Vaktsineerimisbuss Viljandis 20.10

16.10.2024

Pühapäeval, 20. oktoobril on Viljandis vaktsineerimisbuss – Centrumi 2. parklas kell 10:00–14:00. Vaktsineeri end kiiresti ja mugavalt kohapeal!

Võimalik on vaktsineerida nii gripi, COVIDI kui ka difteeria-teetanuse vastu

• Gripivaktsiin – 17 €, riskirühmadele tasuta

• COVID-19 – riskirühmadele tasuta

• Difteeria ja teetanuse vaktsiin – tasuta

Vaktsineerima ootame ka lapsi:

• Gripivaktsiin: 6 kuud kuni 7-aastased (k.a) tasuta, 7–18-aastased kaasuvate haigustega tasuta.

• Covid-vaktsiin: kõrgenenud riskiga lastele tasuta.

Vaktsineerimine toimub ilma eelregistreerimata!

Kaitse enda tervist enne viirushooaega!

Elustamislaua ametlik üleandmine Viljandi haiglale

14.10.2024

Sünnitusmajade Fond kogus Jõulutunneli projekti raames annetusi, et toetada sünnitusosakondi elustamislaudadega.

Tänu lahketele annetajatele jõudis ka Viljandi haigla sünnitusosakonda uus ja kaasaegne elustamislaud, mis võimaldab pakkuda vastsündinutele veelgi kvaliteetsemat abi esimestel elutundidel. Meditsiiniseade jõudis haiglasse juba juulis, millele järgnes põhjalik väljaõpe meie töötajatele, tutvustades elustamislaua erinevaid funktsioone ja kasutusvõimalusi.

Täna, 14. oktoobril, toimus elustamislaua Giraffe ametlik üleandmine. Annetust käisid üle andmas Sünnitusmajade Fondi juhatuse liige Laine Randjärv ja nõukogu esimees Madis Trei.

Suur tänu kõigile annetajatele, kes aitasid teha selle olulise sammu meie sünnitusosakonna ja vastsündinute heaolu toetamiseks!

Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta oktoobris

14.10.2024

SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses (Turu tn 10, Viljandi) asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta augustis.

Röntgen: 8:30-15:00 kuupäevadel 1, 3, 4, 7, 10, 11, 14, 16, 17, 18, 21, 23, 24, 25, 30 ja 31.

02.10, 09.10 ja 28.10 on Tervisekeskuses asuv radioloogiakabinet SULETUD, radioloogilisi uuringuid teostame SA Viljandi Haigla suures majas Pärna tee 3, Jämejala küla.

Ultraheli: 8:30-15:00 kuupäevadel 8, 15, 22 ja 29. Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.

NB! Ultraheli päevadel radioloogiakabinetis röntgenülesvõtteid ei teostata. Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096

Infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:

Gerli Lepik
SA Viljandi Haigla
juhtiv radioloogiatehnik
tel 435 2097 / 53541881
e-post gerli dot lepik[at]vmh dot ee

Pressiteade: Patsiendinõukojad: visiiditasu kasv on ebamõistlikult suur

10.10.2024

Pressiteade

09.10.2024

Patsiendinõukojad: visiiditasu kasv on ebamõistlikult suur

Eile kogunesid Tallinnas Eesti haiglate patsiendinõukojad, et tuua ühise laua taha kokku patsientide mured kõikjalt Eestist.

Probleemide ring on lai, aga kõikide nõukodade üleselt tõusis esile patsientide vähene kaasamine tervishoiualastesse otsustesse nii kohalikul kui riiklikul tasandil. Patsiente, keda need otsused otseselt puudutavad, ja patsientide esindusorganisatsioone otsuste tegemisele eelnevatesse aruteludesse ei kaasata. Inimesed kuulevad neid mõjutavatest otsustest alles meediast ning see põhjustab palju segadust ja mittemõistmist.

Ühiskohtumisel osalenud Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) patsiendinõukoja liige ja ajakirjanik Mihhail Vladislavlev tõi välja hämmingut tekitava vastuolu, sest viimane OECD raport just rõhutas Eesti tervishoius kujunenud kehva olukorda. Raporti kohaselt tuleb suurendada tervishoiuteenuse kättesaadavust, aga riigi otsus tõsta 400% visiiditasu kindlasti hoopis vähendab seda.

OECD raporti esitlemisel ütles terviseminister Riina Sikkut "Me oleme seal kehvas otsas ja rahvusvaheline soovitus on laiendada ravikindlustuskaitse kõigile ning vähendada inimeste omaosalust. Omaosalus on nii kõrge, et see põhjustab inimeste vaesumist, piirab teenustele ligipääsu."

Patsiendinõukojad kutsuvad poliitikakujundajaid üles arutama patsiente ja nende toimetulekut otseselt puudutavaid küsimusi patsientide esindajatega. See aitab enne lõplike otsuste tegemist leida lahendused, mis aitaksid kaasa tervishoiuteenuste kättesaadavuse paranemisele ning samal ajal kaitseksid patsiente oluliselt suurenevate tervishoiukulutuste eest.

Teisipäeval Tallinnas Ida-Tallinna Keskhaiglas kogunenud erinevate Eesti haiglate patsiendinõukojad on haiglate poolt kokku kutsutud patsientide esindused, mille funktsioon on anda haiglate teenustele patsiendivaadet. Kohtumisel osalesid kuue haigla esindajad: ITK, PERH, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu, Viljandi ja Rakvere haiglad.

Teate koostas:

Aive Hiiepuu

Pärnu Haigla patsiendinõukoja liige

T 5244646

aive@prconcept.ee

Eesti haiglate patsiendinõukoda kogunemine ITK-s (foto: Agris Koppel)

Täiendatud: COVID-19 ja gripivaktsiinid hetkel otsas

10.10.2024

---

Head patsiendid!

Hetkel on olemas 50 doosi gripivaktsiini.

Teatame, et tarne viivituse tõttu on COVID-19 ja gripivaktsiinid meie haiglast hetkeseisuga otsas.

Homsest 11.10.24 alates on need taas saadaval.

Vabandame!

Vaktsineerimisbuss Viljandis

07.10.2024

12. oktoobril on Viljandis vaktsineerimisbuss – Centrumi 2. parklas kell 10:00–15:00. Vaktsineeri end kiiresti ja mugavalt kohapeal!

Saad valida järgmiste vaktsiinide vahel:

• Gripivaktsiin – 17 €, riskirühmadele tasuta

• COVID-19 – riskirühmadele tasuta

• Difteeria ja teetanuse vaktsiin – tasuta

Kaitse enda tervist enne viirushooaega!

Hea uudis kõigile naistele

07.10.2024

Meil on suur rõõm teatada, et lisaks populaarsele urogünekoloogi vastuvõtule pakume nüüd ka urogünekoloogilise ämmaemanda teenust, mida osutab kogenud ämmaemand Kadi Mitt.

Ämmaemanda teenus on esimene valik, kuhu pöörduda urogünekoloogiliste muredega, ta aitab leida põhjuseid ning lahendada probleeme. Kui ämmaemand hindab, et olukord vajab põhjalikumat sekkumist, suunab ta patsiendi edasi urogünekoloog dr Triin Kulli vastuvõtule.

Ämmaemanda vastuvõtule on võimalik pääseda kiiremini, ning Kadi Mitt aitab vajadusel broneerida ka vastava arstiaja.

Milliste muredega võite meie poole pöörduda?

• Tahtmatu uriinileke

• Urineerimise või soole tühjendamise probleemid

• Vaagnaorganite allavaje (nt tupp, emakas, emakakael)

• Urogünekoloogiliste operatsioonide eelsed analüüsid ja järelkontroll

• Tuperõngaste ja teiste abivahendite kasutamine

Ämmaemanda/eriõe vastuvõtule saab registreerida ilma saatekirjata! Helista Viljandi haigla registratuuri numbril 434 3001 (E-R 8.00-16.00).

Viljandi haiglas saab vaktsineerida aega broneerimata!

30.09.2024

Viljandi haiglas on oktoobrikuu jooksul avatud vaktsineerimiskabinet, kus on kõigil soovijatel võimalik vaktsineerida gripi ja covidi vastu aega broneerimata.

Viljandi haigla infektsioonikontrolli teenistuse õendusjuhi Tiina Tederi sõnul on sellise vaktsineerimisvõimaluse loomise eesmärk pakkuda soovijatele mugavat viisi end viiruste eest kaitsta. „Käes on sügis ning alanud on ka viiruste hooaeg. Praegu on hea aeg vaktsineerida end covidi ja gripi vastu. Vaktsineerimiskabinetiga, kuhu ei pea aega eelnevalt broneerima, tahame anda inimestele võimaluse kaitsesüsti tegemist enda jaoks paremini planeerida. Näiteks on võimalik amulatoorsele vastuvõtule tulles ka mugavalt vaktsineerimas ära käia,“ selgitas Teder.

Vaktsineerimiskabinet on avatud tänasest kuni 31. oktoobrini esmaspäevast reedeni kell 9 - 15 Viljandi haigla suures majas 2. korrusel A-korpuses. Kui vaktsineerimiskabinetis õde parasjagu ei ole, siis tuleb pöörduda 2. korruse registratuuri.

Covidi ja gripi vastu on soovitav vaktsineerida kõigil riskirühma kuuluvatel inimestel. Mõlemad vaktsiinid on riskirühmadele tasuta. Samas on võimalik vaktsineerima tulla ka nendel inimestel, kes ei kuulu riskirühma. Inimestele, kes soovivad samuti end viiruste eest vaktsineerida, kuid riskirühma ei kuulu on gripivaktsiini hinnaks 17 eurot.

Riskirühma kuuluvad kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased inimesed ning alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks.

Endiselt on aga olemas võimalus endale vaktsineerimiseks aeg broneerida. Seda saab teha Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343001.

Vaktsineerimisega seotud küsimused on oodatud telefonil 5865 1800 (E-R 8-16) ja meili aadressil vaktsineeri at vmh dot ee.

Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö aitab patsientidel enda terviseseisundist teadlikum olla

26.09.2024

Eelmise aasta suvel alustas kolmes Eesti maakonnas kahe aasta pikkune esmatasandi, sotsiaalsüsteemi ja eriarsti koostöö ja ravijuhtimise mõju testiv kliiniline uuring. Aasta jooksul on uuringusse kaasatud juba üle 400 inimese.

PAIK ehk paikkondlik ravijuhtimise teenus on mõeldud vähemalt 45-aastastele krooniliste haigusega inimestele, kes vajavad ka sotsiaalset tuge, et elu kodus oleks pikem ja kvaliteetsem. Patsiendile osutab teenust õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuht, kes teeb koostööd patsiendi endaga, tema perearstiga ja vajadusel ka teiste spetsialistidega. Patsiendile koostatakse ühiselt terviseplaan ning tehakse selgeks tema tervise- ja sotsiaalse toe vajadused.

Kliinilises uuringus on patsiendid jagatud loosi teel kahte gruppi. Ühte gruppi kuuluvad patsiendid saavad uudset PAIK teenust, teine grupp seal kõrval seda konkreetset teenust ei saa, ent tavapäraseid vajalikke tervisehoiu- ja sotsiaalteenuseid saavad mõlemad grupid samamoodi ja seda täpselt nii, nagu vaja. Mõlemal grupil on oluline roll täita oma tervist ja heaolu puudutavad küsimustikud.

Teenus aitab patsiendil olla teadlikum oma tervisest

PAIK teenuse meeskond on juba varasemalt märganud mitmeid kasutegureid, mida selline meditsiini- ja sotsiaalvaldkonda ühendav teenus võiks pakkuda. Teenuse oluline osa on patsiendile terviseplaani koostamine. Konkreetse uuringu raames oleme terviseplaane juba rohkem kui 150 inimesele teinud ja seda koos patsiendiga. Näeme, et selline inimese kaasamine tema enda terviseplaani koostamisse aitab paremini oma tervist jälgida ning aru saada oma haigustest. Oluline osa terviseplaanist on ka juhised, mida ise esmaselt teha, kui haigus ägeneb, et vältida erakorraliselt haiglasse sattumist,“ rääkis PAIK teenuse meeskonna juht Kadri Oras.

Koostatud terviseplaan pannakse Orase sõnul ülesse terviseportaali, kust saavad patsiendid ise kui ka tema arstid seda vaadata. „Arstid näevad, mis on inimese aktuaalsed diagnoosid, ravimid, mida ta igapäevaselt tarvitab, millised uuringud, arsti külastused või analüüside andmised on järgneval aastal plaanis ja mida inimesele on õpetatud tegema juhuks, kui tema terviseseisund ootamatult halveneb,“ selgitas ta.

Inimesed suhtuvad esialgu uuringusse küsivalt

PAIK teenuse meeskonna juhi sõnul on nad selle aasta jooksul palju õppinud. „Me näeme, et patsientidele on oluline teha eelnevat selgitustööd. See tähendab rääkida selgelt, mis see uuring on, mis teenus see selline on ja mis on need kasutegurid, mis nad uuringust saavad, ja seda ka siis, kui loosi teel nad ei satu PAIK teenuse gruppi“ ütles Oras. „Samuti on patsientidele oluline, et neid kuulatakse rahulikult ära, võetakse tõsiselt ning austatakse nende valikuid. Patsienti abistab tema ravi juhtimisel PAIK teenuse raames tervisejuht, kes patsiendiga tegeleb. Hiljuti ütles üks 75-aastane mees, kui teda külastas plaanilise visiidi ajal teine tervisejuht kui tavapäraselt: „Mina ka ei tea, kes te seal kõik olete, aga teie kõigiga on tore vestelda.“

Nii mõnigi on helistanud ja ise küsinud võimaluse järele PAIK teenust saada. „Antud kliinilise uuringu raames aga ei ole paraku võimalik sellist teenust veel kõigile pakkuda ning riskipatsiendid, keda saame uuringusse kutsuda, on tuvastanud teaduslikud valemid,“ kirjeldas PAIK teenuse meeskonna juht.

Ta lisas, et on ka inimesi, kes soovivad PAIK teenust, aga tegelikult selleks vajadust ei ole ning inimesi, kes sobiksid hästi uuringusse, kuid ise liituda ei soovi. „Üks 87-aastane patsient ütles hiljuti nii armsasti tervisejuhile, kes teda uuringusse kutsus: „Mul on kodus lausa müstiline olend, kes mu eest hoolitseb – minu naine!“,“ ütles Oras muiates.

Kuidas saab uuringuga liituda?

Sobiliku sihtrühma on PAIK teenuse meeskond juba eelnevalt tuvastanud ning uuringusse kutsutakse ainult kindla sihtrühma patsiente. Uuringusse kaasatakse patsiente ainult inimese enda nõusolekul ning seda olukorras, kus inimene on sattunud juba haiglasse ja on teada, et tal on tuvastatud kõrgem risk sattuda uuesti haiglasse. Samamoodi saadetakse ka sihtrühma kuuluvatele patsientidele koju posti teel uuringus osalemise kutsed.

„Uuringus osalemise kutsed on saanud enamus juba Viljandi linnas ja Viljandi vallas elavad sihtrühma kuuluvad inimesed. Peagi saavad kutsed ka Mulgi valla kogukonna elanikud. Olles saanud kutse, saavad nad soovi korral kutsel toodud telefoninumbril kokku leppida aja tervisejuhi vastuvõtule. Tervisejuht juba selgitab täpselt kõike uuringusse puuduvat,“ lausus Oras. Tervisejuhi vastuvõtu toimumiskoha lepib tervisejuht ise patsiendiga kokku.

PAIK teenuse meeskond on kohtunud ka Mulgi valla sotsiaalvaldkonna ametnikega. „Oleme samuti valmis kliente uuringus osalemise osas igakülgselt toetama ning lisaküsimuste korral saab ka meie poole pöörduda,“ ütles Mulgi valla sotsiaalnõunik Liana Andruško.

PAIK teenuse kliiniline mõju-uuring on Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada sarnaste teenuste mõju mitme üheaegse kroonilise haigusega patsiendi tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule ja teenuse rakendatavus erinevates piirkondades ja tervishoiusüsteemi kontekstides.

PAIK teenusest saab rohkem lugeda siit: https://paik.vmh.ee/

Foto (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): Fotol vasakult tervisejuhid Karoliina Hunt, Eneli Tulp, Elvi Link, Aive Purason, Luule Vitsur

Veel jõuad osaleda: soolevähi sõeluuringu vastu on tänavu erakordselt suur huvi

20.09.2024

Pressiteade
TERVISEKASSA

Eestis on juba aastaid korraldatud sõeluuringut soolevähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks. Tänavu on uuringu vastu erakordselt suur huvi ning Viljandi maakonnas on seni soolevähi sõeluuringust osa võtnud 44% kutsututest.

Soolevähk on aina sagedamini esinev haigus, mida diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 1000 inimesel. Tervise Arengu Instituudi vähi sõeluuringute registri andmed näitavad, et sõeluuringu käigus leitakse pigem üles vähieelsed muutused – ligi igal 70. sõeluuringul osalejal avastati vähieelsed muutused, mida ravides õnnestub vähki haigestumist vältida. Samas vähk avastatakse vaid ligi igal 540. osalejal. Sõeluuringu väliselt avastatud vähijuhud on aga tihti juba kaugele arenenud, mistõttu rõhutab Tervisekassa regulaarselt sõeluuringul osalemise olulisust.

“On rõõm näha, et sõeluuringul käimisest on kujunemas normaalne tervisekäitumise osa ja kiidan kõiki, kes juba uuringust osa on võtnud. Eelmisel aastal osales soolevähi sõeluuringul rekordarv inimesi ning uuringust võttis osa 60,4% kutsututest. Ka tänavu on soolevähi sõeluuringust tublisti osa võetud – praeguse seisuga on huvi sõeluuringu vastu isegi suurem kui möödunud aastal samal ajal,” sõnas Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna, lisades, et sel aastal on üle Eesti soolevähi sõeluuringust seni võtnud osa 45% kutsututest.

Sõeluuringul tasub osaleda ka siis, kui kaebused puuduvad, sest vähieelsed muutused või varajases staadiumis vähk endast märku ei anna. “Sõeluuring ongi eelkõige mõeldud tervetele, kaebusteta inimestele, sest uuringu käigus on võimalik leida vähieelsed muutused enne haiguse ja sümptomite tekkimist. Enamikule annab sõeluuringul osalemine kindlustunde ja teadmise, et nende tervisega on kõik korras – edasistele uuringutele saadetakse vaid 6% osalenutest. Mida varem vähk avastatakse, seda kergem on seda ravida,” selgitas PERH-i üldkirurg ja vanemarst Indrek Seire ning täpsustas, et lisauuringuid vajavate inimeste seast avastatakse vähk umbes 10%-l. Enamikel juhtudel leitakse lisauuringute käigus aga vähieelsed muutused ning neil inimestel õnnestub tänu õigeaegsele sekkumisele vähidiagnoosi saamist vältida.

Soolevähi sõeluuringule on kutsutud 60–68-aastased mehed ja naised iga kahe aasta tagant. Suurna sõnul käib ka järjepidev töö selle nimel, et sõeluuringu sihtrühma esimesel võimalusel laiendada ja et sõeluuringul osalemine kutsutute jaoks mugavamaks muuta. “Juba selle aasta jooksul tekib võimalus sõeluuringuks vajalikku peitvere testi tagastada lisaks kirjakastile ka pakiautomaadi kaudu. See annab inimesele valikuvõimaluse kasutada endale kõige mugavamat lahendust ja muudab seeläbi uuringul osalemise lihtsamaks. Samuti teeme koostööd madalama osalemismääraga piirkondade perearstidega, et mõista paremini sihtrühma vajadusi ja jõuda suurema hõlmatuseni,” sõnas Suurna.

Tervisekassa juhib soolevähi varajase avastamise olulisusele tähelepanu ka kampaaniaga “Elav tõestus”, mille keskmesse on toodud vähktõvest paranenud inimesed, kelle lootustandvad ja julgustavad lood kinnitavad, et vähk on ravitav. Soolevähi sõeluuringust kutsub inimesi osa võtma Peeter Kukk, kes sai seitse aastat tagasi sõeluuringu käigus soolevähi diagnoosi. “Julgustan kõiki kindlasti sõeluuringust osa võtma. Minul olid sõeluuringu hetkeks juba sümptomid tekkinud, ent tänu sõeluuringule oli siiski võimalik õigeaegset ja tulemuslikku ravi saada,” sõnas Kukk.

Ka Viljandi maakonnas sõeluuringute kommunikatsiooniga tegelev Kärt Russak julgustab inimesi sõeluuringust osa võtma. “Kiidan kõiki tublisid Viljandi maakonna elanikke, kes on juba soolevähi sõeluuringul osalenud ning soovitan ka kõigil teistel kutsututel seda esimesel võimalusel teha. Uuringul osalemine on enamikel juhtudel hea viis saada meelerahu, et tervisega on kõik korras,” sõnas ta.

Tänavu on tasuta uuringule kutsutud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised ja mehed sünniaastaga 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Soolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule. Vastuvõtul antakse väljaheiteproovi võtmiseks vajalik peitveretesti komplekt. Proovi saab mugavalt võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse. Proovi saatmise postikulu on eelnevalt tasutud. Tervisekassa kinnitab, et juhul kui peaks tekkima vajadus lisauuringuteks või raviks, siis ka need kulud on kaetud kõigile, sealhulgas ravikindlustuseta inimestele.

Sõeluuringu kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või Tervisekassa klienditoelt kirjutades info at tervisekassa dot ee ning helistades 669 6630. Vaata ka: https://soeluuring.ee/soolevahk/

Perekooli loengud alustavad oktoobris tasuta

20.09.2024

Loengud toimuvad naistenõuandla saalis B-korpuse II korrusel kabinetis B223 (eelnevalt käia läbi registratuurist). Üks loeng kestab orienteeruvalt 2 tundi.

01.10, kell 16.00
RASEDUSAEGNE ELUVIIS (muutused naise kehas, toitumine, liikumine), lektoriks ämmaemand Tiia Helve.

08.10, kell 16.00
ETTEVALMISTUS SÜNNITUSEKS JA SÜNNITUSVALU LEEVENDAMINE (sünnituse algus (millal haiglasse minna ja mida kaasa võtta), sünnituse kulg, haigla protseduurid, sünnitusplaan. Toimetulek sünnitusvaluga, erinevad keha-ja sünnitusasendid, massaaž, füüsiline tugi ja tugiisiku roll sünnitusel, võimalusel sünnitusosakonna tutvustus), lektoriks ämmaemand Marge Varik.

15.10, kell 16.00
SÜNNITUSJÄRGNE PERIOOD JA VASTSÜNDINU HOOLDUS (muutused naise kehas, rasedusest hoidumine, imiku hooldus), lektoriks ämmaemand Liisa Mettus.

22.10, kell 16.00
IMETAMINE (õpetus rinnaga toitmisest, imetamisvõtted, võimalikud tekkivad probleemid ja küsimused), lektoriks ämmaemand Kadi Mitt.

Registreerimine loengutele ja tasumine toimub Viljandi haigla registratuuris telefonil 434 3001 ja e-posti aadressil: registratuur@vmh.ee.

Patsiendi turvalisele raviteekonnale aitab kaasa õige uuring õigel ajal ja avatud suhtlemine

17.09.2024

Täna, 17. septembril, tähistatakse ülemaailmset patsiendiohutuse päeva. Selle aasta teema on haiguse õigel ajal ja õigel viisil diagnoosimise olulisus patsiendiohutuse tagamiseks, mille raames tuletab Viljandi haigla meelde nii patsiendi rolli ohutuse tagamisel kui selgitab ka tervishoiutöötajate panust.

Haiguse õigeaegne ja täpne diagnoos on patsiendi raviteekonnal väga olulise tähtsusega ning seejuures on oluline roll täita ka patsiendil endal. “Patsiendi raviteekond algab visiidiga tervishoiutöötaja juurde. Visiidil on võtmetähtsusega anamneesi andmine – korrektne tervisekaebuste kirjeldamine, kas ja milliseid ravimeetodeid on eelnevalt rakendatud ning avatud ja aus suhtlemine tervishoiutöötajaga. See kõik on aluseks diagnostiliste uuringute vajaduse hindamiseks ja määramiseks ning nii on palju kindlam, et patsiendile saab teostatud õige uuring ja õigel ajal,” selgitas diagnostikakliiniku õendusjuht Ly Muri.

Igal patsiendil on võimalik Patsiendiportaali kaudu sulgeda oma terviseandmed, kuid selle tegemine piirab ka tervishoiutöötaja ligipääsu patsiendi terviseandmetele. Juhtiv radioloogiatehnik Gerli Lepik selgitab, et terviseandmete sulgemisel patsiendiportaalis piiratakse ühtlasi ka ligipääs digitaalselt väljastatud saatekirjadele. Lepiku sõnul on selliseid olukordi ette tulnud, et pöördutakse uuringule pääsemiseks radioloogia registratuuri, kuid nemad saatekirja ei näe ja uuring jääbki tegemata, sest inimene on ise oma terviseandmetele ligipääsu piiranud.

Samal põhjusel on tervishoiutöötajatel võimatu tutvuda ka patsiendile eelnevalt teostatud uuringutega. Varasemate uuringute tegemisest arstile teada andmine on väga oluline, sest liiga tihti ei ole teatud uuringuid kasulik teha. “Uuringud on patsiendi diagnoosi ja ravi määramiseks väga vajalikud, kuid osade uuringute tegemisel kasutatakse kiirgust, seega ei ole tervisele hea neid liiga sageli teha. Varasemad uuringud võivad arsti jaoks anda juba vaja mineva info ning sellisel juhul on patsiendile ohutum kui uuringut ei teostata uuesti,” ütles Lepik.

Ta tõi ka näite sellest, mis võib juhtuda, kui avatud suhtlemist ei toimu: “Meil oli selline juhus, et patsiendi tervisemure väljaselgitamiseks saatis arst ta kompuutertomograafia uuringule. Uuringut teostama pidanud radioloogiatehnik aga avastas, et patsiendile on sama uuring neli tundi tagasi teises haiglas juba tehtud ning uut uuringut tegelikult tarvis ei olegi. Selle näite puhul oleks võinud patsient avatult tervishoiutöötajale oma varasemat raviteekonda kirjeldada,” ütles Lepik.

Ta lisas, et patsiendi ohutuse huvides ei tee Viljandi haigla vastavalt rahvusvahelistele soovitustele ning 2023. aasta lõpus Tervisekassa poolt kinnitatud ravijuhendile röntgenülesvõtteid ninakõrvakoobastest. “Ka ninaneelu röntgenülesvõtteid, mida varasemalt telliti peamiselt laste neelumandli suurenemise diagnoosimiseks, teeme edaspidi vaid kõrva-nina-kurguarsti põhjendatud saatekirjaga. Nende uuringute mittetegemise põhjuseks on patsiendiohutuse tagamine radioloogias. Kui diagnoosi saamiseks on ohutumaid ja paremaid viise, kui kiirgusega uuringu teostamine, siis tuleb valida need paremad viisid. Ninakõrvalkoobaste ja ninaneelu röntgenülesvõtete tegemisel peame arvestama kiirguse potentsiaalse kahjuga, kuid kliiniline kasu nendel puudub. Meie eesmärk on aga tagada uuringutel patsiendi turvalisus ja teha vaid vajalikke uuringuid,” selgitas juhtiv radioloogiatehnik.

Viljandi haigla üks eesmärk on pakkuda patsiendile ka võimalikult kiiret teekonda uuringule jõudmiseks, et tagada vajalik õigeaegne ravi. “Mitmel pool Eestis on probleemiks pikad magnetresonantstomograafia (MRT) uuringu järjekorrad. Viljandi haiglas oleme aga töö korraldanud nii, et patsient saaks uuringule maksimaalselt kahe nädala jooksul. Samuti oleme tekitanud igaks päevaks erakorralised ajad patsientidele, kellele on uuringule saamine elulise tähtsusega,” rääkis Lepik.

Juhtiv radioloogiatehnik tõi ka näite radioloogia osakonna paindlikkusest ja tekkivate probleemide lahendamisest. “Nii meil kui patsientidel on oluline teadvustada, et ka uuringute teostamisel võib mõnikord vigu tekkida. Püüame oma meeskonnaga aga alati parima võimaliku lahenduse leida. Näiteks oli hiljuti olukord, kui radioloog, kes tegeleb uuringute kirjeldamisega, märkas, et patsiendile on tellitud ja ka teostatud MRT uuring valest piirkonnast. Patsient pidi aga sellel samal päeval minema Tartusse eriarsti vastuvõtule eesmärgiga uuringu tulemusi arutada. Õnneks oli meil paar tundi aega, et olukord lahendada ning kutsusime koheselt patsiendi uuele uuringule. Uuringu teostamine võttis 30 minutit ja seni, kuni patsient oli teel Tartusse, jõudis radioloog uuringu ka ära kirjeldada,” kirjeldas Lepik.

Eelmine näide ilmestab, et tänu tehnilistele lahendustele liiguvad uuringute vastused kiiresti raviarstini. Samuti liiguvad haiglate vahel ka vereproovide vastused, mis on samuti olulised patsiendile diagnoosi määramiseks. “Oluliseks uuenduseks on see, et Viljandimaa inimesed, kes on Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendid, ei pea vereproovi andmiseks enam Tartusse minema. Seda saab teha lähedamal ehk Viljandi haiglas,” rääkis juhtiv bioanalüütik Karita Kopp, “See on patsiendi jaoks väga mugav lahendus, kuid hetkel see kõigi haiglate vahel nii ei toimi, mis on tingitud erinevate infosüsteemide kasutamisest.”

Lisaks on labori seisukohast patsiendiohutuse tagamiseks oluline proovinõude korrektne markeerimine. ‘’Kui perearst annab kaasa proovinõule kleebitava triipkoodi, siis see on eelistatuim variant proovinõu märgistamiseks. Kui mingil põhjusel triipkoodi ei ole, siis kirjutada proovinõule loetavalt patsiendi õige isikukood ja nimi. Seda tehes jälgida, et markeering on loetav, sest nii väheneb risk vigade tekkimiseks. Kvaliteedi tagab ka korrektse proovinõu kasutamine. Viljandi haigla verevõtukabinetist on võimalik vajadusel proovinõusid võtta. Need aspektid toetavad, et õige vastus jõuaks õige patsiendi haiguslukku,’’ lisas juhtiv bioanalüütik.

Diagnostikakliiniku õendusjuht Ly Muri rõhutas, et oluline on järgida ka tervishoiutöötaja antud juhtnööre uuringuks ettevalmistamisel. “On diagnostilisi protseduure, mis eeldavad söömata-joomata olemist, ravimiskeemis ajutiste muutuste tegemist või muud ettevalmistust. Nende järgimine on vajalik selleks, et teha uuring kvaliteetselt ja kindlustada uuringu õnnestumine esimese korraga. See toetab patsiendi kiiret õige ravini jõudmise protsessi,” ütles Muri.

Nagu öeldud, on diagnoosini jõudmisel ja raviplaani koostamisel väga oluline roll diagnostikal. Seega peab patsiendiohutuse seisukohast diagnostika olema kvaliteetne ning kasu ei tohi üle kaaluda potentsiaalset kahju. Selleks on oluline meeskonnatöö tervishoiutöötajate kui ka patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel.

Ülemaailmne patsiendiohutuse päeva tähistamine sai alguse 2019. aastal. Päeva eesmärk on rahvusvaheliselt tõsta nii poliitikute, tervishoiujuhtide ja -töötajate kui üleüldiselt ühiskonna teadlikkust patsiendiohutusest.

Telia kõneside on taastunud!

05.09.2024

Anname teada, et kõneside on taastunud!

***

Anname teada, et hetkel on häiritud kogu Telia kõneside, mistõttu ei pruugi saada ka Viljandi haiglaga telefoni teel ühendust. Vabandame!

Telia on probleemist teadlik ning tegeleb selle lahendamisega. Anname teada, kui kõneside on taastunud.

Õpiränne Rootsi 13.08.-15.08.2024

04.09.2024

Mismoodi toimub haiglate koristamine Rootsis? Selleks osalesime kolmepäevasel õpirändel Stockholmis ja Norrköpingu haiglas. Õpirändel osalesid konsortsiumi liikmed SA Pärnu Haiglast, SA Narva Haiglast, SA Viljandi Haiglast, AS Medicum Tervishoiuteenustest, SA Elva Haiglast, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, AS Valga Haiglast, Tartu Rakenduslikust Kolledžist, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumist. Õpiränne oli toetatud Erasmus+ konsortsiumi õpirändeprojekti nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792 ja 2024-1-EE01-KA121-VET-000236654 poolt.

Töövarjutamise korraldas vastuvõtja organisatsioon Visera AB-st haigla koristusele spetsialiseerunud koolitaja-konsultant Karin Perling.

Õpirände läbivad teemad olid haigla koristamine, infektsioonide levimise takistamine ja koristuse kvaliteedi hindamise tähtsus haigla keskkonnas. Lisaks tutvuti ka koristusandmete digitaalse kogumise, nende analüüsimise ja järelduste tegemise võimalustega Rootsi haiglate kogemuste näitel. Koolituspäevadel tutvustas Karin põhjalikult erinevaid haigla koristamise põhimõtteid sh kuidas takistada infektsioonide levikut.

Koolitusel kõlama jäänud faktid:

80% infektsioonidest kandub edasi käte kaudu, seetõttu on käte hügieen määrava tähtsusega.
Haiglates on väga oluline, kes ja kus käib, ning et kõigile kehtiksid samad hügieeninõuded. Ei ole mõeldav, et tehnik liigub operatsioonisaalis enda riietusega (mida tegelikult juhtub) kui arstidele ja õdedele kehtivad teised reeglid.
Väga oluline roll on järjepideval ja regulaarsel informatsiooni ja tagasiside edastamisel.
Ei ole olemas ühtseid koristamise reegleid. Igal ruumil/osakonnal/objektil on erinevad puhtusenõuded lähtudes ruumi otstarbest.
Rootsi haiglates on kasutusel kleebised, mis näitavad ruumis kehtiva koristuskvaliteedi taseme ja mitu korda nädalas tuleb soovitud puhtusetase saavutada.
Infektsioonide levimise takistamisel on väga oluline roll riietusel. Rootsis tehtud uuringutes selgus, et ühekordsed riided eraldavad oluliselt vähem infektsiooni baktereid kandvaid nahaosakesi, sh naised levitavad vähem nahaosakesi kui mehed.
Saime kinnitust sellele, kui oluline on kuivatamine. Tähtis on mikrokiudlapid pärast pesemist masinas kuivatada, vastasel korral võivad kangas olevad bakterid paljunema hakata, mille tulemusel kantakse mustus uuesti laiali.
Vajaduspõhine koristamine on võtmetähtsusega. Erinevate uuringute ja case-study-de näitel selgus, et vaid nii on võimalik pakkuda ühtlaselt kõrget puhtusetaset samal ajal kasutades ressursse optimaalselt. Vajaduspõhisust on võimalik saavutada vaid tänu digitaalsete koristuslahenduste kasutusele võtule.
Huvitav fakt: keskajal kulus katku levimiseks ümber maakera 70 aastat, aga SARS-CoV-2 (COVID-19) haiguse levimiseks kulus vaid 3 kuud. See näitab selgelt, et kui inimesed reisivad ja ei rakenda ennetusmeetmeid, siis levivad haigused ja infektsioonid kordades kiiremini.

Õpirändel toimus töövarjutamine Norrköpingu haiglas case-study raames, kus olime vaatlemas, kuidas haigla koristus päriselt toimib. Norrköpingu haiglas võttis meid vastu haigla koristuskvaliteedijuht Bitte. Saime näha, millised protsessid ja tegevused on välja töötatud selleks, et ei toimuks mustuse ja infektsioonide levik. Igal tegevusel ja protsessil oli kindel põhjus. Lisaks nägime, milliseid töövahendeid ja meetodeid nad kasutavad.

