laupäeval, 22. juulil toimus Viljandi haigla hoolekandekeskuse hooldusosakonnas perepäev.

Perepäev hooldusosakonnas on päev, mil lähedased tulevad klientidele külla ning koos veedetakse toredalt aega. Perepäevade traditsiooniga alustati hooldusosakonna juhataja Leevi Hiiesalu sõnul aastal 2021. „Seoses koroonaviiruse leviku ja erinevate piirangutega me kahjuks 2022. aastal perepäeva korraldada ei saanud. See aasta oli aga sündmus pikalt ette planeeritud ja lähedasi varakult teavitatud,“ ütles ta.

Sel aastal registreeris perepäevale 65 lähedast, kuid kohale tuli Hiiesalu sõnul ka perekondi, kes end registreerida ei jõudnud. Seega oli majas orienteeruvalt 70 külalist.

Sündmusel esines muusikalise etteastega ansambel „Ajatu“, kes lauls, nagu nimi ka ütleb, ajatuid laule, mis paljudel on peas. „Kontsert sai väga positiivse tagasiside. Rõõm oli näha, et külalised laulsid kaasa ja oli tajuda väga mõnusat sünergiat majas,“ kirjeldas Hiiesalu.

„Hooldusosakond pakkus külalistele muffineid, mille küpsetasid erihoolduse kliendid. Suur tänu neile selle eest! Lisaks olid ka lähedased ääretult lahked ja tõid kaasa erinevaid suupisteid ja kringleid. Lauad olid lookas ja maja positiivset energiat täis,“ lisas hooldusosakonna juhataja.

Lisaks on majas üleval ka näitus MTÜ Viljandi Fotoklubi poolt, mis annab mõnusa koduse tunde. Näitus jääb ülesse hetkel teadmata ajaks ja on vaadeldav kõikidele klientidele, nende lähedastele ja teistele külalistele.

 

 

Tervikumi ehituse projekt saab toetust uuest fondist

17.07.2023

Viljandi haigla sõlmis Sotsiaalministeeriumiga lepingu, mille järgi rahastatakse Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikumi projekti nüüdsest Euroopa Liidu Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.  

Käesoleva aasta 16. juunil muutis Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsust, millega sai võimalikuks Eesti taaste- ja vastupidavuskavasse lisada projektina „TERVIKUMi rajamine“.

Nüüd sõlmiti ka leping rahastusfondi vahetamiseks. SA Viljandi Haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul tehti seda põhjusel, et Tervikumi ehituse valmimine lükkus edasi. „Siiani saime Euroopa Liidult toetust Regionaalarengu Fondist, kuid sealt rahaliste vahendite saamise tingimus oli, et esitatud projektid valmivad käesolevaks aastaks. Kahjuks aga lükkus Tervikumi valmimine edasi, mistõttu tuli leida lahendus, kuidas ikkagi Euroopa Liidu toetusraha kasutada saaks. Selleks sobis meile meetmete ümbertõstmine ning seetõttu saame nüüdsest toetust taaste- ja vastupidavusrahastust,“ selgitas ta.

Tervikumi projekti kogumaksumus on eeldatavasti 104 miljonit eurot, millest moodustab Euroopa Liidu toetus taastekavast 72 miljonit eurot. 32 miljonit jaguneb haigla omafinantseeringu ja muude toetuste vahel.

Varemalt toetati Tervikumi ehitust Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme, uue otsusega tõsteti kogu varasem projekt üle taastekava rahastusele.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. Tervikumis saavad uued töötingimused Viljandi linna perearstid ja -õed ning haigla töötajad, suurusjärgus ca 500 inimest. Tervikumis saavad olema nii perearstid, erinevate uuringute võimalused, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi – kõik vajalik Viljandi maakonna inimesele mugavalt ühe katuse all, kus eri valdkondade spetsialistide omavaheline suhtlus oluliselt paraneb.

Viljandi haiglas alustasid tööd tudengitest abiarstid

14.07.2023

Käesoleva nädala alguses asus Viljandi haiglas abiarstina praktikat tegema viis ning tööle kolm Tartu ülikooli arstitudengit.

Viis Tartu ülikooli kuuenda kursuse üliõpilast teevad Viljandi haiglas arstiteaduse kliinilist praktikat ning seda kolmes osakonnas – sisehaiguste, kirurgia- ja erakorralise meditsiini osakonnas ehk EMO-s. Igas neist töötavad nad abiarstidena kaks kuud.

Kolm nooremate kursuste üliõpilast asusid aga Viljandi haiglasse abiarstina tööle. Neist üks õendusabi, üks taastusravi ning üks sisehaiguste osakonnas.

Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull ütles, et Viljandi haigla võtab alati abiarstid suurima hea meelega vastu, sest noored kolleegid ja nende huvi haigla vastu on iga haigla tuleviku garantiiks. „Püüame haiglas seetõttu pakkuda abiarstidele ja praktikantidele võimalusi omandada erinevaid praktilisi oskusi ja turvaliselt juhendajate toetusel teha ka iseseisvaid raviotsuseid. Samuti pakub Viljandi haigla võimalust tutvuda Eestis ainulaadsete ja Viljandi haiglale täna ainuomaste teenustega. Sellisteks teenusteks on näiteks sundravi, sõltuvushaiguste rehabilitatsiooniteenus, koduhaigla, koduhospiits ja PAIK teenus, millega nad praktika jooksul kokku võivad puutuvad. Samuti on meie eripäraks peahoones toimiv ühtne voodifond, mis tähendab, et kõiki statsionaarse ravi voodeid hallatakse keskselt ja osakonnad saavad neid vajadusepõhiselt kasutada. Ka see pole täna veel teistes haiglates tavapärane praktika,“ rääkis dr Kull, „Soovitan abiarstidel ja praktikantidel hoida alati oma meeled avatud ning sära silmis! Loodan, et teie praktika ja töö Viljandi haiglas on põnev ja väljakutsuv kogemus.“

Ravijuhi sõnul teevad abiarstid tööd vastutava arsti juhendamisel. „Meie toredate kolleegide näol on abiarstidel kindel tugi. Vastutav arst juhendab abiarsti ning on abiks patsiendi diagnoosimisel. Koos küsitletakse haiget, pannakse kirja kaebused, koostatakse raviplaan ning jälgitakse haiget,“ selgitas ta.

Sel nädalal alustanud abiarstidele lisandub aga suve jooksul ja sügisel veel mitu praktikanti ja töötajat. 

Mammograafiabussi tegutsemisele Avinurmes aitas suuresti kaasa kohalik kogukond

07.07.2023

Meie mammograafiabuss käis selle nädala kolmapäeval ja neljapäeval Avinurmes rinnavähi sõeluuringuid tegemas ning tuli sealt tagasi positiivsete emotsioonidega.

Nimelt oli mammograafiabuss Avinurmes justkui eraldi projekt, millesse panustas suuresti kohalik kogukond:

👉 Info mammograafiabussi saabumisest oli kunstniku loodud plakatil.

👉 Avinurme vald saatis info meie tulemisest tööandjatele.

👉 Tööandjad omakorda kutsusid üles oma töötajaid rinnavähi sõeluuringule tulema.

Selle tulemusena osalesid 5. ja 6. juulil mammograafiabussis rinnavähi sõeluuringul pea kõik sihtgruppi kuuluvad naised!

Mammograafiabuss jõuab Avinurme kindlasti ka järgmisel aastal ning siis plaanime kaasata ka rinnakabineti.

 

Viljandi haigla panustab covid-19 vaktsiini mõju-uuringusse

07.07.2023

Viljandi haigla töötajad annavad oma panuse haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) uuringusse, mis hindab covid-19 vaktsiini mõju haigla töötajate seas.

2021. aasta alguses pöördus Tartu ülikoolist professor Anneli Uusküla Viljandi haigla ambulatoorse ravi kliiniku juhi dr Kadri Kõivumäe poole küsimusega, kas Viljandi haigla on vaatamata covid-19 pandeemiast tingitud keerulisele ajale valmis käivitama haigla töötajate seas ECDC vaktsiini mõju-uuringu.

„Arvan, et tegemist oli ideaalse juhuste kokkulangevusega. Mulle oli just personaliteenistusest edastatud Liis Lohuri soov Viljandi haiglas panustada ja tema elulookirjeldus, kus oli näha tema varasem teadustöö kogemus ja organiseerimisvõimekus,“ rääkis ambulatoorse ravi kliiniku juht dr Kadri Kõivumägi, „Koheselt tekkis äratundmine, et tegemist on just õige inimesega uuringu jaoks, milles osalemist Tartu ülikool meile pakkus. Pean ütlema, et see tunne oli 100 protsenti tõene.“

Nii sai Liis Lohurist kliiniliste uuringute koordinaator. Ta alustas tööd kõige keerulisemal covid-19 pandeemia ajal, kui haiglas oli patsiente väga palju ning töötajad juba pikast pandeemiast kurnatud. Vaatamata keerulisele olukorrale, suutis ta esimesena Euroopa kõikidest uuringukeskustest Viljandi haiglas uuringu käima lükata.

„Tänu sellele õppisid teised uuringukeskused meie kogemuse pealt, sest esimesena alustades leidsime üles uuringu planeerimise kitsaskohad ning keerukused. Tegime protokolli parandusettepanekuid ning aitasime küsimustikke digitaaliseerida. Meie kiirust, panust ja kogemust hinnati väga ning tänu sellele muutusime uustulnukast väärtuslikuks partneriks uuringukeskusena,“ selgitas Lohur lisades, et olulist rolli mängis uuringus osalemise juures koostöö.

„Kõik see oligi tegelikult võimalik tänu dr Kadri Kõivumäe toetusele ning suurepärasele koostööle Tartu ülikooli professori Anneli Uuskülaga peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist. Samuti genoomika instituudi vastutulelikele ja lahendustele orienteeritud töötajatele. Olulise panuse uuringu käimalükkamisele andis ka Hanna Sepp Terviseametist ja kaasa tulid ka head kolleegid Ida-Viru keskhaiglast,“ avaldas kliiniliste uuringute koordinaatot tänu koostööpartneritele.

Mõju-uuring algas 2021. aasta mais ning selles on tänaseks osalenud kokku 131 Viljandi haigla töötajat. „Nad osalesid uuringus pühendunult ja oli tõesti näha suurt soovi teadusesse panustada. Imetlen väga nende motiveeritust vabatahtlikult uuringus osaleda,“ kiitis Lohur uuringus osalenud Viljandi haigla töötajaid, „Meil on olnud võimalus arendada rahvusvahelisi suhteid uuringu läbiviijatega. Haigla töötajale oli uuringus osalemine hea võimalus oma tervisest rohkem teada saada, avastada viiruste kandlust ning seeläbi kaitsta end, oma lähedasi ja patsiente nakatumise eest.”

Uuringu raames toimusid osalejatega iganädalased kohtumised vajalike proovide võtmiseks. Üks uuringu periood kestis kuni 16 nädalat ning tänaseks on seljataga kolm sellist perioodi.

„Mitmeid nädalaid järjest koroona- ja vereproovi anda on üsna ebameeldiv protsess, aga meie töötajad said väga tublisti hakkama ning leidsid enda jaoks motivaatoreid. Näiteks soovis üks osaleja vereproovi andmise ajal tungivalt kassipilte vaadata. Teine aga oli nõus koroonaproovi ehk ninaneelukaabet andma juhul, kui pärast seda saab šokolaadi. Õnneks seda kabinetis alati leidus,“ rääkis Lohur naerdes. 

Uuringus osalejad aga omalt poolt mainisid, et iganädalane visiit kliiniliste uuringute koordinaatori kabinetti oli meeldiv vaheldus pingelistele päevadele. „Liis on väga hooliv ja soe inimene. Isegi kui kalendri meeldetuletus vedas alt, siis Liis alati helistas ja andis märku, et oled väga oluline ning et ta ootab sind,“ mainis üks osaleja, „Paneb küll veidi muigama, kuid keset päeva saada telefonikõne, et keegi sind ootab ja peab väga oluliseks, on tore.“

Kliiniliste uuringute koordinaatori sõnul olid töötajad väga usinad ning viisid mõnikord ka ise enda proove Tartusse, et ükski vajalik kord vahele ei jääks. Näiteks suvepuhkuste perioodil tuli genoomika instituut Viljandi haiglale vastu ning võttis mõned proovid lahkelt otse vastu ka töötajaelt, kes elavad Tartus, et nad ei peaks proovi andmiseks oma puhkusepäevast Viljandisse sõitma.

Uuring pole aga veel läbi, kuid kogutud materjalid võimaldavad teha vahekokkuvõtteid. „Jätkuvalt tõestab ka see uuring, et vaktsineerimine on esmane ja olulisim meede raske covid-19 haiguse eest kaitsmisel,“ ütles Lohur. Ta lisas, et täpsem vahekokkuvõte uuringust avaldatakse suve lõpus haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse kodulehel.

Järgmine ja ühtlasi ka viimane uuringu osa algab Viljandi haiglas oktoobris. 

Kokku on tänaseks covid-19 vaktsiini mõju-uuringus osalenud 3600 haigla töötajat 19st Euroopa riigist. 

Foto (Viljandi haigla): Fotol kliiniliste uuringute koordinaator Liis Lohur.

Viljandi haigla töötajad tutvusid eile ja täna patsiendi jälgimissüsteemi terviklahendusega

06.07.2023

Nimelt tuvustasid Hiina rahvusvahelise meditsiiniseadmete tootja Mindray esindajad meie töötajatele infotehnoloogilist lahendust M-Connect, mille kaudu saab koondada kõik patsiendi jälgimiseks vajalikud andmed ühte kesksesse kohta.

Patsiendi jälgmissüsteemi kuuluvad näiteks infuusorid, pumbad, anesteesia masinad, ultrahelimasinad, ventilaatorid ja integreeritud videokaamerad. M-Connecti abil on võimalik kõigist neist meditsiinilistest seadmetest tulenevad andmed salvestada haigla infosüsteemi ja andmebaasi. See võimaldab näha kõiki andmeid ühe monitori pealt, muutes patsiendi hooldamise ja jälgimise veelgi paremaks.

Tutvustusest osavõtjad said kohapeal ka näha neid seadmeid ning küsida huvipakkuvaid küsimusi. 

Täna olid Viljandi haiglas külas Soome suursaadik Vesa Vasara ja majandusnõunik Frans-Anton Flander

27.06.2023

Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, koostööteenuste juht Krista Valdvee, õendujuht Saima Hinno ja ehituse projektijuht Erki Maasing tutvustasid külalistele Viljandi haiglat ja siinseid tegemisi. Kohtumisel räägiti koduhaiglast, meie robotkullerist, Tervikumi projektist ning arutati võimalike koostöökohtade üle.

Kohtumise lõpetas ringkäik uue haigla ehitusel.

Suvel on oluline lisaks nahale kaitsta päikse eest ka oma silmi

26.06.2023

Fotol silmaarst dr Anne-Liis Matson.

Päike on mõnus ja soe ning annab organismile vajalikku D-vitamiini, kuid päiksega kaasneb ka omajagu ohte. Lisaks nahale tuleb päikse eest kaitsta ka silmi, sest liigne UV-kiirgus võib tekitada neile tõsist kahju.  

Viljandi haigla silmaarsti dr Anne-Liis Matsoni sõnul võib UV-kiirgus pikemalt päikese käes viibides kahjustada nii silmaümbruse nahka, silma pindmisi kudesid kui ka silmaläätse ja silmapõhja, samuti suureneb ka silmahaiguste risk.

„Ultraviolettkiirgus aitab kaasa selliste silmahaiguste tekkele nagu hallkae, silma- ja silmaümbruse naha kasvajad ning silma pinna limaskesta paksenemine ehk tiibkile. Samuti näitavad osad uuringud, et vanemas eas esineva silmapõhja haiguse, maakuli degeneratsiooni, tekkele võib aidata kaasa elu jooksul rohkelt kaitseta päikese käes viibimine,“ kirjeldas dr Matson, „Olles pika päeva päikese käes mere peal, rannas või mägedes võib tekkida ka äge silmahaigus fotokeratiit, mille korral kahjustuvad sarvkesta pindmise kihi rakud. Inimene kaebab udust nägemist, silmavalu ja silmade tugevat vesitsust. See seisund on aga õnneks küllaltki kiiresti paranev. Niisutavate tilkade abiga paraneb sarvkesta pindmine kiht 1-3 päeva jooksul ja püsivat kahjustust ei teki.“

Silmi tuleb päikse eest tõhusalt kaitsta

Osa inimesi usub, et päiksesse vaatamine on tervisele hea, kuid dr Matson ütles, et nii see ei ole ning silmi tuleb igal juhul liigse päikse eest kaitsta. „Kunagi ei tohi otse päiksesse vaadata, ka mitte päikseprillidega ja ka mitte päiksevarjutuse ajal ilma spetsiaalse päikesevarjutuse kaitseprillita, kuna see võib tekitada pöördumatu kahjustuse silma kollatähnis ehk silmapõhja piirkonnas, mis vastutab silma täpse keskkosa nägemise eest. Otse päiksesse vaatamine kasvõi mõni sekund võib inimesele tekitada laigu või pimeala keskosa nägemise piirkonda, mis ei pruugi täielikult ära kaduda, kuna kollatähni piirkonna rakkude kahjustus on pöördumatu,“ rääkis ta.

Silmaarsti sõnul on peamine silmade kaitsmise viis kasutada kvaliteetseid päikseprille. „Endale päikseprille valides on oluline jälgida, et neil oleks 100% UV kaitse ehk, et oleks olemas kaitse nii ühtlase intensiivsusega UV-A kui ka UV-B kiirguse eest, mis on ohtlikum ning intensiivsem just kevadest sügiseni. UV-kaitse olemasolu päikeseprillidel ei tähenda alati, et prillid oleks väga kallid ja teistpidi ei ole teinekord kallitel firmaprillidel korralikku UV-kaitset. Soovituslik on päikeseprillid soetada optikapoest ja küsida huvi pakkuva prillipaari kohta eraldi üle, kas 100% UV-kaitse on olemas,“ selgitas dr Matson lisades, et lisaks UV-kaitsele on päikeseprillide puhul oluline, et need kataksid nii silma kui silmaümbruse. Seejuures on soovitav eelistada suuremate klaasidega mudeleid, et vähendada UV-kiirguse jõudmist silma prilliraamide kõrvalt.

Samuti soovitab ta kanda suvisel ajal nägu varjavat peakatet, mis aitab ka tõhusalt vähendada silma jõudvat UV-kiirgust ja ennetada teatud silmahaiguste teket.

