Viljandi haigla juhi mõtted uuest haiglahoonest, koos Viljandi linnapea kommentaariga

16.06.2016

Arvamuslugu ilmus 15. juuni Sakalas http://sakala.postimees.ee/3732003/oleme-uue-haigla-rajamisele-lahedal, lisatud Viljandi linnapea Ando kivibergi kommentaar.

Priit Tampere, SA Viljandi Haigla juhatuse esimees

NII VILJANDI haigla kui sotsiaalministeeriumi poole on viimasel ajal pöördutud küsimustega, kas uue haiglahoone parim asukoht on ikka just kesklinn, nagu oleme seda planeerinud. Selgitan otsuse tagamaid. 

 
Viljandil on uue haigla saamiseni käia veel pikk tee, kuid eesmärk on lähemal kui kunagi varem. Praegu ei küsi sotsiaalministeeriumis enam keegi, kas uue haigla ehitamine Viljandisse on vajalik. Need vaidlused on lõpuks vaieldud ja käivad suurprojekti ettevalmistustööd. Muu hulgas tegeleme riigieelarvest raha taotlemisega, sest üksnes oma jõududega haigla nii suure ehitusega toime ei tule.
 
Kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt kerkib uus tervise- ja ravikompleks kesklinna turu parkimisplatsiga piirneva vana õunaaia asemele. Kaalusime pikalt ka võimalust renoveerida praegune haiglahoone. Erapooletutelt arhitektuuri- ja planeerimisbüroodelt (osaühingud Arhitektuuribüroo Vaarpuu ja Kõll ning Finantsakadeemia) saadud arvutused näitasid aga selgelt, et praeguse peahoone kohandamine tänapäevastele nõuetele vastavaks tuleb kallim kui uue hoone ehitamine. 
 
SAMUTI EI lahenda renoveerimine või uue hoone Jämejalale ehitamine probleeme, mis on seotud haigla kaugusega linnast. See valmistab muret nii linna kui maakonna inimestele ning takistab ladusat suhtlust perearstidega. Renoveerimise puhul säilib ka hoone ehituslikust omapärast tulenev ebaotstarbekus, mis takistab uute teenuste arendamist.
 
Just haigla asukoht valmistab patsiendiküsitluse tulemuste põhjal meie inimestele enim muret. Praegu on Viljandi haigla jalutuskäigu kaugusel vaid Paalalinnast, mujal elavatele inimestele jääb see kaugeks. Haiglahoone kesklinnas asumise korral on jalgsi tuleku mõte vastuvõetav hoopis rohkematele viljandlastele ning bussijaama lähedus muudab teenuse kättesaadavamaks ka maakonna elanikele. Samuti tuleks plaanitav haigla ja tervisekeskuse kompleks kiirabibaasi lähedusse, mis võimaldab paremini kasutada kiirabi ressursse ja tagab kiirema abi.
 
Kõnealune koht pakub piisavalt mänguruumi, et saavutada tänapäeva meditsiinile parim lahendus. Hea, et sellele plaanile on oma põhimõttelise õnnistuse andnud kinnistu omanik Viljandi linn. Koostöös linnaga soovime välja töötada ka sobivad parkimislahendused.
 
Sellest, milline uus haiglahoone välja näeb, on veel vara rääkida. Küll aga on juba teada, et laias plaanis hakkab kompleks koosnema kahest osast: tervisekeskusest ja haiglast. See tähendab, et ühes hoonetekompleksis saavad koos tööle asuda suurem osa Viljandi piirkonna perearste ning hulk teisi spetsialiste, nagu ämmaemandad, füsioterapeudid ja sotsiaaltöötajad.
 
Olenemata sellest, kuidas hakkab uus haigla välja nägema, tuleb see tervik, mille eri osad töötavad tihedalt käsikäes. Perearstide, ambulatoorse vastuvõtu, diagnostikateenuste, statsionaarse arstiabi ja paljude meditsiiniga kaasnevate erateenuste (sealhulgas praegu kesklinnas tegutsevas tervisekeskuses pakutavate) koostööst saame senisest märksa suurema sünergia.
 