Mõningad huvitavad faktid haiglast:

Haigla on täielikult üle läinud käelaba suuruste mikrokiudlappide kasutamisele. Põhiline põhjus on vältida lapi voltimist, kuna teaduslikult on tõestatud, et mikroobid ja infektsioonibakterid on võimelised tungima läbi mikrokiudlapi tekstiili lapi puhtale poolele, mis soodustab mustuse ja infektsioonide laialikandmist.
Koristusruumides on eraldatud puhas ja must tsoon. Mustas tsoonis toimub lappide ja koristuskärude puhastamine, mis liiguvad edasi puhtasse tsooni. Tööstuslikud pesumasinad on kahepoolsed, mis tähendab, et mustas tsoonis pannakse määrdunud lapid sisse ja teiselpool seina olevas puhtas tsoonis võetakse puhtad lapid pesumasinast välja.
Haigla kasutab vaid niisutuspudeleid, kuna teaduslikult on tõestatud, et pritspudelid soodustavad haiguste ja infektsioonide levikut, sest pihusti otsa (seda, kust puhastusaine välja lendub) ei ole võimalik puhastada ja on soodne koht bakterite paljunemiseks ja levikuks.
Väga palju on rõhku pööratud töötajate juhendamisele. Kõikjal on erinevad stendid koos juhistega – milliseid ja mis järjekorras puhastustegevusi tegema peab.

Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta septembris

29.08.2024

SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses (Turu tn 10, Viljandi) asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta augustis.

Röntgen: 8:30-15:00 kuupäevadel 2, 4, 5, 6, 9, 11, 12, 13, 16, 19, 20, 23, 24, 25, 26, 27 ja 30. 18.09 on Tervisekeskuses asuv radioloogiakabinet SULETUD, radioloogilisi uuringuid teostame SA Viljandi Haigla suures majas Pärna tee 3, Jämejala küla.

Ultraheli: 8:30-15:00 kuupäevadel 3, 10 ja 17. Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.

NB! Ultraheli päevadel radioloogiakabinetis röntgenülesvõtteid ei teostata. Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096

Infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:

Gerli Lepik
SA Viljandi Haigla
juhtiv radioloogiatehnik
tel 435 2097 / 53541881
e-post gerli dot lepik[at]vmh dot ee

Õpiränne Maltale 05.08.-09.08.2024

19.08.2024

Puhastuseksperdi poolt organiseeritud järjekordne õpiränne toimus 05.08.-09.08.2024 Maltal. Õpirändel osalesid konsortsiumi liikmed Narva Haiglast, Ida-Tallinna Keskhaiglast, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Uma Puhastus OÜ-st, Viljandi Haiglast, Arkaadia Puhastus OÜ-st, Ida-Viru Keskhaiglast, Tartu Rakenduslikust Kolledžist, SOL Baltics OÜ-st, Elva Haiglast ja AS-st Medicum. Õpiränne oli toetatud Erasmus+ konsortsiumi õpirändeprojekti nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792 ja 2024-1-EE01-KA121-VET-000236654 poolt.

Õpirände programmi ja töövarjutuse korraldas vastuvõtja organisatsioon Paragon Europe. Põhjaliku ja inspireeriva koolitusprogrammi viis läbi ISO juhtimissüsteemi konsultant Luke Desira.

Töövarjutuse raames jälgisime hooldekodu koristamisprotsesside korraldamist ja põhimõtteid. Ühe suure erinevusena nägime koristusmeetodite valikut. Saime teada, et valdavalt kasutatakse Maltal märga koristusmeetodit, mis tähendab koristuskärul oleva pressämbriga vee kasutamist. Märja meetodi koristusefektiivsuse hooldekodus tagas see, et kõik pinnad kuivatati kuiva mikrokiudmopiga. Eestis ning Põhja-Euroopas on tervishoiuasutustes valdavalt liigutud eelniisutatud mopisüsteemi kasutamisele. Eelniisutatud mopisüsteem väljendub praktilises koristamises niiske koristusmeetodina, kus veeämbrit objektil ei tassita, vaid kasutatakse eelnevalt õige doseeringuga niisutatud piisavas koguses moppe.

Töövarjutus hooldekodus andis paljudele õpirändel osalejatele kinnituse, et pigem on Eestis tervishoiuasutuste koristamise ja hügieenilisusega asjad korras ja hästi. Nii näiteks on Eestis paljudes haiglates kasutuses niisutuspudelid, mitte pritspudelid. Pritspudelitest lendvad aine osakesed võivad olla ohtlikud hingamisteedele ning pidev randmeliigutus koormav liigestele. Kui Eestis pestakse niisutuspudeleid regulaarselt, siis Maltal hooldekodu näitel ei pesta pritspudeleid kunagi. Neid kasutatakse ja täidetakse puhastusaine lahusega seni, kuni töövahendi purunedes tuleb uus kasutusele võtta.

Töövarjutusel hakkasid silma avarad puhke- ning pesuruumid personalile. Samuti selgus, et võrreldes Eestiga on hooldekodus hooldajaid ja puhastusteenindajaid ühe elaniku kohta oluliselt suurem arv kui Eestis. See tähendab, et tõenäoliselt esineb vähem tööstressi ning patsiendid saavad kogeda kvaliteetsemat teenust. Tõepoolest märkasid kõik õpirändel osalejad, et hooldekodu elanikud olid eriliselt rõõmsad ja rahulolevad.

Koolitusprogrammis keskendusime ISO 9001 juhtimisstandardi põhimõtete rakendamisele. Kõlama jäi mõte, et standardite järgne juhtimine tõstab tööefektiivsust, aitab edendada põhitegevust ning on juhtimist abistav töövahend. Standardijärgse juhtimise rakendamise eelduseks on erinevate andmete kogumine. Kui sul ei ole andmeid, on sul lihtsalt arvamus ja arvamused võivad olla väga erinevad.

Ükskõik milliste protseduuride kirjeldamine aitab muuta ettevõtte või asutuse tööd efektiivsemaks ja säilitada soovitud kvaliteeti erinevates tegevusvaldkondades. Nii on juhtimises võimalik takistuste ja tagasilöökide puhul keskenduda protseduuri parandamisele mitte inimeste süüdistamisele.

Kui töö käigus ilmneb mingi probleem, siis ISO-standardi põhimõtete järgselt korrigeeritakse tegevusi 5-sammu protsessi järgi:

Kirjelda probleem, mis juhtus
Lahenda probleem nii kiirelt kui võimalik
Leia juurpõhjus, kasutades 5 korda miks-küsimuse meetodit
Lahenduse välja töötamine, sh koolitus ja protseduurikirjelduse uuendamine
Järelkontroll järgnevatel kuudel veendumaks, kas protseduurikirjelduse täiendus tagab edaspidi sujuva töö

Õpirände suureks eeliseks on teiste riikide puhastusprotsesside nägemine ja kogemuste jagamine – see laiendab silmaringi ja võimaldab õppida teiste kogemusest. Samuti on õpirändel boonuseks õpirändegrupis sama eriala inimeste tundma õppimine ja uute kontaktide saamine – sellest sünnivad suurepärased koostöövõimalused ja innovaatilised ideed, kuidas koristusvaldkonda edendada.

Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta augustis

01.08.2024

SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta augustis.

Röntgen: 8:30-15:00 kuupäevadel 5, 12, 19, 26. Augustikuu teistel päevadel kabinet SULETUD!

Ultraheli: 8:30-15:00 kuupäevadel 6, 27. Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.

NB! Ultraheli päevadel radioloogiakabinetis röntgenülesvõtteid ei teostata. Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi Haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096

Infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:

Gerli Lepik
SA Viljandi Haigla
juhtiv radioloogiatehnik
tel 435 2097 / 53541881
e-post gerli dot lepik[at]vmh dot ee

Naistekliinikul on Viljandi haiglas sündinud beebidele kingitus

01.08.2024

Alates tänasest, 1. augusti saavad kõik Viljandi haiglas sündinud beebid naistekliinikult kingituseks haigla logoga hõlmikbodid.

„Iga lapse sünd on ime ning erakordne sündmus kogu perele. Selle tähistamiseks soovime Viljandi haiglas ilmavalgust näinud beebidele teha ka omalt poolt kingituse. Kingime igale väiksele ilmakodanikule mugava bodi, mis jääb meenutama seda imelist sünnihetke Viljandi haiglas,“ ütles vastutav ämmaemand Anne-Liis Pärna.

Hõlmikbodid on kahes toonis ning need on valmistanud Uduvill OÜ. Bodid on tehtud bambustrikotaažist, mis on oma pehmuse, niiskuse imavuse, antibakteriaalsuse, hüpoallegeensuse ning temperatuuri reguleeriva toime poolest beebidele hästi sobiv materjal.

Foto (SA Viljandi Haigla): Esimene Viljandi haiglas sündinud beebi, kes sai kingituseks hõlmikbodi. Aitäh modellile ja tema vanematele!

Ringmaja juurde valmis perepäevaks püsilillepeenar

19.07.2024

Sel laupäeval, 20. juulil toimub hoolekandekeskuse ringmajas perepäev. Selleks, et perepäeval ja ka edaspidi oleks meie klientidel ja patsientidel lilleilu, mida nautida, lõid meie usinad töötajad, kliendid ja abilised püsilillepeenra.

Peenra rajamist vedas eest Viljandi haigla laboriarst Ruth Männik, kelle sõnul sai idee alguse juba eelmisel aastal: „Minu sõbranna, Asu talu perenaine Aide Vendla otsustas proovida kasvatada endale seemnetest püsililli. Kuna seemnest kasvatamisel ei saa kunagi täiesti kindel olla, et sellest korralik taim tuleb, siis olid kogused suured. Taimi sai aga ohtralt ning niisama ta neid ära visata ei tahtnud. Mul tekkis aga mõte, et miks mitte luua silmailu Jämejala vaimse tervise külla, kus on palju patsiente ja kliente, kellele see kindlasti rõõmu valmistab. Eelmisel aastal plaan veel käiku ei läinud, kuid sel aastal tuli hoolekandekeskus minu mõttega toredasti kaasa. Lisaks Aidelt saadud floksidele ja päevaliiliatele tuli lilli ka minu enda ja Veronika Ariva aiast ning Ursula Mikkorilt,“ rääkis ta, kuidas ühest vestlusest aiandushuviliste vahel see vahva idee tekkis.

Peenra rajamisega alustati selle nädala alguses ning tänaseks on suur töö tehtud ja lilleilu ringmaja hoovi kaunistamas. Männiku sõnul pole ta nii kiiresti oma elus veel ühtegi peenart teinud. „Esmaspäeva hommikul laius seal muru ning kolmapäeva õhtuks sai istutusala juba multši alla. Eile saime ka klientidelt tagasisidet. „Mul on aknast ilus vaade,“ ütles üks ning teine lisas: „ilusad lilled“. Seda oligi minul vaja kuulda, see on kõige südantsoojendavam tänu! Eks see natuke hullumeelne projekt oli, aga miski soosis seda, sest kõik sujus imelisel hästi!“ ütles laboriarst.

Oma suure panuse püsilillepeenra valmimisse andsid nii Jämejala kogukonna liikmed kui ka abilised väljaspoolt. Täname kõiki abilisi – suure panuse eest tegevusjuhendajat Reelika Mägi, aiandusfirmat, kes aitas freesimisega, kõiki taimede annetajaid, pargihooldajat, kes aitas kive tuua, Tõnu Tomsonit, erihoolduse osakonna kliente ja tegevusjuhendajaid ning ringmaja töötajaid!

Meditsiiniteenust vanglates korraldab alates juulist Tervisekassa

01.07.2024

Justiitsministeeriumi pressiteade:

Alates 1. juulist 2024 liigub tervishoiuteenuse korraldamine Justiitsministeeriumilt üle Sotsiaalministeeriumi vastutusalasse. Tervishoiuteenuse üleviimise järel osutatakse kinnipeetavatele samu teenuseid nagu seni, kuid nende osutamist korraldab ja juhib ühtselt Tervisekassa.

„Meditsiiniteenus vanglates jääb endiselt alles ja toimub nagu varasemaltki. Muudatus toimub teenuse juhtimise korralduses, mitte sisulises töös ja arvestab seejuures vangistusseadusest tulenevate eranditega,“ räägib justiitsminister Madis Timpson. „Muudatuse peamiseks eesmärgiks on meditsiinisüsteemi juhtimise korrastamine, et tervishoiuteenuste korraldamine vanglatele kuuluks ministeeriumi vastutusalasse, kellel on selleks parim kompetents. Vanglad saavad edaspidi tegeleda oma põhitegevusega, milleks on inimeste karistuste täideviimine ja nende õiguskuulekamalt ühiskonda tagasi aitamine,“ lisab Timpson.

Tallinna vanglas osutab tervishoiuteenust edaspidi Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu vanglas Viljandi haigla ja Viru vanglas Ida-Viru Keskhaigla. Teenust osutatakse ka edaspidi senistes hästi varustatud ja kaasaegsetes meditsiiniosakonna ruumides ja suuresti samade arstide ja õdedega nagu täna, kes liiguvad vanglate koosseisust haiglate alla. Muudatusi ei toimu ka patsientide väljaviimises uuringutele või haiglaravile tervishoiuasutustesse. Juhul, kui vanglas ei saa patsiendile mõnda analüüsi teha või talle muud vajalikku abi osutada, viiakse ta tavahaiglasse ning tema saatmise sinna korraldab vangla.

„Vanglameditsiini üleviimine Sotsiaalministeeriumi haldusalasse on oluline samm terviklikuma tervishoiusüsteemi suunas,“ selgitas Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ja lisas, et muudatus ühtlustab kvaliteeti ja loob ülevaate tervishoiuteenuste vajadustest. „Tänan Tervisekassat ja haiglaid, kes on võtnud vastutuse pakkuda vanglates tervishoiuteenust. Neil on olnud väga oluline roll ülemineku õnnestumises,“ lisas Mändmaa.

Alina Poduškina

Vanglateenistuse kommunikatsioonispetsialist

5866 2378

Alina.Poduskina@just.ee

Rohkem infot: https://vmh.ee/tartu-meditsiinikeskus-3/

Perekooli juturingid lapseootel peredele augustis pausil

27.06.2024

Lapseootel peredele mõeldud perekooli juturingid augustis ei toimu. Tavapärased kohtumised algavad uuesti septembris.

Optometrist annab nõu: Kuidas suvel oma silmi päikese eest kaitsta?

19.06.2024

Käes on suvi ja ilusad ilmad, mis tähendab, et veedame palju aega õues päikest nautides. UV-kiirguse kahjulikkus nahale on laialt levinud, kuid vähem teatakse sellest, et sarnaselt naha põletusele võib ultraviolettkiirgus kahjustada ka silmade tervist ja nägemist. Viljandi haigla optometrist Ave Viires annab nõu, kuidas on silmi päikselisel ajal hoida ja millist kaitset silmad vajavad.

Viirese sõnul on silmadele kõige ohtlikumad UV-A ja UV-B kiirgused ning nende vastu pakuvad kaitset kõige paremini päikeseprillid. “Nimetatud kiirgused jõuavad silmade eri kihtidesse ning võivad põhjustada erinevaid silmahaiguseid ja tuua nägemisprobleemide esinemise varasemasse ikka. UV-kiirguse põhjustatud silmaprobleemide vältimiseks on ülioluline roll päikeseprillidel. Silmi teadlikult ja järjepidevalt kaitstes saab aga erinevaid nägemiskahjustusi ära hoida,” ütles optometrist.

Kõige olulisem on kaitsta silmi lastel

Viirese sõnul peaksid päikeseprille enim kandma lapsed, sest nende silmade pupillid on suured ja läbipaistavad. “Kuni 3. eluaastani on silmalääts täiesti läbipaistev, mistõttu UV-kiirgus jõuab ka silmapõhjani. Seetõttu tuleb laste silmi kindlasti korralike päikeseprillidega kaitsta. Samuti sobivad silmade kaitseks kõikvõimalikud peakatted, mis takistavad päikesel näo ja raami vahelt sisse piiluda,” selgitas ta lisades, et silmad vajavad ka vanemas eas kaitset ning päikeseprille peaksid kasutama ka inimesed, kellel on tundlikud silmad.

“Seejuures peaks suvel meeles pidama, et eriti oluline on päikeseprille kanda ka merel ning mere ääres olles. Seda seetõttu, et veepinnalt peegeldumise tõttu ohustab UV-kiirgus mere ääres ka vilus olles,” rääkis Viires.

Mida otsida päikeseprillide valimisel?

Ave Viirese sõnul tuleb silmi kaitsvaid päikeseprille hoolikalt valida ning seejuures arvestada mitmete oluliste asjadega: “Päikeseprillidel peaks kindlasti olema 100 protsenti UV kaitse. See on vajalik selleks, et päikseprillid filtreeriksid välja kõik kahjulikud UV-kiirgused, mis võivad silmi kahjustada. Samuti võiks valida suurema klaasiava ja kumerama stiiliga päikeseprillid. Suurem klaasiava katab ka õrna silmaümbrusnahka ning kumeram stiil kaitseb näo ja raami vahelt sisse tuleva UV-kiirguse eest. Seega tuleks valida päikeseprillid, mis istuvad silmale lähemal ja ümbritsevad näo külgi, varjates rohkem valgust,” lausus Viires.

Ta lisas, et hea on valida ka polariseeritud klaasidega päikeseprillid. “Polariseeritud prilliklaas vähendab pindadelt peegelduvat üleliigset valgust ja annab mugavust päikeseprillidest läbi vaatamisel. Päikeseprillide klaasitoon on aga kosmeetiline, mis tähendab, et valida võiks just sellise tooni ja tumedusastmega klaasid, millega on mugav vaadata ja mis enda maitsele paremini sobib. Oluline on lihtsalt, et need oleks märgistatud 100-protsendilise UV-kaitsega,” selgitas Viires.

Prillikandjatele on aga Viirese sõnul parim lahendus optilised päikeseprillid. “Optilised päikeseprillid tagavad, et silmad on kaitstud ja nägemine sama selge kui tavaprillidega. Optilisi päikeseprille on võimalik tellida prilliretsepti alusel nii polariseeritud, fotokroomsete ehk isetumenevate kui ka toonitud klaasidega, sealhulgas progresseeruvate, tuntud kui mitmevaateliste, klaasidena,” ütles optometrist.

Patsiendipäev: Kuidas saavad patsiendid kaasa aidata patsiendiohutusele?

06.06.2024

Viljandi haigla ühineb teist aastat järjest rahvusvahelise liikumisega What Matters To You, mille raames tähistatakse 6. juunil patsiendipäeva. Sellel aastal on Viljandi haigla soov patsiendipäeva raames tuua esile patsiendiohutuse teema ning rääkida sellest, kuidas iga patsient saab kaasa aidata turvalise haiglakeskkonna loomisele.

Rahvusvahelise patsiendipäeva eesmärk on tuua tervishoiuteenuse keskpunkti inimene ning julgustada nii patsiente kui tervishoiutöötajaid küsima üksteiselt: „Mis on sinu jaoks oluline?“. Eelmisel aastal oli turvalisus üks märksõna, mis vastustest küsimusele välja tuli ning seetõttu soovib Viljandi haigla selle aasta patsiendipäeval senisest enam patsiendiohutuse teemat teadvustada. Viimastel aastatel Viljandi haiglas astutud sammudest turvalise teenusekeskkonna loomise suunas ning võimalustest patsientidel ise haiglakeskkonna ohutumaks muutmisesse panustada, annavad ülevaate ravijuht dr Mart Kull ja kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderström.

Oluline on teadvustada, et vigu tekib

Patsiendiohutus on üks oluline osa iga haigla organisatsioonikultuurist ning selle arendamine alati prioriteet, samas suur väljakutse. Haigla kvaliteediteenistuse juhi Kätlin Venderströmi sõnul saab ohutuma haiglakeskkonna arendamisest rääkida alles siis, kui teadvustame endale, et erinevatel põhjustel võivad minna ja mõnikord lähevadki asjad viltu.

„Eksimusi tekib kõikides töövaldkondades, mitte ainult tervishoius. Kui me vigade tekkimise võimalust ja tekkinud vigu eitame, siis on keeruline edasi minna. Kui me seda teadvustame ja iseendale tunnistame, on eeldused ohutuskultuuri arendamiseks oluliselt paremad. Sageli on vigade tekkimise põhjuseks süsteemi nõrkused, kuid töötajatena tunneme, et oleme vigade tekkimises süüdi ja ei pruugi osata süsteemi puudujääke sellega seostada. Samas on võimalik süsteeme selliselt üles ehitada või parandada, et vigade tekkimise võimalus oleks minimaalne,“ lausus Venderström lisades, et süsteemi kindlamaks ja turvalisemaks muutmiseks tuleb üles leida selle nõrkused ning muuta süüdistamise kultuur õppimise kultuuriks ehk keskenduda ohutusjuhtumit märgates juhtumiga seotud põhjuste välja selgitamisele, mitte süüdlase otsimisele.

Ravijuhi dr Mart Kulli sõnul on Viljandi haigla jaoks viimasel kolmel aastal patsientide jaoks turvalisema haiglakeskkonna loomine olnud ravikvaliteedi arendamises esmatähtis tegevus ning süsteemi nõrkuste ülesleidmiseks on astutud mitmeid olulisi samme: „Selleks võtsime 2020. aastal kasutusele Tartu Ülikooli Kliinikumi väljatöötatud ohutusjuhtumite raporteerimise infosüsteemi (OI) ja hakkasime potentsiaalselt tõsiste tagajärgede või kõrge kordumisriskiga juhtumeid süstemaatiliselt käsitlema ühisaruteludel ehk juhtumiaruteludel. Samuti hakkasime nende arutelude tulemusi jagama ja tutvustama laiemalt haigla kolleegide vahel, et üheskoos paremini juhtumitest õppida,“ ütles ta.

Turvalisus Viljandi haiglas

Üle maailma käsitletakse patsiendiohutusjuhtumitena kõiki olukordi, kus tervishoiuteenuse osutamise käigus, kas kahjustati või oleks võinud saada kahjustatud patsiendi või töötaja tervis ja heaolu.

„Kui minult küsiksite, kas Viljandi haigla on täiesti ohutu koht patsiendi jaoks, vastaksin, et ei, kindlasti mitte. Ükski haigla maailmas ei saa olla täiesti ohutu koht, aga ma siiralt usun, et Viljandi haigla on täna ohutum koht ravil viibida kui neli või viis aastat tagasi, enne ohutusjuhtumite raporteerimise süsteemi rakendamist,“ rääkis ravijuht.

Dr Kull tõi mõned näited 2023. aastast tõestamaks, miks ta nii usub: „Alustasime 2020. aasta septembris ohutusjuhtumite raporteerimisega, nelja kuu jooksul raporteerisime umbes 30 juhtumit. 2023. aastal raporteerisime rohkem kui 400 juhtumit aastas, mis on enam kui 130 juhtumit nelja kuu kohta. See ei tähenda seda, et 2020. aastal oleks olnud vähem ohutusjuhtumeid ja nüüd on haiglas ohtlik. Vastupidi, see näitab seda, et oleme teinud suuri edusamme ning meil on teadmisi ja julgust sellistest juhtumitest rääkida ja neist õppida. Arv 400 hõlmab ka juhtumeid, mis oleksid võinud halvasti lõppeda, aga õnneks ei läinud nii. Väga tõsiseid ohutusjuhtumeid või kahjujuhtumeid on meil õnneks vähe,“ kirjeldas dr Kull.

Ta lisas, et Viljandi haigla on edusamme teinud ka ohutusjuhtumite aruteludega: „2023 aastal osalesin ravijuhina rohkem kui 20 sellise juhtumi arutelul. Vaatasime ka üle, kui palju iga selline arutelu korrigeerimist vajavaid kitsaskohti tuvastab ning eelmisel aastal oli see number keskmiselt 3,6 korrigeerivat või parendavat tegevust juhtumi kohta. Tuleb nentida, et kahjuks ei ole 100% kõik kitsaskohad tänaseks parandatud või vajalikud muudatused ellu viidud. Seda seetõttu, et mõned parendustegevused vajavad rohkem aega ja planeerimist ning teatud kitsaskohad vajavad muudatusi hoopis mõne teise haigla töökorralduses või isegi riigi tasemel. Siiski laias laastus on 60-70% muudatustest suhteliselt kiiresti ellu viidavad ja selline on ka meie senine kogemus,“ kirjeldas ravijuht.

Ka patsiendid saavad patsiendiohutusse panustada

Patsiendil on patsiendiohutuse arendamises ning nad saavad ise oma ohutusele palju kaasa aidata, kinnitab haigla kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderström: „Meie jaoks on patsientide tagasiside äärmiselt oluline: nii kriitiline kui ka positiivne tagasiside. Tagasisidet saab jätta paberil haiglasse osakondade sissepääsude juures olevatesse füüsilistesse postkastidesse kui ka saata meile kirjalikult või elektronposti teel aadressil vmh at vmh dot ee. Suhtume patsientide tähelepanekutesse ja kaebustesse tõsiselt ning oleme tänulikud igale kitsaskohale tähelepanu juhtimise eest, sh nii juba aset leidnud ohutusjuhtumist kui ka võimalikust e. tekkida võivast ohutusjuhtumist. Oleme avatud omalt poolt patsiendile täpsustavat informatsiooni jagama, küsimusi läbi arutama ja lahendusi leidma,“ ütles Venderström.

Dr Kull lisas, et sageli pelgavad patsiendid tagasisidet anda: „Ollakse arvamusel, et kui haiglas viibimise ajal oma tähelepanekuid esitada, siis võib suhtumine nendesse muutuda ja võib olla isegi pakutava raviteenuse kvaliteet langeda. Ma ravijuhina südamest loodan, et see nii ei ole, aga kui hirm siiski on, võib oma tähelepanekud esitada, kas pärast ravi episoodi lõppu või digitaalselt juba ülalmainitud kanalites,“ ütles dr Kull.

Lisaks on patsientidel võimalik oma tagasiside jätta ning informatsiooni saata läbi Viljandi haigla patsientide nõukoja. Patsientide nõukoja eesmärk loomisel oli edendada Viljandi haiglas inimesekeskset teenuseosutamist, kanda kogukonnas usaldusisiku rolli, vahendada patsientide küsimusi, probleeme ja ettepanekuid haigla juhatusele ning muuta paremaks patsientide ja nende perekondade informeeritust ning neid eesmärke ka nõukoda on ustavalt täitnud. Patsientide nõukoja kontaktid on leitavad haigla kodulehe avakuvalt (www.vmh.ee) .

Venderström lisas, et pärast haigalakülastust tagasiside andmisele on veel mitmeid võimalusi, kuidas patsiendid ise saavad kaasa aidata ohutuse tagamisele: „Patsiendid saavad kaasa aidata olles oma tervise teekonnal aktiivsed. See tähendab eelkõige teadlikkust ja suhtlemist. Oluline on, et patsiendid mõistaksid oma terviseseisundit, ravi võimalusi ja riske ning julgeksid küsida oma tervist puudutavate otsuste ja toimingute kohta oma raviarstilt, jagaksid vajalikku teavet oma tervisemurede kohta ning peaksid julgelt nõu nii arsti kui lähedastega,“ selgitas ta, „Samuti on oluline järgida haigla poolt kehtestatud piiranguid ja reegleid nakkuste perioodil ning pidada kinni raviplaanist.“

Patsiendiohutuskultuuri on võimalik ka hinnata

Seda, milline on meditsiiniasutuse patsiendiohutuskultuur on võimalik hinnata ja mõõta. Selleks on Viljandi haigla viimaste aastate jooksul läbi viinud mitu küsitlust, kaasates nii töötajaid kui patsiente, et planeerida edasisi samme patsiendiohutuse arendamiseks, olukordadest õppimiseks ja teadlikkuse tõstmiseks.

Patsientidele suunatud küsimustiku eesmärk on saada patsientide tagasiside ja hinnang patsiendiohutuskultuuri hetkeseisule. „Selle aasta maikuu lõpus toimus meil teist korda patsiendiohutuse küsitlus statsionaarsel ravil viibivatele patsientide. Küsitluses said patsiendid anda tagasisidet selle kohta, kas haiglaravi ajal anti neile teada, kuhu ja kelle poole pöörduda, kui neil tekkis oma hoolduse või ravi osas küsimusi või muresid ning milline oli infovahetus. Samuti seda, kuidas haigla töötajad suhtusid, kui patsient avaldas millegi kohta arvamust, kas patsient oli haiglas viibimise ajal kindel oma ravi ja hoolduse ohutuses või ka seda, kas patsient koges haiglas viibimise ajal mõnda patsiendiohutusjuhtumit. Samuti küsisime, kas patsiendile oli enne haiglast lahkumist selge, kuidas tema hooldus või ravi pärast haiglas viibimist jätkub, sest see on oluline osa terviklikust raviprotsessist,“ selgitas kvaliteediteenistuse juht.

Ta lisas, et ühelt poolt annab küsitlus olulist tagasisidet aga lisaks on küsitlusel veel üks oluline väärtus: „Need küsimused aitavad patsiendil teadvustada ja mõtestada patsiendiohutust ning seda, kui oluline roll on patsiendil endal patsiendiohutusele kaasa aitamisel. Patsiendiohutuse tagamisel on nii patsiendi ja ravimeeskonna kui ka ravimeeskondade omavaheline hea infovahetus ja koostöö võtmetähtsusega.“

Analoogsed küsitlused toimuvad Venderströmi sõnul ka töötajatele, et saada teada, kuidas hindavad patsiendiohutuskultuuri hetkeseisu töötajad. „Töötajate küsimustik koosneb 27 väitest, mis puudutavad koostööd, töökoormust, juhtimist, arendamist, ohutusjuhtumeid ja süüdistamisvaba kultuuri. Ka selliseid küsitlusi on meil juba mõned olnud ning plaanime neid ka edaspidi regulaarselt teha,“ ütles ta.

Ravijuht dr Mart Kull ütles lõpetuseks, et töö patsiendiohutusega ei lõpe kunagi: „Nagu ma eelpool mainisin, siis ohutuid haiglaid ei eksisteeri. Kinnitan, et Viljandi haigla jätkab võetud kurssi olla avatud ja hea patsiendiohutuskultuuriga haigla, kus nii patsiendid kui kolleegid saavad tunda ennast ohutult!“

Viljandi haigla suure maja parklas muutub liikluskorraldus

04.06.2024

Alates esmaspäevast, 10. juunist muutub Pärna tee 3 asuva Viljandi haigla suure maja parklas liikluskorraldus, sealhulgas ka parkimiskorraldus.

Tänaseks on Viljandi haigla suure maja ümber seni märgistamata olnud parkimiskohad joonitud ning alates 10. juunist muutub Pärna tee sissesõidutee lõik, Jämejala tänava poolt haigla suure maja peaukseni tulles ühesuunaliseks (vt liiklusskeemi).

Viljandi haigla logistikaosakonna juhataja Taavi Lemmingu sõnul on muudatuste eesmärk teha klientidele liikluskorraldus ja parkimine sujuvamaks. „Otsustasime parkimiskohad joonida ja märgistada, et oleks selgem, kus ja mil viisil saab parkida. Samuti otsustasime teha eelpool nimetatud sissesõidutee ühesuunaliseks, sest parkimine selle tee ääres jätab liiga kitsa tee kahesuunaliseks liikluseks. Seal muudame ka parkimisstiili: senise teega risti parkimise asemel on nüüd põiki parkimiskohad. Ülejäänud parklas on samuti parkimiskohad joontega märgitud, kuid parkimisstiil jääb seal senisega samaks,“ kirjeldas ta.

Foto: liiklusskeem uue liikluskorraldusega, mis hakkab kehtima 10.06.24.

1. juunist on Viljandi haiglas patsientide külastamine taas lubatud

31.05.2024

Seoses ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise langusega pole alates laupäevast, 1. juunist vajalik Viljandi haigla suures majas viibivaid patsiente külastades külastust eelnevalt raviarstiga kokku leppida. Vaid sünnitus- ja günekoloogia osakonnas tuleb külastus eelnevalt valvearstiga kokku leppida.

Patsiente saab külastada külastusaegadel. Haigla suure maja külastusaeg on esmaspäevast reedeni kell 15-18 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16.

Psühhiaatriakliiniku külastusaeg on reeglina esmaspäevast reedeni kell 16-19, laupäeval ja pühapäeval kell 10-16. Vajalik on etteregistreerimine:

Akuutpsühhiaatria osakond (Pargi tee 14, I korrus), õeposti tel 435 4260
Üldpsühhiaatria osakond (Pargi tee 16, I korrus, B-korpus), õeposti tel 435 2163
Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond (Pargi tee 8, I korrus), õeposti tel 435 2183
Tuberkuloosiravi osakond (Pargi tee 14, II korrus), õeposti tel 435 4257
Sundravi osakond (Pargi tee 22), I korruse õeposti tel 435 4244, II korruse õeposti tel 435 4241, Pargi tee 16, I korrus, A-korpus, õeposti tel 435 4267

Hoolekandekeskuse hooldusosakonna külastusaeg on iga päev kell 13-15, vajalik on etteregistreerimine. Registreeruda saab helistades esmaspäevast reedeni kell 8-15 telefonil 5336 4847 või kirjutades e-posti aadressile kirstin dot riives at vmh dot ee.

Hoolekandekeskuse erihooldusosakonnas toimuvad külastused tavapäraselt eelneval kokkuleppel:

Erihooldusosakond A-maja, tel 5358 0709
Erihooldusosakond B-maja, tel 5919 1582
Erihooldusosakond C-maja, tel 5330 5778
Erihooldusosakond 8B, tel 435 2162

Erihooldusosakonnas 8B on selleks eralidi külalistetuba, Jämejala vaimse tervise külas (A-maja, B-maja ja C-maja) toimuvad külastused reeglina õues.

Külastama palume tulla vaid tervena. Ka kergete haigussümptomite (kurguvalu, kerge nohu) korral palume külastusele mitte tulla, sest osakonnas on palju haigustele vastuvõtlikke patsiente, kellel ka kerge viirushaigus võib kulgeda väga raskelt.

Samuti pole enam kohustuslik kirurgilise maski kandmine

Kõikidel Viljandi haiglas viibivate patsientide külastajatel on kirurgilise maski kandmine alates 1. juunist vabatahtlik, käte desinfitseerimine on aga endiselt kohustuslik.

Samuti on maski kandmine vabatahtlik patsientidel, kes tulevad ambulatoorsetele vastuvõttudele või liiguvad statsionaarsete osakondade koridorides.

Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta juunis ja juulis

28.05.2024

SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta juunis ja juulis.

Röntgen: 8:30-15:00 kuupäevadel 3, 5, 6, 10, 12, 26, 27. Kuupäevadel 7, 13, 14, 17, 19, 20, 21, 28 kabinet SULETUD!

Juulis on Turu 10 radioloogiakabinet SULETUD! Radioloogilisi uuringui teostame SA Viljandi Haigla suures majas Pärna tee 3, Jämeja

Ultraheli: 8:30-15:00 kuupäevadel 7, 14, 21, 28. Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.

NB! Ultraheli päevadel radioloogiakabinetis röntgenülesvõtteid ei teostata. Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi Haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096

Infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:

Gerli Lepik
SA Viljandi Haigla
juhtiv radioloogiatehnik
tel 435 2097 / 53541881
e-post gerli dot lepik[at]vmh dot ee

Viljandi haigla viib läbi statsionaarse ravi patsientide hulgas patsiendiohutuse küsitluse

27.05.2024

Alates tänasest, 27. maist on kõikidel patsientidel, kellel lõpeb sel nädalal Viljandi haiglas statsionaarne ravi võimalik anda tagasisidet ohutuse kohta Viljandi haiglas. Statsionaarse ravi patsientide patsiendiohutuse küsitlus kestab 27. maist kuni 2. juunini.

Viljandi haigla palub küsitluses osaleda kõigil patsientidel, kes on Viljandi haiglas statsionaarsel ravil ning kelle ravi lõpeb küsitluse perioodil.

Viljandi haigla eesmärk on tagada patsientide ohutus ning pakkuda patsientidele parimat võimalikku arsti- ja õendusabi ning hooldust. Seetõttu on Viljandi haiglale väga oluline patsientide tagasiside haiglaravi kogemuse kohta, et paremini mõista nende vajadusi ja soove ning pakkuda ohutut ravi ja hooldust. Küsitluses osalemine on patsientidele anonüümne ja vabatahtlik.

Tagasiside andmiseks tuleb patsientidel täita küsimustik. Küsimustikku saab täita paberil Viljandi haiglas kohapeal haiglaravi viimasel päeval. Küsitluse tulemused avaldatakse haigla kodulehel pärast uuringu läbiviimist ja analüüsimist.

Küsitlusega seotud küsimuste korral palume pöörduda kvaliteediteenistuse juhi Kätlin Venderströmi (435 2027, katlin dot venderstrom at vmh dot ee) poole.