Riskirühmad

Dr Matsoni sõnul on oluline kaitsta silmi päikese eest alates lapseeast. „Nii nagu nahale on ka silmadele UV-kiirguse kahjulik mõju kumuleeruv, mis tähendab, et päikese kahjulik mõju silmadele koguneb terve elu jooksul ja silmakahjustused võivad rohkelt kaitsmata päikse käes viibinud inimestel tekkida alles keskkeas või hiljem,“ ütles ta, „Lapsed veedavad üldjuhul rohkem aega õues päikse käes kui täiskasvanud ning nende silmalääts on ka läbipaistvam ja laseb rohkem päiksekiirgust silma sisse, mistõttu on nad päikesest enam mõjutatud. Arvatakse, et inimene saab kuni poole elu jooksul UV-kiirgusest põhjustatud kahjustusest kätte juba lapseeas. Seetõttu on oluline juba päris väikeste laste silmi päikese eest kaitsta.“

Silmaarst lisas, et veel peaksid päikese eest eriti hoolsalt oma silmi kaitsma inimesed, kes võtavad ravimeid, mis muudavad naha ja silmad päikesele tundlikumaks. „Näiteks muudab teatud rahustite, diureetikute, antibeebipillide ja antibiootikumide võtmine inimese päikesele tundlikkumaks,“ selgitas dr Matson rõhutades, et liigse ultraviolettkiirguse eest pole aga keegi kaitstud, mistõttu peaks teadlikult silmi päiksest hoidma, „Kuigi meie laiuskraadil ei ole päikest üleliia palju ja ka päikese intensiivsus on väiksem kui lõunapoolsetes riikides peaks siiski silmi kaitsma samamoodi nagu kaitseme päikese eest oma nahka.“

Vajalikke silmaoperatsioone võib aga suvel teha

Varasemalt on esinenud arvamus, et suvisel ajal ei ole hea silmaoperatsioone ette võtta, kuna usuti, et suvel paranevad haavad kehvemini ja on kõrgem põletiku tekke risk, kuid dr Matsoni sõnul on tänapäeval see müüt kummutatud.

„On leitud, et pole vahet, mis aastaajal silmaoperatsioon ette võtta. Kui järgida operatsioonijärgset põletikku ennetavat raviskeemi ei ole tüsistuste risk suvel sugugi kõrgem. Seetõttu ei tasu vajaminevat silmaoperatsiooni edasi lükata lihtsalt seetõttu, et aeg selleks on planeeritud suveks,“ sõnas ta.

Silmaarsti sõnul on aga oluline kanda peale silma- või silmalaugude operatsiooni UV-kaitsega päikeseprille. „Värskelt opereeritud silmad võivad olla valguskartlikumad. Samuti on värsked silmalaugude haavad päiksele tundlikumad ja UV-kaitseta prillideta võib tekkida haava piirkondade pigmenteerumine, mis võib olla osaliselt või täielikult pöördumatu muutus. Samuti peab peale silma- või silmalaugude operatsiooni vältima veekogudes ujumist kuniks haavad on täielikult paranenud,“ selgitas dr Matson.

 

 

 

Vaktsineerimine Covid-19 vastu juunis ja juulis

26.06.2023

Viljandi haigla peahoones toimub juunis etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine 27.06 ja 28.06 kell 9-15. 

Juulis toimub etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine 04.07, 05.07, 11.07, 12.07, 18.07, 19.07, 26.07 ja 27.06 kell 9-15. 

Vaktsiinid: Pfizer, Moderna ja vajadusel Verorabi

 

Jämejala vaimse tervise küla Jaanispordipäev: Meeleolukas sündmus ühendab kogukonda

22.06.2023

Eile, 21. juunil toimus pärast pikka pausi ühine Jämejala vaimse tervise küla Jaanispordipäev, mis tõi kokku kogukonnaliikmed, patsiendid, kliendid ja töötajad, psühhiaatriakliiniku erinevatest osakondadest. Hoolimata kuumast ilmast kogunes Jämejala pargialale üle 40 inimese, kellest enamik võttis osa erinevatest võistlustest.

Jaanispordipäev oli korraldatud spordipäeva formaadis ning sellel osalesid Jämejala vaimse tervise küla erinevad osakonnad, sealhulgas sundravi subakuut- ja rehabilitatsiooniosakond, erihoolekandeteenuste A-B-C maja, hoolekandekeskus ja akuutosakond. Võistlused toimusid nii meeskondlikel kui ka individuaalaladel.

Päeva alustati pingelise köieveo tõmbamisega, kus julgematest osalejatest moodustati segavõistkonnad erinevatest osakondadest. Köieveo võitis meestest võistkond nimega "Terminaator" ning naistest võidutses KKA-nimeline võistkond. Peale meeskondlikku spordiala said kõik proovile panna end neljal individuaalalal: kaikavedu, saapavise, kasti hoidmise võistlus ja täpsusvise. Täpsusvise oli eriti populaarne hoolekandekeskuse sportlaste seas, kes ratastoolis istudes saavutasid kõige täpsemad tulemused. Kastihoidmise rekord sündis meestel ajaga 2 minutit ja 43 sekundit ning naistel selgitati välja tugevamad käed 44 sekundiga. Kaikaveo esimese võistlus lõpp paistis kiiresti tulevat, sest puukaigas purunes, kuid see asendati raudkaikaga ning võistlus sai siiski jätkuda. Saapaviskes tehti erisus – saabast tuli visata  jalgade vahelt. Parimad nais- ja meessaapaviskajad selgitati välja hinnates nii strateegiat kui viset.

Päev oli täis meelelahutust ja põnevust ning pärast lõunat kuulutati välja parim köietõmbamise võistkond (meeste ja naiste arvestuses) ning parimad mees- ja naisvõistlejad igas individuaalspordialas. Lisaks anti eriauhindu kõige silmapaistvamate ja meeldejäävamate soorituste eest igast osakonnast. Erilise aplausi ja tänusõnad jagati ka sündmuse korraldustiimile: Marilin, Küllike, Ingrid, Merike, Meelike, Urve, Maarja, Gerle, Marcus, Tiia, Annus!

Suurimad kiidusõnad eduka päeva korraldamisel!

Jaanispordipäevaga alustati Jämejalas Liikumisaasta 2023 teema-aasta programmi, mille raames loodetakse sisustada õuesoleku aega igakuiste liikumispäevadega. Järgmine liikumispäev on planeeritud juulikuus, kus on võimalik end proovile panna juba uutel spordialadel.

 

Liis Peedosk
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik
Ravi toetavate teenuste koordinaator

 

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonnas on ooteaeg tavapärasest pikem

21.06.2023

Suvi on Viljandi erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) kõige kiirem aeg, sest kukkumiste, haavade ja põletustega traumasid on tavalisest rohkem. Seetõttu tuleb EMO-sse tulles arvestada ka tavapärasest pikema ooteajaga.

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarsti dr Kristiina Miku sõnul tuleb tavapäraselt erakorralist arstiabi saama ööpäevas keskmiselt 30-40 inimest, kuid viimaste kuude jooksul on see arv tõusnud 50-60 patsiendini ööpäevas. „Kahjuks aga suureneb see arv suvel veelgi, arvestades inimeste liikumist seoses puhkustega. Oodata on kõrghetkel isegi kuni 70 patsienti päevas,“ lausus dr Mikk, „Neist aga umbes 50 protsenti moodustavad erakorralise meditsiini osakonna kategooriate järgi rohelised ja sinised patsiendid ehk need, kes ei peaks abi saama erakorralise meditsiini osakonnast vaid perearstilt.“

Erakorralise meditsiini osakonnas aga kedagi abita ei jäeta, kuid esmajärjekorras antakse abi neile, kelle elu või tervis võib olla ohus ning seejärel neile, kes võivad oodata ilma, et sellist ohtu oleks. „Rasked haiged vajavad kiiret tegutsemist, nende üldseisund nõuab põhjalikumaid uuringuid ja ravi, mistõttu on ka nendele kuluv aeg pikk. Seetõttu palume kergemate kaebustega abivajatel olla ooteruumis kannatlikud ning mõistvad oma kaasinimeste suhtes. Raskete haigete hulgas võivad olla ka teie lähedased ja te soovite, et neid käsitletakse korrektselt,“ ütles erakorralise meditsiini osakonna vanemarst.

Kuna ooteaeg võib minna mitme tunni pikkuseks, palub Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakond kergemate kaebustega patsientide, kes ei vaja tegelikult erakorralist arstiabi, pöörduda perearsti poole.  „On mõistetav, et iga inimese silmis on erakorraline kõik see, mis puutub tema tervisesse, kuid näiteks puugi eemaldamiseks, krooniliste hädadega või väikese palaviku, köha või nohuga võiks pöörduda hoopis perearsti juurde. Perearstikeskused  on  suvekuudel avatud ning perearsti puhkuse ajal on ka pereõed väga kompetentsed nõuandeid jagama ja kergemaid haigusi ravima,“ sõnas dr Mikk, „Soovitan aga kõigil mõistlikult puhata ning järgida ka ettevaatusabinõusid, et õnnetusi ei juhtuks ega vigastusi ei tekiks!“ 

Olukorras, kus tegemist ei ole viivitamatut abi vajava juhtumiga, saab meditsiinilist nõu ka helistades perearsti nõuandetelefonil 1220. Nõuandetelefonile saab helistada 24 tundi ööpäevas.

 

 

Viljandi haiglas olid külalised Põhja-Eesti Regionaalhaigla klienditeeninduse üksustest

15.06.2023

Eile, 14. juunil olid Viljandi haigla klienditeeninduse poolega tutvumas Põhja-Eesti Regionaalhaigla teenindussektorite töötajad.

„Meil oli hea meel tutvustada meie Põhja-Eesti Regionaalhaigla kolleegidele Viljandi haigla klienditeenindust ja seda hõlmavaid süsteeme. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi ning ma usun, et mõlemal haigla on üksteiselt midagi õppida. Seda selleks, et klienditeenindust patsientide ja klientide jaoks veelgi paremaks muuta,“ ütles Viljandi haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee.

Kohtumisel tutvusid külalised üldiselt Viljandi haigla ja siinsete tegemistega. Samuti suure maja registratuuri ja selle toimimisega ning Jämejala pargis asuva psühhiaatriakliiniku klienditeeninduse poolega. Päeva lõpetuseks külastati ka psühhiaatriakliiniku laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonda.

 

Lõpetas esimene lend tervishoiusekretäre

13.06.2023

Sel kevadel lõpetas esimene rühm Tallinna Tervishoiu kõrgkkoolis tervishoiusekretäri eriala, sealhulgas ka kuus Viljandi haigla töötajat.

Tervishoiusekretäri kutset saab omandada töökohapõhise õppena, läbi mille saab õppija teadmised tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna asutustes sekretäri töö tegemiseks.

Kutset annab Eesti Juhi Abi Ühing, mille juhatuse esimehe Janne Kerdo sõnul läbisid õppe ja sooritasid kutseeksami kõik õppurid suurepäraselt. „See oli esmakordne tervishoiusekretäri kutseeksam ja kindlasti on siin õppida kõikidel osapooltel, kuid õpilased said väga hästi hakkama,“ ütles ta, „Tervishoiuasutuses töötaval sekretäril on vaja assisteerivaid oskusi, väga head dokumenditöö oskust, sealhulgas teadmist, kuidas dokumendid süsteemides arhiveeritakse, lisaks infosüsteemide kasutamise oskust ning klienditeeninduse oskust arvestades tervishoiu spetsiifikat. Seetõttu sai selline kutsestandard ka loodud.“

Ta lisas, et täna, 13. juunil koguneb ka Ühingu tervishoiusekretäri kutsekomisjon ja hindamiskomisjon, kes asub õpilaste tagasisidet arutama, et selle põhjal õppeprotsessi ja kutseeksami läbiviimist veelgi paremaks muuta.
Tervishoiusekretäri õppekava kutseeksam koosnes kirjalikust ja suulisest osast. Õpilaste tagasiside järgi oli keerulisem kirjalik osa, sest valikvastususeid küsimustele sai valida mitu. Kergemaks hinnati aga suulist osa ning hindamiskomisjoni peeti toetavaks.

Foto (Erakogu): Kutseeksam toimus 31. mail ning see koosnes suulisest ja kirjalikust osast.


Foto (Erakogu): Fotol vasakult Eesti Juhi Abi Ühing juhatuse esimees Janne Kerdo, hindamiskomisjoni liikmed Eveli Besterman ja Mari Asser (ekraanil) ning hindamiskomisjoni esimees Hille Oidema.

Üldiselt vastas aga õpilaste sõnul õpitu nende ootustele.

„Olen õppinud eelnevalt sekretäritööd ja dokumendihaldust, kuid meditsiini poole pealt teadmised puudusid ning kuna õppekava sisaldas ka anatoomiat, patsiendi logistikat ja muid meditsiini poolel olevaid teadmisi, siis see oli põhiline, mis ajendas sinna õppima minema ning mille kohta soovisin teada rohkem,“ rääkis üks õpilastest, Viljandi haigla sekretär Merike Aaremaa, „Rohkem oleks tahtnud saada teadmisi meditsiinivaldkonnast aga selle lühikese aastaga ongi raske rohkemat saavutada. Vajaka jäi minu jaoks ka arhiivitööst ja infotehnoloogilistest uuendustest, kuid olen väga rahul, et sellesse õppesse astusin. Sain juurde palju erinevaid teadmisi, vaheldust tööpäevadele ja meeldivaid koolikaaslasi ning mõistan nüüd palju paremini meditsiiniala kaastöötajaid ja patsiente.“

Ta lisas, et keeruliseks osutusid õppimise juures ladina keel ja selle käänamine ning anatoomia, mis oli kõige mahukam osa. Suurt anatoomiat mahtu pidas miinuseks ka teine õppur Helena Hanvere, kes töötab Viljandi haiglas somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse kliinilise assistendina.

„Lisaks oli aega-ajalt väsitav Tallinnas koolis käimine ning kõige ühildamine töö ja perega, aga saime hakkama, kuna seltskond, kellega koos õppetöö ette võtsime, oli väga tore. Õppejõud olid samuti oma ala professionaalid ja tegid tunnid huvitavaks ning sai palju uusi teadmisi, mida saan kindlasti oma töös rakendada,“ rääkis Hanvere.

Õppejõudele avaldas tänu ka Kätlin Pari, kes töötab Viljandi haiglas somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse hoolduskoordinaatorina. "Õppejõud suutsid ained teha huvitavaks ja meeldejäävaks. Palju kasutati näiteid elust enesest, mis andis ainele kohe palju juurde,“ ütles ta, lisades, et tema jaoks oli õppetöö juures raske dokumendihaldus. „Dokumendihaldusega puudus mul eelnevalt kokkupuude. Olin sellest teemast ühtteist küll kuulnud aga pinnapealselt,“ kirjeldas Pari, „ Sain aga juurde palju teadmisi, kuidas mida korraldada ning õppisin, et kõige tähtsam on abi küsida, kui jään oma teadmistega hätta.“

Viljandi haigla töötajatest läbis õpingud kommunikatsioonispetsialist Maike Valk, sekretär Merike Aaremaa, psühhiaatriakliiniku sekretär Kadri Kreen, somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse kliiniline assistent Helen Hanvere, somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse hoolduskoordinaator Kätlin Pari ning tänaseks endine Viljandi haigla koolitusspetsialist Maria-Elisabeth Ast.

Kokku sooritas tervishoiusekretäri kutseeksami 17 inimest. Lisaks Viljandi haigla töötajatele omandas eriala inimesi Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Lääne-Tallinna Keskhaiglast, Ida-Tallinna Keskhaiglast, Ida-Virumaa keskhaiglast, Lõuna-eesti Haiglast ja väiksemast hambakliinikust.

Tervishoiusekretäri töö on tervishoiuteenuste administreerimine, tervishoiuteenuste logistika korraldamine, dokumentide haldamine ja kohtumiste ettevalmistamine. Tervishoiusekretäri töös on suur osa suhtlemisel erinevate osapooltega. Tervishoiusekretärid töötavad haiglates, perearstikeskustes ja teistes tervishoiuteenust osutavates organisatsioonides.

Pärimusmuusika aidas räägiti avameelselt seksuaalelust

09.06.2023

Täna, 9. juunil toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas ja veebi vahendusel Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku eestvedamisel konverents „Avameelselt (seksuaal)elust“, mis tõi kokku eksperdid nii Eestist kui välismaalt, et arutada inimestega seksi puudutavate teemade üle.

Viljandi haigla psühholoogi Margus Veemi sõnul oli konverentsi eesmärk tekitada laiemas spetsialistide ringis huvi seksuaalsuse eriilmelisuse vastu. „Meie soov on juhtida tähelepanu sellele, et seksuaalsus ei ole midagi salapärast ja varjatut, vaid see on inimesele omane juba sündimisest peale, see vajab toetust ja tunnustamist, aktsepteerimist ja hoolt. Inimeste kogemused, huvid ja soovid on isikupärased ja head ning vajavad hoolivaid ja teadlikke abistajaid kogu elukaare jooksul,“ selgitas Veem.

Sündmust alustasid tervitussõnadega Norra suursaadik Marius Dirdal ja Viljandi haigla psühhiaatrikliiniku juht Madis Parksepp.

Foto (Kristjan Kivistik): Norra suursaadik Marius Dirdal tervitamas konverentsi korraldajaid.

Edasi oli konverents jagatud kahte sessiooni. Esimeses sessioonis rääkis Soome lastepsühhiaater ja arst Raisa Cacciatore sellest, kuidas toetada ja kaitsta noorukite loomulikku, mängulist ja uudishimulikku seksuaalsust.

Seksoloog, antropoloog ja sekspositiivsuse entusiast Kristina Birk-Vellemaa võttis aga vaatluse alla sekspositiivse seksuaalhariduse, keskendudes sellele, et seksuaalsus on inimloomuse osa ning erinevusi tuleb aktsepteerida.

Foto (Kristjan Kivistik): Konverentsi kuulajad.

Teist sessiooni alustas Tartu ülikooli psühholoogia instituudi doktorant ja nooremlektor ning Seksuaaltervise Nõuandla seksuaalterapeut Annika Tamme teemaga „Sinu seksuaalsus on su enda nägu ehk seksist kui lihtsalt elu osast“.

Sellele järgnes Confido Meditsiinikeskuse naiste tervise füsioterapeudi Helle Nurmsalu ettekanne vaagnapõhjalihaste rollist naise seksuaalsusele füsioterapeudi silme läbi.

Osaühingus Kasvatuspuu tegutsev seksuaalnõustaja ja -kasvataja Rita Holm rääkis aga sellest, et naudingutel pole vanusepiiri. Piiride teemal jätkas Viljandi haigla psühholoog Margus Veem. Nimelt avas ta teema „Kust lähevad piirid?“.

Teise sessiooni lõpetas seksuaalnõustajate koolitaja Julius Elo rääkides seksuaalsuse mitmekesisusest, sealhulgas KINKYist ehk ebatavalisest seksuaalsest käitumisest ja BDSMist (ingliskeelsetest sõnadest bondage, discipline, submission and sadomasochism ehk sidumine, distsipliin, allumine ja sadomasohhism).

Foto (Kristjan Kivistik): Sündmusel esinejad vasakult Annika Tamme, Julius Elo, Raisa Cacciatore, Kristina Birk-Vellemaa, Rita Holm, Margus Veem, Helle Nurmsalu

Pärast ettekandeid toimus ka paneeldiskussioon, mis andis võimaluse konverentsil osalejatel seksuaalsust puudutavatel teemadel kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Paneeldiskussioonis arutlesid teemasid seksoloog, antropoloog ja sekspositiivsuse entusiast Kristina Birk-Vellemaa, Tartu ülikooli psühholoogia instituudi doktorant ja nooremlektor ning Seksuaaltervise Nõuandla seksuaalterapeut Annika Tamme, pesupoe Ulakas Kaunitar perenaine Kirki Kubri ning sotsiaalmeedia uurija ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg.