Plaanide kohaselt kolitakse haigla praegusest peahoonest kesklinna ambulatoorsed ja lühiajalised statsionaarsed teenused, pikaajalised teenused viiakse aga Jämejala korpusesse. Selline muudatus annab võimaluse teenuseid arendada ja inimesi juurde palgata. Nii alustame juba sel suvel alkoholi tarvitamise häire ravi ja nõustamise teenusega ning 2018. aastast plaanime kohtu määratud psühhiaatrilise sundravi teenusele liita seksuaalhäiretega inimeste käsitluse. Samuti arendame erihoolduse teenust. Lisaks patsientide heaolule on kogu Viljandimaale olulised uued kvaliteetsed, erialaspetsialistidele loodavad töökohad.
 
PIKAAJALISTE TEENUSTE ja haigla tugiteenuste (näiteks köök, pesumaja) uus asukoht Jämejala korpuses annab oma panuse parkimiskohtade vajaduse vähendamisse võrreldes praegusega. 
 
Hoonekompleksi ehitamine kesklinna on vaid suure arenduse kest. Veelgi olulisem on sisu. Oleme alustanud koostöös sotsiaalministeeriumiga katseprojekti, mille tulemusena valmib maakondlik koostöömudel haigla, esmatasandi meditsiini ja sotsiaalvaldkonna vahel ning mida edu korral rakendatakse ka mujal Eestis. Eesmärk on jõuda Viljandimaal sellise sotsiaal- ja meditsiinisüsteemini, kus inimesed saavad õigel ajal vajaliku teenuse ja tulemusliku abi ning e-lahendused toimivad laitmatult.
 
Viljandi linnapea Ando Kivibergi kommentaar:
 
Viljandlased ning kogu viljandimaa elanikud peavad saama tulevikus väga head kaasaegset arstiabi. Olgu siis tegemist ambulatoorse- või haiglaraviga.
 
Viljandi linn peab uue haigla ja perearstikeskuse ühtse kompleksina väljaehitamist igati mõistlikuks lahenduseks. Asukoht kesklinnas on tänu bussijaama ja kõikide oluliset linnaliinide peatuste lähedusele hästi ligipääsetav. Samas võimaldab uusehitus mitmete küsimuste lahendused ühendada. Näiteks saab hakata arendama ühist analüüside laborit ning paljut muud.
 
Kindlasti on üheks tõsisemaks küsimuseks parkimise lahendamine. Ometi olen kindel, et tulevase uue tervisekeskuse ja haigla juures saab meil olema oluliselt rohkem parkimiskohti, kui praeguse haigla juures. Uue hoone projekteerimisprotsessis tuleb parkimislahendusele erilist tähelepanu pöörata. Ootan uue perearstikeskuse ja haigla valmimist väga.
 

Leiab see, kes midagi/kunagi ei kaota! (fotod)

13.05.2016

Neljapäeva, 12. mai pärastlõunal võis Viljandi haigla peahoones märgata oranzhe silte ning midagi kirglikult otsivaid töötajaid, sest käimas oli orienteerumismäng „Leiab see, kes midagi/kunagi ei kaota!“.

Teist aastat läbi viidud mängus osales neli võistkonda kokku 18 liikmega, kes pidid peahoonest leidma ja lahendama kuus ülesannet vabalt valitud järjekorras.

Kõige kiiremaks ja nutikamaks osutus võistkond "Kontorirotid" koosseisus Merike Aaremaa, Margit Asu, Katrin Ülesoo, Toivo Tago ja Väino Luik.

Tublile teisele kohale tuli erakordselt leidlik võistkond "Eduard", koosseisus Kadri Oras, Kirilin Mets, Anne-Ly Kaljula ja Ülle Older.

Kolmandana finišeerus võistkond "Dream Team" koosseisus Airi Kukk, Helin Sinimets, Anni Sepp ja Anders Kivitar.