Rahvusvaheline õdede päev: Õe elukutse pakub Viljandi haiglas mitmekülgseid väljundeid

10.05.2024

Pühapäeval, 12. mail tähistatakse rahvusvahelist õdede päeva, mille eesmärk on märgata ja hinnata õdede igapäevast tööd ja panust. Viljandi haiglas tegutseb kliinikute õenduskeskus, mis pakub õe elukutsega inimestele mitmekülgseid võimalusi end erinevatel ametikohtadel proovile panna.

Viljandi haigla kliinikute õenduskeskus (KÕK) loodi 2022. aastal ning see koondab enda alla somaatilise ravi kliinikutes tegutsevad õendus- ja hooldustöötajad. KÕKi ülesandeks on pakkuda erinevate profiilidega patsientidele kvaliteetset õendus- ja hooldusabi toetades seeläbi ravialaseid tegevusi.

Kliinikute õenduskeskuses töötab 102 õe õppekava läbinud töötajat, nendest 91 osutab igapäevaselt osakondades õendusabi, kuus töötab vastutava õena, kaks õendusjuhina, kaks õenduskvaliteedi spetsialistina ning üks keskuse juhina.

OSAKONNA ÕED

Osakonna õde ehk igapäevaselt patsientidega tegev õde on tervishoialaspetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on patsiendi üldseisundi jälgimine, ravimite manustamine, analüüside tegemine ja patsiendi heaolu tagamine. Kliinikute õenduskeskuse õed tegelevad patsientidega nii statsionaarse ravi kui ka erakorralise meditsiini, operatsiooni ja intensiivravi osakonnas.

Statsionaarse ravi osakonna õed Erik Sala ja Silver Muld leidsid tee selle elukutseni soovist inimesi aidata ning nende elusid paremaks muuta. „Enne, kui otsustasin õeks õppida, töötasin hotellis administraatorina, kus mõistsin, et inimestega suhtlemine, abistamine ja toeks olemine probleemide lahendamisel on midagi, mis sobib minu isiksusega. Samas sain aru, et midagi on puudu, sest tahaksin intiimsemal tasemel inimestele toeks olla ja probleeme lahendad. Ühesõnaga oli see missioonitunne, mis ajendas õeks õppima,“ selgitas Muld. Ta lisas, et teda paelub selle ameti juures tunne, kuidas tema teadmistest, otsustest ja oskustes oleneb suur osa patsiendi heaolust ning töövõidud, kus ta näeb, et varasemalt komatoosne patsient on ajaga jalad alla saanud, räägib selget juttu ja on taastatud suur osa elukvaliteedist.

Erik Sala ütles, et tema jaoks on õe elukutse põnev. „Mind paelub see, et saan panustada millessegi, mis on kallim kui kuld – tervis. On ka raskusi, näiteks vahel patsiendiga ühist keelt leida või analüüse võtta, kuid neist hoolimata on amet ikka huvitav ja pidevalt muutuv,“ selgitas ta.

Erakorralise meditsiini, operatsiooni ja intensiivravi osakonnas töötavad õed Rauno Aun, Anna-Liisa Peerna ja Carolin Aduson nentisid samuti, et töö õena pakub palju valikuvõimalusi ning iga päev uudseid situatsoone ja väljakutseid.

„Mulle meeldivad erakorralised kiiret lahendamist vajavad olukorrad. Selle ameti mitmekülgsus ja väljakutseterohke töö oligi põhjuseks, miks otsustasin õeks üldse õppida. Samuti soov end tervishoiuvaldkonnas teostada,“ ütles erakorralise meditsiini osakonna õde Rauno Aun. Kui tavapäraselt peetakse õe ametit rohkem naiste ametiks, siis tema sõnul on tegelikult vastupidi: „See on päriselt ka meeste amet! Soovitan kõigil, kellel on suur süda ja soov inimesi aidata õeks õppida,“ sõnas Aun.

Operatsiooniblokis töötav anesteesiaõde Anna-Liisa Peerna soovitab aga kõigil, kellel on huvi õenduse vastu selle kohta täpsemalt uurida ja käia töövarjuks. „Ei maksa vaadata ja uskuda telesarju, sest reaalsus on midagi muud. Minu töö anesteesiaõena eeldab veidi teistsuguseid teadmisi ja oskusi, kui tavaosakonnas töötamine. Igapäevaselt teen rutiinset tööd lõikustoas, aga tegelen ka erakorraliselt raskete haigetega ning kuulun elustamisbrigaadi. Tavapärasest teistsugusem töö innustab mind ennast täiendama ja uute suundadega kursis olema. Ta lisas, et oma töö juures meeldib talle see, et töö tulemust on kohe näha: „Minu töös ei ole suhtumist „ootame ja vaatame“, vaid silmnähatavd tulemused: operatsioonitoas on haige protseduuriks vajalikus narkoosis, erakorraliste haigete seisund stabiliseerub või paraneb, protseduur, kuhu mind on appi kutsutud saab tehtud,“ ütles Peerna.

Õde Carolin Aduson töötab samuti anesteesiaõena, aga lisaks sellele õena ka intensiivravi osakonnas. „Intensiivravi osakonnas töötades tuleb tegeleda patsientidega, kes on kriitilises seisundis või vajavad oma seisundist tulenevalt pidevat jälgimist ning ravi,“ selgitas ta oma tööd. Aduson jõudis õe elukutseni küll juhuse tahtel, kuid täna paelub teda selle töö juures situatsioonide mitmekesisus ja arenguvõimalus. „Palju on uusi olukordi, milles varem olnud ei ole, need on rasked ja pakuvad palju väljekutseid, kuid see annab võimaluse oma teadmisi rakendada ja nendest hetkedest midagi uut õppida,“ rääkis ta.

VASTUTAVAD ÕED

Kõikides eelpool nimetatud osakondades töötavad ka vastutavad õed, kellel on korralduslikuma loomuga roll patsientide heaolu tagamisel. Kui osakonna õde juhendab ja tegeleb patsiendiga, siis vastutav õde toetab ja juhendab eelkõige teisi õdesid. Nad vastutavad selle eest, et töö osakonnas igapäevaselt sujuks, tellivad osakonda vajalikke ravimeid ja tarvikuid. Lisaks osalevad nad ka keskuse juhtimis- ja arendustegevustes.

Satsionaarse ravi osakonnas töötavad vastutavad õed Mariana Kurikoff ja Anu Mänd, kellele mõlemale pakkus tervishoid huvi juba lapseeas. „Kui ma olin väike, siis meie perekonnas oli inimesi, kes juba töötasid tervishoius ning mind paelus siis see, et kõik päevad võivad olla väga erinevad. Samuti meeldib mulle väga inimestega suhelda. Tänase töö puhul meeldib mulle, et mul on võimalus rääkida kaasa asjades, et muuta midagi paremaks. Ma soovin olla teiste õdede hääl,“ sõnas Mariana Kurikoff.

Ka Anu Mänd ütles, et teda paelub vastutava õe ametikoha juures võimalus kaasa rääkida, läbi arutada erinevaid võimalusi ja otsida probleemidele lahendusi. „Olen aga aastakümneid käinud ka valvetes ja teinud osakonna õe tööd. Kõik sai alguse sellest, et vanaisast oli meile koju jäänud palju arstiraamatuid, mida mulle lapsena väga lugeda meeldis. Nii oligi mulle põhikooli lõpuks selge, et minust saab õde. Õe kutsehariduse sain 17-aastaselt ning sellest ajast alates olengi Viljandi haiglas töötanud. Minu jaoks aga muutus öötöö kurnavaks. Kuna kogemust mul oli, siis julgesin proovida vastutava õe ametit ja tunnen, et see sobib mulle hästi,“ kirjeldas ta.

Intensiivravi osakonnas töötavad vastutavad õed Epp Lehemets ja Maria Uuemäe, kes mõlemad otsustasid õeks õppida selle valdkonna mitmekülgsete võimaluste pärast. „Õeks ajendas mind õppima soov tegeleda inimestega ja ala mitmekülgsus – saab olla väga kitsalt spetsialiseerunud, näiteks operatsiooniõde või vaimse tervise õde või tegeleda laiema profiiliga patsientidega, näiteks pereõena või osakonna õena. Õe töö juures meeldibki mulle väga see, et valdkond on nii lai ja alati on võimalus ennast edasi arendada,“ lausus ta.

Mõlema sõnul on õe töö küll põnev ja mitmekülgne, aga ka raske: „Vastutava õena tunnen ja näen tihti, et inimesed ei kurdagi tööga seotud raskuste üle vaid kõik taandub suhtlemisele. Üksteise märkamine on oluline. Olen ka alati olnud arvamusel, et huumor aitab paljudes rasketes olukordades hakkama saada,“ ütles Lehemets. Uuemäe lisas, et õendus ei ole amet vaid elukutse: „Õde töötab inimestega, kes üldjuhul on oma elus väga keerulises kohas: löögi alla on sattunud inimese üks kalleim vara – tervis. See on inimese jaoks alati ootamatu, rahutuks tegev ja hirmutav. Õe ülesanne on olla tugi, kes seisab ta kõrval, kui seda etappi läbitakse. Juhendada, toetada, vahel lihtsalt kuulata ja olla olemas,“ rääkis ta.

Erakorralise meditsiini osakonnas täidavad vastutava õe rolli Anu Sisask ja Talvi Maasepp. „Õeks läksin õppima sellepärast, et tegemist on erialaga, mis on vajalik olenemata riigikorrast või olukorrast riigis. Tervishoiuteenuseid vajavad inimesed ka kõikide kriiside ja sõdade ajal. Samuti on õena võimalik töötada väga erinevates valdkondades ja tingimustes,“ selgitas Maasepp, miks otsustas õeks õppida. Õde Sisask teadis aga juba gümnaasiumis, et õendus on suund, mille tahab elus võtta: „Olin sel ajal liitunud Eesti Punase Risti Viljandi seltsiga, kus õpetati põhjalikult esmaabi. See kõik pakkus suurt huvitav ja sealt tekkis ka mõte õppida õeks,“ rääkis ta. Mõlemad vastutavad õed soovitavad õe elukutse valida, kuna olles ise huvitatud ja julge on tagatud palju võimalusi ja elukestev areng.

ÕENDUSKVALITEEDI SPETSIALISTID

KÕKi õenduskvaliteedi spetsialistid Gertu-Liis Henga ja Jaana Vark tegelevad täna rohkem administratiivse ja teoreetilise tööga. Nende ülesanne on tuua õenduspraktikasse rohkem teaduspõhist lähenemist, mille kaudu parendada ja edendada õenduskvaliteeti.

„See ametikoht on midagi hoopis teistsugust kui valvetöö või vastutavaks õeks olemine. See aitab näha tervishoiu laiemat pilti ning esitab keerulisi väljakutseid töökeskkonna ja -kvaliteedi parandamise osas. Põnev on end kurssi viia mujal maailmas toimuvaga ning võimalusel ka meie haigla töötegemist parendada,“ ütles Henga. Tema sõnul on õeks olemine üks mitmekülgsete võimalustega amet: „Võimalusi on seinast seina, alustades valvetööst ja lõpetades teadustöö või ilusüstide tegemisega. Igaüks, keda eriala vähegi huvitab, leiab endale igal juhul meelepärase töö.“

Jaana Vark rääkis, et on oma senise tööelu jooksul proovinud palju erinevaid ametikohti õena, mis on näidanud õe olulist rolli tervishoius: „Olen läbi aegade ja erinevate rollide olnud positiivselt üllatunud, kui palju on õdedel võimalik ära teha selleks, et inimene ei satukski haiglasse või et ta saaks turvaliselt ja asjakohast ravi koduseinte vahel.“ Ta lisas, et teda paelubki tema tänase töö juures võimalus muuta asju paremaks süsteemi tasandil.

ÕENDUSJUHID

Somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse õendusjuhid korraldavad koos vastutavate õdedega osakondade igapäevast tööd. Sinna hulka kuuluvad osakonna õdedele näiteks erinevate vahendite, juhendite ja kordade tagamine. Samuti tegelevad nad õendusteenuse arendamise ja parendamisega koostöös keskuse juhi ning erinevate kliinikutega.

Statsionaarse ravi õendusjuht Janne Klusova ülesanne on lisaks eelpool nimetatule ka ühise voodifondi raames patsientide logistika korraldamine. „Tänane töö meeldib mulle, sest rutiini ei teki, iga päev üllatab ja see ongi ühteaegu vahel veidi väsitav aga sealjuures ka väga kaasahaarav. Lapsena aga ma kartsin arste ning poleks iial arvanud, et ise tervishoiuvaldkonnas töötan. Minu ema soov oli, et ma pärast gümnaasiumi lõpetamist õeks õpiksin, kuid mina otsustasin enne veidi saksa keele ja radioloogiaga eksperimenteerida. 2 aastat hiljem siiski suundusin õendust õppima ja praegu tunnen, et olen õiges kohas,“ selgitas Klusova.

Erakorralise meditsiini, operatsiooni ja intensiivravi osakonna õendusjuht Inge Alp aga isegi ei mäleta, et oleks midagi peale tervishoiu õppida tahtnud. „Kui ma lõpetasin gümnaasiumi, siis tegelikult tahtsin õppida ämmaemandaks, kuid sel aastal ei olnud ämmaemandate vastuvõttu. Seega läksin õeks õppima. Aasta pärast ei tahtnudki enam ämmaemandaks õppida, sest õe amet tundus palju võimalusterohkem ja ma ei ole siiani seda kahetsenud,“ rääkis ta. Inge Alpi tööülesannete juurde kuulub lisaks tavapärastele õendusjuhi ülesannetele ka operatsioonitoa, intensiivravi osakonna ja sterilisatsiooni töö planeerimine ja korraldamine.

KESKUSE JUHT

Kliinikute õenduskeskust juhib Helina Randma, kes on samuti alustanud oma karjääri osakonna õena. Teda paelus õe töö juures just enim töö inimestega. „Minu tänase töö sisu on endiselt töö inimestega, kuid minu fookus on suunatud pigem tööprotsesside parendamisele, arendustegevustele ja väljakutsete lahendamisele, mille kaudu toetada töötajaid ja parandada osutatava teenuse kvaliteeti,“ rääkis ta. Randma leiab, et tema tööülesannetes leidub aga ka palju sarnasusi osakonna õe tööga: „Endiselt on oluline näha oma töö kontekstis tervikpilti, omada empaatiavõimet, motiveerimis- ja kaasamisoskust. Leian, et varasem õena töötamine on andnud mulle palju vajalikke omadusi ka inimeste juhtimiseks,“ ütles ta. Keskuse juhi jaoks on samuti oluline, et töös oleks väljakutseid ja toimuks pidev areng. „Mugavustsoon tekib mul harva, sest alati saab kuskil ju midagi paremini teha, see aga nõuab pidevat enesetäiendamist“ selgitas Randma ning rõhutas, et tema jaoks on just õe elukutse valimine avanud mitmekülgseid võimalusi tööks ja enesearenguks nii siin, kui ka väljaspool Eestit.

Viljandi haiglas töötab lisaks eelpool räägitud kliinikute õenduskeskusele õdesid ka paljudes teistes kliinikutes ja keskuste: psühhiaatriakliinikus, ambulatoorse ravi kliinikus, taastusravi kliinikus, diagnostika kliinikus, hoolekandekeskuses ning sõltuvushaigete ravi ja rehabilitatsioonikeskuses. Nende kõigi igapäevane töö patsientide, lähedaste ja personaliga on asendamatu. Soovime kõikidele õdedele ilusat rahvusvahelist õdede päeva!

Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta maikuus

30.04.2024

SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta maikuus.

Röntgen: 8:30-15:00 kuupäevadel: 2, 6, 8, 9, 10, 13, 15, 16, 17, 20, 22, 23, 24, 27, 29, 30, 31. 3.05 kabinet SULETUD!

Ultraheli: 8:30-15:00 kuupäevadel: 7, 14, 21, 28. Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.

NB! Ultraheli päevadel radioloogiakabinetis röntgenülesvõtteid ei teostata. Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi Haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096

Infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:

Gerli Lepik
SA Viljandi Haigla
juhtiv radioloogiatehnik
tel 435 2097 / 53541881
e-post gerli dot lepik[at]vmh dot ee

29. aprillist muutub verevõtukabineti vastuvõtuaeg

26.04.2024

Alates esmaspäevast, 29. aprillist pikeneb Viljandi haigla suure maja esimesel korrusel asuva labori verevõtukabineti vastuvõtuaeg. Kui varasemalt sai proovimaterjale anda tööpäeviti kell 8-15.30, siis nüüd saab seda teha esmaspäevast reedeni kell 7.30 - 16.00.

Viljandi haigla pakub krüoteraapia teenust ehk soolatüügaste, nahanäsade ja konnasilmade ravi

26.04.2024

Viljandi haigla pakub krüoteraapia teenust ehk soolatüügaste, nahanäsade ja konnasilmade ravi

Viljandi haiglas on avatud uus teenus – krüoteraapia, mis pakub kõigile soovijatele võimalust ravida soolatüükaid, konnasilmi ja eemaldada nahanäsasid. Tasulisele krüoteraapia protseduurile saab pöörduda eelneva arsti konsultatsioonita.

Krüoteraapia ehk külmaravi on ravimeetod, mille korral külmutatakse soolatüükad, konnasilmad või muud healoomulised nahamoodustised vedela lämmastikuga. Sprei-meetodil peale kantud vedel lämmastik tekitab nahal külmatunnet, mis võib meenutada torkimist või kipitust. Protseduuri järel võib patsient tunda valulikkust ja kipitustunnet, mis võib kesta 2-3 päeva, ning protseduurist võib tekkida vill, mis taandub 1-2 nädala jooksul. Enamikel juhtudel tuleb protseduuri teha mitu korda regulaarsete intervallide tagant.

Krüoteraapia protseduur on lühiajaline, kestab keskmiselt 5-45 sekundit ning reeglina tuimestamist ei vaja. Väikestel lastel võib siiski protseduuri eelselt kasutada tuimestavat kreemi ja täiskasvanud võivad manustada suukaudselt paratsetamooli tund aega enne protseduuri.

Protseduuri täpsem aeg, ravimetoodika ja protseduuri kordamise vajadus on varieeruv. Laste puhul on väga oluline eelnev ettevalmistus protseduuriks lapsevanema poolt.

Soolatüüka ravi / konnasilma ravi krüoteraapia meetodil ei tehta:

isikutele, kes seda väga kardavad, karjuvad ja rabelevad, ning kelle uudismoodustisele on seepärast vedela lämmastiku juhtimine häiritud;
Raynoud sündroomiga (sõrmede ja varvaste külmetamine ja värvuse muutused) patsiendile;
alla 5-aastastele lastele (noorematele kui 5-aastastele lastele võib protseduuri teha vaid vanemate nõusolekul);
patsientidele, kellel on külmaallergia.

Krüoteraapial võivad olla erinevad tulemused:

puudub reaktsioon ja villi ei moodustu;
moodustub küll vill, kuid pole see pole piisav soolatüüka või konnasilma eemaldamiseks;
moodustub piisava suurusega vill (isegi verevill), kaasneb piirkonna turse ja valulikkus, ning paranemine võtab aega vähemalt 30 päeva (sageli vajalik konnasilmade ja tüügaste eemaldamiseks).

Tavaliselt on krüoteraapia hästi talutav ja tüsistused on harvad. Siiski võib vahel töödeldud piirkonnas ette tulla armistumist, pigmentatsioonihäireid või tuimust. Samuti ei pruugi krüoteraapia anda alati täielikku paranemist. Väike osa eemaldatud nahamoodustistest võivad ka taastekkida. Sellisel juhul tuleb nahamoodustise raviks valida mõni muu ravimeetod.

Krüoteraapia ühekordne protseduur maksab Viljandi haiglas 35 eurot ning see sisaldab 1-7 moodustise ravi. Teenust pakuvad nahakabineti õed.

Teenusele saab registreerida Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343 001.

Kingitus emadepäevaks: peretuba maikuus tasuta!

25.04.2024

Viljandi haigla naistekliinik tähistab maikuus emadepäeva kingitusega sünnitajatele – kogu kuu on peretubade kasutamine tasuta.

„Maikuu on emade kuu, meie traditsiooniks saanud kingitus väljendab seda, et hoolime emadest ning soovime tähelepanu pöörata kogu perele, et pere saaks saaks tähtsat sündmust ühiselt nautida juba sünnitusmajas,“ tutvustas algatust naistekliiniku juht dr Diana Vanaveski.

Peretoas saab pere tunda ennast privaatsemalt ja nautida veidi enam mugavusi uue pereliikmega kohanemisel. Seetõttu on peretoa kasutamine tavaliselt eraldi tasu eest. Sünnitusosakonnas on peretube kokku 4.

Palume arvestada võimalusega, et kõik peretoad võivad olla hõivatud. Seda seetõttu, et sünnitusosakonnas on töö erakorraline - beebi ilmaletuleku aega küll prognoositakse, kuid kas see prognoos ka paika peab, sõltub ilmakodaniku tahtest. Seetõttu võib juhtuda, et ühel päeval on sünnitusi rohkem kui neli ning peretoad on kõik korraga hõivatud.

Viljandi haigla nõukogu liikmeks nimetati Johan-Kristjan Konovalov

23.04.2024

Vastavalt terviseministri Riina Sikkuti otsusele kuulub alates selle aasta 22. aprillist neljaks aastaks SA Viljandi Haigla nõukogusse Viljandi linnapea Johan-Kristjan Konovalov.

SA Viljandi Haigla nõukogusse kuuluvad lisaks Johan-Kristjan Konovalovile Maarjo Mändmaa (Sotsiaalministeeriumi kantsler), Siiri Tõniste (Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja) ja Linda Jürisson (endine õde, sh ka koduõde).

Kliinikumi patsiendid saavad laborianalüüse anda nüüd ka Viljandi haiglas

18.04.2024

Alates märtsist on Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientidel võimalik anda laborianalüüse mugavalt enda kodulähedases haiglas, mis muudab patsiendi raviteekonna kiiremaks ja mugavamaks. Viljandimaa inimestel on võimalik laborianalüüse anda Viljandi haiglas.

„Kui senine praktika nägi ette, et Kliinikumi patsient annab eriarsti poolt määratud laborianalüüsid – näiteks vereanalüüsid – Tartus kohapeal, siis nüüd on Kliinikumi ja teiste Lõuna-Eesti haiglate laborite koostöös see võimalik ka kodulähedases haiglas. Nii arvestatakse raviteekonnal senisest enam patsiendi ajakuluga ning terviseseisundi keerukusega. Näiteks, kui pikema perioodi jooksul tuleb ravi jälgimiseks anda vereanalüüse, ei pea selleks enam spetsiaalselt sõitma Tartusse, vaid seda on võimalik teha seal, kus mugavam,“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori juhtiv bioanalüütik Pille Mee.

Laborianalüüse saab lisaks Viljandi haiglale and ka Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haigla laborianalüüside kabinettides. „Tänu nimetatud haiglate ühisele infosüsteemile eHL, on eriarstil patsiendi analüüsi tulemused teada juba selleks hetkeks, mil patsient vastuvõtule, ravile, uuringule või protseduurile pöördub,“ tutvustas muudatuse eeliseid Pille Mee.

Haiglate raviarstid saavad analüüse tellida läbi elektroonilise haigusloo tavakorras. Patsientidel ei ole vaja analüüsi andmiseks teha muud, kui määratud päeval sobivasse analüüsikabinetti kohale minna, tuvastada end ID-kaardiga ning väljatrükitud meelespea olemasolul esitada ka see. Patsiendi analüüsi tulemused edastatakse automaatselt haiglasse, kust toimus eriarsti suunamine ning niisamuti terviseportaali.

Viljandi haigla laborianalüüside kabinet asub:
Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi maakond
I korrus, ruum C101 (kabinetti sisenemiseks võtke järjekorranumber)
Vastuvõtuaeg E–R 08.00–15.30

Lisainfo
Pille Mee, Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabor
Pille dot Mee at kliinikum dot ee, yhendlabor at kliinikum dot ee

Viljandi haigla mobiilsed diagnoosikabinetid pakkusid eelmisel aastal võimalust kodu lähedal oma tervist kontrollida tuhandetele inimestele

17.04.2024

Eesti Vähiliidu ja Viljandi haigla mobiilne meestekabinet, nahakabinet, naistekabinet ja mammograafiabuss sõitsid eelmisel aastal mööda Eestit ning pakkusid rohkem kui 10 000 inimesele, kes elavad suurtest keskustes kaugemal, võimalust oma tervist kontrollida.

Meestekabinet pakub meestele võimalust käia uroloogi vastuvõtul, kuhu võib pöörduda nii konkreetse kuse- ja suguteede vaevusega kui ka profülaktiliseks kontrolliks.

Meeste diagnoosikabinetis osutati 2023. aastal teenust 36 vastuvõtupäeval ning kokku tehti 1256 vastuvõttu, neist 705 olid kontaktvastuvõtud ning 551 kaugvastuvõtud. Meestekabinetis diagnoositi eelmisel aastal 3 esmast eesnäärmevähki, 1 põievähk ja 1 neerutuumor, mis on jälgimisel.

Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud eesnäärmevähi kahtlusega aktiivsel jälgimisel olevate patsientide arv ja nende patsientide arv, keda on saadetud MRT uuringule. Meestebuss pakub võimalust patsientidel käia ka vajadusel järelkontrollis kodukandis mobiilses kabinetis.

Mobiilses meestekabinetis vastuvõtte tegeva uroloogi dr Teesi Sepa sõnul on meeste huvi enda tervisesse ja selle juhtimisse oluliselt paranenud.

Nahakabinet annab võimaluse kontrollida oma kehale tekkinud kahtlaseid häirivaid moodustisi ja sünnimärke. Diagnoosimist vajavate nahamoodustiste kõrval võib aga nahaarsti poole pöörduda ka muude nahaprobleemidega.

Nahakabinet osutas 2023. aastal teenust 48 vastuvõtupäeval, kokku tehtid mobiilses kabinetis 1070 esmast vastuvõttu. Eelneva aastaga on enam-vähem samaks jäänud edasistele uuringutele saadetud patsientide arv.

Nahakabinetis teeb vastuvõtte dr Aade Topniku ning tema sõnul saadab ta igalt vastuvõtult vähemalt 4 inimest edasistele uuringutele.

Naistekabinetis on kõigil naistel võimalus kontrollida oma rindu, samuti käia günekoloogi vastuvõtul ja sihtrühma kuuluvatel naistel osaleda emakakaelavähi varajase avastamise sõeluuringus.

Mobiilses naiste diagnoosikabinetis teevad naistearstid ning ämmaemandad erinevates maakohtades ennetustööd ja ambulatoorseid vastuvõtte. Kokku käis naistekabinet 2023. aastal väljas 66 päeval Viljandi lähimaakondades, Kihnu ja Vormsi saartel, erinevatel laatadel ja mitmetel terviseüritustel. Esmaseid naistearsti vastuvõtte tehti 618 ning ämmaemanda vastuvõtte 117.

„Püüame igal võimalusel liikuda patsiendile lähemale abi pakkumisel ja teenuse osutamisel. Mobiilse naistebussiga oleme avastanud mitmeid vähijuhte ning operatiivset ravi vajavaid patsiente, kes muidu ei oleks tõenäoliselt niipea oma raviteekonda tervenemise poole saanud alustada. Sageli sattusid naistearsti vastuvõtule just sellised naised, kes ei olnud väga pikalt, 10-20 aastat, kontrollis käinud. See näitab, kui oluline on liikuda inimeste juurde ja tuua kvaliteetne meditsiiniline abi lähemale, kui selleks inimesel endal võimalusi napib. Huvi günekoloogi ja ämmaemanda vastuvõtule saamiseks on suur,“ ütles Viljandi haigla naistekliiniku juht Diana Vanaveski.

Mammograafiabussis saab osaleda rinnavähi varajase avastamise sõeluuringus. Eelmisel aastal tehti mammograafiabussis 7602 uuringut, mis on 740 uuringut enam võrreldes 2022. aastaga. Neist 6808 olid rinnavähi sõeluuringud, millel käinud naistest 215 kutsuti lisauuringutele. Lisauuringutel leidis mammograafiabussi meeskond 24 rinnavähki, valdav enamus neist olid varajased ehk I A staadiumis. Kahel naisel leiti rinnavähk mõlemas rinnas.

Mobiilsete kabinettide eesmärk ongi võimaldada rinna-, eesnäärme-, emakakaela- ja nahavähi ennetamine ja varajane avastamine Eestimaa inimestele, kes elavad suurtest keskustest kaugemal.

Viljandi haigla viib läbi ambulatoorsel ravil käinud patsientide hulgas rahulolu uuringu

15.04.2024

Alates tänasest, 15. aprillist on kõigil Viljandi haiglas ambulatoorsel ravil käivatel patsientidel võimalik anda vastuvõtu kohta tagasisidet. Ambulatoorsete patsientide rahulolu uuring kestab 15. aprillist kuni 12. maini.

Viljandi haigla palub uuringus osaleda kõigil ambulatoorsetel patsientidel, kes sellel perioodil haiglat külastavad.

„Patsientidelt tagasiside küsimine on meile vajalik, sest see annab väga väärtuslikku sisendit selle kohta, mis on patsientide hinnangul hästi ja millised on kitsaskohad. Patsientide tagasiside on tervishoiuteenuste kvaliteedi jälgimise ja parandamise oluliseks osas,“ ütles kvaliteediteenistuse juht Kätlin Venderström lisades, et uuringus osalemine on patsientidele anonüümne ja vabatahtlik.

Tagasiside andmiseks tuleb patsientidel täita küsimustik. Küsimused puudutavad vastuvõtule registreerimist, personali tegevust, suhtumist ja suhtlemist, aga ka kaasa saadud edasisi suuniseid ning soovitusindeksit. Sel korral saadab Viljandi haigla küsitluse ankeedi patsientidele e-posti teel, soovi korral on võimalik täita ka paberankeet haiglas kohapeal. Rahulolu uuringu tulemused avaldatakse haigla kodulehel pärast uuringu läbiviimist ja analüüsimist.

„Kui see uuring on suunatud ambulatoorsel ravil käivatelt patsientidele, siis tegelikult on kõikidel patsientidel võimalik igal ajal tagasisidet anda, ükskõik millise teenuse või kogemuse kohta. Väärtustame väga seda, kui patsiendid jagavad meiega oma kogemust, olgu see siis konstruktiivne kriitika või tänusõnad,“ lausus Venderström. Enda tagasiside saab jätta haiglasse murela-rõõmula postkastidesse või saata elektrooniliselt meiliaadressile vmh at vmh dot ee.

Ambulatoorsete patsientide rahulolu uuring viiakse aprillikuus läbi Eesti erinevates haiglates. Ambulatoorsete ja statsionaarsete patsientide rahulolu uuritakse vaheldumisi üle aasta.

Eelmisel aastal viidi Viljandi haiglas läbi statsionaarsete patsientide rahulolu uuring, millest selgus, et patsiendid on enim rahul õdede ja arstide suhtumisega, usaldusväärsuse ja oskustega, õdede viisakusega, arstide selgitustega ja vastuvõtu privaatsusega. Samuti ollakse rahul ruumide puhtuse ja korrashoiuga.

Patsiendid soovisid aga rohkem saada teavet ravimite ja nende kõrvaltoimete kohta ning erinevate raviviiside ja -võimaluste kohta, samuti saada rohkem aru vajalikest uuringutest ja protseduuridest. „Teadmine, et seda on ebapiisavalt on meile oluliseks sisendiks. Teabe arusaadavuse ja piisavuse parandamisega tegeleme igapäevaselt: teeme arutelusid juhtumite põhiselt ning uuendame infomaterjale, mida patsient saab haiglast lahkudes endaga kaasa võtta,“ selgitas kvaliteediteenistuse juht.

Lisaks statsionaarsete patsientide küsitlusele viis Viljandi haigla 2023. aastal läbi rahulolu uuringud ambulatoorsete raviteenuste, katarakti, õendusabi ning koduõendusteenuse kohta. Nende ja varasemate uuringute tulemusi näeb Viljandi haigla kodulehelt: http://vmh.ee/rahulolu-uuringud/

Rahulolu uuringuga seotud küsimuste korral palume pöörduda kvaliteediteenistuse juhi Kätlin Venderströmi (435 2027, katlin.venderstrom@vmh.ee) või koostööteenuste juhi Krista Valdvee (5349 5332, krista.valdvee@vmh.ee) poole.

Madis Timpson kutsuti Viljandi haigla nõukogu liikme kohalt tagasi

12.04.2024

Vastavalt terviseministri Riina Sikkuti otsusele kutsuti 11. aprillist SA Viljandi Haigla nõukogu liikme kohalt tagasi Madis Timpson.

Madis Timpson kuulus haigla nõukogusse 16. augustist 2021, mil ta vahetas välja nõukogu liikme Sirje Ilveri.

SA Viljandi Haigla nõukogusse kuuluvad Maarjo Mändmaa (Sotsiaalministeeriumi kantsler), Siiri Tõniste (Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja) ja Linda Jürisson (endine õde, sh ka koduõde).

Vaktsineerimine aitab kaitsta haiguste eest, millesse nakatumine kevade saabumisega suureneb

08.04.2024

Käes on kevad ning see tähendab paljude inimeste jaoks rohkemat aega õues ning erinevaid kevadisi aiatöid. Kevade saabumisega suureneb aga ka oht nakatuda mitmetesse haigustesse, mille põhiline ja kõige lihtsam ennetusvahend on vaktsineerimine.

Viljandi haigla õe Reeli-Mai Valge sõnul on põhilisteks kevadhooajal kimbutavateks haigusteks puukentsefaliit ja teetanus, kuid ta soovitab inimestel üle vaadata ka enda kaitse leetrite vastu.

„Inimesed puutuvad iga päev kokku paljude haigustekitajatega, mille eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemisel. See tähendab, et inimese keha suudab hiljem vastava haigustekitajaga kokku puutudes kahjulikud mikroorganismid enne nende massilist paljunemist hävitada,“ selgitas Valge, miks on oluline end vaktsineerida.

Ta lisas, et oluline on ka korduvvaktsineerimine. „Korduvate kaitsesüstide eesmärk on säilitada organismis nakkushaiguste vältimiseks piisav hulk antikehi. Nende vajadus sõltub sellest, milliseid nakkuseid on inimene juba põdenud, milliseid vaktsiine on juba tehtud, millised on tööga seotud riskid, kas Eestis esineb ohtlikke haiguspuhanguid ning kuhu plaanitakse lähiajal reisida,“ ütles Valge.

Puugid ärkavad juba esimeste soojakraadidega

Puukentsefaliidi puhul on tegemist kesknärvisüsteemi nakkushaigusega, mis võib tekitada mitmeid jääknähte, näiteks tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused ja mäluhäired ning millel puudub spetsiifiline ravi. Seetõttu peaksid kõik Eestis elavad inimesed mõtlema puukentsefaliidivastase vaktsineerimise peale.

Reeli-Mai Valge sõnul tuleks praegu üle vaadata enda kaitse puukide poolt levitatava entsefaliidi vastu, sest nüüd vaktsineerides saab esimese kaitse suve alguseks. „Puugid muutuvad aktiivseks juba siis, kui maapinna temperatuur on +5 kuni +7^oC. Nad levitavad kahte haigust – puukborrelioos ja puukentsefaliit. Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole, see eest on aga puukentsefaliidi vältimiseks tõhusad ja ohutud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele alates ühe aasta vanusest. Puukentsefaliidi vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1-3 kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust,“ rääkis õde, „Eesti on Euroopa üks kahest kõrgeima puukentsefaliidi haigestumismääraga riike ning seetõttu on soovitatav korduvvaktsineerimine iga viie aasta tagant. Kui aga vaktsineerimiskuur on pooleli jäänud, siis jätkatakse sealt, kus see pooleli jäi.“

Soojemate ilmade saabumisega on suurem tõenäosus nakatuda ka teetanusega

Teetanuseoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade, pindudega, aga ka putukate ja loomade hammustustega. „Haigust iseloomustab lihaskrampide teke, mida põhjustab pinnases asuv bakter. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel juhtudel lõpeb surmaga,“ rääkis Valge lisades, et Eestis on kasutusel kahekomponendiline vaktsiin, mis tähendab, et lisaks teetanusele saab kaitse ka difteeria vastu.

