Eriõdede iseseisvad vastuvõtud Viljandi haiglas kiirendavad abi saamist

15.02.2022

Viimase paari aasta jooksul on Viljandi haigla võtnud suuna eriõe teenusele ja tänaseks on Viljandis Eesti haiglate üks tugevamaid eriõdede baase. Viljandi haiglas teevad iseseisvaid vastuvõtte järgmised eriõed: pulmonoloogiaõde, endokrinoloogia(diabeedi)õde, uneraviõde, siseõde, insuldiõde, tromboosiõde, reumaõde, osteoporoosiõde, infektsiooniõde. Lähiajal on lisandumas ka eriõe vastuvõtt mäluhäiretega patsientide.
 
Suures osas on eriõdede baasi teke vajaduspõhine. „Paljud arstid käivad meie haiglas teistest linnadest ja tugev eriõdede baas võimaldab Viljandi haiglal kasutada spetsialiste, kelle põhitöökohad on väljaspool meie maakonda ning tagada seeläbi Viljandi ja maakonna inimestele väga korralik arstiabi,“ selgitab SA Viljandi Haigla ambulatoorse ravi kliiniku juht dr Kadri Kõivumägi. 
Kui ambulatoorses kliinikus on eriõed töötanud kolm-neli aastat, siis psühhiaatriakliinikus on nad ametis olnud juba paar aastakümmet. 
 
Kiirem võimalus abi saada
Eriõdedele on kergem aegu saada, mis tähendab, et patsient saab kiiremini abi. Õdede vastuvõtuajad on ka pikemad – nemad tegelevad patsiendiga esmasel visiidil tund aega, arst aga ainult 20 minutit. Õde ei pane diagnoose, kuid vastavalt arsti juhistele valmistab patsiendi ette, teeb vajalikud analüüsid ja nõustab, näiteks kui on vaja vererõhu- või toitumispäevikut pidada. Viljandi haiglas on tekkinud selline õdede võrgustik, kust saab abi ka kõigi kaasuvate tervisemuredega. Nii näiteks teevad tihedat koostööd toitumisnõustaja, taastusravispetsialistid, vaimse tervise õde jt. 
 
Arstil on patsiendiga kohtudes ja raviotsust tehes juba kõik andmed ees ootamas. „Kui arst võtab analüüsid, saab ta vastused alles nädala pärast, aga kui õde on kõik vajalikud analüüsid juba ette ära teinud, saab arst nende pealt teha juba raviotsuseid.  Iseseisvatel õdedel on palju lisapädevusi, mille üle olen ma hästi uhke,“ ütleb kliiniku juht dr Kõivumägi ja kiidab õdede omavahelist koostööd. „Kui üks või teine näeb, et tal jääb puudu oskustest, mida patsient vajab, saab ta konsulteerida teise valdkonna eriõega või suunata teise eriarsti vastuvõtule. Arstid on rahul, sest õed on väga pädevad“. 
 
Diabeediõde Reelika Espenbergi sõnul suudab arst selle võrra rohkem patsiente vastu võtta, kui eeltöö on tehtud. Kogemus ütleb ka, et patsiendid avanevad õele kergemini kui arstile. „Inimesed ei julge kõike arstile rääkida, õele räägitakse parema meelega. Mõnele inimesele ei sobi raviskeem oma elustiili tõttu, näiteks ei ole võimalik kindlal aja ravimeid võtta või pole nende ostuks raha, aga see tuleb välja alles pikemate vestluste käigus ja seejärel saab raviskeemi muuta,“ ütleb Reelika.
 
Nii mõnigi diabeediõe patsient võib ajapikku sattuda insuldiõe patsiendiks. „Meie töö on nõustada, kuidas insuldiga edasi elada ja kuidas lähedased hakkama saaks,“ ütleb aasta insuldiõena praktiseerinud Ulvi Skirta ja lisab, et suurem osa vastuvõtuajast läheb nõustamisele ja turvatunde tekitamisele. „Arst ei jõua ju kõiki lähedasi nõustada. Eriõdede ülesanne on ka patsientide teadlikkuse tõstmine. Mida rohkem patsient tunneb oma haigust, seda paremini on tal võimalik sellega hakkama saada,“ lisab selgituseks insuldiõde Relika Kobin. 
 
Kes rahastab?
Dr Kadri Kõivumägi: „Viljandi haigla on Haigekassa poolt valitud osalema eriõdede pilootprojektis, millel on Haigekassa toetus ja selle raames on antud meile suhteliselt vabad käed, mis näitab kuivõrd usaldusväärne on meie õdede kvalifikatsioon. Mina isiklikult ei ole kokku puutunud nii tugeva meeskonnaga. Tüdrukutel silmad säravad!“.
 
SA Viljandi Haigla õendusjuht Saima Hinno tõdeb, et Haigekassa rahastavate teenuste nimekirjas ei ole eriõdesid veel sees, aga kui pilootprojekt kevadel lõpeb, siis on lootust, et tuleb ka rahastamisotsus, mis sellised teenused üle Eesti käima paneb. „Eriõed on ennast väga palju täiendanud, nende tunnitasu peaks olema kõrgem. Igal piirkonnal erinevad vajadused. Nii näiteks oleme insuldipatsientide osas kasvanud Tartu Ülikooli Kliinikumist suuremaks. Inimesed on väga tänulikud ja annavad tagasisidet: „Küll on hea, et see teenus on lähedal, ei pea enam minema Tartusse. Lähedaste kaasamine on siin samuti väga oluline,“ nendib Saima Hinno.
Pildil vasakult paremale: Triinu Rõigas (siseõde ja mäluõde), Jane Alber (infektsiooni- ja tromboosiõde), Maris Paas (infektsiooniõde), Aivi Saharov (kopsuõde), Kristi Tiits (diabeedi ja jalaraviõde) , dr Kadri Kõivumägi (ambulatoorse kliiniku juht, infekstioonhaiguste arst), Reelika Espenberg (diabeediõde), Ketlin Veeväli (vaimse tervise õde-spetsialist ja uneraviõde), Ülle Older (reumaõde), Ulvi Skirta (insuldiõde), Relika Kobin (insuldiõde).
 
Ene Veiksaar
SA Viljandi Haigla
kommunikatsioonijuht