Sünnituse juurde saab vaid testitud tugiisik

31.12.2020

Alates sellest nädalast tehakse Viljandi haiglas kõigile plaanilisele operatsioonile või haiglaravile tulijatele Covid-test. Nii ka sünnitajatele ja nende tugiisikutele. Sünnitajaga võib kaasas olla üks haigustunnusteta tugiisik, kes peab enne osakonda sisenemist täitma tervisedeklaratsiooni ning tegema Covid-testi. Testi tegemine on tugiisikule tasuline ja see maksab 21.69 eurot (alates 4. jaanuarist 35 eurot). Tugiisik lubatakse koos sünnitajaga sünnitustuppa, kui analüüsi vastus on negatiivne. Kui tugiisiku analüüs osutub positiivseks, siis tugiisikut haiglasse ei lubata. Kogu haiglas viibimise ajal kannab tugiisik kirurgilist maski. Tugiisik peab haiglast lahkuma hiljemalt 2 tundi pärast sünnitust.


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
 

Kuidas rääkida oma lastega pühade tähistamisest COVID-19 pandeemia ajal?

23.12.2020

Paljudes kodudes on sel aastal raske pühadeplaane teha. On mõistetav, et meil on soov jõulupühasid traditsioonilisel viisil lähedaste seltsis veeta. Ühtlasi oleks see ka hea võimalus jagada läbielatud raskusi. Lastel võib olla raske mõista, et kõikide lähedaste ringis pühade veetmine pole sel aastal turvaline. Järgnevalt toodud mõned soovitused, kuidas lastega sel aastal pühadest rääkida.

•    Tehke plaan. Lastele meeldib rutiin. Nad soovivad teada, mis ees ootamas on. See aasta on aga kulgenud erinevalt. Alustuseks on vanematena  vajalik proovida ise olukorraga leppida ning seejärel mõelda välja uus plaan. Kõik pere täiskasvanud võiks ühiselt läbi mõelda, mis võib sel aastal jääda samaks ning mis peab toimuma teisiti. Kuna lapsed tunnetavad oma vanemate kogetavaid emotsioone hästi, aitab selge plaani olemasolu ennetada liigset stressi lastel ja täiskasvanutel.

•    Mõelge välja loovad (kuid lihtsad) ideed. Plaanida võiks turvaliselt rakendatavaid ideid ja tegevusi: näiteks pühadeteemalised pidžaamad, päkapikusokid, piduroad vms. Kui otsustate kogu perega kanda jõululaupäeval naljakaid kampsuneid või pidžaamasid, siis kaasake sellesse ka nt Zoomi kõne kaudu osalevad vanavanemad. Kui planeerite erinevaid variante ühistegevuseks, võimaldab see suurema lisastressita ka pühadeplaanides käigupealt muudatusi teha. Samuti võivad ka lapsed tulla lagedale põnevate lisaideedega, kui neile täiskasvanute poolt välja mõeldud plaanidega suund kätte anda. Lapsed naudivad pühadeeelset ootusärevust väga, seega tasub perekonna poolt tehtavate ohverduste liigse rõhutamise asemel anda neile hoopis midagi uut, mida põnevusega oodata.

•    Arutage eesootavaid muutusi pereringis. Varu aega ning vali moment mil rääkida sellest, kuidas sel aastal pühasid tähistate. Kutsuge kokku perekonnakoosolek ning uurige esmalt, mida lapsed olukorrast juba teavad ning mis nad arvavad, et edasi saama hakata võiks. Arutlege, mis tundeid see kõik neis tekitab ning looge turvatunnet kinnitades, et jõulud tulevad ka see aasta, kuid pisut teisel moel. Vanavanemad armastavad meid ikka täpselt sama palju, isegi kui veedame nendega pühad interneti vahendusel.