„Difteeria on raske haigus, mis võib lõppeda surmaga. Haigus algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse ning seetõttu võib tekkida hingamisteede sulgus. Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel tekib kõriturse ja lämbumine. Tüsistused võivad tabada ka teisi suurimaid organeid nagu neere, südant ja närvisüsteemi,“ selgitas ta, „Difteeria ega teetanuse läbipõdemine ei anna kaitsvat immuunsust. Oluline on meeles pidada, et lapsena kaitsesüstide kuuri läbinud peavad immuunsuse hoidmiseks end iga 10 aasta tagant uuesti vaktsineerima. Kuigi viimane difteera haigusjuht esines Eestis 2001. aastal püsib risk haiguse taastulekuks, sest mitmetes meie naaberriikides on haigestumisi esinenud.“

Difteeria-teetanuse vaktsiin on riigi poolt kõigile tasuta. Selle saamiseks tuleb pöörduda perearsti poole või mõnda vaktsineerimiskabinetti. Traumade korral tehakse vaktsiin erakorralise meditsiini osakonnas.

Suurenenud on ka oht nakatuda leetritesse

Reeli-Mai Valge soovitab kindlasti üle vaadata ka enda kaitse leetrite vastu, sest 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris täheldati leetrite suurenenud haigestumist Euroopas. „Eestis on sel aastal olnud üks leetritesse nakatumise juhtum. Leetrid on väga nakkav haigus, mis levib õhu ja piiskade kaudu inimeselt inimesele. Haigus algab halva enesetunde, palaviku, nohu ja köhaga ning haigusele iseloomuliku lööbega, mis algab kõrvade tagant ja liigub edasi näole ja kehale,“ kirjeldas ta.

„Need, kes ei ole varasemalt vaktsineeritud või pole haigust läbipõdenud, võivad praktiliselt 100protsendilise tõenäosusega haigestuda, kui puutub kokku nakatunud inimesega. Üks leetrihaige võib nakatada 12-18 inimest, kes on vaktsineerimata või pole haigusega kokku puutunud. Võrdluseks toon kõrvale näite, kus üks grippi nakatunud inimene võib haigust edasi anda 1-4 inimesele. Leetritesse nakatunud inimene on nakkusohtlik juba enne sümptomite teket ehk 4-5 päeva enne ja 5 päeva peale sümptomite avaldumist,“ ütles Valge.

Eestis on kasutusel leetrite, mumpsi ja punetiste vastane liitvaktsiin, mis on hea variant kaitsta end lisaks leetritele ka mumpsi ja punetiste vastu. „Mumps levib piisknakkusena ning selle levinuim väljendumisvorm on kõrvasüljenäärmepõletik. Tursunud näärme kohal on nahk pinges ning seetõttu võivad mälumine ja neelamine olla takistatud. Lisaks võivad kahjustuda ka teised näärmed, näiteks sugunäärmed, kilpnääre jt. Kõik vanusegrupid on haigusele vastuvõtlikud, kuid eelkõige põevad seda lapsed ja noorukid,“ lausus Valge.

Ka punetised levivad piisknakkusena: „Inimene võib olla nakkusohtlik nädal enne ja kuni kaks nädalat peale lööbe teket. Haigusele on iseloomulik palavik, suurenenud kaela- ja kuklalümfisõlmed, kerge nohu ja nahalööve. Kui naine haigestub punetistesse raseduse ajal, võivad lootel tekkida sünnieelsed kahjustused, rasedus võib lõppeda abordi või isegi loote surmaga,“ ütles õde.

Kõige paremaks ennetusmeetmeks on leetrite, mumpsi ja punetiste vastane immuniseerimine. „Vastavalt Eestis kehtestatud riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse lapsi 1 aasta vanuselt ja revaktsineeritakse 13-aastaselt. Täiskasvanutele kehtib praegu soovitus, et kõik, kes on sündinud enne 1993. aastat ja vaktsineeritud vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale peaksid tegema ühe tõhustusdoosi. Isikud, kes ei ole haigust põdenud ega vaktsineeritud, vajavad kahte doosi ühe kuulise vahega,“ kirjeldas Valge.

Nimetatud haiguseid aitab ennetada vaktsineerimine

Kõik eelpoolmainitud haigused on vaktsiinvälditavad nakkushaigused ja põhiliseks ning kõige lihtsamaks ennetusvahendiks on vaktsineerimine. „Vaktsineerimine on oluline nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil, kuna see aitab vältida nakkushaiguste levikut ja kaitsta ka neid inimesi, kellel ei teki mingil põhjusel vaktsineerimise järgselt piisavalt kaitset või keda ei tohi vaktsineerida, näiteks alla 1-aastased lapsed ja rasedad naised. Vaktsineerimisega hõlmatus peab olema vähemalt 95%, et tekiks karjaimmuunsus,“ sõnas Reeli-Mai Valge.

Üks võimalus end vaktsineerida on Viljandi haigla vaktsineerimisbussis, mis on 9. aprillil ja 14. mail kell 9–15 Centrum 2 parklas. Seal on võimalik lasta end etteregistreerimiseta vaktsineerida puukentsefaliidi, difteeria ja teetanuse, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu, samuti COVID-i ja gripi vastu.

Puukentsefaliidi vaktsiin maksab kõigile 31 eurot. Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineerimine maksab 18 eurot. Difteeria ja teetanuse vaktsiin on kõigile tasuta. COVID-i vaktsiin on samuti kõigile tasuta, gripivaktsiin maksab 17 eurot, kuid on riskirühmadele tasuta.

Võimalus end vaktsineerida on ka Viljandi haigla peahoones. Seal saab vaktsineerida etteregistreerimisega, helistades registratuuri.

Viljandi haiglas on vabu aegu optometristi vastuvõtule!

08.04.2024

Viljandi haiglas on vabu aegu optometristi vastuvõtule!

Optometrist vastuvõtt maksab 15 eurot.

Erinevalt silmaarstist, kes tegeleb spetsiifilisemalt silmahaigustega, tegutseb optometrist eksperdina, kelle juurde tasub pöörduda, kui on vaja prilliretsepti, uusi prille või kontaktläätsesid. Optometristidel on oluline roll silmade tervise jälgimisel, nägemise parandamisel ja silmahaiguste varases avastamises.

Optometrist tegeleb:

nägemistaju uurimisega
prillide määramisega
silmade tervise teemalise nõustamisega
kõigeks selleks vajalike uuringute teostamisega

Viljandi haiglas pakub optometristi teenust Ave Viires.

Vastuvõtule saab registreeruda Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343 001.

Viljandi koduhaigla tähistab 4. sünnipäeva!

01.04.2024

2020. aasta 1. aprillil alustas tööd Eesti esimene koduhaigla, kus aktiivravi vajavale inimesele vajalikud toimingud viib läbi õde tema kodus ning arst konsulteerib videosilla abil.

Koduhaigla arst dr Estri Kruus tõi esile, et neli aastat koduhaigla teenust on toonud meeskonnale tööst rõõmu. „Patsientide hea tagasiside valguses on suur rõõm seda tööd teha,“ ütles ta lisades, et tema arvates on ka kogukond selle teenuse omaks võtnud: „Kui kogukonnas ei oleks vaja koduhaigla teenust ja seda ei hinnataks, siis ei saadetaks meile ka patsiente. Ka kolleegid nii Tartust kui Pärnust on heas mõttes meie peale kadedad, sest neil ei ole selliseid haiged kuhugi suunata.“

Koduõde Eve Pärnaku rõhutas aga meeskonnatöö olulisust. „Ma arvan, et põhjus, miks meil koduhaigla Viljandis nii hästi toimib on hea meeskond. Seda tööd ei saa teha üksi, vaja on toetavaid ja abistavaid inimesi. Meil on suurepärane koduhaigla tööd tegev meeskond, aga ka Viljandi haigla valvearstid, kes meid kunagi hätta ei jäta,“ lausus ta.

Koduhaiglas (hospital at home) tehakse raviprotseduurid õe ja eriarsti poolt patsiendi kodus, seisundite puhul, mis muidu vajaksid aktiivravi haiglas.

Teenusele suunab kas EMO arst pärast patsiendi arstlikku läbivaatust ja vajalike uuringute tegemist või osakonna raviarst varajase väljakirjutamise järgselt, kui patsient vajab veel aktiivravi jätkamist ning seda on võimalik teha kodus. Samuti perearst või eriarst pärast piisavate uuringute tegemist ja raviplaani koostamist.

Koduhaigla teenus on ajaliselt piiratud ja patsiendi seisundi stabiliseerumisel suunatakse patsient perearsti jälgimisele. Seisundi halvenemisel saab koduteenuse arst suunata patsiendi koheseks hospitaliseerimiseks haiglasse.

Koduhaigla meeskonda kuuluvad sisearst dr Estri Kruus, koordinaator- õde Eve Pärnaku, õde Karoliina Hunt, vajadusel ka õed Heli Miil, Egge Pedai, Merit Tekko, Eneli Tulp, Kadri Oras, Karolin Viira, Erik Sala.

Viljandi haigla viib läbi ambulatoorsete patsientide rahuloluküsitluse

01.04.2024

Aprillikuus viiakse Eesti erinevates haiglates, sh Viljandi haiglas läbi ambulatoorsete patsientide rahulolu uuring. Patsientide rahulolu kohta küsimine on haiglale vajalik, et saada väärtuslikku tagasisidet ja sisendit selle kohta, mis on patsientide hinnangul hästi ja millised on kitsaskohad. Patsientide tagasiside on tervishoiuteenuste kvaliteedi jälgimise ja parandamise oluliseks osaks.

Küsitlus viiakse läbi 13 Eesti haiglas, Viljandi haiglas toimub küsitlus perioodil 15.04-12.05.24. Küsitluses palutakse osaleda kõigil ambulatoorsetel patsientidel, kes antud perioodil Viljandi haiglat külastavad, uuringus osalemine on patsiendile anonüümne ja vabatahtlik.

Küsitluse aluseks on haiglate kvaliteeditöörühmas koostatud ühine ankeet eesti, vene ja inglise keeles. Küsimused puudutavad vastuvõtule registreerimist, personali tegevust, suhtumist ja suhtlemist, aga ka kaasa saadud edasisi suuniseid ning soovitusindeksit.

Sel korral viime läbi hübriidküsitluse: ankeedid saadetakse patsientidele e-posti teel, soovi korral on võimalik täita haiglas kohapeal paberankeet.Tulemusi analüüsitakse 2024.a. mai-juuni ning tulemused avaldatakse Viljandi haigla kodulehel.

Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta aprillikuus

01.04.2024

SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta aprillikuus.

Röntgen: kell 8.30-15.00 kuupäevadel: 1, 3, 4, 5, 8, 10, 11, 12, 15, 17, 18, 19, 22, 23, 24, 25, 26, 29.

Ultraheli: kell 8.30-15.00 kuupäevadel: 2, 9, 16, 30.
Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.

Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi Haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096.

Infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:

Gerli Lepik
SA Viljandi Haigla
juhtiv radioloogiatehnik
tel 435 2097 / 53541881
e-post gerli dot lepik[at]vmh dot ee

Viljandi haiglasse jõudsid käsitööna valminud kaisuloomad lastele kinkimiseks

26.03.2024

Viljandi gümnaasiumi õpilase Katariina Peipmani eestvedamisel ja kogukonna abiga jõudsid täna Viljandi haiglasse 97 isemeisterdatud kaisulooma, mida saame kinkida arsti juurde, erakorralise meditsiini osakonda, erinevatele uuringutele või taastusravile tulevatele lastele.

Eelmise aasta lõpus alustas Katariina projektiga, mille eesmärk oli koguda isemeisterdatud kaisuloomi, et tuua need Viljandi haiglasse lastele kinkimiseks. Kõik soovijad said meelde tuletada oma käsitööoskused, meisterdades kaisuloomi, mille abil lastele rõõmu tuua. Oodatud olid nii kootud, heegeltatud kui õmmeldud loomad.

Nende armsate ja eriilmeliste kaisuloomade eesmärk on muuta lastel Viljandi haiglas käimine toredamaks ja meeled rõõmsamaks.

Mürgistusennetusnädal keskendub tänavu taimekaitsevahenditega seotud mürgistusohtudele

21.03.2024

Märtsi kolmandal nädalal toimuval rahvusvahelisel mürgistusennetusnädalal kutsub Terviseameti Mürgistusteabekeskus pöörama tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad kevadeti erinevate taimekaitse- ja putukatõrjevahendite kasutamisega.

Mürgistuseksperdid jagavad soovitusi kemikaalimürgistuste vältimiseks ja ka nõuandeid esmaabiks. “Lähenev kevad ja algavad aiatööd meelitavad aina enam inimesi õue. Aiatöödega käivad kaasas ka erinevad taimekaitsevahendid ja väetised, mis võivad aga hooletu käsitsemise korral olla inimesele ohtlikud,” sõnas Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

“Kui kaitsed aeda, kaitse ka iseennast! Näiteks õunapuid pritsima minnes tuleb kindlasti kanda prille, maski ja kindaid. Ka väetist peenrasse puistama hakates tasub enne kindad kätte tõmmata. Seda, kuidas ennast just konkreetse tõrjevahendi eest kaitsta, saab enne kasutamist lugeda toote etiketilt,” rääkis Oder ning lisas, et kindlasti tuleb kemikaale hoida lastele kättesaamatus kohas.

Erinevad taimekaitsevahendid ning putukate ja näriliste tõrjeks kasutatavad ained toovad igal kevadel kaasa samas suurusjärgus mürgistusjuhtumeid kui sügisene seedetrakti ärritavate või mürgiste seente söömine.

Mürgistusinfonumbrile 16662 tehtud kõnedest ilmneb, et üks kümnest kemikaalimürgistusest on seotud taimekaitse- või putukatõrjevahendi väärkasutamisega. Kui enim õnnetusi on põhjustanud putukate ja näriliste tõrjevahendid, siis eelmisel aastal sagenesid väetistega seotud juhtumid. Kevadsuvisel hooajal lisanduvad mürgistused taimekaitse- ja umbrohutõrjevahenditega.

Taimekaitse- või putukatõrjevahendi sissehingamisest või allaneelamisest põhjustatud mürgistuse sümptomiteks on hingamisteede ärritus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Mürgistused on ohtlikuimad just väikelastele, eakatele ning kroonilistele haigetele, kelle organism reageerib kemikaalidele tugevamalt.

Mare Oder julgustab mürgistuse või selle kahtluse korral helistama infonumbrile 16662. ”Mürgistusinfoliinile helistades saab murelik helistaja selgust olukorra ohtlikkusest või ka asjatust kartusest, mistõttu pöördutakse haiglasse vähem,“ selgitas Oder ja soovitas mürgistusinfo numbri 16662 telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiirelt leitav.

Helistamine on anonüümne ning nõuandeliin on avatud ööpäev läbi. Kõnedele vastavad pikaajalise töökogemuse ja mürgistusvaldkonna eriõppega õed ja arstid, kes hindavad olukorra ohtlikkust ning annavad õiged juhised esmaabiks ja edasiseks tegevuseks. Nõu saab küsida nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Rohkem mürgistusteavet saab Mürgistusteabekeskuse kodulehelt www.16662.ee.

Mürgistusennetusnädal toimub igal aastal märtsi kolmandal täisnädalal ja sellega tähistatakse maailma esimeste mürgistusteabekeskuste käivitamist Euroopas ja Ameerikas eelmise sajandi keskpaigas.

Mürgistusennetusnädalal jagavad intervjuusid ja soovitusi Terviseameti mürgistusteabekeskuse eksperdid.

Loe rohkem: https://direc.to/k4KP

Vaktsineerimisbuss on 26.02 ja 09.04 Viljandis Centrum 2 parklas

20.03.2024

26. märtsil ja 9. aprillil kell 9-15 on Viljandi haigla vaktsineerimisbuss Viljandis Centrum 2 parklas

Vaktsineerimisbussis on kõigil soovijatel võimalik vaktsineerida puukentsefaliidi, difteeria-teetanuse, covidi, gripi ja leetrite-mumpsi-punetiste vastu! Seda saab teha eelregistreerimata!

PUUKENTSEFALIIDI juhtude arv Eestis on Terviseameti andmetel viimaste aastatega kolmekordistunud. Puugid aktiveeruvad varakevadel, siis kui temperatuur on 5-7 kraadi. Praegu on hea aeg end vaktsineerida, siis saab esmase kaitse suve alguseks (2 süsti). Kuur koosneb 3 süstist ning täieliku kaitse saamiseks läheb aega 6 kuud. Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine maksab 31 eurot.

DIFTEERIA-TEETANUSE vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga 10 aasta tagant. Mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on tasuta.

LEETRITE-MUMPSI-PUNETISTE vaktsiini on soovitav teha kõigil, kes ei ole kõike kolme haigust põdenud ega varasemalt vaktsineeritud kahe doosiga. 1980-1992 aastal sündinutel ning sel ajavahemikul ühe doosi saanud inimestel on soovitatav teha üks täiendav doos. Vaktsineerimine maksab 18 eurot.

GOVIDI ja GRIPI vastu vaktsineerimine on soovitav riskirühma kuuluvatel inimestel. Covidi vaktsiin on tasuta, gripivaktsiin maksab 17 eurot, riskirühmadele on tasuta. Riskirühma kuuluvad kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased inimesed ning alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks.

Ootame kõiki soovijaid seda võimalust kasutama!

MUUDATUS: Ööpäevaringne vastuvõtt Viljandi haigla sünnitusosakonda toimub erakorralise meditsiini osakonna kaudu

15.03.2024

Kui varasemalt tuli sünnitusabi ja erakorralist günekoloogilist abi vajavatel patsientidel sisenenda Viljandi haiglasse A-korpuse otsauksest, siis alates tänasest toimub ööpäevaringne vastuvõtt sünnitusosakonda erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu.

Muudatuse eesmärk on luua sünnitusabi ja erakorralist günekoloogilist abi vajavatele patsientidele selgem ja turvalisem haiglasse sisenemise teekond. "Soovime muuta patsiendile abi saamine lihtsamaks. Enam ei pea mõtlema, millise probleemiga millisest uksest siseneda. Erakorraline abi toimub alati läbi EMO ning see on avatud ööpäevaringselt. A-korpuse otsauksest sisenemise miinuseks oli see, et abivajaja pidi helistama uksekella, ootama töötaja tulekut ning samas naistekliiniku personal tegelikult ei teadnud, millises seisus patsient ukse taga oli. EMO kaudu sisenedes on ta koheselt turvalises haiglakeskkonnas. Muudatus hõlbustab samuti kiirabi tööd ning on planeeritud sellisena ka Tervikumi,“ ütles Viljandi haigla naistekliiniku juht Diana Vanaveski.

Erakorralise meditsiini osakonda sisenedes tuleb sünnitajatel ja günekoloogiliste vaevustega patsientidel nagu ka erakorralist abi vajavatel inimestel esmalt pöörduda vastuvõtulauda, kust saab edasised juhised.

Plaanilised günekoloogilised patsiendid saavad endiselt minna osakonda esmaspäevast reedeni kell 7-19 peauksest, muul ajal tuleb ka neil siseneda haiglasse erakorralise meditsiini osakonna kaudu.

Haigla sünnipäeval tunnustati Viljandi haigla 2023. aasta kaastöötajaid ja tegusid

15.03.2024

Täname siiralt kõiki armsaid kolleege, keda on 2023. aastal esile tõstetud, märgatud nende toredaid tegemisi, kellel on jagunud lahkeid sõnu nii patsientidele, klientidele, kes on olnud abivalmid ning löönud kaasa erinevates ettevõtmistes.

Samuti on suur rõõm tuua esile käputäis neist ägedatest tegudest, mida meie inimesed on korda saatnud, mis on alguse saanud vaid tillukesest mõttest ja unistusest.

Ühtlasi möödub täna, 15. märtsil 22 aastat Sihtasutus Viljandi Haigla loomisest. 2002. aastal alustasid Viljandi maakonna haigla ja Jämejala psühhiaatriahaigla ühtse haiglana. Säilisid mõlemad eesmärgid – olla turvatunde ja raviteenuse pakkuja oma maakonna inimestele ja vaimse tervise abi osutaja üle-eestiliselt.

2002. aastal alustasid Viljandi maakonna haigla ja Jämejala psühhiaatriahaigla ühtse haiglana. Säilisid mõlemad eesmärgid – olla turvatunde ja raviteenuse pakkuja oma maakonna inimestele ja vaimse tervise abi osutaja üle-eestiliselt.

Aasta töötaja 2023. laureaadid on:

Psühhiaatriakliinikus:
Tuberkuloosiravi osakonna hooldaja HEIDI HELIMETS
Sundravi osakonna hooldaja MARGO AAVIK
Ambulatoorse psühhiaatria osakonna psühhiaater SILVER KOORITS
Üldpsühhiaatria osakonna tegevusjuhendaja MERIKE LUIDE
Akuutpsühhiaatria osakonna õde LY METSAROOS

Ambulatoorse ravi kliinikus:
õde HELLE KIIL

Diagnostikakliinikus:
Laborant EVI SINIMÄGI
Radioloogiatehnik MARGIT MAASING

Kirurgiakliinikus:
Kirurg ANDRES TIIT

Naistekliinikus:
Günekoloog MALLE PRAKS

Erakorralise meditsiini ja sisehaiguste kliinikus:
Lastearst GERLI MIRKA

Taastusravikliinikus:
Füsioterapeut LAURA PÕDER

Somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuses:
Õde SILVER MULD
Vastutav õde ANU MÄND
Hooldaja LEA TÄKS
Hooldaja KRISTINA PULK

Tugiteenistustes:
Protsessianalüütik ANU OINBERG
Dokumendihalduse juht KATRIN ÜLESOO
Töökeskkonnaspetsialist NELE ŠOTT
Arvutisüsteemide administraator SILVER SÕRMUS

Hoolekandekeskuses:
Abiõde KATRIN KUUSE
Tegevusjuhendaja SIRLE UUTAR

Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses:
Kogemusnõustaja VLADIMIR LÜDE
Kahjude vähendaja ARTUR LEONTJEV

Eripreemiad:
Psühhiaatriakliiniku kolleegid tunnustavad eripreemia laureaat arst ESTRI KRUUS
Kirurgiakliiniku kolleegid tunnustavad eripreemia laureaat kliinikute õenduskeskuse EIO õendusjuht INGE ALP

Aasta 2023. teod:

AASTA TEGU 2023 Konverents „Avameelselt (seksuaal)elust“ 9. juunil 2023

Täname: Margus Veem, Madis Parksepp, Aneth Tuurmaa, Kristina Mätlik, Ülle Kumm, Ulvi Vinter, Uku Leht, Signe Susi, Krista Valdvee, Hedit Toss, Maarja Evert

AASTA TEGU 2023 Koostöö / Happy Me piloteerimine ja sellesse panustamine

Täname: Kõik kliinikute õenduskeskuse töötajad

AASTA TEGU 2023 Hoolimine / EMO lastetoa sisustamine ja seinamaaling

Täname: Inge Alp, Kristiina Mikk, Aimar Kuill, Gertu-Liis Henga, Anu Sisask, Talvi Maasepp, Krista Valdvee, Andrus Plees, Valter Margus, Larissa Malik-Paidrason, Kalev -Jogan Kingo, Valeri Zaitsev, Tarmo Sirkel, Anders Kivitar

AASTA TEGU 2023 Areng / Robotkuller Timmu transporttuur

Täname: Saima Hinno, Andrus Plees, Karita Kopp, Ilja Tretjakov, Krista Valdvee

Viljandi haigla nõukogu liikmeks nimetati Linda Jürisson

11.03.2024

Vastavalt terviseministri Riina Sikkuti otsusele vahetus 10. märtsil SA Viljandi Haigla nõukogu liige.

Nõukogu liikme Tonio Tamra asemel kuulub alates 10. märtsist 2024. a neljaks aastaks Sihtasutuse Viljandi Haigla nõukogusse pikalt õena, sealhulgas ka koduõena töötanud Linda Jürisson.

Tonio Tamra kuulus haigla nõukogusse 24. jaanuarist 2023, mil ta vahetas välja nõukogu liikme Helmut Hallemaa.

Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta märtsikuus

28.02.2024

SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta märtsikuus.

Röntgen: 8:30-15:00 kuupäevadel: 4, 6, 7, 8, 11, 13, 14, 15, 18, 20, 21, 22, 25, 27, 28.

Ultraheli: 8:30-15:00 kuupäevadel: 1, 5, 12, 19, 26.
Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.

Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi Haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096.

Infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:

Gerli Lepik
SA Viljandi Haigla
juhtiv radioloogiatehnik
tel 435 2097 / 53541881 e-post gerli dot lepik[at]vmh dot ee

Info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta veebruarikuus

16.02.2024

SA Viljandi Haigla info Tervisekeskuses asuva radioloogiakabineti teenuste ja tööaja kohta veebruarikuus.

Röntgen: 8:30-15:00 kuupäevadel 12, 13, 14, 16, 19, 20, 22, 23, 26, 27, 28, 29.

Ultraheli: 8:30-15:00 kuupäevadel 15, 21.
Uuringuid teostab ultrahelispetsialist Mariliis Känd.
Ultraheli uuringutele registreerimine käib Viljandi Haigla radioloogia registratuuri kaudu 435 2096.

Konkreetsemat infot teenuste ja uuringute kohta saate küsida:
Gerli Lepik
Juhtiv radioloogiatehnik
SA Viljandi Haigla
Tel 435 2097 / 53541881
e-post gerli dot lepik at vmh dot ee

Väljakutse: "Kõige suurema sõeluuringute osalemismääraga maakond 2024. a Eestis"

15.02.2024

Lugupeetud Viljandi maakonna elanikud!

Tervisekassa, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu heaolu töörühm ja SA Viljandi Haigla paluvad teid osalema olulises ja elutähtsas üleskutses!

Oleme seadnud maakonnas eesmärgi saavutada 2024. aastal kõige suurem sõeluuringutes osalemise määr Eestis. See tähendab, et nii rinna-, emakakaela-, kui jämesoolevähi sõeluuringutes osaleb Viljandimaalt kõige suurem protsent inimesi! See on ambitsioonikas eesmärk, kuid usume kindlalt, et koos teie panusega on see saavutatav.

Miks see on oluline? Sõeluuringud päästavad elusid! Need aitavad varakult avastada terviseprobleeme, võimaldades õigeaegset ravi. Sõeluuringul käimine on proaktiivne samm, et tunda end hästi veel aastaid.

Meie eesmärk on tagada, et igaüks meie kogukonnas saaks vajaliku teabe ja juurdepääsu nimetatud teenustele.

Mida me teeme:

Teavituskampaaniad: Korraldame teavituskampaaniaid, et suurendada teadlikkust sõeluuringute tähtsusest. Jälgige kindlasti maakonna tervisedenduse kodu- ja FB lehte, kus on leitav vajalik info (https://viljandimaatn.voog.com/et)

Parem juurdepääs: Soovime, et sõeluuringud oleksid kättesaadavad kõigile, sealhulgas kaugemates piirkondades elavatele inimestele.

Koostöö ja toetus: Töötame koos KOV-ide, kohalike tervishoiuasutuste, apteekide, koolide ja ettevõtetega, et pakkuda parimat võimalikku teavet ja teenuseid.

Kuidas saate aidata:

Osalege sõeluuringutes: Kui kuulute sihtrühma, palume teil kindlasti osaleda!

2024. aastal on kutsutud rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974.

2024. aastal on kutsutud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989, 1994.

2024. aastal on kutsutud jämesoolevähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised ja mehed sünniaastaga 1956, 1958, 1960, 1962, 1964.

Levitage sõna ja pakkuge abi: Rääkige oma sõpradele ja pereliikmetele sõeluuringute tähtsusest, pakkuge vajadusel abi ka tõenduspõhise teabe leidmisel või aidake oma lähedast hoopis transpordiga.

Andke tagasisidet: Kui teil on ideid, ettepanekuid või muresid seoses sõeluuringutega, siis andke palun teada, kirjutades kart dot russak at tervisekassa dot ee

Meie eesmärk on mitte ainult saavutada kõrgeim osalusmäär, vaid ennekõike tõsta teadlikkust ja harida meie kogukonda tervise tähtsusest. Igaüks meist saab anda oma panuse – olgu see siis sõeluuringus osalemine, info levitamine või vabatahtlikuna panustamine.

Usume, et koos suudame luua tervema ja turvalisema kogukonna. See on meie kõigi ühine vastutus ja võimalus näidata, kui palju me hoolime oma maakonna ja selle elanike tervisest.

Mammograafiabussi liikumise info 2024. a :

Jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks:

Vähi sõeluuringute register saadab sihtrühma kuuluvale inimesele nimelise kutse. Aga sõeluuringul saab osaleda ka ilma selleta. Kui kuulud antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võid pöörduda otse oma perearsti poole. Sihtrühma kuuluvad inimesed leiavad kutse-saatekirja terviseportaalist http://www.terviseportaal.ee (Vastuvõtud → Saatekirjad) alates sõeluuringuaasta algusest.

Protsess: Perearsti või -õe vastuvõtul saate väljaheiteproovi võtmise komplekti, kus on proovinõu, infomaterjal, ankeet ja makstud vastusega ümbrik, kuhu on peale trükitud labori aadress. Proovi saab võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse. Proovi saatmise postikulu on eelnevalt tasutud ja lisakulutusi proovi saatmisega ei kaasne.

Lisainfo: https://www.tervisekassa.ee/inimesele/haiguste-ennetus/jamesoolevahi-soeluuring

Emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks:

Võimalus on valida, kas anda emakakaelavähi sõeluuringuks vajalik inimese papilloomiviiruse (HPV) proov kliinikus või teha ise kodutest HPV määramiseks.

Viljandi maakonnas saavad tasuta kodutesti komplekti sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed tellida tellimiskeskkonnast https://proovivottkodus.synlab.ee/campaign/hpv või küsida mõnest maakonna apteegist.

Kui kuulud antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võid pöörduda otse raviasutusse.

Sihtrühma kuuluvad naised leiavad kutse-saatekirja terviseportaalist www.terviseportaal.ee (vastuvõtud ja saatekirjad) alates sõeluuringuaasta algusest.

Kutse sõeluuringule kehtib kalendriaasta lõpuni.

Lisainfo: https://soeluuring.ee/emakakaelavahk või helistades Tervisekassa kliendiinfotelefonile +372 669 6630.

Uus terviseportaal toob inimeste terviseinfo ühte kohta

12.02.2024

Uus terviseportaal toob inimeste terviseinfo ühte kohta

Tervisekassa
PRESSITEADE
12.02.2024

Täna algas Tervisekassa ja Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) koostöös valminud kampaania „Uudishimu on tervistav“, mille eesmärk on tutvustada inimestele uut terviseportaali ning suurendada teadlikkust selle võimalustest ja eelistest.

Tervisekassa terviseportaali tootejuhi Evgeni Nikolaevski sõnul pakub eelmise aasta novembri lõpul valminud veebipõhine terviseportaal inimestele kasutajasõbralikku ligipääsu oma terviseandmetele. Portaal hõlmab endas mitmeid funktsioone, sealhulgas võimalust näha järgmisi vastuvõtte, välja ostmata retsepte, viimase poole aasta uuringuid, analüüse ja vastuvõtte ning vaktsineerimisega seotud infot ja soovitusi.

„Uus terviseportaal on loodud inimese vajadustest lähtuvalt – valminud portaalis on enda meditsiiniliste andmete vaatamine nii arvuti kui ka mobiili vahendusel varasemast mugavam, sest kõik tervisedokumendid on ühes kohas, info on leitav loogilisemal viisil ning ära on kaotatud keerulised meditsiiniterminid, mille tähendust oli inimestel vanas patsiendiportaalis keeruline mõista,” ütles terviseportaali tootejuht. Muu hulgas tagab mugavama ligipääsu terviseandmetele moodne kujundus, mille disainimisel on arvesse võetud ka vaegnägijate soove ning vajadusi.

Ajapikku liidetakse terviseportaaliga järjest uusi funktsioone, mis võimaldavad inimestel suurendada enda osalust ja vastutust tervisega seotud otsuste tegemisel. „Kui patsiendiportaal oli mõeldud pelgalt enda terviseandmete vaatamiseks, siis tulevikus hakkab uus terviseportaal andma ka personaalseid soovitusi ning saatma SMS-i või e-posti kaudu meeldetuletusi eesseisvate arstivisiitide, vaktsineerimiste ja lisandunud või aeguvate retseptide kohta,“ lisas Nikolaevski.

TEHIKu terviseportaali projektijuht Kady Adamson tõdes, et uusi ja innovaatilisi ideid on alati rohkem kui kohe ellu jõuab viia. „Meie arendusmeeskond töötab täistuuridel, et viia ellu kasutajate poolt enim soovitud funktsionaalsused. Lisaks erinevatele teavitusele on tänavu plaanis terviseportaaliga liita ka digiregistratuur, tänu millele saavad inimesed hõlpsasti juurdepääsu kõigile vajalikele teenustele ilma, et peaksid navigeerima läbi mitme erineva platvormi. Prioriteetide seadmisel lähtume kõige pakilisematest kasutajate vajadustest ja ressursside kättesaadavusest.“

Projektijuhi sõnul on terviseportaali arendamisel silmas peetud patsiendikeskset lähenemist. „Soovime, et inimesed saaksid oma terviseinfot turvalisemalt ja lihtsamini hallata ning taaskasutada. See mitte ainult ei paranda kasutajakogemust, vaid tagab ka terviseandmete sujuvama liikumise tervishoiusüsteemis, andes patsiendile maksimaalse kasu oma tervise jälgimisel ja juhtimisel.“

Selline integreeritud ja patsiendikeskne lähenemine e-tervise teenustele on oluline tervishoiu digitaliseerimisel, mis on suunatud nii efektiivsuse suurendamisele kui ka parema ja turvalisema juurdepääsu tagamisele terviseandmetele kõigile kasutajatele.

Julgustame kõiki inimesi tutvuma uue terviseportaaliga veebiaadressil www.terviseportaal.ee ning kasutama selle pakutavaid võimalusi oma tervise eest hoolitsemisel!

Lisainfo:
SANDER RAJAMÄE
Pressiesindaja
Tervisekommunikatsiooni osakond
sander dot rajamae at tervisekassa dot ee
Lastekodu 48,Tallinn

Pärimusmuusika Aidas toimus 8. veebruaril sundraviteemaline talvekonverents

09.02.2024

Neljapäeval, 8. veebruaril toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas sundraviteemaline talvekonverents, mis oli ühtlasi projekti "Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine" projekti lõpuüritus.

Projekti eesmärk oli psühhiaatrilisel sundravil viibivatele krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste hindamis- ja käsitlussüsteemi väljaarendamine - tervikteenuse loomine, mis ühendab ambulatoorse ja statsionaarse sundravi ning kogukonnateenused. Projekti käigus arendati välja standardiseeritud koostöö ja kommunikatsioon hoolekande, tervise ja õigussüsteemi teenuse osutajate vahel. Projektist saab täpsemalt lugeda siit: https://vmh.ee/muudest-allikatest-rahastatud-projektid/

(Projektimeeskond: vasakult Margus Veem, Ülle Kumm, Aneth Tuurmaa, Madis Parksepp ja Signe Susi. Foto Viljandi haigla)

Avasõnad lausus SA Viljandi Haigla ravijuht Mart Kull.
Psühhiaatriakliiniku juht dr Madis Parksepp andis ülevaate sundravi meditsiinilistest alustest ja psühhiaatriakliiniku arengutest. Sundravi osakonna juhataja Ülle Kumm rääkis statsionaarse sundravi korralduse hetkeseisust ja kitsaskohtadest, lisaks ambulatoorse sundravi arengutest.
Ravi toetavate tegevuste koordinaator Liis Peedosk viis kuulajad kurssi nende võimaluste ja huvitegevustega, mida saame Jämejala vaimse tervise külas meie sundravi patsientidele pakkuda. Kuidas käib patsiendi ohtlikkuse ja riskide hindamine sundravi patsientidel jagas psühholoog Margus Veem.

Lisaks Viljandi haigla inimestele olid konverentsil osalemas ka õigus- ja kohtupsühhiaatria valdkonna spetsialistid ning sundravi teenusega kokkupuutuvad võrgustikuliikmed.