Foto (Kristjan Kivistik): vasakult Annika Tamme, Kristina Birk-Vellemaa, moderaator Jonas Grauberg, Katrin Tiidenberg ja Kirki Kubri.

Konverents toimus projekti “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine” raames, mida toetavad Norra toetuste 2014-2021 programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, Sotsiaalministeerium ja SA Viljandi Haigla.

Konverentsi ka salvestati ning seda on võimalik kõigil soovijatel järele vaadata. Lingi järelevaatamiseks leiab alates 19. juunist Viljandi haigla koduleheküljelt.

Foto (Kristjan Kivistik): Viljandi haigla poolne konverentsi korraldusmeeskond psühhiaatrikliiniku juht Madis Parksepp, psühhiaatriakliiniku ravi toetavate teenuste juht Aneth Tuurmaa, arendusspetsialist Kristina Mätlik, psühholoog Margus Veem, psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm ja juhatuse esimees Priit Tampere. 

 

Sündmust saab järele vaadata ja kuulata SIIT

Fotod sündmusest leiab SIIT

Reisides tasub hoida isikut tõendav dokument endaga kaasas

07.06.2023

Puhkuste ja reisimiste aeg on käes ning seetõttu tuletab Viljandi haigla meelde, et erakorralise meditsiinilise abi saamiseks tasub vaadata üle vajalike dokumentide olemasolu ning isikut tõendav dokument endaga kaasas hoida.

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakond paneb südamele hoida nii suvisel ajal reisides kui ka igapäevaselt vajalikud dokumendid korras ja endaga kaasas või vähemalt kohas, kus need on kiiresti leitavad, sest meditsiinilise abi saamine võib minna nendeta kalliks.

„Suvel juhtub tihti, et ollaks teises linnas, lapsed külas vanavanematel või sõpradel ning seal viibides ei pruugi alati isikut tõendavat dokumenti kaasa olla. See probleem on eriti sage just laste puhul, kuid õnnetused ei hüüa tulles. Seetõttu paneme südamele vajalike dokumentide olemasolu üle kontrollida ning isikut tõendav dokument endaga kaasas hoida,“ ütles Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst dr Kristiina Mikk.

Erakorralisse meditsiini osakonda pöördumisel on vaja kindlasti ID kaarti või dokumenti, millel on olemas abi vajava inimese isikukood. Inimestel, kellel on Eesti isikukood, kuid kes elavad Euroopas, väljaspool Eestit, vajavad EMOsse pöördumisel ka Euroopa ravikindlustuskaarti. Soomes elavatel inimestel ei piisa ka ainult Kela kaardist ehk Soome riigi sisesest kindlustusest. Samuti peaksid kõik inimesed kontrollima, et neil on olemas Tervisekassa kindlustus. Kindlustuse puudumisel tuleb Eesti elanikel maksta erakorralise meditsiini osakonda pöördumisel visiiditasu kompleksteenusena arsti vastuvõtu puhul 80 eurot ja õe vastuvõtu puhul 30 eurot.

Viljandi haiglas käis külas terviseminister Riina Sikkut

06.06.2023

Eelmisel reedel, 2. juunil osales terviseminister Riina Sikkut Tervikumi nurgakivi asetamise sündmusel, pärast mida külastas ta ka Viljandi haiglat.

Külaskäigul arutati tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö ning neid valdkondi ühendavate teenuste üle. Selle raames tutvus terviseminister Viljandi haigla PAIK teenusega.

Samuti räägiti haigla liikumisest patsiendile lähemale ehk koduhaigla teenusest ja Viljandi haigla mobiilsetest teenustest.

Kohtumisel tutvustasid Viljandi haigla töötajad terviseministrile ka sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste arengut. 

Viljandi haigla kutsub patsiendipäeva raames haigla töötajaid ja patsiente rääkima sellest, mis on nende jaoks oluline

05.06.2023

Homme, 6. juunil tähistatakse rahvusvaheliselt patsiendipäeva, mille eesmärk on kutsuda üles nii patsiente kui haigla töötajaid rääkima teemal „Mis on Sinu jaoks oluline?“. Selle aastal osaleb esimest korda patsiendipäeva tähistamisel ka Viljandi haigla.

Patsiendipäev annab võimaluse nii haigla töötajatel kui ka patsientidel jagada terve käesoleva nädala jooksul enda mõtteid sellest, mis on neile tähtis.

„Otsustasime sel aastal ka ise patsiendipäeva tähistada ja seeläbi koguda meie oma töötajatelt ja patsientidelt väärtuslikku tagasisidet. See annab inimestele võimaluse öelda, mida nad tahaksid, et oleks teisiti ning meile võimaluse seeläbi pakutavate teenuste kvaliteeti parandada. Mõnikord läheb vaja vaid väikseid ja lihtsaid muudatusi, et inimesed end meie juures veelgi paremini tunneksid. Kutsun üles kõiki meie töötajaid, ka neid, kes patsientidega vähem kokku puutuvad, ja patsiente käesoleva nädala jooksul kaasa rääkima, et need murekohad üles leida. Kõigi tagasiside on meile väga oluline!“ ütles Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere.

Oma mõtted saab kirja panna kas veebimärkmikusse või paberile. Veebimärkmik oma vastuste edastamiseks asub siin: https://redcap.link/patsiendipaev_23. Paberil saab oma mõtteid jagada Viljandi haigla suure maja 1. korruse fuajees, 2. korrusel ambulatoorse kliiniku ooteruumis ning psühhiaatriakliiniku ambulatoorse vastuvõtu ooteruumis.

Patsiendipäev või What Matters To You on rahvusvaheline liikumine, mille eesmärgiks on muuta tervishoiuteenuse keskpunktiks inimkesksus. Üheks meetodiks julgustab liikumine patsiente ja tervishoiutöötajaid üksteiselt küsima: "Mis on Sinu jaoks oluline?". Patsiendipäeva tähistamine 6. juunil sai alguse 2014. aastal Norras. Nüüdseks on sellest kujunenud ülemaailmne tervishoiuasutuste liikumine

Sellel aastal toimub üritus AS Ida-Tallinna Keskhaigla eestvedamisel.

Viljandimaa tervisesüsteemi tulevik sai nurgakivi

02.06.2023

Täna, 2. juunil sai nurgakivi SA Viljandi Haigla rajatav Tervikumi hoone. Kaasaegne haigla ja tervisekeskus toob ühte hoonesse kokku ravi- ja sotsiaalteenuste kõik lülid. Tervikum valmib 2025. aasta suve hakul.

„Tervikum näitab suunda kogu Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile. Kogemusest, kus kaks valdkonda – tervishoid ja sotsiaalsüsteem – saavad ühe katuse alla kokku ja tihedamalt koostööle, on edaspidi loodetavasti palju õppida ka teistes Eesti piirkondades,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Oluline märksõna on inimkesksus: inimese teekond tema vajadustele vastava abini saab siin olema senisest märksa sujuvam.“

SA Viljandi Haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul väärib Viljandi kogukond kaasaegset, heade tingimustega haiglat. „Kvaliteetsete tervishoiuteenuste pakkumisel mängib kindlasti rolli ka keskkond, kus teenuseid pakkuda. Uus hoone võimaldab ja toetab senisest enam olemasolevate ja uute teenuste arendamist ning paremaks muutmist,“ ütles Tampere. „Ühine maja meie heade partnerite perearstidega, võimendab kindlasti ka meie haigla üht põhimõtet – siduda patsiendi jaoks kokku erinevaid perearstide ja sotsiaaltöötajatega seotud teenuseid ning ma usun, et uus hoone toetab ka üldiselt paremat koostööd, nii haigla siseselt kui ka väljaspool Viljandi haiglat,“ lisas ta.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on Tervikum ainulaadne mitte ainult Viljandimaa, vaid ka Riigi Kinnisvara jaoks. “Olgu see nurgakivi, mille täna hoonele asetame, märgiks pühendumisest ja tulevikust, kus patsiendid saavad parimat võimalikku ravi ja hooldust. Tervikumist saab terviklik ja keskkonnasõbralik lahendus, mis ilmestab Viljandi linnapilti moodsa arhitektuuriga. Samuti pakub uus hoone tervishoiutöötajatele tänapäevase töökeskkonna ja võimaldab veelgi paremini tegeleda oma põhitööga – inimeste abistamise ja elude päästmisega. Meil on au olla selles projektis Viljandi haigla partner,” ütles Kusmin.

Tervikum kerkib Viljandi kesklinna 2025. aasta juuniks. 23 000 m² suuruses hoones saavad uued töötingimused Viljandi linna perearstid ja -õed ning haigla töötajad, suurusjärgus ca 500 inimest. Tervikumis saavad olema nii perearstid, erinevate uuringute võimalused, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi – kõik vajalik Viljandi maakonna inimesele mugavalt ühe katuse all, kus eri valdkondade spetsialistide omavaheline suhtlus oluliselt paraneb.

Projekti kogumaksumus on umbes 104 miljonit eurot koos käibemaksuga. Hoone on projekteerinud Hoco OÜ, arhitektid DAGOpen OÜ, PLANHO consultores S.L.P, BAKPAK Architects S.L.P, sisearhitekt Pink OÜ ja ehitavad Rand ja Tuulberg AS ja Ehitustrust AS. Omanikujärelevalvet teostab inseneribüroo Telora OÜ.

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme ja riigieelarvelistest vahenditest. Euroopa Komisjon kiitis 12. mail 2023 heaks ettepaneku toetada Viljandi Tervikumi rajamist taaste- ja vastupidavusrahastust summas 72 miljonit eurot, EL Nõukogu rakendusotsust on oodata juuni keskel. 

Allikas: Riigi Kinnisvara, fotod: Hendrik Osula

Perearstid ja -õed tutvusid Viljandi haigla taastusravikliinikuga

01.06.2023

 Eile, 31. mail olid Viljandi haiglas külas maakonna perearstid- ja õed, et tutvuda taastusravikliiniku võimalustega.

„Meil on igapäevaselt tihe koostöö perearstide ja pereõdedega ning oli suur rõõm neile Viljandi Haigla taastusravikliiniku erinevaid võimalusi tutvustada. Oleme viimase aasta jooksul loonud uusi võimalusi ja teenuseid ning nende arengute tutvustamine maakonna perearstidele ja -õdedele on väga vajalik, et  inimesed samuti need võimalused üles leiaksid,“ ütles taastusravikliiniku juht (kt) Erli Lond.

Viljandi haigla taastusravikliinik pakub väga mitmekülgseid taastusravi teenuseid. „Meil on tugev statsionaarse taastusravi osa, suure teenuste valikuga ambulatoorne taastusravi, koduste taastusraviteenuste võimalus ja rehabilitatsiooni osa. Panustame palju patsiendi raviteekondadesse, et nende ravi protsess oleks sujuv ja terviklik. Samuti on meie tehniline park jõudsalt kasvanud ja uuenenud. See võimaldab meil pakkuda rohkem nii aktiivravi võimalusi kui ka toetavaid raviprotseduure,“ selgitas Lond.

Kohtumisel tutvustati perearstidele ja -õdedele lisaks taastusravikliiniku tegemistele ka Viljandi haigla iseseisva statsionaarse õendusabi võimalusi ning koduteenuste osakonna uusi teenuseid - koduhaigla ja koduhospiits. Samuti arutati kokkusaamisel ühiseid murekohti ning leiti võimalusi nende lahendamiseks.

Ettekande Viljandi haigla taastusravikliiniku võimalustest tegi taastusravikliiniku juht (kt) Erli Lond, koduteenuseid tutvustasid õed-teenusekoordinaatorid Liia Võsu ja Eneli Tulp ning seejärel tehti ringkäik ambulatoorse ja statsionaarse taastusravi ruumides.

 

Viljandi haiglas alustab praktikat rekordarv praktikante

29.05.2023

Täna, 29. mail alustab Viljandi haiglas oma praktikat korraga 15 praktikanti õe ja ämmaemanduse õppekavalt.

Viljandi Haigla õendusjuhi Saima Hinno sõnul alustavad Viljandi haiglas erinevate kursuste üliõpilased, kes ootavad põnevusega oma teoreetiliste teadmiste ja kõrgkooli simulatsioonikeskuses omandatud oskuste rakendamist haigla töökeskkonnas. Ta lisas, et praktikantide hulgas on neid, kes on praktikal Viljandi haiglas esimest korda ja ka neid, kes on siin sooritanud mõne oma varasematest praktikatest.

“Meil on siiras rõõm, et nii mitmed Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased on valinud oma praktikabaasiks just Viljandi Haigla,” ütles Hinno, “Heameel on tõdeda, et esimese õppeaasta teoreetiline õpe on läbitud ja praktikale tulevad juba ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Viljandi õpperühma 1. kursuse üliõpilased. Tunnustus haiglale on aga ka välispraktikantide saabumine ja Viljandi haigla kui praktikakeskkonna väärtustamine.”

Õendusjuhi sõnul on haiglapoolsed juhendajad kõik asjatundjad omas valdkonnas ja oskuslikud praktikajuhendajad. “Praktikajuhendamise protsessis on kesksel kohal koostöö, praktika eesmärgid, praktikandi oskused, varasem kogemus ja areng praktika jookul. Koostöövalmidust ootavad praktikandid ka patsientidelt,” selgitas ta, “Soovime kõigile praktikantidele põnevat praktikat ja julgust küsida, juhendavatele kolleegidele jaksu ning rõõmu oma teadmisi ja oskusi jagada!”

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava üliõpilastest alustavad Viljandi haiglas kolm psühhiaatrilise õendusabi praktikat, kolm intensiivõenduse praktikat, üks haige lapse õendusabi praktikat ning kuus eaka hoolduse õppepraktikat. Üks praktikant õpib Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ka ämmaemanduse õppekaval ning asub Viljandi haiglas tegema terve naine õppepraktikat. Üks praktikant saabub Helsinki Metropolia ametikõrgkoolist õe õppekavalt ning teeb Viljandi haiglas kirurgilise haige õendusabi praktikat.

Viljandi Haigla arendab välja kogukonnapõhist mobiilset vaimse tervise teenust

26.05.2023

 PRESSITEADE

Sotsiaalministeerium

 

Täna, 26. mail toimub Viljandis seminar, mille teemaks on mobiilse vaimse tervise teenuse väljaarendamine. SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakond piloteerib kogukonnapõhise mobiilse vaimse tervise teenust, mis arendatakse koostööl Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnaga JA Implemental projekti raames.

Märtsi lõpus avati Jämejala pargis uus Viljandi haigla mobiilse kabineti, mille eesmärk on osutada vaimse tervise teenust patsientidele, kes on suunatud ambulatoorsele sundravi teenusele.
Siin toimuvad ravimeeskonna vastuvõtud multidistsiplinaarse meeskonna poolt, kuhu kuuluvad psühhiaater, psühholoog, sotsiaaltöötaja ning vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste. Mobiilses kabinetis toimub patsiendi nõustamine, viiakse läbi uuringuid, sarnaselt tavapärasele ambulatoorsele tööle, kuid patsiendi kodukohale lähemal.

„Kuna Viljandi haigla pakub Eestis ainsana kohtumääruse alusel ravile suunatud patsientidele nii statsionaarset kui ambulatoorset psühhiaatrilise sundravi teenust, elavad meie patsiendid üle kogu riigi,“ tutvustas mobiilse teenuse vajadust Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm. „Selleks, et tagada kroonilise vaimse tervise probleemiga inimese ravi ja rehabilitatsiooni järjepidevust, on oluline, et  ravimeeskond liigub patsiendi kodukohale lähemale,“ lisas ta. Osakonna juhataja sõnul peitub ambulatoorse teenuse olulisus sundravialuse ravi järgimise ja igapäevaelu toimetuleku hindamises. Lisaks on olulisel kohal piirkondliku tugivõrgustiku kaasamine ja koostöö edendamine patsiendi vajaduste kaardistamiseks ja tugisüsteemide tagamiseks.

„JA ehk Joint Action ImpleMENTAL on Euroopa Komisjoni algatus parimate tavade rakendamiseks vaimse tervise valdkonnas. Projekt keskendub kogukondlike teenuste võrgustike loomisele, et parandada juurdepääsu ja ravi kvaliteeti, austades inimeste vajadusi ja õigusi ning pakkudes toetust kodukohale lähemal. Igal kogukonna liikmel on õigustatud ootus kvaliteetsetele terviseteenustele ja mobiilne vaimse tervise teenus on üheks võimaluseks, kuidas seda tagada,“ ütles sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna projektijuht dr Zrinka Laido.

Milline on mobiilsete meeskondade olulisus ja roll, millist väärtust nad loovad kogukonnale ja kuidas arendada koostööd kogukonna ja tugivõrgustikega, arutatakse täna JA ImpleMENTAL projekti raames korraldataval koolitusel. Üritusel osalevad SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku mobiilse multidistsiplinaarse meeskonna liikmed, sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ning teiste partnerite esindajad. Lektoriteks on Barbara D'Avanzo (Laboratory of Quality Assessment of Geriatric Therapies and Services, Itaalia), Angelo Barbato (Laboratory of Epidemiology and Social Psychiatry, Itaalia) ja Hanne Clausen (University of Lørenskog, Norra). Koolituselt saadud teadmiste põhjal hakatakse välja töötama mudelit kogukonnapõhise mobiilse psühhiaatrilise teenuse osutamiseks krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientidele. See teenus saab olema esimene omataoline Eestis, kuid hetkel puudub sellele rahastusmudel. Projekti tulemusi jagatakse 2024. aasta lõpuks, kui kõik plaanitud tegevused on edukalt lõpule viidud.

 

Taustainfo

Viljandi haigla on suurim üldhaigla Eestis ning 1000 töötajaga maakonna suurim tööandja. Haiglas osutatakse nii ambulatoorseid kui ka statsionaarseid tervishoiuteenuseid kirurgia, sisehaiguste, sünnitusabi ja günekoloogia, psühhiaatria ning taastusravi valdkonnas. Mitmekülgsete uuringute teostamist võimaldab diagnostikakliinik. Samuti osutatakse ööpäevaringselt erakorralist meditsiiniabi ja  psühhiaatrilist abi.

Kogukonnapõhise mobiilse vaimse tervise kabineti teenuse olulisus peitub patsiendi ravi ja rehabilitatsiooni järjepidevuse tagamises, mille käigus hinnatakse ja toetatakse patsiendi ravijärgimust ning toimetulekut. Teenuse kaudu soovitakse ennetada korduvaid hospitaliseerimisi ja riskikäitumise esinemist. Mobiilse tervishoiuteenuse kabineti valmimist toetati projektist “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hinda mise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine”, mida rahastavad Norra toetuste 2014-2021 programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, sotsiaalministeerium ja SA Viljandi Haigla.

