Puugid karantiinis ei ole

30.04.2020

Kevade edenedes ja soojemate ilmade tulekul on looduses jälle rohkem liikumas puugid. Ehkki pisikesed ja märkamatud, kannavad nad mitmeid ohtlikke haigustekitajaid. Levinumad puukidega edasi kanduvad haigused Eestis ja ka maailmas on Lyme´i tõbi ehk puukborrelioos ning puukentsefaliit. Mõlema haiguse osas on Eestis haigestumus üks kõrgemaid Euroopas – üle 100 juhtumi 100 000 elaniku kohta puukborrelioosi osas ning keskmiselt 10 juhtumit 100 000 elaniku kohta puukentsefaliidi osas.
 
 
Kui puukentsefaliiti on võimalik vaktsineerimise abil ennetada ja selle põdemine annab eluaegse immuunsuse, siis puukborrelioosi haigestumist kahjuks ennetada ei saa ning ka põdemise kordumine on võimalik. Lisaks võib puugihammustusega nakatuda veel mitmetesse, peamiselt bakteriaalsetesse haigustesse – anaplasmoosi, neorlihhioosi, Borrelia miyamotoi haigusesse, riketsioosi. Et neid haigusi Eestis ei registreerita, siis on haigestumistase teadmata. Haigestumisi aitavad vältida tähelepanelikkus ja hoidumine kokkupuutest. 
 
Pöördu arsti poole, kui enesetunne halveneb, tunned nõrkust, oled valgusetundlik ja/või on tekkinud palavik, pea-, selja- või lihasvalu; hammustuskoht punetab, on paistes ja /või on tekkinud laienev punetav laik; sul on pärast puugihammustust ilmnenud muud tervisehäired.
 
Mida saab teha igaüks ise?
 
Puuke esineb kõikjal looduses ja seetõttu ei ole ettevaatus kunagi liiast. Puugihammustuse vältimiseks pea silmas kolme aspekti:
 
1. KOHT: Võimalusel väldi kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms)
2. RIIETUS: Vali looduses liikumiseks sobiv, võimalikult kinnine riietus – võimalusel heledast liibuvast kangast, pikemate säärte ja varrukatega. Saapad peaksid olema kõrgema sääreosaga, pane püksid sokkide sisse, kanna kaela- ja peakatteid.
3. VAATLUS: Pärast looduses käimist vaata end ja ka kaaslasi hoolikalt üle. Kui oled viibinud nn „puugikohtades“, mine kindlasti duši alla ja kammi juuksed läbi. Kuna puuk liigub nahal üsna märkamatult, vaata pärast seda ennast veel kord üle. Kui märkad endal ronivat puuki, eemalda ta riietelt/kehalt.
Mida teha pärast hammustust?
1. Kui puuk on juba hammustanud, ära suru puugi keha. Ära vala talle peale piiritust, õli ega seepi. Puugi eemaldamiseks sobivad peenikeste otstega pintsetid või tangid. Apteekides on saadaval spetsiaalsed puugi eemaldamise vahendid, aga asja ajab ära ka tavaline pikem niit.
2. Puugi eemaldamiseks tuleb temast haarata võimalikult naha ja hammustuskoha lähedalt. Eemalda puuk kas lihtsalt tõmmates või vastupäeva pöörates. Seda tehes pea kindlasti meeles, et puugi keha ei tohi seejuures suruda!
3. Ära hõõru, pigista, kriimusta ega ime hammustuskohta. Soovi korral võib seda töödelda desinfitseerimislahusega.
 
Pea meeles, et mida varem märkad kinnitunud puuki ja ta eemaldad, seda parem. Kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised!
 
 
 
 
Refereeritud  allikast:  https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/ 
 
 

Virtuaalsed tugigrupid ja infoliin dementsusega inimestele ning nende lähedastele

29.04.2020

Eriolukord räsib inimeste vaimset tervist ja murepilvi on pea kohal rohkem kui tavaliselt. Dementsusega inimestes tekitab see veelgi suuremat segadust ning raskusi olukorraga toimetulekul. Riskigruppi kuulumise tõttu on paljud pidanud loobuma kohtumistest lähedastega, mis tavapäraselt nende elu-olu leevendada aitas. Ärevatel aegadel vajavad erilist tuge ka dementsusega inimeste lähedased, sest ka neile on see emotsionaalselt raske.  
 