Prokuröri vaatenurgast rääkis vanemprokurör Toomas Liiva ja Soome kohtupsühhiaater Alo Jüriloo tõi lauale valetamise ja tutvustas ka mõningaid teaduslikke vahendeid, kuidas tunda ära neid, kes simuleerivad tervisehäda karistusest kõrvalehoidmiseks. Oma ettekandes „Libahaiged ja valevorstid“ tõi ta välja, et „Simulant on näitleja, kes kirjeldab haigust nii, kuidas ta seda mõistab (sageli üle mängides)”

Võimalus oli tutvuda mobiilsete teenustega ja muuhulgas piiluda sisse ka ambulatoorset sundraviteenust (sh vaktsineerimist) osutavasse mobiilssesse kabinetti.

Konverentsi toimumist rahastas SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik ja Norra toetuste 2014-2021 programmist "Kohalik areng ja vaesuse vähendamine", mille raames viiakse ellu projekti "Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine" (Sotsiaalministeeriumi ja SA Viljandi Haiglaga kaasrahastamisel).

Selveri kogutud annetuste toel soetab Viljandi Haigla lastele mõeldud veloergomeetri

02.02.2024

Selver AS
Pressiteade
02.02.2024

Selver annetab Eesti haiglate lasteosakondadele 101 500 eurot

Heategevuskampaaniaga “Koos on kergem” kogusid kõik Selveri kauplused üle Eesti raha oma maakonna haigla laste- või sünnitusosakonnale. Enam kui kahe kümnendi jooksul on Selver koos heade Eestimaa inimestega annetanud lastehaiglatele või haiglate laste- ja sünnitusosakondadele ligi 1,4 miljonit eurot.

“Meil on au olla Eesti ühe pikima traditsiooniga heategevuskampaania eestvedajaks. Kampaania eesmärgiks on aidata kaasa laste tervishoiu parandamisele ning kutsuda ühiskonda kaasa aitama ja märkama. Heade klientide, Selveri töötajate ja koostööpartnerite abiga täidame seda missiooni juba 21. korda,” ütles Selveri juht Kristi Lomp.

Viljandi Haiglale koguti sel aastal 3300 eurot. Tänavune toetussumma suunatakse veloergomeetri soetamiseks.

SA Viljandi Haigla taastusravikliiniku juhi kt Erli Lond tänas südamest annetajaid. “Nii hea meel, et Selveri annetajate abiga saame soetada lastele mõeldud veloergomeetri. Laste taastusravi võib olla aastatepikkune ja keerukas protsess. Veloergomeetri soetamine aitab laste taastusravi muuta võimalusterohkemaks, lapsele meeldivamaks ja atraktiivsemaks. Selle vahendi abil saame treenida lapse lihaskonda ja parandada liigeste funktsiooni.”

Selveri heategevuskampaania “Koos on kergem” kestis perioodil 14.11.2023–31.12.2023. Selveri klientidel oli kampaania raames võimalik annetada ostes heategevustooteid – helkuri või jõuluehte, annetades kaupluses sularaha ning skaneerides SelveEkspressi puldil heategevusliku koodi.

Selveri koostööpartnerid Kalev, Prike, Tartu Mill ja Colgate osalesid kampaanias oma toodetega: Kalevi Legendide sarja šokolaadide, Vittel vee, Tartu Milli ja Colgate’i toodetega, mille ostudelt kogunes raha annetusfondi. Lisaks toetas Selver kampaaniat igalt ostukorvilt omapoolse panusega. Klientide, koostööpartnerite ja Selveri panusest kogunes kokku 101 500 eurot, mis läheb jagamisele 16 kampaanias osaleva haigla vahel.

(Pilt: SA Viljandi Haigla)

Toetussummad jagunevad haiglate vahel vastava piirkonna kauplustest tehtud ostude osakaalude põhjal proportsionaalselt:

Annetuse saaja	Annetussumma
Tallinna Lastehaigla Toetusfond	63 000
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond	10 500
Pärnu Haigla	4 000
Kuressaare Haigla	2 300
Hiiumaa Haigla	1 000
SA Ida-Viru Keskhaigla	2 500
Narva Haigla	2 500
Viljandi Haigla	3 300
Lõuna-Eesti Haigla	1 800
AS Valga Haigla	1 300
Jõgeva Haigla	2 500
Rakvere Haigla	1 100
Põlva Haigla	900
Järvamaa Haigla	1 900
Läänemaa Haigla	1 500
SA Raplamaa Haigla	1 400
KOKKU	101 500

Kodumaisel kapitalil Selveri jaeketti kuulub üle-eestilise kohale veoga e-Selver, 71 Selveri kauplust, 2 Delice’i kauplust ja Selveri rändpood, kogumüügipinnaga 120 000 m². Selveri tütarettevõte Kulinaaria on Eesti suurim valmistoidutootja, Selveri Köögi kaubamärgi toodete tootja. Selver kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja Gruppi. Selver annab tööd ca 3600 inimesele. 2023. aasta müügitulu oli 620,2 miljonit eurot ning kliendid tegid aasta jooksul 44,2 miljonit ostu.

Pressiteate edastas:
Mariann Järvela
Selveri kommunikatsioonijuht
+372 5332 4723
mariann.jarvela@selver.ee
www.selver.ee

Täna, 1. veebruaril anti SA Viljandi Haiglale pidulikult üle Viljandi Tervisekeskuse hoone

01.02.2024

Täna, 1. veebruaril anti SA Viljandi Haiglale pidulikult üle Viljandi Tervisekeskuse hoone

Viljandi kesklinna tervisekeskuses tegutseb kaheksa perearsti, nahaarst, naistearst, silmaarst, nina-kõrva-kurguarst, hambaarst, psühholoog ning massöör. Lisaks jaeapteek, optikakauplus ning kuulmisabivahendite ja ortopeediliste abivahenditega seotud ettevõtted.

SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere sõnas, et tervishoiuteenuste osutamine jätkub koostöös seniste rentnikega ning lisas, et plaanis on laiendada diagnostikateenuseid ning veebruaris avame tervisekeskuse hoones ka ultraheliuuringute kabineti.

2025. aasta suvel avatakse praeguse tervisekeskuse naabruses Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskus Tervikum, kus lisaks eriarstiabile, diagnostikale ja taastusravile hakkavad teenust osutama ka perearstid.

Pildil SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere ja OÜ Viljandi Tervisekeskuse juhatuse liige Marek Metsmaa (foto: Maike Valk)

Üle 100 inimese on kaasatud kliinilisse uuringusse, mis hindab ravijuhtimise teenuse mõju krooniliste haigustega inimestele

01.02.2024

2023. aasta juulis alustas kolmes Eesti maakonnas kahe aasta pikkune esmatasandi, sotsiaalsüsteemi ja eriarstiabi koostöö ja ravijuhtimise mõju testiv kliiniline uuring. Tänaseks on uuringusse kaasatud Viljandimaal üle 100 patsiendi ning näha on ka esimesi tulemusi teenuse mõjust.

PAIK ehk paikkondlik ravijuhtimise teenus on mõeldud keskmisest kõrgema tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vajadusega inimeste jaoks. See tähendab, et sihtrühmaks on kroonilise haigusega inimesed, kes vajavad ka sotsiaalset tuge, et elu kodus oleks pikem ja kvaliteetsem. Teenuse osutamise põhiroll on õe või sotsiaaltöötaja haridusega tervisejuhil, kes koostöös patsiendi enda, perearsti ja vajadusel ka teiste spetsialistidega koostab talle personaalse terviseplaani ning kaardistab tema tervise- ja sotsiaalse toe vajadused. Vajadusel aitab ta teenuseid koordineerida, nõustab ja jõustab patsienti ning jälgib tervise halvenemist, tehes tihedat koostööd patsiendi pereõe ja perearstiga, vajadusel ka omavalitsuse sotsiaaltöötajaga.

PAIK teenuse mõju-uuring

PAIK teenuse disainimine sai alguse 2016. aastal Viljandi haiglas ning teenuse piloteerimine 2018. aastal. Eelmise aasta kevadel alustati Tervisekassaga Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojektina selle teenuse kliinilise mõju-uuringuga.

PAIK teenuse meeskonna juhi Kadri Orase sõnul on uuringu eesmärk selgitada välja selle teenuse pikemaajaline mõju ning ka teostatavus erinevate maakondade kontekstis. „Meie meeskond loodab uuringu lõppedes teada saada, milline mõju on sellisel tervishoiu ja sotsiaalteenuse koordineeritud koostööl patsientide tervisele, elukvaliteedile ja teenustega rahulolule,“ ütles Oras.

Uuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kes on vähemalt 45-aastased ja kellel on diagnoositud mitmed kroonilised haigused, mis tõstab haiglaravile sattumise riski ning kellel esinevad kaasuvalt ka sotsiaalsed tervisetegurid. Sellisteks teguriteks võivad olla näiteks toetava tugivõrgustiku puudumine või liikumisraskus.

Orase sõnul kaasatakse uuringusse nii patsiente, kes satuvad haiglasse kui saadetakse ka sihtrühma kuuluvatele patsientidele koju kutsed uuringus osalemiseks. “Uuringu grupp on jagatud juhuslikkuse meetodil kaheks, sekkumisgrupiks ja kontrollgrupiks. Esimesse kuuluvad patsiendid saavad PAIK teenust, mida on Viljandi haigla osutanud juba 2019. aasta sügisest. Teine grupp seda teenust ei saa. Tavapäraseid vajalikke tervisehoiu- ja sotsiaalteenuseid saavad mõlemad grupid loomulikult ikka nii nagu vaja,“ selgitas ta.

PAIK teenuse meeskonna juhi sõnul on hetkel Viljandimaal uuringusse kaasatud juba üle 100 patsiendi. „Neist 1/3 on kaasatud läbi haiglasse sattumise ning 2/3 on liitunud uuringu kutse saamise kaudu. Sekkumisgrupis on 100-st patsiendist veidi üle poole, alla poole patsiente on kontrollgrupis, kes uut teenust ei saa,” kirjeldas Oras.

PAIK uuringu meeskond näeb teenuse mõju juba praegu

PAIK teenuse meeskond on umbes poole aasta pikkuse aja jooksul, mil uuring on kestnud, märganud mitmeid kasutegureid, mida selline meditsiini- ja sotsiaalvaldkonda ühendav teenus pakub. „Juba märkame, et väga vähesed PAIK teenusel olevad patsiendid satuvad erakorraliselt haiglasse. See näitab meie jaoks, et ühtne terviseplaan ja vajadusel selle täitmise toetamine aitab patsientidel oma kroonilisi haigusi kontrolli all hoida ning see omakorda hoiab ära haiglasse sattumisi,“ rääkis Oras.

Samuti näeb kliinilise meeskonna juht kasu selles, et see mastaapne uuring liidab haiglat. „Mõju-uuringuga on seotud terve haigla suur maja, alustades EMO õdedest kuni haigla sekretärini, kes füüsiliselt uuringukutseid välja saadab. Loodame, et see muudab meie mõtteviisi ning me märkame, aitame koos ja soodustame patsientide võimalikult pikka kodus hakkamasaamist,“ ütles Oras.

PAIK tervisejuht Eneli Tulp ütles aga, et kasvanud on ka patsientide teadlikkus oma haigustest. „PAIK teenuse puhul koostame me terviseplaani patsiendiga koos. On näha, et selline kaasamine on aidanud patsientidel aru saada, mis haigused neil on, kuidas neid juhtida ja milline on vajalik ravi,“ sõnas ta.

Patsientide lood näitavad valdkondadevahelise koostöö vajalikkust

Orase sõnul on PAIK teenuse üks peamistest eesmärkidest kutsuda patsiendi heaks ühe meeskonnana tööle tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna osapooled ning teenuse on selle vajalikkust juba tõestanud.

„Näeme sellisel valdkondadevahelisel koostööl kasu eriti patsientide märkamise osas. Näiteks oli meil teenusel üks eakas abielupaar. Nad elasid eramajas ning pidid kõigega ise hakkama saama. Naisel oli tõsine liikumispuue, mistõttu pidi abikaasa ka tema eest hoolitsema. Neil oli olemas soov olla tegusad, kuid selle koorma all olid nad nii vaimselt kui ka füüsiliselt väsinud. Seetõttu muutusid üha sagedasemaks kiirabi kutsumised ja EMO külastused. Erakorralise meditsiini osakonnas aga probleemile lahendust ei leitud,“ kirjeldas ta, „Tänu soovitustele olid nad õnneks juba ise võtnud ühendust sotsiaalvaldkonnaga abi saamiseks. Sotsiaaltöötaja märkas, et tegemist ei ole ainult sotsiaalsete probleemidega ning kaasas inimeste aitamiseks ka PAIK tervisejuhi. Nii tervishoiu kui ka sotsiaalse poole pealt nõustati abielupaari, et leida neile sobivad lahendused. Meditsiini poole pealt leidsid tervisejuhid neile vajalikud teenused, sh taastusravi ja vaimse tervise õe teenuse. Oli näha, et olukord käis neile üle jõu, kuigi nad ise seda esialgu ei mõistnud. Suure selgitamistöö tulemusena leidsid spetsialistid koos neile inimestele vastuvõetava parima lahenduse. See on ehtne näide sellest, kuidas ühe valdkonna spetsialist oskab ära tunda ka teise valdkonna mure ning kuidas koostöö tulemusena saab patsienti paremini aidata.“

Uuringu väljakutse

Kliinilise mõju-uuringu suureks väljakutseks peab Oras rohkemate patsientide kaasamist uuringusse. „Me pakume seda võimalust neile riskipatsientidele, kes satuvad haiglasse ning oleme saatnud sihtrühma kuuluvatele patsientidele koju kutsed uuringus osalemiseks, siiski on väga palju neid inimesi, kes kutsele ei reageeri või kes uuringus osaleda ei soovi,“ nentis ta.

„Meie meeskond on alati lahkesti nõus selgitama ja tekkinud küsimustele vastama, kui patsienti on uuringus osalemise osas kahtleval seisukohal,“ lisas PAIK tervisejuht Elvi Link.

Indu annab meeskonnale aga juurde patsientide positiivne tagasiside. „Meil on väga hea meel kuulda, et patsiendid, kes uuringuga liitunud on, on väga tänulikud ning tunnevad ka ise PAIK teenuse kasutegurid ära. See annab lootust, et suudame veelgi enam inimestele seda teenust pakkuda,“ ütles Oras, „Kui oma krooniliste haigustega sihipäraselt osata tegeleda juba keskeas, õppida ära tundma ohumärke ja eneseabi, siis on ka vananemine ehk vaevustevabam.“

PAIK teenusest saab rohkem lugeda siit: https://paik.vmh.ee/

Foto (Maarja Evert/SA Viljandi Haigla): Fotol vasakult tervisejuhid Karoliina Hunt, Elvi Link, Maarja-Enid Pärna, Eneli Tulp, Merit Tekko, PAIK teenuse haldur Katrin Meet ja PAIK teenuse meeskonna juht Kadri Oras

TAI: 2024. aastal kutsutakse Eestis vähi sõeluuringutele ligi 200 000 naist ja meest

26.01.2024

TERVISE ARENGU NSTITUUDI PRESSITEADE

Rinnavähi sõeluuringule on käesoleval aastal kutsutud 103 892 naist, emakakaelavähi sõeluuringule 74 767 naist ja jämesoolevähi sõeluuringule 81 292 meest ja naist. Kõigile neile on vastav kutse-saatekiri juba terviseportaalis ootamas. Pea 52 000 inimest on saanud osalemiskutse mitmele nimetatud uuringule.

Sõeluuring on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naiste ning meeste uurimiseks, mille eesmärk on avastada haigus või haiguseelne seisund võimalikult vara, kuna õigeaegselt avastatud haigus on ravitav.

Kes on 2024. aastal on sõeluuringule oodatud?

Rinnavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Uuringule kutsutakse naisi vanuses 50–70 ja 74 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ning nad ei ole viimase 12 kuu jooksul käinud mammograafia uuringul.

Emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Uuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.

Jämesoolevähi sõeluuringule on oodatud mehed ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Uuringule on kutsutud mehed ja naised vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole jämesoole pahaloomulist kasvajat varasemalt diagnoositud ning nad ei ole eelnevalt käinud sõelkoloskoopia uuringul.

Kuidas registreerida sõeluuringule?

2024. aasta alguseks loodi kutsutavatele digitaalne sõeluuringu kutse ehk saatekiri terviseportaali, vaata terviseportaal.ee → Vastuvõtud ja saatekirjad

Saatekiri on aluseks, et broneerida uuringu aeg tervishoiuasutuses. Osalemiseks ei pea individuaalset kutset ootama jääma.

Emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringus osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse ning teavitage, et soovite registreerida sõeluuringule. Vajalikud kontaktid leiate veebilehelt tervisekassa.ee/soeluuringu-kontaktid

Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule.

Kõigi sõeluuringul osalenute uuringute ja vajadusel järgneva ravi kulud tasub Tervisekassa (s.h ravikindlustamata inimesed). Kui rahvastikuregistri andmetel Eestis elaval inimesel on välisriigi ravikindlustus ja tal puudub Eesti oma, siis saab ta küll sõeluuringul osaleda, kuid peab uuringu eest tasuma ise.

Esimese poolaasta jooksul saadetakse kõigile kutsutavatele meeldetuletuseks kutsed ka e-posti või kirja teel. TAI juhib tähelepanu, et e-posti teel saavad kutse sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kelle eesti.ee e-post on suunatud oma isiklikule meiliaadressile või märgitud rahvastikuregistrisse.

Lisainfot sõeluuringute kohta leiab sõeluuringute kodulehelt soeluuring.ee

Täpsem statistika 2024. aasta vähi sõeluuringute sihtrühmade ja kutsutavate kohta on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis: statistika.tai.ee

Pressiteade: Viljandis kerkib terviselinnak

25.01.2024

SA Viljandi Haigla
Pressiteade

Viljandis kerkib terviselinnak

Neljapäeval, 25. jaanuaril ostis SA Viljandi Haigla kesklinnas asuva tervisekeskuse hoone, mis külgneb 2025. aastal valmiva Tervikumiga. Tervishoiuteenuste osutamine jätkub koostöös seniste rentnikega.

"Kesklinnas, Tervikumi naaberkrundil asuva ning aastakümneid tervishoiuteenuste kasutuses olnud hoone soetamine on olnud meie pikaajaline plaan," kommenteeris ostu Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. "Soovime, et eri tasandite tervishoiuteenused tegutseksid Viljandi linna ja maakonna inimestele lähestikku ning astuksid ühte jalga. Ühine hoonestu on siinkohal olulise, toetava rolliga, milles osutatavad teenused moodustavad sümbioosi järgmisel aastal tööd alustava Tervikumiga," lisas ta.

Tampere kinnitas, et kõigi seni tervisekeskuses tegutsenud teenuseosutajad saavad samadel alustel senist tööd jätkata: "Hoone omanik, kellega rendilepingud sõlmitakse, on nüüd haigla, kes on huvitatud, et Viljandis pakutaks võimalikult laia valikut tervishoiuteenuseid ning inimese jaoks võimalikult mugavalt. Plaanime tuua juurde diagnostikateenuseid, näiteks avada ultraheliuuringute kabineti."

Tervisekeskuse senine omanik, OÜ Viljandi Tervisekeskuse juhatuse liige Marek Metsmaa tõdes: "2016. aastal Viljandi Tervisekeskust ostes oli uus haigahoone Viljandi kesklinnas veel hoomamatus kauguses. Nüüd, kaheksa aasta hiljem, kui Tervikumi valmimine on 1,5 aasta kaugusel on loomulik asjade areng kahe maja liitumine. Tervikum saab kasutada perearstidest vabanevaid pindu oma teenuste laiendamiseks, samas jätkab OÜ Viljandi Tervisekeskus Tervisekassa partnerina oma teenuste osutamist, pakkudes patsientidele kiiret, mugavat ning kvaliteetset raviteenust."

2025. aasta suvel avatakse praeguse tervisekeskuse naabruses Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskus Tervikum, kus lisaks eriarstiabile, diagnostikale ja taastusravile hakkavad teenust osutama ka perearstid. "Kõik praeguses tervisekeskuse hoones töötavad perearstid on andnud teada oma soovist kolida Tervikumi ning on olnud ruumide planeerimise kaasatud," rääkis haigla juhatuse esimees. "Ühises terviselinnakus on meil hea võimalus leida tervisekeskuses tühjaks jäävatele ruumidele optimaalne kasutus kas tervishoiu- või neid toetavatele teenustele."

Haigla ja OÜ Viljandi Tervisekeskuse juhid kohtusid tervisekeskuse töötajate ning rentnikega 25. jaanuaril, mil lepiti kokku uute lepingute sõlmimine ja suhtluskanalid.

Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
krista.valdvee[at]vmh.ee

Tule vaktsineerima, difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant!

17.01.2024

Tuletame meelde, et difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleb täiskasvanutel korrata iga kümne aasta tagant.

Kõigil soovijatel on võimalik teha Viljandi haiglas mõlema haiguse eest kaitsvat liitvaktsiini.
Selleks tuleb broneerida endale aeg Viljandi haigla registratuuris või telefonil 434 3001.

Difteeria kahjustab peamiselt hingamisteid ja mõnikord nahka. Üldjuhul tekib hingamisteedes põletik (turse), mis põhjustab hingamisraskust ning harvadel juhtudel ka lämbumist.
Teetanusebakterid satuvad organismi sisselõigete, kriimustuste või haavade kaudu nahas.

Difteeria-teetanuse vastu vaktsineerimine on tasuta!

Viljandi haigla koduõendusteenus pakub viiruste hooajal meditsiinilist abi patsiendi kodus

16.01.2024

Koduõendus on mõeldud patsientidele, kelle tervislik seisund ei nõua haiglas viibimist, kuid kes siiski vajavad asjatundlikku meditsiinilist abi. Seni on patsiendid olnud Viljandi haigla koduse õendusabiteenusega väga rahul.

Koduteenuste osakonna juhataja Kadri Orase sõnul on kodune õendusteenus patsiendile abiks mitmel põhjusel. „Meie koduõed saavad tulla patsiendi koju ning seal vajalikud õendustoimingud teha, näiteks vaktsineerimised. Sellist teenust vajavad kindlasti inimesed, kellel on raskusi liikumisega. Oluline roll on koduõdede visiitidel ka viiruste leviku perioodil, kus inimesed ei taha nakatumise vältimiseks rahvarohketesse kohtadesse minna,“ selgitas ta.

Kodune õendusabi hõlmab Orase sõnul erinevaid õendustegevusi ägedast haigusest paranevate, kroonilist haigust põdevate või piiratud funktsionaalse võimekusega patsientide raviks ja paremaks toimetulekuks just koduses keskkonnas. „Koduõed teevad sõltuvalt patsientide vajadustest erinevaid toiminguid, näiteks mõõdavad tervisenäitajaid, ravivad haavandeid ja lamatisi, hooldavad kateetreid, stoome. Samuti teevad ka arsti otsuse alusel raviprotsetuure, näiteks valuravi ja ravimite erineval viisil manustamist. Õde pakub aga alati ka õendusalast nõustamist nii patsientidele kui ka pereliikmetele, näiteks abivahendite kasutamise osa,“ sõnas ta.

Inimesed on kodus pakutava õendusabi teenusega väga rahul

Viljandi haigla küsis eelmisel aastal patsientidelt teenusega rahulolu ning selgus, et võimalusega saada regulaarset õendusabi oma kodus ollakse väga rahul. Uuringusse kaasati 2023. aasta 1. kvartalis koduõendusteenust saanud patsiendid. Neid oli sel perioodil 51, tagasiside küsitlusele vastas neist 29.

86 protsenti küsitletud patsientidest vastas, et on teenusega väga rahul ehk andsid 11 punktilisel skaalal teenusele hindeks 9 ja 10 palli. Võrreldes kolm aastat tagasi läbiviidud uuringuga on rahulolu märkimisväärselt paranenud, soovitusindeks on tõusnud 49 punktilt 79 punktile.

Koduõendusteenuse kvaliteeti pidasid patsiendid samuti väga heaks. 93% küsitlusele vastajatest leidis, et koduõde seletes neile, mis tegevusi ta tegema hakkas. Samuti hindasi 83% patsientidest, et said koduõelt piisavalt juhised, kuidas iseseisvalt kodus oma haigusega toime tulla. Patsiendid tundis end ka tervise eesmärkide seadmisesse ja raviplaani koostamisse kaasatuna. Tervise eesmärkide kaasamise osas oli jaatavalt vastanud patsiente 90% ning raviplaani koostamisse kaasamise osas 86%.

„See teenus on väga vajalik ning koduõed hoolivad, meil oli suurepärane koostöö,“ kirjeldas üks teenusel olnud patsient. Teine lisas: „Sain kindlust, et keegi aitab mind.“ Mitmed patsiendid tõid välja ka selle, et teenuse võiks kesta kauem, et koduõe abi rohkem saada.

Koduõendusteenuse määrab patsiendile arst

Kodusele õendusabi teenusel saab patsienti suunata kas perearst või eriarst saatekirjaga, millele märgitakse terviseprobleemid, vajalik ravi ja selle sagedus ning hinnatud abi vajadus. Teenuse ajal võib koduõest saada oluline ühenduslüli arsti ja abivajaja vahel. Õde saab aidata patsiendi probleeme konkretiseerida ja vajalikule arstile edastada.

Viljandi haigla pakub koduõendusteenust nii Viljandi linnas kui ka maakonnas. Kõik, kellel on mõni terviseprobleem, mille lahendamisel saab õde abiks olla, saavad pöörduda esmalt perearsti poole ning paluda saatekirja koduõendusteenusele.

Foto (maarja Evert/SA Viljandi Haigla): Fotol vasakult seisavad koduõed Mariana Kurikoff, Karoliina Hunt, Liia Võsu, Reelika Espenberg, Maire Borgmann ja Eve Pärnaku. Esimeses reas vasakult koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras, koduõed Eneli Tulp ja Elvi Link.

Doonoripäevad Sakala Keskuses 2024. aastal

08.01.2024

Optometristi vastuvõtule on vabu aega jaanuaris ja veebruaris!

05.01.2024

Sel perioodil tuleb vastuvõtule tulles maksta ainult visiiditasu 5 eurot. Visiiditasu kehtib kõigile.

Oprometrist on tervishoiuala spetsialist, kelle ülesandeks on nägemistaju uurimine, prillide määramine, silmade tervise teemaline nõustamine ning kõigeks selleks vajalike uuringute teostamine. Erinevalt silmaarstist, kes tegeleb spetsiifilisemalt silmahaigustega, tegutseb optometrist eksperdina, kelle juurde tasub pöörduda, kui on vaja prilliretsepti, uusi prille või kontaktläätsesid. Optometristidel on oluline roll silmade tervise jälgimisel, nägemise parandamisel ja silmahaiguste varases avastamises.

Viljandi haiglas pakub optometristi teenust Ave Viires.

Vastuvõtule saab registreeruda Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343 001 või www.digiregistratuur.ee

29. detsembril ja 2. jaanuaril saab Viljandi haiglas eelregistreerimata vaktsineerida

29.12.2023

Võimalus vaktsineerida Covid-19 ja gripi vastu Viljandi haiglas (Pärna tee 3) täna, 29. detsembril ja teisipäeval, 2. jaanuaril kell 9-15!

Riskirühmadele on gripivaktsiin tasuta!
Üle 60-aastased inimesed, üld- ja erihoolekande asutuse teenusel olevad inimesed, kuni 7-aastased lapsed, lapseootel naised ning alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks.

Mitte riskirühma kuuluvatele inimestele on gripi vastu vaktsineerimine tasuline - 17 eurot.

Covid-19 vaktsiin on kõikidele tasuta!

Kui Sa soovid vaktsineerimiseks broneerida endale aja, palun helista registratuuri telefoni 434 3001.
Eelregistreerimata tulles öelge registratuuris, et soovite vaktsineerida!

Viljandi haigla koduteenused jõuavad patsientideni uue autoga

21.12.2023

Viljandi haigla on viimaste aastate jooksul arendanud teenuseid, mida saab pakkuda patsientidele nende kodus. Juba pikemalt toiminud koduõenduse ja koduhaigla teenusele lisaks pakub haigla ka koduhospiitsi teenust ning laienenud on ka koduste taastusraviteenuste maht. Kõigi nende teenuste jõudmiseks patsientideni sai taastusravikliinik täna enda kasutusse uue auto.

Lisandunud sõidukiga jõuavad patsientide kodudesse teenust osutama koduhospiitsi õde, füsioterapeut, tegevusterapeut ning jalaraviõde.

Koduhospiits teenus on meditsiiniline toetus patsiendi elu lõpuosas. Teenuse ajal külastab hospiits- ja palliatiivravi väljaõppe ning kogemusega õde patsienti tema kodus, hindab tema seisundit, teeb arsti ettekirjutatud raviprotseduure ning nõustab perekonda. Arst aga konsulteerib patsienti ja perekonda läbi telesilla õe tahvelarvuti abiga.

„Hospiitsravi on meditsiiniline sekkumine, mis tähendab, et pakume inimesele elulõpuravi talle koduses keskkonnas. Koduhospiitsi teenuse eelduseks on aga see, et patsiendil on tugev sotsiaalne võrgustik, kes teda põetaks. Vajadusel kaasame protsessi ka hingehoidja või omavalitsuse sotsiaaltöötaja,“ kirjeldas koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras lisades, et koduhospiitsi teenuse raames ei paku Viljandi haigla meeskond koduhooldust.

Koduhospiitsi õe visiidid toimuvad päevasel ajal, vajadusel ka nädalavahetusel.

Füsio- ja tegevusteraapia valdkonnas on Viljandi haigla koduteenuseid osutanud juba 5 aastat. Lisaks pakub haigla ka kodust jalaravi teenust. „Selliste koduste taastusraviteenuste eesmärk on aidata inimesel just kodus hakkama saada. Anname visiitide käigus patsientidele soovitusi kodukohanduse osas ning teeme nendega vajalikke harjutusi ja tegevusi koduses keskkonnas, samuti nõustame perekonda selles osas, kuidas oma lähedast igapäevaselt kodukeskkonnas aidata,“ kirjeldas taastusravikliiniku juhi kt Erli Lond.

Lisaks käivad taastusravi kliiniku spetsialistid ka rehabilitatsiooniteenuste raames väljaspool haiglat teenuseid osutamas.

Foto (Maarja Evert/Viljandi haigla): Taastusravikliinik sai täna enda kasutusse uue auto, millega patsientidele nende kodus teenuseid osutamas käia.

Foto (Maarja Evert/Viljandi haigla): Fotol vasakult füsioterapeut Ingrit Ernits, logistikaosakonna juhataja Taavi Lemming, koduhospiitsi õde Liia Võsu, füsioterapeut Anita Kala ja taastusravikliiniku juhi kt Erli Lond.

Viljandi haiglas on sel aastal sündinud tavapärasest rohkem kaksikuid

19.12.2023

Kui tavapäraselt saavad Viljandi haigla sünnitusosakonna töötajad tervitada aastas keskmiselt ühte paari kaksikuid, siis käesaoleval aastal on Viljandi haiglas sündinud neid lausa kolm paari.

„Meil on suur rõõm, et oleme sel aastal saanud oma meeskonnaga öelda tere tulemast kolmele paarile kaksikutele! Kaks paari neist sündisid vaginaalselt ehk loomulikul teel. Väga tore on ka see, et kõigisse kolme perre sündis üks poiss ja üks tüdruk,“ rääkis Viljandi haigla vastutav ämmaemand Anne-Liis Pärna, „Soovime neile kõigile palju õnne ja toredat kooskasvamist!“

Ka sel kuul, 6. detsembril nägid ilmavalgust kaksikud Robin ja Loriin Müür. Ema Kristin Karu ja isa Kermo Müür on kaksikute üle väga õnnelikud. „Olin alguses väga üllatunud, kui sain teada, et ootan kahte last. Õhtul läksin koju ja rääkisin Kermole, et meil on nüüd suuremat autot vaja. Ta ütles selle peale, et ei ole võimalik!“ rääkis Kristin naerdes, „Siis aga hakkasime selle mõttega harjuma. Kaksikute ootusaeg oli aga tunduvalt raskem, kui ühte last oodates. Nimelt kasvab meie peres veel kaks last.“

Praegu läheb perel Kristini sõnul hästi ning harjutakse uue elukorraldusega.

Viljandi haiglas on tänase seisuga käesoleva aasta jooksul ilmavalgust näinud kokku 269 beebit, 131 poissi ja 138 tüdrukut.

Foto (Viljandi haigla): Fotol ema Kristin Karu ja isa Kermo Müür kaksikute Robini ja Loriiniga.

Urogünekoloogilisi probleeme saab igaüks ennetada aktiivse eluviisiga

15.12.2023

Urogünekoloogilised probleemid nagu uriinipidamatus ja vaagnaelundite allavaje on naiste hulgas sagedased probleemid. Viljandi haigla urogünekoloogiaga tegelev naistearst dr Triin Kull räägib, mida saab igaüks ise kodus nende vaevuste ennetamiseks teha ning millisel juhul tuleks pöörduda arsti vastuvõtule.

Urogünekoloogilised probleemid on näiteks tahtmatu uriini leke ehk uriinipidamatus, sagedased põiepõletikud, pidev pakitsustunne, sage päevane või öine urineerimine, vaagnaelundite allavaje ning defekatsiooni probleemid ehk seisund, kui häiritud on soole tühjendamine.

Dr Triin Kulli sõnul algab nende kaebuste ennetamine elustiilist ja tervisekäitumisest. „Ülekaal suurendab survet vaagnapõhja lihastele ja tõstab sellega oluliselt kuseteede probleemide riske. Seetõttu on normaalse kehakaalu säilitamiseks ja saavutamiseks oluline aktiivne eluviis. Samuti aitab uriinipidamatust ja vaagnaelundite allavaje ennetada regulaarne vaagnapõhjalihaste treenimine,“ selgitas dr Kull lisades, et sealjuures tuleks vältida aga suurte raskuste tõstmist, sest kaasnev kõhu- ja vaagna siserõhu tõus suurendab oluliselt allavaje tekke riski või süvendab juba tekkinud vaagnaelundite allavajet.

„Oluline on tarbida ka piisavalt vedelikku ja eelistada kiudaineterohkeid toite, et vältida kõhukinnisust. Samas liigne kohvi ja alkoholi tarbimine võib ärritada põit ning suurendada urineerimissagedust ja juba allolevat probleemi. Vältida tuleks ka suitsetamist, sest see tõstab kroonilise bronhiidi ja köha esinemissagedust, mis võib süvendada juba tekkinud vaagnaorganite allavaje ning suurendada uriinilekke riski,“ rääkis dr Kull.

Kui aga eelpool nimetatud vaevused juba on, siis tuleks dr Kulli sõnul pöörduda urogünekoloogiaga tegeleva naistearsti vastuvõtule. „Eriti oluline on võimalikult kiiresti arsti vastuvõtule pöörduda vaagnaelundite allavaje puhul, sest ajaga allavaje enamasti süveneb ja liigselt viivitades võib abipakkuva operatsiooni maht oluliselt suureneda,“ selgitas ta.

Urogünekoloogiline vastuvõtt on sarnane tavapärasele günekoloogilisele vastuvõtule. „Kogume esmalt vajaliku info patsiendi üldise tervisliku seisundi, kaebuste, varasemate haiguste, operatsioonide, kasutatavate ravimite jm kohta. Alati toimub ka läbivaatus, mille käigus hindame vaagna elundite allavaje olemasolu, ulatust ning sageli teeme ka täpsustavaid uuringuid ja analüüse. Enamasti on vaja ka vaginaalset ultraheli uuringut. Kui kõik andmed on käes ja uuringute tulemused saabunud, siis arutame ja otsustame üheskoos patsiendiga talle sobivaima raviplaani,“ ütles dr Kull.

Tema sõnul on vastuvõtt kindlasti efektiivsem, kui patsient on tulles ka ise selleks valmistunud. „Ettevalmistunud ja aktiivne patsient on parim patsient. Enne vastuvõtule tulekut võiks patsient olla läbi mõelnud, millal pöördumise põhjuseks olevad kaebused algasid ja kuidas need on ajas muutunud. Kui mureks on uriinipidamatus, siis võib olla kasulik pidada eelneva nädala jooksul päevikut urineerimise ja urineerimise ajal esinevate sümptomite kohta. Kindlasti ka läbi mõelda milliseid ravimeid tarvitab ning milliseid operatsioone on varasemalt juba teostatud. Samuti võiks patsient olla valmis andma teavet oma üldise tervise kohta, sealhulgas ka varasemate haiguste ja sünnituste kohta. See aitab saada täielikku ülevaadet patsiendi tervisest ning valida kõige ohutum ja õigem ravitaktika,“ sõnas dr Kull.

