Viljandi haigla ja Riigi Kinniavara AS sõlmisid koostööleppe Tervikumi ehitamiseks

20.10.2020

Riigi Kinnisvara ning Viljandi Haigla SA sõlmisid koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara. Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suuruse netopinnaga innovaatiline tervishoiukompleks valmib 2023. aastal.



Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on koostöö Viljandi Haiglaga olnud hea. „Kuigi haigla ehitusprojekti juhtimine ei ole küll Riigi Kinnisvara tavapärane valdkond, oleme suutnud edukalt varasema kogemuse suurprojektide juhtimisel üle tuua ka Viljandisse. Usun, et leiame läbi riigihangete head koostööpartnerid, et Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse ehitus edukalt lõpuni viia,“ lisas Kusmin.

SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere
: „Uue maja planeerimise protsess on tegelikult meie enda muutumise protsess. Me ei ole rääkinud ainult betoonist vaid ka sellest, kuidas me seal toimetama hakkame. RKS on olnud väga tubli partner, kes läbi valu ja vaeva ning vastastikkuse õppimise on kogu pildi endale selgeks saanud. Haiglal endal ei ole sellise suuremahulise ehituse planeerimise kompetentsi ja meil on rõõm, et oleme Eesti turul nii usaldusväärse partneri leidnud, kellega on kindel edasi minna“.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. 19. sajandi keskel loodud Viljandi haigla luuakse uueks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni teeviidaks kogu lähiregiooni haiglavõrgu arengule.

Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvaraga korraldatud Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võitis DAGOpen arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Projekteerimistöödeks planeeriti 15 kuud, kuhu mahuks neli etappi: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi-ja tööprojekt. Juunis sellel aastal sai valmis eelprojekt ning olenemata vahepeal tekkinud eriolukorrale, ollakse töödega graafikus. Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse ehituse algus on planeeritud 2021. esimesse poolde.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks.

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskusele nime leidmiseks korraldatud konkursi võitis Hanno Matto ning uueks nimeks sai Tervikum. Rohkem informatsiooni uue haigla ja tervisekeskuse kohta leiate kodulehelt https://newviljandihospital.ee.

 

Tegevusjuhendaja Harli Koppelmann: Olen õppinud oma elu rohkem väärtustama

08.10.2020

Mida kujutab endast tegevusjuhendaja töö?
Tegevusjuhendajad tegelevad vaimse häire ja vaimse puudega inimestega. Üks osa meie tööst on hoida kodukorda, et kõigil oleks siin võimalikult kodune, rahulik ja mõnus olla. Tihtipeale on meie kliendid tundlikumad kui tavainimesed. Teine osa on suhtlemine ja tegelemine – värvime, joonistame, käime väljas jalutamas. Kui neil on mure, siis räägime sellest ja püüame lahendada. Meie töös on oluline inimeste tundmaõppimine, et ära hoida agressiivset käitumist. Enamasti meil siin ohtlikke kliente ei ole, kuna nad on samuti inimesed, siis ongi oluline nendega tegelemine.

Suhtlemine on tavapärasest erinev. Teil on spetsiaalne väljaõpe?
Jah, meil on kohustus käia koolist läbi, et saada tegevusjuhendaja kutse. See on aastane väljaõpe, mida saab teha töö kõrvalt. Lisaks käime koolitustel, kus õpetatakse, kuidas töötada vaimselt haigete inimestega, võetakse läbi erinevad situatsioonid. Aga peamine on ikka see, et sa jälgid oma kliente ja õpid neid tundma.
Olen tähele pannud, et enamus tegevusjuhendajaid on mehed…
Jah, nii see on, meestel on rohkem rammu, aga meil töötab ka naisi. On tulnud ette juhuseid, kus mõni klient endast välja läheb, siis on rahunemisprotsessis tähtis ära tunnetada õige moment, millal see juhtuma hakkab. Igale inimesele tuleb erinevalt läheneda. Mõnele piisab rahustavast vestlusest, ärakuulamisest, mõnele üheskoos joonistamisest jne.

Kui kaua erihoolduse osakonnas viibitakse?
Osad kliendid vahelduvad - ühed tulevad, teised lähevad, liiguvad erinevate hooldekodude vahel. Aga enamus neist elab siin mitmeid aastaid.