Projekt JA ImpleMENTAL on Euroopa Komisjoni algatus parimate tavade rakendamiseks vaimse tervise valdkonnas. Projekti raames keskendutakse vaimse tervise valdkonna reformile, sealhulgas innovatiivsete teenuste väljatöötamisele ja rakendamisele. Projekti eesmärk on parandada vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti kogu Euroopa Liidus.


Lisainfo:

Aneth Tuurmaa

SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik

Ravi toetavate teenuste juht

Projektijuht

Tel +372 5565 4642

aneth dot tuurmaa at vmh dot ee

 

Viljandi Haigla töötajad vaatlesid kriisiõppust

25.05.2023

Eelmisel laupäeval, 20. mail osalesid Viljandi haigla kolleegid vaatlejana Ida-Viru Keskhaiglas toimunud suurõppusel TERVEX 2023. 

Suurõppuse eesmärk oli läbi mängida situatsioon, kui haiglasse saabub korraga palju erakorralisi patsiente.

Viljandi Haigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarsti dr Kristiina Mikk ütles, et see oli suurepärane kogemus kogu haiglale masskannatanute käsitlemisest ja koostööst erinevate üksuste vahel. “Mul oli hea võimalus olla oma kolleegi dr Markko Jalase kõrval, kes on Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst ja saada kokkuvõtvat informatsiooni kogu protsessist. Vaatlejana mõtlesin paralleele tõmmates Viljandi haigla peale, et kuidas meie hakkama saaksime,” selgitas ta.  

Dr Mikk lisas, et õppuse käigus tulid välja ka mõned kitsaskohad, mille peale peaks ka Viljandi haigla rohkem mõtlema. “Väga oluline on info liikumine, töökorras sidevahendid, arvutipark, turvakaamerad, turvameeskond, kriisiplaan ja selle läbi harjutamine ning muidugi inimesed, kes seda rasket tööd teevad,” rääkis ta.

        

Selle aasta TERVEXi raames oli Ida-Viru Keskhaiglal võimalus testida oma tegevusplaani kriisiolukorras, toimetulekut masskannatanutega ja koostöö tõhusust Kaitseväe, kiirabide ja haigla kolleegidega asutusesiseselt. Haiglale tehti ettepanek osaleda sellisel suuremahulisel õppusel umbes 3 kuud varem. Ida-Viru Keskhaigla võttis ettepaneku vastu, sest varem pole nii suuremahulist koolitust korraldatud. Ettevalmistusperiood ei olnud väga pikk, kuid andis võimaluse vaadata üle oma isikkoosseis ja aparatuur ning alternatiivsed vahendid. 

Õppepäeva vältel toimus Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda reaalselt abi saamiseks pöörduvate patsientide vastuvõtt välihaigla telgis, mis asus haigla ees parklas.

Õppuse korraldus toimus koostöös Kaitseväe ja kiirabiga.

Viljandi haiglast osalesid õppusel vaatlejatena erakorralise meditsiini osakonna vanemarst dr Kristiina Mikk, somaatilise ravi kliinikute õendusjuht Helina Randma, statsionaarse ravi osakonna õendusjuht Janne Klusova, erakorralise meditsiini osakonna vastutav õde Talvi Maasepp ja õendusjuht Saima Hinno.

 

Täna külastas Viljandi haiglat Valgamaa Kutseõppekeskuse Jõhvi õppegrupp

19.05.2023

Täna oli Viljandi haiglas õppereisil Valgamaa Kutseõppekeskuse Jõhvi õppegrupp, kuhu kuuluvad õppurid omandavad sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti kutset, olles sealjuures spetsialiseerunud tegevusjuhendaja erialale.

Õppegrupp külastas Viljandi haigla sundravi osakonda, erihoolduse C-maja ning sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskust. Samuti osalesid külalised psühholoog Margus Veemi töötoas, mis keskendus seksuaalsusele ja seksuaalkäitumisele.

Õppureid saatnud õpetaja Monika Horni sõnul oli päev Viljandi haiglas väga põnev ja informatiivne ning aeg siin möödus väga kiiresti. 

 

Viiratsi lasteaia lapsed tutvusid eile Viljandi haigla radioloogia osakonnaga

19.05.2023

Eile, 18. mai õhtul käisid Viiratsi lasteaia Rõõmupallide rühma 3-4aastased lapsed ja nende vanemad Viljandi haigla radioloogia osakonnaga tutvumas.

Viljandi haigla ultrahelispetsialist Mariliis Känd ütles, et koos vaadati uuringukabinette ja räägiti, kuidas uuringuid ja röntgenpilte tehakse. „Külaskäigu eesmärk oli näidata lastele pimedaid ja veidi hirmsaid ruume ning aparaate, et nad oleksid vajadusel teadlikud sellest, et röntgeni ja ultraheliuuringud on tegelikult valutud ja kiired,“ rääkis Känd, „Lastele pakkus osakonna külastus igatahes suurt põnevust ja elevust.“

Ultrahelispetsialisti sõnul võiks laps olla plaanilisele uuringule tulles puhanud ja söönud (va kõhukoopa ultraheli) ning uuringule võib kaasa võib võtta ka lapse lemmikmänguasja. „Laps peab uuringute ajal püsima paigal ning tegema koostööd radioloogiatehnikute ja arstidega. Siinkohal on oluline osa ka lapsevanemate rahulikkusel ja ettevalmistusel,“ selgitas ta.

Täna olid Viljandi haiglas külas Valga haigla füsioterapeudid

18.05.2023

Täna, 18. mail külastasid Viljandi haiglat füsioterapeudid Valga haiglast, et tutvuda siinsete taastusravi võimalustega ning arutada omavahelisi võimalikke koostöökohti.

„Meil oli väga hea meel Valga haigla kolleegidega kohtuda ja tutvustada neile meie haigla erinevaid taastusravi võimalusi ning arutada koostöö tegemise võimalusi,“ ütles taastusravikliiniku juht (kt) Erli Lond.

Viljandi haigla pakub väga mitmekülgset taastusravi ning viimastel aastatel on käivitunud ka mitmeid uusi teenuseid. „Meil on tugev statsionaarse taastusravi osa, suure teenuste valikuga ambulatoorne taastusravi, koduste taastusraviteenuste võimalus ja rehabilitatsiooni osa. Panustame palju patsiendi raviteekondadesse, et nende ravi protsess oleks sujuv ja terviklik. Samuti on meie tehniline park jõudsalt kasvanud ja uuenenud. See võimaldab meil pakkuda rohkem nii aktiivravi võimalusi kui ka toetavaid raviprotseduure,“ selgitas Lond.

Kohtumisel tegi taastusravikliiniku juht (kt) Erli Lond ettekande Viljandi haigla taastusravi võimalustest ning ringkäigu ambulatoorse ja statsionaarse taastusravi ruumides. 

Colonna Heategevusfond toetab Viljandi haiglat imetamistugitoolide soetamisel

18.05.2023

Mitmed maakonnahaiglad üle Eesti saavad omale soetada mõne olulise aparaadi Colonna Heategevusfondi abil. Viljandi haigla soetab toetuse abil naistekliinikusse kolm imetamistugitooli.

Viljandi haigla naistekliiniku juhi Diana Vanaveski sõnul on naistekliinik juba pikamat aega tundnud puudust mugavatest ja toetavatest imetamiseks mõeldud tugitoolidest. „Hetkel on värsketel emadel võimalik rinnaga toita vaid voodis pikali asendis või siis voodi äärel istudes. Imetamine on aga väga individuaalne ning alati pole need asendid naisele ja lapsele kõige sobilikumad. Ema lõõgastumine ja enda hästi tundmine rinnaga toitmise ajal mõjutab naise stressitaset, mis omakorda mängib rolli rinnapiima produktsioonil ja imetamisel üldse,“ rääkis Vanaveski, „Imetamistugitool pakub tuge ja mugavust nii naisele kui lapsele ning võib olla ka olulise tähtsusega rinnaga toitmise õnnestumisele. Lisaks sellele tahame neid tugitoole kasutada ka nahk-naha kontakti loomiseks isadega, kui ema on näiteks sünnitanud keisrilõike teel ja/või pole millegi tõttu hetkel veel suuteline ise lapsega tegelema.“

 

Foto (SA Viljandi Haigla): Viljandi Haigla vastutav ämmaemand Kristel Hunt imetamistooli ootel.

 

Colonna Heategevusfond kogus eelmisel aastal annetusi Eesti maakonnahaiglatele erinevate elupäästavate seadmete ostmiseks, et tuua parimad abi saamise võimalused inimestele võimalikult lähedale. Tänaseks on juba 109 000 eurot annetusraha üheksa maakonna haigla vahel ära jaotatud ja vajaminevad aparaadidki valitud.

„Ulatasime seekord abikäe maapiirkonna haiglatele, et tuua parimad abi saamise võimalused inimestele võimalikult lähedale. Aitame maakonnahaiglatel soetada  seadmeid mida need haiglad kõige rohkem vajavad. Eesti maakonnahaiglates on kohati kasutusel vanemad päästeseadmeid või on haiglatel vastsündinute või laste abistamiseks vajalikust varustusest üldse puudu,“ selgitas Colonna asutaja Roberto de Silvestri.

Foto (Colonna): Haiglate esindajad Colonna tänusündmusel.

 

Annetajad panustasid Eesti laste parima võimaliku meditsiinilise abi kättesaadavusse võimalikult kodu lähedal. Praeguseks on lisaks SA Viljandi Haiglale veel kaheksa haiglat omale aparaadi välja valinud ja osad juba selle ka kätte saanud.

SA Läänemaa Haigla soetas omale vastsündinute soojendusvoodi/elustamislaua, Lõuna-Eesti Haigla AS kardiotokograafi ehk KTG ning SA Hiiumaa Haigla analgeesiaseade ja lisatarvikud, mis võimaldab tõhusat valuravi sünnitusabil. Kuressaare Haigla SA soetab sünnitus ja günekoloogia osakonda ultraheliaparaadi, SA Narva Haigla enneaegsete laste raviks mõeldud kuvöösi, AS Rakvere Haigla uue kaasaegse sünnitusvoodi, Põlva Haigla AS vastsündinute kuulmisskriinigu aparaadi ning SA Raplamaa Haigla annetuse abil lastele kõrvavaevuste diagnostikas mõeldud seadme tümpanomeeteri.

Colonna Heategevusfond kogus eelmise aasta annetuskampaania raames rekordiliselt suure üle 170 000 eurose – summa 18. juunil toimunud galaõhtul Kadrioru Kunstimuuseumi Lilleaias, millest lõviosa läks eelnimetatud maakonnahaiglate toetuseks. Lisaks õnnestus Colonna Heategevusfondil toetada sel aastal ka Ukraina Zõtomõri piirkonna SOS lasteküla lapsi 17 500 euroga, et panustada distantsõppe läbiviimiseks vajalike sülearvutite ostmiset. Ülejäänud summa jääb seemneks Colonna järgmise aasta heategevusprojektiks.

Colonna Heategevusfond on juba 10 aastat aidanud vastsündinuid, imikuid ja lapsi, annetades Tallinna sünnitusmajadele elutähtsaid seadmeid seni kokku 335 000 euro eest.

 

Viljandi haigla esindus koos Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleriga kohtusid eelmisel nädalal Hamburgis Jadecare projekti meeskonnaga

17.05.2023

JADECARE (Joint Action on implementation of Digitally Enabled integrated person-centered CARE) eesmärk on toetada innovatiivseid ja jätkusuutlikke tervishoiusüsteeme, pakkudes oma partneritele eri riikides eksperthinnanguid ning toetades neid tunnustatud praktikate juurutamisega. Sotsiaalministeeriumil ja Viljandi haiglal on olnud hea meel olla Jadecare meeskonnas juba peaaegu kaks aastat. 

Eelmisel nädalal kohtusid Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov, Viljandi haigla ravijuht Mart Kull ning PAIK kliinilise mõju-uuringu eestvedaja Liis Puis Hamburgis Jadecare meeskonnaga. Koos arutleti, kuidas on erinevatel riikidel edenenud tunnustatud praktikate rakendamine enda süsteemi ning mida saaks tulevikus teha paremini.

Eesti on Jadecare abil saanud eelkõige toetust riskimudeli juurutamisega. Seda kasutame ka meie oma PAIK kliinilise mõju-uuringu planeerimisel riskipatsientide ülesleidmiseks populatsioonist ja haiglast.

Viljandi haigla ravijuht Mart Kull jätkas samadel teemadel arutelu ka Barcelonas, kus on samuti meie teaduspartnerid, kes nõustavad PAIK meeskonda kliinilise mõju-uuringu disainimisel.

Kevadine allergiahooaeg on alanud

17.05.2023

Käes on kevad ja paljudele toovad soojad ilmad ja õitsevad puud rõõmu, kuid looduse ärkamine tähendab märgatavale osale inimestest ka allergiahooaega.

Viljandi haigla sisearst-allergoloogi dr Eleri Luhametsa sõnul võib õietolmuallergikutel tekkida kevadel mitmeid erinevaid kaebuseid. „Esineda võib näiteks allergilist nohu, astmat ja allergilist konjuktiviiti ehk silma sidekesta põletikku,“ selgitas ta. Dr Luhametsa sõnul on kevadel peamisteks allergeenideks varaõitsevad puud nagu sarapuu, lepp ja kask ning korvõielised, näiteks võilill. Kesksuvel võtavad õitsemise üle heintaimed ja umbrohud ning sügise hakul on olulisemad taas korvõielised, näiteks puju, ja erinevad hallitused.

 

Fotol dr Eleri Luhamets

 

Kuidas allergiat ära tunda?

Sisearst-allergoloog sõnas, et allergilise nohu sümptomid on vesine eritis ninast ja ninakinnisus, esineda võib ka valu siinuste piirkonnas ja lõhnataju kadu. „Erinevalt viiruslikust nohust, mis tavaliselt möödub nädalaga, võib allergiline nohu kesta nädalaid või kuid. Allergiline nohu võib olla ka aastaringne probleem, kui inimesel lisaks õietolmuallergiale esineb ka näiteks tolmulestallergia. Õietolmuallergiale on iseloomulik sümptomite kordumine aastast aastasse sarnasel ajal, kui vastav allergeen on aktiivne,“ selgitas dr Luhamets.

„Astma ägenemise puhul võib esineda õhupuudust, vilistavat hingamist, pingsustunnet rinnus ja kuiva köha. Silmade poolt võib esineda silmade punetust, sügelust ja suurenenud pisaratevoolu,“ rääkis ta.

Kuidas leevendada sümptomeid?

Allergia sümptomite ilmnemisel on tähtis allergeeniga kokkupuute vähendamine. „Õietolmuga kokkupuudet saab vähendada, kui vältida voodipesu õues kuivatamist, kui loputada õhtul voodisse minnes juuksed ja nägu veega ning kui hoida aknaid kinni. Samuti tasub õueriided hoida teistest riietest eraldi. Kui kodus on loom, kes käib õues, siis võiks ka loomakarvad õhtul veega loputada, eriti kui loom voodisse kipub,“ andis dr Luhamets nõu.

Ta lisas, et abiks on ka apteegi käsimüügis olevad allergiatabletid ehk antihistamiinikumid. Allergilise nohu puhul on dr Luhametsa sõnul isegi efektiivsem kasutada lokaalset ninna pihustatavat antihistamiinset spreid. Kui aga käsimüügi ravimitest jääb väheks, tuleb pöörduda arsti poole. „Perearst saab alustada kroonilise nohu puhul ravi hormonaalse ninaspreiga ja suunata esmastele allergiatestidele. Täpsemaks diagnostikaks ja vajadusel ravi tõhustamiseks saab perearst suunata inimese edasi allergoloogi ambulatoorsele vastuvõtule,“ ütles dr Luhamets.

Viljandi haiglas tegelebki täiskasvanute allergiahaiguste diagnostika ja raviga sisearst-allergoloog doktor Eleri Luhamets, kelle vastuvõtule saab registreeruda perearsti saatekirjaga Viljandi haigla üldregistratuuri kaudu.

Allergiliste inimeste rõõmuks on tänapäeval erinevate allergiahaiguste jaoks efektiivsed ravimid olemas. Mõningaid allergiaid on võimalik ka välja ravida. „Kui on teada konkreetne allergeen, siis selle vastu on võimalik teostada immuunravi, mis annab allergiasümptomite leevenemise või taandumise keskmiselt 7-10 aastaks. Immuunravi ise vajab järjekindlust, sest see kestab tavaliselt 4 aastat ja seda saab teha nahaaluste süstete või keelealuste tilkadena,“ selgitas dr Luhamets. “Hetkel on immuunravi kättesaadavus Eestis piiratud,” nentis dr Luhamets, kuid avaldas lootust, et lähiaastatel ravimitarne paraneb.

Viljandi haigla avas uuenduskuuri läbinud EMO lastetoa

16.05.2023

PRESSITEADE
SA Viljandi Haigla

 

Täna, 16. mail avas Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonnas lastetoa, mis läbis remondi ning mille seinu katavad nüüd ka maalingud.

Viljandi haigla kuulutas erakorralise meditsiini osakonna lastetoa uuendamise käigus 21. märtsil välja kunstikonkursi lastetoa seinamaalingu loomiseks. Kavandeid laekus kokku 5 ning žürii valis kunstikonkursi võitjaks Agnese osaühingust Agnes joonistab, kes sai ülesandeks EMO lastetuba meeldivaks ja turvalise õhkkonnaga paigaks maalida.

„Haiglasse pöördumine on iga inimese jaoks stressirohke, samamoodi ka laste jaoks. Haigla sisaldab  sageli nende jaoks hirmu ja teadmatust ning ka ebameeldivaid protseduure. Selleks, et taandada hirmu ja ärevust ning luua sõbralikku keskkonda, oli meil hea võimalus tänu Selveri kampaania kaasabile muuta EMO lastetuba väikeste patsientide jaoks meeldivaks, turvaliseks ja stressivabaks,“ lausus erakorralise meditsiini osakonna vanemarst dr Kristiina Mikk.

Tema sõnul asuti lastetuba uuendama koostöös erakorralise meditsiini osakonna töötajatega ning Viljandi haigla lastearsti dr Gerli Mirka soovitustega. „Korraldasime ka kunstikonkursi, et kaunistada ruum lastesõbraliku kunstiga. Samuti uuendasime mööblit ja aparatuuri ning lõime võimalused aja veetmiseks ning ärevuse maandamiseks – televiisor ning tahvel joonistamiseks, kui on tarvis analüüside või uuringute vastust oodata,“ ütles dr Mikk. 

 

   

     

              

Fotod (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): Uuenenud Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna lastetuba.

 

Ta lisas, et kunstikonkursile laekus mitmeid töid, kuid eesmärgi ja ideega haakus kõige rohkem just võidutöö. „Oleme väga tänulikud kunstnik Agnesele, sest koostöö temaga sujus väga hästi ning tulemus on kordades parem kui oskasime unistadagi. Kunstnikul oli ka varasem kogemus meie lastetoast ja tundub, et ka tema unistus täitus meiega koostöös. Lasteoa seina katvad joonistused on justkui helged ja rõõmsad hetked murevabast lapsepõlvest, mis kindlasti jätavad lastele meie haiglast head mälestused!“ sõnas dr Mikk.