    Aktsepteerige laste pettumust. Lapsevanemana pole alati võimalik kõiki probleeme lahendada, kuid lapsi saab sellest hoolimata ära kuulata, toetada ning nende kurbustunde mõistmisest neile märku anda. Antud soovitus kehtib nii väikelaste kui ka teismeliste osas. Väikelapsed naudivad võimalust veeta rohkem aega vanematega, kuid teismelistel on vaja ka eakaaslastega kontaktis olla. Sellest lähtuvalt võiks lubada noorukitele ka rohkem ekraaniaega, et neil oleks võimalik sõpradega piisavalt virtuaalselt aega veeta.

•    Ärge korvake muutustest tingitud ebamugavust rohkemate kingitustega. Rõõmu nägemine kingitusi avavate laste nägudel on südantsoojendav, kuid sel aastal puudu jääva asendamine rohkemate kingitustega ei oma lastele siiski positiivset mõju. Tänulikkus on üks vaimse vastupidavuse alustalasid, seega oleks hea aeg panna suuremat rõhku tänutundele. Pidage meeles ka neid, kel nii hästi ei lähe. Näiteks kui vanemaealine naaber on sel pühadeperioodil üksi, siis mõelge mida saaksite oma pere poolt talle pakkuda.

Viljandi haigla

psühholoogiateenistuse nimel,

Maarja Mõttus

Viljandi haigla hakkab testima kõiki plaanilisele ravile või operatsioonile tulevaid patsiente

22.12.2020

Alates esmaspäevast, 28. detsembrist tehakse Covid-19 antigeenitest kõigile Viljandi haiglasse plaanilisele operatsioonile või haiglaravile suunatud patsientidele. See puudutab eeskätt statsionaarsele ravile või päevaravile (sh. päevakirurgia) tulevaid patsiente, samuti osasid aerosoole genereerivatele uuringutele tulevaid patsiente.

Tegemist on samasuguse ninaneelu prooviga kui kõigile tuntud ja siiani tehtav RNA-proov (ehk Covid-19 test). Testimise tõttu tuleb haiglasse tulla pool tundi enne määratud aega.

Patsientidega võtab haigla ise ühendust, et täpsustada haiglasse saabumise aeg. Täiendavaid kulusid patsiendile sellega ei kaasne.


Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht

Haiglasse saab nüüd lähedastele pakke tuua pakiautomaati kasutades

08.12.2020

Esimese haiglana Eestis võtab Viljandi haigla kasutusele pakiautomaadi. Alates 08.12.2020 saab lähedastele haiglasse pakke tuua kontaktivabalt. Haiglasse sisenemata ning ööpäevaringselt  saab pakke jätta haigla välisukse kõrval asuvasse pakiautomaati. Viljandi Haigla on esimene haigla Eestis ning ülejäänud maailmas, kes endale taolise lahenduse saab.

”Meil on hea meel pakiautomaati kasutusele võtta, sest nii saame lahendada mure, mis on aktiivravi ja õendusabi patsientide lähedaste ette kerkinud seoses külastuspiirangutega koroona-ajal,” ütles SA Viljandi Haigla koostööteenuste juht Krista Valdvee. ”Patsientide külastamine ei ole haiglas lubatud ning pakke saab tuua tööpäeviti ja töö ajal, sest muul ajal ei ole haigla peahoone avatud. Paljud lähedased elavad aga kaugemal ning tööpäeval on neil pigem keeruline Viljandisse tulla. Nüüd on neil võimalus oma lähedastele vajalikke esemeid tuua või erisoove täita igal ajal. Vajalik on vaid nutitelefoni olemasolu, kasutada saab haigla wifi võrku“.

Haigla palub pakkide toomisel olla mõõdutundelised, sest patsiendid on haiglas toidetud ja riietatud. Pigem tuleks kasutada võimalust juhul, kui patsiendil on vaja isiklikke hügieenitarbeid, midagi lugemiseks või mõni muu erisoov.