Kui palju sinul on hoolealuseid?
Osakonnas on 30 klienti ja personalist korraga tööl 3 tegevusjuhendajat, vanemtegevusjuhendaja ja perenaine. Ööseks jääb valvesse 2 tegevusjuhendajat.

Kust tuli sinusugune tore noormees niisuguse erialavaliku peale?
Ma tulin siia tööle täpselt aasta tagasi. Enne seda elasin kaks aastat Austraalias, tegin tööd ja rändasin ringi, elasin rõõmsalt „saba rõngas“ nagu noor inimene ikka. Tagasi kodulinna tulles mõtlesin, et võiks midagi uut ja väljakutsuvat proovida. Tegevusjuhendaja töö tundus just selline, kus on väljakutset ja tegevust, kus saab ise edasi areneda ja õppida. Siin näed erinevaid inimesi erinevate lugudega, erinevate erivajadustega inimesi.

Kust sa kuulsid, et selline amet on olemas?
Mu vanaema töötas sellel alal. Ma teadsin, et on 24-tunnised vahetused ja siin juhtub vahel asju, mida tavainimeste eludes ei juhtu.

Kas see ei muserda sind?
Alguses pani mõtlema küll, aga pigem annab see isegi rohkem jõudu ning tekitab hea tunde, et mul on käed-jalad olemas ja kahe kõrva vahel mõistust ka mõnusalt. Olen õppinud oma elu rohkem väärtustama.

On sul mingi kaugem perspektiiv ka, õpid siin inimesi tundma, omandad vajalikud teadmised-oskused, kuhu edasi?
Ma astusin sel sügisel Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžisse sotsiaaltööd ja rehabilitatsioonikorraldust õppima. See töö on hästi mõnus ka selle poolest, et kui teed 24-tunnise vahetuse ära, on sul juba kolm tööpäeva kuus tehtud. Selle töö kõrvalt saad sa lubada endale ülikoolis kaugõppes käimist. Lõpetamise järel on mul võimalik valida, kas jääda Viljandi haiglasse või mujale liikuda.
Eesti hooldekodudes on kokku pandud erineva vaimse häire ja vaimupuudega kliendid, kes omavahel ei sobi. Samuti on hooldekodudes vähe kohti, samal ajal kui inimkond vananeb. Arengukohti ja mõtteid jagub.

Kuidas sa ennast tasakaalus hoiad?
Sel suvel näiteks remontisin vanaema maja, tegin selle korda - see oli üks tore väike projektike enda elus. Nüüd hakkasin uuesti jõusaalis käima, mulle meeldib ka jooksmas käia. Ülikool võtab samuti oma aja. Kui koroona taandub, lähen jälle reisima.

Kellele see töö võiks sobida?
Üliõpilastele võiks see olla sobiv võimalus näiteks nädalavahetustel lisaraha teenida. Töögraafik on hea, sest seda tööd saab muu töö kõrvalt ka teha. Õpid tundma erinevaid vaimseid haigusi ja isiksusi, õpid suhtlemist ja kannatlikkust. Need inimesed, kellega me siin töötame, panevad sind proovile ja see tuleb kasuks ka igapäevaelus, õpetab olema kannatlik mistahes olukorras.

Kuidas Viljandi haigla töökohana tundub?
Kolleegide poolest hästi äge! Meil läheb töö päris sujuvalt ja mõnusalt. Juhtkond on alati öelnud, et me võime oma muredega nende poole pöörduda. See annab hea toe ja tunde, et hoolitakse oma töötajatest.


NB! Otsime oma meeskonda tegevusjuhendajat. Vaata töökuulutust SIIT.


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

 

Viljandi haigla pakub noorsportlastele tasuta tervisekontrolli

07.10.2020

Viljandi haigla osaleb Eesti Haigekassa rahastatud ennetusprojektis “Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks”.
„Terviseuuringule on oodatud kuni 19-aastased (k.a.) lapsed-noored, kes treenivad regulaarselt (sh võistlevad) vähemalt 3 korda nädalas lisaks kehalise kasvatuse tundidele,“ ütles Viljandi haigla taastusravikliiniku juht dr Krista Lääne.
Vastuvõtule tulles peab sportlasel olema kaasas eelnevalt täidetud tervisliku seisundi küsimustik (vorm ESMF-1 on leitav haigla kodulehelt https://vmh.ee/noorsportlaste-terviseuuringud/.
Registreerimiseks palume helistada telefonil 434 3001. Veel on vabu aegu!