 

             

  

         

 

Fotod (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna lastetoa avamine 16. mail kell 10.

 

Kunstikonkursist võtsid lisaks Agnes Rohelpuule osa Eneli Rõigas, Viljandi kunstikooli õpilased Diora Tumala ja Mia-Grete Puru, Viljandi huvikooli õpilased Elerin Laurimäe eestvedamisel ning Kadri Kass.

Teiste konkursil osalenud töödega saab tutvuda SIIN

Erakorralise meditsiini osakonna lastetoa uuendamine sai võimalikuks Selveri kampaania „Koos on kergem“ abil, mille kaudu koguti lastele mõeldud palati uuendamiseks 3838 eurot.

 

Maarja Evert
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
SA Viljandi Haigla
53232877
maarja dot evert at vmh dot ee

 

 

 

Head rahvusvahelist õdede päeva!

12.05.2023

Täna, 12. mail tähistatakse rahvusvahelist õdede päeva, millega juhitakse tähelepanu sellele, kui olulised ja vajalikud on meie ühiskonnale õendus- ja hooldustöötajad.

 
Viljandi haigla õendusjuht Saima Hinno õdede päeval: „Aitäh teile panuse eest patsentide ja klientide toetamisel! Soovime teile kõigile jaksu, et tulla toime väljakutsetega, mida pakub täna meile tervishoid tervikuna. Tunda rõõmu rakendada oma teadmisi ja oskusi. Leida igas päevas siiski ka hetk iseenda jaoks - olla enda vastu lahke ja sõbralik, ainult siis on meil jõudu olla olemas ka patsientidele, klientidele ja kolleegidele.”
 
Soovime kõikidele õdedele imelist õdede päeva, jaksu, loovust, üksteise märkamist ja tervist! 
 
 

Eesti Vähiliidu mammograafiabuss on aidanud viia rekordini Viljandimaa naiste osaluse rinnavähi sõeluuringul

10.05.2023

 

Tervisekassa andmete järgi osales 2022. aastal rinnavähi sõeluuringul Viljandi maakonnast 72% naistest, mis on Saare maakonna järel suurim osalusprotsent Eestis. Nii Viljandi maakonnas kui terves Eestis aitab rinnavähi sõeluuringul osalemisele kaasa Eesti Vähiliidu mammogaafiabuss.

Omavalitsuste lõikes on Eestis suurima rinnavähi sõeluuringus osalemise protsendiga Viljandi linn, kus on uuringul osalenud 76% naistest. Viljandi vallas on osalusprotsent 73, Põhja-Sakala vallas 69 ning Mulgi vallas 65.

“Meil on hea meel, et oleme suutnud koostöös Tervisekassa, Eesti Vähiliidu ja meie mammograafiabussi meeskonnaga nii Viljandimaal kui ka mujal Eestis rinnavähi sõeluuringul käimise protsendi suurendamisele kaasa aidata,” ütles Viljandi haigla rinnavähi sõeluuringu koordinaator Ele Virolainen, “Kindlasti on osalusprotsendi tõusul oluline roll teavitustöö näol ka perearstidel ja apteekritel. Aitäh teile, et olete aidanud kaasa sellele, et kellegi emade, õdede, tütarde ja naiste tervised on kontrollitud ning vajadusel ka vähi avastamise järel õigeaegselt ravile saadetud.”

Tervisekassa saatis 2022. aastal sõeluuringu sihtrühma naistele ka SMS-teavituse, mis samuti mõjus hõlmatusele hästi.

Kõige rohkem naisi ehk 75% on osalenud rinnavähi sõeluuringul Saare maakonnast. Omavalitsuste lõikes järgnevad Viljandi linnale Saaremaa vald, Kihnu vald ja Kose vald 75% osalusmääraga. Saaremaa ja Kose vallas on rinnavähi sõeluuringul käimist pakkunud ka Eesti Vähiliidu mammograafiabuss ning Kose vallas on mammograafiabuss olnud eelmisel aastal ainuke viis rinnavähi sõeluuringul osalemiseks.

Kuigi olukord on läinud paremaks, siis on Virolaineni sõnul endiselt mitmeid naisi, kes pole veel sõeluuringule jõudnud. “Tahame kiita kõiki neid naisi, kes on leidnud selle aja ja kinkinud endale kindlustunde. Mai on aga rahvusvaheline rinnavähi ennetamise kuu, mistõttu tahame eriti juhtida tähelepanu vähi ennetamisele ning kutsuda kontrolli neid naisi, kes veel sõeluuringul käinud ei ole. Varajases staadiumis rinnavähk ja ka vähieelne seisund ei pruugi endast märku anda, seega on oluline sõeluuringul osaleda ka siis, kui sümptomid puuduvad,” selgitas ta.

Tänavu on kutsutud rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973. Kutse saanutele on sõeluuringus osalemine tasuta. Aja broneerimiseks tuleb helistada kutses välja toodud telefoninumbrile.

Mammograafiabusside ning rinna-­ ja emakakaelavähi sõeluuringut tegevate raviasutuste kontaktid ja ajakava leiab siit: https://www.tervisekassa.ee/soeluuringu-kontaktid.

 

Lisainfo:

Ele Virolainen
rinnavähi sõeluuringu koordinaator
SA Viljandi Haigla
ele dot virolainen at vmh dot ee

 

Maarja Evert
kommunikatsiooni- ja turundusjuht
SA Viljandi Haigla
53232877
maarja dot evert at vmh dot ee

    

Kingitus emadepäevaks: peretuba maikuus tasuta!

08.05.2023

Kingitus emadepäevaks: peretuba maikuus tasuta!

Viljandi haigla naistekliinik tähistab maikuus emadepäeva kingitusega sünnitajatele – kogu kuu on peretubade kasutamine tasuta.

„Naistekliinikus tähistame emadepäeva terve kuu vältel. Soovime, et kogu pere tunneks end uue ilmakodaniku sünni järgselt mõnusalt ja turvaliselt ning saaks tähtsat sündmust ühiselt nautida juba sünnitusmajas,“ ütles naistekliiniku juht dr Diana Vanaveski.

Peretoas saab pere tunda ennast privaatsemalt ja nautida veidi enam mugavusi uue pereliikmega kohanemisel. Seetõttu on peretoa kasutamine eraldi tasu eest. Sünnitusosakonnas on peretube kokku 4, palume arvestada võimalusega, et kõik peretoad võivad olla hõivatud.

„Sünnitusosakonnas on töö erakorraline – prognoosime küll beebi ilmaletuleku aega, kuid kas see prognoos ka paika peab, sõltub siiski ilmakodaniku tahtest. Võib juhtuda, et mõnel nädalavahetusel on meil sünnitusi üks ja mõnel viis,“ rääkis dr Vanaveski. 

Viljandi haiglas töötavad aasta ämmaemandad

05.05.2023

5. mai on pühendatud ämmaemanda ametile, kes oma tööd tehes jagavad hoolt tulevaste emade ja nende laste elule ja tervisele. “Täna on teie päev – Viljandi haigla tervitab teid tänase pidupäeva puhul. Olete olemas ja pakute tuge elu alguses, teie hellad käed ja soojad sõnad on pisikeste ilmakodanike esmane kokkupuude suure maailmaga. Teie kannate võtmerolli, tööpõld on teie ees ääretu, kuid oma meeskonna ning teadmiste ja oskustega olete alati olemas emadele-isadele ja ka vanavanematele, toetate naisi läbi nende elukaare, olete noortele hindamatu tugi, ning peredele hea nõuandja,” ütles Viljandi haigla õendusjuht Saima Hinno, “Oleme teile väga tänulikud – aitäh panuse eest ja palju õnne!”

Tänase päeva puhul on meil rõõm teada anda, et Viljandi haiglas töötavad aasta parimad ämmaemandad! Nimelt valiti eile Eesti Ämmaemandate Ühingu aastakonverentsil aasta ämmaemandaks Tiia Helve ja nooreks ämmaemandaks Kadi Mitt, kes mõlemad töötavad Viljandi haiglas.

Foto (Anne-Liis Pärna): Vasakul aasta ämmaemanda tiitli saanud Tiia Helve ja paremal aasta noore ämmaemanda tiitli pälvinud Kadi Mitt. 

„Olen olnud ämmaemand 26 aastat ja kogu selle aja Viljandi Haiglas. Oma elus pean ma kõige tähtsamaks rolliks olla ema ja olen väga õnnelik, et oma tööga saan olla abiks naistel selleks tähtsaks rolliks valmistumisel. Ämmaemanda roll on toetada naist läbi elukaare, munarakust tähetolmuni,“ kommenteeris tööd ämmaemandana aasta ämmaemanda tiitli saanud Tiia Helve.

Aasta nooreks ämmaemandaks valitud Kadi Mitt on ämmaemandana töötanud alates aastast 2019. „Alustasin esmalt veel kooli kõrvalt abiämmaemandana Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmajas. 2020. jaanuaris ulatati pidulikult Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli poolt diplom kätte ning aasta lõpu poole, oktoobris, siirdusin Tallinnast tagasi kodulinna ja alustasin Viljandi Haiglas ämmaemandana tööd,“ rääkis Mitt, „Mulle meeldib ämmaemanda töö juures see, et ma saan olla naisele toeks justkui kõige õrnemal perioodil tema elus ja samas näha kuidas naistes on võimu ja jõudu millekski nii imeliseks nagu uue elu sünnitamine. Sünd, selle juures viibimine ja sünnituse vastuvõtmine on lihtsalt imeline.“

Soovime kõikidele ämmaemandatele imelist ämmaemandate päeva, teie roll on nii oluline! 

Koostööpäeval anti avalöök PAIK mõju-uuringule

04.05.2023

Eile, 3. mail toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas koostööpäev „PAIK mõju-uuringu start“, mille eesmärk oli tutvustada asjaosalistele PAIK teenust ja selle mõju-uuringut.

Sündmusel tutvustas Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja ja Viljandi haigla nõukogu liige Kersti Esnar osalejatele PAIK teenuse olulisust. Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ning PAIK tervisejuhid Anu Välis ja Merit Tekko rääkisid PAIK teenusest ja selle olemusest. Nimetatud teenuse uuringust rääkis Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull. Samuti said osalised ülevaate mõju-uuringu teostajate rollidest ning näha PAIK teenuse praktilisi kogemusi videote näol.

„Oleme väga olulise teekonna alguses. Kui varasemalt on PAIK olnud pilooditav teenus, siis kohe saab sellest ka täiemahuline kliiniline uuring. Ma usun, et see saab olema väga vajalik ettevõtmine, tõestamaks seda, mida juba PAIK teenusel olnud patsiendid on kogenud ja meile tagasisidestanud. Nimelt, et sellisel teenusel on väga oluline roll ja mõju inimeste tervisele ja heaolule,“ ütles Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull, „Uuringu läbiviimine on alati ressursirohke, aga üheskoos meeskonnana suudame kindlasti kogu uuringu läbi viia. PAIK teenuse eesmärk ongi koonduda üheskoos patsientide ümber, neid igakülgselt aidata ning paralleelselt sellele hinnata ka teenuse mõju uuringu formaadis.“

Kull lisas, et kui kõik läheb plaanipäraselt, siis kahe nädala jooksul on esimene mõju-uuringus osalev patsient jõudnud esimesele uuringuvisiidile.

Sündmus toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas ja läbi telesilla ning sellest võtsid osa Sotsiaalministeeriumi esindajad, Viljandi, Kuressaare ja Valga haigla juhtkonnad, perearstid ja pereõed, Viljandimaa kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ning PAIK teenusejuhid, tervisejuhid, kliinilised assistendid, eriarstid ja teised PAIK meeskonnaliikmed.

PAIK teenuse mõju-uuring on Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada PAIK teenuse mõju mitme üheaegse kroonilise haigusega patsiendi tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule. Uuringu sihtrühm on krooniliste haigustega ja sotsiaalsete terviseteguritega inimesed, kelle tervise halvenemise risk on keskmisest kõrgem.

Vaktsineerimine Covid-19 vastu mais

02.05.2023

Viljandi haigla peahoones toimub mais etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine
4.05, 5.05, 11.05, 12.05, 18.05, 19.05, 24.05, 25.05, 26.05 ja 31.05 kell 9-15. 

 

PAIK teenuse mõju-uuringu läbiviijad osalesid koolitusel

26.04.2023

Foto: Krista Valdvee

Eelmisel neljapäeval, 20. aprillil toimus Viljandi haiglas koolitus PAIK teenuse mõju-uuringu läbiviijatele.

Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Orase sõnul oli koolituse suurim eesmärk jõuda ühisesse infovälja, sest PAIK mõju-uuring on juba üsna pea algav suur kliiniline uuring oma reeglitega.

 „Ma näen, et suurim väärtus sellel päeval oli see, et saame nüüd ühtemoodi aru kogu mõju-uuringu protsessist ja sinna juurde kuuluvast. Saime küsida, saime vastuseid ja ka uusi küsimusi lauale tõsta,“ rääkis Oras, „Koolitusel osalesid ka meie toredad projektipartnerid Kuressaarest ja Valgast. Nendega on alati põnev kohtuda ja arutleda, näiteks seekordne kirss tordil oli arutelu, kuidas keegi mõistab sõna „trepivahe“. Selgus, et uuringu tagasiside küsitluses olev sõna „trepivahe“ tähendab erinevate inimeste jaoks erinevat asja. Tänu koolitusele saame nüüd tekste kohandada üheselt mõistetavaks ning näeme kogu selle uuringu protsessi sarnaselt.“

Koolituspäeval rääkis PAIK teenuse arst dr Liis Puis uuringu üldisest disainist ja ülesehitusest, ravijuht dr Mart Kull tutvustas osalejatele kliiniliste uuringute hea tava ning koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras rääkis üldiselt uuringuprotsessist. Samuti räägiti sellest, kuidas uuringut tagasisidestada, kuidas täita korrektselt nõusolekuvormi ning millised kriteeriumid on patsiendi teenusele võtmiseks. Osalejaid said ülevaate ka uuringut puudutavatest dokumentidest ning nende sisestamisest haigla infosüsteemi ja Digilukku.

Koolituspäeval osalesid PAIK teenusejuhid, PAIK tervisejuhid, projektimeeskond ja kliinilised assistendi Viljandi, Kuressaare ja Valga haiglast.

Maikuus käivituv PAIK teenuse mõju-uuring on Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada PAIK teenuse mõju mitme üheaegse kroonilise haigusega patsiendi tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule. Uuringu sihtrühm on krooniliste haigustega ja sotsiaalsete terviseteguritega inimesed, kelle tervise halvenemise risk on keskmisest kõrgem.

 

Lisainfo:
Kadri Oras
SA Viljandi Haigla
koduteenuste osakonna juhataja
telefon: 58603169
e-post: kadri dot oras at vmh dot ee

 

Viljandi haigla arst Liis Puis andis välja raamatu

20.04.2023

Viljandi haigla PAIK teenuse arst Liis Puis andis välja raamatu “Meditsiinimüüdid ja nende teaduslikud selgitused ehk kas mittenakkav külmetushaigus on olemas”.

Liis Puis räägib oma raamatus erinevatest tervisemüütidest, mis inimeste seas levivad ning selgitab nende müütide tagamaid, tuginedes seejuures teadusele ja tõenduspõhisusele.

“Suurem osa müütidest vajavad kummutamist, ent osad müüdid on ka sellised, kus mingil osal müüdist on isegi veidi teaduspõhja all,” selgitas Puis, “Lisaks proovin oma raamatus selgitada ka, kuidas erinevad müüdid on tekkinud. Raamatus tuleb juttu näiteks sellest, kas mittenakkav külmetushaigus on olemas, kas porgand parandab silmanägemist või kas kivi peal istudes saab põiepõletiku.”

Ta lisas, et see teos on mõeldud kõigile, kes ise pole arstiteadust õppinud, aga kellel on huvi meditsiini vastu ja kes tahavad sellest rohkem teada.

Autori sõnul tekkis tal idee selline raamat kirjutada kahel põhjusel. Ajenditeks olid covid-19 pandeemia algusajal meedikute seas levinud üleskutse jagada teaduspõhist ja tõest infot ning asjaolu, et terviseteemaliste raamatute hulgas liigub ka palju esoteerikat.

“Mina olin üks nende seast, kes luges õhtuti teaduskirjandust ja kirjutas väikseid nupukesi tõenduspõhise infoga. Tahtsin, et teadus jõuaks inimesteni lihtsas ja arusaadavas keeles ning seda ma proovisin ka teha. Mõni aeg hiljem tabasin end aga mõttelt, et tegelikult ei ole koroonaviirus sugugi ainus teema, mille kohta levib palju väära terviseinfot. Praktiliselt igas tervisevaldkonnas levib igasuguseid huvitavaid müüte,” rääkis Puis, “Samuti leidub tänapäeval raamatupoodi mines valdkonna “Tervis” all nii palju esoteerikat. Mul oli soov tasakaaluks sellele sekka anda väike panus teose näol, mis räägib ka tõenduspõhistest asjadest.”

Liis Puis lõpetas 2017. aastal Tartu ülikooli arstiteaduse eriala ja astus seejärel reumatoloogia residentuuri, mille läbis Tartu ülikooli kliinikumis. 2022. Aasta suvel sai ta eriarsti kutse ja töötab pärast residentuuri lõpetamist reumatoloogina. Lisaks reumatoloogi tööle huvitub ta ka meditsiinist laiemalt. Seetõttu tegutseb Liis Puis Viljandi haiglas peamiselt PAIK 2022-2025 projekti juures ning abistab selle mõju-uuringu disainimisel.

 

Viljandi haiglas on patsientide ja klientide külastamine taas lubatud

20.04.2023

Neljapäevast, 20. aprillist on Viljandi haiglas taas võimalik külastada ravil viibivaid patsiente ja kliente, seda vastava osakonna külastusajal.

Külastama on lubatud korraga üks, maksimaalselt kaks inimest ühe patsiendi juurde. Vajadusel on võimalik teha erikokkuleppeid raviarstiga.

Külastajal ei tohi olla viirushaiguse tunnuseid. Külastusele tulles on kohustuslik kanda kirurgilist maski ning desinfitseerida käed nii haiglasse, osakonda kui palatisse sisenemisel ning palatist väljumisel. 

Kuna haigla osakondade teenused ning patsiendid ja kliendid on väga erinevad, palume tutvuda osakonna reeglitega ning neid arvestada.

Haigla peahoone

Sisehaiguste, kirurgia, statsionaarse taastusravi, iseseiseva statsionaarse õendusabi ja günekoloogia külastusaeg on esmaspäevast reedeni kell 15-18 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16.