Samuti ütles dr Kull, et vastuvõtul ei tohi karta esitada arstile küsimusi. „Soovitan koostada enne visiiti väike küsimuste loetelu, et siis vastuvõtu aja kindel olla, et kõik teile olulised teemad saavad kaetud,“ lausus ta.

Dr Kull lisas, et kuna uuringud võivad hõlmata ka günekoloogilist läbivaatust, tuleks valida vastuvõtule tulles kindlasti riietus, mis võimaldab mugavat juurdepääsu vaagnapiirkonnale.

Nagu günekoloogi juurde ikka, saab ka urogünekoloogiaga tegeleva arsti vastuvõtule tulla ilma perearsti saatekirjata. Viljandi haiglasse dr Triin Kulli vastuvõtule saab aja broneerida Viljandi haigla registratuuris telefonil 4343 001 või digiregistratuuris.

Isikuandmete leke lepingupartnerile tehtud küberründe tagajärjel

14.12.2023

Küberründe tagajärjel meie lepingupartneri vastu on osade meie patsientide (8 patsiendi) isikuandmed, sh terviseandmed, saanud teatavaks selleks õigustamata isikule.

Politsei ja Andmekaitse Inspektsioon on juhtunust teadlikud ja viimas läbi menetlusi. Oleme alustanud juhtunust puudutatud patsientidele, kelle kontaktid on meil olemas, eraldi personaalsete teavituste saatmisega.

Kui soovite teavet, kas ja millised Teie andmed täpsemalt lekkinud on, saatke palun digitaalselt allkirjastatud taotlus aadressile vmh at vmh dot ee.

Vastused saadame taotlejale krüpteeritult. Vastame Teie taotlusele esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul. Palume arvestada, et lepingupartnerilt täpsete andmete saamine võib võtta aega.

Kuivõrd on teadmata, millised plaanid küberrünnaku korraldajal saadud isikuandmetega on, palume olla erakordselt tähelepanelikud Teile saadetud e-kirjade sisu osas, kus saatjaks on tervishoiuasutus või seda jäljendav kolmas isik ja kirja sisu puudutab Teie terviseandmeid. Enne, kui olete täiesti veendunud, et saatjaks on tõesti päris tervishoiuteenuse osutaja, kellega Teil on ravisuhe, ärge klikkige ühelgi veebilingil ega avage kirja manuseid.

Arvestage, et reeglina ei saada Teie arst analüüsitulemusi e-kirja teel, vaid need on tutvumiseks terviseportaal.ee keskkonnas. Kui saate väljapressiva sisuga pöördumisi, sh kõnesid, võtke esimesel võimalusel ühendust politseiga ja järgige politseilt saadud juhiseid.

Kui Teil ei ole digitaalse allkirjastamise ja krüpteerimise võimalust, võtke ühendust kontaktidel; vmh at vmh dot ee või telefonil 434 3043 ja anname Teile juhised toimimiseks.

Uus terviseportaal vahetas välja senise digiloo

13.12.2023

Uus terviseportaal vahetas välja senise digiloo
Tervisekassa
PRESSITEADE
13.12.2023

Tervisekassa ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) koostööna on valminud uus terviseportaal veebiaadressil www.terviseportaal.ee, mis vahetas välja senise patsiendiportaali www.digilugu.ee.

Digilugu suleti paralleelselt terviseportaali käivitamisega. Kui inimene läheb vanast harjumusest aadressile www.digilugu.ee, suunatakse ta automaatselt terviseportaali lehele.

„Kuna patsiendiportaal on tänaseks üle 15 aasta vana ning tekkinud on mõningane tehnoloogiline võlg, on uue portaali loomine vajalik, sest ligipääs terviseandmetele peab käima ajaga kaasas,“ nentis TEHIKu terviseportaali projektijuht Kady Adamson.

Tervisekassa terviseportaali tootejuht Evgeni Nikolaevski sõnul pakub terviseportaal mugavat ja kasutajasõbralikku ligipääsu terviseandmetele ning on väravaks terviseteenuste kasutamisel.

„Esimeses etapis pakutakse terviseportaali kaudu inimestele tervishoiuga seotud teenuseid, mis olid saadaval ka vanas patsiendiportaalis. Tänu uuele portaalile paraneb kasutajamugavus ehk inimene pääseb terviseinfole ligi mugavamal viisil ning erinevad teemad on kategoriseeritud loogilisemalt,“ ütles terviseportaali tootejuht.

Enne terviseportaali sisselogimist on inimesele kuvatud tervisedendusliku sisuga esileht, mis hakkab sisaldama erinevat tõenduspõhist tervisealast teavet. Terviseportaali sisenedes avaneb esmalt "Minu töölaud" vaade, millel kuvatakse järgmised vastuvõtud, väljaostmata retseptid, viimase poole aasta uuringud, analüüsid ja vastuvõtud ning vaktsineerimise soovitused. Uue funktsioonina on inimestele kättesaadavaks tehtud “Minu tervise ajalugu”, mille abil on võimalik detailselt filtreerida vastuvõtte, analüüse, uuringuid, vaktsineerimisi ning kiirabi, haiglaravi või operatsioonidega seotud infot. Lisandunud on ka mitmeid väiksemaid täiendusi teenustes.

Lähitulevikus on plaanis lisaks tervisedeklaratsiooni ning tahteavalduste täiendamise funktsioonile lisada ka võimalus täiendada enda ja lähedaste terviseandmeid ning täita vastuvõtule eelnevaid seisundihindamise küsimustikke. Lisaks eeltoodule saab 2024. aasta jooksul terviseportaali osaks digiregistratuur, mis pole tulevikus enam eraldi keskkond. Tänu sellele muutub broneeringute tegemine või vastuvõtuaegade muutmine ja tühistamine patsiendile lihtsamaks.

Ajapikku luuakse terviseportaali järjest uusi infotehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad suurendada inimese enda osalust ja vastutust tervisega seotud otsuste tegemisel. „Üheks kasutajate poolt kõige enam soovitud võimaluseks on teavituste saamine näiteks retseptide, vaktsineerimiste ja arstivisiitide kohta. Teenus lisatakse terviseportaali 2024. aasta jooksul ning seejärel saavad inimesed teavitusi tellida SMS-i või e-posti kaudu,“ kinnitas Evgeni Nikolaevski.

Terviseportaali arendamise juurde kaasati erineva taustaga lõppkasutajaid, sh ka vaegnägijaid. „Küsisime inimestelt tagasisidet ning palusime neil testida esimesi teenuseid. Tänaseks on inimeste antud tagasiside läbi töötatud ning vastavalt sellele tehtud ka muudatusi. Lisaks on arenduse käigus mõeldud sellele, et portaali ei peaks kümne aasta pärast uuesti välja vahetama, vaid seda saab pidevalt täiendada uute ja vajalike funktsioonidega," ütles Kady Adamson.

Uue terviseportaali kohta on inimestel võimalik anda tagasisidet, mida on saab teha portaali paremal ääres asuva “Tagasiside” nupu kaudu või otse TEHIKu kasutajatoe e-posti aadressil abi at tehik dot ee. Kasutajate tagasiside ja tähelepanekud on äärmiselt olulised, et pakkuda kõikidele Eesti inimestele võimalikult mugavat ja kasutajasõbralikku keskkonda.

Terviseportaali arendust kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond ja selle kogumaksumus on 1,24 miljonit eurot.

Sakala keskuses räägiti mäluhaigustest ja nendega toimetulekust

12.12.2023

5. detsembril toimus Sakala keskuses Viljandi haigla mälukliiniku juhi dr Eleri Luhametsa ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse tudengi Tarmo Salu eestvedamisel konverents „Kaasteelised mäluteekonnal“, mis tõi kokku erinevate ametkondade töötajad, kelle igapäevatöös on mäluhaiguste märkamisel suur roll. Ühiselt räägiti mäluhaiguste ennetamisest, äratundmisest, meditsiinilise abi võimalustest ning teenustest, mis on olemas mäluhaigustega patsientide ja nende lähedaste toetamiseks Viljandimaal.

Viljandi haigla mälukliiniku juhi ja konverentsi korraldaja dr Eleri Luhametsa sõnul oli konverentsi eesmärk suurendada teadlikkust mäluhaigustest, et osata neid paremini ära tunda ja aidata sel teekonnal õiges suunas edasi liikuda.

Üritusel tähistati ühtlasi ka Viljandi haiga mälukliiniku 1. sünnipäeva. Täpselt aasta tagasi, 5. detsembril 2022 sai avatud Viljandi haiga juures mälukliinik, mis on Eestis ainulaadne oma multidistsiplinaarse patsiendikäsitluse poolest. Viljandi haigla mälukliiniku eesmärk on ühendada meditsiiniabi ja sotsiaalvaldkonna teenused mäluhaigusega patsiendi ja tema lähedaste jaoks üheks sujuvaks tervikuks.

„Erinevate abivõimaluste ühendamine on meditsiinis üldisemalt järjest olulisem, samuti on väga tähtis tõsta elanikkonna teadlikkust mäluhaiguste äratundmisel, et inimesed oskaksid üldse nende kaebustega arstile pöörduda,“ sõnas dr Luhamets, „Arvestades suurt huvi konverentsi vastu ja aktiivset osalust, saab tõdeda, et konverents kandis oma eesmärki.”

Konverentsi esimese osa avas ettekandega dr Eleri Luhamets, rääkides dementsuse ennetamise olulisusest. „Ennetus on meditsiinis kõige efektiivsem sekkumise viis. Meditsiiniajakirjas Lancet ilmus 2020. aastal raport, mis räägib dementsuse ennetamise võimalustest ja hindab, et 40% mäluhaigustest oleks võimalik ära hoida,“ rääkis Luhamets, „Seega on lisaks sellele, et me aitame mäluhaigusega inimesi, oluline tegeleda ka ennetustegevustega. Nooremas eas on tähtis õppimine ja hariduse omandamine. Keskeas on kõige suurema efektiga kuulmislanguse ennetus ja ravi, samuti tuleb ohjata kõrgvererõhutõbe, vältida ajutraumasid, liigset alkoholitarbimist ja võidelda rasvumisega. Vanemas eas on aga oluline suitsetamisest loobumine, depressiooni ravi, üksinduse vältimine ja füüsiline aktiivsus.“

Foto (SA Viljandi Haigla): Viljandi haigla mälukliiniku juht dr Eleri Luhamets tegi ettekande dementsuse ennetamise olulisuse teema.

Seejärel tegid ettekanded Viljandi haigla mälukliiniku sisearst-geriaater dr Tuuli Luud ja Viljandi haigla mälukliiniku neuroloog dr Ave Kivisild, kes on Soome kogemusega spetsialistid ning aidanud kaasa Viljandi haigla mälukliiniku loomisele, mis on samuti Soome mälukliinikute struktuuri baasil üles ehitatud.

Dr Tuuli Luud rääkis mäluhaiguste sümptomitest ja sagedasematest mäluhaigustest eakatel. „Mäluhaigused on 10 sagedasema kroonilise haiguse hulgas 65+ aastastel täiskasvanutel ja vanuse kasvades mäluhaigused sagenevad. Kõige enam esineb Alzheimeri tõbe, seejärel veresoonte lupjumisega seotud vaskulaarset dementsust ja Lewy kehakeste haigust. Erinevate mäluhaiguste sümptomaatika võib olla kattuv ja sagedasti esineb segavorme, kus esineb mitmele mäluhaigusele iseloomulikke sümptomeid. Alzheimeri tõvele on iseloomulik hiljutiste sündmuste meenutamise raskused, aga mäluhaigused võivad esmaselt avalduda ka meeleoluhäirete, isiksusemuutuste või hallutsinatsioonide esinemisega,“ kirjeldas ta.

Foto (kuvatõmmis): Viljandi haigla mälukliiniku sisearst-geriaater dr Tuuli Luud rääkis sagedasematest mäluhaigustest eakatel.

Dr Ave Kivisild tutvustas nooremate inimeste kognitiivseid häireid, nende eripärasid ja sagedasemaid põhjuseid. „Mälukliinikusse on pöördunud noori inimesi, kellel esineb mingit sorti mäluhäire, mitte aga mäluhaigus. Sellised kognitiivsed ehk vaimse võimekuse häired on enamasti seotud depressiooni, läbipõlemissündroomi, unehäirete, kroonilise valu, sõltuvuse või mõne muu kehalise haigusega. Mäluhaiguseid esineb nooremas eas harva ja need on enamasti tugeva geneetilise eelsoodumusega,“ rääkis dr Kivisild.

Viljandi haigla mälukliiniku õde Janika Pael andis konverentsil ülevaate mäluhaigusega inimese raviteekonnast ja jagas infot selle kohta, kuidas Viljandi haigla mälukliinikusse pöörduda. Mäluhaiguse sümptomeid tuleb esmalt märgata, tavaliselt kas lähedaste või perearsti poolt. Kui perearstil on välistatud muud sagedasemad mäluhäireid põhjustavad haigused, siis teeb perearst e-konsultatsiooni mälukliinikusse, mille alusel kutsutakse patsient koos lähedasega mälukliiniku vastuvõtule. „Mäluteekonnal, kui mäluhaigus on juba diagnoositud ja raviplaan tehtud, kaasame vajadusel erinevaid spetsialiste, näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaid, Dementsuse Kompetentsikeskuse nõustajaid või hingehoidjat. Tihti soovitame me perekonnale dementsusega inimeste lähedastele mõeldud tugigrupis osalemist. Tugigrupivõrgustik katab terve Eesti ja ka Viljandis on tugigrupp tegutsemas,“ selgitas Pael.

Foto (SA Viljandi Haigla): Viljandi haigla mälukliiniku õde Janika Pael andis ülevaate mäluhaigusega inimese raviteekonnast ja Viljandi haigla mälukliinikust.

Tugigruppidest rääkis lähemalt Dementsuse Kompetentsikeskuse juht Piret Purdelo-Tomingas, kes tegi ettekande sellest, kuidas Dementsuse Kompetentsikeskus saab inimesi mäluteekonnal toetada. “Üheks oluliseks toetuse võimaluseks ongi tugigrupis osalemine. Tugigruppe on meil Eestis umbes 30 ja nende juhid on sagedasti ka ise oma lähedasega mäluteekonna läbi käinud inimesed. Me näeme tugigruppidel suurt positiivset mõju, kus lähedased saavad rääkida ning saavad ka praktilist nõu,“ selgitas ta, “Samuti on olemas veebi teel toimuv tugigrupp ning laienevad keelelised võimalused. Olemas on nii eesti, vene kui ka inglise keeles toimuvad tugigrupid. Täpsemat infot tugigruppide toimumise aegade kohta saab Dementsuse Kompetentsikeskuse kodulehelt.”

Piret Purdelo-Tomingas tutvustas ka teisi Dementsuse Kompetentsikeskuse teenuseid nagu personaalnõustamine, kogemusnõustamine, juriidiline nõustamine, hingehoid ja leinanõustamine. „Kõik nõustamisteenused on inimese jaoks tasuta. Dementsuse Kompetentsikeskuse nõustajad abistavad vajadusel ka erinevate asutuste töötajaid, kui on praktilist nõu vaja hooldekodudel, sotsiaaltöötajatel või teistel asutustel ja ametnikel dementsusega inimeste paremaks aitamiseks. Samuti on võimalik helistada tööpäeviti dementsuse infoliinile,“ kirjeldas ta.

Lisaks annab Dementsuse Kompetentsikeskus üldhooldusteenust pakkuvatele asutustele välja dementsusesõbraliku asutuse märgist. „Mujal maailmas jagatakse sellist märgist ühiskondlikele asutustele - firmadele, raamatukogudele, kohvikutele ja poodidele. Täna peame meie siin Eestist tõstma baastaseme dementsusesõbralikkust, kuid tulevikus võiks dementsusesõbralik suund olla erinevatel asutustel sama nagu mujal maailmas,“ ütles Purdelo-Tomingas.

Foto (kuvatõmmis): Dementsuse Kompetentsikeskuse juht Piret Purdelo-Tomingas tegi ettekande Dementsuse Kompetentsikeskuse pakutavatest võimalustest.

Päeva teistest pooles toimusid kaks paneeldiskussiooni. Esimeses arutleti selle üle, kuidas mäluhaigused mõjutavad sõiduki juhtimist ning kuidas hinnata inimeste vaimset võimekust. Lähedane ja MTÜ Elu Dementsusega esindaja Chris Ellervee alustas paneeldiskussiooni oma ema looga: „Ema elas üksi ja kippus pikkadel jalutuskäikudel käima. Seetõttu oli mul harjumus sõita tema majast mööda ja vaadata, kas tema ja ta auto on kohal. Ühel korral autot ei olnud. Üks tema lemmikkoht jalutuskäikudeks oli Hiiu staadion, kus FC Nõmme Kalju mängis, ta oli jalgpallihuviline. Sõitsin sealt mööda ja nägin, et ema auto on väga veidra koha peale pargitud, metsa alla, kergliiklusraja peale. Mõtlesin, et vähemalt on auto kindlas kohas ja ema siinkandis jalutamas. Läksin koju ja mõne aja pärast helistas mu vend, kes ütles, et ema auto on ära varastatud. Rääkisin talle, kus auto on. Kohale oli kutsutud juba politsei ja mindi koos vaatama. Kurb oli see, et kõigepealt ema ei tunnistanud autot üldse omaks, politsei abil sai see kindlaks tehtud ja siis tundis ema oma auto ära. Seejärel arvas ta, et kuna tema seda autot sinna kindlasti ei parkinud, siis pidid “pätid” olema selle sinna veeretanud ja politsei jäi seda juttu uskuma. See oli hetk, mis andis meile vennaga tõsise signaali, et ema mäluga ei ole enam ilmselt kõik korras. Tagantjärele mõeldes oli ka sellele juhtumile eelnevalt ema mitmetesse avariidesse sattunud ja autojuhtimine oli tegelikult muutunud juba ebaturvaliseks. “

Jurist Tiina Mölder rääkis, et liiklusseaduse järgi peab terviseseisund vastama määruse alusel kehtestatud nõuetele. Kui terviseseisund nõuetele vastab, siis väljastatakse sõidukijuhile tervisetõend, mis on eelduseks juhtimisõigusele. „Üle 65-aastane isik peab tervisekontrolli läbima iga 5 aasta tagant. Sagedamini on kohustatud tervisekontrolli läbima isik sel juhul, kui tal on tuvastatud liiklusohtlik terviseseisund ja teda on selle seisundi tõttu politsei poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või arsti korraldusel sellisel juhul, kui arstliku läbivaatluse käigus selgub, et terviseseisund tegelikult kehtestatud nõuetele ei vasta,“ kirjeldas ta.

Peremeditsiini resident Kadri-Ann Prass andis seejärel ülevaate sellest, mida perearst tervisekontrollis hindab „Me hindame patsiendi üldist terviseseisundit, kuid kognitiivset ehk vaimset võimekust me tegelikult kohustuslikult hindama ei pea, hindame seda nii palju, kui vastuvõtt võimaldab. Kognitsiooni võiks muidugi peremeditsiini tasandil hinnata ja natuke me seda ka teeme. Keeruliseks teeb lühikese vastuvõtu jooksul hindamise see, et inimesed suudavad end vastuvõtu ajaks väga hästi vormi ajada. Olen näinud korduvalt vastuvõtul seda, et lähedased tulevad patsiendiga selle pärast kohale, et tal on mäluhäire, aga mina seda vastuvõtu jooksul ei näe. Tal on väga rasked kognitsiooni probleemida, aga vastuvõtuks, selleks 25-30 minutiks suudab ta ennast väga hästi kokku võtta,“ kirjeldas Prass lisades, et väga oluline oleks kognitiivset võimekust hinnata, kuid selleks oleks tarvis ka häid skriiningteste ning õpet pereõdedele.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegevusterapeut Heili Piilberg rääkis, et mäluhaigustega patsientide puhul ei ole küsimus selles, kas sõidukijuhi tervisetõend lõpetada, vaid küsimus on millal, kuna tegemist on ajas süvenevate haigustega. “Mootorsõiduki juhtimine on privileeg, kuid selle äravõtmisega võib kaasneda oluline elukvaliteedi ja iseseisvuse langus, nii et samaaegselt liiklusohutuse tagamisega tuleb meil aidata lahendada inimeste igapäevaelu probleemid,” nentis ta.

Paneeldiskussioonis osales veel Viljandi haigla mälukliiniku neuropsühholoog Rene Randver, kes kirjeldas, milliseid vaimseid võimeid me kasutame mootorssõiduki juhtimisel ja kuidas see on üks keerulisemaid igapäevaelu ülesandeid. Piirkonnapolitseinik Ande Saar jagas aga kogemusi, milline osa on liikluspolitseil ohtliku olukorra äratundmisel ja kuidas siis käituda, samuti rõhutas ta piirkonnapolitseiniku olulist rolli patsiendi ja tema lähedaste nõustamisel ning suunamisel vajadusel perearsti või sotsiaaltöötaja juurde.

Foto (SA Viljandi Haigla): Fotol vasakult Viljandi haigla mälukliiniku neuropsühholoog Rene Randver, jurist Tiina Mölder, peremeditsiini resident Kadri-Ann Prass, Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegevusterapeut Heili Piilberg, piirkonnapolitseinik Ande Saar, Lähedane ja MTÜ Elu Dementsusega esindaja Chris Ellervee ja Viljandi mälukliiniku juht dr Eleri Luhamets.

Teises paneeldiskussioonis arutleti selle üle, kuidas toetada mäluhaigusega inimesi ja nende lähedasi, et teha õigel ajal õiged valikud - nii mäluhaigusega inimese kui tema lähedaste jaoks. Viljandi haigla koduteenuste juht Kadri Oras rääkis, et mitmed haigla koduteenused on oma ülesehituselt sobivad mäluhaigustega patsientide toetamiseks, näiteks koduhaigla teenus, kus inimest ei pea viima võõrasse haiglakeskkonda, kus tal kergesti võib tekkida segassusseisund, vaid saab pakkuda haiglaravi kodus. Viljandi haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool rääkis hooldekodutööst ja kuidas toimub kohanemine uue koduga nii patsiendil kui lähedastel. Saalist tuli kommentaar, et meil tuleb parandada suhtumist hooldekodudesse terves ühiskonnas, et me väärtustaksime seda olulist tööd, mida tehakse, ja annaksime uue sisu sõnale hooldekodu, et see on tõepoolest kodu.

Lähedane Liia Võsu rääkis kogemusest oma vanemate hooldamisel, samal ajal ise tööl käies, kus isa oli voodihaige ja ema mäluhaigusega. „Stress oli suur, sest kunagi ei teadnud, millise koduse kriisiga tuleb keset tööpäeva tegeleda, rääkimata kaotatud unetundidest, et kogu koduse majapidamisega palgatöö kõrvalt hakkama saada. Kui lõpuks sai vastu võetud otsus hooldekodu kasuks, siis paranes kõigi olukord ja ka mäluhaigusega ema enda elurõõm taastus,“ ütles ta.

Dementsuse Kompetentsikeskuse nõustaja Hanna-Stiina Heinmets rääkis sellest, kui oluline on lähedaste toetamine ja võimestamine, mis on ka tugigruppide peamine ülesanne, et lähedased nii vaimselt kui ka füüsiliselt vastu peaksid. Samuti tuli juttu elu lõpuaastate plaanide tegemisest, mis tuleb perekonnal omavahel võimalikult vara läbi rääkida, sest mäluhaiguse süvenedes võib juba hilja olla.

Firma Estkeer klinediteeninduse juht Triin Lomp rääkis, et nende ettevõtte koduteenused on üles ehitatud nn ühe akna süsteemina, et kogu dementsusega inimese igapäevaelu oleks korraldatud ja toetatud, alates olmeprobleemide lahendamisest kuni meditsiinisüsteemiga suhtlemiseni.

Lõpetuseks rääkis jurist Tiina Mölder volitustega asjaajamise ja eestkoste teemadel, nii et lähedastel oleks lihtsam ametlikke asju ajada, kui mäluhaiguse süvenedes inimene ise enam otsuseid teha ei suuda. Samuti julgustas ta, et kui teovõimetu inimene teeb ebasobiva tehingu, siis on seda võimalik tagantjärele tühistada, vajaliku nõu saamiseks on mõistlik pöörduda juristi poole.

Foto (SA Viljandi Haigla): Fotol vasakult Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras, Viljandi haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool, lähedane Liia Võsu, Dementsuse Kompetentsikeskuse nõustaja Hanna-Stiina Heinmets, firma Estkeer klinediteeninduse juht Triin Lomp ja Dementsuse Kompetentsikeskuse juht Piret Purdelo-Tomingas.

Konverentsi salvestati, seega on kõigil huvilistel võimalik eelpool toodud teemadest rohkem teada saada.

Konverentsi veebisalvestuse leiab SIIT
SALVESTUS ON JÄRELEVAADATAV KUU AEGA!

7. detsembril toimus jõululaat, kus valiti ka kaunimad jõuluehted

08.12.2023

Viljandi haigla suures majas toimus neljapäeval, 7. detsembril jõululaat, kus ühtlasi valiti ka kaunimad jõuluehted, mis kaunistavad jõuluajal haigla suure maja fuajee kuuske ja Jämejala pargis asuvat jõulupuud.

Jõululaadal leidus palju toredaid asju, mida jõuluajal lähedastele kingikotti pista: mõnusaid käpikuid ja sokke, küünlaid, jõulukaarte, vaipu, maiustusi, jõuluehteid, kaunist käsitööd ja palju muud.

Kõikidel laadakülastajatel oli võimalik anda ka oma hääl jõuluehete konkursil, kuhu laekus 11 isevalmistatud jõuluehet komplekti.

Enim hääli sai erihoolekande A-maja komplekt, teise häältesaagi napsas ambulatoorse ravi osakonna õde Aivi Saharov ja kolmanda auhinnalise koha sai laborant Anne Mägi.

Kaunist pühadeootust kõigile!

Vaktsineerimisbuss Centrum 2 parklas 4. ja 6. detsembril!

01.12.2023

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: füsioterapeut Uku Leht

01.12.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla füsioterapeut Uku Leht, kes on üle 25 aasta tegelenud muusikaga. Ta mängib mitut erinevat pilli ning loob ka enda laule. Samuti on ta olnud osa mitmest bändist.

Uku on lasteaiast saadik tegelenud laulmisega ning hiljem hakkas ta ka erinevaid pille mängima. „Nägin väiksena Miki Hiire multikast kolme nupuga pasunat ja siis ma teadsin, et tahan seda pilli mängima õppida. Trompet oli see instrument. Ma hakkasin seda õppima kooliga paralleelselt esimesse klassi astudes ja mängisin 12 aastat. Selle kõrvalt tekkis mul aga ka suur kirg trummide vastu. Ma sain kooli orkestri proovide lõpus alati natukene toksida ja see sobis mulle kohe. Mu käed ja jalad tegid hästi koostööd ja ma tundsin end trummide taga väga hästi. Siis kingiti mu vanemale vennale akustiline kitarr sünnipäevaks, ma võtsin selle endale ning hakkasin omal käel ka kitarri mängima. Siis aga hakkasid mu peas tekkima ideed oma lugudest ja kuna ma valdasin kõiki vajalikke instrumente, oli see vaja ainult lindile saada,“ kirjeldas Uku, kuidas ta on muusika tegemise juurde jõudnud.

Muusika on Uku jaoks hobi, mis on tekkinud tema enda tahtest ja soovist, kuid sellega tegelemine käib tema jaoks lainetena. „On hetki, kus ma ei võta nädalate viisi ühtegi pilli kätte ja siis tuleb järsku inspiratsioon, mis ajab mind kasvõi öösel üles ja siis ei saa enne rahu, kui lugu on valmis. Kui ma satun inspiratsiooni lainele, siis ma kaon sinna teadmata ajaks,“ rääkis ta.

Uku jaoks on muusikaga tegelmine miski, mis annab võimaluse end väljendada täpselt sellisena, nagu ta on. „Ennekõike teengi ma seda seetõttu, et see aitab mul unustada kõik muu ja annab võimaluse teha valmis midagi terviklikku, mille üle rõõmu tunda. Kuigi mu bänd on varasemalt ühe lühialbumi välja andnud, siis täna olen ma üksi nokitsev hobimuusik ja mu suurim unistus on hoida käes valmis albumit. Materjali on palju, aga teostuseni jõudmine on alati suurim väljakutse!“ selgitas ta.

Uku muusikat on võimalik kuulata mitmel erineval moel ja erinevate kollektiivide esituses.

Uku isiklik lehekülg, kus on kodukeldri lindistused ja tagasihoidlik väljavõte tema muusikast: https://soundcloud.com/leafthisplanet

Jetpack Stanley – Uku bänd, kus ta kirjutas muusika, mängis kitarri ja laulis. Selle bändiga tuuritati mööda Eestit ja käidi ka korduvalt piiritaga: https://www.youtube.com/@JetpackStanleyTV

Telly Addicts – bänd, kus Uku siiani trumme mängib: https://soundcloud.com/tellyaddicts

Uku jagas ka kodust kaasa saadud tõdesid, mida ta hoiab sügaval oma südames: „Pärast vihma läheb alati kuivale. Ei ole halba ilma heata ja head ilma halvata. Ole parim Sina ja maailm kohtleb sind vastavalt. Hoidke neid, kes on teie lähedal. Alati ole aus.“

1. detsembril saab Viljandi haiglas ka eelregistreerimata vaktsineerida!

01.12.2023

Võimalus vaktsineerida Covid-19 ja gripi vastu Viljandi haiglas (Pärna tee 3) täna, 1. detsembril kella 9-15!

Mitte riskirühma kuuluvatele inimestele on gripi vastu vaktsineerimine tasuline - 17 eurot.

Covid-19 vaktsiin on kõikidele tasuta!

Kui Sa soovid vaktsineerimiseks broneerida endale aja, palun helista registratuuri telefoni 434 3001.
Täna on võimalus tulla ka eelregistreerimata, öelge registratuuris, et soovite vaktsineerida!

Viiulimängija Katariina Kitse ning tšellisti Marcel Kitse kontserttuur "Kooskõla" Viljandi Jaani kirikus

30.11.2023

Pühapäeval, 3. detsembril algusega kell 17 toimub Viljandi Jaani kirikus "Klassikatähtedest“ armastatud kaksikute Katariina Maria ja Marcel Johannes Kitse kontsert "Kooskõla".

Korraldajad soovisid toetuspiletitega tänada suure panusega aga sageli vähe märgatud gruppe – õpetajaid, haiglatöötajaid ja hoolekandetöötajaid ning kinkisid ka Viljandi haigla meeskonnale piletid. Kontsertile on aga oodatud kõik soovijad. Pileti saab endale soetada Piletilevist.

Katariina Maria Kits ja Marcel Johannes Kits on ühed noorema põlvkonna säravamad instrumentalistid, kes pälvivad aina enam ka rahvusvahelist tähelepanu.

Õde-venda annavad koos erksa ning meelierutava kontserdi viiuli ja tšello duole loodud teostest. Kava põimib kokku graatsilise klassika, impressionismi hõrgu hoo, minimalismi elava ilu ning uuema muusika vürtsikad kõlad. Mitmekesise valiku sees on muusikat paljudest maadest, esindatud on ka Eesti helikunst.

Katariina Maria ja Marcel Johannes Kits võitsid televisiooni ja raadio vahendusel laiema muusikapubliku austuse, mis andis mõjuvat hoogu areneda eredalt omanäolisteks solistideks ning ühtlasi sisukateks kammermuusikuteks.

Perekool kutsub osalema

27.11.2023

Kutsume tulevasi emasid osalema sünnituseks ning beebi eest hoolitsemiseks ettevalmistavatel perekooli loengutel.

Loengutsükkel koosneb neljast loengust. Loengud toimuvad neljal korral kuus algusega kell 16. Üks loeng kestab orienteeruvalt 2 tundi.

RASEDUSAEGNE ELUVIIS (5.12, koolitaja Tiia Helve)

Loeng räägib rasedusaegsetest muutustest naise kehas, rasedusaegsetest vaevustest ja nende leevendamisest, rasedusaegsetest kõrvalekalletest, rasedusaegsest toitumisest ja liikumisest ning vaimse tervise toetamisest.

Koolitaja Tiia Helve töötab Viljandi haiglas ämmaemandana alates 1996. aastast ning tegeleb igapäevaselt noortenõustamise, rasedate jälgimise ja gestatsioonidiabeediga rasedate nõustamisega ning teeb sünnitusjärgseid koduvisiite.

ETTEVALMISTUS SÜNNITUSEKS JA SÜNNITUSVALU LEEVENDAMINE (12.12, koolitaja Marge Varik)

Loeng käsitleb teemasid nagu sünnituse algus (millal haiglasse minna ja mida kaasa võtta), sünnituse kulg, haigla protseduurid, sünnitusplaan. Toimetulek sünnitusvaluga, erinevad keha-ja sünnitusasendid, massaaž, füüsiline tugi ja tugiisiku roll sünnitusel. Koolitaja teeb ka osakonna tutvustuse ja koos läbitakse teekond sünnitajate sissepääsust sünnitustuppa.

Koolitaja Marge Varik töötab Viljandi haiglas alates 2003. aastast ämmaemandana. Ta tegeleb rasedate iseseisva vastuvõtuga nii haiglas kui ka esmatasandi tervisekeskuses, samuti teeb ambulatoorselt vastuvõtte koos naistearstiga. Osakonnas töötab ta nii sünnitajate, beebide kui ka günekoloogiliste patsientidega. Samuti osutab ta sünnitusjärgset koduvisiidi teenust.

SÜNNITUSJÄRGNE PERIOOD JA VASTSÜNDINU HOOLDUS (14.12, koolitaja Marge Varik)

Loeng annab ülevaate, millised on muutused naise kehas pärast sünnitust, kuidas rasedusest hoiduda ning sellest, kuidas imikut hooldada.

IMETAMINE (19.12, koolitaja Kadi Mitt)

Koolitaja Kadi Mitt räägib loengus imetamise ja rinnapiimaga toitmise teemadel. Loeng annab esmased teadmised ja oskused ka probleemide lahendamiseks, mis imetamisega seoses võivad esile kerkida.

Kadi Mitt on Viljandi haigla ämmaemand, keda võib kohata nii statsionaarses osakonnas valveämmaemandana kui ka ambulatoorseid vastuvõtte tegemas. Iseseisvalt pakub ta nii raseduse jälgimise teenust kui ka imetamisnõustamist. Lisaks on ta üks ämmaemandatest, kes viib läbi koduvisiite. Kadi jagab ka tagasisidet, mida üks loengus osaleja talle pärast loengu lõpp ütles ning mis võtab hästi kokku, miks on oluline ka imetamise teemalisse perekooli tulla: "Ma arvasin, et see imetamine on kogu raseduse ja sünnituse juures kõige kergem, aga nüüd ma tean, et siin võib peituda selline teadus.."

Registreerimine loengutele ja tasumine toimub Viljandi haigla registratuuris telefonil 434 3001 ja e-posti aadressil registratuur[at]vmh.ee

Perekooli loengud toimuvad Viljandi haiglas (Pärna tee 3) naistenõuandla saalis B-korpuse II korrusel kabinetis B223. Perekooli ühe loengu tasu on ühele inimesele 7.50 eurot, neli loengut on kokku 25 eurot inimene.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: infotöötaja Monika Murumets

24.11.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla infotöötaja Monika Murumets, kes tegeleb seltskonnatantsuga.

Huvi muusika ja tantsu vastu on Monikal olnud lapsest saati. „Lasteaias ja hiljem koolis pandi mind laulma ja tantsima. Käisin ka muusikakoolis, kus õppisin klaverimängu ja akordionit. Tõsisem huvi seltskonnatantsu vastu tekkis mul aga kolmekümnendates eluaastates. Käisime mehega väga palju tantsupidudel ja nägime, kui hästi mõned paarid tantsivad. Nii otsustasimegi asja tõsisemalt ette võtta ja minna tantsukursusele,“ kirjeldas Monika, kuidas ta selle hobini jõudis.