 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht
 

Viljandi haigla pakub Covid-19 testi tegemise võimalust

02.10.2020

Alates esmaspäevast, 5. oktoobrist saab Viljandi haiglas teha tasulist Covid-19 testi. Seni oli see võimalik vaid operatsioonile suunduvatele või haiglaravil viibivatele patsientidele ning haigla töötajatele ja perearsti saatekirjaga patsientidele.

Ilma saatekirjata on analüüsi maksumuseks 75 eurot ning selle eest tuleb tasuda enne proovi andmist. Tasuda saab kohapeal kaardiga või eelnevalt arvega. Arve jaoks on vajalik: nimi, aadress, meiliaadress, telefoni number.
Covid-19 proovi anda soovijad registreerivad end telefonil 5886 3313 (E-R 8-16). Proovile tulekuks antakse  kellaaeg ning testide võtmine toimub haigla Paalalinna poolses küljes asuva prosektuuri sissepääsu juures (alkokabineti all).
 

Kaardimakseid saab sooritada kohapeal.
Kui proov saab antud enne keskpäeva, siis saabuvad vastused samal päeval hiljemalt kella 17ks. Vastused on nähtavad digiloos (digilugu.ee).


Covid-19 testi positiivse tulemuse järel tuleb jääda perearsti jälgimisele.


 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht

Haigla noorte nõustamise kabinet - anonüümsem kui terviseõpetuse tund

30.09.2020

„Noorte nõustamise süsteemi loomise eesmärk oli vähendada abortide arvu ja see on ideaalselt saavutatud. Statistika järgi on abortide arvu langus just noorte seas kõige suurem olnud ja arvatakse, et see on nii just tänu noorte nõustamise süsteemile,“ ütleb dr Malle Praks, kes 1991. aastal lõi Viljandi haigla juurde esimese noorte nõustamise kabineti Eestis.

Noorte nõustamise kabinette on igas maakonnas üle Eesti. Viljandi haigla noortekabinetis nõustavad kuni 26-aastasi neide ja noormehi naistearst, ämmaemand ning naha- ja suguhaiguste arst. Tegemist on ennetusprogrammiga, mida rahastab Haigkassa. Vastuvõtule on oodatud ka ravikindlustamata noored, kellele teenus on tasuta.

„Noortekabinetis pikka ootejärjekorda ei ole. Erakorralisemate probleemide korral leiame alati aja. Meile saab helistada registratuuri numbril 4343001,“ lisab vanemämmaemand Esta Jüris. „Kõige enam pöördumisi on seotud sooviga leida sobiv rasestumisvastane vahend. Lisaks veel menstruatsioonitsükli häiretega või on niisugused patsiendid, kes juba arsti juures käinud, kuid vajavad järelravi või nõustamist“.

„Me teeme ju igasuguseid teste - suguhaigused, viljatus, põletikud jne. Teeme sünnitusjärgset nõustamist, raseduse tuvastamist, abordi eelset- ja järgset nõustamist,“ loetleb dr Praks ja lisab, et ühtegi vastuvõttu ei tehta kiirustades. „Meil ei ole ühtegi vastuvõttu alla 30 minuti, sest meil on vaja ka silma vaadata, mitte ainult kirjutada. Vahel tullakse ka paariti,“ täiendab vanemämmaemand.

Haigla noorte nõustamise kabinet on anonüümsem kui terviseõpetuse tund koolis. Arst või ämmaemand on noore inimesega kahekesi, kedagi teist (ka õde) juures ei ole. „See teenus on  konfidentsiaalne, pöördujale turvaline. Teinekord on ema kaasas, ka siis me küsime, kas see on noore inimese enda soov. Tavaliselt tullakse järgmisel korral üksinda, sest usaldus on tekkinud,“ räägib Esta Jüris.
 

Tihti juhtub ka nii, et noor tuleb vastuvõtule ühe murega, pärast aga selgub, et tal on koolis raske või suhted sassis. Siis katsutakse ühiselt algpõhjuseni jõuda, kuid sageli see ei tule esimesest vastuvõtust välja, mis tegelikult vaevab.