Tubli neljas oli võistkond "Lembit, Sina, Mina ja Tarmo", koosseisus Piret Sults, Gerli Ülesoo, Tarmo Leemet ja Lembit Pärna.

Suur tänu kõikidele osalejatele! 

Huvilistele nuputamiseks ka seekordsed ülesanded:

 1. Tervishoiuteenuse läbipaistvamaks ja patsiendisõbralikumaks muutmiseks on haiglal plaanis hakata korraldama kord kvartalis lahtiste uste päevi. Kogu ettevõtmist varitseb aga oht, et mõni uks võib kogemata kombel kinni jääda…

Kaardistage haigla peahoone kõik välisuksed, mille kaudu oleks võimalik peahoonesse siseneda või siit väljuda. 
Lahendus: uste arv on…   (õigeks loeme +/- 3)
 
2. Kirurgiakliinik korraldab täna taas näidisoperatsiooni. Dr Andres Tiit on operatsiooniga hõivatud, aga Sakalal on kohe vaja kedagi opereeriva kirurgina pildistada. 
 
Hankige mask, kindad, müts ja sussid  ning valmistage üks meeskonna liige pildistamise tarvis ette.
 
3. See kast, milles olid vahendid, tuleb nüüd korrektselt jäätmete hulka ladustada. Õigesse kohta ja õigel kujul. 
 
Ladustamise kohast leitud täpp kleepige siia…
 
4. Haigekassa teeb auditit ning vajab haiguslugusid aastast 1990. 
 
Teil on vaja need kohe leida ja anda kassasse. Allkirja vastu.
 
Kassapidaja allkiri…… 
 
5. Kogu selle jooksmise peale on veresuhkur hakanud kõikuma mis jube. Perearstid on juba telefonitsi andnud digisaatekirja ning registreerinud CITO! ajad. 
 
Pöörduge endokrinoloogi esmasele vastuvõtule. 
 
Kleepige kaks lahenduskohtadest leitud erinevat täppi siia….. ja siia…..
 
6. Pärast viimast, erakordselt päikselist koosolekut keeldus haigla nõukogu 9. korruse nõupidamisteruumis koosolekuid pidamast.
 
 Leidke samalt korruselt neile sobiv, praegu kasutamata seisev tühi ruum. 
 
Sobivast ruumist leitud täpp kleepige siia…
 
 
 
Võidukad "Kontorirotid"
 
Nutikas "Eduard" esiküljelt...

 
...ja tagaküljelt
 
 
Unistuste võistkond "Dream Team"
 
 
 
Krista Valdvee
kommunikatsioonijuht
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee

 

Haigla on külastusaegadel taas avatud

04.05.2016

Tänasest, 4. maist lõpetati Viljandi haiglas viirusnakkuste ulatusliku leviku tõttu kehtestatud ja pikendatud külastuskeelu periood.

Palume patsiente külastades kinni pidada külastusaegadest, mis on tööpäeviti kell 16.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kell 10.00-19.00, teistel aegadel vaid kokkuleppel osakonna personaliga.
Õendus-hoolduskeskuses on külastusajad tööpäeviti kell 13-19, nädalavahetusel ja pühadeajal kell 11-19, teistel aegadel kokkuleppel.
 
Palume lähedasi külastades arvestada ka teiste patsientide heaoluga, st et külastajaid ei oleks korraga liiga palju ning külastusaeg ei veniks liialt pikaks.
 
Külastajatel palume üleriided jätta riidehoidu. Intensiivravi palatisse palume mitte tuua lilli ja osta ühekordseid jalanõude kaitsed haiglainfost-riidehoiust.