Enne eriolukorra välja kuulutamist kogunesid dementsusega inimeste lähedased 22-s eri paigus kord kuus üle Eesti. „Viljandis käivad tugigrupid tavaolukorras koos Viljandi Päevakeskuse ruumides ja regulaarselt on osalejaid 4-5 inimest. Tagasiside on kõigil sarnane – nii hea, et kokku saime – sai oma muret teistega jagada, vahetada kogemusi ja nippe, kuulata, kuidas teised hakkama saavad, toetada ja saada ise tuge ning tunda, et sa ei ole oma murega üksi,“ ütles Viljandi haigla kogukonnateenuste juht Triinu Rõigas. „Eriolukorra arenedes hakkas üha enam tulema infoliinile küsimusi tugigruppide toimumisest ja anti märku nende vajalikkusest, seetõttu hakati korraldama virtuaalseid tugigruppe dementsusega inimeste lähedastele. Virtuaalses tugigrupis saab osaleda ükskõik millisest Eestimaa paigast. Tugigruppi on oodatud ka need omaste hooldajad, kelle lähedasi enam meie seas ei ole. Nende panus oma kogemuste jagamisel on hindamatu väärtusega. Oma soovist tugigrupiga ühineda tuleb lähedastel kirjutada info@eludementsusega.ee või helistada info- ja usaldusliinile 644 6440“.
 
Virtuaalses tugigrupis osalemiseks peab olema internetiühendus, kuid nõu ja tuge saavad kõik tasuta! Info- ja usaldusliinile saab helistada ka murede-rõõmude jagamiseks ja lihtsalt suhtlemiseks, et vältida isolatsioonis tekkivat üksindust, ärevust ja depressiooni. Helistada võivad nii dementsusega inimesed, nende lähedased, aga ka tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistid või kogukonna liikmed, kui neil on mure dementsusega inimese käekäigu pärast. Kui helistaja ei soovi ennast tutvustada, siis võib ta oma küsimused või mure esitada ka anonüümselt. Infoliin on avatud esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti kell 12.00 – 16.00 ning kolmapäeviti kell 16.00 – 20.00.
 
2018. a. septembris sõlmis Sotsiaalministeerium lepingu MTÜ Elu Dementsusega, Viljandi Haigla, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja SA EELK Tallinna Diakooniahaiglaga Dementsuse Kompetentsikeskuse loomiseks. Dementsuse Kompetentsikeskuse eesmärgiks on tagada dementsussündroomiga inimestele ja nende lähedastele inimväärne elu Eestis. 
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Tel. 4352 025
Mobiil 5301 6518
 

Eriarsti ambulatoorsete vastuvõttude järk-järguline taastamine SA Viljandi Haiglas

24.04.2020

Eriolukorra juhi korraldusega alustati 21.04.2020 piirangumeetmete mõningase leevendamisega, sealhulgas eriarstide plaaniliste vastuvõttude järk-järgulise taastamisega. Seoses sellega laiendame Viljandi haiglas eriarstide vastuvõtte järgmiste põhimõtete alusel:
 
1. Eriarstide ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad ainult patsientidele, kellel puuduvad nakkushaigusele iseloomulikud tunnused (palavik, külmavärinad, köha, nohu, hingamisraskused, maitse- ja lõhnataju olulised muutused jms.) või kui neile viimase 48 h jooksul tehtud Covid-19 proov on olnud negatiivne ja tema lähikontaktsete seas pole Covid-19 nakkusega isikuid.
 
2. Vastuvõttudele kutsumine toimub kabinetist, telefoni teel (mitte registratuuri kaudu). 
 
3. Patsiendi haiglasse sisenemine peahoones toimub läbi kontrollpunkti. Patsient (ja vajadusel saatja) täidab tervisedeklaratsiooni, milles:
 
a. kinnitab, et ta on terve; 
b. saab maski ja vajalikud juhised edasiseks tegevuseks.
 
4. Kõik patsiendid ja nende saatjad peavad:
 
a. sisenemisel desinfitseerima käed;
b. kogu haiglas viibimise ajal kandma kirurgilist maski;
c. ootealal pidama kinni 2m distantsi hoidmise nõudest.
 
5. Vastuvõttude intervallid on tavapärasest pikemad. Füüsiliste vastuvõttude vahel jätkuvad kaugkonsultatsioonid.
 
6. Arveldamine (visiiditasu, tasuline teenus vms) toimub võimalusel kaardimaksena või haigla poolt väljastatud arve alusel. 
 