Info noorte nõustamise kabineti võimaluste kohta liigub peamiselt suust-suhu. Vanusegrupp on kuni 26-aastased noored (kaasa arvatud). „Meie noorte nõustamise süsteemile on mõningad tegelased heitnud ette, et see on liiga meditsiiniline. Seks, orgasm - kuidas meie seda enda peale ei võta, miks ei õpetata neid tehnikaid,“ muigab dr Praks ja kurdab, et poisse käib vähe. „Poisse võiks rohkem tulla. Naha- ja suguhaiguste arst dr Marge Tampere võtab noortekabineti raames vastu kuni 26-aastasi noormehi teisipäeviti 13-14.00, nõustab kõikvõimalikel seksuaaltervise alastel teemadel“.

Abordi teemal soovitab dr Praks alati enne otsustamist nõu pidada, kuid parem on siiski seda ennetada. „Abort ei ole hea,  kuid mõistan, et see on tüdruku või naise enese tahe, mille vastu mul ei ole õigust minna. See on teema, millest me räägime väga pikalt. Aga tegelikult saab asi alguse teadlikkusest raseduse ärahoidmise (kontratseptsioon) kohta. Mitte nii, et teeme loosungid ja oleme abordi vastu, mis see tulemus on siis? Tulemus on seesama, mida me siin näeme – tulevad lapsed, keda mitte keegi ei taha. Me oleme selles mõttes abordi vastased, et tahame, et need asjad oleksid kenasti läbi arutatud ja demokraatlikud,“ selgitab naistearst.

„Selleks see kabinet ongi, et taolisi olukordi ei tekiks. Soovime, et noored tuleksid juba kümne-üheteistaastaselt. Vastavalt eale tutvustame kõike, mida neil seksuaaltervise koha pealt on vaja teada,“ ütlevad ämmaemandad Esta Jüris ja Tiia Helve. „Kui hakkavad tekkima suhted, kuidas hoiduda soovimatust rasedusest jne. Noor inimene võib algul ju ka lihtsalt meiega tutvumas käia, et näha, kas tekib usaldus“.
Nüüdsest on lisaks tavapärastele vastuvõttudele ühel päeval nädalas noortele ka pikendatud vastuvõtt kella seitsmeni õhtul.


Pildil vasakult: ämmaemand Tiia Helve, vanemämmaemand Esta Jüris ja günekoloog dr Malle Praks
 

Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

 

Viljandi haigla alustab silmaoperatsioonidega

24.09.2020

Viljandi haigla on saanud endale uue silmaarsti. Dr Kadri Põder, dr Ljudmila Gorjatševa, dr Aleks Kree kõrval alustas vastuvõtte dr Anne-Liis Matson, kelle tulekuga lisandub haiglas võimekus teha silmahaiguste laserravi, klaaskehasiseseid süste kui ka laugude pisioperatsioone.

Anne-Liis peab end pooleldi tallinlaseks ja pooleldi viljandlaseks, kes pärast Inglismaal töötatud perioodi on nüüd otsustanud jääda paikseks Viljandisse, kuhu pere teda on toonud. Residentuuri läbis ta Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinikus ja töötas pärast residentuuri dr Kai Noore Silmakabinetis, kus väikese koormusega jätkab ka praegu. Vahepeal täiendas dr Matson end Suurbritannias Royal United Hospitalis. „Peamine, mille pärast ma sinna kogemusi omandama läksin, oli silmapõhja haiguste diagnostika ja ravi (laserravi, süstid), mida sain seal palju praktiseerida. Lisaks olid mul erakorralised vastuvõtud – nn silmavalved, kus sai näha palju erakorralisi silmahaigusi ja silmatraumasid, see oli samuti huvitav," ütles Anne-Liis ja lisas, et Viljandi haiglasse on äsja tulnud uus silmalaser, millega saab ravida suhkruhaigeid patsiente, samuti neid kellel on näiteks silmapõhjaveeni sulgus ja ka glaukoomiga patsiente. Lisaks sellele on Viljandi haiglas nüüd ka OCT (silmapõhja pildistamise aparaat), millega saab teha detailset pilti võrkkestast ja samuti silmanärvidest. See on hästi oluline silmapõhjahaiguste ja glaukoomi diagnostikas," ütles dr Matson.

Kui seni on suhkruhaiged ja patsiendid, kellel on silmapõhja veeni sulgus saadetud kas Tartusse, Pärnusse või Tallinnasse, siis nüüdsest saavad nad abi Viljandi haiglast. „Lisaks silmapõhja laserravile tahan ma hakata tegema ka silmasiseseid süste, mis on vajalikud samuti eelkõige suhkruhaigetele patsientidele, ealise maakuli degeneratsiooniga patsientidele ning silmapõhja veeni sulgusega patsientidele. Operatsioonide tegemise valmidus on täiesti olemas, hetkel tegeleme instrumentide tellimisega".