Krista Valdvee
kommunikatsioonijuht
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee
 

Sõltuvushaigete ravi ja rehabilitatsioon vajavad jätkuvalt tõsist tähelepanu

04.04.2016

Ajaloolises Jämejala pargis asuv Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus tähistas reedel, 1. aprillil oma tegevuse neljandat aastapäeva. Keskuse klientideks on narkosõltlased, kes on jõudnud arusaamisele, et tahavad oma uimastiprobleemiga tegeleda. Nad vajavad rehabilitatsiooniteenust, et oma eluga taas järje peale saada ja uus puhas lehekülg keerata. 
 
Viljandi haigla juhatuse esimehe Priit Tampere sõnul on narkosõltlaste ravi ja rehabilitatsioon Eesti ühiskonna jaoks järjest olulisem. “Arvestades narkomaanide hulka, on Eestis keskusi, kus nendega ühel või teisel viisil tegeletakse, väga vähe. Me oleme ühena neist keskustest nelja aasta jooksul  edukalt hakkama saanud ja Eestis ainukesena tegeleme naissõltlastega riigi rahastusel. Oma kõige suuremaks saavutuseks peame, et ravile tulek ja tervenemine on muutunud narkosõltlaste seas au-, mitte enam häbiasjaks,” ütles Tampere.
 
Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse sõnul hindavad nad Viljandi haigla narkosõltlaste rehabilitatsioonikeskust koostööpartnerina väga kõrgelt. "Koos püüame täita ühiskonnale väga vajalikku, kuid üldse mitte populaarsust toovat ülesannet - aidata sõltuvushaiged inimesed tagasi täisväärtuslikku ellu. Keskuse töötajad tegelevad klientidega asjatundlikult, põhjalikkuse ja pühendumisega. Lisaks põhitööle mõeldakse laiemalt, kuidas rehabilitatsiooniteenuse järgselt saavutatud edu hoida," sõnas Jesse. "Viljandi haigla ja töötajad väärivad laiemat tunnustamist."
 
Keskuses pakutava statsionaarse ravi kestuseks on 6-9 kuud, seejärel suunduvad kliendid tagasi tavaellu ning seda toetavale järelteenusele, mis hõlmab endas nii individuaalset- ja grupinõustamist, kui ka sõltlaste lähedaste aitamist. Kuna valdav osa keskuse klientidest pärineb pealinnast ja Ida-Virumaalt, pakub Viljandi haigla neile järelteenust nii Tallinnas kui ka Jõhvis. 
 
Viljandi haiglal on kavas Jämejalas tegevuse laiendamine ja pakutavate teenuste arendamine. „Tihenevast koostööst Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskusega kasvab plaanide realiseerumisel välja võimekus pakkuda Viljandi haigla  sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonialast kogemust ka Ida-Virumaal,” selgitas Viljandi haigla juht Priit Tampere. 
 
Suur osa Jämejalga saabuvatest narkosõltlastest on multiprobleemsed ning seetõttu tegeletakse keskuses nii klientide psühholoogiliste, füüsiliste kui ka sotsiaalsete probleemidega.  Töös kasutatavad metoodikad on teaduspõhised ning inimest käsitletakse tervikuna. Abivajajatega tegelevad meedikud, psühholoogid, terapeudid, kogemusnõustajad, tegevusjuhendajad ja sotsiaaltöötajad. Keskuses peetakse oluliseks inimese väärtustamist ning eduelamuse loomist, alates kõige väiksematest igapäevastest asjadest. 
 
Pakutav teenus on inimestele vabatahtlik. Jämejala keskuses on 23 kohta, mis jagunevad mees- ja naisklientide vahel enam-vähem võrdselt. Narkosõltlaste ravi- ja rehabilitatsiooniteenust rahastab Tervise Arengu Instituut. Suurem osa klientuurist on venekeelsed ning töö keskuses käib seetõttu kahes keeles.
 
Reedel, 1. aprillil toimus Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses sünnipäeva tähistamine, külla tulid ka „vilistlased“, ehk teenuse läbinud kliendid.  Üheskoos meenutati nelja aasta tagust aega, arutleti toimunud arengu üle ning koostöös endiste klientidega seati sihte teenuse edasi arendamiseks. 
 