Seltskonnatantsu tantsimist alustas ta Viljandis, trennid olid kaks korda nädalas ning tantsutunde andis sel ajal Helle Paldra. „Peale pooleaastast algkursuse lõpetamist võeti meid tantsuklubi Promenaad liikmeks ja saadeti juba võistlustele. Nii minu tantsuteekond hakkaski, nädalas kaks korda trennis ja nädalavahetustel pidudel,“ rääkis Monika.

Monika on proovinud aga ka teisi tantsustiile. „Mehega koos saime seltskonnatantsuga tegeleda 25 aastat, siis viis kuri haigus ta siit ilmast ära. Kuna mul ei olnud kohe uut tantsupartnerit, siis hakkasin tegelema hoopis laintantsuga. Sellega tegelesin umbes 10 aastat aga samal ajal leidsin endale ka uue tantsupartneri ja sain ka seltskonnatantsuga edasi tegeleda. Käisin paralleelselt kahes erinevas tantsutrennis. Proovisin tegelikult ka flamenkotantsu, kuid aega ei jagunud kõige jaoks, pidin valiku tegema ja kõige hingelähedasem oli ikkagi seltskonnatants,“ kirjeldas ta.

Tänaseks päevaks on Monika selle hobiga tegelenud üle kolmekümne aasta. „Tantsin seni, kuni tervis lubab. Käin kord nädalas trennis ja peaaegu igal nädalavahetusel peol, kus aga midagi korraldatakse,“ ütles ta ning lisas, et kui tantsupisik juba kord küljes on, siis sellest enam lahti ei saa.

„Kui rääkida sellest, mida see mulle annab, siis esiteks, see on väga hea füüsiline trenn, teiseks, see on suur positiivne emotsionaalne energialaeng. Hea muusika ja selle saatel liikumine, samas ka kaasa laulmine, mis saab veel rohkem energiat anda? Tänu sellele hobile olen ma üle saanud paljudest elus ette tulevatest raskustest,“ lausus Monika ning ta soovitas ka kõigil teistel, kellel on muusikalist kuulmist ja tahe muusika saatel liikuda, minna tantsima.

Lisaks tantsimisele meeldib Monikale aga veel ka õmmelda ja endale ise riideid disainid. Samuti meeldivad talle väga lilled ja üldse aiandus.

Monika jagas ka soovitust: „Kallid inimesed, olge positiivsed ja teineteise suhtes mõistvad, armastage oma lähedasi ja kuulake neid, võtke pere ja tuttavate jaoks aega! Ma näen oma töö juures väga palju negatiivseid ja kurje inimesi, andke neile nende kurjus andeks ja olge ise rõõmsameelsed edasi!“

Gümnasistide maalinäitus peahoone 2. korrusel A-korpuses

24.11.2023

Ambulatoorse ravi osakonna koridori seinu kaunistab alates sellest nädalast Viljandi Gümnaasiumi kunstisuunaga õpilaste näitus.

Tööd valmisid suvise maalilaagri raames.

Näitus on üleval detsembri lõpuni.

Terviseportaal vahetab välja senise patsiendiportaali

24.11.2023

PRESSITEADE
Tervisekassa

Järgmisel nädalal suletakse senine patsiendiportaal www.digilugu.ee, mille asendab täiesti uus terviseportaal veebiaadressil www.terviseportaal.ee.

Digilugu suletakse paralleelselt terviseportaali käivitamisega. Kui inimene läheb vanast harjumusest aadressile www.digilugu.ee, suunatakse teda automaatselt terviseportaali lehele. Siinkohal kutsume üles ka kõiki tervishoiutöötajad olema inimestele abiks ning teavitama oma patsiente uue terviseportaali olemasolust ja kasutama patsiendiportaali või digiloo asemel terviseportaali nimetust.

Kuna patsiendiportaal on tänaseks üle 15 aasta vana ning tekkinud on mõningane tehnoloogiline võlg, on uue portaali loomine vajalik, sest ligipääs terviseandmetele peab käima ajaga kaasas. Esialgu on muudetud portaali disaini, parandatud kasutusmugavust ja uuendatud tehnilist platvormi, mis on eelduseks tulevikus lisanduvate uute teenuste jaoks.

Esimeses etapis pakutakse Tervisekassa ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) koostöös valminud terviseportaali kaudu inimestele tervishoiuga seotud teenuseid, mis olid saadaval ka vanas patsiendiportaalis. Tänu uuele portaalile paraneb kasutajamugavus ehk inimene pääseb terviseinfole ligi mugavamal viisil ning erinevad teemad on kategoriseeritud loogilisemalt.

Enne terviseportaali sisselogimist on inimestele kuvatud tervisedendusliku sisuga esileht, mis hakkab sisaldama erinevat tõenduspõhist tervisealast teavet. Samuti võimaldab portaal täiendada lisaks tervisedeklaratsioonile ning tahteavaldustele enda ja lähedaste terviseandmeid ning täita vastuvõtule eelnevaid seisundihindamise küsimustikke.

Lähitulevikus luuakse terviseportaali järjest uusi infotehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad suurendada inimese enda osalust ja vastutust tervisega seotud otsuste tegemisel. Üheks kasutajate poolt kõige enam soovitud võimaluseks on teavituste saamine näiteks retseptide, vaktsineerimiste ja arstivisiitide kohta. Teenus lisatakse terviseportaali 2024. aasta jooksul ning seejärel saavad inimesed teavitusi tellida SMS-i või e-posti kaudu.

Lisaks eeltoodule saab alates uuest aastast terviseportaali osaks ka digiregistratuur, mis pole enam tulevikus eraldi keskkond. Tänu sellele muutub broneeringute tegemine või vastuvõtuaegade muutmine ja tühistamine patsiendile lihtsamaks.

EST: Terviseportaal https://www.terviseportaal.ee/

ENG: Health Portal https://www.terviseportaal.ee/en/

RUS: Портал здоровья https://www.terviseportaal.ee/ru/

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: koolitusjuht Signe Susi

17.11.2023

Täna räägib meile oma põnevast hobist koolitusjuht Signe Susi. Signe tegeleb käsitööga, peamiselt heegeldamise ja tikkimisega.

Käsitööst sai ta hobi umbes 20 aastat tagasi. „Huvi tekkis mul koos väikeste lastega, sest huvitaval kombel õnnestus mul Tartu 7. Keskkooli muusikaklass läbida ilma, et oleks kordagi midagi kudunud või õmmelnud,“ rääkis Signe, „Käsitööga tegelemine hakkas lastele mütside, sokkide ja kampsunite tegemisega, nagu ikka. Internet oli toona juba leiutatud ja infot oli küllaga ka raamatutes. Aga 2006. aastal kuulutas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö liit välja rahvusliku mänguasja aasta ja nii sattusin traditsioonilise käsitöö juurde. Huvi süvendas veel liitumine TÜ Viljandi kultuuriakadeemia toonase rahvusliku käsitöö osakonnaga projekti- ja täienduskoolituse spetsialistina ja edasine on juba ajalugu.“

Signe tegeleb käsitööga vastavalt võimalustele ja impulsile. „Nii nagu ma ei suuda vahel paeluvat raamatut käest panna, on ka heegeldamist või tikkimist raske kõrvale panna, sest nii tahaks näha, mis lõpuks välja tuleb. Aastatega tuleb teatavat sorti vilumus ja tegemistesse teatud kulgemine, aga aja peale tähtajaks millegi tegemine on see, mida ma parema meelega väldiksin,“ ütles ta.

„Enda tutvustamiseks ütlen alati, et mina väikseid asju teha ei oska, kui, siis väga mikroskoopilisi, enamasti on aga minu käsitöö suur,“ kirjeldas Signe lisades, et ilmselt on tema kõige tuntumad tööd erksavärvilised heegeldatud tekid, mida ta on teinud nii beebisuuruses kui ka mõõtudes 2,5×2,5m. „2021. aastal sain valmis ka heegeldatud jõulukuuse, mis on samuti üle 2 meetri kõrge ja mille valgustus muudab juba advendi ajal pühadeloojaks. Selline hea kuusk – ei aja okkaid ja tuledega saab igal aastal talle uue iseloomu anda. Puhas taaskasutus,“ rääkis ta.

Lisaks heegeldamisele on Signe ka hoolega tikkinud. Kõige eksootilisem tehnika on kuldtikand, mida ta on jõudumööda käinud meistrite juures õppimas, näiteks Jeruusalemma Issanda Taevaminemise kloostris Õlimäel, Riias ja Tallinnas. „Tegemist on eksklusiivse ja küllalt hinnalise tikandiga, mille vilumus tekib aastatega iga päev tikkides, kui silmanägemine kannatab. Seetõttu ma ennast eriliseks oskajaks ei pea, liiga vähe on aega olnud tikkida,“ kirjeldas ta. „Korra aastas võtan mõne töö ette ja tikin kullaga.“

Signele meeldib aga ka Eesti traditsiooniline tikand nii Muhu tikandi kui arhailisema mulgi tikandina. „Muhu moodi tikin peamiselt tekkidel-patjadel siis kui tuju ja tahtmine tuleb. Arhailist mulgi tikandit aga harjutan juba kolmandat aastat Viljandimaa rahvarõivakoolis, kus valmib kõige vanemat tüüpi Paistu kihelkonna abielunaise rahvarõivakomplekt, umbes-täpselt 18. sajandist,“ sõnas ta ning lisas, et viimane on talle õpetanud ka palju uusi oskusi: „Kõige rohkem on vist meeldinud kangakudumine ja pilutamine. Aga neid teadmisi ja oskusi, mis ühel talunaisel olema pidi oma rõivakomplekti valmistamise juures, oli rohkemgi kui kümmekond – alates vöökudumisest kuni pitside niplamiseni. Neid oskusi ja Eesti Rahva Muuseumi kogusid ei väsi ma imetlemast.“

Oma tikkimisoskusi on Signe saanud näidata ka presidendile vabariigi aastapäeva vastuvõtuks Mulgi rahvarõivate loomisel.

Põhjus, miks Signe just käsitööga tegeleb on rõõm loomisest ja mõtlemisest. „Käsitööd tehes mõtlen hoopis teistmoodi kui igapäevatööd tehes ja see aitab aktiivselt puhata. Omaette mõnus on muigutamine ehk plaanimine mida ja kuidas järgmisena teha.“

„Viimastel aastatel olen olnud lisaks esemete valmistamisele ka #parandusentusiast. Seda selleks, et lisaks prügisorteerimisele veel midagi enda ümber muuta. Minu jaoks on oluline vähem tarbida ja juba olemasolevate esemete-rõivaste lõpuni kasutamine. Nii sellepärast, et säilitada nostalgilist väärtust – vanaema kootud sokid on minuga ka siis kui vanaema enam ei ole, aga sokid ei peaks lihtsalt kapis seisma vaid ikka minuga kaasas käima – kui ka lihtsalt oskamise pärast,“ rääkis Signe. Sel aastal vedas ta sõpradega ka Viljandi parandusfestivalil Sokatoni – suurt sokkide ühisparandamist. „See sai ootamatult suure meedia tähelepanu, kohal olid nii vilunud sokiparandajaid kui ka noored, kes õppisid sokki parandama ja said käe valgeks,“ kirjeldas ta sellesügisest kogemust.

Parim soovitus, mis Signele antud on, on „Tark ei torma.“ „See ei lähe küll üldse kokku viimasel ajal levinud angloameerikaliku eesmärgikultuse ja agiilse toimetamisega, aga ma tõesti arvan, et enne tuleb mõelda ja kaaluda, kui minema hakkad ja teekonda tuleb nautida. Minu Muhu tikandi õpetaja Anu Kabur ütles kunagi minu toimetamist jälgides, et Susi teeb käsitööd nii nagu aega polekski. Mul on üks Kihnu nukk, mis ootab juba 15 aastat lõpuni tegemist,“ selgitas ta.

Foto: Kris Süld

Foto: Sandra Urvak

Mäluhaiguste varajasel avastamisel on oluline roll kaasteelistel

15.11.2023

5. detsembril toimub Sakala keskuses konverents „Kaasteelised mäluteekonnal“, mis käsitleb mäluhaiguste märkamist, meditsiinilise abi võimalusi ja tutvustab, mis teenused on olemas mäluhaigustega patsientide ja nende lähedaste toetamiseks Viljandimaal.

Konverentsi eesmärk on suurendada teadlikkust mäluhaigustest, et osata neid paremini ära tunda ja aidata sel teekonnal õiges suunas edasi liikuda.

Foto (Maarja Evert/Viljandi haigla): Mälukliiniku juht Eleri Luhamets.

Viljandi haigla mälukliiniku juhi ja konverentsi korraldaja Eleri Luhametsa sõnul on mäluhaiguste varajane märkamine väga oluline ning seetõttu on tähtis, et inimesed oskaksid sümptomeid ära tunda. „Alzheimeri tõbe, mis on kõige sagedasem mäluhaigus, ei ole küll seniste meditsiiniteadmiste järgi võimalik tervistavalt ravida, kuid haiguse varases staadiumis on võimalik selle süvenemist erinevate sekkumistega aeglustada. See on oluline selleks, et toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja suurema abi vajadust edasi lükata,“ selgitas ta. “Mäluhaigused kuuluvad 10 sagedasema haiguse hulka eakatel ja nende haigete hulk on kiires kasvutrendis. Seega puutub enamus meist varem või hiljem kas tööalaselt või eraelus kokku inimestega, kellel esineb mõni mäluhaigus.”

Luhametsa sõnul on mäluhaiguste märkamisel võtmeroll just lähedastel, aga ka erinevate ametkondade töötajatel. „Mäluhaiguse üks tunnus on madal haigusteadlikkus. See tähendab, et mäluhaige ise ei pruugi oma sümptomitest aru saada. Lähedased aga märkavad tihti, et inimene ei tule mäluhäirete tõttu oma igapäevaelu korraldamise ja probleemide lahendamisega enam hästi toime. Mõnikord võib aga mäluhaigus esmaselt avalduda probleemidena autojuhtimisel, koduse tuleõnnetuse või äraeksimisega, mille puhul esimene märkaja võib olla hoopis politseinik või päästetöötaja,” selgitas Luhamets.

„Tihtipeale arvatakse, et mälu halvenemine on normaalne vananemise tunnus, kuid tegelikult see nii ei ole. Haiguslikuks ei peeta seda, kui inimene mõnikord kaotab midagi, kuid suudab selle taas üles leida. Samuti seda, kui mõnikord ei tule vestluses mõni sõna meelde. Kui aga asjade kaotamine on pidev ja tavalise vestluse pidamine muutub keeruliseks, siis võib tegu olla haigusliku muutusega,“ kirjeldas Luhamets, “Tüüpiliselt ei suudeta meenutada hiljutisi sündmusi ja tekivad raskused uue info omandamisel, kaasneda võivad meeleoluhäired ja teinekord lähedane lihtsalt ütleb, et ta ei ole enam see, kes ta oli varem.” Kui esinevad sellised sümptomid, tuleb mälukliinku juhi sõnul pöörduda perearstile.

„Perearst saab välistada muud, ka tagasipööratavad mäluhäire põhjused. Kui uuringute käigus jääb kahtlus ajas süvenevale mäluhaigusele, siis saab ta suunata patsiendi eriarsti vastuvõtule. Viljandi haiglas on olemas mälukliinik, kuhu pöördumiseks saab perearst teha e-konsultatsiooni Viljandi haigla sisearst-geriaatrile või neuroloogile. Meie mälukliinik tegelebki mäluhaigele meditsiinilise abi andmisega, lisaks nõustame patsiendi lähedasi, et nad oskaksid oma pereliikme haigusega paremini toime tulla. Vajadusel aitame suunata patsiente ja tema lähedasi toetavatele teenustele, tehes koostööd kohalike omavalitsuste ja Dementsuse Kompetentsikeskusega,“ sõnas Luhamets.

Teadlikkuse tõstmiseks tuleb konverentsil juttu mäluteekonnast ning inimestest ja asutustest, kes selle teekonna juurde kuuluvad. Viljandi haigla mälukliiniku sisearst-geriaater ja neuroloog räägivad mäluhaiguste esinemisest nii vanemas kui ka nooremas eas ja juttu tuleb erinevatest sekkumisvõimalustest. Paneeldiskussioonides arutatakse sõidukijuhtimise ja mäluhaiguste problemaatikat ning seda, kuidas toetada mäluhaigusega inimese lähedasi, et teha õigel ajal õiged valikud nii patsiendi enda kui ka pere toimetulekut arvestades.

Konverents on tasuta. Rohkem infot ja registreerimisvormi leiab: https://vmh.ee/konverents

Viljandi kirurgialegend Benno Abram sai 100 aastaseks

15.11.2023

Täna, 15. novembril tähistab oma 100. sünnipäeva Viljandi haiglas pikaaegselt kirurgina töötanud Benno Abram.

Foto (erakogu): dr Benno Abram operatsioonil.

Benno Abram on Viljandis sündinud, elanud ja kasvanud mees. 1952. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ning asus siis tööle Viljandi haiglasse, kus ta töötas kogu oma elu.

„See oli II maailmasõja aeg, keegi ei teadnud, kuhu ta jääb ja mis temast saab ning suurim probleem oli see, kuidas II maailmasõjast eluga välja tulla. Siis ma otsustasin, et lähen arstiteaduskonda, sellega oldi nõus ja mind lubati Tartu Ülikooli õppima. Ka ülikool võttis mind hästi vastu,“ kirjeldas Abram täna, kuidas temast toona arst sai.

Benno Abrami esimene töökoht pärast arstiteaduskonna lõpetamist oli ordinaatorina Viljandi haigla kirurgia osakonnas. „Mäletan hästi seda, kui mind Viljandi haiglasse 1952. aastal tööle võeti. Olin siis just abiellunud ja minu abikaasa Linda, kes oli günekoloog, tuli samuti Viljandi haiglasse tööle,“ meenutas Abram.

Viljandi haiglas oli ta erinevatel ametikohtadel üle kuuekümne aasta. Täna rääkis Benno Abram, et selle pikaaegse karjääri jooksul oli õnnestumisi küllalt, kuid oli ka raskeid hetki. „Töötamise aja alguses ei lubatud tegelikult teha üldse luulisi operatsioone. Hiljem olid need lubatud, kuid reieluukaela murru puhul oli operatsioon väga keerukas. Konservatiivselt ravisin ma kõiki neid patsiente ja tegelikult üldse mitte halbade tagajärgedega,“ rääkis Abram tagasihoidlikult.

Tema sõnul hoidis kirurgi ameti puhul meeled positiivsena see, et kirurgidel oli tavaks rääkida operatsiooni ajal anekdoote. „Anekdoodi rääkimine pakkus puhkust ja andis kirurgi mõttele vabaduse. Tegelik mõte, eriti raskete operatsioonide juures, oli ikka operatsiooni käigu juures, aga anekdoot kergendas seda tööd. Anekdoot oli alati teretulnud,“ rääkis ta ajale tagasi vaadates.

Üle poole sajandi pikkuse karjääri kõige suuremaks töövõiduks peab Benno Abram aga tänase Viljandi haigla hoone ehitamise algatamist. „Mina ja minu abikaasa taotlesime uue haiglahoone ehitamist, tema tegi projekti ja viis selle mõtte valitsusorganitesse. MEKi ja KEKi näol olid ehitusvõimsused suured, nii saime valitsuselt loa ehitama hakata. See on kõige suurem võit,“ ütles Abram.

Täna käib aga uue Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitus, mille valguses soovitab ta projekti eestvedajatel praegune hoone töösse jätta. „Minu arvates oli ajalooliselt toonase uue haigla saamine Viljandi maakonnale suur kingitus. Seda lihtsalt ära anda ja selles töötamist lõpetada ei maksa. Uus haigla ei suuda praegust sellises mahus asendada,“ avaldas Abram arvamust.

Benno Abram põdes kaks aastat tagasi läbi koroonaviiruse, mis tema tervist nõrgendas. Seetõttu elab ta nüüd Harjumaal kõikide mugavustega maakodus, oma pojale Jaan Abramile lähemal. Poeg käib teda iga päev külastamas ning Benno tunneb end hästi. „Kõik vead, mis on mulle külge tulnud, püsivad endist viisi, kuid uusi haigusi ei ole juurde tulnud,“ kirjeldab ta oma tervist.

Oma kõrge vanuse taga näeb Benno Abram aga pärilikkust. „Ma ei tea, kas vanuse põhjusel mingit saladust tegelikult üldse on. Ma usun, et minu puhul on tegemist pärilikkusega. Üks minu ema õdedest on samuti elanud üle 100 aasta vanuseks,“ rääkis ta lisades, et õnneliku ja terve elu elamiseks soovitab ta tänastel noortel hoiduda meelemürkidest. „Palun hoiduge narkootikumidest ja alkoholist, kui see vähegi võimalik on. Usun, et see õnnestub kõigil, kes seda soovivad. Alkohol on minu arvates Eesti rahva suurim vaenlane,“ ütles Abram.

Samuti soovitab ta noortel õppida endale kindel amet, see mis ikka meeldib ja kus tahaks töötada. Neile, kes valivad aga meditsiinitöötaja ameti, paneb ta südamele täiendkoolituste olulisust. „See, mis on varem õpitud, kulub kindlasti ära, aga täiendõpe annab uusi vajalikke teadmisi, see on väga oluline. Täiendada saab end näiteks teaduslikke ajakirju lugedes või käies kuskil suuremas haiglas konsultatsioonil,“ jagas kunagine kirurg soovitusi.

Benno Abram ise tunneb täna kõige suuremat rõõmu aga selle üle, et Eesti on vabariik ja Viljandil on oma haigla. „Loodan, et mõlemad jäävad igavesti püsima,“ sõnas ta.

Foto (erakogu): Benno Abram 2018. aastal lapselapselapsega lossimägedes.

Viljandi kirurgialegend Benno Abram 100

"Ma tänan saatust, et ta lubas mind töötada minu armastatud erialal." Nii kirjutas 15. novembril 100 aastaseks saav legendaarne kirurg oma 90. sünnipäeval.

Benno Abram sündis 15. novembril 1923. aastal Viljandis. Keskkool lõpuni koolitee kodulinnas. Arstiks õppimine ja spetsialiseerumine Tartu Riiklikus Ülikoolis. Juba esimene töökoht arstina taas kodulinna kirurgia osakonnas. Tema mitmekülgsust ja töötahet kinnitavad töö vereülekande osakonnas, kiirabis, spordiarstina, õppejõuna meditsiiniõdede koolitamisel jne. Aastatel 1968-1976 töötas ta kirurgia osakonna juhatajana.

Tegeledes erinevate arstitöö valdkondadega süvenes aga eriline kiindumus ja pühendumus kirurgiale. "Peagi taipasin et kirurgiamet mulle sobib ja operatsioonituba muutus mulle pühamuks.Tundsin ennast seal kui kala vees ja imestusega avastasin, et opereerimine ei väsita ja operatsioonitoast tulles tundsin end alati kuidagi väga hästi ja puhanuna," on Abram rääkinud. Täna võime tõdeda, et sellise andumuse tulemuseks olid tuhanded hästi paranenud patsiendid.

Kirurgi amet on teatavas mõttes eneseohverdus. Benno Abram on meenutades öelnud: „Noore kirurgina kummardusin operatsioonilaua kohale ja kui pea ülestõstsin oli elu möödas. Nii raskelt süvenesin kirurgiasse. See ongi kirurgia.“

Abielust dr. Linda Abramiga kasvas peres üles kaks poega, kes on olnud elus edukad. Teisel erialal, mitte arstina. Isana ta armastas oma eriala aga poegade tulevikku nägi ta teistsugusena sest: "kirurgina su eraelu jääb elamata ja öösel ei saa sa kunagi korralikult magada. Terve elu-see on hirmus. Kirurgiamet on ainult kinos ilus vaadata."

Oma harvaesinevalt head kirurgi opereerimisoskust on ta õpetanud mitmetele hilisematele ülikooli professoritele nende hulgas Endel Tünder, Kaljo Põder, Jaan Eha. Tema vormis heaks kirurgiks ka Peep Kortspärna, kes on juhtinud kirurgiat nii Viljandi kui ka Pärnu Haiglates.

Dr. Abram on taas öelnud: "Peale öövalvet tuli järgmisel päeval jätkata tööd palatis ja vajadusel teha operatsioonid. Ei arvestatud, et kirurgid ka väsivad." Ta ei väsinud abivajajate jaoks üle kuuekümne aasta. Veelgi enam - esimesel võimalusel oli ta koos sõpradega jahiradadele. Osavõtlikus ja õlatugi oli ta ka poegade sportimisele, millega suudeti tõusta Eestimaa parimate hulka.

Benno Abrami pühendumust kirurgitöösse on Viljandis kõrgelt hinnatud: 2003 aastal omistati talle Viljandi linna teenetemärk osutatud panuse eest arstina ja kanti linna auraamatusse.

Soovime juubilarile õnne 100. sünnipäevaks! Head tervist ja visadust edaspidiseks!

Viljandi haigla kirurgiakliiniku kolleegide nimel Andres Tiit

Imetluse ja austusega õpilaste nimel uroloog Tõnu Juul

Tervisekassa ja Viljandi haigla koostöö tõi olulise silmakirurgia teenuse inimestele lähemale

14.11.2023

Viljandi haigla pakub alates käesolevast aastast silmakirurgia teenust, sealhulgas katarakti ehk hallkae eemaldamise lõikust. Haigla küsis operatsioonil käinud patsientidelt teenusega rahulolu ja soovitusindeksit ning selgus, et võimalusega kodulähedaselt nimetatud teenust saada ollakse äärmiselt rahul.

Hallkae eemaldamise lõikust teeb Viljandi haiglas pikaaegse kogemusega silmakirurg dr Aleks Kree, kelle sõnul on Viljandi haiglas olemas kõik vajalik, sealhulgas ka kaasaegne aparatuur tänapäevaste silmalõikuste tegemiseks.

Kolleegi, silmaarsti dr Anne-Liis Matsoni sõnul saadetakse patsient hallkae operatsioonile üldiselt siis, kui prillid enam oluliselt nägemist ei paranda. „Selle põhjuseks on tuhmunud silmalääts ehk hallkae, mis ei lase inimesel enam näha sama teravalt kui enne. Kui silma implanteeritakse tuhmunud silmaläätse asemele selge kunstlääts, siis läheb nägemine teravamaks ja selgemaks ning patsient näeb taas hästi,“ selgitas ta.

Selle uue ja olulise teenuse juurutamise osaks oli ka teenuse kogemuse ja patsientide rahulolu hindamine, et teenuse kvaliteeti saaks vajadusel parendada. Teenusega rahulolu küsis Viljandi haigla ajavahemikul 6. aprillist kuni 5. septembrini katarakti lõikusel käinud patsientidelt. Patsiente käis teenusel sel perioodil 79 ning telefoniküsitlusele vastas neist 52.

Üldist rahulolu teenusele pidasid küsitlusele vastajad väga heaks. Nimelt vastas 81% küsitletud patsientidest, et on teenusega väga rahul ehk andsid 11 punktilisel skaalal teenusele hindeks 9 ja 10 palli. Vaid 2 vastajat andis teenusega rahulolule vähem kui 6 punkti ehk hindasid teenust alla keskmise. Mõlemal patsiendil oli probleem tagasipöördumise aja broneerimisega, sest nagu ka mujal Eestis on Viljandi haiglas silmaarsti vastuvõtule saamise järjekorrad pikad.

100% küsitletust olid rahul personali suhtumisega lõikuse ajal ja suunistega, mis anti edaspidise toimimise ja koduse ravi osas. „Tänan südamest personali, nad kõik on imelised! Sain ka väga head juhised, kuidas toimida pärast operatsiooni, kõik seletati mulle kohapeal ära ja räägiti läbi ning anti kaasa ka paberid, kus kogu info kirjas oli,“ kirjeldas üks küsitlusele vastaja. Teine küsitletu lisas: „Tahan eriti tänada õdesid, kes arsti juures toimetasid ja lahkelt selgitusi jagasid.“

Keskmiselt tuli Viljandi haiglas oodata operatsiooni aega 3 nädalat. Vastajad väljendasid heameelt selle üle, et võimalus operatsiooni tegemiseks on nüüd Viljandis kohapeal. Samuti toodi välja, et võimalus operatsioonil käia muutis nende elukvaliteeti paremaks. „Silmaarst soovitas mul minna hallkae operatsioonile, eriti vasaku silmaga. Ma ise ei saanud arugi, et operatsiooni vajaksin. Kui vasaku silmaga operatsioon ära tehti ja nägema hakkasin, siis sain alles aru, kui suur vahe on ühe ja teise silmaga nägemisel ja värvidel,“ kirjeldas olukorda üks vastajatest. „Silmanägemine oli mul enne lõikust ühel silmal 5%, peale lõikust paranes silmanägemine 85%, elukvaliteet on hoopis teine,“ lisas teine küsitletu.

Leiti üles aga ka murekohti – ühena tõid patsiendid välja selle, et pärast operatsiooni on raske saada aega silmaarstile järelkontrolliks. „Patsiendi operatsioonijärgse kontrolli aeg võiks olla ligi 2 nädala jooksul peale operatsiooni. Samas, oluline on ka see, mida patsient ise operatsioonijärgselt tunnetab ja sageli ei juhtugi midagi, kui ka operatsioonijärgse kontrolli aeg jääb kaugemale kui kaks nädalat. Juhul, kui silm ei ole punane, ei valuta, ei karda valgust ja nägemine ei ole operatsioonijärgselt halvenenud, siis võib järelkontroll toimuda ka hiljem kui kaks nädalat,“ rääkis dr Matson.

Sellele murekohale on meeskond leidnud lahenduse. Nimelt antakse patsiendile juba operatsiooni toimumise järgselt järelkontrolli aeg. Lisaks sellele helistab silmaõde operatsioonijärgse päeva õhtul patsientidele, et uurida nende seisundi kohta ning nõustada kohe pärast operatsiooni tekkinud kaebuste osas. Sellise lahendusega on senise kogemuse põhjal patsiendid väga rahul.

Samuti mainisid mõnel juhul patsiendid, et prillidest nad siiski vabaks ei saanud, seega olid nende ootused lõikusele suuremad. „Kae operatsiooni eesmärk ei ole inimest teha prillivabaks. Üldiselt see Tervisekassa poolt kompenseeritava kae operatsiooni puhul, kus silma implanteeritakse tuhmunud silmaläätse eemaldamise järgselt ühevaateline kunstlääts, võimalik ei olegi. Suurema prillivabaduse saavutamiseks on võimalik patsiendil valida tasuline operatsioon, mille korral kirurg implanteerib silma hallkae eemaldamise järgselt mitmevaatelise kunstläätse. See operatsioon aga ei sobi kõigile, sest operatsiooni eelduseks on kaasuvate haigusteta silm,“ selgitas dr Matson lisades, et oluline on senisest veelgi täpsemini selgitada patsiendile, et kae operatsioon, mille eest maksab Tervisekassa prillideks vabaks ei tee.

„Täname kõiki patsiente, kes tagasisidet teenuse osas jagasid ning haiglat endale teenust osutama usaldasid. Kuigi katarakti ravi viiakse läbi lisaks suurematele riigihaiglatele ka mitmetes väiksemates erakliinikutes üle Eesti, siis Viljandis pole aastaid seda teenust osutatud. Pean tänama haigla meeskonna poolt ka kõiki partnereid üle Eesti, kelle nõu ja jõu toel Viljandi inimestele teenus jälle kodulähedaselt kättesaadav on. Teenuse kodulähedane osutamine viljandlastele ei oleks saanud võimalikuks Tervisekassa usalduse ja toetuseta. Täname!“ ütles Viljandi haigla ravijuht dr Mart Kull.

Tänaseks on Viljandi haigla teinud nägemist parandava operatsiooni kokku 249-le inimesele.

Konverents "Kaasteelised mäluteekonnal"

14.11.2023

Teisipäeval, 5. detsembril kell 9-16 toimub Viljandis Sakala keskuses konverents "Kaasteelised mäluteekonnal", mis käsitleb teemasid mäluhaiguste märkamisest ja diagnostikast igakülgse toetusvõrgustiku loomiseni.

Sündmusele on oodatud kõik teemast huvitatud.

Eriti ootame erinevate ametkondade töötajaid, kelle igapäevatöös on mäluhaiguse esmasel märkamisel suur roll: Viljandimaa perearstid, pereõed, sotsiaalosakondade töötajad, politseinikud, päästeametnikud, hooldekodude juhid, hooldajad ning Viljandi haigla arstid, eriõed ja hooldajad.

Sündmus on tasuta ning sellele tuleb eelnevalt registreerida: REGISTREERIMISVORM

Registreerumine konverentsile kestab kuni 1. detsembrini!

Kontakt küsimuste korral: eleri dot luhamets at vmh dot ee

Sündmuse kava:

Optometrist annab nõu: Kuidas pimedal ajal oma silmade tervist hoida?

10.11.2023

Käes on sügis ning päevad lähevad järjest lühemaks, mis tähendab, et pimedat aega on päevas üha rohkem. Pimedas peab aga paratamatult ka silmi rohkem pingutama, seetõttu võivad need väsida ning muutuda kuivaks ja kipitavaks. Viljandi haigla optometrist Ave Viires annab nõu, kuidas oma silmi ise hoida ning milliste muredega peaks pöörduma spetsialisti poole.

Viirese sõnul võiks silmadele tähelepanu pöörata enne, kui tekivad kaebused. „Igaüks saab iseseisvalt teha regulaarselt silmadele lõõgastusharjutusi, näiteks lähitööd tehes võtta aega-ajalt pause ja vaadata kaugemal ning kui võimalik, siis minna ka välja värske õhu kätte. Pimedal ajal on eriti oluline tagada ka hea valgustus ning õige ergonoomika lähitööks,“ soovitas ta, „Kui aga inimene juba tunneb, et silmad on kuivad või kipitavad, siis tuleks pöörduda optometristi poole, kes saab teha esmase kontrolli ning anda hinnangu, kas tegemist on võimaliku silmaärrituse või -haigusega ning vastavalt vajadusele, kas soovitada spetsiaalseid niisutustilkasid või suunata silmahaiguse raviks silmaarsti vastuvõtule.“

Olulised on regulaarsed nägemiskontrollid

Peamine viis oma silmi hoida on optometristi sõnul regulaarsed nägemiskontrollid. „Silmade regulaarne kontroll on oluline kõigile, olenemata nende vanusest selleks, et varakult avastada ja korrigeerida nägemisprobleeme. Silmade tervise kontrollimiseks ja nägemisega seotud probleemide lahendamiseks tuleks pöörduda optometristi poole,“ ütles Viires.

Optometrist on tervishoiuala spetsialist, kelle ülesandeks on nägemistaju uurimine, prillide määramine, silmade tervise teemaline nõustamine ning kõigeks selleks vajalike uuringute teostamine. Erinevalt silmaarstist, kes tegeleb spetsiifilisemalt silmahaigustega, tegutseb optometrist eksperdina, kelle juurde tasub pöörduda, kui on vaja prilliretsepti, uusi prille või kontaktläätsesid. Optometristidel on oluline roll just silmade tervise jälgimisel, nägemise parandamisel ja silmahaiguste varases avastamises.

Viires lausus, et optometristi vastuvõtul võiks täiskasvanud oma silmi kontrollida umbes 2-3 aasta tagant. „Kontrolli võiks tulla isegi siis, kui inimene ei tunne, et tal oleks kaebusi. Kui aga inimene juba tunneb, et tal esineb nägemisprobleeme, näiteks hägusust, udust nägemist, topeltnägemist, silmade kuivust või sagedast peavalu, peaks esimesel võimalusel spetsialisti poole pöörduma,“ selgitas ta.

Silmade hoidmine ja kontrollimine on eriti oluline noortel

Viires rõhutas, et eriti olulised on regulaarsed nägemiskontrollid just koolieelikutele ja -noortele, et tagada, et nad näevad koolitöös edukalt. „Noortel võib kaasaegses keskkonnas tekkida mitmel põhjusel lihtsasti lühinägevus ehk müoopia. Üks olulisemaid põhjuseid on lähitöö ehk pikaajaline tegevus, kus silmad on suunatud lähedal asuvatele objektidele, näiteks aeg arvuti, nutitelefoni ja raamatute ees. Pikaajaline lähitöö võib aga sundida silmi liigselt pingutama ja kohanduma, mis võibki põhjustada müoopiat,“ rääkis ta lisades, et lapsed peaksid esmakordselt silmaarsti juures kontrollis käima umbes 3.-4. eluaastal, varem siis, kui lapsevanemale tundub, et laps ei näe hästi või esineb mõni muu silmadega seotud kaebus.