Psühhiaatriakliinik

Külastusaeg reeglina esmaspäevast reedeni kell 16-19, laupäeval ja pühapäeval kell 10-16. Vajalik on etteregistreerimine:

  • Akuutpsühhiaatria osakond (Pargi tee 14, I korrus), õeposti tel 435 4260
  • Üldpsühhiaatria osakond (Pargi tee 16, I korrus, B-korpus), õeposti tel 435 2163
  • Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond (Pargi tee 8, I korrus), õeposti tel 435 2183
  • Tuberkuloosiravi osakond (Pargi tee 14, II korrus), õeposti tel 435 4257
  • Sundravi osakond (Pargi tee 22), I korruse õeposti tel 435 4244, II korruse õeposti tel 435 4241, Pargi tee 16, I korrus, A-korpus, õeposti tel 435 4267

Hoolekandekeskus

Külastusaeg on iga päev kell 13-15, vajalik on etteregistreerimine. Registreeruda saab helistades esmaspäevast reedeni kell 8-15 perenaise telefonil 5336 4847 või kirjutades e-posti aadressile pille dot anijarv at vmh dot ee

14. aprilli toimunud teatejooksul ümber Viljandi järve saavutas Viljandi haigla meeskond 2. koha

17.04.2023

Reedel, 14. aprillil toimus teatejooks ümber Viljandi järve, mis avas ühtlasi 1. mail toimuva Suurjooksu ümber Viljandi järve.

Teatejooksu eesmärk oli pakkuda võimalust tunda rõõmu sõprade, töökaaslaste ja klassikaaslastega koos liikumisest ning populariseerida sportlikke eluviise.
 
Teatejooksul oli neli erinevat võistlusklassi: põhikoolid, gümnaasiumid, asutused/ettevõtted ning spordiklubid.

Asutuste ja ettevõtete paremus arvestus:
I Viljandi vald 46.51
II Viljandi haigla 53.21
III BedFactory 56.53
IV Viljandi Aken ja Uks 57.14

Vaata ka teatejooksu galeriid SIIT.


Täna tutvuvad Viljandi haiglaga Tartu ülikooli arstitudengid

14.04.2023

Täna, 14. märtsil on Viljandi haiglas külas Tartu ülikooli arstitudengid, et tuvuda Viljandi haigla ja siinsete tegemistega.

Hommikul tervitas külalisi Viljandi haigla juhatuse liige ja ravijuht Mart Kull. „Viljandi haiglal on mitmeid väga omapäraseid ja erilisi teenuseid, mida mujal haiglates ei pakuta. Mul on hea meel, et osa Eesti tervishoiu tuleviktegijatest täna osadega neist tutvuda saavad,“ ütles Kull, „Ma usun ja loodan, et peagi kohtume juba mõnega neist noortest Viljandi haiglas uuesti, aga siis juba kolleegidena.“

Kohtumine juhatuse liikme ja ravijuhti Mart Kulliga. 

 

Tudengid said hommikul ka ülevaate Viljandi haigla baasteenustest, Tervikumist, mobiilsetest teenustest ja koduteenustest ning tutvuda jaa küsida küsimusi abiarstilt Marta Kotkaselt. Samuti said noored panna oma teadmised proovile läbi humoorika küsitluse „Mida ma tean Viljandi haiglast“.

Viljandi haigla tutvustus.

 

Seejärel suunduti töötubadesse, et haiglas toimuvat veidi lähemalt näha. Töötubade käigus tutvusid nad diagnostikakliiniku juhi Andrus Aaviku eestvedamisel mobiilse haiglaga ehk Viljandi haigla bussidega, mis üle Eesti erinevaid teenuseid pakuvad. Samuti said nad läbi mängida koduhaigla teekonna simulatsiooni. Koduhaigla töötuba viisid läbi koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras, sisehaiguste arst Estri Kruus ning koduhaigla koordinaator ja koduõde Eve Pärnaku.

Koduhaigla töötuba.       

 

                                                     

Tutvumine mobiilsete teenustega.

 

Peale lõunat ootas tudengeid ees veel tutvumine vaimse tervise külaga Jämejalal. Tegemisi seal tutvustas psühhiaatriakliiniku õendusjuht Ilja Tretjakov. Pärast seda rääkisid psühhiaatrid Anni Leedo ja Piret Taal oma tööpõllust Marienhofis.

 

Tutvumine vaimse tervise külaga.                                     

 

Kohtumine psühhiaatritega.

 

Päeva lõpul suunduvad arstitudengid Tervikumi ehituse juurde, et sellega tutvuda ning seejärel saavad osa ekskursioonist Viljandi linnas giid Jaana Hinnoga.

Viljandi haiglas on täna külas 21 erinevatel kursustel õppivat Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengit. 

 

Eesti Vähiliit käis haigla teenuste ja meeskonnaga tutvumas

13.04.2023

Viljandi haigla hea koostööpartner Eesti Vähiliit oli eile, 12. aprillil haiglas külaskäigul. Haigla tegemistega käisid tutvumas Vähiliidu juhataja Maie Egipt ja nõukogu liige Luule Agu. 

Külalised kohtusid Viljandi haigla mobiilse naistekabineti ja mammograafiabussi meeskonnaga, said ülevaate uuest koduhospiits teenusest ja sealsest meeskonnast ning kohtusid ka koostööteenuste teenistuse töötajatega.

„Tore oli, et saime arutada senist koostööd ja selle võimalikke edasarendusi,“ ütles koostööteenuste juht Krista Valdvee, „Samuti see, et meie meeskonnad, kes töötavad igapäevaselt mobiilsetes kabinettides, said Vähiliidu juhtidega silmast silma kohtuda. Nüüd on meie koostöö kindlasti veelgi ladusam – hea on tunda isiklikult seda inimest, kellega tavapäraselt suhtled telefoni ja e-kirja teel.“

Lisaks sellele said külalised ka kultuurielamuse Ugala teatris, vaadates etendust „Kaheteistkümnes öö“.

Koostöö Eesti Vähiliiduga sai alguse 2021. aastal, mil Viljandi haigla hakkas Vähiliidu mammograafiabussiga teostama rinnavähi sõeluuringuid. Samal sügisel lisandus mobiilne meestekabinet ning mobiilne nahakabinet. 2022. aastal hakati mobiilses meestekabinetis osutama ennetusteenuseid ka naistele. Mobiilsete kabinettide eesmärk on võimaldada rinna-, eesnäärme-, emakakaela- ja nahavähi ennetamine ja varajane avastamine Eestimaa inimestele, kes elavad suurtest keskustest kaugemal.

Lisainfo: koostööteenuste juht Krista Valdvee, 53495332, krista dot valdvee at vmh dot ee

 

Foto: Krista Valdvee

EMO lastetoa seinamaalingu loomise kunstikonkursi võitja on selgunud

06.04.2023

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna lastetoa uuendamise käigus kuulutas haigla välja kunstikonkursi lastetoa seinamaalingu loomiseks. Kunstikonkursi võitis Agnes Rohelpuu, kes asub tööd ka teostama.

Somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse erakorralise meditsiini, intensiivravi ja operatsiooni osakonna õendusjuht Inge Alp ütles võitja kohta: „Tema töö kõnetas meid kõige rohkem. Oli just see, mida ootasime. Seal on loodus, päike paistab ja erinevate tegelastega on mänguruumi kõige rohkem.“

Konkursile laekus kokku viis tööd. “Oleme uhked, et koguni viis tööd meieni jõudis. Kõik olid ilusad, huvitavad ning oli näha, et autorid oli võtnud asja tõsiselt ning seinu kujundanud hingega. Oleme selle eest tänulikud!“ sõnas koostööteenistuse juht Krista Valdvee.

Kunstikonkursist võtsid lisaks Agnes Rohelpuule osa Eneli Rõigas, Viljandi kunstikooli õpilased Diora Tumala ja Mia-Grete Puru, Viljandi huvikooli õpilased Elerin Laurimäe eestvedamisel ning Kadri Kass.

Konkursi korraldusmeeskond kohtub võitjaga järgmisel nädalal ning ühiselt lepitakse kokku töö täpsem teostamine. Seinamaalingud valmivad hiljemalt aprillikuu lõpuks.

EMO meeskonna soovil ei avaldata võidutööd enne, kui see on ka seintele maalitud ning erakorralise meditsiini osakonna lastetuba avamiseks valmis. Siis avaldatakse ka teised konkursil osalenud tööd.

EMO lastetoa kaunistamise eesmärk on luua erakorralist meditsiini vajavatele lastele meeldiv ja turvaline õhkkond.

 

Lisainfo:

Krista Valdvee
SA Viljandi Haigla
Koostööteenuste juht
53495332

Haiglasse saab nüüd lähedastele pakke tuua veelgi mugavamalt

06.04.2023

Eile, 5. aprillil toimusid Viljandi haigla kasutuses oleva Cleveroni pakiautomaadi uuendustööd. Välja vahetati kogu toimimise süsteem, mis muutus kasutajasõbralikumaks.

Kui varasemalt oli vaja pakiautomaadi kasutamiseks alla laadida CollectNet-i mobiilirakendus, registreeruda kasutajaks, pakiautomaadi juurde saabudes avada rakendus ning teha läbi rakenduse vajalikud toimingud kapi avamiseks, siis nüüd saab kõik sammud teha kohapeal, pakiautomaadil asuval ekraanil.

„Paki sisestajatel ei ole enam vaja alla laadida rakendust ega saada sisestamiseks koodi, vaid ainult valida ekraanilt, millisesse osakonda pakk läheb ning kapi suurus. Seepeale avaneb kapp, kuhu saab paki panna. Ukse sulgemisel läheb vastavasse osakonda sõnum koos koodiga ning pakk jõuab saajani,“ selgitas koostööteenistuse juht Krista Valdvee.

Pakiautomaat on endiselt avatud ööpäevaringselt ning võimaldab lähedastel patsientidele vajalikke esemeid tuua ka töövälisel ajal. Pakke saab aga tööpäeviti kella 7-19 tuua ka haigla peahoones 1. korrusel asuvasse rõivistusse infotöötaja kätte.

Pakiautomaat asub haigla peahoone välisukse kõrval.

Viljandi haigla võttis pakiautomaadi kasutusele 2020. aasta detsembrikuus, olles esimene haigla Eestis ja ülejäänud maailmas, kes endale taolise lahenduse sai.

 

Lisainfo:

Krista Valdvee
SA Viljandi Haigla
Koostööteenuste juht
53495332

Vaktsineerimine Covid-19 vastu aprillis

06.04.2023

 

Viljandi haigla peahoones toimub aprillis etteregistreerimisega (tel 434 3001) jae etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine
05.04, 06.04, 13.04, 14.04, 20.04, 21.04, 26.04, 27.04, 28.04 kell 9-15. 

Viljandi haiglas alustas tööd uus kommunikatsiooni- ja turundusjuht

05.04.2023

Esmaspäeval, 3. aprillil alustas sihtasutuses Viljandi Haigla kommunikatsiooni- ja turundusjuhi ametikohal tööd Maarja Evert.

Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala bakalaureuse õppe. Varasemalt on Maarja Evert töötanud suvereporterina Viljandi maakonnalehes Sakala, avalike suhete spetsialistina Viljandi linnavalitsuses ning andnud erinevates koolides õpilastele meedia ja eneseväljenduse teemalisi kursuseid.

„Olen oma senise tööelu jooksul teinud ja arendanud Viljandi linna kommunikatsiooni ning turundust, aga ka näinud läbi ajakirjaniku töö Eesti meedia toimimist. Töö linnavalitsuses hõlmas Viljandi maine kujundamist, läbi erinevate kanalite kohalikele inimestele teabe jagamist ning linna külalistele ja turistidele Viljandi atraktiivseks muutmist. Töö ajakirjanikuna on aga andnud mulle väärtuslikud teadmised n-ö vastas küljest ehk meediamaastikust ja sealsetest eripäradest ning seeläbi olnud suuresti abiks meediaga suhtlemisel. Need kogemused andsidki aluse, et kandideerida põnevale ametikohale koordineerimaks Viljandi haigla kommunikatsiooni ja turundust,“ ütles Evert.

Tema sõnul ajendas teda Viljandi haiglasse tööle asuma võimalus arendada Eesti suurima üldhaigla kommunikatsiooni ja turundust ning seeläbi muuta haiglas pakutavad teenused patsientidele ja klientidele veelgi nähtavamaks.

„Tervishoid on keeruline, aga ka tundlik valdkond ning seetõttu on kindlasti ka haigla kommunikatsiooni korraldamine omaette väljakutse. Ma usun aga, et minu haridus ja senine töökogemus suudavad anda lisaväärtust Viljandi haigla kommunikatsiooni ja turunduse arengusse,“ lausus Evert.

Viljandi haigla kommunikatsiooni- ja turundusjuhi roll on kommunikatsiooni- ja turundusvaldkonna juhtimine ja arendamine, teenuste nähtavuse suurendamine, sise- ja välisveebi uuendamine, sise- ja väliskommunikatsiooni koordineerimine ning ka suhtlemine meediaga.

 

Lisainfo:

Maarja Evert
SA Viljandi Haigla kommunikatsiooni- ja turundusjuht
maarja dot evert at vmh dot ee
53232877

 

Aprillis uurime patsientide rahulolu haiglaraviga

01.04.2023

Aprillikuus viiakse Eesti erinevates haiglates, sh Viljandi haiglas läbi patsientide rahulolu uuring. Patsientide rahulolu kohta küsimine on haiglale vajalik, et saada väärtuslikku tagasisidet ja sisendit selle kohta, mis on patsientide hinnangul hästi ja millised on kitsaskohad. Patsientide tagasiside on tervishoiuteenuste kvaliteedi jälgimise ja parandamise oluliseks osaks. 
 
Uuringus on võimalik osaleda kõikidel patsientidel, kes viibivad 3.-30. aprillini ravil Viljandi haiglas. 
Rahulolu uuringu paberkandjal ankeet palutakse patsiendil täita haiglaravi viimasel päeval. Küsitluslehed on nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja anonüümne. 
Rahulolu uuringu tulemused avaldatakse Viljandi haigla kodulehel. 
 
Rahulolu uuringuga seotud küsimuste korral palume pöörduda kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderströmi (435 2027, katlin.venderstrom@vmh.ee) poole või koostööteenuste juht Krista Valdvee (5349 5332, krista.valdvee@vmh.ee) poole.
 
Suur tänu kõikidele Viljandi haigla patsientidele, kes osalevad ja on varasemalt osalenud rahulolu uuringutes!
 
 
 
 

Insuldi tugigrupp kohtub taas 4. aprillil

01.04.2023

Insuldi tugigrupi kohtumine toimub 4. aprillil kell 14:00, sedapuhku Viljandi linnagaleriis (Tallinna tn 11/1).

Sel korral arutatakse, kuidas toetada insuldi läbi põdenud inimest tema kodus. Praktilisi nõuandeid jagavad taastusravi spetsialistid, kelle töö osaks on koduvisiidid - füsioterapeut Anita Kala ja tegevusterapeut Maarja Ojalill.

Viljandi haigla avas uue mobiilse kabineti

30.03.2023

 SA Viljandi Haigla 
Pressiteade
30.03.2023

 
Neljapäeval, 30. märtsil avati Jämejala pargis Viljandi haigla uus mobiilse kabineti, mille  eesmärk on osutada vaimse tervise teenust ambulatoorse sundravi patsientidele, võimaldades osutada ka teisi teenuseid, näiteks vaktsineerimist. 
 
Tegemist on järjekorras juba kuuenda mobiilse kabinetiga, mis on viimaste aastate jooksul kasutusele võetud. Osa bussidest kuulub Viljandi haiglale ning osa Eesti Vähiliidule, kellega koostöös osutatakse  ennetusteenuseid. Nii sõidavad mööda Eestit Viljandi haigla mobiilne röntgeni- ja töötervishoiukabinet, mammograafiabuss, mobiilne nahakabinet, mobiilne meestekabinet, mida kasutatakse ka naistele ennetusteenuste osutamisel, ning Ida-Virumaal ka sõltuvusravi- ja rehabilitatsioonikeskuse kahjude vähendamise buss.
 
Uus mobiilne kabinet alustab oma sõite patsientide juurde aprillikuus. „Kuna Viljandi haigla pakub Eestis ainsana kohtumääruse alusel ravile suunatud patsientidele nii statsionaarset kui ambulatoorset psühhiaatrilise sundravi teenust, elavad meie patsiendid üle kogu riigi,“ tutvustas mobiilse teenuse vajadust sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm. „Selleks, et tagada kroonilise vaimse tervise probleemiga inimese ravi ja rehabilitatsiooni järjepidevust, on mõttekas, et  ravimeeskond liigub patsiendi kodukohale lähemale,“ lisas ta. Osakonna juhataja sõnul peitub ambulatoorse teenuse olulisus sundravialuse ravi järgimise ja igapäevaelu toimetuleku hindamises. Lisaks on olulisel kohal piirkondliku tugivõrgustiku kaasamine ja koostöö edendamine patsiendi vajaduste kaardistamiseks ja tugisüsteemide tagamiseks. 
 
„Ravimeeskonda kuuluvad psühhiaater, vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja ja psühholoog ning vajadusel kaasatakse ka teisi spetsialiste. Eraldi bussijuhte meil ei ole, vaid mitmel meie hooldajal on vastav kvalifikatsioon,“ kirjeldas Ülle Kumm meeskonda. 
 
Teenuse osutamiseks tuli hankida uus buss ning lasta see ümber ehitada, teostajaks oli OÜ Trailbest. Teenuse eripärast tulenevalt ning patsiendi seisundi paremaks jälgimiseks tuli bussi luua erinevaid erilahendusi, näiteks paigaldada läbivaatustool, ehitada sanitaarsüsteem,  IT-taristu, soetada erinevaid meditsiiniseadmeid (EKG), tööpind analüüside võtmiseks jm teenuse osutamiseks vajalik inventar ja seadmed.
 
Bussi maksumus oli kokku 347 952 eurot. Mobiilse tervishoiuteenuse kabineti valmimist toetati kahe projekti koostöös, üheks neist “Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine”, mida rahastavad Norra toetuste 2014-2021 programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, Sotsiaalministeerium ja SA Viljandi Haigla. Lisaks rahastati mobiilse tervishoiuteenuse kabineti valmimist REACT-EU ERF toel projektist “COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 RT-PCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine (TAT)“.
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
5349 5332
 
Foto: Kristjan Kivistik
 
        
 

Erakordne sotsiaaltöö päev – Viljandi haigla töötajad nimetati laureaadiks viies kategoorias

22.03.2023

Eilsel rahvusvahelisel sotsiaaltöö päeval, toimus sotsiaalala töötajate ja valdkonda panustajate tunnustusüritus Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.

Nii suur rõõm, et Viljandi haigla ja meie võrratud töötajad nimetati viies kategoorias laureaatideks.
 