„Paki peale on vaja kindlasti panna kirja patsiendi nimi ja osakond, viimast on vaja teada ka paki saatmisel! Palun täpsustage oma lähedaselt või personalilt lisaks osakonna nimele ka korrus, näiteks kas õendusabi patsient on ravil 5. või 6. korrusel,“ selgitas Krista Valdvee. „Meil on eriti hea meel, et saame seda võimalust pakkuda koostöös oma kodukoha ettevõttega, kellega loodame ka edaspidi kasutusele võtta patsientide, lähedaste ja töötajate elu mugavamaks muutvaid lahendusi“.

Pakiautomaadi kasutamine on lihtne. Vaja on alla laadida CollectNet-i mobiilirakendus ning registreeruda kasutajaks. Haigla juurde saabudes tuleb rakendus avada, skaneerida pakiautomaadil olev QR-kood ning valida patsiendi osakond ja pakikoha suurus. Seejärel avaneb automaatselt pakiautomaadi uks. Külastaja asetab paki automaati, sulgeb ukse ning lahkub.

Viljandi Haigla pakiautomaadi näol on tegu Cleveroni väikeettevõtetele loodud 12-ukselise pakikapiga, mis töötati välja kevadiste liikumispiirangute ajal. Kompaktset pakiautomaati on lihtne paigaldada, hallata ja kasutada, mis muudab selle kasutuselevõtu igale ettevõttele jõukohaseks.

Pakiautomaadi kasutusjuhendi leiab ka SIIT.

Kui te kohe kuidagi ei saa tööpäeval haiglasse ise pakki tooma tulla ja äpiga toimetada ei ole võimalik, siis helistage 5349 53 32 (Krista Valdvee) või kirjutage krista.valdvee@vmh.ee

 

Ene Veiksaar

SA Viljandi Haigla

kommunikatsioonijuht

Eesti Õdede Liidu, Eesti Ämmaemandate Ühingu ja Eesti Naistearstide Seltsi ühispöördumine

07.12.2020

Patsientide eest!

Eesti Õdede Liidu, Eesti Ämmaemandate Ühingu ja Eesti Naistearstide seltsi ühispöördumine Eesti Vabariigi valitsuse ja Riigikogu poole

Eesti Õdede Liit, Eesti Ämmaemandate Ühing ja Eesti Naistearstide Selts taunivad Eesti Vabariigi valitsuse toetust abordivastasele liikumisele. 

ÜRO inimõiguste deklaratsioon sätestab, et igal inimesel on õigus tervisele, tervishoiuteenusele ning autonoomiale iseenda tervist, sealhulgas seksuaal- ning reproduktiivtervist puudutavate otsuste tegemisel. Toetades riigieelarvest abordivastast liikumist, tegutsete nii ÜRO inimõiguste deklaratsiooni kui ka Eesti Põhiseaduse vastu.

Igal inimesel peab olema tagatud ligipääs reproduktiivtervise teenustele, sh turvalisele ja seaduslikule võimalusele katkestada rasedust. Austame igaühe õigust otsustada ja teha reproduktiivseid valikuid.

Oleme veendunud, et abortide keelustamine ja seaduslikule teenusele ligipääsu takistamine on otsene terviseoht Eesti naistele. Käimasolev diskussioon ja riiklik toetus abortide keelustamise nõudmiseks teeb ämmaemandatele, naistearstidele ja õdedele suurt muret. Rahvusvaheline kogemus näitab, et kui naiste reproduktiivõigusi, sh abortide kättesaadavust piiratakse, käivitub aborditurism ning tõuseb naise tervist ja elu ohustavate ebaseaduslike abortide arv.

Eestis on väga palju ära tehtud, et iga rasedus oleks oodatud ja iga abort põhjalikult läbimõeldud. See kajastub ka statistikas: 1992. aastal oli Eesti abortiivsuskordaja (aborte 1000 fertiilses eas naise kohta) 69,6.  Aastaks 2017 oli see näitaja 14,0.