Optometrist Ave Viires teostab ka koolieelseid nägemiskontrolle ja kui selgub, et nägemisega on probleeme suunab ta lapsed edasi silmaarsti vastuvõtule. Viirese tasulised vastuvõtud toimuvad igal neljapäeval ja reedel. Vastuvõtu hind on 35 eurot.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: füsioterapeut Ingrit Ernits

09.11.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla taastusravikliiniku füsioterapeut Ingrit Ernits. Ingrit tegeleb jooksmisega ja on seda eesmärgipäraselt teinud juba 14 aastat.

Ingritil tekkis huvi spordi vastu juba kooli ajal. „Tegelesin siis kergejõustiku aladega, jooksud, kaugushüpe, 7-võistlus. Käisin maakoolis ning seetõttu sain ka igasugustel võistlustel käia. Talviti ka suusatasin. Ülikooli ajal pühendusin aga rohkem jalgrattaspordile, hobi korras tegelen sellega tegelikult praegugi. Võib öelda, et olen spordiga tegelenud kogu teadliku aja elust,“ rääkis Ingrit.

2019. aastal hakkas ta aga end eesmärgipäraselt pühendama jooksmisele. „Alustasin siis pikamaajooksuga, mis tähendab 5km-100km jooksmist. Esimese maratoni jooksin aastal 2012 olles 46-aastane. Nüüdseks olen jooksnud 20 maratoni. Lisaks sellele tegelen ka sprindialadega (60m, 100m, 200m, 400m) ja ka keskmaajooksudega (800m- 3000m),“ kirjeldas Ingrit lisades, et tegelikult on ta mõned aastad tagasi leidnud tee ka kauguse hüppamise juurde tagasi.

Ingrit treenib oma plaani järgi keskmisel viis korda nädalas. „Minu plaan sõltub võistlushooajast, seatud eesmärkidest ja tervislikust seisundist, kuid üldiselt teen nädalas kaks korda jõu- ja jooksu(tehnika) treeninguid, ühe korra lõigutreeningut ja kaks korda jooksutreeningut, mis hõlmab nii tempojooksu kui ka pikamaajooksu. Treenin tööpäevadel õhtuti ja nädalavahetustel hommikuti ning sageli käin ka võistlustel,“ ütles ta.

Ingritile meeldib jooksmisega tegeleda ning seda seetõttu, et see annab positiivset energiat, võimaldab iseennast proovile panna, innustab paremaid tulemusi saavutama, tasakaalustab vaimseid pingeid ning hoiab tervise korras. „Vaatamata vanusele olen igal aastal püstitanud isiklikke rekordeid. See motiveerib sellega edasi tegelema. Samuti huvitab mind erialaselt see, kui kaugele on võimalik minna ja millal tuleb ette piir, kui enam arengut ei toimu. Ma teen justkui enda peal katseid ja võistlen iseendaga,“ selgitas ta.

Ingrit jagas ka mõtteid, mida ta endaga elus kaasas kannab: „Läbi raskuste tähtede poole. Unistada tuleb suurelt. Lootus sureb viimasena. Kunagi pole hilja alustada. Vanus on vaid number.“

8. november on rahvusvaheline radioloogiapäev!

08.11.2023

Ilma inimese sisse nägemata võib ravimine olla väga keeruline. Õnneks tuli appi radioloogia! 8. november 1895 oli päev, mil Wilhelm Conrad Röntgen avastas röntgenikiired, millega sai esimest korda näha inimese sisse nii, et teda katki lõikama ei pidanud.

Rahvusvahelist radioloogiapäeva tähistatakse alates aastast 2012 ja selle eesmärgiks on suurendada teadlikkust radioloogia vallas, et tagada patsiendi ohutus radioloogilistel uuringutel ning tähtsustada radioloogi rolli tervishoius.

Selle aasta teema on „Patsiendi ohutuse tähistamine“, mis tõstab esile tervishoiutöötajate olulist rolli tervishoiusüsteemide tõhususe tagamisel ning patsientide tervise ja ohutuse kaitsmisel.

Täname radioloogia imelist maailma, mis on tänapäeval kvaliteetse patsiendikäsiltuse lahutamatuks osaks.

Soovime Viljandi haigla radioloogia osakonnale ja ka kõikidele teistele radioloogia valdkonna töötajatele nii Eestis kui ka kaugemal ilusat rahvusvahelist radioloogiapäeva!

Esmaspäevast saab Viljandi haigla suures majas viibivaid patsiente külastada vaid kokkuleppel raviarstiga

03.11.2023

Seoses ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõusuga saab alates esmaspäevast, 6. novembrist Viljandi haigla suures majas patsiente külastada vaid olulise vajaduse korral ning kokkuleppel raviarstiga, iseseisva statsionaarse õendusabi puhul õe-teenuse koordinaatoriga.

Muudatus puudutab haigla suures majas asuvate sisehaiguste, kirurgia, statsionaarse taastusravi, iseseiseva statsionaarse õendusabi ja günekoloogia osakonnas viibivate patsientide külastamist. Olulise vajaduse korral tuleb külastamine kokku leppida patsiendi raviarstiga, iseseisva statsionaarse õendusabi puhul õe-teenuse koordinaatoriga telefonil 5300 9789.

Külastama on lubatud üks, maksimaalselt kaks inimest ühe patsiendi juurde korraga. Samuti palub haigla külastusele lapsi mitte kaasa võtta.

Kui kokkulepe raviarstiga on olemas, siis saab patsienti külastada külastusaegadel. Haigla suure maja külastusaeg on esmaspäevast reedeni kell 15-18 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16.

Psühhiaatriakliinikus ja hooldekandekeskuses viibavate patsientide külastuse osas muudatusi ei ole. Seda saab endiselt teha külastusaegadel.

Psühhiaatriakliinik

Külastusaeg reeglina esmaspäevast reedeni kell 16-19, laupäeval ja pühapäeval kell 10-16. Vajalik on etteregistreerimine:

Akuutpsühhiaatria osakond (Pargi tee 14, I korrus), õeposti tel 435 4260
Üldpsühhiaatria osakond (Pargi tee 16, I korrus, B-korpus), õeposti tel 435 2163
Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond (Pargi tee 8, I korrus), õeposti tel 435 2183
Tuberkuloosiravi osakond (Pargi tee 14, II korrus), õeposti tel 435 4257
Sundravi osakond (Pargi tee 22), I korruse õeposti tel 435 4244, II korruse õeposti tel 435 4241, Pargi tee 16, I korrus, A-korpus, õeposti tel 435 4267

Hoolekandekeskuse

Hoolekandekeskuse erihooldusosakonnas toimuvad külastused tavapäraselt eelneval kokkuleppel. Erihooldusosakonnas 8B on selleks eralidi külalistetuba, Jämejala vaimse tervise külas (A-maja, B-maja ja C-maja) toimuvad külastused reeglina õues.

Kõikidel Viljandi haiglas viibivate patsientide külastajatel on kohustuslik kirurgilise maski kandmine, samuti käte desinfitseerimine (nii haiglasse, osakonda kui palatisse sisenemisel ning palatist väljumisel). Külastusel tuleb järgida personali poolt antud juhiseid isikukaitsevahendite kasutamise osas.

Külastama võib tulla vaid tervena. Ka kergete haigussümptomite (kurguvalu, kerge nohu) korral palume külastusele mitte tulla, sest osakonnas on palju haigustele vastuvõtlikke patsiente, kellel ka kerge viirushaigus võib kulgeda väga raskelt.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: füsioterapeut Marju Veevo

03.11.2023

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla füsioterapeut Marju Veevo, kes on umbes 10 aastat tegelenud joogaga.

Püsiv huvi jooga vastu tekkis Marjul Viljandisse elama asudes, kui sattus Ly Tolbergi juhendatud joogatundi. „Mõistsin kohe, et see on minu jaoks ja siiani on püsinud jooga loogilise ning kindla osana mu elus,“ ütles ta, „Kooliajal osalesin meelsasti kergejõustikutreeningutel, hiljem olen mänginud harrastajatega võrkpalli ja saalihokit. Mulle on alati meeldinud sportimine, oma kehaliste oskuste ja võimekuse arendamine. Seega polnud ime, et jooga keerulisemad asanad ehk poosid mulle mõnusat pinget pakkusid.“

Need põnevad väljakutsed polnud aga ainus asi jooga juures, mis temas suurema huvi äratas. „Näiteks nautisin ka seda, kuidas ka pealtnäha igavamates poosides püsides saab töötada nii mitmete detailidega ja kuidas pisikeste keha korrigeerimistega on võimalik asendites saavutada teine tunnetus. Samuti seda, kuidas areneb mu lõdvestusoskus ning milline hea tunne on kehal ja meelel pärast joogapraktikat,“ rääkis Marju, lisades, et see kõik paelub teda joogapraktika puhul siiani.

Kehaline treening on tema sõnul aga vaid üks jooga osa. „Tasahaaval hakkas lisanduma teadmisi teistest osadest ning täiustuma arusaam jooga tähendusest ja eesmärgist üldiselt. Sellest põhjalikumalt rääkimiseks olen kindlasti veel võhik,“ sõnas Marju.

Marju on aja jooksul parktiseerinud joogat erineva regulaarsusega. „Esialgu osalesin joogatundides 1-2 korral nädalas ning kõrvale tegin teisi treeninguid. Mõni aeg hiljem pakkus mu õpetaja, et võiksin õppida joogatunde ka ise juhendama, seega lisandusid individuaalne ja iseseisev õpe. Kuna eratundideks oli õpetajaga ühiselt sobivat aega leida keerulisem, on olnud perioode, mil alustasime praktikaid hommikuti enne tööpäeva kl 6 või õhtuti pärast kl 20. Praegusel ajal teen füüsilist treeningut ehk asanaid enamasti iseseisvalt ja 3-6 korral nädalas,“ kirjeldas Marju.

Marju jagas ka ühte soovitust eluks, mis tal viimasel ajal, eriti lastega keerulisematel hetkedel, palju kasutust leiab: „Kui pole hädaolukord, on okei võtta hetk enne reageerimist.“

Viljandi haigla nõukogu liikmeks nimetati Maarjo Mändmaa

02.11.2023

Vastavalt terviseministri Riina Sikkuti otsusele muutusid käesoleva aasta 1. novembrist SA Viljandi Haigla nõukogu liikmed.

Senised nõukogu liikmed Agris Koppel ja Kersti Esnar kutsuti tagasi ning alates 1. novembrist kuulub neljaks aastaks SA Viljandi Haigla nõukogusse sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.

Agris Koppel kuulus haigla nõukogusse 1. novembrist 2016, mil ta vahetas välja nõukogu liikme Liis Roovälja. Kersti Esnar oli nõukogu liige alates 21. märtsist 2023 ning vahetas toona välja nõukogu liikme Helve Kansi.

Vaktsineerimine Covid-19 vastu novembris

01.11.2023

Viljandi haigla peahoones toimub Covid-19 vastu vaktsineerimine novembris etteregistreerimisega telefonil 434 3001.

Vaktsiin: Pfizer

Vaata ka: https://vmh.ee/korduma-kippuvad-kusimused-covid-19-teemal/

Viljandi haigla hoonete vahel analüüse transportinud robotkuller Timmu lõpetas tegevuse

01.11.2023

Viljandi haigla suure maja ja Jämejala vaimse tervise küla vahel analüüse transportinud mehitamata kaugjuhitava robotkulleri Timmu 8 kuud kestnud pilootprojekt on tänaseks lõppenud.

Timmu on Clevonis arendatud robotkuller ning tema ülesanne oli transportida proove Jämejala osakondadest haigla laborisse. Tegemist oli käesoleva aasta veebruari lõpus alustanud pilootprojektiga, mis 31. oktoobril lõppes.

„Kahjuks tõesti tänasest enam Timmu meie juures ei tööta. See oli väga mugav, keskkonnasäästlik ning personali aega ja ressurssi säästev lahendus, mis pakkus inimestele palju elevust ning oli kindlasti ka üks parimaid innovatiivseid näiteid sellest, mida ja kuidas saab Eesti tervishoiuasutuses rakendada,“ ütles Viljandi haigla haldusteenistuse juht Andrus Plees, „Täname Clevonit selle suurepärase koostöö eest! Kui võimalus tekib, siis kindlasti oleme avatud sellele, et ka tulevikus analoogset lahendust analüüside transportimisel kasutada.“

Pleesi sõnul toimub tänasest vere- ja muude proovimaterjalide transportimine Jämejala osakondadest haigla laborisse nii nagu enne Timmu tulekut. „Nüüd toimetab analüüsid osakondadest laborisse auto koos juhiga kindlatel kellaaegadel 3 korda päevas. Kindlasti vajab uus süsteem veidi harjumist, kuid see on paljudele töötajatele juba tuttav ning ma usun, et saame selle kiiresti toimima,“ selgitas haldusteenistuse juht.

Lisainfo: haldusteenistuse juht Andrus Plees, telefon 5087 959, e-post andrus dot plees at vmh dot ee

Foto (Kristjan Kivistik): Timmu alustas Viljandi haigla suure maja ja Jämejala vaimse tervise küla vahel analüüside transportimist käesoleva aasta veebruaris.

Sügis Jämejalas: tujukas ilm ja vaimne tervis

31.10.2023

Liis Peedosk, ravi toetavate teenuste koordinaator
Meelike Poplavski, tegevusterapeut

Sügis...oktoober...vihmapilved...pori...kohati läbilõikavalt puhuv tuul...jalutuskäiku tegema ei kutsu miski

...imeline ilm täna – päike piilub korraks...värvilised lehed sahisevad jalge all...viimased õunad puul on nii magusad...karge õhk ninasõõrmetes...võrratu jalutuskäik...

... nii narritab meid oktoober oma tujukate ilmadega, mõjutades meie enesetunnet.

Oktoober on lisaks pori- ja sügiskuule ka rahvusvaheline vaimse tervise kuu. Ka Eestis tähistatakse juba alates 2014. aastast oktoobrit kui vaimse tervise kuud, mille eesmärk on vähendada stigmatiseeritust, edendada vaimset tervist toetavaid oskusi ja tõsta teadlikkust vaimse tervise abi võimalustest.

Sel vaimse tervise kuul oli fookuses kogukondade olulisus ning uute sidemete loomine ja olemasolevate tugevdamine. Kuu moto oli: „OLEN SULLE OLEMAS”.

Jämejala vaimse tervise küla kogukonna selle aasta tähtsaim ettevõtmine oli septembrikuu viimasel nädalal toimunud Jämejala festival – viis päeva ühiseid tegevusi, mis paitasid nii vaimu kui füüsilist vormi ning juhatasid sisse vaimse tervise kuu.

Peale sissejuhatavat sündmusterohket nädalat jätkati osakondades oktoobrikuus erinevate vaimu tervendavate tegevustega, mis tõid vaheldust igapäeva rutiini ja toetasid enesearengut.

10. oktoobril külastasid sundravi osakonda Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia 1. kursuse tudengid. Tudengid said Jämejala vaimse tervise külas veedetud päeva jooksul ülevaate Jämejalast, ravi toetavatest teenustest ning kohapeal pakutavatest tegevustest, milles patsiendid osaleda saavad. Tegevusterapeut Meelike Poplavski tutvustas tudengitele tegevusterapeudi rolli sundravi osakonnas ning viis läbi ka praktilisi ülesandeid, mida seejärel ühiselt analüüsiti.

11. oktoobril algas taaskord ühine Töötukassa karjäärinõustamise töögrupp. Karjäärinõustamise eesmärk on aidata haiglaravilt või teenuselt kas koju või toetavale teenusele suunduvatel patsientidel end paremini tööeluks ettevalmistada. Töögrupp pakub võimalust karjäärinõustamise abil kasvatada osalejate motivatsiooni töö leidmiseks läbi kogemuste jagamise ja töövaldkonna teemadel info jagamise.

19. - 20. oktoobril toimusid sundravi osakonna patsientidele kahel päeval vaimse tervise töötoad. Sissejuhatuseks arutleti, mida vaimne tervis üldse tähendab ning kuidas enda vaimset tervist hoida. Räägiti samuti liikumise tähtsusest ehk motost: “kui keha liigub, siis aju puhkab”. Arutleti teemal, miks mõni inimene on andekas muusikas või kunstis, teisele on aga ülilihtne lahendada matemaatikaülesandeid ja meeldib koostada plaane, nimekirju, ning millist „rolli mängivad” vasak ja parem ajupoolkera.

Seejärel panid sundravi patsiendid end proovile, kuidas lihtsate harjutustega on võimalik anda oma ajule „tööd”, parendada keskendumisvõimet ja tähelepanuoskust. Näiteks prooviti häälega lugeda erinevate värvidega kirjutatud sõnu, kus sõna tähendusele ei pöörata tähelepanu, vaid „loeti” värvi, loeti sõnu tagurpidi jms. Patsientide peenmotoooriline võimekus pandi proovile erinevate sõrmeharjutuste/-märkide sooritamisel vaheldumisi mõlema käega, joonistati mõlema käega sünkroonis erinevaid kujundeid ja kirjutati mittedominantse käega. Töötubasid viis läbi tegevusterapeut Meelike Poplavski.

24. oktoobril algas erihoolduse klientidel Mulgi Savikojas savi töötuba, kus vooliti Viljandi haiglale taaskord erilisi vaagnaid ja kausse. Savi töötuba on mitmekülgne ja terapeutiline viis, kuidas toetada vaimset tervist, pakkudes osalejatele võimalust end loovalt väljendada, edendades emotsionaalset heaolu ja eneseavastamist. Protsessi keskendumine ja käelise tegevuse rakendamine aitavad vähendada stressi. Grupikeskkonnas toimuv savi töötuba tugevdab sotsiaalseid sidemeid ja loob toetava keskkonna, aidates vähendada üksildust. Kokkuvõttes loob savi töötuba positiivse kogemuse, mis ühendab keha ja vaimu ning toetab üldist heaolu.

Samal päeval viisid erihoolduse B-maja orienteerujad läbi retke Jämejalal, kus käidi pargis aastaajale sobivale sõnale tähti otsimas. Osalejad said nautida sügisevõlusid pargis ning läbi lehtede sahistades otsiti üles lahendussõna.

Oktoober on olnud täis kogukondlikke algatusi ja tegevusi, mis on toetanud vaimse tervise heaolu ning tugevdanud ühtsustunnet. Vaimse tervise kuu on Jämejalas toonud kaasa õppimise, enesearengu ja vastastikuse toetuse, luues aluse positiivsele muutusele vaimse tervise küla kogukonnas.

Viljandi haiglas patsiente külastades tuleb kanda maski

30.10.2023

Alates 30. oktoobrist kehtib Viljandi haiglas patsiente külastades kohustus kanda kirurgilist maski.

Maski kandmine Viljandi haiglasse ambulatoorsele vastuvõtule tulles on soovituslik ning statsionaarsele ravile tulijatele vabatahlik.

Endiselt on nii patsientidel kui ka külastajatel ja saatjatel kohustuslik haiglasse tulles desinfitseerida käed.

29. oktoober on rahvusvaheline insuldipäev

27.10.2023

29. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist insuldipäeva, millega tuletatakse kõikjal maailmas meelde nii insuldi ennetamise kui ka selle sümptomite äratundmise olulisust.

Insult on maailmas südamehaiguste järel sageduselt teine surma põhjustaja ning suurim invaliidsuse tekitaja. Eestis haigestub insulti igal aastal üle 4500 inimese ning umbes 25% kõikidest insultidest tekib alla 50-aastastel inimestel. Eestis esineb tööealistel insulti palju sagedamini, kui teistes Euroopa riikides.

MIS ON INSULT?

Insult on järsult algav osaline aju verevarustuse häire, mis võib tekkida aju veresoone sulgumise või lõhkemise tõttu. Kõige tähtsam on insuldi korral kiiresti reageerida, et tagada võimalikult hea taastumine.

Insuldi korral tuleb tegutseda K.O.H.E!

Kõnehäire Inimene tunneb raskusi õigete sõnade väljaütlemisel ja kõnest arusaamisel.
Osaline näohalvatus Inimene tunneb, et pool nägu ei „kuula sõna“ ja üks suunurk on viltu.
Halvatud käsi Inimene tunneb, et ühes kehapooles on „surinad“ või tundub nahk „võõras“.
Elupäästev 112

Kui nende sümptomite testimisel jääb kahtlus, et midagi on valesti, siis helistage K.O.H.E. 112!

Lisaks eelpool toodud sümptomitele võib esineda veel:

nägemishäire Inimesel on raskusi asjade fokusseerimisel.
tasakaaluhäire ja kohmakus (inimene tunneb äkilist peapööritust ja raskust tasakaalu leidmisel).
väga tugev ja äkki tekkiv peavalu.

RISKITEGURID

Kõrge vererõhk
Suhkurtõbi
Südame rütmihäired
Suur vere kolesteroolisisaldus
Suur kehakaal
Alkoholi liigtarbimine
Suitsetamine
Meelemürgid

ENNETAMINE

Regulaarne füüsiline aktiivsus alandab vererõhku, tasakaalustab vere rasvasisaldust ja parandab insuliini ainevahetust. Valige omale meelepärane tegevus. Selleks võib olla kõndimine, tantsimine, ujumine või mis tahes muu füüsiline tegevus, mille käigus tunnete, et saate sooja ning tekib kerge hingeldus. 30 minutit mõõdukat füüsilist koormust 5 korda nädalas aitab vähendada insuldi tekke riski!

Määratud ravimite regulaarne tarvitamine.

TAASTUMINE

Insuldist taastumisel on suur roll taastusravil. Viljandi Haiglas on võimalik saada ambulatoorset, statsionaarset ja kodus osutatavat taastusravi. Varajane taastusravi aitab patsiendil saavutada parema funktsionaalse toimetuleku igapäevaelus ja vähendab haiglas viibimise kestust ning suremust. Taastusravi pärast insulti on pikaajaline, vajab palju tahtejõudu ja püsivust haigestunud inimeselt, tema lähedastelt ning taastusravi meeskonnalt. Suur osa taastusravis on ka inimese perel, kes oma toe ja kohalolekuga panevad inimese tundma, et ta pole elust välja lükatud ning ta on vajalik ja oluline ka sellisena, nagu ta on.

Insuldi läbi põdenud inimene on insuldi teekonnas ja oodatud 3 kuud peale insulti insuldiõe vastuvõtule. Insuldiõele saab aega broneerida tel. 43 43 001 või digiregistratuuri kaudu. Viljandi haiglas töötavad pikaajalise kogemusega insuldiõed Relika Kobin ja Ulvi Skirta.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: meditsiini- ja infotehnoloogiateenistuse töötaja Mari-Ly Vaher

27.10.2023

Käesoleva nädala lõpetuseks jagab meile oma töövälisi tegemisi Viljandi haigla meditsiini- ja infotehnoloogiateenistuse töötaja Mari-Ly Vaher. Nimelt on Mari-Ly tegelenud juba kuus aastat jäähokiga.

Tee jäähokini leidis ta tänu sõbrale, kes seda talle tutvustas. „Ta andis mulle hokikepi kätte ja hakkasime vaikselt parklas, asfaltil söötu harjutama. Tuli välja, et minust võiks sellel alal asja saada. Umbes pool aastat hiljem nägin aga kuulutust, kus otsiti naisi iluhokisse. Nii ma siis liitusin iluuiskudega hokisse. Sel ajal polnud meil veel kaitsmeidki ning käisime õhtuti lihtsalt jäähallis oma lõbuks mängimas, mõned naised, lapsed ja mehed. Varsti leidsime aga veel naisi juurde ning siis said meist Fuuriad, nüüdseks oleme Viljandi Hokiklubi,“ selgitas Mari-Ly.

Ta ütles, et rohkem aega leiab ta jäähoki jaoks talvel, kuid ka suvel ei jää hobi unarusse. „Kui Viljandis jäähall avatud on, siis treenin ma 3-5 korda nädalas ning nädalavahetustel mängin naistega Eesti meistrivõistlustel, Balti Liigas või koos meestega Pärnu või Tartu liigas. Lisaks jäähallile käime aga uisutamas ja mängimas ka looduslikul jääl, mõnel tiigil, järvel või Soomaal. Perioodil, kui Viljandi jäähall suletud on käime Viljandi meestega korra nädalas Tartus litrit taga ajamas,“ rääkis Mari-Ly.

Mari-Ly sõnul paelub jäähoki puhul teda hea seltskond ja eemalolek igapäevastest muredest. „Jääle minnes saab alati pea muudest mõtetest tühjaks, mis on väga mõnus. Mängud on ka alati adrenaliinirohked ja põnevad!“ ütles ta ning lisas, et uued liikmed on meeskonda alati teretulnud.

Mari-Ly huvi jääspordi vastu ei piirdu aga ainult jäähokiga. Nimelt tegeleb ta ka jääpalliga. „Jääpall on jalgpalli ja jäähoki segu. Seda mängitakse sarnase kepiga nagu hokit, kuid palliga ja jalgpalliväljaku suuresel jääväljakul. Kahjuks Eestis nii suuri väljakuid ei ole, kus seda harrastada saaks. Koos koondisega käisime aga eelmisel aastal Soomes mängimas ning harjutamas Rootsis toimunud jääpalli maailmameistrivõistlusteks, kus saavutasime oma alagrupis kolmanda koha,“ ütles Mari-Ly.

Lisaks jääle meeldib Mari-Lyle käia ka koos kaameraga looduses, erinevate loomade ja lindudega kohtumas, ning neid pildistamas. „Mõnikord näen neid enne isegi unes, ning hiljem kohtun juba metsas. Sellised olukorrad panevad ikka mõtlema, kas see oli nüüd unes või ilmsi,“ naljatles ta.

Mari-Ly jagab ka ühte parimat soovitust, mis talle elus on antud:
„Elu on täis hetki, mis võivad tunduda väiksed, kuid võivad tegelikult olla väga väärtuslikud ja rõõmutoovad. Tunne rõõmu ka väikestest asjadest.“

Konverents "Kaasteelised mäluteekonnal"

23.10.2023

Sündmusele on oodatud kõik teemast huvitatud.

Sündmus on tasuta ning sellele tuleb eelnevalt registreerida: REGISTREERIMISVORM

Registreerumine konverentsile kestab kuni 1. detsembrini.

Kontakt küsimuste korral: eleri dot luhamets at vmh dot ee

Sündmuse kava:

Korduma kippuvad küsimused Covid-19 ja vaktsineerimise teemal

19.10.2023

1. Kus saan teha Covid-testi?
Covid-19 testimine toimub etteregistreerimisel (tel 5886 3313, E-R 08.00-16.00). Testi andmine toimub haiglahoone Paalalinna-poolses otsas 0. korrusel (siseneda alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse juures asuvast trepist alla).
Perearsti või eriarsti saatekirjaga on testimine tasuta. Omal soovil testimiseks pakume kahte tasulist võimalust, millest saab lähemalt lugeda järgmise teema (nr 2) alt.

2. Kas Viljandi haiglas on võimalik teha tasulist Covid-19 testi ja saada sertifikaati?
Covid-19 tasuliseks testimiseks pakub Viljandi haigla pakub kahte võimalust:

Covid-19 RNA määramine real-time PCR meetodil ning Covid-19 antigeeni määramine kiirmeetodiga.
Mõlema puhul saab inimene soovi korral ka ingliskeelse sertifikaadi välisriiki reisimiseks.

Testi liigi valimise puhul on väga oluline, millised on selle riigi nõudmised, kuhu reisida plaanitakse, sest osa riikidest tunnistab ainult PCR-teste, osa aktsepteerib ka antigeeniteste. Hea ja ajakohase info selle kohta leiab näiteks välisministeeriumi poolt hallataval leheküljel https://reisitargalt.vm.ee/

Covid-19 RNA määramine real-time PCR meetodil hind on 45 eurot, Covid-19 antigeeni määramine kiirmeetodiga 35 eurot. Mõlemaga kaasneb soovi korral sertifikaat, sellel eraldi hinda ei ole.

Kui test tehakse tööpäeval enne kella 11, saab vastuse kella 15ks digilukku ning sertifikaadi 15.30ks kas e-posti aadressile või paberil haigla infolauast. Antigeenitesti puhul on võimalikud vajadusel ka erikokkulepped.

Lisaks pakume võimalust Covid-19 antikehade määramiseks elektrokemoluminestsents meetodil, kui on soov teada saada Covid-19 antikehade olemasolu ja hulga kohta. Selle teenuse hind on 20 eurot.

Registreerimine Covid-19 testimisele E-R 8-16 tel 5886 3313.

3. Kas Covid-positiivsena saab anda vereproovi, teha röntgenit?
Viirusinfektsiooni nähtude korral on vajalik eelregistreerimine telefonil 5886 3313 (E-R 08.00 – 16.00). Antakse juhtnöörid edsiseks käitumiseks.

4. Kus ja millal saab Covid-19 vastu vaktsineerida?
Viljandi haigla peahoones toimub etteregistreerimisega (tel 434 3001) Covid-19 vastu vaktsineerimine.

Vaktsiin Pfizer.

Vaktsineerida on võimalik nii esimese, teise kui tõhustusdoosiga vanuses alates 12. eluaastast.

Lähem info vaktsineerimise, toimete, vanuselise sobivuse, dooside jms kohta: https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/

Kas vaktsineerimine nõuab ravikindlustust?
Vaktsineerimiseks ei ole vaja Eesti ravikindlustust, vaktsineerimine on tasuta. Vajalik on isikut tõendav dokument.

Millal jõuab info minu vaktsineerimise kohta digilukku?
24 tunni jooksul

Kuhu annan teada, kui info ei ole nädala jooksul digilukku ilmunud või selles on mingeid küsitavusi?
Saatke palun e-kiri Viljandi haiglasse aadressil vaktsineerimine[at]vmh.ee. Teie mure edastatakse meeskonnale lahendamiseks ning Teiega võetakse ühendust.

Kellega peaksin konsulteerima, kui kahtlen, kas minu terviseseisund võimaldab vaktsineerimist?
Teie perearst on Teie tervise teemadel kindlasti kõige parem nõuandja.

5. Kuidas saab infot haiglasse toodud patsiendi kohta?
Telefonil 435 2046 (kui teie lähedane on toodud kiirabiga ja te ei tea veel, mis temast on saanud st kuhu osakonda ta on liikunud või kas üldse viibib meie juures).
Vastava osakonna valveõelt (osakondade numbrid on leitavad kodulehelt: Üldinfo→Kontaktid)

6. Kuidas saan kontakti oma erialaarstiga või registreeruda eriarsti vastuvõtule?
Võtke ühendust üldregistratuuri numbril 434 3001. Vastuvõtule saate ennast registreerida ka läbi digiregistratuuri.

7. Kas isa/tugiisik saab viibida lapse sünni juures?
Sünnitajaga on lubatud kaasa üks tugiisik, kes peab olema terve. Tugiisikul on õigus viibida nii sünnituse juures kui perepalatis. Sünnitaja tugiisikul palume perepalatisse jäämisel arvestada sellega, et tuleb viibida haiglas ning hoonest vahepeal väljas käia ei saa.

8. Kas haiglasse pakke saab saata?
Pakke saab tuua tööpäevadel 07.00-19.00. Töövälisel ajal saab pakid jätta haigla peaukse ees olevasse pakiautomaati. Palume kindlasti pakile märkida saaja nimi ja osakond.

Sel reedel, 20. oktoobril kell 14.30-15.30 toimub suures majas evakuatsiooni õppus

17.10.2023

Oluline teada!

Sel reedel, 20. oktoobril kell 14.30-15.30 toimub Pärna tee 3 hoones evakuatsiooni õppus.Õppuse ajal kõlavad hoones häirekellad. Palume säilitada rahu!

Vabandame ebamugavuste pärast!

Evakuatsiooni- ehk tulekahjuõppus viiakse asutuses läbi vähemalt üks kord aastas ning selle eesmärk on tagada personalile teadmised ja oskused käitumiseks evakuatsiooni ja tulekahju korral.

SAAME TUTTAVAKS MEIE TÖÖTAJATEGA: optometrist Ave Viires

13.10.2023

Täna tutvustab meile oma töövälist tegevust optometrist Ave Viires. Nimelt mängib Ave discgolfi ehk kettagolfi. See on segu traditsioonilisest golfist ja frisbee viskamisest ning pakub suurepärast võimalust veeta aega värskes õhus ja nautida sportlikku tegevust.

Ave avastas discgolfi enda jaoks käesoleva aasta varakevadel. „Sõbrad kutsusid mind kaasa ühele discgolfi rajale. Esialgu olin ma skeptiline ja mõtlesin, et see võib olla lihtne ja igav. Mingi lihtne ketta pildumine veidratest asenditest. Kuid sain üsna kiirelt aru, kui eksinud ma olin. Discgolf oli hoopis midagi enamat kui lihtsalt ketaste viskamine korvi. Minu esimesed mängud olid üsna kehvade tulemustega, kuid see ei heidutanud mind. Mulle meeldis väljakutse ja püüdsin igal võimalusel parandada oma oskusi. Ühesõnaga, jäin haakuma,“ selgitas ta, „Endalegi märkamata hakkasin õige pea ostma mängimiseks vajalikku varustust – seljakott, kus kettaid hoida ning erinevaid discgolfi kettaid. Poleks uskunudki, kui palju on erinevaid kettaid ja need kõik on ka vajalikud!“

Ave lisas, et discgolfis on olulisel kohal tehnika ja järjepidevus, sest ilma selleta tulemusi ei püüa. „Parim soovitus, mis mulle siiani antud on, et ära mõtle üle ja ära anna alla, siis tulevad ka tulemused. Nüüd mängin iganädalaselt ja nii tihti, kui ilm lubab. Üldjuhul jõuan rajale mitu korda nädalas,“ ütles ta.

Avele meeldib discgolfi juures eriti see, kuidas see ühendab aja veetmise looduses, füüsilise aktiivsuse ja kvaliteetaja sõpradega. „Iga mängu käigus saan ma nautida kaunist loodust, seltskonnas olemist, visketehnikate harjutamist ja strateegiaid, et saada võimalikult vähe viskeid. Discgolf on üks neist spordialadest, kus võisteldakse enda ja teiste vastu, kuid samas on oluline ka sportliku vaimu hoidmine,“ rääkis ta lisades, et discgolf on muutunud tema jaoks elustiili osaks.

„Mulle meeldib see, kuidas see paneb mind rohkem aega veetma värskes õhus ja olema aktiivne. Soovitan seda kõigile, kes otsivad uusi viise, kuidas lõbusalt aega veeta ja samal ajal oma keha treenida. Kas olete kunagi proovinud discgolfi? Kui ei, siis võiksite kindlasti anda sellele võimaluse ja vaadata, kuidas see võib muuta teie suhtumist aktiivsesse elustiili ja vaba aja veetmisse!“ julgustas Ave.

Viljandi haiglas sündis septembris rekordarv uusi ilmakodanikke

13.10.2023

Viljandi haiglas nägi septembris ilmavalgust 32 beebit, nende hulgas ka kaks paari kaksikuid.

Viljandi haigla naistekliiniku vastutava ämmaemanda Anne-Liis Pärna sõnul said sünnitusosakonna töötajad öelda septembris tere tulemast 17 tüdrukule ja 15 poisile.

„Iga lapse sünd on ime! Meil on suur rõõm, et saime septembrikuus kaasa aidata lausa 32 beebi ilmale tulekule ning olla nende vanematele oluliste hetkete juures. Soovime õnne ja ilusat kooskasvamist kõikidele peredele!“ lausus Pärna.

Keskmiselt sünnib Viljandi haiglas kuus umbes 20-25 väikest ilmakodanikku. Eelmisel aastal sündis lapsi kokku veidi alla 300.

Vanemad uudised | Värskemad uudised

Otseteed

Täna räägib meile oma hobist Viljandi haigla infotöötaja Monika Murumets, kes tegeleb seltskonnatantsuga.

Täna räägib meile oma põnevast hobist koolitusjuht Signe Susi. Signe tegeleb käsitööga, peamiselt heegeldamise ja tikkimisega.

UUDISED

Mõistuse ja südamega