Lisaks silmasüstidele soovib dr Matson operatsioonitoas hakata teostama ka laugude pisioperatsioone (näiteks raheterade avamine, healoomuliste nahamoodustiste eemaldamine) ja veel meeldib Anne-Liisile tegeleda lastega ning nende silmi ravida. „Mul on endal väikesed lapsed, see on tore kontingent. Nad on nii vahva vaheldus täiskasvanutele, nendega on tore," rääkis Anne-Liis.

„See on hästi rõõmustav, et avanes võimalus siia tööle tulla. Me oleme varem palju pendeldanud Tallinna ja Viljandi vahet. Inglismaal olime küll terve perega, sest tüdrukud on alles väikesed. Nüüd oleme siia paikseks jäänud. Viljandi on lastele kasvamiseks ideaalne paik," ütles dr Anne-Liis Matson.


 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Haiglas tuleb taas täita tervisedeklaratsioon

22.09.2020

Alates tänasest, 22. septembrist tuleb haiglasse sisenedes taas täita tervisedeklaratsiooni lühem vorm. Jätkuvalt mõõdetakse kontrollpunktis kehatemperatuuri ja antakse mask, mida tuleb kanda kogu haigla territooriumil viibimise ajal.

Haigla osakondades kehtib jätkuvalt külastuskeeld. Lähedaste juurde pääseb kokkuleppel raviarstiga erandkorras.

Rahvusvaheline patsiendiohutuse päev julgustab märkama ja rääkima

17.09.2020

Täna, 17. septembril tähistatakse juba teist aastat ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, millega tõstetakse inimeste teadlikkust ohutuse valdkonnas ja julgustatakse tervishoiutöötajaid ning elanikkonda rohkem tähelepanu pöörama ravi käigus juhtuda võivatele kõrvalekalletele ja tekkivatele ohtlikele olukordadele, mis võivad potentsiaalselt kahjustada patsiendi või tervishoiutöötaja tervist. Teeme seda ka Viljandi haiglas, kus patsientide ohutuse tagamine on prioriteediks.

Ülemaailmsest statistikast selgub, et tervishoiuasutused ei ole alati just kõige turvalisemad kohad. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul on kogu maailmas meditsiinilise tegevuste käigus tekkinud vigastuste ja surmajuhtumite ohvriks langenud kümned miljonid patsiendid. Iga kümnes haiglaravil ja iga neljas ambulatoorsel ravil viibiv patsient kogeb tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju ning keskeltläbi sajast hospitaliseeritud patsiendist seitse võivad saada haiglanakkuse. Need andmed räägivad üle maailma tervishoiusüsteemis toimuva kohta ja rõhutavad teema olulisust. Eesti statistikat on keeruline välja tuua, sest veel ei toimu üle Eesti toimivat universaalset ja süstemaatilist ohutusjuhtumite registreerimist, kuid vaatamata sellele, et meil on väga kõrgelt haritud arstid, suurepärase väljaõppe saanud õed ning järjest parema ettevalmistuse saanud hooldustöötajad, võime olla kindlad, et sarnased juhtumid leiavad aset ka Eestis.  

Kõigi aset leidvate juhtumite registreerimine, näiteks vale ravimi või ravimi doosi manustamine, vale diagnoosi määramine või diagnoosi hilinemine, patsiendi kukkumine haiglas viibimise käigus või patsiendi rünnak töötaja vastu, annab tervishoiuasutustele võimaluse toimunud sündmused läbi arutada, koostada edasine tegevuskava, muuta töökorraldust ning aruteludest õppides sarnaseid juhtumeid tulevikus vältida.
Tundub ju väga lihtne, et registreerime kõik toimunud sündmused, mis kahjustasid või oleksid võinud kahjustada patsienti või töötajat ning kui registreeritud juhtumeid ei ole, siis saame öelda, et oleme kõige turvalisem ja ohutum tervishoiuteenuse osutaja. Kahjuks tuleb siin aga arvestada organisatsioonis valitseva kultuuriga, sest kui tervishoiutöötajatel pole harjumust või julgust aset leidnud juhtumitest teada anda, kartes patsiendi ja lähedaste reaktsiooni, töökoha kaotust, kolleegide halvakspanu või pädevuse küsimärgi alla seadmist, siis jätab ta pigem selle juhtumi registreerimata lootes, et see välja ei tule ning patsiendiga läheb kõik hästi.