Abordivastase liikumise toetamine riigieelarvest viitab hoolimatusele meie riigi inimeste tervise suhtes ja näitab usaldamatust nii selles valdkonnas töötavate spetsialistide kui ka meie riigi inimeste kaalutletud valikute suhtes.

Palume Eesti Vabariigi valitsuselt ja Riigikogu liikmetelt, et inimeste terviseotsuseid ei politiseeritaks ja ühe meditsiiniliselt vajaliku protseduuri keelamiseks loodud ühingut Eesti riigi rahaga ei toetataks.

 

Marge Mahla                                       Anneli Kannus                        Ivo Saarma

Eesti Ämmaemandate Ühing         Eesti Õdede Liit                      Eesti Naistearstide Selts

President                                             President                                 President

 

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

07.12.2020

Kogu maailm mõistab täna paremini kui kunagi varem, et tervis on kallis. Märgatakse arste, õdesid,
politseinikke, päästjaid, õpetajaid ja paljusid teisi, kes ei saa jääda kodukontorisse. Nad on eesliinil alati,
mitte ainult epideemia ajal. Riigi juhtimises ja kogu ühiskonna mõtteviisis on vaja muutust, et väärtustada
nende tööd senisest palju paremini.
 
Tervishoiutöötajate puudusest, pensionieas arstide suurest osakaalust ja napist järelkasvust on palju
räägitud, kuid probleemide lahendamiseks vähe tehtud. Meie meditsiinisüsteem toimib tänu arstide ja
õdede ülekoormusele ning mitmel kohal töötamisele. Hädaolukorraks lisaressursse ei ole. Riigi
arenguseire keskus raporteeris, et tervishoiu rahastuskriis jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul.
 
Praegu tõdeb valitsus, et rohkem voodikohti ja hingamisaparaate ei aita patsiente, kui ei jätku ravijaid.
Soovime, et see mõistmine jääb püsima ka koroonajärgsel ajal, tervishoidu hakatakse rahastama kestlikult
ja riigieelarves seatakse prioriteediks investeeringud inimeste tervisesse.
 
Viimastel aastatel on arstide välismaale tööle minekut oluliselt vähendanud kollektiivlepinguga tagatud
palga- ja töötingimuste paranemine. See järjepidevus ei tohi katkeda. Samuti vajavad tervishoiutöötajad
turvatundeks paremaid sotsiaalseid tagatisi töövõime kaotuse korral, kuna lisaks nakkusohule on ravitöös
teisigi riske.
 
Eesti tervishoiusüsteem on seni koroonakriisis hakkama saanud. Sellele on kaasa aidanud kogu rahvas.
Täname kõiki inimesi, kes hoiavad ennast ja teisi ega kuula libaõpetusi. Tunnustame teadlasi riigijuhtide
targa ja väsimatu nõustamise ning riigijuhte nende nõu kuulda võtmise eest. Imetleme välitestijate ja
terviseameti koroonadetektiivide töövõimet ning kiidame ajakirjanike panust inimeste harimisel
epidemioloogia ja biostatistika kiirkursustega.
 
Tervist mõjutavad kõige rohkem meie igapäevased valikud. Muudame uueks normiks, et ei lähe haigena
tööle, kooli ega seltskonda. Valitsus tegi õige otsuse maksta haigushüvitist alates teisest päevast. Kutsume
tööandjaid üles tasustama ka esimest päeva, eriti nakkushaiguste korral.
 
Arstide liit on uhke kõigi kolleegide üle, kes kohanesid päevapealt ümbertõstetud osakondade ja
ebamugava kaitseriietusega ning läksid appi teiste raviasutuste tervishoiutöötajatele. Keerulises olukorras
oleme toime tulnud kaugvastuvõttudega ja omandanud uued ravijuhendid. Arstitudengid ja residendid
aga leiutasid koostöös õppejõududega uusi paindlikke õppevorme, et arstide ettevalmistus ja tuleviku
arstiabi kvaliteet ei kannataks. Need kogemused aitavad toime tulla nii praeguse epideemia kui võimalike
tulevaste hädaolukordadega.
 