  • Aasta sotsiaalvaldkonna asutus (sh hoolekandejuht) 2022 – SA Viljandi Haigla Hoolekandekeskus, Kairi Nool
  • Aasta hooldustöötaja 2022 – Ivi Niinemets (hoolekandekeskus)
  • Aasta hooldustöötaja 2022 –  Linda Hunt
  • Aasta tegevusjuhendaja 2022 – Jaak Jaago (sundravi osakond)
  • Aasta koostööpartner 2022 – MTÜ Loome Sillad
 
SA Viljandi Haigla poolt olid esindatud kandidaadid kategooriates:
Aasta sotsiaalvaldkonna asutus (sh hoolekandejuht) 2022 – SA Viljandi Haigla Hoolekandekeskus ja Kairi Nool
Aasta hooldustöötaja 2022 – Riho Mänd (sundravi osakond), Ivi Niinemets (hoolekandekeskus) ja Linda Hunt
Aasta sotsiaaltöötaja 2022– Larissa Setskaja ja Anu Välis
Aasta tegevusjuhendaja 2022 – Jaak Jaago (sundravi osakond)
Aasta koostööpartner 2022 – MTÜ Loome Sillad
Ülejäänud kandidaatidega on võimalik tutvuda siin: https://www.eswa.ee/kandidaadid/
 
 
2023. aasta tunnustamist viis ESTA läbi koostöös Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Tartu Ülikooli, Eesti Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu, Eesti Õdede Liidu Hooldustöötajate Seltsingu, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse ja Eesti Lastehoidude Liiduga.
 
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon kuulutab igal aastal välja konkursi parimate sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamiseks. Iga-aastane tunnustamise konkurss on hea võimalus tõsta esile oma piirkonna, valla või asutuse kõige tublimaid sotsiaalvaldkonna töötajaid ja valdkonda panustajaid, kes on oma pühendunud tegutsemisega muutnud inimeste ja kogukonna elu paremaks.
 
Tunnustusüritust on võimalik järele vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=M-bdIKhYKA0&ab_channel=EestiSotsiaalt%C3%B6%C3%B6Assotsiatsioon
 
Suured õnnesoovid tublidele kolleegidele!

Kunstikonkurss EMO lastetoa seinamaalingu loomiseks

21.03.2023

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonna lastetoa uuendamise käigus kuulutatakse välja kunstikonkurss lastetoa seinamaalingu loomiseks.


Oodatud on kontseptsioon kogu toale, et see moodustaks ühe lapsesõbraliku terviku. Teretulnud on heledad, rõõmsad ja fantaasiaküllased pildid, mis aitavad väikestel patsientidel ooteaega kiiremini mööda saata ning mured eemale peletada. „Soovime, et laps, kes vajab erakorralise meditsiini abi oleks meeldivas ja turvalises õhkkonnas ning võimalikult stressivaba,“ rääkis EMO vanemarst dr Kristiina Mikk. „Osalejate vanusele me piire ei sea, kõige olulisem on lastele rõõmu valmistamine. Muidugi oleks eriti tore, kui autoriteks on õpilased, nii on rõõm otse lastelt lastele,“ kirjeldas dr Mikk osakonna ootusi.

Maalingud on oodatud eelkõige seinale, mis on märgitud lisatud joonisel. Teretulnud on ka ettepanekud toa teiste osade kaunistamiseks, et moodustuks kunstiline tervik. Töö esitajalt ootame ka teostamist, seega palume koos kavandiga esitada tasu soovi (netotasu). Samuti vajaminevate vahendite ning eeldatavate koguste nimekirja, et haigla saaks vajalikud vahendid soetada.

Kõiki töid hindab žürii, kes on moodustatud erakorralise meditsiini osakonna töötajatest ja nende lastest. Hindamisel on olulised nii lastesõbralikkus, ruumi sobivus kui töö prognoositav maksumus. Võitja auhinnaks on võidutöö teostus (tasustatud). Žüriil on õigus anda välja ka eriauhindu.

Parema ettekujutuse saamiseks on soovijatel võimalus kohale tulla ning toale pilk heita. Oma soovist ruumiga tutvuda palume anda märku e-kirjaga: krista.valdvee[at]vmh.ee

Ootused konkursitööle:

-        Visand toa kohta, võib olla nii elektrooniliselt kui paberil.

-        Kinnitus, et töö on võimalik teostada 30. aprilliks 2023.

-        Netotasu töö teostuse eest.

-        Vajaminevate vahendite nimekiri ja eeldatavad kogused.

-        Töö autori nimi ning kontaktandmed.

Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts. Paberil tööd on oodatud aadressil SA Viljandi Haigla, Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi vald, 71024 Viljandimaa. Elektroonilised vmh[at]vmh.ee

-         Võitja kuulutatakse välja 6. aprillil.

Lisainfo: Viljandi haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee, krista.valdvee[at]vmh.ee, 5349 5332

 

SA Viljandi haigla 2022. aasta parimad kaastöötajad ning silmapaistvamad ettevõtmised

21.03.2023

Igal aastal on Viljandi haigla töötajad valinud endi seast kolleegid, kes on erilisel viisil silma paistnud või oma käitumisega olnud eeskujuks.

Valitud on ka teod, mis on kaasa aidanud haigla eesmärkide saavutamisele või nõudnud laiapõhjalist koostööd, hoolimist või nõudnud neid mõlemaid, et haiglana areneda.

2022. aasta kaastöötaja laureaadid on:

Ambulatoorse ravi osakond

Triinu Rõigas

Laboratoorium

Signe Oolep

Radioloogia osakond

Aivar Soomann

Erakorralise meditsiini osakond

Kristiina Mikk

Erihooldus (ÖR)

Tiia Mettus

Hooldusosakond

Kaire Kiiver

Kirurgiaosakond

Tiidrek Koemets

Erakorralise meditsiini üksus

Anneli Savolainen

Statsionaarse ravi osakond

Anne-Ly Kaljula

 

Merle Kikas

Üldametikohad KÕK

Helina Randma

Sünnitusabi ja günekoloogia osakond

Tiia Helve

Akuutpsühhiaatria osakond

Annika Viimsalu

Ambulatoorse psühhiaatria osakond

Kai Kogermann

Sundravi osakond

Jaak Jaago

 

Margus Veem

Tuberkuloosiravi osakond

Lea Tammai

Üldametikohad

Kadri Kreen

Sillamäe osakond

Daria Maiboroda

Viljandi osakond

Merje Salben

Koduteenuste osakond

Anu Välis

Hoonete remondi ja tehnosüsteemide osakond

Aimar Kuill

Kvaliteediteenistus

Kaarin Sarapuu

Personaliteenistus

Piret Sults

Puhastusüksus

Iivi Ratnik


2022. aasta teod:

AASTA TEGU 2022 –
Jämejala festival
Tegemist on kogukonda ühendava sündmusega, mille ettevalmistamisse oli kaasatud iga osakond.
Kõigil oli oma panus meid ümbritseva kogukonna kultuuri edendamiseks.
Tegemist oli ainulaadse üritusega Eestis- festival, mis on suunatud vaimse tervise probleemidega patsientidele/klientidele ja nendega töötavale personalile.
Aitäh:
Leevi Hiiesalu, Aneth Tuurmaa, Ülle Kumm, Ilja Tretjakov, Meelike Poplavski, Merike Tani, Raili Aavik, Kairi Nool, Madis Parksepp, Kadri Kreen, Signe Susi, Maike Tšetšin, Maria- Elisabeth Ast, Marge Arus, Krista Valdvee, Saima Hinno, Jaak Jaago, Riho Mänd, Maarja Tein, Ulvi Sild, Liia Takkel, Tiia Mettus, Gerle Kuld, Merike Luide, Margus Veem, Mari Meriste, Fred Kanter, Terje Sula, Elisabeth Uudevald, Tarmo Sirkel, Anders Kivitar, Aimar Kuill, MTÜ Loome Sillad ja kõigile psühhiaatriakliiniku töötajatele

AASTA TEGU 2022 HOOLIMINE
Transporditeenuse laiendamine valvetöötajatele Tartu-Viljandi-Tartu suunal
Aitäh:
Tarmo Org, Kalev Pajumägi, Marek Nõmm, Aimar Meremaa, Kalev Välk, Argo Zujev, Aare Kallak, Taavi Lemming, Merike Aaremaa, Krista Valdvee, Maike Tšetšin, Andrus Plees, Saima Hinno, Mart Kull

AASTA TEGU 2022 KOOSTÖÖ
Kliinikute õenduskeskuse loomine
Aitäh:
Helina Randma, Janne Klusova, lnge Alp, Saima Hinno, Gertu-Liis Henga, Mariana Kurikoff, Epp Lehemets, Talvi Maasepp, Maria Uuemäe, Kätlin Pari, Merit Puusild 

AASTA TEGU 2022 ARENG
Taastusravi teenuste arendamine
Aitäh:
Erli Lond, Uku Leht, Jaanus Akel, Kaidi Braun, Toivo Tago ja kõigile ambulatoorse taastusravi osakonna töötajatele

Viljandi haigla nõukogu liikmeks nimetati Kersti Esnar

20.03.2023

Vastavalt tervise- ja tööministri Peep Petersoni otsusele vahetub 21. märtsil SA Viljandi Haigla nõukogu liige.

Nõukogu liikme Helve Kansi asemel kuulub alates 21. märtsist 2023. a neljaks aastaks Sihtasutuse Viljandi Haigla nõukogusse sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Kersti Esnar.

Helve Kansi 4-aastane nõukogu liikme periood lõppes 25. septembril 2022. Helve Kansi kuulus haigla nõukogusse 24. oktoobrist 2018, mil ta vahetas välja nõukogu liikme Ando Kivibergi. 
 

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
5349 5332

Covid-19/gripi vastu vaktsineerimine märtsis

27.02.2023

Viljandi haigla peahoones toimub märtsis etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja

etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine kolmapäevast reedeni kell 9-15.

Vaktsiinid Pfizer, Moderna.

Viljandi haigla hoonete vahel transpordib analüüside materjale mehitamata robotkuller

27.02.2023

SA Viljandi Haigla
Clevon AS
PRESSITEADE
27.02.2023

Viljandi haigla hoonete vahel transpordib analüüside materjale mehitamata robotkuller
 
Tänasest liigub Viljandi Haigla hoonete vahel mehitamata kaugjuhitav robotkuller CLEVON 1, mille ülesandeks on toetada haiglat patsientide analüüside transportimisel osakondadest laborisse. Uudne lahendus sündis Viljandi haigla ja robotkullereid arendava ja tootva Clevon AS-i koostöös. 
 
„Arutasime kolleegidega, milline oleks sujuvam, kiirem, turvalisem ja töötajate aega väärtustav lahendus proovimaterjalide transpordiks Viljandi haigla erinevatest hoonekompleksidest haigla laborisse,“ tutvustas idee sündi haigla õendusjuht Saima Hinno. „Mõttetalgute käigus sündis mitmeid lennukaid ja keskkonnasäästlikke ideid ning jõudsime robotkullerini. Clevoni inimesed olid pakutud koostöö mõttest huvitatud ning üheskoos lõime sobiva lahenduse.“
Clevoni juhatuse liige Arno Kütt ütles, et pikalt ei tulnud mõelda ning pärast vajalike analüüside tegemist võeti ettepanek vastu: „Oluline on testida uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis haigla personali rasket tööd kergendaksid. Meie mitmeotstarbeline platvormsõiduk CLEVON 1 sobib kasutamiseks erinevates ärivaldkondades, nii ka haiglates.“ Ta lisas, et käesolev koostöö on taaskord heaks näiteks, et ka Clevoni väikeses kodulinnas Viljandis on võimalik katsetada maailmatasemel tehnoloogiat.
CLEVON 1 vurab Viljandi haigla peahoone ning Jämejala pargis asuvate osakondade vahel neljal korral päevas graafiku alusel. Tühjad anumad ning juba proovimaterjalidega täidetud mahutid paigutavad haigla töötajad robotkulleri ilmastikukindlasse ja PIN-kood lukuga kaitstud kaubaruumi kokkulepitud aegadel. Kui proovimaterjalid kogutud, naaseb mehitamata kaugjuhitav robotkuller haigla peahoone juurde, kust labori töötaja võtab saadetised ning viib laborisse analüüsimiseks. 
 
„Katsutid proovimaterjalidega on pakitud hoolikalt spetsiaalsetesse konteineritesse, mis asetatakse termokastidesse ning paigutatakse mehitamata robotkulleri kaubaruumis paiknevale stabiilsele alusele, nii on tagatud nende kvaliteetne nõuetele vastav transport,“ rääkis haigla haldusjuht Andrus Plees.  
 
Haigla haldusjuhi sõnul plaanitakse esialgu mehitamata kaugjuhitava robotkulleri abiga transportida vaid proovimaterjale. „Kui Jämejala pargi inimesed mehitamata robotkulleri omaks võtavad, lahendus kõiki osapooli rahuldab ning koostöö sujub, võib lisanduda ka teisi teekondi ning muude vajalike vahendite transporti. Mõtteid meil sel teemal juba on,“ avaldas Andrus Plees.

VAATA VIDEOT
 
 
 
 

 
(Fotod: Kevin Karlson)

Täna tähistasime meie erilise ümara maja 10. sünnipäeva!

22.02.2023

Täna tähistasime meie ringmaja 10. sünnipäeva. 

22. veebruaril 2013 avati pidulikult Viljandi haigla õendus-hoolduskeskuse uus maja ehk meile ümarmaja või ringmaja. Toona, maja avamisel ütles meie juhatuse esimees: „Meil on hea meel tõdeda, et õendus-hoolduskeskuse valmimisega on täitumas haigla eesmärk koondada pikaajalise teenuse vajajad kaunisse Jämejala pargikeskkonda, edasi on meie ülesanne seda rõõmsailmelist maja täita hoolimise ja hoolitsusega.“  
 
Tänasel sünnipäeva päeval tõdesime üheskoos, et meil on see õnnestunud! Keskus asub hubases pargikeskkonnas, pakkudes lisaks hoolitsusele ja järelevaatamisele ka võimalust nautida puhast õhku ja kaunist vaadet.
 
Nii hoonete funktsionaalsus kui keskkond on loodud mõeldes eakamale ja terviseprobleemidega inimesele, võimaldades piisavalt nii suhtlust kui eraldatust, liikumisvõimalusi kui mugavust. Kena ja valgusrikka ümara põhiplaaniga hoone loomisel on silmas peetud eelkõige dementsussündroomiga eakate eripärasid. Kasutatud on tänapäevaseid materjale, võimalusi ja lahendusi, et klient saaks end tunda võimalikult mugavalt ja koduselt.
 
Palju õnne sünnipäevaks!

Viljandi haigla koduteenuste osakonna eestvedamisel punuti üheskoos Ukraina heaks varjevõrke

17.02.2023

Viljandi haigla koduteenuste osakonna eestvedamisel punuti 15. veebruaril Linnaraamatukogus üheskoos Ukraina heaks varjevõrke.  
Koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ütles, et varjevõrkude punumise ettevõtmine on olnud juba pikalt mõttes ja südamel. Mõeldud-tehtud. 
Lisaks Viljandi haigla töötajatele tulid appi ka noored Viljandi kultuuriakadeemiast, kellest üks mängis väga meeleolukaid lugusid karmoškal, mis aitasid näppudel hoogsamalt käia. Võrk saadi valmis ja lähipäevil saadetakse võrk juba edasi Ukraina poole.
Koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras edastab tänusõnad kõigile, kes said tulla ja andsid oma panuse Ukraina heaks.  
 
 

Viljandi haiglas alustati koduhospiitsi teenusega

16.02.2023

Viljandi haigla koduteenuste osakond alustas lisaks koduõendusele ja koduhaiglale ka koduhospiitsi teenuse osutamist. Tegemist on elulõpuraviga, mille põhisisu on vaevuste ja sümptomite kontroll ning leevendus. Suur osa on ka patsientide ja lähedaste nõustamisel, tagatud on hingehoidlik tugi ning vajadusel sotsiaalne abi.

„Koduõenduse teenust ehk õe poolt osutatavat professionaalset tervishoiuteenust inimese kodus pakub Viljandi haigla juba aastaid,“ rääkis koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras. „Covidi pandeemia alguses, kui inimestel oli keerulisem haiglasse pöörduda ning nappis ka haiglaravi kohti, lõime koduhaigla teenuse, milles õde teostab raviprotseduure patsiendi kodus ning arsti konsultatsioon toimub videosilla vahendusel.“ Nüüd oli aeg Orase sõnul küps alustada ka koduse hospiitsiteenusega neile patsientidele ja peredele, kes seda vajavad ja soovivad.
„Järjest rohkem inimesi soovivad vaatamata raskele haigusele oma elu lõpu veeta kodus. Sageli on lähedased valmis seda võimaldama, kui spetsialistid neid sel teekonnal toetavad ja aitavad,“ iseloomustas osakonna juht uut teenust. „Suudame anda kodus tõhusat sümptomaatilist ravi. Meil on ka arsti visiidid, milleks õde loob telesilla tahvelarvutis“.

Teenuse eelduseks on tugev sotsiaalne võrgustik – toetav pere, kes tegutseb vabatahtlikult. „Kui jäädakse hätta, on meil kokkulepe Viljandi linna ja valla sotsiaaltöötajatega, kes püüavad aidata, näiteks koduhooldusega,“ tutvustas Kadri Oras tugisüsteeme. “Seisundi halvenemisel või koduste soovil, kui patsiendi kodus hooldamine ei ole enam võimalik, saab teenuse arst suunata patsiendi hospitaliseerimiseks haiglasse õendusabi teenusele.“

Koduhospiitsi idee ning eeskuju on pärit Soomest. Seal on praktiseerinud nii koduhospiitsi arst Eveli Parveots, kui ka teenuse koordinaator ja  õde Liia Võsu. Lisaks neile on meeskonda kaasatud õde ja koduõenduse koordinaator Eneli Tulp. Lisaks arstile ja õele on kaasatud meeskond, kuhu kuuluvad vajaduse põhiselt sotsiaaltöötaja, hingehoidja ja füsioterapeut.

Patsiendi suunab koduhospiitsi teenusele pere- või eriarst, kui on hinnanud hospiitsravi vajaduse ning ravidokumentides on fikseeritud parima toetava ravi otsus või otsus haigusspetsiifilise ravi lõpetamise kohta. Teenus on patsiendile tasuta.

Teenuse kokku leppimiseks helistada teenuse
koordinaator Liia Võsule telefonil 5454 0073.



Vasakult: koduõenduse koordinaator Eneli Tulp, koduhospiitsi arst Eveli Parveots ja keskel koduhospiitsi koordinaator ja õde Liia Võsu.

Selveri kogutud annetuste toel saab rõõmsamaks lastele mõeldud palat erakorralise meditsiini osakonnas

14.02.2023

Meie hea sõber Selver andis täna, sõbrapäeval meie erakorralise meditsiini osakonna vanemarst Kristiina Mikule üle armsate inimeste toel kokku kogutud summa – 3838 eurot. Dr Mikk oli südamest rõõmus, et see annetus erakorralise meditsiini osakonda tuli: “Selle summa eest kohendame praeguse lastele mõeldud palati toredamaks, rõõmsamaks ja kui lapse tervis lubab, siis saab ta mõnusamalt aega veeta nt analüüsitulemusi oodates. Hetkel on meil seinal kriiditahvel, mida lapsed väga meelsasti lõuendina kasutavad. Oleme väga tänulikud lahketele annetajatele.”

 
Selveri kampaania „Koos on kergem“ on üks vanemaid laste heaks suunatud heategevuskampaaniaid Eestis, mida Selver korraldab juba aastakümneid.
 