Krista Valdvee
kommunikatsioonijuht
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee

Haigla taastab külastamise keelu

10.03.2016

Homsest, 11. märtsist hakkab Viljandi haiglas taas kehtima ravil viibivate patsientide külastamise keeld. 

Kuigi vahepealne olukord näitas leevendumise märke ning külastamise piiramine näis seetõttu ehk liialt karmina, siis sel nädalal on mitmel haiglasse pöördunud patsiendil diagnoositud A-gripp ning ka teiste viirustega ravile pöördunute hulk on taas suurenenud. 
 
Piirang on vajalik kaitsmaks haiglas ravil viibivaid patsiente viirusnakkuste eest. 
 
Informatsiooni patsiendi seisundi kohta on võimalik küsida raviarstilt. Vajadusel saab jätta paki (patsiendi ja osakonna nimega) peahoone infolauda või Jämejala korpuses osakonda. 


Mõistvale suhtumisele lootes
Krista Valdvee
kommunikatsioonijuht
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee

Haigla spetsialistid rääkisid tervishoiuhuvilistele gümnasistidele oma tööst (fotod)

09.03.2016

Täna, 9. märtsil leidis Viljandi haiglas aset juba teine haigla töötajate ja Viljandi gümnasistide kohvik-kohtumine. 

Kokkusaamine oli ajendatud gümnasistide huvist tervishoiutöötaja elukutse vastu ning Viljandi haigla soovist seda huvi igati õhutada. 
Seekordsel kohtumisel vesteldi viies temaatilises kohvilauas psühhiaatrite ja eriarstide tööst, diagnostikast,  õendusest ja ämmaemandusest ning füsioteraapiast.
 
Osales paarkümmend gümnasisti, kes on haiglas tegevad olnud ka töövarjupäevadel. Tervishoiutöötaja elukutsest huvitatutega vestlesid ravijuht Enno Kase, ambulatoorse ravi ja diagnostika kliiniku ülemarst Mati Kallas, psühhiaatriakliiniku ülemarst Andrus Tikerpe, õendusjuht Triinu Rõigas ja füsioterapeut Jaanus Akel, vestlusringi juhatas sisse haigla juhatuse esimees Priit Tampere.
 
Krista Valdvee
kommunikatsioonijuht
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee
 
 
 
 
 
 

Otsime IT- ja arendusjuhti

07.03.2016


http://vmh.ee/it-ja-arendusjuht/

Alates 3. märtsist kehtib külastuskeeld vaid sünnitusabi ja günekoloogia osakonnas

02.03.2016

Alates neljapäevast, 3. märtsist jääb Viljandi haiglas viirusnakkuste ulatusliku leviku tõttu kehtestatud külastuskeeld kehtima vaid sünnitusabi ja günekoloogia osakonnas.  

 
Mõistvale suhtumisele lootes
Krista Valdvee
kommunikatsioonijuht
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee
 

Viljandimaa kõrgeima autasu pälvib dr Malle Praks

16.02.2016

 Viljandimaa vapimärgi nõukogu otsustas tänavu autasustada vapimärgiga Viljandi haigla günekoloogi doktor Malle Praksi.

 
Malle Praks on armastatud ja hinnatud kolleegide ja patsientide seas, tema eriline teene Viljandimaale on rohkem kui 40 aasta jooksul ilmavalgele aidatud väikesed viljandimaalased ning sel sügisel juba 25. aastapäeva tähistava Viljandi noorte nõustamiskabineti pidevas tegutsemises hoidmine.
 
Maavanemale esitati kaheksa kandidaati, neist kaks kahel korral.
 