Doonoripäev toimub 29. aprillil Paalalinna koolis

22.04.2020

Doonoripäev toimub koroonaviiruse leviku tõkestamise tõttu taas Paalalinna koolis, et vältida inimeste liikumist haiglas. 
Doonorid peavad kindlasti olema terved ning verd loovitama minnes ei tohi kaasa võtta sõpru/tuttavaid lihtsalt "seltskonna" mõttes. Oodatud on AINULT doonorid. 
Seekord võetakse doonoreid vastu kolmapäeval, 29. aprillil kell 9.45-13.00
Eelmisel doonoripäeval märtsikuus käis Paalalinna koolis verd loovutamas 45 doonorit, mis oli eriolukorda arvestades oodatust kordades suurem arv.
Doonorid on väga oodatud, kuna verevarusid on vaja pidevalt täiendada.
 
 

Alustame plaaniliste ambulatoorsete vastuvõttude järkjärgulist avamist

20.04.2020

Eriolukorra juhi korraldusega alustatakse homsest, 21. aprillist piirangumeetmete mõningase leevendamisega, sealhulgas eriarstide plaaniliste füüsiliste vastuvõttude järk-järgulise taastamisega.
 
„Me oleme valmis alustama teatud erialadel plaanilisi vastuvõtte. Avame vastuvõtu esmalt nendel erialadel, kus abi edasilükkumine võib tingida patsiendi terviseseisundi olulise halvenemise. Sel nädalal plaanime laiendada endokrinoloogi ja kardioloogi füüsilisi vastuvõtte, lisades järkjärgult ka teisi erialasid,“ ütles SA Viljandi Haigla ravijuht dr Mart Kull.
 
Ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku juht dr Mati Kallase sõnul saab vastu võtta üksnes neid patsiente, kes on nakkusvabad. Vastuvõtule kutsutud patsiendid läbivad jätkuvalt kontrollpunkti, täidavad tervisedeklaratsiooni, neil mõõdetakse kehatemperatuuri ja nad varustatakse maskiga. Vastuvõtte planeeritakse esialgu reeglina tunniajase intervalliga, et vältida patsientide kogunemist ootealadele. „Eriarstide ambulatoorsed füüsilised vastuvõtud toimuvad ainult patsientidele, kellel puuduvad viirushaigustele iseloomulikud tunnused - palavik, külmavärinad, köha, nohu, hingamisraskused, maitse- ja lõhnataju olulised muutused ning kelle lähikontaktsete seas pole Covid19 nakkusega isikuid,“ selgitas dr Mati Kallas.
 
Füüsilisele vastuvõtule kutsub patsiendi telefoni teel eriarstikabinet. Patsiendiga võetakse ühendust. Järjekord läheb edasi sealt, kus katkes eriolukorra kehtestamisel. Samal päeval peaksid saama tehtud ka vajaikud uuringud, mis eelnevalt telefonitsi kokku lepitakse Vastuvõttude vahed on pikemad kui tavapäraselt, sest iga visiidi järel toimub desinfitsioon kabinetis neil pindadel ja esemetel, mis patsiendiga kokku puutusid. 
 
Paralleelselt jätkuvad ka eriarstide video- ja telefonikonsultatsioonid. Perearstid saavad vajadusel eriarstiga konsulteerida telefoni teel või tellida e-konsultatsioone.
 
Patsientide ootealal ja haiglas liikudes peavad kõik patsiendid kandma näomaski (vajadusel saab haigla kontrollpunktist) ja sisenemisel desinfitseerima käsi, ootealal kehtib 2 m distantsi hoidmise nõue. Võimalusel palume patsientidel visiiditasu ja voodipäevatasu maksta eelistatult ülekandega, eesmärgiga vähendada sularahaga arveldamist.
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
Tel. 4352 025
Mobiil 5301 6518
e-post ene.veiksaar@vmh.ee

Taastusravikliinik annab teada!

16.04.2020

Viljandi haigla taastusravikliinik annab teada: praeguses olukorras osutame taastusraviteenuseid kaugkonsultatsioonidena. Samal ajal jätkub töö statsionaarides. Ka rehabilitatsiooniteenuseid osutame võimaluste piires, ikka kaugteenusena. Ükski kiirem taastusravialast sekkumist nõudev probleem ei tohiks jääda tähelepanuta! Informatsioon taastusravi klienditeenindusest telefoninumber on 4352136.

 

Ene Veiksaar

Viljandi haigla kommunikatsioonijuht

 

Bussiliinide muudatused seoses eriolukorraga!