Viljandi haiglale andsid toetussumma üle Männimäe Selveri juhataja Kati Pell ja Centrumi Selveri juhataja Jana Napritson. „Soovime tänada kõiki oma kliente ja koostööpartnereid, ilma kelleta ei saaks me sellist toetussummat kokku,“ ütles Kati Pell.

Kaasasündinud südamerikete nädal 07.02-14.02

08.02.2023

Rahvusvahelisel kaasasündinud südamerikete nädalal pööratakse erilist tähelepanu südamerikete tuvastamisele raseduse ajal. 
 
❤️Raseduse ajal on ette nähtud kaks ultraheli sõeluuringut, mille üheks eesmärgiks on ka kaasasündinud südamerikete sünnieelne avastamine. See võimalus peab olema igal rasedal ja seda võimaldavad kõik rasedaid jälgivad Eesti tervishoiuasutused. Kõigile rasedatele on sõeluuringud tasuta ja kindlasti julgustame kõiki neid võimalusi kasutama.
❤️ Enamus rasketest südameriketest on sünnieelselt diagnoositavad
❤️ Südamerikete riskitegurite (näiteks südamerike lähisugulasel, ema raseduseelne suhkruhaigus, teatavate ravimite kasutamine) olemasolul teeb spetsialiseerunud arst rasedale süvendatud loote südame ultraheliuuringu
❤️ Südamerikke kahtlusel suunatakse rasedad täpsustavale ultraheliuuringule SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus uuring toimub lastekardioloogi osalusel
❤️ Kaasasündinud südamerikete õigeaegne avastamine annab perele valikuvõimaluse raseduse edasise jätkamise osa
❤️ Kaasasündinud südamerikete õigeaegne avastamine võimaldab paremini planeerida raseduse jälgimist, sünnitust ja vastsündinu vahetut sünnijärgset abistamist
❤️ Oluline on teada, et arvestades looteea ja vastsündinu vereringe erinevust, toimub südamerikke lõplik kinnitamine ja diagnostika lapse sünni järgselt
❤️ Kaasasündinud südamerikke diagnoosimise järel tegeleb perekonnaga erinevatest spetsialistidest koosnev meeskond, kuhu kuuluvad naistearst, lastekardioloog, meditsiinigeneetik, neonatoloog, lasteintensiivravi arst, ämmaemand ja raseduskriisi nõustaja
❤️ Kuigi paljud ravi vajavad südamerikked on Eestis opereeritavad, siis väga raskete rikete korral on võimalik korraldada südamerikkega lapsele ravi välismaal.  Ravikulud katab sellisel juhul Eesti Haigekassa.
❤️ Eestis on suurepärased sünnitusabi ja vastsündinu abistamise võimalused, seega südamerikke korral ei ole välismaal sünnitamine vajalik.
 

Raamatukarussell toob laia valiku teoseid ravil viibivate lasteni

03.02.2023

Esimest korda 2014. aastal kinkis heategevusfond Aitan Lapsi koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja teiste lahkete toetajate abil Viljandi haiglale raamatukarussellid ehk liikuvad raamatukogud, mis tooksid rõõmu ja meelelahutust haiglas viibivatele lastele.

Mõte rõõmustada haiglaravil viibivaid lapsi liikuva raamatukoguga ehk raamatukarusselliga, sai alguse aastaid tagasi Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Tänu headele inimestele, kes on annetanud heategevusfondile Aitan Lapsi oma taararaha, leiti vajalikud ressursid ja partnerid, et väärt idee lõpuks teoks teha.
 
Juba 10 aastat on Eesti Lastekirjanduse Keskus Kultuuriministeeriumi toel hoolitsenud selle eest,  et meil oleks alati raamatukarusellidel lastele uued ja huvitavad raamatud ning toredad mängud.
 
Loodame, et lastel on digitaalsete võimaluste kõrval aega ka raamatuid märgata ja nad võtavad haiglast lahkudes lugemispisiku kaasa.
 
Praegu on 2 raamatukarusselli laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonnas, mis sai just täidetud uue valikuga. Raamatuid ja mänge on valikus igas vanuses lastele ja noortele.
 

Covid-19/gripi vastu vaktsineerimine veebruaris

01.02.2023

Viljandi haigla peahoones toimub etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine veebruaris teisipäevast reedeni kell 9-15.30.

Gripivaktsiini ja Covid-19 vaktsiini saab eelregistreerimata teha 07.02, 14.02 ja 21.02!
 
Vaktsiinid Pfizer, Moderna ja Janssen.

Viljandi haigla nõukogu liikmeks nimetati Tonio Tamra

25.01.2023

Vastavalt tervise- ja tööministri Peep Petersoni otsusele vahetus 24. jaanuaril SA Viljandi Haigla nõukogu liige.

Nõukogu liikme Helmut Hallemaa asemel kuulub alates 24. jaanuarist 2023. a neljaks aastaks Sihtasutuse Viljandi Haigla nõukogusse Tonio Tamra.

Tonio Tamra on Viljandi abilinnapea, kelle kureerida on sotsiaal-, haridus- ja kultuurivaldkond.

Helmut Hallemaa kuulus haigla nõukogusse 1. detsembrist 2019, mil ta vahetas välja nõukogu liikme Malle Vahtra.

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla 
5349 5332

Muudatus Haigla peatusest väljuvate busside sõiduplaanides alates 23.01.22

24.01.2023

Alates 23. jaanuarist muutusid paljude busside sõiduplaanid. Peamisteks sõiduplaanide muutmise põhjusteks on rongide sõiduplaanide muutumine alates 23. jaanuarist ja OMNIVA jaotuskeskuse kolimine Viljandi linna äärde Reinu põik 7 hoonesse.

Muudatused mõjutavad liine nr 2 tööpäevadel,  2 laupäeval, 6 tööpäevadel, 6 laupäeval, 8, 9 tööpäeval, 9 laupäeval, 9 pühapäeval, 19A, 19B, 20, 28A, 28B, 37, 50C ja 50E.

Vaata, mis täpselt muutus: https://www.viljandivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/4FnZIlSU2nxo/content/id/36425773?redirect=https%3A%2F%2Fwww.viljandivald.ee

Graafik siin: https://vmh.ee/public/Haigla_peatus_al.23.01.23.pdf

Dementsusega inimeste lähedaste tugigrupp koguneb 25. jaanuaril kell 16.30 Viljandi Linnaraamatukogus!

24.01.2023

Dementsusega inimeste lähedaste tugigrupp koguneb juba homme, 25. jaanuaril kell 16.30 Viljandi Linnaraamatukogus!

Sel korral on tugigrupis teemaks dementsusega inimesi toetavad abivahendid. 
 
Tugigruppi juhivad Kadri Oras ja Triinu Rõigas. 
Rohkem infot kadri.oras@vmh.ee / 5860 3169
 
Tugigrupp on konfidentsiaalne! 
Tasuta!
 

Tervikumi ehitavad lõpuni AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning AS Ehitustrust

10.01.2023

PRESSITEADE

Tervikumi ehitavad lõpuni AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning AS Ehitustrust

Riigi Kinnisvara ja Viljandi Haigla uue riigihanke Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikumi ehituseks esitati kolm pakkumust. Täna sõlmiti leping parima väärtuspõhise pakkumuse teinud ühispakkujaga, kelleks on AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning AS Ehitustrust. Lepingu maksumuseks on ilma käibemaksuta 51,94 miljonit eurot.

Hanke eesmärk on lõpetada Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suuruse netopinnaga uus ja innovaatiline tervishoiukompleks 2025. aastal. Riigihange hõlmab Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustöid, millele on kehtestatud kõrgendatud nõuded ja meditsiinitehnoloogiast tulenevad piirangud.

„Meie meeskond on tänulik, et saame meile, kogukonnale ja riigile laiemalt nii olulise objektiga jätkata. Vaatamata sellele, et see projekt on üle elanud mitmeid väliskeskkonna suuri kriise ja muudatusi, jätkame täie jõu ja optimismiga panustamist, et Viljandi ja teda ümbritsevate piirkondade inimesed saaksid kindlustunde nii hädavajalike teenuste olemasolus ja arenemisel. Aitäh kõigile, kes on sellesse projekti uskunud ja seda toetanud ning tervitame rõõmuga meie uusi ehituspartnereid,“ sõnas SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere.

„Koostasime Viljandi Haiglaga ühise riigihanke nii, et oleks võimalik ehitushinna riske jagada ning need ei jääks ainult ehitusettevõtete kanda, mistõttu on riigihanke lepinguprojektis sätestatud ehitusmaksumuse indekseerimine,“ ütles Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger. „Mõistame, et pakkujate jaoks on riskantne pooleni olevat ehitust üle võtta. Seega soovisime luua võimalikult selged ja läbipaistvad tingimused,“ lisas ta.

Ehitustööde kestuseks on 29 kalendrikuud, millele lisandub 6 kalendrikuu pikkune periood garantiiperioodil teostatava tehnosüsteemide hoolduseks. Lepingu maksumuseks on 51,94 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. Tervikumis saavad uued töötingimused Viljandi linna perearstid ja -õed ning haigla töötajad, suurusjärgus ca 500 inimest. Tervikumis saavad olema nii perearstid, erinevate uuringute võimalused, eriarstid ja erakorraline meditsiin ning taastusravi – kõik vajalik Viljandi maakonna inimesele mugavalt ühe katuse all, kus eri valdkondade spetsialistide omavaheline suhtlus oluliselt paraneb.

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme. Vabariigi Valitsus otsustas 15.12.2022 esitada ettepaneku Euroopa Komisjonile Viljandi haigla projekti rahastamiseks Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.


Annely Jõgeva
kommunikatsioonijuht
tel +372 5385 1131
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
Sõpruse pst 4, 50703, Tartu
www.rkas.ee
 

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
5349 5332

 

Covid-19 vastu vaktsineerimine jaanuaris

02.01.2023

Viljandi haigla peahoones toimub etteregistreerimisega (tel 434 3001) ja etteregistreerimiseta Covid-19 vastu vaktsineerimine jaanuaris teisipäevast reedeni kell 9-15.30.

Sobiva aja saab endale broneerida ka digiregistratuuris: digilugu.ee

Vaktsiinid Pfizer, Moderna (ei ole enne 12.01) ja Janssen.

Vaktsiinidest lähemat infot leiate: https://vaktsineeri.ee/covid-19/vaktsiinid/

Lähema info vaktsineerimise, toimete, vanuselise sobivuse, dooside jms kohta leiate: https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/

Mammograafiabuss ootab rinnauuringutele Viljandimaal

29.12.2022

Head Viljandimaa naised!
 
Eesti Vähiliidu mammograafiabuss koostöös Viljandi haiglaga kutsub osalema rinnavähi sõeluuringus
 
2023. aastal on rinnavähi sõeluuringule kutsutud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973.
 
NB! Teistel aastatel sündinud naised saavad tulla rinnauuringule arsti või ämmaemanda saatekirjaga.
 
Meie buss ootab:
Viljandis turu parklas 02.01-27.01
Suure-Jaani tervisekoja ees (Pärnu 4) 06.02-08.02
Võhma Konsumi parklas (Tallinna 26) 13.02-15.02
Kolga-Jaani raamatukogu parklas (Viljandi mnt 6) 16.02
Mustla rahvamaja parklas (Posti 52) 20.02-22.02 
Abja-Paluojal vallavalitsuse parklas (Pärnu mnt 30) 27.02-01.03
Karksi-Nuia Coopi parklas (Pärnu mnt1) 02.03-03.03 ja 06.03
Mõisaküla Coopi vastas (J.Sihveri 8)  07.03
Viljandis turu parklas 08.03-23.03
 
Uuringuaja broneerimiseks helistage 
tööpäevadel kella 8-16 telefonil 600 3155
 

Uuest aastast saab Viljandis pöörduda ka urogünekoloogilistele vastuvõttudele

23.12.2022

 Viljandi haigla naistekliiniku meeskonnaga liitub jaanuaris günekoloog dr Triin Kull, kes on spetsialiseerunud urogünekoloogiale. „Urogünekoloogilistele vastuvõttudele on oodatud naised, kellel on kas urineerimisega (urineerimishäired, uriinipidamatus), soole tühjendamisega või vaagnaorganite allavajega seotud mured,“ selgitas dr Kull. „Lisaks vastuvõttudele teostan Viljandi haiglas ka urogünekoloogilisi operatsioone. Kindlasti võiksid urogünekoloogiliste muredega patsiendid pöörduda kohe kaebuste tekkel, kuna varasem diagnoosi püstitamine jätab võimaluse probleemi mitteoperatiivselt lahendada või lükata operatsiooni vajadus kaugemasse tulevikku,“ lisas ta. 

 
Samuti on naised dr Kulli vastuvõttudele oodatud nii günekoloogiliste muredega kui ka korralisele läbivaatusele. Pöörduda saab nii Viljandi haiglas kui ka Viljandi turuplatsil mobiilses naistekabinetis aset leidvatele vastuvõttudele. 
 
Dr Triin Kull soovitab kõikidel naistel pöörata suurt tähelepanu oma tervisele ning suhtuda tõsiselt kutsetele sõeluuringutele: „Emakakaela vähi ja rinnavähi sõeluuringus osalemine on naistel vägagi soovitav ja vajalik, kuna tegemist on vähi tüüpidega, mida me tänu sõeluuringule saame avastada juba varases staadiumis. Sõeluuring annab meile ka võimaluse emakakaela vähi teket ennetada, kuna suudame avastada vähieelsed muutused ja neid on võimalik tõhusalt ravida. Nüüd saavad sõeluuringu programmides osaleda ka ravikindlustamata naised, ning emakakela vähi sõeluuringut on võimalik teha ka ka kodutestina.“
 
Dr Triin Kull tuleb Viljandi haiglasse tööle Tartust. „Olen töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumis ning nüüd on hea meel alustada tööd Viljandi haiglas. Jaanuari vastuvõttude ning operatsioonide ajad täituvad järjest ning tunnen heameelt, et Viljandimaa naised saavad nüüdsest urogünekoloogilist abi ka kodu lähedalt.“
 
Günekoloogi vastuvõtule pöördumiseks ei ole vaja saatekirja. Aja saab broneerida Viljandi haigla registratuuris tel 434 3001 (E-R 8-16) või terviseportaalis www.terviseportaal.ee
 

Sünnitusmajade fond teeb kingituse Viljandi haigla naistekliinikule

21.12.2022

 SA Sünnitusmajade Fond

SA Viljandi Haigla
PRESSITEADE
21.12.2022
 
Neljapäeval, 22. detsembril annab SA Sünnitusmajade Fond Viljandi haigla naistekliinikule pidulikult üle heade toetajate abiga soetatud uue sünnitusvoodi ja lootemonitori. Aitan Eestit MTÜ ja Terminal Oil Grupp annetasid selle tarbeks kumbki 10 000 eurot. 
 
Viljandi haigla naistekliiniku juht dr Diana Vanaveski avaldas toetuse üle heameelt: „Olime rõõmsad ja üllatunud, kui Sünnitusmajade Fondist meiega ühendust võeti ning öeldi, et meid soovitakse toetada. Arutasime, et kõige otstarbekam oleks soetada uus kaasaegne sünnitusvoodi ning lootemonitor ehk KTG. Uus voodi on meie jaoks väga oluline, et pakkuda sünnitavale naistele võimalikult mugavat keskkonda ja tuge. Kaasaegse lootemonitoriga saame hinnata sündiva ilmakodaniku enesetunnet sünniprotsessi vältel, samas saab tulevane ema monitooringu ajal vabalt liikuda tänu juhtmevabadele anduritele. Kuna mõlema soetamiseks toetusest ei jagunud, siis otsustas Viljandi haigla juhatus, et puuduolev osa lisatakse omalt poolt.“
SA Sünnitusmajade Fondi juhatuse liikme Laine Randjärve sõnul on heategevus järjest enam au sees. „Annetajate panus on tänuväärt ja aitab praegusel keerulisel ajal varustada sünnitushaiglaid esmavajalike tarvikutega. Olen väga tänulik Aitan Eestit ja Terminal Oil Grupi esindajatele, kes haigla vajadusi aitavad leevendada. Üheskoos aitame alustada uut elu,“ sõnas ta.
SA Sünnitusmajade Fond toetab alates 2000. aastast sünnitusosakondi vajalike innovaatiliste seadmete soetamisel ning personalile uuenduslike koolituste võimaldamisel. Samuti investeeritakse erinevatesse tugitegevustesse, mis aitavad kaasa valdkonna arengule.
 
Lisainfo: 
Sünnitusvoodi Famed Freya on innovatiivne elektriliselt reguleeritav multifunktsionaalne voodi, mis aitab naisel end  sünnituse ajal ja järel võimalikult mugavalt tunda. Seda saab hõlpsalt muuta ka tugitooliks ning reguleerida voodi asendeid ja tugesid vastavalt sünnitaja vajadustele.
Hind 11 868 eurot
Lootemonitor EDAN F15 air on kardiotokograaf ehk KTG aparaat, mida kasutatakse loote südametoonide ja emakakokkutõmmete jälgimiseks kogu sünnituse vältel. Uus KTG mudel on varustatud juhtmevabade anduritega, mis võimaldab sünnitajal soovi korral ka vabalt ringi liikuda. Lisaks saab spetsiaalse skalpelektroodi abil monitoorida loote seisundit ka siis, kui kõhupealsete anduritega pole loote südamelöökide jälgimine piisav.
Hind 24 120 eurot
 
Laine Randjärv
Juhatuse liige
SA Sünnitusmajade Fond
 
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
5349 5332
 

TASUTA giripi vastu vaktsineerimine riskirühmadele

20.12.2022

Viljandi haiglas on võimalus gripi vastu tasuta vaktsineerida riskirühmadesse kuuluvatel inimestel 27.12 kell 9-15.30 ning 28.12 kell 11-14.

Palume vaktsineerimise aeg eelnevalt broneerida registratuuri tel 434 3001. 
 
Tasuta gripivaktsiini sihtrühmad:
- 60-aastased ja vanemad inimesed;
- alla 7-aastased lapsed (6 kuud kuni 7 eluaastat k.a);
- 8–19 aastased lapsed, kellel on terviseseisundi tõttu kõrgenenud risk raskeks haigestumiseks (südameveresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus);
- lapseootel naised;
- 19-60-aastased inimesed, kellel on: 
krooniline südameveresoonkonnahaigus
krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
diabeet 
neerupuudulikkus
hematoloogiline või onkoloogiline haigus
tuberkuloos
-  immuunsupresseerivat ravi saavad inimesed.
 
NB! Samas on võimalik vaktsineerida ka Covidi vastu. Mõlemad vaktsineerimised on võimalik teostada ühel vastuvõtul.
 

Jakobsoni kooli õpilased tõid jõulurõõmu

20.12.2022

Meie armsad sõbrad Jakobsoni koolist tõid taas jõulurõõmu meie hoolekandekeskuse klientidele ja patsientidele.
Õpilaste käe läbi valmisid akendele inglikesed ja jõulukaardid, milles igaühes soe soov saajale. Nii suur tänu! 
 

SA Viljandi Haigla pühadetervitus

20.12.2022

 


Vanemad uudised | Värskemad uudised