Järgmisel aastal tähistab Eesti Arstide Liit juubelit. 100 aastat ühistegevust kinnitab, et saame alati toetuda
üksteisele ja tänu sellele võivad meile loota ka patsiendid.
 
5.detsembril 2020
 
Eesti Arstide Liit

Psühholoogide soovitused Covid-19 olukorraga toimetulekuks

01.12.2020

Nõuanded, kuidas koroonapandeemias vaimset tervist säilitada. Loe lähemalt SIIT.

Piirangud sünnitusosakonnas alates 27. novembrist

26.11.2020

PRESSITEADE

SA Viljandi Haigla
26.11.2020
 
Viljandi haigla lubab tugiisikul viibida lapse sünni juures ning jääda ema ja beebiga haiglasse järgnevaks kaheks tunniks pärast sünnitust. Seejärel tuleb tugiisikul haiglast lahkuda ja oodata naise-lapse haiglast välja lubamist kodus.
 
Tugiisikud peavad olema sünnitajaga samast leibkonnast, terved ja täitma haiglasse sisenedes tervisdeklaratsiooni. Palaviku ja muude haigustunnustega haiglasse ei pääse.
Haiglas viibimise ajal kannab tugiisik maski ja ilma tungiva põhjuseta osakonnas ega haiglahoones ei liigu.
Tugiisikud ei ole lubatud juhul, kui naine tuleb haiglasse ravile, sünnituse esilekutsumiseks või abordile. 
Lilli ja kingitusi palume haiglasse mitte tuua/saata.
 
Palume mõistvat suhtumist ning hoiame ennast ja teisi!
 
 
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht 
Tel. 4352 025
Mobiil 5301 6518
e-post ene.veiksaar@vmh.ee

Perekool alustab 1. detsembrist telesillas

25.11.2020

Kui varem kogunesid perekooli külastajad Viljandi haigla 2. korruse saalis, siis 1. detsembrist alustab perekool loenguid üle telesilla.

Perekool koosneb neljast loengust, mis leiavad aset teisipäeviti kell 16-18 Zoomis. Live`is peetavate loengute teemadeks on: „Rasedusaegne eluviis“, „Ettevalmistus sünnituseks ja sünnitusvalu leevendamine“, „Sünnitusjärgne periood ja vastsündinu hooldus“, „Imetamine“. Koolitajad on Viljandi haigla sünnitusabi ja günekoloogia osakonna ämmaemandad Esta Jüris, Tiia Helve, Liisa Mettus ja Merit Luik. 
 
Üle telesilla peetavate loengute eelduseks on tehniline võimekus. Perekooli külastaja peab olema varustatud internetiga arvutiga, millel on kaamera ja soovitavalt ka mikrofon võimalusel küsimuste esitamiseks. Igaks loenguks saadetakse osalejatele eraldi veebilink enne koolitust tingimusel, et ta on koolituse eest tasunud.
 
Registreerida saab eelmise päeva pärastlõunani (kuni 15.00) ja loengute eest tasuda toimumispäeva hommikuni (kuni 10.00). Hind on 5 eurot inimese kohta ühe loengu eest, kogu loengusarja hind on 15 eurot inimese kohta.
 
Koolituse koha broneerib ambulatoorse ravi registratuur kohapeal, telefoni (434 3001) ja e-posti teel (registratuur@vmh.ee).
 
„Perekoolis osaleja ei pruugi olla arvel Viljandi haiglas, osaleda saavad kõik huvilised, info on leitav haigla kodulehelt. Igal kuul algab uus loengusari. 2-tunnise loengu lõpust jääb pool tundi küsimuste küsimiseks ja neile vastamiseks,“ ütles vanemämmaemand Esta Jüris.
 