Tänavused nominendid
• Valdeko Kalma – maadlusspordi edendaja ja propageerija Viljandimaal, Viljandi maadlusklubi Tulevik asutaja.
• Paavo Mikko Juhani Lampinen – Viljandimaa suurima tööstusettevõtte Viljandi Aken ja Uks nõukogu esimees, omanik ja arendaja, mittetulundusühingu Õisu Mõisa Klubi üks eestvedajaid.
• Elve Joon – töötanud 45 aastat pedagoogina ning arendanud ja edendanud Karksi valla kultuurielu, 2008. aastal valitud Karksi valla aukodanikuks.
•  Jaak Sulg – loonud edukaid ettevõtteid Viljandimaal, ühtlasi aktsiaseltsi Viljandi Veevärk ja Viljandi Tarbijate Ühistu nõukogu esimees ning Viljandi linna eelarve- ja arengukomisjoni esimees.
•  Kalevi Kaur – panustanud Kolga-Jaani valla ning Viljandimaa arengusse, kuulunud Viljandimaa omavalitsuste liidu juhatusse ning Kolga-Jaani Lions-klubi algatusrühma eestvedaja ja asutajaliige aastast 1994.
• Tiit Aru – olnud aastaid Viljandi kergejõustikuseltsi Sakala esimees, tema käe all on sirgunud hulk tublisid sportlasi ning ta on seisnud hea kohalike treeningvõimaluste parandamise eest.
• Harry Erm – koduloouurija, pühendunud põllumajanduse ja maaelu arendaja Viljandimaal ning represseeritute ühingu aktiivne liige.
 
Viljandimaa vapimärk antakse kätte Viljandi maavanema, Viljandimaa omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku pidulikul vastuvõtul 23. veebruaril Sakala keskuses.
 
Allikas: http://www.sakala.ajaleht.ee/3584197/viljandimaa-vapimargi-palvib-doktor-malle-praks
 
Fotol: Dr Malle Praks Viljandi noorte nõustamiskabineti 20. sünnipäeval.

Selver andis haiglale üle viljandimaalaste toetuse (fotod)

04.02.2016

 Viljandi Männimäe Selveri juhataja Kati Pell andis täna, 4. veebruaril Viljandi haigla lasteosakonnale üle heategevuskampaaniaga „Koos on kergem" viljandimaalaste abiga kogutud annetuse 4646 eurole.

Juhataja sõnul on taas tegemist rekordsummaga, mis näitab, et heategevus, mis on suunatud just kohaliku eesmärgi toetusele, leiab suuremat kõlapinda. „Samuti oleme väga tänulikud headele koostööpartneritele, kes toetussumma kogumisele õla alla on pannud," lisas ta.
 
Sümboolse tšeki võttis vastu lastearst Gerli Mirka, kelle hoole all on ravil kõige väiksemad patsiendid.
Seekordse toetuse eest plaanitakse soetada tümpanomeeter, mis on abiks kõrvapõletike diagnoosimisel. „Tegemist küll enamasti kõrvaarstide tööriistaga, kuid on abiks ka laste- ja erakorralise meditsiini arstile," rääkis dr Mirka. „Sageli on just kõige pisemate patsientide kõrvamuresid keeruline diagnoosida, kuna nad ei oska ise oma murest veel rääkida ning ka kuulmisteed on neil kitsad," lisas ta.
 
Sisekliiniku ülemarst dr Anne Mähar avaldas tänu nii Selverile kui selle klientidele, et kampaania on läbi aastate aset leidnud ning haiglas viibivaid lapsi toetatud. „Nii lasteosakonda kui taastusravi osakonda oleme aastate jooksul Selveri toel nii mõnegi vajaliku aparaadi ning tegevusvahendi soetanud,"  sõnas dr Mähar. „Nii et alati neist möödudes või neid kasutades tulevad head teod taas meelde," lisas ta.
 
Viimaste aastate Selveri kampaaniatega kogutud summade eest on Viljandi haigla soetanud lastepsühhiaatria osakonnale tegevusvahendeid (2015) ning sünnitusabi ja günekoloogia osakonnale lootedopplerid (2014), KTG-aparaadi (2013) ja soojendusmadratsi (2012). 

Krista Valdvee
kommunikatsioonijuht
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2025, 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee
 
 

Vanemad uudised | Värskemad uudised