Siit ka küsimus - kuidas saame muuta tervishoiuasutuste kultuuri selliseks, et me julgeksime rääkida kõikidest toimunud sündmustest avameelselt ja sanktsioone kartmata? Eriti oluline on luua organisatsioonis mittesüüdistav õhkkond, kus ei keskenduta süüdlase leidmisele, vaid eksimustest õppimisele ja lahenduste leidmisele. Selleks tuleb aga aset leidnud juhtumitest avameelselt rääkida. Kindlasti on igal tervishoiutöötajal raske tunnistada toimunut, mis tingis ohtliku olukorra ja kuidagi ei lihtsusta rääkimist ka teadmine, et see pole toimunud tahtlikult, vaid paljude halbade juhuste kokkusattumisel. Seetõttu on ühised avameelsed arutelud ainuõige viis välja selgitada, miks nii juhtus ja kuidas saaks tööprotsesse muuta selliselt, et sarnane sündmus uuesti aset ei leiaks.
Kahjuks ei ole veel rakendunud pikalt planeerimises olnud patsiendikindlustuse seadus, mille vajalikkuse üle on pikalt arutletud. Patsiendikindlustuse seadus, mille üheks eesmärgiks peaks olema meditsiinitöötaja ja raviasutuse rahalise vastutuse vähendamine, aitaks samuti oluliselt liikuda avatuma töökultuuri suunas. See julgustab raviasutusi  senisest veelgi rohkem välditavate ravivigadega tegelema ja vähendab tervishoiuteenuse osutajate hirmu, et iga ravivea tunnistamine võib tähendada asutusele märkimisväärse rahalise kulu riski.

Oluline roll juhtumite ennetamisel on ka patsientidel ja nende lähedastel, kes peaksid koheselt kõike, mis arusaamatuks jäi, kindlasti arstilt või õelt üle küsima ning sekkuma alati, kui  tundub, et midagi toimub tavapärasest teisiti või ei jagata haigusseisundi kohta piisavalt infot. Samuti on oluline anda oma tervise kohta põhjalik ülevaade, sest kui abivajaja kõigist oma kaebustest ei räägi, võib jääda mõni oluline tegur tähelepanuta. Seega on ka patsiendid väga olulised meeskonnaliikmeid ohujuhtumite ennetamisel. Soovime tervishoiutöötajatena ju väga, et patsient saab haiglast abi oma terviseprobleemile, mitte seda, et põhihaigusele lisanduks veel mõni tervisekahjustus. Seetõttu jääb vaid loota, et kohandatakse tulevikus ka Eesti tervishoiu rahastussüsteemi, mis annaks suurema võimaluse tagada ravi järjepidevus ja inimesekesksem käsitlus ning patsientidel ja nende lähedastel oleks senisest rohkem võimalust kaasa rääkida oma ravi eesmärkide seadmisel ja raviplaanide koostamisel.

Teeme Viljandi haiglas kõik selleks, et meie haigla oleks turvaline nii patsientidele kui töötajatele. Selleks oleme alustanud regulaarseid juhtumite arutelukoosolekuid, mille tulemusena muudame nii töökeskkonda kui tööprotsesse turvalisemaks ja ohutumaks. Lisaks oleme veel sel aastal kasutusele võtmas  ohujuhtumite registreerimise infosüsteemi ning julgustame kõiki töötajaid olema avatumad ning üksteist toetavamad, et ei tekiks valehäbi juhtumite avalikustamisel. Samuti ootame patsientidelt tagasisidet ja ettepanekuid ning kindlasti näeme sellel teemal edaspidi suurt rolli ja koostööd äsja loodud Viljandi haigla patsientide nõukojaga. Seega - me kõik saame anda oma tegevusega panuse, et meie haigla keskkond muutuks veelgi turvalisemaks.


Tervist soovides
Signe Asi
SA Viljandi Haigla
õendusjuht

Viljandi haigla juures alustas tegevusjuhendajate õppegrupp

15.09.2020

Eile alustas Viljandi haigla juures õppetööga Sotsiaal- ja tervishoiu spetsialisti eriala Viljandi õppegrupp. Õppijad spetsialiseeruvad meile nii vajalikule tegevusjuhendaja erialale.