Populaarsematel saaliloengutel on tavaliselt olnud korraga kohal 12 inimest koos tugiisikutega, Zoomis arvulisi piiranguid ei ole. „Proovime loengud kavandada selliselt, et osalejatel ei hakkaks igav,“ lubab vanemämmaemand Esta Jüris.
 
 
 
Ene Veiksaar 
SA Viljandi Haigla
Kommunikatsioonijuht
 
 

NB! Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse leviku vastased piirangud

23.11.2020

Valitsus kiitis e-istungil heaks täiendavad koroonaviiruse SARS-Cov-2 leviku vastased piirangud, et kaitsta Eesti inimeste tervist ja elu ning vältida meditsiinisüsteemi ülekoormamist. Korraldus jõustub teisipäevast, 24. novembrist. Piirangud, mis puudutavad statsionaarsete istekohtadega siseruumides toimuvaid avalikke koosolekuid, üritusi ja meelelahutustegevust, hakkavad kehtima laupäevast, 28. novembrist. Piiranguid vaadatakse üle iga kahe nädala tagant.

Peaminister Jüri Ratase sõnul püsib nakatumise tase Eestis kõrge ning koroonaviirus ohustab meid igal pool. „Ilma täiendavate piiranguteta võib tekkida tervishoiusüsteemis ülekoormus. Ohus on ka muude valdkondade normaalne toimetulek,“ nentis ta. „Piirangute eesmärk on hoida Eesti elu võimalikult avatuna. Kui kaua me seda suudame, sõltub igaühe käitumisest ehk sellest, kui tõsiselt me piiranguid täidame ning mõistame, et need on kehtestatud meie võimalikult tavapärase elu kaitseks.“ Peaminister lisas, et seetõttu ei kehtesta valitsus ühtegi absoluutset piirangut ega sulge täielikult ühtegi asutust.

Uusi piiranguid toetavad nii terviseamet kui valitsust nõustavad teadlased.
 

ÜLE EESTI KEHTIVAD PIIRANGUD

Maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides
Kehtestatakse maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades.

Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalikuks siseruumiks peetakse ka ühissõidukit.

2+2 reegel laieneb kõigile avalikele siseruumidele
Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad.

Muu hulgas kehtib see näiteks pangakontoris, muuseumis, näitustel, juuksuri- ja ilusalongides, kuid samuti veekeskustest, ujulates, saunades. Piirang ei kehti koos liikuvale perekonnale või ka siis, kui seda pole võimalik mõistlik tagada, näiteks paljude reisijate korral ühistranspordis, kus lisaks maksimaalse võimaliku distantsi hoidmisele tuleb kanda ka maski.

Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb endiselt kehtima senine 10+2 reegel. Reegel tähendab, et rühmas saab koos olla kuni 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud

Alates 28. novembrist hakkab kehtima avalikel üritustel osalejatele väiksem piirarv. Statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

Lisaks nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Üle riigi kehtestatud maskikandmise kohustusest johtuvalt tuleb ka nendes avalikes siseruumides kanda maski arvestades ülalmainitud eranditega.

Piirang hakkab kehtima teiste meetmetega võrreldes hiljem, et etendusasutused ja teised statsionaarsete istmetega kohtades ürituste korraldajad saaksid teha vajalikke ettevalmistusi korralduse rakendamiseks.

Ühistransport
Kandma tuleb hakata maski või katta nina ja suu. Võimalusel tuleb hoida teistest inimestest kahemeetrist vahemaad.

Sport sisetingimustes
Avalikes siseruumides toimuvatel spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Korraldaja peab tagama kuni 50-protsendise täituvuse ja spordi- või liikumisüritusel osalejate arvu kuni 250 inimest.

Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski. Maskikandmise kohustus ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maskikandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse või töö ja tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Tingimusi ei kohaldata alus-, põhi- ja keskhariduse õppekavajärgsele tegevusele.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvatele professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. See ei kehti lisaks täiskasvanutele ka noorte spordile ehk nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.

Spordivõistlused
Spordivõistluste korraldaja peab tagama inimeste hajutamise ja siseruumides kuni 50 protsendi täituvuse. Üritusest osavõtjate piirarv siseruumides ei tohi olla suurem kui 250 inimest ning õues mitte suurem kui 500 inimest. Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski.

 
PIIRANGUD HARJUMAAL JA IDA-VIRUMAAL

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud
Alates 28. novembrist hakkab kehtima siseruumides statsionaarsete istekohtadega saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht, samuti jumalateenistustel ning avalikel üritustel, avalikel koosolekutel ning meelelahutustegevustes 50 protsendi täituvuse piirang.

Kõikjal nimetatud kohtades tuleb üleriigilisest piirangust tulenevalt kanda maski või katta nina ja suu, sellega seoses kehtivad kõik ülalnimetatud erandid.

Osalejate piirarvud: statsionaarsete istekohtadega siseruumides 400, mujal 250; väliüritusel 500. Piiranguid ei kehtestata laste  mängutubades.

Nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides.

Üle riigi kehtestatud piirangust johtuvalt tuleb ka nendes siseruumides kanda maski arvestades ülalmainitud maskikandmise kohustuse eranditega.

Piirang hakkab kehtima teiste meetmetega võrreldes hiljem, et etendusasutused ja teised statsionaarsete istmetega kohtades ürituste korraldajad saaksid  teha vajalikke ettevalmistusi korralduse rakendamiseks.

Huviharidus- ja tegevus, täiendkoolitus ning täiendõpe siseruumides
Kehtestatakse grupipiirang 10 inimest. Läbiviija peab tagama, et omavahel ei puutu kokku erinevad grupid.

Kõikjal nimetatud tegevuste puhul tuleb arvestada ka üleriigilist piirangut maskikandmise või nina ja suu katmise kohta, mis ei laiene alla 12-aastastele lastele ning mille kohta kehtivad ka kõik ülalpool nimetatud korralduses kehtestatud erandid, sealhulgas olukorras, kus maski kandmine ei ole töö ja tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Ühiskasutatavaid esemeid tuleb desinfitseerida pärast igakordset kasutamist; teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt terviseameti juhistele.

Ükski nimetatud piirangud ei laiene täiendkoolituse ja täiendõppe läbiviimisele, mis on seotud riigi sõjalise kaitsega, tagamaks kaitseväelaste, kaitseliitlaste ning Eestis sõjalise koostöö raames viibivate välisriikide üksuste planeeritud väljaõppetsükli läbiviimine. Samuti ei laiene piirang sisejulgeolekuvaldkonna tegevustele.

Sport sisetingimustes
Grupitreeninguid tohib läbi viia 10-liikmelistes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides ja muus taolises treeningtegevuses. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvat professionaalset ja poolprofessionaalset sporti, sealhulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega.

Siseruumides spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirang ei kehti peredele või kui seda ei ole mõistlikult võimalik täita.

Üleriigilisest piirangust tulenevalt peavad pealtvaatajad kandma siseruumides maski või katma nina ja suu. Ka siinjuures kehtivad kõik maskikandmisega seotud erandid.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. Samuti noorte spordile ning nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.
 
***
 
Harjumaa ja Ida-Virumaa koolide distantsõppe regulatsiooni töötavad välja terviseamet koos haridus- ja teadusministeeriumiga.

***

Viiruse leviku tõkestamise piirangute täitmata jätmisel on riigil õigus rakendada haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot, mida võib määrata korduvalt. Sunniraha eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid nõuetekohaselt järgima.


Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja veebilehel kriis.ee.


Vanemad uudised | Värskemad uudised