13.04.2020

Seoses reisijate vähenemisega eriolukorra tõttu peatatakse ajutiselt
alates 13.aprillist 2020 järgmiste bussiliinide väljumised Haigla peatusest:

 
TÖÖPÄEVADEL
Bussiliinil nr 6 kell 20:30
Bussiliinil nr 10 kell 19:10  
 
LAUPÄEVAL
Bussiliinil nr 2A kõik väljumised
Bussiliinil nr 6 kell 20:30
Bussiliinil nr 10 kell 19:00
 
PÜHAPÄEVAL
Bussiliinil nr 6 kell 11:30, 18:30 ja 20:30
Bussiliinil nr 10 kell 5:55 ja 19:10 
 
 
Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.
 
 
AS ATKO Bussiliinide infotelefon 43 40 089 kell 08:00 - 18:00
 
 
 
 
 

Konteinerhaiglas antakse proove ja sisenetakse EMOsse

02.04.2020

Viljandi haigla korraldas ümber erakorralise meditsiini töö ning osakonda sisenemise. Kõik erakorralise meditsiini osakonda tulijad on oodatud pöörduma kõigepealt EMO parklas asuvasse konteinerhaiglasse. Esmase  läbivaatuse EMOst väljaviimise põhjuseks on vajadus eristada võimalikud Covid-19 nakkusega patsiendid nakkusteta patsientidest. Viljandi haigla EMOs on nüüdsest eraldi nn must ja puhas tsoon ning esmase läbivaatuse eesmärk on juhatada inimene edasiseks käsitluseks õigele poolele.

Lisaks EMOsse pöördujatele teenindatakse konteinerhaiglas ka viirusnakkuse sümptomitega (nohu, köha, palavik jm) patsiente, kes on perearsti poolt saadetud vereanalüüsi tegema. Kõigi teiste patsientide vereanalüüside andmine toimub eriolukorras I korrusel senises plaaniliste patsientide vastuvõtu ruumis.

Ka viirusnakkuse sümptomitega röntgenuuringule pöördujate teekond on muutunud – nende pildid teostatakse samuti EMO pinnal. Nimetatud patsiendigruppidel on uuringutele pöördumiseks eelnevalt vajalik lisaks perearsti saatekirjale kokku leppida ka vastuvõtuaeg.

Konteinerhaigla toodi Viljandi haigla kasutusse Tallinnast.  2014. aastal valminud telemeditsiini konteiner "Edgewise" on loodud kasutamiseks juhul, kui mõnes piirkonnas on kiiresti vaja luua tingimused arstiabi andmiseks. Konteinerhaigla on 36 h autonoomselt toimiv, sel on oma vee- ja kanalisatsioonisüsteem, küte, ventilatsioon ja  elekter.

Telemeditsiini seadmetega varustatud konteinerhaigla on varasemalt olnud testkasutuses neli nädalat, toona võttis patsiente vastu pereõde, perearst konsulteeris üle telesilla.

Konteineri disaini tegi idufirma Edgewise, valmistas kontsern Maru. Viljandi haigla sümboolikaga disaini eest suur tänu Tõnno Habichtile.

 

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
tel 5349 5332
krista.valdvee@vmh.ee


Vaimse tervise abi eriolukorras

26.03.2020

IASC psühhosotsiaalse sekkumise soovitused 2020

Vaimne tervis ja psühhosotsiaalne toimimine

Vanemluse toetamine (kodurahu nimel)

Sünnitama tugiisikuta!

25.03.2020

Seoses eriolukorraga koroonaviiruse pandeemilise leviku tõkestamiseks oleme paratamatult olukorras, kus peame peatama peresünnitused alates 26.03.2020.

SA Viljandi Haigla sünnitusosakonnas tugiisiku viibimine nii sünnituse juures kui  sünnitusjärgsel perioodil ei ole lubatud! See meede on vajalik nii patsientide kui personali kaitseks. Sünnitajale on toeks meie professionaalne meeskond, kes hetkeolukorras pöörab eraldi tähelepanu ka sellele, et sünnitajal puudub toetav kaaslane.

Jätkuvalt ei ole lubatud saata haiglasse, sh sünnitusosakonda, lilli ja pakke.

Head patsiendid, palume teilt kannatlikku meelt ja suurt mõistmist. Praegune olukord on uus ja ebameeldiv meie kõigi jaoks.


Vanemad uudised | Värskemad uudised