Tegevusjuhendaja töö on kliendi sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine, juhendamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega.

Õpe kestab üks aasta. Lisaks auditoorsele õppele tuleb läbida õppepraktika töökeskkonnas. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti õppe läbimisel on võimalik sooritada kutseeksam ning spetsialiseeruda tegevusjuhendajaks.

Õppetöö viib läbi Valgamaa Kutseõppekeskus.

 

Haigekassa palub tagasisidet kaugvastuvõttude parandamiseks

15.09.2020

Eriolukord tõi päevapealt Eesti tervishoidu kaugvastuvõtu, mis võimaldab tervisemuret lahendada kodust lahkumata. Haigekassa jätkab kaugvastuvõttude rahastamist eriarstiabis ka tavaolukorras, sest teenust peavad vajalikuks nii patsiendid kui tervishoiutöötajad.


Kaugvastuvõtt eriarstiabis toimub patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel distantsilt ja selle läbiviimiseks kasutatakse telefoni-, videokõnet või veebivestlust. Kaugvastuvõttude eesmärk on parandada inimese jaoks ravi kättesaadavust, järjepidavust ja ravitulemusi ning säästa tema aega ja raha.


„Eriolukorras inimestelt saadud tagasiside näitas selgelt, et kaugvastuvõtt aitab säästa aega ja inimene saab vajaliku abi kodust või kontorist lahkumata. Raviasutused saavad tänu kaugvastuvõtu võimaluse lisandumisele oma tööd paindlikumalt korraldada ja konkreetse patsiendi vajadustega paremini arvestada,“ lisas haigekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo.

Kubo sõnul peab kaugvastuvõtt olema sisu poolest võrdne kontaktvastuvõtuga ehk seda saab kasutada vaid juhul, kui teenuse kvaliteet ei kannata. Samuti peab tervishoiutöötaja sobivaima vastuvõtuviisi valikul arvestama patsiendi võimaluste ja tehniliste oskustega.


Haigekassa tasub eriarsti kaugvastuvõttude eest, mis toimuvad tagasikutsel ehk tegemist peab olema korduva mitte esmase vastuvõtuga.  Kaugvastuvõttu saab kasutada vaid juhul, kui  patsient on sellega nõus ehk inimesele jääb alati võimalus saada abi nii nagu varem.  „Juhtudel, kus patsient vajab füüsilist läbivaatust, ei ole kaugvastuvõtt sobiv viis. Kaugvastuvõtu sobivuse igal konkreetsel juhul otsustab tervishoiutöötaja,“ lisas Kubo.


Kaugvastuvõtt sobib hästi näiteks kroonilise haigusega patsiendi jälgimiseks. Kaugvastuvõtul saab patsiendi suunata uuringutele ja analüüsidele, mida kodule lähimas tervishoiu asutuses teha saab. Lisaks võimaldab kaugvastuvõtt jääda spetsialistide jälgimisele ka neil patsientidel, kes elavad kaugel, samuti lihtsustab see arstilkäiku liikumispuudega inimestele.


Palun andke meile tagasidet oma kaugvastuvõtu kogemuse kohta, et saaksime jätkata teenuse parendamist. Küsimustikule saab vastata siit.
 
Kaugvastuvõtuks ei loeta korralduslikke tegevusi, näiteks arstiaja kokkuleppimist, muutmist või tühistamist, ega ka seda, kui tervishoiutöötaja ravijuhiseid täpsustamata teavitab patsienti uuringutulemusest või kirjutab välja korduvretsepti.


Et saada ülevaade, kuidas raviasutused kaugvastuvõtte praktikas teevad, kogub haigekassa patsientide kogemuse kohta tagasisidet. Küsimustikule saab vastata siit. Partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnasse sõnul on väljatöötamisel ka lahendus, kus iga inimene, kelle kaugvastuvõtu eest haigekassale arve laekub, saab veebiküsimustikule vastamise kutse oma e-posti aadressile. „Nii saab iga inimene anda sisendit teenuse jätkuvaks parendamiseks,“ lisas Tähnas.
Teate edastas:
 
Vivika Tamra

Eesti Haigekassa

peaspetsialist
Avalike suhete ja tervise edenduse osakond


Vanemad uudised | Värskemad uudised